neljapäev, 26. veebruar 2015

Teistmoodi õpe: kaasav ja praktiline keeletund


Koolis tuleb luua toetav keskkond üldinimlike ja ühiskondlike väärtuste edasiandmiseks, et noortest kujuneksid dialoogivõimelised ühiskonnaliikmed. Eeldab ju ka riiklik õppekava õpilaste kultuuri- ja väärtuspädevuse ning sotsiaalse ja kodanikupädevuse kujundamist. Aga kuidas seda praktiliselt ühe koolitunni raames teha? Üheks võimaluseks on YFU keeletund, mille idee tekkis ühelt poolt soovist jagada YFUsse aastatega kogunenud kompetentsi maailma kultuuriruumis tegutsemisest ning teiselt poolt soovist pakkuda noortele piisavalt väljakutsuvaid arenguvõimalusi.

YFU kogemuste edasiandmiseks keeletundide kaudu läbis pea 40 YFU vahetusaasta kogemusega noort Noored Kooli esindaja poolt läbi viidud ettevalmistava koolituse. Üheskoos töötati välja keeletunni töötoa formaat ning omandati töömeetodid.

Esimesed kogemused saadud

Kaks nädalat, 30 kooli, 85 koolitundi, millest said osa rohkem kui 900 õpilast. Külastatud klasside vahemikuks jäi 5.-12. klass, kuigi peamiselt, 58 korral, oodati YFUt 8.-10. klassi keeletundi. Tagasiside oli positiivne ning andis kinnitust, et ollakse õigel teel:
“Mulle meeldis teie praegune “uus lähenemine” kordades rohkem. Tund oli hästi üles ehitatud - sissejuhatus; brainstorming; mänguline osa (interaktiivsus!)"
"Meeldis noorte oma kogemus ja nägemus vahetusõpilasena."
"Noored olid hea keeleoskusega, valmis üksteist täiendama ja küsimustele vastama."
"Tore oli see, et tegutseti ühtse tiimina.”

Eriti meeldis nii õpilastele kui õpetajatele võimalus näha ning tuttavaks saada teistest riikidest pärit noortega, kes praegu Eestis ning eesti keelt õpivad: “Keele- ja kultuuritaust on kohe teine. Selle projekti jaoks ideaalne variant. Loodan, et teete sarnaseid üritusi ka edaspidi.”

Kasu saavad kõik

Niisuguste töötubade korraldamisel on mitmed eelised. Kasu saavad nii õpilased ja õpetajad, kelle keeletunnid seeläbi mitmekesisemaks muutuvad, kui ka need noored, kes on korraldaja rollis. Töötubade läbiviimine annab võimaluse proovida õpetaja ametit, harjutada avalikku esinemist ning omandada seeläbi vajalikke oskuseid tööturule sisenemiseks.

Keeletundide elulisemaks muutmiseks toovad ise välismaal võõras kultuuriruumis õppinud noored näiteid omaenda kogemusest, mistõttu pakub keeletunni töötuba lõbusat ja harivat vaheldust nii õpilastele kui ka õpetajatele. Õpilased ise saavad samuti kaasa mõelda, arutada ja küsimusi küsida. Ettevõtmise abil annab YFU oma panuse ühiskonna avatumaks ja tolerantsemaks muutmisele.

Noortelt noortele

Keeletuur on hea näide, et õppimine ei toimu enam ammu ainult klassikalisel viisil koolipingis istudes – õppimine on mitmetasandiline ning vastastikune. Yfukad avardavad vahetusaastal oma silmaringi, arendavad suhtlemisoskusi, omandavad uue keele, õpivad märkama ja väärtustama kultuurilist mitmekesisust. YFU vahetusaasta kogemusega õpilased toovad tükikese sellest kogemusest igasse klassiruumi, kus nad keeletundi annavad.

Youth for Understanding (YFU) on üle 60 aastase kogemusega rahvusvaheline mittetulunduslik organisatsioon, mis praeguseks pakub haridusliku eesmärgiga kultuurivahetusprogramme ligi 60 riigis.

