Huvitavad Koolid: Tapa Gümnaasium läheneb õpilastele individuaalselt

Tapa Gümnaasiumis on viimasel kahel-kolmel aastal tehtud mitmeid uuenduslikke arendusi, mis annavad kooli õpilastele kui ka uuendusmeelsetele õpetajatele erinevaid uusi võimalusi õppetöös. Tahame nende muutustega koolielu kaasajastada ning õppetööd mitmekesistada, säilitades kõik endise, mis on vajalik ning väärtuslik.

Sellel õppeaastal oleme loonud juurde võimalusi, et eelnevalt tehtud töö kinnistuks koolielus, õppeprotsess oleks kaasaegsem ning õpilaste eripärad ja anded saaksid veelgi rohkem arvestatud, niivõrd kui see on võimalik munitsipaalkoolis, piiratud võimalustega väikelinnas ning mitmekülgsete huvidega Tapa vallas.

Eelmisel aastal lõime õppetoolide süsteemi, mis haarab kõiki nelja kooliastet ehk siis klasse 1.-3., 4.-6., 7.-9. ja gümnaasiumi osa. Lisaks kutsusime ellu ka võimekamate õpilaste õppetooli. Teame, et riiklik õppekava on suuresti täis materjali, mis võiks olla lõimitud mitme erineva aine vahel ning mida saaks seeläbi õpilastele palju elukesksemalt edasi anda kui seda praegu suudetakse.

Ainesektsioonide süsteem käsitleb õpiprotsessi liialt ühekülgselt ja ühe aine keskselt. Kindlasti annab uus õppetoolide süsteem võimaluse erinevate ainete õpetajatel rohkem mõelda, kuidas luua paremini integratsioon erinevate õppeainete vahel eesmärgiga mitte suurendada õpilaste õpikoormust, aga samas ka lõimida erinevate ainete teemasid omavahel. See süsteem annab võimaluse vaadata ka tulevikku, et õpilane ei õpiks ainult ühte ainet, vaid vaataks õppeprotsessi kui tervikut. Koolis õpitav peaks olema osa eluõpetusest, mis tänapäevases hariduslikus mõistes tähendaks elukestevat õpet.

Selle idee suuremaks eesmärgiks on ka õpiprotsessi sünergiaga sidumine. Etapi läbimisel on väga tähtis õppetooli juhtide oskus näha tulevikku ning olla kooli arengu liidrid. Ei ole ju saladus, et osade õpetajate tundides läheb palju aega mitte õppimisele, vaid millelegi muule. Selleks, et sellise nn tühja aega oleks vähem, vajab õpetajatöö ümbermõtestamist.

Eelmisel õppeaastal sai mitmel õpilaste ja õpetajate ühisel arutlustel kokkulepitud Tapa Gümnaasiumi väärtused. Nendeks on VÄÄRIKUS, AVATUS, LENNUKUS ja KOOSTÖÖ (ehk lühidalt V.A.L.K.). Lisaks käisin eelmisel õppeaastal õpilasega kahepäevasel väljasõidul, kus töötasime koos õpilastega välja meie kooli HEA TUNNI, HEA ÕPETAJA ja HEA ÕPILASE tunnused. Õpilased olid asjalikud ning panid paberile iseseisvalt need mõtted, mida vajab iga kool, mida mitmel üle-eestilisel uuringul on ka korduvalt välja toodud.

HEA ÕPILASE MUDEL 

• Hea õpilane on kohusetundlik, püüdlik ning teab, et õpib enda jaoks.

• Koostööaldis, positiivne ning avatud uutele ideedele.

• Eeskujulik, viisakas, rõõmsameelne, hea suhtleja ning avatud.

• Sõbralik, teisi innustav, teistega arvestav ja abistav.

• Laia silmaringiga, oskab mõelda „raamiväliselt”, on originaalne ning loominguline.

• Oskab õpetajat kuulata, kuid samas oskab ka oma arvamust avaldada.

• Oskab jääda iseendaks.

• Aktiivne ning eeskujuks kaasõpilastele.

HEA ÕPETAJA MUDEL

• Õpetaja tunneb oma ainet ja oskab seda edasi anda, st tund on huvitav ja põnev.

•  Seostab õpitavat eluga ning teiste ainetega.

• Tunnis on kord, sest õpilased on teemaga haaratud.

• Suhtub õpilastesse võrdselt, tunnustab ja motiveerib neid, on abivalmis ja vastutulelik.

• Teeb oma tööd kirega, on positiivne, laia silmaringiga, loominguline, st teda ennast huvitab õpetatav aine.

• Valmis kaasaegseid õppemeetodeid, õppematerjale ja digivahendeid kasutama.

• Aus, enesekindel, viisakas ja järjepidev.

• Stiilne ning aktiivne ka väljaspool tundi.

HEA TUND = HUVITAV TUND

• Õpilasel on õigus teada, kuidas läbitakse ainet, kuidas õpitakse läbi õppeaasta (tööplaanide tutvustus õpilastele).

• Õpetaja selgitab tunni alguses, mida ja kuidas õpitakse, tutvustab tunni eesmärki.

• Tunnis kasutatakse elulisi näiteid, õpitav on tihedalt seotud eluga ning tunnis toimub arutlus õpitava teema üle.

