neljapäev, 3. jaanuar 2019

Pärnu Raeküla Kool alustas 1. klassides projektõppega

Pärnu Raeküla Kool on alati soosinud uuenduslikke ja mitmekülgseid õpimeetodeid. Huvitav õppimine on põnev protsess nii õpetajale kui ka õpilasele. Selleks, et rakendada uuenduslikke ja tänapäevaseid õppemeetodeid ja –vahendeid, on esmalt hea vaadelda parimaid praktikaid nii Eestis kui ka kaugemal. 

2017. aasta sügisvaheajal külastas 9-liikmeline koolikollektiiv Barcelona piirkonna koole, et vaadelda ja kogeda muutunud õpikäsituse rakendamist seal. Kõige rohkem avaldas meile muljet sealne projektõppe rakendamine juba varases koolieas (Hispaanias alustatakse kooliteed 3-4 aastaselt). Saades innustust ja julgust sealsest põnevast tegutsemisest, alustasime käesoleval õppeaastal projektõppe rakendamisega oma kooli esimestes klassides. Õppeaasta jooksul viiakse läbi viis ainete ülest projekti, kus põhiteemaks on loodus. Lähtudes teemast, on lõimitud erinevad tegevused (laulmine, voltimine, joonistamine, pildistamine, vaatlemine, jälgimine jne). 

Esimese projekt viisime läbi septembris ning läbivaks teemaks oli „Sügis“. Tehti fotosid kaunitest sügishetkedest. Fotodele püüti linde, loomi ja seenekorvi pistmise eel ka priskeid seeni. Ülesvõtetest sündis Lembitu tänava õppehoonesse sügisnäitus. Klassiruumidki oli hõivanud sügistemaatika, sest teemat käsitleti kõikides tundides. Lõpetuseks liitusid lapsed ka kooli poolt algatatud traditsiooniga ning istutasid lillesibulaid, et kevadel rohkelt silmailu oleks. 

Raeküla Kooli õpilaste osalemine
RMK Kabli külastuskeskuse
programmis "Sügis linnuriigis"
Foto: erakogu, kasutamine autori loal
Teine teema, millele keskenduti, oli „Linnud“. Sügis on ju lindude rändeteele asumise aeg ning looduse talveks valmistumise algus. Teema oli lastele tuttav, sest selles vanuses lapsed on varasemalt juba lindudest lugenud, kuulanud jutte ja seadnud ritta luuleridu. Projektõpe annab õpetajatele võimaluse kasutada erinevaid õppemeetodeid: õuesõpe, paaristöö ja grupitöö. 
Tore on ka see, et saab liituda käimasolevate üleriigiliste või piirkondlike projektidega. Antud linnuprojekti raames liitusime “Balsnacki“ linnuprojektiga ning kasutasime RMK poolt pakutavaid õppeprogramme. Raeküla kooliuusikud külastasid RMK Kabli külastuskeskust ning said lisateadmisi lindude kohta programmist „Sügis linnuriigis.“ 

Lindudele toidumajade meisterdamine
Raeküla Koolis
Foto: erakogu, kasutamine autori loal
Koolisiseselt toimus linnumajade ja lindude toidumajade meisterdamine koos peredega ning oli näitus päeva raames valminud ühisloomingust. Loojatel oli lisaks rikkalikule fantaasiale praktilist meelt, au sees olid taaskasutuse võimalused. Nii kasutati söögimajade ehitamiseks kanalisatsioonitorusid, lillepotte, lilleampleid, pudeleid, piimapakke kui ka puiduülejääke. Lisaks kooliõuele said ka õpilaste koduõued varustatud lindude toidumajadega, et lapsed saaksid lindudele talvel lisatoitu pakkuda. Tööõpetuse tunnis valmisid lindudele rasva-seemne maiuspalad, mis leidsid koha klasside akende all puudel, et linnukesed saaksid keha kinnitada ja õppijad klassiruumist neid vaadelda. Suurt elevust on klassiruumi toonud roherähni korduvad külaskäigud. 

Lisaks praktilistele tegevustele on tundidesse lõimitud teemakohased lugemistekstid ja harjutused, matemaatilised ülesanded ning kunstitundide joonistusteemad. 

