kolmapäev, 12. detsember 2018

Keelesilla loomine läbi pärimuskultuuri

Kultuuriministeeriumi ja Integratsiooni Sihtasutuse toel ning Huvi OÜ Täienduskoolituskeskuse koolitajate eestvedamisel viidi 2018. aasta sügisel ellu projekt "Keelesilla loomine läbi pärimuskultuuri". 

Projekti eesmärgiks oli tõsta Ida-Virumaa, Peipsiääre ja Mustvee valla eesti keelest erinevat keelt kõnelevate alushariduse valdkonnas töötavate inimeste enesekindlust eesti keeles suhtlemisel. 

Projektiga liitus 34 inimest üheteistkümnest Ida-Virumaa lasteaiast. Mitteformaalse keeleõppe keskkonna loomiseks olid kaasatud eesti keelt emakeelena kõnelevad alushariduse valdkonnas töötavad inimesed Ida-Virumaalt, Harju- ja Järvamaalt. Osalejaid julgustati kahepäevastes laagrites kolleegidega aktiivselt suhtlema. Kõnekeele paremaks omandamiseks mängiti keelemänge, eesti vanemaid ning uuemaid laulumänge, viidi läbi õuesõppe tegevusi, loodi koos lavastusmänge, valmistati ühiselt süüa. 


Foto: erakogu, kasutamine autori loal
Esimene projektikohtumine toimus 21.- 22. septembril Nelijärve Puhkekeskuses. 

Kohtumispäeva esimeses pooles mängiti tutvumis-ja meeskonnamänge. Päeva teine pool möödus sügiseses metsas. Õuesõppe programm „Sada saarelehte, tuhat toomelehte“ viis osalejad Nelijärve matkarajale, kus tuli vastavalt viitadele metsas orienteeruda, leida üles kontrollpunktid ning meeskonnana lahendada erinevaid eesti keelega seotud ülesandeid ja läbi viia lõbus fotojaht. 

Esimese päeva lõpetas jutuõhtu „Lugudega sügisesse“. Jutuvestja ja Rahvakultuuri Keskuse suulise pärimuse spetsialist Piret Päär jutustas lihtsas eesti keeles kergesti mõistetavaid eesti rahvajutte. Lugude vahele musitseeris Mall Ney harmooniumil. 

Teisel päeval vaadati kõigepealt tagasi eelmisele päevale. Kõik osalejad said suure ekraani vahendusel teada, mis toimus salapärasel fotojahil ning kuidas meeskonnad saadud ülesandeid lahendanud olid. Fotojahil toimunut tuli meeskondadel eesti keeles kaaslastele selgitada. 

Teise koolituspäeva kulminatsiooniks oli töötuba „Keeletoidud - midagi hõrgutavat nii keelele kui meelele“. Sissejuhatuseks mängiti koos lõbus sõnamäng „Supp, moos või kook?“, mis õpetas tundma toiduainete nimetusi. Seejärel asuti erinevate retseptide põhjal oma meeskonnaga koos toitu valmistama. Kui toit oli valmis, tuli teistele eesti keeles rääkida mida valmistati, mis toiduaineid ja maitseaineid selleks kasutati. Lõpetuseks sooviti „Jätku leiba!“ ja kõik said maitsta, mida üks või teine meeskond valmistanud oli. 

Projekti teine kahepäevane kohtumine toimus 19.- 20. oktoobril, samuti Nelijärve Puhkekeskuses. Esimesel päeval sai osaleda kahes töötoas. Esimeses uuriti, milliseid erinevaid võimalusi (nt joonistamine ja voltimine), saab lugude jutustamisel kasutada. Kuulati mitmesuguseid lugusid ning püüti juhendaja jutu järgi paberit voltida ja lugude põhjal joonistada. Osalejad tegid tutvust lugude ülesehituse ehk  selgrooga. 

Foto: erakogu, kasutamine autori loal
Teises töötoas mängiti uuemaid ja vanemaid laulumänge. Lisaks tantsimisele tuli osalejatel püüda eesti keeles kaasa laulda. Osalejate arvates on kõne arendamisel suureks abiks liisusalmid ja lasteriimid. 