Keeletundide töötuba saab tellida aastaringselt Tagasi kooli infosüsteemi kaudu või otse YFU Eesti MTÜsse pöördudes (http://www.yfu.ee/koolile/).




Autor: Terje Kruup

kolmapäev, 25. veebruar 2015

Huvitava Kooli parimate praktikate päev tuleb jälle!



Hea õpetaja, koolijuht, hariduse sõber!

Ootame teid osalema Huvitava Kooli parimate praktikate päeval ”Kooli õppekava kui võimalus”, mis toimub 9. aprillil 2015 kell 10-16.45 Tartus Dorpati konverentsikeskuses (Turu 2, 4. krs).

Huvitav Kool hõlmab üldhariduses nelja väga olulist ja mahukat valdkonda – kogukonna kaasamine, professionaalne õpetaja, optimaalne õppekava ja toetav välishindamine. Selle kevade parimate praktikate päeval uurime, kuidas need neli valdkonda kohtuvad kooli õppekava arendamise ja rakendamise protsessis. Kuidas kavandada õpet ja kooli tegevust laiemalt, pidades silmas kooli ja paikkonna eripära, kooli töötajate, lastevanemate ja õpilaste soove ja võimalusi? Kuidas kaasata õppe kavandamisse õpilasi, lapsevanemaid ja teisi partnereid?

Parimate praktikate päeval saab kool õppida koolilt, õpetaja õpetajalt. Koolid, Rajaleidja keskus, ettevõtted ja kogukonnaseltsid jagavad kaheksas töötoas oma kogemusi ja edulugusid.

Ajakava

10.00-10.30     Registreerimine ja tervituskohv

10.30-10.40     Avasõnad, HTM üldharidusosakonna juhataja Irene Käosaar

10.40-11.10     Kooli õppekava kui võimalus, Madis Somelar, Tallinna Reaalkool

11.10-11.40     Õpetaja kui uueneva õpikäsituse eestvedaja, Kristi Mikiver, HTM

11.40-12.10     E-testid kui tööriist väljundipõhise õppe kavandamisel, Aimi Püüa, SA Innove

12.10-13.00     Lõuna

13.00-16.15     Töötoad

16.20-16.45     Töötubade kokkuvõte, Psühhobuss


Iga osaleja saab osaleda kahes töötoas järgnevaist:
  • "Paaris kavandamisest lõimingulaadani" - Jüri Gümnaasium
  • "Haapsalu lõimib" - linna koolide ühine lõiminguprojekt 
  • "4 aastat + 3 kooli + 2 keelt = 1 HUVITAV ETTEVÕTLIK KOOL" - Rakvere Gümnaasium 
  • "Tahan õppida ja õpetada" - Salme Põhikool ja Vaste-Kuuste kooli koostöö õppekorralduse nüüdisajastamise alal 
  • "LooMa – loodusainete ja matemaatika lõiming" - Paide Gümnaasium 
  • "3D võimalused õppeprotsessis" - Põltsamaa Ühisgümnaasium 
  • "Rajaleidja keskus koolide partnerina"- Viljandimaa Rajaleidja keskus ja Tarvastu Gümnaasium
  • "Koolid ja kogukonnakultuur" - Karlova ja Supilinna Selts, projekt TULUKE

Osavõtt on tasuta. Registreerumine 31. märtsini või kuni kohti jätkub: http://www.innove.ee/et/yldharidus/registreerimine-huvitav

Lisainfo registreerimise jm praktilistes küsimustes: Reilika Kaasik, reilika.kaasik@innove.ee

Lisainfo sisuküsimustes: Inga Kukk, inga.kukk@ut.ee

Parimate praktikate päeva korraldame koostöös SA Innove ja Tartu Ülikooli haridusuuringute ja õppekavaarenduse keskusega.