Lindude ja sügistemaatika käsitlemine kunstitundides,
õpilaste tööd
Foto: erakogu, kasutamine autori loal
Käesoleval õppeaastal on ees ootamas veel kolm teemat. Järgmiseks teemaks on „Meeled“, millele keskendutakse uue aasta alguses kui lapsed vaheajalt kooli saabuvad. Kevadeks on kavandatud veel „Ained – tahked ja vedelikud“ ja „Loomad – nii kodu- kui ka metsloomad“. 

Teemade terviklik käsitlemine on hea võimalus õpetajatel omavahel koostööd teha ning aidata kaasa sellele, et õpilastel tekiks terviklik arusaam erinevatest teemadest ja oleksid selged seosed päriseluga. Väärtuslikud on ka koostööoskused, mida õpilased omandavad paaris- ja rühmatööde raames. Raeküla Kooli kogemusele tuginedes võib öelda, et õpilased naudivad sellist lähenemist, kus saavad ise uurida, katsetada, läbi proovida ja kogeda. 


Kaja Lillipuu

Pärnu Raeküla kooli 1. klassi õpetaja

reede, 28. detsember 2018

Kümme küsimust Õpiveskile


Huvitava Kooli küsimustele vastab TÜ haridusuuenduskeskuse Õpiveski programmi spetsialist Maarja Puistaja.

Õpiveski, mida jahvatad?

Nagu nime järgi arvata võib – ikka õppimisega seotut, täpsemalt õpiobjekte. Nendeks võivad olla mängud, mobiilirakendused, videod, mudelid, metoodikaraamatud ja muu selline. Õpiveski abiga saavad ideedest tooted, mida koolid saavad õppetöös kasutada. Piltlikult öeldes otsime kasulikke ivakesi ja jahvatame, et neist jätkuks toitvat kraami paljudele. 

Kuidas õpiobjekte tänapäevaste võtetega jahvatada saab?

Meie tegevus sarnanes natuke Ajujahi programmile. Tuli meeskond, kel oli idee. Meie hindasime seda ideed – muuhulgas haridusekspertide abiga. Teiselt poolt olid toeks ärimaailma mentorid. Lõpuks jäid sõelale kõige tuumakamad ideed, mis said programmist rahalist toetust, et valmiks toode, mis on Õpiveskist väljudes kasutusvalmis. Saime teha koostööd nii arvutimängude arendajate kogukonnaga kui sihtasutusega Innove. Programm tegutses eurorahade toel ja Tartu Ülikooli haridusuuenduskeskuse eestvedamisel. 

Kes need tiimid olid?

Meil toimus kolm arendusvooru. Iga vooru alguses viisime läbi ideekorje, kus said sõna sekka öelda kõik, kel asja vastu huvi oli – nende seas leidus nii õpetajaid kui õpilasi, aga ka keemikuid, insenere, psühholooge, disainereid. Ideed tõid sarnaste huvidega inimesed ühe laua ümber ning moodustusid grupid, kes olid valmis  ideede teostamisel koostööd tegema. 

Tiimide kohtumine Õpiveski II voorus
Foto: erakogu, kasutamine autori loal

Ühe näitena võib välja tuua MTÜ Haridus Ekraanil, kes toimetas juba enne Õpiveskiga liitumist oma haridusteemalise veebisaidi kallal. Teises voorus oli meil palju õpetajaid, näiteks Oja kooli tiim, kes sai programmi raames valmis  ökosüsteemide õpperaamatu. 

Mismoodi õpiobjekte valmistati?

Protsess oli kiire ja intensiivne nagu ikka tootearendus iduettevõtetes – kahe kuu jooksul tuli välja töötada prototüüp ja plaan ning koostada eelarve ehk kaardistada teekond ideest valmisproduktini jõudmiseks. Kord nädalas toimusid temaatilised seminarid, mis toetasid protsessis osalejaid tulemuseni jõudmisel: tootearendus, pedagoogika, eelarve ja turundus. 

Millised ideed Õpiveski programmist rahastuse said?

Kolme vooru peale valmis kaheksa õpiobjekti, mis on kõik küllaltki erinevad: õpiabilise Kriidiku metoodikaraamat, põhikoolile suunatud loodusteemade õpetamiseks mõeldud arvutimäng, mehaanikalaud, mille abil saab õppida mootorite töötamise põhimõtteid. 

