Saarepeedi lapsi toetab kooliellu astumisel Putukate kool

Saarepeedi Kool on lasteaed-põhikool Viljandi vallas, mis asub looduskaunis kohas ja kus õpib kokku 120 särasilmset last. Ühekorruseline maja meenutab labürinti või pikka ussi, mis peidab endas hubaseid klassi- ja rühmaruume. Saarepeedi lasteaiarühmad on liitrühmad, mistõttu on koolieelikute ettevalmistamine kooliks olnud pidevalt prioriteediks. Varasemalt on vanematele tehtud kevaditi tutvumisõhtuid ja koosolekuid. Koolieelikud on käinud näidistundides, kohtunud oma tulevaste õpetajatega. Lasteaeda lõpetades on kingitud meenutusraamat, millesse õpetajad ja juhtkond on kirja pannud oma mõtted ja meenutused koolieelikutega kohtumistest.

Putukate kool

Sel õppeaastal võtsime fookusesse lasteaia ja kooli omavahelise koostöö suurendamise. Eelkõige lähtusime arengukava ühest eesmärgist - tunda ennast ühtse meeskonnana. See tähendas ka suurema tähelepanu pööramist koolieelikutele. Leidsime, et ainult kevadel kooliks valmistumisest ei piisa selleks, et laste üleminek lasteaiast kooli oleks sujuv ja pingevaba. Planeerisime kolm korda nädalas koolieelikutele eraldi õppetegevusi, et arendada vajalikke oskusi ja teadmisi 1. klassiks. Lastega koos eelkooli nime üle mõeldes, sai ühiseks lemmikuks “Putukate kool”, sest Saarepeedi lasteaiarühmade nimetused on “Sipelgad” ja “Mesilased”.

Kus ja kuidas?

Plaan oli tore, rühmaõpetajad rõõmsad ja juhtkonnal visioon. Keeruline tundus esialgu ruumipuuduse probleemi lahendamine - kus ja kuidas Putukate kool toimetaks? Endisest raamatukoguruumist, mis oli mõnda aega kooli pikapäevarühma kasutuses olnud, läbis augustikuus suurpuhastuse ja värskenduskuuri. Koostöös kolleegidega planeerisime ruumi kõige vajalikuga koolieelikute jaoks. Meie lasteaias on lastel üsna tihe päevakava, lisaks ettenähtud õppetegevustele kuuluvad sinna ujumine ja kokandus, vajadusel kohtumised eripedagoogi ja logopeediga. Meie eripedagoog ja liikumisõpetaja, kel ka varasemad kogemused koolieelikutega tegelemises, olid lahkesti nõus Putukate kooli läbi viima. Päevakava muutsime lapsesõbralikumaks ja tagasiside lastevanemate poolt oli positiivne. Lastel on oma mapid, millega nad tähtsa näoga juba pool aastat kolm korda nädalas Putukate kooli poole sammunud on.

Koolieelikud Putukate koolis õuesõppel. Foto: Mirjam Võsu

Ettevalmistus on igapäevane

Putukate kooli sünd oli meie jaoks loomulik käik eelnevatele ettevõtmistele - see oli üks võimalus toetada koolieelikuid aasta enne koolitee alustamist. Lasteaiarühmad käivad juba aastaid söömas söögisaalis ning ka seal oleme tulevastele koolijütsidele rohkem vastutust andnud. Nad istuvad eraldi lauas, tõstavad endale söögi taldrikule ise ja viivad ära kasutatud sööginõud. See on hea võimalus harjuda süsteemiga, mida koolis teeb iga õpilane.

Lasteaed-põhikoolina korraldame mitmeid ühisüritusi. Koos korraldame näiteks emadepäeva, jõulusündmusi, vabariigi aastapäeva ja talguid. Koolis korraldatavatest kontsertidest võtavad koolieelikud alati osa. Näiteks õpetajate päeval saavad 9. klassi õpilased olla terve päeva ise õpetajad ning juba mitu aastat on 8. klassi õpilased käinud lasteaias rühmaõpetaja ametit proovimas. Sel õppeaastal on algklassid ja koolieelikud osalenud erinevates ühisprojektides - KIKi toetusel toimuvad projektid, ProgeTriiger jne. Koolieelikud võtavad osa erinevatest õppekäikudest.

Plaanid tulevikuks

Uuest õppeaastast soovime suurendada infovahetust kooli- ja lasteaiaõpetajate vahel, et vastastikune tihedam suhtlus aitaks õpilaste jaoks ülemineku lasteaiast kooli võimalikult sujuvaks teha. Klassiõpetajad saaksid võimaluse tutvuda oma tulevaste õpilastega. Tundide ja tegevuste vaatlused annavad õpetajale väärtuslikku tagasisidet selle kohta, kuidas lastel läheb, millega saaks neid veelgi paremini toetada. Selleks on vaja kõigi abi. Oleme väike kool ja üksteisega info jagamine on vajalik. Tulevikuplaanid on suured. Koos kahe Viljandi valla lasteaed-põhikooliga oleme alustanud projektiga lasteaia ja põhikooli lõimitud õppe metoodilise raamistiku koosloomeks. Soovime käivitada õmblusteta hariduse kontseptsiooni kohase ülemineku koolieelsest lasteasutusest II kooliastmeni.

