10 soovitust koolidele koostööks ettevõtjatega!

Valminud on uus ettevõtete ja koolide koostöö heade praktikate kogumik inspiratsiooniks koolidele, kes soovivad õppetööd praktilisemaks ja elulähedasemaks muuta ning teha rohkem koostööd ettevõtetega. Samuti on kogumik ka ettevõtetele, kes soovivad oma toetustegevusi hariduse valdkonda suunata, kuid ei tea võimalusi.

Sisuline ja järjepidev koostöö on kasulik nii ettevõtetele kui ka koolidele

Tuleviku väljakutsetele mõeldes ja selleks valmistudes pööratakse hariduses aina rohkem tähelepanu elulisusele ja praktilisusele, et anda õpilastele realistlik arusaam töömaailmast. Parimate kogemuste ja oskuste saamise eelduseks on eesmärgistatud ja mõtestatud ning ajas sisulisemaks arenev koostöö kooli ning koostööpartneri vahel ning ainete lõimine õppes.

Tallinna 32. Keskkooli õpilased aitasid oma ideedega Läänemaa ettevõtjaid
Foto: Tallinna 32. Keskkool

Kogumikku on koondatud sisukad näited ettevõtete ja koolide koostöötegevustest nii üldhariduse, kutse- kui ka kõrghariduse tasemelt. Lugeda tasub kõiki, sest head ideed on kohaldatavad ka teistele haridustasemetele. Miks mitte võtta šnitti kunstikooli projektidest kunstiõpetuse tundides või mõnest kutsekooli projektist gümnaasiumis, kui boonusena kaasneb erialadega tutvumine praktiliste tegevuste käigus. Läbi koostöö saavad koolid pakkuda praktilist, huvitavat ja elulähedast õpet ning ettevõtted saavad omalt poolt panustada järelkasvu ja tutvustada noortele oma valdkonda. Selline lähenemisviis aitab kaasa noorte teadlikumatele valikutele tulevikus.

10 soovitust koolidele koostööks ettevõtetega:

👉 Me kõik õpime meelsamini siis, kui õppeprotsess on põnev ja kui saame aru, miks midagi on vaja õppida. Selleks, et koolis õpetatav oleks võimalikult elulähedane, on hea kaasata õppeprotsessi ettevõtteid ja teisi kooliväliseid partnereid.

👉 Oluline on püstitada koostööle selge eesmärk ja oodatav väljund, lähtudes kõigi osapoolte huvidest. Ei tasu unustada, et ka ettevõtja peab aru saama, millist eesmärki see koostöö kannab ning millist kasu võiks talle tuua.

👉 Ühekordsed koostöö kontaktid ja projektid on hea viis alustamiseks ja katsetamiseks, kuid alati tasuks mõelda ka laiemalt ja pikemaajalisemalt. Süsteemsus ja järjepidevus on olulised, nii saab selgeks, mis on koostöös oluline ja osaliste jaoks vajalik.

👉 Järjepidevus ja paindlikkus on olulised ka esmaste kontaktide loomisel. Ära piirdu ainult e-kirjadega, alati tasub ka helistada. Kui üks kontakt ütleb ära, ei tasu kohe heituda, vaid otsida uusi võimalusi. Kui väljapakutud koostöövorm või aeg ei sobi, püüdke leida midagi, mis sobiks.

👉 Hea on kaasata lapsevanemaid ja vilistlasi, kelle seast paljud on ka ise ettevõtjad või töötavad spetsialistidena ettevõtetes. Nende isiklik side kooliga annab lisamotivatsiooni koostöö õnnestumiseks.

👉 Mõtle, milliseid oskuseid ja praktilisi kogemusi saaks praktikust partner anda, et koostöö ei jääks liiga teoreetiliseks. Ettevõtjale annab see võimaluse tutvustada noortele ettevõtte tegevusvaldkonda kui üht võimalikku tulevast karjäärivalikut.

👉 Kavanda õppesse selliseid praktilisi töid, millega õppijad saaksid ettevõttele kasulikud olla. Näiteks sotsiaalmeedia lahendused, õpilaste kaasamine toote või teenuse arendusse või uurimustööd ja ettevõtte reaaleluliste probleemide lahendamine.

👉 Tasub mõelda, kas oleks huvi ja võimalusi koostööks näiteks mõne valikaine loomisel, kus tunde annavad erinevad ettevõtte spetsilistid. On mitmeid valdkondi, mis on väga perspektiivikad ja jõudsalt arenevad, kuid kus tööturul on spetsilistide puudus.