Eelmise aasta parimate praktikate päeva ülevaadet saab lugeda siit

Hetk 2014. a parimate praktikate päevalt. Esineb teadusteater.

reede, 20. veebruar 2015

Viljandimaa Huvitava Kooli mõttekoda: kool peab traditsioonilistest raamidest väljuma

Koolid peavad leidma julgust kiiresti muutuvas ühiskonnas konservatiivset õpikeskkonda muuta ja kogukonna toel traditsioonilistest raamidest väljuda, leiti eile Huvitava Kooli mõttekojas, kus osales enam kui 70 viljandimaalast.

Viljandi Gümnaasiumisse kogunenud õpilased, lapsevanemad, ettevõtjad, õpetajad, koolijuhid, omavalitsuste esindajad, huvijuhid, noorsootöötajad ja teised haridusest huvitatud inimesed arutasid maakonna hariduse tugevuste ja probleemide üle. Ühiselt lepiti kokku tegevustes Viljandimaa koolide huvitavamaks muutmiseks.

Maakonna hariduse peamiste tugevustena nimetasid arutlejad heal tasemel ja mitmekesiseid huvihariduse võimalusi, Viljandi korrastatud koolivõrku, renoveeritud õppehoonete olemasolu ning kogukonna vastuvõtlikkust muutustele. Toodi välja, et maakonnas on võimalused erivajadustega laste toetamiseks, sh neli erivajadustega laste kooli. Õppijate andekuste arendamiseks on algatatud mitmeid põnevaid üritusi ja ettevõtmisi, näiteks Viljandi Taibukate Teaduskool, loodusteaduste õpikojad koolides, teadusteatrite festival jpm. Rõhutati ka Mulgimaa tugeva identiteedi olulisust ja kultuurikeskset väärtusruumi, mis toob haridusse vaimsust.

Oodatakse avatust koolide ja kogukonna vahelises suhtluses

Probleemina tõid osalejad esile ühise visiooni puudumise maakonna tasandil, mis lisaks kohalike omavalitsuste omaette tegutsemisele väljendub ka õpilasesinduste väheses omavahelises koostöös. Tõdeti, et tänase Eesti hariduse peamised väljakutsed on aktuaalsed ka Viljandimaal: õpetajatel puuduvad oskused ja kogemused õppekava õppijakeskseks rakendamiseks ja kaasaegsete meetodite kasutamiseks, enamus õppest keskendub endiselt faktide tuupimisele, hindamissüsteem ei toeta õppijate motivatsiooni, noori õpetajaid on vähe ning kool ja kodu kipuvad teineteist vastastikku süüdistama. „Puudub huvitav õpe, mis suudaks konkureerida nutitelefonide ja sotsiaalmeediaga,“ nenditi mõttekojas.

Õpilaste suure koormuse vähendamiseks peeti oluliseks, et õpetajad keskenduksid senisest enam õppeprotsessile tunnis, paneksid vähem hindeid ja annaksid vähem koduseid töid. Motiveerivamaks õpetamiseks peaksid õpetajad olema valmis pidevalt juurde õppima ja õpet muutuva maailma vajadustele vastavaks kohandama. Nenditi samas, et õpetajad vajavad selleks kooli juhtkonna ja lapsevanemate toetust. Koolijuhist sõltub, kas kooli keskkond soosib uute meetodite katsetamist ja õpetajate professionaalset koostööd. Lapsevanematelt oodatakse aga avatud ja usaldavat suhtumist kooli tegevusse ning tuge igapäevase õppetöö korraldamisel. Näiteks huviringe, praktikaid ja õppekäike võivad läbi viia ka lapsevanemad, pakuti välja mõttekojas.

Arutelus osalejad tõid esile, et sõbralik suhtumine ja avatus omavahelises suhtlemises on eelduseks eri osapoolt koostööle haridusuuenduste elluviimisel. Leiti, et hariduse sõbrad – ettevõtjad, vabaühendused ja teised aktiivsed kogukonna liikmed – võiksid võtta julguse ja vastutuse teha koolile koostööettepanekuid. Koolide ja koolipidajate vastutus on ideedest kinni haarata ja kaasa mõelda, kuidas neid ellu saaks viia.

