reede, 31. märts 2017

Parimate Praktikate Päev: andekus koolis, loovtööd põhikoolis ning valikute pakkumine.

Hea õpetaja, koolijuht, hariduse sõber! Kutsume Sind taas osalema Huvitav Kooli Parimate Praktikate Päeval, mis toimub 19. aprillil kell 10.30–16.00 Tallinnas, Öpiku konverentsikeskuses (Valukoja 8, Tallinn).

Seekordsel „Parimate praktikate päeval“ keskendutakse nii ettekannetes kui ka töötubades peamiselt kolmele teemale: andekus koolis, loovtööd põhikoolis ning valikute pakkumine.


Millised võimalused on koolides andekate toetamiseks; milline roll on loovharjutustel ja -ülesannetel; mida reaalselt tähendab õpilase jaoks valikuvõimalus – need on vaid mõned küsimused, millele otsitakse vastuseid koos praktikutega, kes tutvustavad, kuidas nad on oma koolis nimetatud teemat käsitlenud ja korraldanud. See on koht, kus kool saab õppida koolilt – töötubades jagavad oma kogemusi näiteks Võru Gümnaasium, Türi Põhikool, Tallinna 21. Keskkool, Kolga Kool, Tallinna Kivimäe Põhikool, Kadrina Keskkool jt.

Registreerumisel palume kindlasti ära märkida, millise temaatikaga töötoas sooviksite võimaluse korral osaleda. Töötubade lühikirjeldused ja päeva ajakava on lisatud allpool.

Osavõtt on tasuta ja osalejate arv on piiratud. 

Foto: Valga Priimetsa Kool

“Parimate praktikate päeva” töötubade lühikirjeldused:

Loovtööd põhikoolis

Nüüdisaegses ühiskonnas väärtustatakse nii õppe- kui ka kutsetöös üha enam loovust. Üldhariduskooli õppeprotsessis on loovuse arendamine seotud eelkõige õpilaste eneseteostuse ressursside avardamisega. Selle üheks võimaluseks on loovtööde koostamine.

Kahe sama ülesehitusega töötoa fookuses on järgmised küsimused: Milline roll on loovharjutustel ja -ülesannetel I ja II kooliastmes? Kuidas jõuda selleni, et loovtöö III kooliastmes motiveeriks ja innustaks õpilast? Milliseid toetavaid materjale, tegevusi vajab õpetaja? Oma kogemusi, kordaminekuid, probleeme ja võimalikke lahendusi jagavad Melika Kindel Kolga Koolist, Margus Pillau Tallinna Kivimäe Põhikoolist, Ülle Tammela Türi Põhikoolist ja Anneli Raud Kadrina Keskkoolist.

Andekuse toetamine koolis

Andekus avaldub inimese kõrgemates vaimsetes või eri-võimetes, mis on individuaalne potentsiaal saavutada silmapaistvat edu ühel või mitmel alal. See võib avalduda erinevates valdkondades – näiteks teaduses, spordis, muusikas, kunstis jm, aga näiteks ka emotsionaalses või sotsiaalses sfääris. Oluline on seda märgata ja edasi arendada. Oma kooli kogemusest – kuidas toetada andekaid lapsi ning milliseid praktikad on kasutatud andekuse arendamiseks – räägivad Merivälja Kooli õppealajuhataja Maiu Plumer ja Pärnu Vabakooli direktor Ilona Must. 

Valikute pakkumine

Valikainete eesmärk on toetada läbivate teemade rakendamist, võimaldades õpilasel avardada oma maailmapilti ning leida enda jaoks huviala või ka elukutse, millele tulevikus pühenduda. Seetõttu on koolil valikainete pakkumises suur roll. Valikainete pakkumisest ja koordineerimisest koolis räägivad Võru Gümnaasiumi direktor Karmo Kurvits ning Tallinna 21. Keskkooli direktor Meelis Kond, keskendudes oma koolide näidetele nii gümnaasiumiastmes kui ka põhikoolis. Mõlemad koolid jagavad kogemusi, kuidas nad suutsid tundide mahu ümber paigutada nii, et tekiks vaba ruum valikainetele, millised takistused esinesid, mis on valikute pakkumise aluseks jne.


Korraldamist toetab Haridus- ja Teadusministeerium.