Päeva teises pooles meisterdati rätinukke ja valmis seitse vahvat lavastusmängu. Gruppides tuli välja mõelda stsenaarium, teha olemasolevatest vahenditest lavakujundus ja valmistada kostüümid. Kõik töögrupid asusid kohe õhinal asja kallale ning koordinaatoritel jäi üle vaid rõõmu tunda, et omavahel suheldi eesti keeles ning kogu esitamisele tulev tekst kirjutati eesti keeles. 

Teisel päeval toimusid lavastuste esiettekanded. Nalja, esinemislusti, näitlejameisterlikkust ning pealtvaatajate kaasaelamist jagus kõigile asjaosalistele. Töörühmad olid oma etteasteteks tõsiselt valmistunud ning said julguse ja nutikuse eest nii kaasosaliste kui ka projekti koordinaatorite poolt suure heakskiidu ning tänusõnade osalisteks. 

Kolmas ja ühtlasi viimane kohtumine toimus 16. novembril Tallinnas, Eesti Vabaõhumuuseumi Setu talu laudas. Eesmärgiks oli tutvustada osalejatele eestlaste taluarhitektuuri, elulaadi ja rahvakombeid ning õdusas õhkkonnas projektile ilus punkt panna. 

Viimasel projektikohtumisel esitlesid kõik osalenud lasteaiad fotoseeria või video vahendusel koduste ülesannete lahendusi. Osalejatel tuli valida eelnevatel kohtumistel läbitehtud tegevuste hulgast kaks ja need koos oma rühma lastega läbi viia. Koolituse läbiviijad olid meeldivalt üllatunud, nähes, millise põhjalikkusega olid projektis osalejad täitnud kodused ülesande. Lastega oli läbi viidud mitmeid erinevaid koolitusel omandatud tegevusi, kusjuures kasutati palju lõimitud tegevusi. 

Peale ettekandeid suunduti õuesõppe tegevusele, mis seekord nägi ette muuseumi eksponaatidega tutvumist. Kindlasti tuli külastada Sassi-Jaani talu, Köstriaseme talu, Kolu kõrtsi, Lau külapoodi ja Sepa talu. Osalejatel tuli lugeda nende eksponaatide kohta käivat informatsiooni ning leida vastused ristsõnas esitatud küsimustele. 

Projektis osalejad jäid kogu koolitusprogrammiga väga rahule ning avaldasid soovi, et midagi sellist võiks ka edaspidi toimuda. Eriti märgiti ära saadud teadmiste praktilist poolt, mida on võimalik igapäevatöös kohe rakendada. 

Läbiviijate poole pealt vaadates oli kõige keerulisem arvestada osalejate väga erineva keeletasemega. Oli osalejaid, kelle keeletase oli tasemel A1 ja neid, kes valdasid keelt heal, C1 tasemel. Projektis osalejad kinnitasid, et tänu keelesilla projektile on nad edaspidi palju julgemad osalema ja aktiivselt kaasa rääkima eestikeelsetel alushariduse teemalistel seminaridel ja koolitustel. 

Projekti viisid läbi Huvi OÜ täienduskoolitusasutuse koolitajad Jelena Sepp, Piret Kukk, Külli Mõtsla. Huvi OÜ Täienduskoolitusasutus www.koolitushuvi.ee

teisipäev, 11. detsember 2018

Üleskutse ettevõtetele ja koolidele - koostöiste praktikate kogumine!


Head ettevõtete ja koolide esindajad! 


Ettevõtlusõppe programmis Edu ja Tegu kogutakse häid praktikaid Eesti koolide ja ettevõtete koostöövormidest. Praktikanäiteid koondatakse kõigilt haridustasemetelt, nii koolide kui ettevõtete poolt. 

Inspireerivad näited tehakse huvilistele kättesaadavaks veebipõhises „raamatus“. Kui Teie kool on teinud tulemuslikku koostööd ettevõtetega või kui Teie ettevõte on teinud koostööd koolidega, siis see üleskutse on just Teile! 

