kolmapäev, 26. aprill 2017

Paneme digi enda kasuks tööle – ka keeleõppes!

Üle Eesti on käimas saksakeelsed Scrabbeli-võistlused, mida tehakse nutirakendusega „Classic Words“ (leitav nii Androidile kui ka iOSile). Projekti on käima tõmmanud Tallinna Südalinna Kool, kes korraldab seda põnevat üle-eestilist turniiri sel aastal juba kolmandat korda. 
Scrabble – mäng, mis aitab nutikalt keelt arendada
Võistlus on mõeldud kõikidele saksa keelt õppivatele õpilastele ja kusjuures – osaleda võivad ka õpetajad! Mäng toimub 1.-12. klassi erinevates vanuseastmetes. Mängitakse ca 2 tundi ja võistlus toimub nn arvuti vastu. Iga võistleja saab ise otsustada, mitu mängu mängitakse. Iga mängija parim tulemus läheb arvesse. 
Kui esimesel aastal oli kokku ca 30 osalejat vaid Tallinnast ning Harjumaalt, siis teisel aastal olid lisaks ka osalejad Tartust ning Raplast. Kuigi eelmise aasta kogu osalejatearv oli juba pea 50, jäid paljud võistlejad sõiduraha puudusel Tallinnasse tulemata. Sellel aastal otsustati anda osalemisvõimaluse rohkematele õpilastele ning korraldada piirkondlikud mängupäevad Eesti erinevates kohtades. 
Rakvere piirkonnavoor
Praeguseks on toimunud juba 3 piirkonnavooru ning 3 ootavad veel ees. Piirkonnavoorude võitjate tulemustest selguvad finalistid, kes selgitavad üle-eestilise võistluse võitjad. Rakvere Gümnaasiumi õpetaja Kalle Lina, kes aitas Rakveres mängupäeva korraldada ütles, et Rakvere Gümnaasiumis on õpilastega mängitud mitmeid erinevaid sõnavaramänge, kuid Scrabble'it hakkati mängima üsna hiljuti, et osaleda selle mängu piirkonnavoorus. "Scrabble'i mäng sobib nii noorematele kui vanematele õpilastele. See oleks ka üks hea võimalus asendustunni sisustamiseks, sest õpilased mängivad seda meelsasti, seda enam, et aeg ei kiirusta tagant – igaüks liigub omas tempos. Nii täieneb sõnavara ja areneb ka analüüsioskus," lisas Lina.
"Projekt kinnitab mõtet: viime õppimise sinna, kus on õpilased," sõnab projekti korraldaja ja Tallinna Südalinna Kooli õpetaja Anneli Kesksaar. "Kui õpilased on juba nutiseadmes, las nad siis õpivad saksakeelseid sõnu. Miks siis mitte tegeleda lihtsalt ajaviitmismängude asemel sõnavara õppimisega," on Kesksaar veendunud. Scrabble'i mängija, 14-aastane Jasper ütleb, et Scrabble tekitab täitsa sõltuvust ja Kesksaar on temaga nõus. 
Scrabble'i Rakvere piirkonnavoor
Tallinna Südalinna Kooli jaoks on sellel projektil veel üks väga oluline tähendus. Kooli õpilased osalevad maakondlikes voorudes kohtunikena ning see annab õpilastele väärtusliku ürituse korraldamise ja kooli esindamise kogemuse. Muidugi on see ka suurepärane võimalus vastutustunde kasvatamiseks. "Mul on väga hea meel, et õpilased on väga huvitatud kohtunikutööst nendel võistlustel," on Kesksaar rõõmus.
Tallinna Südalinna Kooli õpilased osalevad kohtunikena
Projektiga "Saksakeelne Scrabbel" jätkatakse kindlasti ka järgmisel aastal. Kokkulepete sõlmimine partnerkoolidega, et ühendada selle võistluse maakondlikud voorud vastava maakonna maakondliku saksa keele päeva või ainevõistlusega, on juba käimas.
Piirkondlikuvooru võitjad
Piirkondliku vooru võitjad vanemas vanuseastmes

neljapäev, 20. aprill 2017

Parimate Praktikate Päev 2017: head ideed nakatavad ehk loovusest, andekusest ja valikutest koolis

Käsi südamel – Parimate Praktikate Päev 2017 oli tõeliselt huvitav! Mis saab teiste kogemustest ja edulugudest veel põnevam olla... ainult isetegemine. Ja selleks eile inspiratsiooni kogutigi!
Kogunemine Ülemiste City's
Valikute töötoas rääkisid oma kooli valikainetest Võru Gümnaasiumi direktor Karmo Kurvits ja Tallinna 21. Kooli direktor Meelis Kond. Kas teadsite, et Võru Gümnaasium pakub oma õpilastele 50 erinevat valikkursust, millest 40 avatakse igal aastal?
Karmo Kurvits Võru Gümnaasiumi valikkursustest
Lisaks võtavad mõlemad koolid riikliku õppekava kui võimaluste dokumenti, mis pakub variante, kuidas ideid ellu viia. Õpilased omakorda hindavad nii valikuid kui ka võimalust valida. 
Tallinna 21. Kooli direktor Meelis Kond
Mõlemad koolid kasutavad ära ka piirkonna võimalusi. Näiteks Võru Gümnaasium kasutab ära Tartu lähedust, kust direktor veab isiklikult tudengeid gümnaasiumisse külalisõpetajateks ja muul moel appi. Sõltumatult, kus me asume - kui me teame, mida me tahame – on kõik võimalik.