Krista Mustonen, Kriidiku tiimi esindaja
Foto: erakogu, kasutamine autori loal


Täieliku loeteluga saab tutvuda Õpiveski veebilehel, kust iga huviline saab neid ka endale täiesti tasuta alla laadida. 

Täitsa tasuta, kuidas nii?

ÕpiVeski objektid jahvatati valmis Euroopa Sotsiaalfondist rahastatud projekti „Tartu Ülikooli õpetajahariduse kompetentsikeskuse Pedagogicum arendamine“ raames. Meie eesmärk oligi läbi katsetada uus formaat õpiobjektide loomiseks ja luua selle käigus tasuta õppevara. 

Mis selle katse tulemus siis oli?

Algse küsimuse võib sõnastada nii, et kas hariduses saab uuendusi ellu viia iduettevõtluse meetoditega. Vastus ei ole kindlasti lihtne ja lühike. Nägime, kui palju on tarvis, et ühest ideest saaks kasvatada päriselt haridusmaastikule vajaliku toote. Nagu iga eduka start-up projekti puhul, on tarvis nii asjatundjaid kui ka kõrvalpilku, probleemi vaatlejat ja peegeldajat. 

Aga kui õpiobjekte ei teinud haridusinimesed, kuidas saab kindel olla, et need meie õppekavadega sobivad? 

Kõiki õpiobjekte testiti jooksvalt koolides. Iga meeskonna ülesanne oli muuhulgas suhtlus potentsiaalse kliendiga ehk õpetajate ja õpilastega. Eeskätt tuli teha kindlaks, kas nende kavandatav toode on üldse vajalik. Meie olime vahelüliks programmis osalejate ja haridusinimeste vahel, kes projekti teemaga haakusid ja olid valmis meeskondi nõustama. 

Osalejaid oli projektis põhiliselt Tartust, kuid mõni toode sai ära testitud ka näiteks Pärnu Ülejõe Põhikoolis ja Kuressaare Vanalinnakoolis. Iga tiim sai testgruppi otsida ise, vastavalt oma õpiobjekti sihtrühmale. Tartu koolidest aitasid tiime testimisel näiteks Tartu Rahvusvaheline Kool, Tartu Tamme Gümnaasium ja Tartu Tamme kool. Mõni tiim oli aga juba algusest peale kaasanud kooliõpetaja, näiteks Kriidiku nimelise õpiabilise metoodikaraamatu kirjutamises osales üks Pärnumaa õpetaja. 

Mis õppeainetega seoses õpiobjekte tehti? 

Mitte ainult õppeainetega! Näiteks Ampsuteaduse projekt käsitleb endas bioloogiat ja keemiat, aga lisaks arendab mäng ka tehnoloogia- ja ettevõtlusalaseid pädevusi. Muud teemad, mida erinevad õpiobjektid arendavad, on ajalugu, astronoomia, keemia, eesti ja inglise keel ning muusikaõpetus. Valdkondi on palju – iga õpetaja saab leida enda teemale vastava mängu ja oma õppeainet rikastada. Mõned õpiobjektid on väga sobilikud ka õpilastele endile avastamiseks! 

Veel kord, kuidas kogu seda jahvatatud tarkust endale saab? 

Kõik õpiobjektid on saadaval Õpiveski lehel, kus on võimalik nendega tutvuda ja soovi korral alla laadida.



neljapäev, 20. detsember 2018

Noorte Kokkade Roadshow viib õnne, rõõmu ja muutunud õpikäsitust tuhandele lapsele!

Rynaldo Puusep, MTÜ Avatud Ühiskond
Foto: erakogu, kasutamine autori loal
Tallinna Teeninduskooli noorte kokkade ja kondiitrite ning Avatud Ühiskond MTÜ koostöö sai alguse möödunud aastal, mil Tartu Ülikooli haridusuuenduskeskus korraldas noortele suunatud sündmuse ÕpiFest. 

Teeninduskooli noorte eesmärk oli sel hetkel tutvustada kutseõppe võimalusi ning anda õpilastele praktiline kogemus, et õppimine võib toimuda ka teisiti kui traditsioonilises koolihariduses. Õppimine peab olema huvitav ja paeluv nii õpilastele, lastevanematele, õpetajatele kui ka kohalikule kogukonnale laiemalt, sest kui õppetegevus ja ümbritsev keskkond ei toeta õpilase loomuliku uudishimu suurenemist, tüdineb õpilane peatselt uue informatsiooni omistamisest nii koolis kui kodus. 