Maakondlikud mõttekojad innustavad koostööle

Algatuse Huvitav Kool eestvedaja Pille Libliku sõnul kaasatakse Huvitava Kooli mõttekodadega hariduse uuendamisse erinevaid kooliga seotud osapooli. „Kooliga rahulolu on ühiskondlik huvi ja kõigil on õigus kaasa rääkida tänapäeva vajadustele vastava hariduse kujundamisel. Samas on oluline, et mõttekojad ei jääks ainult jututubadeks, vaid ühiselt kokkulepitud tegevused viidaks ka ellu. Huvitav Kool julgustab iga õpilast, õpetajat, lapsevanemat, koolijuhti, ettevõtjat ja hariduse sõpra võtma oma pädevuse ja võimaluste piires vastutust selle eest, et õpe Eesti koolides oleks motiveeriv,“ ütles Pille Liblik.

Regionaalsete Huvitava Kooli mõttekodade eesmärk on innustada koole ja kogukondi koostööle huvitava kooli nimel. Viljandimaa mõttekoda oli järjekorras viies, seni on toimunud maakondlikud mõttekojad Valgamaal, Lääne- ja Ida-Virumaal ning Jõgevamaal. Kevadel tulevad mõttekojad Saare-, Hiiu- ja Läänemaal.




teisipäev, 10. veebruar 2015

Korrutustabel ei kasvata Inimest

Huvitavas koolis on õpilased motiveeritud õppima ja tunnevad sellest rõõmu. Õpimotivatsiooni tõstmiseks ja tähenduslikuks õppimiseks on oluline, et koolides pöörataks senisest suuremat tähelepanu õpilaste üldpädevuste kujunemisele. Selle toetamiseks tehti 2014. a riiklike õppekavade uuendamise käigus muudatusi ka üldpädevuste kirjeldustes, et avada selgemalt nende sisu ja eesmärki. 

Pille Liblik, algatuse Huvitav Kool koordinaator
Tehtud muudatusi selgitab Haridus- ja Teadusministeeriumi üldharidusosakonna asejuhataja Pille Libliku artikkel, mille siinkohal avaldame. Artikkel ilmus lühendatud kujul ka 23. jaanuari Õpetajate Lehes ning täismahus Haridus- ja Teadusministeeriumi 2013/2014 välishindamise aastaraamatus.



Inimese üle, kes astub, lõputunnistus taskus, põhikooli või gümnaasiumiuksest välja, otsustatakse paljuski selle järgi, kuidas ta tuleb toime iseendaga ja kaaslastega, missugused on tema väärtushinnangud ja kultuuritunnetus, kas ta peab kinni antud lubadustest, kas tal jagub algatusvõimelisust ja pühendumust oma plaanid ellu viia, kas ta suudab endale eesmärke seada, kas ta saab aru oma kohast ühiskonnas ja looduses, kas ta hindab realistlikult ohte ja võimalusi, kas ta väljendab end selgelt.

Matemaatika, keelte, ajaloo, bioloogia jt ainete õppimine on vältimatu, sest pole mõeldav igas küsimuses hakata otsima abi teatmeteosest või arvutist. Samuti pole mõeldav hakata omandama uusi teadmisi enne, kui olemasolevad ei ole saanud süsteemselt kasutatavateks. Näiteks matemaatikas protsentarvutuse omandamata jätmine võib tähendada, et hiljem ei suudeta üheski teises valdkonnas asjade või nähtuste osakaalu ega suhet määrata. Samuti hõlbustab ajaloos omandatud sõja mõiste teadmine arusaamist tänapäeva konfliktidest. Head baasteadmised tavapärastes õppeainetes ei kao kuhugi, faktiteadmised annavad eelise suhtlemisel, kuid pikapeale hakatakse inimest hindama selle põhjal, kuidas ta omandatud teadmisi kasutada suudab.