Lisainfo:

Kädi Alanurm

„Parimate praktikate päev“ koordinaator

SA Innove

Lõõtsa 4, 11415 Tallinn

Tel: 56651324

kadi.alanurm@innove.ee

teisipäev, 21. märts 2017

Kunstiakadeemia sisearhitektuuri tudengid aitavad Rakket tuunida

EKA sisearhitektuuri magistriõppekava tudengid väisasid Lääne-Virumaal asuvat Rakke alevikku, et tutvuda nii sealse kooli- kui ka kogukonnaeluga. Eesmärk oli kujundada kooliruumi funktsionaalsemaks ja leidlikumaks, kuid üliõpilaste lennukad mõtted ulatusid kooliseinte vahelt väljapoolegi. Kuidas visioonikavandid sündisid ja mis saab edasi, räägib Rakke Kooli direktor Igmar Matto.

Kuidas EKA sisearhitektuuriosakonnaga kohtusite ja käed lõite?

Kohtusime ja lõime käed Huvitava Kooli sügiskonverentsil õppimise ruumi teemalises töötoas. Suhtlemist alustasime kohe peale konverentsi möödunud aasta detsembris. Magistrandid oli Rakkes 10.-11. jaanuarini, tutvusid siin maja ja maja joonistega, vestlesid õpilaste ja õpetajatega. Külastuse järel valminud pojektiideid presenteerisid magistrandid esmakordselt paar nädalat hiljem EKA-s ja seejärel meie koolis.

Kuidas töö käis ja millised on tulemused?

Magistrandid jagasid end kolme töörühma. Seltskond oli rahvusvaheline, kaasa löönud tudengid on pärit nii Lätist, Palestiinast, Iraanist, kui ka Bangladeshist ja loomulikult Eestist.

Esimene meeskond võttis ülesandeks Rakke muutmise laiemalt. Tõstatatud küsimus oli, kuidas pidurdada inimeste äravoolu ja muuta Rakke atraktiivsemaks. Inspiratsiooni oma lahenduste loomisel sai töörühm Rakke kooli robootika klassist.
Esimese meeskonna kavand nr 1
Leiti, et Rakke Koolist võiks saada Eesti eesrindlikuim kool tehnoloogia kasutamise vallas. Rakke oleks selle programmi katselabor ja koolil võiks olla ka suurem riigipoolne toetus tehnoloogia ja hariduse ühendamiseks. Selline lahendus suudaks äratada laialdast tähelepanu ning noored ja edumeelsemad pered oleksid huvitatud oma laste koolitamisest Rakkes. Sellega tekiks juurde ka töökohti. 
Esimese meeskonna kavand nr 2
Konkreetsed ideed, mida esimene meeskond välja pakkus:
  • Vana ühiselamu asemele saaks ehitada haridustehnoloogiaalaste ettevõtete koostöökeskuse ja inkubaatori, kus toimuksid koolivälised üritused ümbruskonna koolide õpilaste jaoks.
  • "Võiksime kogu Rakkes panna sõitma isesõitvad bussid, sellest saaks kohalik visiitkaart," unistasid Rakke kooli väisanud tudengid. Busside parkla asuks raudteejaamas. See näitaks Tartu-Tallinn reisijatele Rakke uuendusmeelsust. 
  • Vaja on teha tehnoloogia kasutamine koolis nähtavaks! Sisenemisel kuvaksid suured tablood infot selle kohta, kui palju õpilasi koolis parasjagu on, mis tunnid käivad, mis kell bussid lähevad jt sarnaste näitjate kohta.
  • Tabloodele jõuaks info tarkade nagide kaudu, kuhu õpilased oma riided riputavad.
  • Trepid oleksid samuti interaktiivsed ja kuvaksid erinevate liikumisviiside ning mängude õpetusi. Need lahendused õpetaks lapsi liikuma ja läbi liikumise teadmiste poole püüdlema. Laste liikumine treppidel toodaks energiat mis toidab ära tablood jne.
Esmese meeskonna kavand nr 3
Teine töörühm, kus mõtlesid kaasa tudengid Eestist ja Bangladeshist, astus sammu koolile lähemale ja keskendus sise- ja välisruumi teineteisele lähendamisele. Nad tekitasid välisruumi, mida saaks aastaringselt kasutada. Selleks kasutasid ära kooli juures oleva mäe ja planeerisid sinna õpiklassi, mis on ühtlasi ka kooskäimise koht. Terves alevis puudub selline koht. 
Teise meeskonna kavand nr 1
Juurde tekiksid nii väliõppeklass, liumägi ja kiiged. Samuti oleks seal ekraan, mis oleks mõlemalt poolt vaadeldav ja funktsioneeriks ka kohaliku kinona. Seda õuesõppeala saaks kasutada ka kontsertnurgana.
Teise meeskonna kavand nr 2
Teise meeskonna piltidel on kaks erinevat lahendust mis pakuvad sama funktsiooni.
Teise meeskonna kavand nr 3
Kolmas töörühm tegeles koolimajaga ehk otseselt klassiruumi muutmisega. Selle mõtte andis tudengitele samuti robootika klass. Robootika ja laulmisklassi vahel on ainult kapp. Teise korruse plaani vaadates eemaldasid tudengid koridori ja klassi vahelise seina, mis tekitaks klasside ühendamise. Nii tekib võimalus ühendada erinevad teemad ja erinevad ruumid. 
Kolmanda meeskonna kavandid
Samuti oli viimase grupi idee, et kasutusel oleksid ainult liikuvad lauad ja kokkupandavad toolid. See annab õpilasele võimaluse ise oma klassiruumi kujundada, paigutades toolid-lauad oma soovi järgi.