• Tunnis kasutatakse loovaid ülesandeid, rühmatöid, katseid, praktikume, on erinevaid võimalusi info otsimiseks.

• Tunnis austavad õpetajad ja õpilased üksteist, st õpilased alluvad korrale ja õpetaja korraldustele ning ka õpetaja on valmis õpilaste ettepanekutega arvestama.

• Õpetaja oskab motiveerivalt õpetada, sära silmis nii õpetajal kui ka õpilastel ( hea nali aitab).

• Rohkem õpilaste kasutamist õppetöö läbiviimisel, koostöö kasutamist õppimisel ja üksteise aitamist õppimisel.

• Tunnis kasutab õpetaja rohkem aktiivõppe võtteid ja omavahelist suhtlemist, et vältida liigset kirjutamist, samuti rakendatakse õpikeskkonna viimist väljas poole kooliruume.

 Tapa Gümnaasiumis on tööl mitmed õpiabi spetsialistid - eripedagoog, psühholoog, sotsiaalpedagoog, logopeed. Koolis töötab 6 õpiraskustega õpilaste klassi. Õpiraskus tähendab seda, et õpilastel võivad olla võimed osades ainetes erinevatel tasemetel ning mõnda neist on vaja järgi aidata, et õppimine sujuks valutumalt. Koolis on ka väikeklass, kus võib õppida kuni neli õpilast. Lisaks on ka üks-ühele õppele suunatud õpilane ning koolis töötab sotsiaalpedagoogi juhatamisel tunnirahuklass. Sellest aastast on meil uus HEV-koordinaator, kes teeb ka lisaks nn õppenõustaja tööd. Õppenõustaja töö peaks olema suunatud õpilaste õpiraskuste ületamisele ning õpilaste oskusele oma tööd koolis paremini organiseerida.

Kooli pikad päevad on taas töös, neis on suunatud pilk õpilaste erinevatele vajadustele ja võimetele ning arvestatud on ka lapsevanemate soovidega.

Igal kevadel viime läbi ülekoolilise kooliga rahulolu, õpimotivatsiooni ja sotsiaalset enesetõhusust hõlmava uuringu, kus osalevad 3. kuni 11. klassi õpilased. Selles uuringus saab võrrelda erinevate klassikollektiivide tulemusi õppeaastati (tulemusi saab ka vaadelda poisid tüdrukud eraldi ning võrrelda tulemusi eelnevate aastatega) ning teha järeldusi uue kooliaasta tööplaani ülesehitamiseks. Küsimusi on kokku 25, alateemad on sotsiaalne enesetõhusus, kooliga rahulolu ja õpimotivatsioon, mida saab eraldi ka tulemustena vaadelda.

Lisaks uurime õpetajate tagasisidet kooli ja oma töö kohta ning õpilaste tagasisidet õpetajate töö kohta. Uuringu tulemusi vaadeldes leppisime kokku, et 2016/17 õppeaasta läbivaks teemaks on olnud HUVITAV KOOSTÖÖ, sest erinevatest uuringutest saab järeldada, kust kohast „king“ kõige rohkem pigistab ning leida siis ühistöös neile probleemidele lahendusi. Igal suvel paneme kokku brošüüri, mida jagame uue õppeaasta alguses. See on nagu väike tagasiside kooli enesehinnangust.

Ei ole küll uus asi, kuid tuletan meelde, et Tapa Gümnaasiumis on mitmes aines nn tugevusrühmad, mis võimaldab ühesuguse võimekusega õpilastel läbi ühte gruppi kuulumise tõsta õpiprotsessi intensiivsust. Sellest õppeaastast käivitame ka nn andekate õppe, mille ehitame üles nii, et oleks arvestatud eriti võimekate õpilastega ja õpilastega, kellel on sügavam huvi mingi aine või ainete õppimise vastu.

Kindlasti on vaja teha selle töö käivitamisel ja rakendamisel tihedat koduga koostööd. Teiseks eelduseks on erinevate aineõpetajate tahe mõista õpilaste eripärasusi ning huve. Selle õpivormi mõte on pakkuda nii süvendatud õpet tugevamatele õpilastele, kui ka nende huvide arendamise võimaldamine, olümpiaadideks ettevalmistamine ja õpetajate õpetamisvõimaluste parendamine koostöös võimekamate õpilastega.

Veelkord – selles töös on vaja kõigi kolme osapoole – õpilase, kodu ja kooli – head arusaamist, tahet ning paindlikku üksteisega arvestamist. Olen kindel, et selle süsteemi tulemusena tõuseb õpilaste õpimotivatsioon ning kokkuvõttes ka õpitulemused. Aastate pikkuse kogemuste najal arvan, et need muutused ei tule kergelt, kuid olen kindel, et muutused on vajalikud ning toovad kaasa edu.

Kindlasti vajavad muutused veidi aega, et need kinnistuksid õpetajate ja õpilaste teadvuses ja saaksid ka kogukonna toe. Lihtne on olla ainult vanas kinni, raiuda ja öelda, et vaata see või teine asi toimis hästi. Raskem on tunnistada, et tuleb minna uuega kaasa ning otsida oma teed. Arengut toob selline tegevus, kus positiivsus aitab luua uut. Peab olema julgust olla uuenduste eestvedaja ning ma usun, et Tapa Gümnaasium on oma valikutes õigel teel.