ÕpiFestil osalemine muutis noorte arusaama õpetamisest ja õppimisest, vabadusest ja vastutusest. Lõimides erinevaid õppeaineid läbi praktilise tegevuse, suurendame võimalusi loomulike seoste tekkimiseks, mis teoreetilises arutelus jäävad õpilasest kaugele. Õpilane on küll teadlik, et põlemine on kiire oksüdatsioonireaktsioon, millega kaasneb intensiivne soojuse eraldumine ning reaktsiooni produktide temperatuuri järsk tõus, mis omakorda tingib harilikult ka valgusnähtused - ent ometi, need keemilised teadmised kinnistuvad õpilasele palju paremini kui sama reaktsioon leiab aset köögis. Kuum õli kandub üle pliidile, tekib suur kuumus ja tuleleek. Nii praktiline kui ka teoreetiline osa annavad edasi sama väärtust, kuid vahe peitub tõdemuses, et praktilises osas mõistab õpilane kuidas tema valearvestus võib tekitada tulekahju, kuid vaid teoreetilises käsitluses jääb põhjus-tagajärg seos õppuri jaoks kaugeks. 

Foto: erakogu, kasutamine autori loal
Meie kogemustele tuginedes saime teha järelduse, et õpilaste võimete maksimaalseks realiseerimiseks on vaja luua platvorm mille käigus saavad õpilased samastuda õpetajatega, saavad jagada omi mõtteid ning proovida mitteformaalse õppemeetodeid, millega nad varem ei ole kokku puutunud. Sarnastel põhjustel otsustasime omal initsiatiivil ellu äratada meie oma projekti - Noorte Kokkade Roadshow.

Projekti korraldamise idee sündis Nopi Üles fondi välkkonkurssi raames, mille esmane eesmärk oli külastada kokku kümmet noortekeskust või kooli, et anda noortele võimalus proovida pannkookide flambeerimist, valmistada kodus jäätist, orgaanilist sinist piima, pulgakooki ja palju muud. 

Õpifestist alguse saanud mõtted realiseerusid suuremana, kui loota julgesime. Peatselt aga mõistsime, et oleme valmis seadma veelgi ambitsioonikama eesmärgi. Kaasame tegevusse koolid, noortekeskused, SOS-lastekülad, huviringid, külaseltsid, mõttekojad ja jätkame Noorte Kokkade Roadshow’ga, kuni oleme jõudnud 1000 lapseni. 

Lähenemise valisime sõltuvalt osalejate vanusest ja rühmade suurusest. Noortel oli võimalik juhendaja abiga proovida erinevaid viise, retsepte, meetodeid, kuidas kokandusliku lahenduseni jõuda. See viis tihtipeale eksimusteni, kuid eksimine, selle tunnistamine ja uuesti proovimine, on oluline osa õppimise protsessist. Samuti proovisime kokanduslikke eksperimente sooritada: suletud silmadega ja rääkides; miimika ja kehakeelega; mängukaartide viipemärkidega. Tulemus oli kõigil kordadel samasugune - õpilased omandasid etteantud materjali, kuid õppisid lisaks veel palju seda, mis programmi ei kuulunud - eneseväljendust, usaldust kaaslaste vastu, loovust, meeskonnatööd jpm. Välistatud oli võimalus, et mõni õpilane ei ole piisavalt kaasatud või vajalik materjal jäi omandamata. 

Foto: erakogu, kasutamine autori loal
Noorte Kokkade Roadshow’st on kõige rohkem võitnud Tallinna Teeninduskooli õppurid, sest värsked mõtted on jõudnud kõikide koolipere liikmeteni läbi õpilasesinduse ja kooli juhtkonna. Muutunud õpikäsitust hindavad ja praktiseerivad nii õpetajad kui õpilased, kuid tänu sellele ettevõtmisele on õpilastel parem arusaam sellest, milliseid meetodeid nad seejuures ise kõige efektiivsemaks peavad ning millist tundide ülesehitust eelistavad. Õpetajate ja õpilaste vaheline senisest tihedam suhtlus tõstab õppe kvaliteeti, suurendab koolipere rahulolu, andes meile pikas plaanis aktiivsemad ja täisväärtuslikumad ühiskonna liikmed. 