Palun leidke veidi aega, et täita ankeet tehtud koostöö kohta, mis aitab kogumiku jaoks vajalikku sisendit koondada. Ankeedi saate täita SIIN

Kogumik saab olema praktiliseks abimaterjaliks haridusasutustele, kes soovivad õppetööd praktilisemaks muuta ja teha senisest enam koostööd ettevõtetega. Samuti ettevõtetele, kes soovivad oma toetustegevusi hariduse valdkonda suunata, kuid ei tea, millised on võimalused. 

Vastuseid oodatakse 14.detsembrini!


Koostöölugusid kogutakse ettevõtlusõppe programmi Edu ja Tegu raames, mille eesmärgiks on edendada ettevõtlusõpet kõigil haridustasemetel- ja liikides ning süvendada ettevõtlikku mõtteviisi.


teisipäev, 4. detsember 2018

Hariduskonverents algab homme: väike eelvaade 7

Hariduskonverentsi teine päev Raatuse Koolis lõpeb teemadeplokiga, mille üldnimetajaks on "mõtlemine ja aeg". Selles plokis mõtiskleb professor Marju Lauristin teemal "Kas tulevikuinimesed on tänastest vaimselt vaesemad" ning Tõnis Lukas ja Indrek Lillemägi toovad osalejateni need sõnumid, millega rikastada haridusstrateegia 2021-2035 erinevate valdkondade visioone. Konverentsi kokkuvõtte teeb Haridus- ja Teadusministeeriumi üldharidusosakonna asejuhataja Pille Liblik.

Kas tulevikuinimesed on tänastest vaimselt vaesemad? 




Marju Lauristin on Tartu Ülikooli sotsiaalse kommunikatsiooni professor. Oma teadustöös tegeleb ta ühiskondlike muutuste uurimisega ning on praegu eriti huvitatud digipöörde mõjust kultuurile ja haridusele



Oma ettekandes mõtiskleb ta selle üle, millist mõju võib avaldada raamatute asendumine sõnumite ja piltidega nutiseadmete ekraanidel tulevase põlvkonna vaimsele horisondile ja intellektuaalsele arengule. Olemata pessimist, arvab ta, et põhiline probleem on selles, kuidas vältida kultuurimälu ja kadumist ja vaimse maailma muutumist meemide pinnavirvenduseks. Haridus on ainus viis selle probleemiga toimetulekuks, kuid selleks peab haridus muutuma sihiteadlikuks sillaehitajaks uue põlvkonna vaimuilma, süvakultuuri ja virtuaalreaalsuse vahel. Selleks tuleb digitehnoloogiatel ja tehisintellektil põhineva maailma jaoks ümber mõtestada kultuurilised väärtused ja pädevused, mille kujundamist me hariduselt ootame.

Sõnumid konverentsilt, millega saame rikastada haridusstrateegia 2021-2035 konkurentsivõime valdkonna visiooni

Tõnis Lukas on olnud kaks korda haridusminister, näinud elu õpetajana, õppejõuna, Eesti Rahva Muuseumi ja nüüd Tartu Kutsehariduskeskuse juhina.

„Eelduseks, et saaksime noore arengut mõjutada, on huvi tekitamine teadmiste ja oskuste vastu. See huvi tekib, kui noor tunneb, et ta on kaaslooja, et ta huvitab kedagi ja et temast sõltub midagi. Siiani on noore arenguteel ees koolitüüpide ja ametkondlike omandivormide erisustest ning jäikadest õppekavadest moodustunud barjäärid. Need tuleb maha võtta individuaalselt arenguteelt!“

Sõnumid konverentsilt, millega saame rikastada haridusstrateegia 2021-2035 väärtuste ja vastutuse valdkonna visiooni

Indrek Lillemägi ütleb enda kohta: „Töötan iga päev selle nimel, et Emili koolist kujuneks avatud, hooliv, pühendunud ja koostöine kogukond. Jõudumööda koolitan ja kirjutan ka väljaspool Emilit. Vaimne õpikeskkond on eelkõige suhted. Usaldusväärsete ja turvaliste suhete loomisele kulutud aeg toob kuhjaga tagasi.“

Olen see, mis minu ümber, konverentsi kokkuvõte

Pille Liblik on haridusega olnud seotud ligi pool sajandit. Praegu vastutab ta Haridus- ja Teadusministeeriumis üldhariduse riiklike õppekavade arendamise ja rakendamise eest ning koordineerib algatust Huvitav Kool. Varasemast on tal töökogemus nii õpetaja kui õppejuhina.