Koos võiksid toimuda ka erinevad tunnid nagu matemaatika-loodusõpetus jne. Ratastel tahvlitega saab tekitada erinevaid sektsioone gruppide vahel ning nii liiguksid koos õpilastega ka õpetajad.

Õpetaja võiks õpetada erinevates ruumides, mitte omada üht oma ruumi. Miks? Erinevates klassides õpetamine annaks inspiratsiooni ja uusi mõtteid. Kui õpilased õpivad erinevates klassiruumides, siis aitab see õpitut paremini kinnistada.

Õpetajatele meeldisid välja pakutud lahendused. Kõige kiiremini on nende meelest rakendatavad teise töörühma poolt pakutud välilahendused, aga ka kolmanda rühma kokkupandavate toolide idee. Vaatasime kavandeid ka koos kaheksanda klassi õpilastaga ja neile need meeldisid tudengite mõtted samuti.

Mis saab edasi?

Minu enda mõte nüüd leida uued abistajad, kes kontseptsioonidest huvitava reklaami või joonisfilmi teeksid. Seda oleks hea näitada ja tutvustada. Koostame arenguvisiooni, et teaksime millistest muutustest alustada.

Samuti jätkame tööd EKA tudengitega. Esimene kahepäevane workshop peaks toimuma koos EKA tudengite ja Rakke kooli robootikaringi õpilastega aprillis. Üheks praktiliseks tööks oleks tarkade nagide loomine-valmistamine. Sellised õppimised-õpetamised õpilaselt üliõpiõpilasele on plaanis muuta regulaarseks. See pole ka keeruline, sest näiteks robootikas on üliõpilased põhikooli õpilastega samal tasemel. Igatahes peaks edukalt alanud koostöö jääma kestma!

esmaspäev, 13. märts 2017

Vali maailmatasemel loodusfilm, mida koolis näidata!

Igal aastal 22. aprillil toimub ülemaailmne Maapäev, mida tähistatakse ligi 190 riigis. Selle puhul saab USA saatkond Eestis mitmete maailmaklassi looduskeskkonna probleeme käsitlevate filmide tasuta näitamise õigused, mis kehtivad 22. aprillini.

Maa päeva tähistamine sai alguse 1970. aastal USA-s, kus miljonid ameeriklased protestisid tänavatel keskkonna saastamise vastu. Tänapäeval tähistatakse Maa päeva kogu maailmas mitmesuguste ürituste ja ettevõtmistega, mille eesmärgiks on juhtida inimeste tähelepanu keskkonnaprobleemidele (kliima soojenemine, õhusaaste, liigne energia tarbimine, autostumine, agraarühiskond jne).

Alljärgnevate loodusfilmide näitamisest huvitatud koolidel palun USA saatkonnale 14. märtsiks e-maili teel (alast@state.gov) teada anda, mis kool, millal ja milliseid filme soovivad näidata:

Humpback Whales – 40 minutes

Narrated by two-time Golden Globe® nominee Ewan McGregor, Humpback Whales explores the world of nature’s most awe-inspiring mammals. Set in Alaska, Hawaii and Tonga, and captured for the first time with IMAX® 3D cameras, this ocean adventure offers an up close look at how humpbacks sing, feed, play and raise their young. Found across the globe, humpbacks were nearly extinct 50 years ago, but are making a comeback. Join researchers as they find out why humpbacks are so acrobatic, why they sing, and why these 55-foot, 50-ton animals migrate 10,000 miles every year. A MacGillivray Freeman film presented by Pacific Life.