Koolieelikud koos esimese klassiga Kabli külastuskeskuses.
Foto: Maarika Kiisler

Võtmesõna “meeskond”

Välja töötatud süsteemid koolieelikute toetamiseks üleminekul lasteaiast kooli on suurendanud õpetajate omavahelist koostööd. Koolieelikutega toimetavad õpetajad annavad vahetut tagasisidet, millest on abi kõigile osapooltele.

Laste toetamine saab alguse headest ja motiveeritud õpetajatest, samuti lapsevanematest, kes on avatud ja meie tegevustesse kaasatud. Korraldame igakuiselt meeskonnapäevi, sest ühistegevused aitavad kaasa vastastikuse usalduse loomisele ning paremale teineteisemõistmisele. Kanname seda väärtust ka lastele - oleme ühtehoidev koolipere. 

Mida saab omalt poolt teha lapsevanem, kelle laps on kooli minemas? Ennekõike saab ta olla oma lapse jaoks olemas ja kanda samu väärtusi tulevase kooliga. Siis on kindel, et lapsel on kooliteed alustades olemas vajalik julgus ja turvatunne.

Egle Sild

Saarepeedi Kooli direktor

Esimesse klassi suure ärevuse või rõõmsa elevusega?

Karmen Maikalu, koolipsühholoog, pereterapeut.
Foto autor: Sven Abner 

Lapse esimesse klassi minek võib olla perele suur ärevuse allikas, eriti siis, kui tegemist on pere esimese koolimineva lapsega. 

See, kuidas laps kooliminekusse suhtub, sõltub suures osas vanematest. Kui vanem on väga ärev, tunnetab seda ka laps. Seega peaks vanem jälgima, mismoodi ta lapsega ja lapse kuuldes koolist räägib - „hakkab see orjus pihta” või „oh, kui äge, sa lähed kooli, õpid huvitavaid asju ja saad uusi sõpru!”, „ma nii muretsen, kuidas sa seal hakkama saad” või „olen kindel, et sul on koolis tore!”.

Kuidas ärevust maandada?

Lapsevanem võiks rääkida lapsele toredaid lugusid oma kooliajast, et luua lapses rõõmsat elevust. Kui vanemal on koolist negatiivseid mälestusi, siis ei peaks neid lapsega jagama – see tekitab lapsele asjata hirmu ja ärevust.

Hea, kui laps saaks enne 1. septembrit tuttavaks nii koolimaja kui klassikaaslaste ja õpetajaga, samuti peaks läbi käima koolitee. Paljud koolid teevad juba kevadel lastele kooliga tutvumise päevi – nii teab laps ette, kes ja mis teda koolis ootab ning see annab turvalisust. Kui tutvumispäevi ametlikult ei korraldata, võiks lapsevanem küsida koolilt võimalust iseseisvalt lapsega enne esimest koolipäeva väike tutvumistiir teha.

Lapse hirmud

Laps vajab individuaalset tähelepanu, kahekesi aega, koos vanemaga mängimist, rääkimist ja kuulamist. Igal päeval võiks vanem võtta (vähemalt) 15-20 minutit, et lapsega koos olla, teda kuulata, temaga mängida. Selline kvaliteetaeg aitab lapsel avaneda ja rääkida, kui midagi hingel. Vanem võiks veel ja veel anda lapsele võimalust vestelda neil teemadel, mida laps seoses kooli minekuga ootab, mille kohta ta rohkem teada tahaks või mida ta kardab. Kes mu klassi veel tuleb? Kuidas ma nendega sôpradeks saan? Miks see vôi teine laps minu rühmast minu klassi ei tule? Mis siis saab, kui ma ei oska õpetajale vastata? Äkki ma eksin koolimajas ära? Mida ma siis teen, kui tunnis tuleb pissihäda? Laste seas levivad väga erinevad arusaamad koolist ja môned ootused vôivad olla täiesti ebareaalsed, sama lugu on hirmudega. Vanemaga rääkides saab laps need mõtted endast välja, need ei jää tema pähe keerlema ja ta ei pea nende pärast üksinda muretsema. Kindlasti ei tohi lapse muret pisendada või naeruvääristada, vaid selle üle tuleb rahulikult koos arutleda ja lapsele sobivad vastused leida.

Koostöö kooliga

Kodu ja kool on üks meeskond, kellel on ühine eesmärk – toetada lapse arengut. Selleks on vaja vastastikust usaldust ja koostööd. Näiteks peaks lapsevanem jagama õpetajaga lapse eripärasid või erivajadusi, mis mõjutavad tema toimetulekut, nii teab õpetaja sellega arvestada ja last paremini toetada. Samuti peab jälgima seda, et kui lapsevanem ja õpetaja on milleski erineval arvamusel, siis ei tohi õpetaja tööd ega ka lapsevanemat kritiseerida lapse kuuldes, vaid täiskasvanud peavad neid teemasid arutama omavahel.