Andekuse töötoas rääkisid loovuse ja andekuse toetamisest Illona Must Pärnu Vabakoolist ja Maiu Plumer Tallinna Merivälja Koolist.

Mis on andekus? Seda võib mõista mitmeti. Kas tahame teaduslikult läheneda või vaatame inimest laiemalt – kus lasuvad tema tugevused? Igaüks meist on andekas. Mõni on kindlasti mitmekülgsemalt, kuid kindlasti oleme seda kõik. 
Ilona Must Pärnu Vabakoolist tutvustab õpilaste õpimappe
Kuidas üldse andekust avastada? Ja mis on see andekus, millega peaks lapse puhul tegelema? Lapsevanem võiks süsteemsemalt oma last vaadelda. Selleks oli kasutatud TÜ küsimustikku, et aidata lapsi hinnata.

Samas on ka õpetaja siin oluline võtmeisik, kes on tähelepanelik ja võimeline õpilases andekust leidma. Kui õpetaja on andekas äratundja, siis saavad kõik andekad lapsed märgatud.

Huvitavaid näiteid oli mõlemast koolist. Pärnu Vabakool tõi välja vabaduse, et mitte piiritleda igapäevase tunniplaaniga õpilase arenguvõimalusi ja olla õpilaste arenguteel eestvedajaks.

Kui me oleme leidnud, milles lapse andekus seisneb, peame pakkuma talle sel alal väljakutseid. Need võivad väga mitmetahulised olla, nt leiutamine. Väljundiks saame elupädeva õpilase. Andekus annab tulevikus leiva. Õpetaja peaks muutma andekuse selliseks, et õpilasel oleks sellele tulevikus rakendus. 
Andekuse töötoalised
Loovtööde töötuba pakkus probleemidele omapoolseid lahendusi ja silmapaistvaid tööde ideid. Näiteks lugu sellest, kuidas juba esimene klass teeb konverentsi oma õpikogemustest või kolmas teaduspäeva (katsed ja nende esitlemine). Laste fantaasia on otsatu, ärme takista nende mõttelendu.

Näiteks teeme klassi muinasjututoa, kus toimub lugude jutustamine ja joonistamine – miks mitte! Või vaatleme pilvi, joonistame neid ja ennustame selle järgi homset ilma – hea idee!

Kolmandast kooliastmest saime väga huvitav näite Türi Põhikoolist. Valdavalt tehakse 8. klassis loovtööde kaitsmine. Türil järgnes sellele järgmise õppeaasta alguses ka konverents, kus selleks hetkeks juba 9. klassi õpilased rääkisid kaheksandikele oma töödest ja kogemustest – kasulik ja ühendav! 
Ülle Tammela Türi Põhikoolist
Türi Põhikool andis välja ka oma loovtööde raamatu, mis koosneb kõikide loovtööde abstraktidest – see on väärt ajalugu! Raamat jääb kooli ja on nii suisa põlvkondi ühendav.

Kuidas loovtöö juhendajat mõjutab – kui lapsel läheb hästi, on õpetaja õnnelik. Mõlemad võivad tohutu emotsiooni osaliseks saada ning tasub meeles pidada, et õpilased üllatavad! 

Probleemidest tuli välja motivatsiooni langus kolmandas kooliastmes. Ühed õpilased on kaheksandas klassis küpsemad, teised mitte veel nii väga. Osasid ei huvita selles eas näiliselt justkui midagi, kuid tuleb kasutada seda, mis neid siiski huvitab, näiteks räppi.

Loovtööde tegemise protsessi ajakavas püsimine ja juhendajapoolne käe pulsil hoidmine aitavad ka. Tasub meeles pidada, et kui ühel juhendajal on juhendatavaid liiga palju, siis juhendamise kvaliteet kannatab.
Anneli Raud Kadrina Keskkoolist
Miks on koolide omavahelised kohtumised olulised? Miks me Parimate Praktikate Päeva, konverentse ja teisi sündmusi ikka ja jälle teeme? Huvitava Kooli eestvedaja Pille Libliku sõnul ei ole võrgustikuloomine Eestis väga keeruline, aga on väga tänuväärne, et headel ideedel oleks leviku- ja kasvupinnas. 
Huvitava Kooli eestvedaja Pille Liblik
Parimate Praktikate Päeva materjalid ja loovtööde juhendmaterjali leiate lähiajal aadressilt: oppekava.innove.ee

P.s. Huvitava Kooli sügiskonverentsi fookuses detsembri alguses on seekord kasvatus ja kasvamine selle erinevates tahkudes. Püsige lainel ning jääme taaskohtumiseni! Aga seniks soovime lennukaid ideid ja nende julget teostust!

kolmapäev, 12. aprill 2017

Tallinnast Jänedale: kui kahtled, kas minna õpilasvahetusse või mitte, siis kindlasti mine!