Racing Extinction – 94 minutes

In the groundbreaking documentary Racing Extinction, director Louie Psihoyos and the group behind the Academy Award®-winningfilm The Cove, assembles a team of artists and activists on a new undercover operation to expose the hidden world of endangered species and the race to protect them against mass extinction. Spanning the globe to infiltrate the world's most dangerous black markets and using high tech tactics to document the link

between carbon emissions and species extinction, the documentary reveals stunning, never before seen images that truly change the way we see the world.



Our Rising Oceans – 43 minutes

VICE founder Shane Smith travels to the bottom of the world to investigate the instability of the West Antarctic ice sheet and to see first hand how the continent is melting -- and VICE follows the rising oceans to Bangladesh for a glimpse into the world's underwater future. From the UN Climate conference to the People's Climate March to the forces that deny the science of global climate change, this special extended episode covers all sides of the issue and all corners of the globe, ending with a special interview with Vice President Joe Biden.



Nuclear Sharks – 42 minutes

Philippe & Ashlan Cousteau travel with marine biologist Luke Tipple to Bikini Atoll, the nuclear testing site famously destroyed during the Cold War. During their travels they discover a large population of reef sharks & what they find is shocking.


Hot Tuna – 52 minutes

It is the ultimate fish - one of the fastest, most powerful and most intelligent in the sea. But it's also the most highly prized. Worth more than its weight in silver, its being fished to the brink of extinction. Now, in an epic quest, three-time Emmy award-winning cinematographer Rick Rosenthal plies the Atlantic to plumb the secrets of the bluefin tuna.

reede, 10. märts 2017

Laagri Kooli õpetaja Aet Mikli: Tasulised äpid tasuvad end tihti ära 

Programme valides on kõige olulisem proovida järele. Just tunnis selgub, kas rakendus on õppimiseks piisavalt tõhus.
Detsembrikuus loosisid algatus "Nutitund igasse kooli!" ning Haridus- ja Teadusministeeriumi aktiivsete koolide vahel välja 500 eurose toetuse haridusliku digitaalse õppesisu hankimiseks. Preemia läks Laagri Koolile, kes on aktiivne nutitundide korraldaja ja algatusest osa võtja. Laagri Kool otsustas raha suunata vajalike hariduslike äppide hankimisse.

Nutitunni projekti eestvedaja Birgy Lorenz uuris Laagri Kooli haridustehnoloogilt Aet Miklilt, milliseid valikuid õpetajad koolis tegid, et toetus õppeainete vahel ära jagada?

Ausalt öeldes oli tasulise tarkvara valik esmapilgul päris korralik väljakutse, kuna üldse ei oldud harjutud selles suunas mõtlema. Sestap oligi tegemist kasuliku kogemusega. Samas oli pisuke soovidenimekiri juba olemas, kuna õpetajad olid varasemalt aeg-ajalt oma soove väljendanud. Samuti on meil kasutusel päris suur hulk äppe, millest kasutame tasuta varianti, kuid mille tasuline ehk ilma piiranguteta variant oleks suure koolipere jaoks tunduvalt mugavam. Näiteks mõistekaardiäpp Mind Vector, millega on algklassides väga tore töötada.

NB! Laagri Kooli kasulike äppide nimekirja leiad artikli lõpust.

Matemaatikamäng Math Penguin. Foto: Aet Mikli
Kui ma nimekirja vaatan, siis on näha, et hästi palju valikuid on tehtud III kooliastmesse ja füüsikasse. Samuti märkan, et igale kooliastmele olete valinud midagi matemaatikast? Miks nii?

Füüsika kohapealt on asi lihtne – meie füüsikaõpetaja Aune Kallas võttis äpileidmise ülesannet väga tõsiselt ja esitas väärika nimekirja, kus olid nii simulatsioonid ja muu põnev loodusainetes kasutamiseks. Kõik tema soovid said ka täidetud. Matemaatikud ise äppe järele ei proovinud, sest kellelgi neist ei olnud isiklikku iPadi. Nad tegid järelepärimise kolleegidele teistes koolides. Matemaatika on aine, kuhu juba mõnda aega on küsitud tahvlile väga konkreetseid programme nagu näiteks Wirist. Nüüd, tundub, on vähemalt midagi ligilähedast olemas.