Sarnaste ettevõtmistega on võimalik väga palju saavutada ja suurimaks väärtuseks on just need kogemused, mida on võimalik mõõta ainult tunnetuslikul tasemel - kogemused, mis ei ole silmaga nähtavad, kuid on südamega tajutavad. Tegemist on õppimise käigus omandatud väärtustega, mis rikastavad noorte mõttemaailma ning muudavad nad vastuvõtlikumaks ka teistele õpiprotsessidele. Meil on rõõm tõdeda, et oleme saanud juba muuta sadade noorte õppepäevi rõõmsamaks, meeldivamaks ja huvitavamaks. Meil on väga hea meel, et saame seda võimalust pakkuda veel sadadele noortele. 

Soovitame õpilastele enda proovilepanemist õpetaja rollis, sest see annab võimaluse enda jaoks lahti mõtestada, kui keeruline võib olla õpetaja töö, kuid samas ka seda, kui palju on võimalik õppetegevust rikastada lähtudes muutunud õpikäsituse põhimõtetest. Alustamine võib tunduda keeruline, kuid sellel teekonnal on noori kindlasti toetamas nii sündmus ÕpiFest, Algatus Huvitav Kool kui ka mitmed teised ettevõtmised, organisatsioonid ja haridusentusiastid! 

Noorte Kokkade Roadshow elluviimist toetab Eesti Noorsootöö Keskus, Haridus- ja Teadusministeerium, Eesti Avatud Noortekeskuste Ühendus. 

Projekti eestvedajateks on Tallinna Teeninduskooli Õpilasesindus, Avatud Ühiskond MTÜ ja Rynaldo Puusep.

Vaata lisaks Tallinna Teeninduskooli õpilaste poolt läbiviidud tundi 2018. aasta ÕpiFestil: https://www.youtube.com/watch?v=jgbrM43iG4I






teisipäev, 18. detsember 2018

Mismoodi on su vaimu seis?

"Mismoodi on su vaimu seis?" uuris Juhan Viiding kunagi. Eesti kooli vaimu seisu ning vaimset õpikeskkonda käsitles ka tänavune Huvitava Kooli hariduskonverents. Rääkisime filosofeerimisest, üldpädevustest, huumori olulisusest hariduses, stressist, enesereguleerimisest, õpetajate õppimisest, tulevikuoskustest ja paljust muust. Täname kõiki ettekannete tegijaid, paralleelsessioonide eestvedajaid ning enam kui kahtsadat haridusmõtlejat, kes olid kohal, mõtlesid ja arutlesid kaasa! 


Paljud osalejad pildistasid slaide juba konverentsi ajal ekraanilt maha, aga nüüd pakume konverentsil tehtud ettekandeid  huvilistele järelvaatamiseks nii slaidide kui videote kujul. Kes ei saanud kohapeal meiega kaasa mõelda, saavad end nüüd tagantjärele räägituga kurssi viia. Kui kiirel pühade-eelsel ajal on selleks keeruline aega leida, siis tasub panna endale kalendrisse meeldetuletus saabuvaks koolivaheajaks! ;) 

Ettekannete slaidid leiate järgnevatelt linkidelt:

5. detsembri ettekanded: https://lingid.ee/zcd9n
6. detsembri ettekanded: https://lingid.ee/rMCAY   

Videod UTTV veebilehel: https://www.uttv.ee/naita?id=27956





kolmapäev, 12. detsember 2018

Keelesilla loomine läbi pärimuskultuuri

Kultuuriministeeriumi ja Integratsiooni Sihtasutuse toel ning Huvi OÜ Täienduskoolituskeskuse koolitajate eestvedamisel viidi 2018. aasta sügisel ellu projekt "Keelesilla loomine läbi pärimuskultuuri". 

Projekti eesmärgiks oli tõsta Ida-Virumaa, Peipsiääre ja Mustvee valla eesti keelest erinevat keelt kõnelevate alushariduse valdkonnas töötavate inimeste enesekindlust eesti keeles suhtlemisel. 

Projektiga liitus 34 inimest üheteistkümnest Ida-Virumaa lasteaiast. Mitteformaalse keeleõppe keskkonna loomiseks olid kaasatud eesti keelt emakeelena kõnelevad alushariduse valdkonnas töötavad inimesed Ida-Virumaalt, Harju- ja Järvamaalt. Osalejaid julgustati kahepäevastes laagrites kolleegidega aktiivselt suhtlema. Kõnekeele paremaks omandamiseks mängiti keelemänge, eesti vanemaid ning uuemaid laulumänge, viidi läbi õuesõppe tegevusi, loodi koos lavastusmänge, valmistati ühiselt süüa. 