Uuringud näitavad, et kui lapsevanem ja õpetaja teevad omavahel head koostööd, paraneb lapse püüdlikkus ja keskendumisvõime, suureneb õpilase õpihuvi ja eneseusk, paraneb lapse akadeemiline võimekus ja sotsiaalne areng, väheneb koolistress ja paraneb klassi sisekliima ning lapsel on koolis meeldivam olla

Iseseisvuse kujundamine

Sageli näeme lapsevanemate puhul kahte äärmust: on ühed vanemad, kes teevad ja otsustavad kõik lapse eest ära - õpivad, pakivad koolikoti, panevad lapsele valmis kooliriided jne. Ja on teine äärmus: „Sa oled juba suur, saa ise hakkama, otsusta ja toimeta ise!” Nagu elus ikka, pole kumbki äärmuslik tee parim lahendus. Laps peab õppima iseseisvust, ent tegema seda vanema toetusel ja juhendamisel.

Seega ära tee lapse eest õppimisega seotud otsuseid. Ära lahenda lapse eest probleeme, vaid aita lapsel ise lahenduseni jõuda. Kamandamine treenib kuulekust, ent tuim kuulekus ei lase iseseisvalt mõelda. Näiteks selle asemel, et öelda: „Hakka kohe õppima!”, võiks hoopis küsida: „Millal sa plaanid ära õppida – kas enne või pärast sööki?” Oma koolikoti peaks laps ise pakkima ning vanem võib siin aidata suunavate küsimustega.

Lapsele on oma tegevuse planeerimisel abiks kindel päevakava, ent ka selle võiks koostada lapsega koos arutledes, mitte nii, et vanem ütleb lapsele, mis kell ja mida tegema peab. Loomulikult vajab algkoolilaps suunamist ja meeldetuletusi, ent kui laps on saanud ise kaasa rääkida reeglite ja rutiinide paikapanemises, on tal ka kergem neid meeles pidada ja järgida.

Kas vanem peab last õpetama?

On vanemaid, kes pingutavad üle akadeemilise ettevalmistusega – lapsel on pärast lasteaiapäeva ja ka nädalavahetustel kodused õppetunnid, kus laps peab lugema, kirjutama, arvutama. Kui seda teha sunniga nii, et see muutub tüütuks kohustuseks, võib see tekitada lapses vastumeelsust õppimise ja kooli suhtes ning alge koolistressiks ongi loodud. Õppimine olgu mänguline, seotud lapse igapäevaste tegevustega. Lugege lapsele raamatuid ette, käige raamatukogus, uurige, mis on kirjutatud tänavasiltidele või lapse lemmiktoidupakendile, kirjutage lapsele väikeseid sõnumeid, saatke koos vanaemale kiri, lugege kokku, mitu sõpra oli täna lasteaias või mitu punast autot on parklas. Sel kombel tunneb laps uutest teadmistest rõõmu, ta näeb, kus neid vaja läheb ja säilib lapse loomulik huvi õppimise suhtes.

Kooliteele rõõmsa elevusega

Väike ootusärevus enne kooliminekut on normaalne, ent täiskasvanute asi on tagada, et suurem osa sellest oleks pigem rõõmus elevus. Murede korral on nii lapse kui lapsevanema esimene usaldusisik koolis oma klassijuhataja. Vajadusel võtke julgelt õpetajaga ühendust ja arutage koos, kuidas edasi toimetada ja last kõige paremini toetada. Samuti on võimalik küsida nõu koolipsühholoogilt või sotsiaalpedagoogilt. Igal tööpäeval kl 16-20 vastab ka koolipsühholoogide tasuta nõuandeliin 1226.

Karmen Maikalu

Koolipsühholoog, pereterapeut

Eesti Koolipsühholoogide Ühingu juht

Hea kooli ja hea lasteaia tunnustusprogrammide uus voor on avatud

 Tartu Ülikooli eetikakeskus kuulutab avatuks 2022. aasta tunnustusprogrammid „Hea kool kui väärtuspõhine kool“ ja „Hea lasteaed kui väärtuspõhine lasteaed“. Tunnustusprogrammide eesmärgiks on toetada koolide ja lasteaedade väärtusarenduse alast tegevust ning arendada haridusasutuste eneseanalüüsi oskusi.

Tunnustusprogramm on analüüsiprotsess, mis aitab hea kooli või hea lasteaia mudelist lähtuva eneseanalüüsi toel märgata ja aru saada, milliseid teadlikke valikud teha, et oma haridusasutust arendada.

„Kuna tunnustusprogrammi kohtade arv on piiratud, tuleb programmi pürgijatel läbida mitu etappi,“ ütleb Nele Punnar, Tartu Ülikooli eetikakeskuse hea kooli ja hea lasteaia projektijuht. „Soovitan eriti hoolikalt juhendeid uurida ning kuupäevi järgida ja kandideerima on oodatud – nagu ikka – nii varem osalenud haridusasutused kui ka uued liitujad,“ lisab ta meeldetuletuseks.

Enne tunnustusprogrammi kandideerimist on avatud kõigile huvilistele väärtuspõhise analüüsi kirjutamist toetavad e-kursused „Sissejuhatus väärtusarendusse“ ja „Sissejuhatus kooli/lasteaia väärtusarenduse analüüsi“. Kursustele registreerumine on avatud 21. veebruarist.

Punnari sõnul tasub aga tähele panna, et eelnimetatud kursuste läbimine on kindlasti vajalik esimest korda tunnustusprogrammi soovijatele ning ka neile koolidele ja lasteaedadele, kes osalesid programmis viimati enne 2018. Seda põhjusel, et haridusasutustele antavad märgised kehtivad kolm aastat ning vajaksid uuendamist.