Matemaatika on ka õppeaine, mille puhul olen kõige enam kuulnud ülesannete raskusastme diferentseerimisest. Siinkohal on väga heaks näiteks eelmainitud Sumdog, millele loodan tänu ministeeriumi toetusele meie koolis suurt kõlapinda saada. Õpetaja Maire Kinkar, meie Sumdogi-pioneer tegi äsja õpetajatele ka väikese koolituse ja kaasatulijaid leidub.

Mis oli keskkondade ja äppide otsimise ja valimise juures kõige keerulisem?

Põhimõtteliselt ei ole siin midagi üleliia keerulist, kuna paljud tasulised keskkonnad võimaldavad kasutada vähendatud võimalustega demoversioone - kas ajalise piirangu või sisulise kitsendusega - ja tarkvara sisulise küljega hästi tuttavaks saada. Selline keskkond on näiteks noodigraafikaproramm Noteflight, millega osad meie õpilased on juba tuttavad ja mis oligi seetõttu üks valikutest.

Samal põhjusel valisime matemaatikakeskkonna Sumdog. Seda kasutab matemaatikaõpetaja Maire Kinkar juba kolmandat aastat ja see on end tõestanud. Selliste suuremate õpetaja poolt hallatavate keskkondade puhul on küll oluline õpetajapoolne väike eelkoolitus, mis nõuab ajakulu ja nendega oleks ehk mõistlikum alustada sügisel.

Oli ka paar programmi, millega läksime kirjelduste järgi n-ö ehku peale. Üsna suur summa läks üksikute paarieuroste iPadi äppide peale, mille puhul üritasin järgida printsiipi “igaühele midagi” ja jälgida, et aktiivsemad digiõpetajad ilma ei jääks. Ka tahvliäppide puhul valisin välja päris mitu sellist, millel olemas nn lite-versioon ja mis õpilaste-õpetajate poolt juba piiratud versioonis järele on proovitud. Näiteks on esimeste klasside õpetajad üsna rõõmsad paari arvutamisäpi üle, mida on hea kiirematele väikestele matemaatikutele lisaülesandeks anda.

Mida peate kõige olulisemaks kui keskkonna valite, mille eest võiks lausa raha maksta? Teame ju, et koolidel ei ole digisisu soetamiseks väga raha ning palju asju on ka tasuta. Vahel tekib tunne, et võikski ainult tasuta lahenduse peale jääda.

Olulisim on see, et ei peaks põrsast kotis ostma. Keskkonna sõnaline kirjeldus ei anna pea kunagi adekvaatset pilti, seepärast ahvatlevad ostma ikkagi sellised äpid ja keskkonnad, mida esiteks õpetaja on ise piiratud variandis katsetada saanud ja teiseks õpilaste peal tunnis järele proovinud. Just tunnisituatsioonis selgub reeglina see, kas äpp on kasutamisel piisavalt intuitiivne ja õppimisel tõhus. Tunnistan, et reklaamide puudumine on samuti asjaolu, mis tasulise äpi kasuks räägib, sest kui piiratud võimalusega tasuta äpil ka väliseid reklaame küljes ei ole, siis iseenda tasulist versiooni reklaamib ta ühel või teisel moel ikka.

Seega on peamine programmi valimise printsiip järeleproovimine, kuid siin on ka erandeid - näiteks Art Pose, mille kunstiõpetaja äpi nime, aga pisut ka illustreerivate piltide järgi välja valis. See osutus kunstitunnis väga toimivaks.

Mõni äpp sai valitud puhtalt soovituse põhjal. Näiteks unistas meie matemaatikaõpetaja ammugi keskkonna Wiris analoogist tahvelarvutil ja selgus, et see on olemas – Wolfram Alfa, mis maksab umbes kaks ja pool eurot ning on väga omal kohal 8. ja 9. klassi matemaatikatunnis.

Kas leidsite mingi keskkonna või äppi, mis võiks olla kasutusel igas Eesti koolis, mida näiteks võiks keskselt Eestile osta?

Suuremate keskkondade puhul selliseid soovitusi jagada ei julgeks, kuna nende kogemus on meie koolis siiski väga lühiajaline või ühe õpetaja kogemusel põhinev. Õpetajad alles koolituvad, valmistuvad ja võtavad hoogu.