Eesti õppekavad tähtsustavad õpikäsitust, mille kohaselt iga uus teadmine tekitab muutuse lapse käitumises ja toetab tema hakkamasaamist. Teadmiste ja oskuste kõrval on veel ka hoiakud ning suhtumine ühiskonda ja inimestesse, mille kujunemist ei ole võimalik hinnata nagu eesti keeles või füüsikas õpitud fakte. Hoiakuid ja suhtumist on võimalik kujundada, lapsele on võimalik selgitada ja temaga arutleda selle üle, mis on õige või väär. Paraku näitas riiklike õppekavade uuendamise käigus saabunud tagasiside, et mitte kõik õpetajad ei pea oluliseks planeerida aega hoiakute ja suhtumiste kujundamiseks. Põhjusi on erinevaid – takerdumine senistesse õpetamismeetoditesse, ebakindlus isiklikuks eeskujuks olemise ees, hirm midagi olulist õpetamata jätta. Ometi tagavad üldpädevused korrutustabeli ja sulghäälikute õigekirja omandamise kõrval suutlikkuse teatud tegevusalal tulemuslikult toimida, need on olulised inimeseks, kodanikuks ja kultuurikandjaks kasvamisel. Pädevuste kujundamiste eest ei saa vastutust võtta üks-kaks õpetajat koolis, samuti ei saa see jääda kaunislauseks kooli õppekavas. See oleks sama olukord, kui perekonnas üks vanem keelab, teine lubab või ei tee märkamagi.

Üldpädevused on kirjeldatud Eesti õppekavades juba alates aastast 1996, mis näitab, kui oluliseks oleme hariduspoliitiliselt pidanud aineõpetuse kõrval inimese kujundamist. 2014. a riiklike õppekavade uuendamise käigus tehti muudatusi ka üldpädevustes, et avada selgemalt nende sisu ja eesmärki.

Väärtuspädevusest sai kultuuri- ja väärtuspädevus
Senise väärtuspädevuse mõistet riiklikes õppekavades on laiendatud kultuuripädevusega. Väärtushoiakud kujunevad vastavalt sellele, missugusest kultuuriruumist on inimene pärit. Üldinimlike väärtuste hindamine algab kodust, kodukultuurist ja seda mõjutab koolikultuur. Kultuuriteadlik inimene tunneb ja kannab ühiskonna olulisi põhiväärtusi, ta väärtustab eesti keelt ja emakeelt ning vaimset keskkonda. Kultuuriteadlikkus seisneb teadlikkuses kohalikust, oma riigi ja Euroopa kultuuripärandist. Haritud inimene oskab seostada oma isiklikke loomingulisi ja eneseväljenduslikke seisukohti teiste arvamusega, tal on ettevõtlikkust realiseerida kultuuritegevuse sotsiaalseid ning majanduslikke võimalusi. Tähtis on avatud suhtumine ja lugupidamine kultuurilise mitmekesisuse vastu, mis põhineb oma kultuuri sügaval mõistmisel ning identiteeditundel. Väärtuspädevus kajastub teisteski riiklikus õppekavas kirjeldatud pädevustes ja tähendab seda, et nii üldinimlikud kui ka ühiskondlikud väärtused peavad omavahel kooskõlas olema. Samuti peetakse oluliseks huvi teiste inimeste väärtushinnangute vastu ning püüdu neid mõista. Väärtuste omandamine algab kodus, koolis kannavad õpetajad edasi ühiskonna väärtusi.