Olen Tallinna 32. Keskkooli 8.B klassi õpilane Helis. Vahetusõpilasena õppisin kaks nädalat Jäneda koolis. Kooli valides oli mul üks kindel tingimus: kooli peab olema väike. Jäneda kool jäi mulle nimekirja vaadates kohe meelde ja puges miskipärast südamesse. Ja mis kõige lahedam - seal oli peaaegu 20 korda vähem õpilasi kui 32. Keskkoolis.

Õpilasvahetuses olen ka varem osalenud, oma praeguses koolis. Eelmise korra positiivne kogemus tekitas soovi vahetuses veel korra osaleda. Kindlasti teen ma seda veel!

Algul ei tundnud ma mingit hirmu. Nädal enne vahetust kui avastasin, et kohe-kohe ma tõesti lähen, tekkis väike ärevus. Päev enne minekut ei saanud öösel magadagi, ärevus oli lihtsalt nii suur. Olin ju minemas täiesti uude keskkonda ja võõraste inimeste juurde ja pidin seal olema tervelt kaks nädalat. Kui aga viimaks rongi istusin, muutus kõik rahulikumaks. Pisike närv oli veel sees, aga teadsin, et enam tagasiteed ei ole, järgmine peatus on Jäneda.

Rongijaama tulid mulle vastu kaks klassiõde: tüdruk, kelle juures ööbisin, ja tema naaber. Teadsin kohe, et need on minu inimesed. Edaspidi see tunne aina süvenes. Kool oli väga armas ja väike, seal õpib kõigest 49 õpilast. Minu jaoks oli see harjumatu, sest oma koolis on igal pool alati hästi palju inimesi. 


Jäneda koolipere

Esimesest koolipäevast jääb meelde suusatamine, kohe esimesel tunnil. Suusad olid libedad ja minu oskused ei olnud ka kõige paremad. Nii leidsin ma ennast vähemalt viis korda maast. Sabakont sai küll veidi haiget, aga vähemalt oli meeldejääv esimene tund.

Koolis oli palju asju teistmoodi. Näiteks olid neil sööklas kindlad kohad ja vahetunnis sai käia saalis, mis oli ühendatud koridoriga, palli mängimas ning vähemalt kord nädalas toimusid kogunemised, kus kogu koolipere sai kokku.

Mulle väga meeldis, et kõik teadsid kõiki ja teati, et ma nende juurde tulen. Teisel päeval tuli üks väike tüdruk minuga rääkima ja vahetunnis rääkis vahetuspereema, kes on koolis õpetaja, kuidas üks väike tüdruk küsis temalt, kas ma olen juba seal ja et ta tahab mind juba väga näha. Endale suureks üllatuseks sain ma isegi sõbrapäeval kaks kaarti, mis sest, et see oli alles mu teine päev. 

Jäneda sõbralik koolikollektiiv

Vahetuspere oli väga tore. Sinna kuulusid: ema, isa, tütar ja kolm poega. Loomulikult ei saa mainimata jätta kaht armsat koera ja kaht kassi. Nad kõik olid hästi armsad ja südamlikud ning võtsid mind hästi vastu. 

Mulle on meelde jäänud üks armas hetk, kui pereisa tuli mulle ja tütrele kooli järele ning ühe õpetajaga rääkides ütles „Tulin tütardele järele.“ See oli nii armas ja südantliigutav moment.

Pereliikmetega käisin kaasas rahvatantsus, maalimises, klaveritunnis, lastekoori proovis ja liikumisrühma kokkusaamisel, kus koristasime kohalikku mõisat. Veel käisime muusikakooli kontserdil, kus üks poegadest ka esines.

Igav ei olnud mul seal kordagi ja tegevust oli minu jaoks palju. Kui me just parasjagu kuskil trennis või ringis ei olnud, rääkisime ema ja tütrega köögis juttu. Paaril õhtul mängisime nooremate vendadega lauamänge. Kui mitte varem, siis suvel lähen neile külla!

Kindlasti soovitan ka teistel õpilasvahetuses osaleda. See on imeline kogemus ja selle käigus saab palju uusi sõpru. Kui sa kahtled, kas minna õpilasvahetusse või mitte, siis kindlasti mine. Alati tasub minna, sest kui sa ei proovi, ei saa sa iialgi teada. 


Päikest teile kõigile

Helis Ilumäe