Väiksemate äppide nimekirja võiks ilmselt kergema vaevaga kokku panna. Minu enda ja juba ka mõne muusikaõpetaja lemmikud on pillisimulatsiooniäpid, millega I kooliastme lastel on väga tore ansamblimängu harjutada. Klassitäit muusikariistu meil väikestele ei ole, aga tahvelarvuteid, kus on lihtne ksülofoniäpp sees, tervitatakse üsna rõõmsalt.

Äppe, erinevaid tarkvaralitsentse ja ka digiõppevahendeid on võimalik ka riigi poolt eraldatavast õppekirjanduse toetusest hankida. Mida teistele koolidele soovitate?
Pärast nimekirja esitamist tekkis veel mitmeid äpi-ideid ja -soove, kuna mõte hakkas rohkem selles vallas liikuma. Nimekirjas tuli teha ka mõningaid muudatusi. Nimelt selgus, et Noteflght´is on summa arvestatud 10 õpilase kohta ja klassitäie jaoks on vaja pisut rohkem maksta. Samuti osutus üks äppidest ostes märksa kallimaks kui äpipoe hinnakirjas. 

Soovitan koolidel mitte olla jäigalt kinni tasuta tarkvara poliitikas. Paar eurot on ju tegelikult märkamatu summa ja võib oluliselt õppetarkvara kui ka õpetamise kvaliteeti parandada.

Kallimate õpiobjektide puhul oleks õpetajal hea saada eelnev ettevalmistus.

Nii Noteflight´i kui Sumdog´i puhul tunnen pisut puudust eestikeelsest juhendmaterjalist. Tegemist on üsna põhjalike ja pidevalt arenevate-laienevate keskkondadega ja seega võiks õpetaja aja kokkuhoidmiseks eestikeelse toe võimalus ka olemas olla. Loodan, et kasutajaskonna kasvades see tasapisi tekib.

Kõik koolid, kes soovivad algatusest osa võtta ja samamoodi oma digitegude tegemisel nii tuge saada, kui ka auhindu võita, on oodatud liituma Nutitunni algatusega: https://www.facebook.com/groups/nutitund/

Laagri Kooli tasulised äpid


Matemaatikaäpid:

* Math Fight Pro, matemaatika võistlusmäng;

* Math Penguin, liitmine, lahutamine korrutamine, jagamine
* Ace Kids Math Games, arvutamine;

* Mind Vector, mõistekaart;

* Wolfram Alpha, programmi Wiris analoog tahvelarvutile:

Füüsika:

* Exploriments: Light - Optics Ray Diagrams for Concave and Convex Mirrors and Lenses;

* Exploriments: Electricity - Current and Charge, Measurement of Current in Series and Parallel Electrical Circuits

* PhET Simulations

Ühistööäpp:

* Explain Everything

Kunstiäpid, mis on ostetud kirjelduse põhjal, aga osutusid väga kasulikuks:


* Art Pose

* Art Pose Female edition

Muusikaäpp:
* Lastele meeldivad väga ka pillimängusimulatsioonid

Kallimatest, õpihaldussüsteemide sarnastest keskkondadest võiks nimetada Sumdogi, mis meil juba end on tõestanud ning Noteflight Learn'i, mida alles hakkame katsetama ja mis sa valitud just seetõttu, et Noteflighti demoversioon on ajapiiranguta ning kõigile väga kättesaadav.

Laagri Kool kasutab suuresti Mac-i tarkvarale iOS kohanduvaid äppe, aga tihtipeale on samad äpid olemas ka Android süsteemidele. Näiteks Math Fight on Androidil sama logoga, kuid teise nimega "Kui mängudel ei ole olemas täpselt samasugust vastet, siis analoog võib ikka olla, kuid kindlasti tasub leitud mängud enne läbi katsetada," ütleb Aet lisades, et platvormideülesus on ühe hea äpi juures oluliseks lisaväärtuseks. "Näiteks valin iganädalase "Nädala äpi" reeglina just sellise, mis töötaks nii iOs- kui Android-opsüsteemi telefonidel," sõnab ta.