„Mõtte- ja mõistemängud muutusid minu jaoks tähtsaks lasteaias, kui kaaslastega mõnikord ka lõunauinaku ajast sosinal sõnatähendusi mõistatasime. Unistan sellest, et ka tulevikus oleks noorte jaoks oluline mõtlemine ja mõtisklemine. Unistus saab teoks üksnes juhul, kui selle nimel tegutsetakse ja ahvatletakse juurdlema, fakte otsima ning kriitiliselt mõtlema.“


Hariduskonverentsi ohjab moderaatorina Keit Fomotškin, kes on ettevõtlik maailmaparandaja ning kes viimased 9 aastat on olnud eestvedajaks kahele mõjusale vabaühendusele - Terve Eesti Sihtasutus ja MTÜ SPIN.  Tal on Tartu Ülikoolist bakalaureuse kraad mitme aine õpetaja erialal ning magistrikraad koolijuhtimises. Viimased viis aastat on Keit vedanud eest sotsiaalseid ja enesejuhtimise oskusi arendavat spordil põhinevat ennetusprogrammi SPIN. SPIN-programm toetab noorte vaimset õpikeskkonda ning kombineerib omavahel mõjusalt spordi, mitteformaalse hariduse ja huvitegevuse. SPINi kogemus näitab, et õnnelikud noored oskavad hoida ennast ja teisi.

pühapäev, 2. detsember 2018

Hariduskonverentsi paralleelsessioonid: väike eelvaade 6

Täna jätkame 6. detsembril hariduskonverentsil toimuvate paralleelsessioonide teemade ja läbiviijate tutvustamist.

Minu missioon, minu inimesed, minu seljakott – koolijuhi võimalused kujundada vaimset õpikeskkonda

Ain Tõnisson on Tartu Tamme Gümnaasiumi direktor. Taustalt on ta matemaatika õpetaja samas koolis, vahepealsel ajal vastutanud Tartu Ülikoolis ning haridusministeeriumis põhikooli ja gümnaasiumi riiklike õppekavade eest, samuti juhtinud haridusministeeriumi välishindamis- osakonda. 
„Iga õpilane, iga õpetaja ja iga kool on erinevat nägu. See on tore. Kui me tahame seda mõtet säilitada, siis peame julgustama ja laskma igal vastutada enda näo eest.“

Marjeta Venno on üks Tartu Erakooli (TERA) asutajatest, kes praegu töötab TäheTERA direktorina. TERA üks siht on olla heaolu loov kool, mis saab alguse toetava õpiruumi loomisest.
„Koolis peab olema hea nii lapsel kui õpetajal, vanemal kui koolijuhil.“

Ave Kikas on gümnaasiumi füüsikaõpetaja haridusega ning alates 2001. aastast koolis töötanud – esialgu õpetaja ja klassijuhatajana, seejärel õppealajuhatajana ning paar viimast aastat nüüd koolijuhina Mooste mõisakoolis. Ave on Mooste Mõisakooli koolijuht ning kolme poja emana on ta tuttav ka lapsevanema rolli ja ootustega koolile.
„Tunnen, et olen väga seotud ka kohaliku kogukonnaga, kelleks on lapsevanemad ja pereliikmed, kohalikud elanikud ja ettevõtjad. Oleme ühiselt uhked oma saavutuste üle ning toetame üksteist. Sellist kindlat ja sooja meie-tunnet suures linnas ei teki, seetõttu toetan väga tugevate maakoolide püsimajäämist ning arengut."

Aruteluringis osalejatega mõtiskletakse vaimse õpikeskkonna teemal ennekõike koolijuhi vaatenurgast lähtuvalt. 
Missioonist: Mille nimel hommikul koolimajja tuleme? Mis paneb õpetajal silma särama? 
Inimestest ja seljakotist: Kuidas õpetajaid võimestada, et neil silm säraks? Millised on praktilised nipid positiivse töökeskkonna loomiseks? 
Seljakoti kandjast: Kuidas ise koolijuhina koolis ellu jääda? Kes ja kuidas peab hoidma ning võimestama koolijuhti?