Sotsiaalset pädevust laiendati kodanikupädevusega
Arvestades kodanikuhariduse osa maailmapildi kujunemisel on laiendatud senise sotsiaalse pädevuse mõistet ning eristatud see selgemalt sotsiaalainete kaudu kujundatavast suhtluspädevusest. Head sotsiaalsed oskused võimaldavad edukalt osaleda rühmatöödes, võtta ühendust erinevate inimeste ja organisatsioonidega. Kodanikupädevus avaldub aga nii kitsamalt kogukondades kui ka laiemalt ühiskonnas tegutsedes. Kodanikupädevus võimaldab inimestel kasutada täielikult oma kodanikuõigusi, toetudes teadmistele sotsiaalsetest ning poliitilistest mõistetest ja struktuuridest ning aktiivse ja demokraatliku osalemise soovile. See hõlmab teadmisi nüüdisaja sündmuste kohta, samuti peamiste sündmuste ja suundumuste kohta oma riigi, Euroopa ning maailma ajaloos. Samuti on oluline teada Euroopa integratsiooni ning Euroopa Liidustruktuure, põhilisi eesmärke ja väärtusi ning teadvustada mitmekesisust ja kultuurilisi identiteete Euroopas.

Matemaatikapädevus muutus matemaatika-, loodusteaduste ja tehnoloogiaalaseks pädevuseks
Matemaatikapädevust on laiendatud loodusteadusliku ja tehnoloogiaalase pädevuse mõistega, mis seni õppekavast puudusid. Eesti põhiharidus on paistnud silma loodus- ja täppisteaduste ning tehnoloogiaõppe arendamisega ja saavutanud selles silmapaistvaid tulemusi. Samas ei ole see pädevus olnud tähtsustatud kõrgeima õpiväljundina. Muudetud määratlusse on lisatud suutlikkus kirjeldada ümbritsevat maailma loodusteaduslike mudelite ja mõõtmisvahendite abil ning teha tõenduspõhiseid otsuseid; mõista loodusteaduste ja tehnoloogia olulisust ning piiranguid; kasutada uusi tehnoloogiaid eesmärgipäraselt. Gümnaasiumis lisandub taotlus kasutada matemaatikale omaseid mudeleid ning mõista loodusteaduste ja tehnoloogia tähtsust ning mõju igapäevaelule, loodusele ja ühiskonnale; mõista teaduse ja tehnoloogiaga seotud piiranguid ja riske; teha tõenduspõhiseid otsuseid erinevates eluvaldkondades; kasutada uusi tehnoloogiaid eesmärgipäraselt ja kriitiliselt. Tehnoloogiapädevus laiemalt eeldab arusaamist muutustest ühiskonnas, mis kaasnevad tehnika uusimate mudelite kasutuselevõtuga. See tähendab muu hulgas ka kriitilist ja läbimõeldud suhtumist saadaolevasse teabesse.

Üldpädevuste hulka lisandus digipädevus
Digipädevus on lisatud riiklikesse õppekavadesse lähtuvalt asjaolust, et Eesti elukestva õppe strateegias on selgelt ja ühemõtteliselt määratletud digipöörde vajadus elukestvas õppes, millele pannakse alus üldharidust omandades. Ebapiisavad digioskused ja digipädevuse kujundamine on üks kõige olulisemaid kitsaskohti, millele lahenduse leidmine on ühiskonna jaoks kriitilise tähtsusega ning mõjutab paljude eesmärkide saavutamist. 2011–2012 läbi viidud rahvusvaheline täiskasvanute oskuste uuring PIAAC tõi esile, et Eesti elanike arvutikasutusoskuse ja -julguse ning tehnoloogiarikkas keskkonnas probleemilahendusoskuse tase on oodatust madalam. Heade ja väga heade probleemilahendusoskustega on vaid iga neljas täiskasvanu. 30% ei oska või ei julge uut tehnoloogiat kasutada. Samal ajal paistab Eesti üleilmselt silma innovaatiliste IT lahendustega ning mitmed koolid tegelevad digipädevuse kujundamisega süsteemselt ja lõimitult.