Foto: erakogu, kasutamine autori loal
Esimene projektikohtumine toimus 21.- 22. septembril Nelijärve Puhkekeskuses. 

Kohtumispäeva esimeses pooles mängiti tutvumis-ja meeskonnamänge. Päeva teine pool möödus sügiseses metsas. Õuesõppe programm „Sada saarelehte, tuhat toomelehte“ viis osalejad Nelijärve matkarajale, kus tuli vastavalt viitadele metsas orienteeruda, leida üles kontrollpunktid ning meeskonnana lahendada erinevaid eesti keelega seotud ülesandeid ja läbi viia lõbus fotojaht. 

Esimese päeva lõpetas jutuõhtu „Lugudega sügisesse“. Jutuvestja ja Rahvakultuuri Keskuse suulise pärimuse spetsialist Piret Päär jutustas lihtsas eesti keeles kergesti mõistetavaid eesti rahvajutte. Lugude vahele musitseeris Mall Ney harmooniumil. 

Teisel päeval vaadati kõigepealt tagasi eelmisele päevale. Kõik osalejad said suure ekraani vahendusel teada, mis toimus salapärasel fotojahil ning kuidas meeskonnad saadud ülesandeid lahendanud olid. Fotojahil toimunut tuli meeskondadel eesti keeles kaaslastele selgitada. 

Teise koolituspäeva kulminatsiooniks oli töötuba „Keeletoidud - midagi hõrgutavat nii keelele kui meelele“. Sissejuhatuseks mängiti koos lõbus sõnamäng „Supp, moos või kook?“, mis õpetas tundma toiduainete nimetusi. Seejärel asuti erinevate retseptide põhjal oma meeskonnaga koos toitu valmistama. Kui toit oli valmis, tuli teistele eesti keeles rääkida mida valmistati, mis toiduaineid ja maitseaineid selleks kasutati. Lõpetuseks sooviti „Jätku leiba!“ ja kõik said maitsta, mida üks või teine meeskond valmistanud oli. 

Projekti teine kahepäevane kohtumine toimus 19.- 20. oktoobril, samuti Nelijärve Puhkekeskuses. Esimesel päeval sai osaleda kahes töötoas. Esimeses uuriti, milliseid erinevaid võimalusi (nt joonistamine ja voltimine), saab lugude jutustamisel kasutada. Kuulati mitmesuguseid lugusid ning püüti juhendaja jutu järgi paberit voltida ja lugude põhjal joonistada. Osalejad tegid tutvust lugude ülesehituse ehk  selgrooga. 

Foto: erakogu, kasutamine autori loal
Teises töötoas mängiti uuemaid ja vanemaid laulumänge. Lisaks tantsimisele tuli osalejatel püüda eesti keeles kaasa laulda. Osalejate arvates on kõne arendamisel suureks abiks liisusalmid ja lasteriimid. 

Päeva teises pooles meisterdati rätinukke ja valmis seitse vahvat lavastusmängu. Gruppides tuli välja mõelda stsenaarium, teha olemasolevatest vahenditest lavakujundus ja valmistada kostüümid. Kõik töögrupid asusid kohe õhinal asja kallale ning koordinaatoritel jäi üle vaid rõõmu tunda, et omavahel suheldi eesti keeles ning kogu esitamisele tulev tekst kirjutati eesti keeles. 

Teisel päeval toimusid lavastuste esiettekanded. Nalja, esinemislusti, näitlejameisterlikkust ning pealtvaatajate kaasaelamist jagus kõigile asjaosalistele. Töörühmad olid oma etteasteteks tõsiselt valmistunud ning said julguse ja nutikuse eest nii kaasosaliste kui ka projekti koordinaatorite poolt suure heakskiidu ning tänusõnade osalisteks. 

Kolmas ja ühtlasi viimane kohtumine toimus 16. novembril Tallinnas, Eesti Vabaõhumuuseumi Setu talu laudas. Eesmärgiks oli tutvustada osalejatele eestlaste taluarhitektuuri, elulaadi ja rahvakombeid ning õdusas õhkkonnas projektile ilus punkt panna. 