2021. aasta voorus osalenud koolid ja lasteaiad koos haridusminister Liina Kersna,
eetikakeskuse juhataja prof Margit Sutropi (ees keskel) ja
väärtusprogrammi esimehe prof Halliki Harro-Loitiga (taga keskel). Foto: TÜ eetikakeskus

Varasemalt (alates 2018) tunnustusprogrammis osalenud koole ja lasteaedu kutsub TÜ eetikakeskus analüüsima klassijuhatajate ja lasteaia õpetajate erinevaid rolle ja ülesanded, nende väärtus- ja lojaalsusvalikuid. Uutele programmipürgijatele spetsiifilist fookust seatud ei ole ning eneseanalüüsi saab kirjutada lähtuvalt oma asutuse vajadustest.

Tunnustusprogrammi tutvustav infotund toimub 3. märtsil kell 14.30 ning sinna saab registreeruda siin. Tunnustusprogrammi kandideerimine toimub 28. märtsist 4. aprillini. Programmi pääsenud selguvad hiljemalt 08. aprillil.

Täpsem info ja juhised koolide tunnustusprogrammis osalemiseks.

Täpsem info ja juhised lasteaedade tunnustusprogrammis osalemiseks.

Iga osalev kool ja lasteaed on protsessis toetatud ja tunnustatud. Väljaantavate tiitlitega saab tutvuda eetikaveebis. Tartu Ülikooli eetikakeskus on toetanud ning tunnustanud koolide ja lasteaedade väärtusalast tegevust juba aastast 2009. Tunnustusprogrammi korraldatakse tänavu juba kümnendat korda.

Lisainfo:

Nele Punnar, TÜ eetikakeskuse projektijuht, tel: +372 53848320, nele.punnar@ut.ee

Tunnustusprogramm toimub Haridus- ja Teadusministeeriumi riikliku programmi „Eesti ühiskonna väärtusarendus 2009–2013“ jätkuprogrammi 2021–2026 raames. Veebikursuste väljatöötamist toetas Briti Nõukogu Eestis.

Et hea (teatri)harjumus ei kaoks

VAT Teatris esietenduvad 2022. aasta kevadel lausa kaks noorele vaatajale suunatud lavastust

Koroonakriis on kestnud juba rusuvalt kaua. Sel on olnud suur mõju kogu ühiskonnale, eriti valusalt on pihta saanud aga kooliõpilased. Teatri eesmärk on pakkuda noortele vajalikku dialoogi ning võimalust tegeleda loominguliste vahenditega isiklike ning sotsiaalsete teemadega. VAT Teater paneb sel kevadel sellele erilise rõhu.

2020. aastal tabas pandeemia kõiki ootamatult ning kogu maailm jäi hetkeks seisma – nõnda ka teatrid. Sügisel, kui olukord näis natukenegi normaliseeruvat, tuli aga teatritel tõdeda, et üsna arvestatav osa publikust oli jätkuvalt puudu. VAT teatrile, kellele olulise osa külastajatest moodustavad kooliõpilased, oli eriti valuline just noore vaataja puudumine. Samas oli see igati mõistetav – 2020. aasta sügisel olid paljud koolid veel täielikult kaugõppel ning puudusid vahendid, kuidas ohutult üheskoos õppetööd ja ühistegevusi korraldada. See aga pani noorele publikule suunatud repertuaari suure küsimärgi alla.

Kohanemine muutunud oludega

2021. aasta sügiseks oli koolide suhtumine muutunud. Kooligrupid jõuavad nüüd jälle regulaarselt teatrisse, töötubade hulk normaliseerub tasapisi. Oleme kohandanud mitmed töötoad ka veebiteel sobilikeks, et õpilastele ja õpetajatele vaheldust ning tuge pakkuda. Side kooli ja teatri vahel on taastunud.

Ometi on publikust puudu arvestatav osa täiskasvanuid. Murelikult küsitakse – kas jäädavalt? Ühe enam tõdetakse avalikus diskussioonis, et kaks koroona-aastat on olnud piisavalt pikk aeg inimeste huvide ning harjumuste muutmiseks. Isegi, kui koroonapiirangud ei takista, jäetakse kinno, teatrisse või restorani pigem minemata, tellitakse toit koju ja saadakse meelelahutus kätte teleri ning arvuti vahendusel.

Eestlane on ajalooliselt olnud kirglik teatrikülastaja. Eesti nooredki käivad palju teatris (seda ennekõike tänu õpetajate ettevõtlikkusele) ning on selle kunstivormiga vägagi hästi sina peal – olen seda kogenud ohtrates töötubades õpilastega loetud näidendit või nähtud etendust analüüsides. Teater paneb noori mõtlema, see liigutab neid ja tekitab olulise võrdlusmomendi. Seda väärtust tuleb hoida, kaitsta ja edendada. Sellest tulenevalt on VAT Teater tõstnud käimasoleval hooajal fookusesse justnimelt kooliõpilastele mõeldud lood.

Uuel aastal uues kodumajas palju uuendusi!