Täpse äppide nimekirja, mida valis välja meie kooli õpetajaskond, leiab siit

neljapäev, 9. märts 2017

Huvitava Kooli vebinar: kuidas kogukonda kaasates õppekava arendada

Neljapäeval. 23. märtsil kell 9.45-13.30 toimub algatuse Huvitav Kool vebinar, kus kaheksa kooli räägivad oma kogemuse põhjal, kuidas arendada kooli õppekava kaasates protsessi kohalikku kogukonda.

Vebinar on järelvaadatav SIIN. 

Möödunud aastal oli kõikidel koolidel võimalik taotleda toetust, et ellu viia projekte, mis kaasaksid nii kogukonda kui arendaksid ka kooli õppekava. Projektidele said toetuse 8 kooli, kes tutvustavadki 23. märtsil toimuval vebinaridel tehtud tegevusi ja tulemusi ning räägivad, miks nad otsustasid konkursile kandideerida.

Ootame kõiki kuulama ja kaasa mõtlema. "Vebinar on suunatud kõikidele, kes soovivad kaasa aidata oma kogukonna ja seal asuva kooli sidumiseks ja edendamisel," sõnas algatuste Huvitav Kool eestvedaja Pille Liblik.

Vebinaril astuvad üles Haanja Kool, Häädemeeste Kool, Narva Keeltelütseum, Narva Paju Kool, Sinimäe Põhikool, Tamsalu Gümnaasium, Vastseliina Gümnaasium, Viljandi Gümnaasium.

Esinejad avavad taotluse koostamise vajadust, st millist probleemi kogukondlike partneritega kooli õppekavas lahendati, mida oli vaja õppimises ja õpetamises muuta või uuendada. Samuti räägitakse lähemalt koostöötegevuste kavandamisest, st kuidas leiti partnereid, kuidas planeeriti tegevusi, kas ja milliseid muudatusi elas esialgne idee läbi. Ettekannete viimane osa keskendub sellele, milline oli projektide tulemus. Kas saavutati soovitus eesmärk ning kas kavas on ka järeltegevusi? Kas koostöö jätkub?

Vebinari on võimalik jälgida Tartu Ülikooli televisiooni UTTV kaudu kõikjal üle Eesti. Sündmust on võimalik jälgida reaalajas ning hiljem ka järele vaadata. Lisaks on võimalik vebinari ajal esitada läbi veebirakenduse esinejatele küsimusi.


Huvitava Kooli vebinari ajakava

9.30–10.00 Kogunemine, tervituskohv, formaadi tutvustus osalejatele

10.00–10.10 Avamine, tervitus ja päevakava tutvustamine Pille Liblikult ja Kadri Ugurilt (10 min)

10.10–11.15 Projektide tutvustus 


Teema: Kogukonna ootuste lõimimine ja rakendamine kooli õppekavas

· Tamsalu Gümnaasium – Tiina Parmasato ja Marika Jeeser (10 min + küsimused)

· Narva Paju kool – Kristina Rähni (10 min + küsimused)

· Viljandi Gümnaasium – Ülle Luisk (10 min + küsimused)

Teema: kogukonna ootuste lõimimine ja rakendamine kooli õppekavas; paikkonna eripära ja traditsioonide kirjeldamine ja sidumine õppekava üldosa ja ainekavadega, toetavate tegevuste rakendamine õppimisel ja õpetamisel;paikkonna eripära ja traditsioonide ning paikkondliku omakultuuri õpetamise praktika kujundamine.

· Häädemeeste Keskkool – Aira Rahu, Aule Kink, Aigar-August Lemmik, Karl Lippmaa (10 min + küsimused)

11.15–11.40 Kohvipaus

11.40–12.40 Projektide tutvustus jätkub

Teema: paikkonna eripära ja traditsioonide kirjeldamine ja sidumine õppekava üldosa ja ainekavadega, toetavate tegevuste rakendamine õppimisel ja õpetamisel;paikkonna eripära ja traditsioonide ning paikkondliku omakultuuri õpetamise praktika kujundamine.

· Sinimäe Põhikool – Liisi Sarap (10 min + küsimused)

Teema: paikkonna eripära ja traditsioonide ning paikkondliku omakultuuri õpetamise praktika kujundamine.

· Narva Keeltelütseum – Christi Sepp (10 min + küsimused)

· Vastseliina Gümnaasium – Liis Sarapuu, Kertu Torn (10 min + küsimused)

· Haanja Kool – Urmas Veeroja (10 min + küsimused)

12.40–13.00 Kokkuvõte ja tänusõnad