Viimasel projektikohtumisel esitlesid kõik osalenud lasteaiad fotoseeria või video vahendusel koduste ülesannete lahendusi. Osalejatel tuli valida eelnevatel kohtumistel läbitehtud tegevuste hulgast kaks ja need koos oma rühma lastega läbi viia. Koolituse läbiviijad olid meeldivalt üllatunud, nähes, millise põhjalikkusega olid projektis osalejad täitnud kodused ülesande. Lastega oli läbi viidud mitmeid erinevaid koolitusel omandatud tegevusi, kusjuures kasutati palju lõimitud tegevusi. 

Peale ettekandeid suunduti õuesõppe tegevusele, mis seekord nägi ette muuseumi eksponaatidega tutvumist. Kindlasti tuli külastada Sassi-Jaani talu, Köstriaseme talu, Kolu kõrtsi, Lau külapoodi ja Sepa talu. Osalejatel tuli lugeda nende eksponaatide kohta käivat informatsiooni ning leida vastused ristsõnas esitatud küsimustele. 

Projektis osalejad jäid kogu koolitusprogrammiga väga rahule ning avaldasid soovi, et midagi sellist võiks ka edaspidi toimuda. Eriti märgiti ära saadud teadmiste praktilist poolt, mida on võimalik igapäevatöös kohe rakendada. 

Läbiviijate poole pealt vaadates oli kõige keerulisem arvestada osalejate väga erineva keeletasemega. Oli osalejaid, kelle keeletase oli tasemel A1 ja neid, kes valdasid keelt heal, C1 tasemel. Projektis osalejad kinnitasid, et tänu keelesilla projektile on nad edaspidi palju julgemad osalema ja aktiivselt kaasa rääkima eestikeelsetel alushariduse teemalistel seminaridel ja koolitustel. 

Projekti viisid läbi Huvi OÜ täienduskoolitusasutuse koolitajad Jelena Sepp, Piret Kukk, Külli Mõtsla. Huvi OÜ Täienduskoolitusasutus www.koolitushuvi.ee

teisipäev, 11. detsember 2018

Üleskutse ettevõtetele ja koolidele - koostöiste praktikate kogumine!


Head ettevõtete ja koolide esindajad! 


Ettevõtlusõppe programmis Edu ja Tegu kogutakse häid praktikaid Eesti koolide ja ettevõtete koostöövormidest. Praktikanäiteid koondatakse kõigilt haridustasemetelt, nii koolide kui ettevõtete poolt. 

Inspireerivad näited tehakse huvilistele kättesaadavaks veebipõhises „raamatus“. Kui Teie kool on teinud tulemuslikku koostööd ettevõtetega või kui Teie ettevõte on teinud koostööd koolidega, siis see üleskutse on just Teile! 

Palun leidke veidi aega, et täita ankeet tehtud koostöö kohta, mis aitab kogumiku jaoks vajalikku sisendit koondada. Ankeedi saate täita SIIN

Kogumik saab olema praktiliseks abimaterjaliks haridusasutustele, kes soovivad õppetööd praktilisemaks muuta ja teha senisest enam koostööd ettevõtetega. Samuti ettevõtetele, kes soovivad oma toetustegevusi hariduse valdkonda suunata, kuid ei tea, millised on võimalused. 

Vastuseid oodatakse 14.detsembrini!


Koostöölugusid kogutakse ettevõtlusõppe programmi Edu ja Tegu raames, mille eesmärgiks on edendada ettevõtlusõpet kõigil haridustasemetel- ja liikides ning süvendada ettevõtlikku mõtteviisi.


teisipäev, 4. detsember 2018

Hariduskonverents algab homme: väike eelvaade 7

Hariduskonverentsi teine päev Raatuse Koolis lõpeb teemadeplokiga, mille üldnimetajaks on "mõtlemine ja aeg". Selles plokis mõtiskleb professor Marju Lauristin teemal "Kas tulevikuinimesed on tänastest vaimselt vaesemad" ning Tõnis Lukas ja Indrek Lillemägi toovad osalejateni need sõnumid, millega rikastada haridusstrateegia 2021-2035 erinevate valdkondade visioone. Konverentsi kokkuvõtte teeb Haridus- ja Teadusministeeriumi üldharidusosakonna asejuhataja Pille Liblik.