Koolipidaja roll haridusinnovatsioonis 

Pipi-Liis Siemann on õppinud esmalt lasteaiaõpetajaks ning seejärel sotsiaaltööd, töötanud sotsiaaltöö spetsialistina ning arendusjuhina nii kohalikus omavalitsuses kui kutsekoolis. Ta töötab seitsmendat aastat Türi vallavanemana ning on ametiülesannete käigus juhiks, suunajaks ning abiliseks kümnele haridusasutuse juhile. Pipi-Liis õpib Tallinna Ülikoolis hariduse juhtimise magistriõppes, et tunda nüüdisaja väljakutseid hariduses ning ühiskonnas ja olla muutustes arukaks otsustajaks ning toetajaks. 
„Kool on kohtumispaik erinevatele inimestele, vaadetele, väärtustele ja kogemustele. Vaimne õpikeskkond meie koolides peab looma võimalusi, avardama maailmapilti, andma võimaluse katsetada, osaleda ning arvamusi kujundada; ergutama unistusi ja andma nii õpilastele kui õpetajatele eduelamuse.“

Marika Saar on Elva abivallavanem, kelle vastutusvaldkonda kuuluvad haridus-, kultuuri-, spordi-, noorsootöö-, sotsiaalküsimused, tervisedendus ja kogukonnaliikumine. Elva vald tekkis kuue omavalitsuse ühinemisena ning sellest tulenevalt on väljakutsed igapäevased. Haridusvaldkonnas on tegemist täiesti uue kompetentsi väljaarendamisega kohaliku omavalitsuse tasandil. 
„Minu igapäevatöö teemadering on lai, kuid just see aitab luua seoseid, püstitada eesmärke ja nende nimel tegutseda. Ka hariduses on oluline lõiming nii erinevate ainevaldkondade kui osapoolte vahel.“

Mõtiskleme koos osalejatega koolipidaja rolli üle:
Kellele kuulub kooli autonoomia – kas kogukonnale, kohalikule omavalitsusele või koolijuhile? Kes ja kuidas määrab sihid ja eesmärgid? Kuidas kujuneb kooli pedagoogiline kontseptsioon, mida realiseeritakse läbi kooli õppekava? Kas omavalitsusel koolipidajana on võimalik teha oma hariduspoliitikat? Kui palju koolipidaja võiks sekkuda kooli sisulisse õppetöösse? Kas pärast haldusreformi tekkinud suurvaldades peaks haridusasutuste kvaliteet ühtlustuma või on olulisem leida eripära ja selgelt eristuda? Kas hoolekogude kaudu on võimalik teha kogukondlikku kooli?

Kuidas kootsingu abiga käivitada muutus ja areng inimestes? 

Katri Lamesoo töötab Tartu Ülikooli haridusuuenduskeskuses, kus ta sotsioloogina tegeleb uuringute läbiviimisega. Samuti koolitab ja kootsib ta õpetajaid, toetudes lahenduskeskse kootsingu ja psühhoteraapia alasele väljaõppele. 
“Õpetaja, tunne iseennast!“

Inga Kukk töötab 2011. aastast Tartu Ülikooli haridusuuenduskeskuses projektijuhina ning juhib praegu rahvusvahelist õpilaste idufirmade projekti DigiYouth. Inga on õppinud keeleteadust ning töötanud tõlgi ja keeletoimetajana. Ta on täiendanud end karjäärinõustamise ja gestaltteraapia alal ning läbinud kootsingu põhiõppe.
„Pean kootsingut suurepäraseks viisiks, mille abil teha töö- ja eluplaane, lahendada probleeme ning lasta end aeg-ajalt üllatada.“

Kootsing ei ole mentorlus ega juhendamine, see ei ole ka nõustamine ega teraapia. Mis see siis on? Teeme tutvust kootsingu viie põhimõtte ning kootsi põhioskuste - võimsate küsimuste ja kootsiva kuulamisega. Arutame, mida kootsingul on koolile pakkuda ning kuidas seda arendusmeetodite komplekti saaks koolijuhi ja õpetaja igapäevatöös kasutada.