Riiklike õppekavade ainekavades oli ka enne sätestatud vajadus rakendada IKT vahendeid ja kujundada vastavaid oskusi õppetegevuse kavandamisel ja korraldamisel. Õppeainete õppeprotsessi kirjeldustes on erinevates õppeainetes kirjeldatud digipädevuste kujundamist, kasutades selleks erinevaid nimetusi – IKT oskuste arendamine, digitaalsete oskuste kujundamine, haridustehnoloogia aine õpetamisel vms. Seega ei too digipädevuse kui ühe kõrgeima õpiväljundi eraldiseisev määratlemine riiklike õppekavade üldosas kaasa uusi põhimõttelisi nõudmisi koolidele ja õpetajatele. Digipädevuse kirjeldus koondab suundumused, millega ainevaldkondades on tegeletud kehtivate õppekavade rakendumise vältel. Digipädevuse määratlemine eraldiseisva üldpädevusena loob olukorra, kus Eestis kujundatavad üldpädevused on viidud kooskõlla Euroopa Parlamendi ja nõukogu soovitustega võtmepädevustest.

Eristati ootused põhikooli ja gümnaasiumi lõpetajate pädevustele
Riiklikes õppekavades esitatud üldpädevuste kirjeldused tunduvad iseenesestmõistetavad, kuid nendesse süvenemisel peab siiski arvestama, et kui Eestis on mindud gümnaasiumi põhikoolist lahutamise teed, siis peavad olema selgelt eristatud ka ootused kujundatavatele pädevustele. Kui me geograafia õpetamisel taotleme gümnaasiumis lähtuvalt õpilase eelnevatest teadmistest teisi õpitulemusi kui põhikoolis, siis pädevuste puhul tuleb lähtuda õpilaste eelnevatest kogemustest, taustast ja vanusest. Sellepärast ei ole võimalik esitada ühesuguseid ootusi 15aastasele ja 19aastasele. Sellepärast on riiklikes õppekavades üldpädevuste kirjeldusi täpsustades lähtutud õpilastele esitatavatest eakohastest ootustest ning põhikooli ja gümnaasiumi erinevatest eesmärkidest.

Üldpädevuste sisu ja mõistete täpsustamise kaudu on õppekava reageerinud ajastuomastele probleemidele. Üldpädevuste kujundamise ja hindamise võimaluste kohta seni kehtivates õppekavades on koostatud juhendmaterjal, mis on kättesaadav Haridus- ja Teadusministeeriumi veebilehel.

Jaanuarist märtsini 2015 toimuvad ka regionaalsed õppekavade teabepäevad.


Maakondades toimuvad õppekavade teabepäevad


Riiklike õppekavade rakendamise toetamiseks korraldavad Haridus- ja Teadusministeerium ja SA Innove jaanuarist märtsini üheksa regionaalset kooli õppekava teabepäeva, mis on suunatud peamiselt koolide õppealajuhatajatele. 

Juba novembrikuus saadeti maavalitsuste kaasabil koolidesse online küsitlus, et saada teada, mis etteantud temaatika raames koole enim huvitab – muutunud õpikäsitus, väljundipõhine õpe, kooli õppekava demokraatlik koostamine, elukestva õppe strateegia. 

Teema on oluline, sest 1. septembriks 2015 tuleb koolide õppekavad viia kooskõlla möödunud õppeaastal tehtud riiklike õppekavade uuendustega. Koolidel on oma õppekava koostamisel mitmeid võimalusi ja vabadusi, mis teabepäeval üle räägitakse. Samuti jagavad oma kogemusi üldpädevuste ja väärtuste kujundamisest koolijuhid-praktikud.

Tänaseks on toimunud teabepäevad Põlva-, Võru-, Valga-, Saare-, Pärnu-, Viljandi-, Järva- ja Tartumaa koolidele.

Tulemas on järgmised teabepäevad:
10.02. teabepäev Hiiu-, Lääne ja Raplamaa koolidele
12.02. teabepäev Harjumaa koolidele
17.02. teabepäev Ida-Virumaa koolidele
18.02. teabepäev Lääne-Virumaa ja Jõgevamaa koolidele
16.03. teabepäev Tallinna koolidele