VAT Teatri jaoks on alanud poolaasta murranguliselt. Oleme jaanuarist uues kodus – kolisime Rahvusraamatukogu turvaliste seinte vahelt Sakala 3 Teatrimajja, kus meie kasutuses on üks Eesti avaramaid black box-tüüpi teatrisaale. Selline lava pakub meile uusi tehnilisi ning loomingulisi võimalusi, mida saame rakendada mõlemas märtsis esietenduvas noortelavastusest. Kuu alguses esietendub saksa autori Roland Schimmelpfennigi „Mesilane sinu peas” (vanusegrupile 10+); kuu lõpus jõuab publikuni pika noorteprojekti tulemus „Woke & Vihane” (vanusegrupile 16+). Rahvusvahelisest teatrikuust on meie teatris saanud seekord väärikas noorteteatrikuu.

PuudutaVAT teatrit ja sotsiaalne tundlikkus käsikäes

Kuigi mõlemat uuslavastust saab nimetada teatriks noorele vaatajale, on tegemist äärmiselt eriilmeliste ettevõtmistega, seda nii esteetika, eeltöö, kui ka teemade poolest. „Mesilane sinu peas” on valmiskujul näidend, mida on edukalt mängitud üle kogu Euroopa. Fantaasiaküllane jutustamisteater pakub palju mänguvõimalusi ning kasvatab hoogu arvutimängu kombel ühest argipäevast kui seitsmest levelist läbiminemiseks.

„Woke & Vihane” on aga algupärand, mille loomisse on panustanud hulganisti noori kogu Eestist. Goethe Instituudi ja Saksa välisministeeriumi initsieeritud projekti lähtekoht (eesti ja vene noorte vahelised suhted) võrsus protsessist hoopis teine teema – woke´ism. Selle katustermini alla saab mahutada pea kõik, millega moodne noor peab nii igapäevaelus, sotsiaalmeedias, kui ka oma hinges rinda pistma – enesekuvand, mure ühiskonna ja planeedi pärast, väärtustekriis, põlvkondlikud suhtluserrorid, üha jõulisem enesessekapseldumine, üksindustunne ja infomüras orienteerumine. Kui „Mesilases” moodustavad kolm näitlejat justkui ühe jutustaja-identiteedi ning mängivad-etendavad lugu hoo ja energiaga, on „Woke&Vihane” tegelased eraldatud ja endassesüüvinud, esitades oma pihtimuslikke, humoorikaid ning teravmeelseid monolooge. Üks lavastus kui päike, teine kui kuu. Kuigi me ei planeerinud nii, siis on nendest kahest eriilmelisest lavastusest kujunemas omamoodi tervik, mida koos kogeda.

Üheks ühenduspunktiks on loominguline tiim. Kaks näitlejat, Karolin Jürise ja Ago Soots, mängivad mõlemas lavastuses, Soots on sealjuures ka „Mesilase” lavastaja ning muusikaline kujundaja. Mihkel Seeder tõlkis „Mesilase” käsikirja ja kirjutas „Woke & Vihase” koos poetess Sveta Grigorjevaga.

Teine ühenduspunkt on ruum. Mõlemad lood esietenduvad ju Sakala black-boxist ning annavad sellest ruumist väga erineva tunnetuse.

Kolmandaks ühenduspunktiks on lugude avatus. Kuigi „Mesilase” sihgrupp on algklassid ja põhikooli noorem aste ning „Woke & Vihane” on suunatud põhikooli lõpule ning gümnaasiumile, siis on mõlemad lavastused ideaalne lähtekoht ühisteks diskussioonideks ja seda mitte ainult kooli tasandil. Loodame väga, et need lavastused pakuvad võimaluse põnevateks vestlusteks laste ja nende vanemate ning vanavanemate vahel.

VAT Teatri noortelavastusi on alati iseloomustanud eesmärk puudutada keerukaid ning tundlikke teemasid, avada pimedaid nurgatagusi ning otsida üheskoos lahendusi. Sotsiaalsus on esindatud ka nendes kahes lavastuses. Mõlemad lavalood tegelevad oma nurga alt üksinduse(tunde) teemaga.

„Mesilase” hoogsas jutustuses joonistub välja varjatum pool – läbi koolipäeva seiklev õpilane on põhimõtteliselt vanemliku hoolitsuseta ning peab kõigi oma toimetustega üksi hakkama saama. Kahjuks puudutab see ebaõiglane väljakutse Eestiski paljusid õpilasi. „Woke&Vihane” otsib viise, kuidas depressiooniga kimpus olev põlvkond saaks oma pingeid ohutult ja tulemuslikult maandada.

VATi suur plaan

Oleme veendunud, et töötoa ja etenduse kombinatsioon on ideaalne luua vestlusesse vajalik avatus ning käsitleda ka kõige keerulisemaid tabuteemasid. Teater on ka ideaalne kanal, millega siduda erinevaid õppeaineid, teemasid ning tegevusi. Teater on hea harjumus ning anname endast parima, et see harjumus ei kaoks kuskile ka edaspidi.

Nii VAT Teatri etenduste külastamise kui töötubade tellimise juures võib toetust saada Aitan Lapsi heategevusprogrammist. Samuti soovitame tutvuda kultuuriranitsa toetustega.