Kas tulevikuinimesed on tänastest vaimselt vaesemad? 




Marju Lauristin on Tartu Ülikooli sotsiaalse kommunikatsiooni professor. Oma teadustöös tegeleb ta ühiskondlike muutuste uurimisega ning on praegu eriti huvitatud digipöörde mõjust kultuurile ja haridusele



Oma ettekandes mõtiskleb ta selle üle, millist mõju võib avaldada raamatute asendumine sõnumite ja piltidega nutiseadmete ekraanidel tulevase põlvkonna vaimsele horisondile ja intellektuaalsele arengule. Olemata pessimist, arvab ta, et põhiline probleem on selles, kuidas vältida kultuurimälu ja kadumist ja vaimse maailma muutumist meemide pinnavirvenduseks. Haridus on ainus viis selle probleemiga toimetulekuks, kuid selleks peab haridus muutuma sihiteadlikuks sillaehitajaks uue põlvkonna vaimuilma, süvakultuuri ja virtuaalreaalsuse vahel. Selleks tuleb digitehnoloogiatel ja tehisintellektil põhineva maailma jaoks ümber mõtestada kultuurilised väärtused ja pädevused, mille kujundamist me hariduselt ootame.

Sõnumid konverentsilt, millega saame rikastada haridusstrateegia 2021-2035 konkurentsivõime valdkonna visiooni

Tõnis Lukas on olnud kaks korda haridusminister, näinud elu õpetajana, õppejõuna, Eesti Rahva Muuseumi ja nüüd Tartu Kutsehariduskeskuse juhina.

„Eelduseks, et saaksime noore arengut mõjutada, on huvi tekitamine teadmiste ja oskuste vastu. See huvi tekib, kui noor tunneb, et ta on kaaslooja, et ta huvitab kedagi ja et temast sõltub midagi. Siiani on noore arenguteel ees koolitüüpide ja ametkondlike omandivormide erisustest ning jäikadest õppekavadest moodustunud barjäärid. Need tuleb maha võtta individuaalselt arenguteelt!“

Sõnumid konverentsilt, millega saame rikastada haridusstrateegia 2021-2035 väärtuste ja vastutuse valdkonna visiooni

Indrek Lillemägi ütleb enda kohta: „Töötan iga päev selle nimel, et Emili koolist kujuneks avatud, hooliv, pühendunud ja koostöine kogukond. Jõudumööda koolitan ja kirjutan ka väljaspool Emilit. Vaimne õpikeskkond on eelkõige suhted. Usaldusväärsete ja turvaliste suhete loomisele kulutud aeg toob kuhjaga tagasi.“

Olen see, mis minu ümber, konverentsi kokkuvõte

Pille Liblik on haridusega olnud seotud ligi pool sajandit. Praegu vastutab ta Haridus- ja Teadusministeeriumis üldhariduse riiklike õppekavade arendamise ja rakendamise eest ning koordineerib algatust Huvitav Kool. Varasemast on tal töökogemus nii õpetaja kui õppejuhina.

„Mõtte- ja mõistemängud muutusid minu jaoks tähtsaks lasteaias, kui kaaslastega mõnikord ka lõunauinaku ajast sosinal sõnatähendusi mõistatasime. Unistan sellest, et ka tulevikus oleks noorte jaoks oluline mõtlemine ja mõtisklemine. Unistus saab teoks üksnes juhul, kui selle nimel tegutsetakse ja ahvatletakse juurdlema, fakte otsima ning kriitiliselt mõtlema.“


Hariduskonverentsi ohjab moderaatorina Keit Fomotškin, kes on ettevõtlik maailmaparandaja ning kes viimased 9 aastat on olnud eestvedajaks kahele mõjusale vabaühendusele - Terve Eesti Sihtasutus ja MTÜ SPIN.  Tal on Tartu Ülikoolist bakalaureuse kraad mitme aine õpetaja erialal ning magistrikraad koolijuhtimises. Viimased viis aastat on Keit vedanud eest sotsiaalseid ja enesejuhtimise oskusi arendavat spordil põhinevat ennetusprogrammi SPIN. SPIN-programm toetab noorte vaimset õpikeskkonda ning kombineerib omavahel mõjusalt spordi, mitteformaalse hariduse ja huvitegevuse. SPINi kogemus näitab, et õnnelikud noored oskavad hoida ennast ja teisi.