Rohkem infot kõigi haridustegevuste kohta ja soovitusi, kuidas ühendada lavastusi, sündmusi ja õppekava läbivaid teemasid töötubadega, saab lugeda allalaetavast materjalist VAT Teatri kodulehe rubriigist: „Õpetajale”.

Mihkel Seeder, VAT Teatri dramaturg
Mari-Liis Velberg, VAT Teatri haridustegevuste juht

Õpihuvilaager Võrumaal - hoogne sissejuhatus kooliaastasse

17.−19. augustil toimus Võhandu puhkekeskuses Osula Põhikooli õpihuvilaager. Laager oli mõeldud kõigile õpilastele, kes tulla said ja soovisid. Kuna meie koolil on õpilaagrite traditsioon, siis osalesid pea pooled 2. – 9. klassi õpilased ning laagri õnnestumisele andsid panuse enamus kooli õpetajatest. Õpihuvi äratamiseks oli kutsutud lisaks palju külalisjuhendajaid-esinejaid. Kõik ikka selleks, et peale kahte rasket koroona-aastat ja suvevaheaega saaksid õpilased uut hoogu algavaks õppeaastaks.

Esimesel päeval toimusid õpitoad ja külastati koduvalla omapärast vaatamisväärsust Lasva veetorn-galeriid ning saadi ülevaade Eestis elavatest lindudest. Töötubades värskendati teadmisi esmaabist, meisterdati ning õpiti selgeks laagri laul ja tants, mida kõik rühmad said õhtul koos esitada. Mõnusat muusikat ja võimalust kaasa laulda pakkus külaliseks kutsutud Aare Pai ansamblist Öösorr. Laagripäeva lõpetas loomulikult disko, mis oli tore seetõttu, et diskopuldis oli oma kooli poiss.

Aasta huvialaõpetaja Triinu Grossmann robootika õpituba juhendamas.
Foto: Erakogu.

Teisel päeval saime õppida ja mängida võrkpalli, teha ise pärmitainast ning elevust ja teadust pakkus hämar teadusteatri õpituba. Lisaks olid veel Võru Orienteerumisklubi, MTÜ Nutivõluri ja Päästeameti veeohutuse õpitoad. Viimases tutvustati meile ka SUP lauaga veel olemise ohtusid. Õhtul etendas iga klass kahte eelneval päeval loositud vanasõna, mida kõik said arvata ja enda klassile punkte koguda. Meie valmistatud pärmitaignast olid justkui võluväel küpsetatud kaneelirullid, mida saime peale arvamismängu nosida. Raske uskuda, et nii suure koguse pärmitainast valmistasime!

Päeva viimase hoogsa õpitoa viisid läbi vapustavad EasyLeg s Crew break-tantsijad. Tegime tutvust breigi põhisammudega ja see polnudki nii lihtne. Lõpuks saavutasime ikka mingisuguse sujuvuse ja ühtsuse liikumises. Nende esinemiskava aga kutsus esile valju ja tormilise kaasaelamise. Päev jõudis õhtusse üsna rahulikult, sest olime pikast päevast väsinud ja vihma muudkui sadas.

Viimasel päeval kohtusime lastekirjaniku ning ettevõtja Anti Saarega, kes rääkis oma tegemistest ning kujunemisest kirjanikuks ja ettevõtjaks. Tema loodud mängud pakkusid huvi eriti noorematele õpilastele, kes saavad seda mängu nüüd ka koolis mängida.

Kuidas laager õpilastele meeldis? 

Sellele sain vastuseid laagri töölehelt, mille kõik osalejad täitsid. Teadusteater tundus ülipõnev igas vanuses osalejatele. Noorematele meeldis väga pärmiseente võlumaailma töötuba. Päästeameti veeohutuse demonstratsiooni peeti oluliseks ja vajalikuks. Kolme kuu järel on Remol kõige erksamalt meeles õhtune disko, mis oli ka paljude teiste osalejate lemmik. Klassikaaslase Reio jaoks jäid meelde ööbimine kämpingus ning Gerli meelest olid oma kooli kokkade lõunasöögid kõige parem osa laagrist.

Laagrilaul liidab. Foto: Erakogu.

Laagripäevade mitmekesised tegevused avardasid kindlasti meie silmaringi, andsid uusi kogemusi ja teadmisi ning pakkusid suhtlemisvõimalust klassi- ja koolikaaslastega. Sellele kõigele lisaks veel palju värskes õhus viibimist, aktiivset liikumist, maitsev toit ning hea seltskond! Oli igati tore sissejuhatus kooliaastale!

Elo Rahman

Osula Põhikool

Muljeid Rakett69 õpihuvilaagritest

Rakett69 õpihuvilaager Osula Põhikoolis

Suvel rääkis õpetaja Rakett 69 laagrist, mille ta plaanis sügisel Osula Põhikoolis korraldada ja kutsus meidki osalema. Alguses ma ei olnud päris kindel, kas ma saan ikka hakkama, aga kui laager algas, siis selgus, et seal oli väga tore olla.

Laager toimus septembri lõpus ja oktoobri alguses koolis. Laagrit juhendas meie keemia- ja füüsikaõpetaja, kes osalejaile ülesandeid selgitas. Laagris sai osaleda kokku 16 kaheksanda ja üheksanda klassi õpilast, keda õpetaja kutsus või kes ise avaldasid soovi osaleda. Kokku sai väga mõnus seltskond. Iga päeva alguses loosisime uued võistkonnad ja alustasime ülesannete lahendamisega. Kuna kõik tahtsid lahendamisel osaleda, siis oli väga hea jagada ülesanded kõigi tiimikaaslaste vahel, et saaks ühiselt lahenduse võimalikult kiiresti valmis.

Rakett69 laager Osula Põhikoolis
Foto: Erakogu

Kõige rohkem meeldisid õpilastele ehitusülesanded. Põnevad ja erinevad lahendused tulid tiimidel pallide sorteerimises. Sorteerimismasinate ehituses kasutati huvitavaid vahendeid ja otsiti koos toimivaid lahendusi. Kahjuks enamus palle maandus (kõigil) siiski põrandal. Võistkondade poolt ehitatud masinates leidus vigu, mida oleks saanud parandada pikema ajaga. Veidi rohkem oleksime vajanud aega testimiseks ja masina täiustamiseks.

Raketi ehitamise ülesandes leidsid kõik üsnagi ruttu hea lahenduse kuidas rakett võimalikult kõrgele õhku lennutada. Proovisime mitu korda üle, et meie rakett ikka lendaks. Ülejäänud aja jooksul katsetasid osad laagrilised erinevaid segusid ainetest, mis raketi ehitamisest järele jäid. Poiste seas tekitas see katsetamine suurt põnevust. Kõikide võistkondade raketid lendasid päris kõrgele. Autode ehitamine oli aga juba keerulisem ja taas kasutati väga erinevaid lahendusi. Meie tiim ei suutnud oma prototüüpidest välja panna autot, mis piisavalt hästi ja kiiresti edasi liiguks, mistõttu pidime viimase kahe minuti jooksul kasutusele võtma hädaabi variandi, mis võimaldas küll võistlusel osaleda, aga paraku meie sõiduk finišisse ei jõudnud.

Mulle meeldisid kõige rohkem salasõna lahendamine ja elektrivoolu tekitamine jääkuubikute vormides. Salasõna lahendamisega oli raske alustada, sest me ei taibanud kohe ära mis teha tuleb. Peale paari õpetajapoolset vihjet saime juba päris hästi hakkama ja kõik võistkonnad proovisid lahendada ülesannet võimalikult kiiresti. Elektrivoolu tekitamisel teadsime kohe mis teha tuleb ja jõudsime lahenduseni isegi liiga ruttu. Mul jäi sellest ülesandest hästi meelde, milline lahus on parem elektrijuht kui teised. Kõik õpilased said käia vähemalt korra duellis. Igaühel olid omad lemmikud duelliülesannetes. Edukas olemiseks oli vaja proovida erinevaid tehnikaid ning mõne ülesande puhul selgus ka, et lihtsuses peitub võlu. Mõnel juhul oli tähtis ka see, et sul oleks natuke õnne.

Rakett69 laagris osalejad Osula Põhikoolis. Foto: Erakogu.

Kui me saime ülesannetega valmis enne ette nähtud aega, saime mängida erinevaid mänge ja rääkisime põnevaid lugusid. Ma olen väga õnnelik, et ma sain võimaluse selles laagris osaleda. Lahendasime erinevaid ehitus- ja mõtlemisülesandeid. Sain uusi kogemusi ja õppisin palju uut.

Liis Serv

Osula Põhikool

Rakett69 õpihuvilaagris kogetud põnevad hetked Pärnu Rääma Põhikoolis

Rakett69 õpihuvilaagrid toimusid oktoobrivaheajal 2021 Pärnu Rääma Põhikoolis, kui kahe laagri peale kokku said raketitunnistuse 31 ägedat noort. Laagri juhendajaks oli Pärnu Rääma Põhikooli õpetaja Mart Kimmel.

Rakett69. Keidy Vaikla joonistus.

Laagrimuljeid jagavad Keidy Vaikla, Katri-Liis Sedjakin ja Vaido Schneider.

1. Miks otsustasid laagris osaleda?

See oli midagi uut ja tundus põnev tegevus.

2. Mida tegite?

Lahendasime palju põnevaid ülesandeid, mis tõstsid adrenaliini kohe juba hommikul. Seal sai mõelda, teistega koostööd teha ja erinevaid masinaid ehitada.

3. Mis jäi meelde?

Meelde jäi tore seltskond ja palju erinevaid ülesandeid ja nende lahenduskäigud.

4. Mis oli lahe?

No kõige lähedam oli ikka see, kui sai teha neid ülesandeid ja nuputada erinevaid lahendusi.

Eriti lahe oli raketi valmistamine.

5. Kuidas võtaksid oma muljed kokku?

Väga äge ja lõbus oli ja kui saaks teeks uuesti.

6. Kas soovitaksid sõpradele? Miks?

See oli väga huvitav kogemus; seal saab teha lahedaid asju; see on kogemus, mida saab ainult selles laagris ja sa kohtud uute inimestega ka kindlasti.

Muljeid Valma õpihuvilaagrist

Viljandi Kutseõppekeskuse õpihuvilaager toimus Valma seikluspargis. Kuna selle laagri teemaks oli inglise keeles suhtlemine ning ma teadsin, et tahan saada lahti kartusest rääkida inglise keeles ja ühikas ei ole nädalavahetuseti väga midagi teha. Nii otsustasingi minna Valma õpihuvilaagrisse.

Laager toimus 1.oktoobrist kuni 3. oktoobrini 2021. Laagri korraldasid huvijuht Marge, inglise keele õpetaja Ryan, kooli sotsiaalpedagoog Maili, projektijuht ja inglise keele õpetaja Tiiu ning õppejuht Helen. Kahjuks juhtus nii, et Marge jäi haigeks ja ei saanud meiega kaasa sõita. Õpilasi oli kokku 26. Meid pidi olema 32, aga kahjuks ei saanud mõned viimasel hetkel kaasa tulla, ikka koroona tõttu. Et VIKKis õpib poisse rohkem, oli ka laagris neid rohkem, aga nendega oli väga tore koos olla.

Esimesel päeval, kui me sinna kohale jõudsime, räägiti meile kõigepealt reeglitest. Seejärel  rääkisid Maili, Tiiu ja Ryan sellest, mis hakkab kolme laagripäeva jooksul toimuma. Peale seda tegime inglise keeles ühe tutvumismängu. Selles mängus pidime ütlema oma nime ja millal me sündinud oleme. Peale seda saime kätte oma toad, et need üle vaadata ja asjad ära panna. Mina sain ühte tuppa koos ehitusviimistlejatega. Kui see tehtud, läksime õue atraktsioonidega tutvuma ning hiljem saime need ka ise järele proovida.

Programm algas meil inglise keele projektõppega, mida juhatas Ryan. Ta tegi meiega ühe sellise mängu, et ütles meile ühe tähe ja sellega pidime kirjutama nii palju ingliskeelseid sõnu, kui me teadsime. Kõigil õnnestus see mäng hästi. Peale seda tuli üks laagri lemmikosadest - söömine. Kindlasti pean mainima, et toidud laagris olid vapustavalt maitsvad. Võib-olla hindan seda osa laagrist enim just seetõttu, et õpin ise koolis kokaks, aga ei kuulnud, et ka keegi teine oleks toidu pärast kurtnud.

Peale lõunat jätkusid õhtused tegevused: meisterdamine, joonistamine ja inglise keele projektõpe. Need tegevused olid kõik vabatahtlikud ja kedagi ei sunnitud millekski. Õhtul oli meil veel lõkkeõhtu ja terve laager mängis peitust, isegi õpetajad. Nii jõudiski esimene laagripäev rõõmsalt õhtusse.

Viljandi Kutseõppekeskuse õpihuvilaager Valmas. 
Foto: Erakogu

Teine hommik oli mõnus. Sõime hommikust ja käisime vaatamas päikesetõusu. Peale seda algas kõige lahedam osa, seikluspargis turnimine. Alguses tehti meile põhjalik koolitus ja seejärel saime juba radu avastama minna. Tegime läbi erinevaid radu ja laskusime köiega. Mina läbisin kolm rada ja laskusin kaks korda, sellest mulle piisas. Vahepeal saime pirni ja küpsist süüa ning teistele kaasa elada. Seiklesime kokku kaks tundi ning peale seda algas minu grupil inglise keele projektõpe. Teised läksid Heleni juurde disainitöötuppa. Mina käisin ka Heleni töötoas, aga tegin seda juba varem. Selles töötoas õppisime joonistama telliskiviseina ning kaunistasime plastmasstopsid salvrätikumustritega. Inglise keele tunnis tegime filmi, kus mängisime jalgpalli, golfi ja näitlesime, et istume lõkke ääres. Mina käisin ka Ryaniga seikluspargi proovirajal, mis oli väga huvitav. Peale filmi tegemist läksime puhkama. Õhtul vaatasime multikaid ja tegime küpsisetorti. Kui viimane film ära lõppes, läksime kõik koos piljardit mängima ning kell üks öösel käisime veel koos Ryaniga köiega sõitmas. Kusjuures Maili ja Tiiu ei tea ikka veel, et me nii hilja õues käisime.

Laagrilised seiklusradu avastamas. Foto: Erakogu.

Kolmanda päeva hommikul hakkasime asju pakkima. Käisime söömas ning jagasime laagrimuljeid. Meile anti ka märkmepaberid, millele pidime kirjutama, mis meile laagrist meelde jäi. Õpetajad kirjutasid õpilaste kirjapandud laagrimuljed suurtele paberitele ja kleepisid lava äärele. Enne laagrist lahkumist saime maitsta isetehtud küpsisetorti ning tegime viimased laagripildid. Siis oligi aeg bussi peale istuda ja koju sõita.

Ma võin ausalt öelda, et see oli minu kõige lemmikum laager, mis kooliga seoses on toimunud. Sain nii palju uusi sõpru ja õppisin inglise keelt rohkem, kui ma julgesin enne laagrit loota. Terve laager möödus konfliktideta. Ei saa mainimata jätta, et poisid olid nii lahked ja viisakad kõikide tüdrukute vastu, mis oli minu jaoks tegelikult väga üllatav. Kui ma saaksin, siis kordaksin seda elamust ja kutsuksin kõik oma kooliõed- ja vennad kaasa.

Viktoria Ivanova
Viljandi Kutseõppekeskuse õpilane