👉 Ühekordsete koostööprojektide (nt külalistunnid või õppekäigud) puhul tasub kindlasti seostada seda ülejäänud õppeprotsessiga ning sellele järgnevalt ka õpilastega saadud õpikogemust mõtestada. Vältimaks lihtsalt meelelahutusse kalduvaid ettevõtmisi, mille tulemusel ei saanud selle kasust aru ei ettevõtja ega ka õpilased.

👉 Kaasa tegevuste plaanimisel ja elluviimisel õpilasi ning anna neile rohkem vastutust. Küsi mis neid päriselt huvitab! Ka ettevõtjaid võib motiveerida see, kui õpilased annavad ausat tagasisidet ja värsket vaadet ettevõtte tegevustele.

Kalevipoeg - Tartu Kunstikooli ja
Coop Eesti projekt, mille raames ühendati
Eesti rahvuslikkuse temaatika, disain ja kokakunst.
Foto: Keryth Mägi, Kristiine Kallas, Anne Mari Kotov

Kogumikku saab sirvida SIIN   

Ettevõtete ja koolide koostöö heade praktikate kogumik II - PDF printimiseks ja allalaadimiseks.

Soovid veel rohkem näiteid? Loe ka kogumiku esimest väljaannet SIIT.

Kogumiku koostasid ettevõtlusõppe programm Edu ja Tegu koostöös Eesti Kaubandus- Tööstuskojaga, rahastas Euroopa Sotsiaalfond.

Liina Pissarev

kommunikatsioonijuht

Ettevõtlusõppe programm

VAT Teater kutsub koolinoori osalema jutuvõistlusel „VAT, KUS ERROR!”

2021. aasta sügisel valmib VAT Teatris uus noortelavastus „Tähenduserrorid. Sellega seoses korraldatakse jutuvõistlus „VAT, KUS ERROR!”, millest on oodatud osa võtma 14.-19. aastased õpilased. 

Piisab kui eksida vaid ühe tähega, usaldada pimesi tõlkeprogramme või liialdada võõrsõnadega ning tulemuseks võib olla paras arusaamatus. Vahel on see eksitus koomiline, vahel piinlik, vahel aga võib sellest tekkida asjatu konflikt. 

VAT Teater kutsub noori üles kirja panema just selliseid üllatuslikke, piinlikke, naljakaid, kõnekaid juhtumisi. Autocorrect parandab pidevalt sõnu valeks? Saatsid turisti kogemata valesse kohta? Ajasid kirjandis kaks sõna omavahel segamini? 

Pane lugu kirja ja panusta uue lavastuse sündi! 

Vabas vormis kirjutatud lugu (kuni 1 A4-lehekülg) saata aadressil: mihkel@vatteater.ee. 

Tööde tähtaeg: 1. märts 2021. 

Rohkem infot lavastuse, võistluse ning preemiate kohta VAT Teatri kodulehel: http://www.vatteater.ee/et/opetajale/35/uus-jutuvoistlus-vat-kus-error.html

SOOVITUS: Võistlus sobib suurepäraselt ülesandeks koolitundi. Inspiratsiooniks võib kutsuda ka VAT Teatri töötubasid – lookirjutamine, näidendikirjutamine, „VATinaarium” või loovkirjutamine.

Vanusedetektor - VATi haridustegevuste 10. sünnipäev! Kui sügavale lähevad juured tegelikult ja millised viljad on valmimas sel hooajal?

Aeg-ajalt tasub naasta lätete juurde ja meelde tuletada, mis on meie töö lähtekohad ning milliseid väärtusi oma tegevuses esile tõstame, millistele algatustele hoogu anname. Sünnipäev on selleks ideaalne hetk. See artikkel annab sissevaate VAT Teatri haridustegevuste väärikasse ajalukku ning tutvustab meie töö uusimaid vilju. 

34. hooajal loome tõesti juba 10 aastat haridustöötubasid ja muid lisategevusi just sellise nime all – haridustöötoad, haridustegevused (inglise keeles educational work). Selle aja jooksul on välja töötatud märkmismäärne hulk eri projekte nii rahvusvahelisel kui siseriiklikul tasandil, erinevaid algatusi, üleskutseid, võistlusi-konkursse, töötubasid ja etendusi. Seda kõike ikka koos kogukonnaga, kellele meie tegevused on suunatud – õpilased, õpetajad ja laiem publik. VAT Teatri üks missioonidest on alati olnud vaataja kaasamine loomisprotsessi. Aktiivset tööd noortega on VAT Teatris sisuliselt tehtud palju pikema aja jooksul, kuid alles viimasel kümnel aastal on nimetatud neid tegevusi ka haridustegevuseks. Juba alates 1999. aastast korraldas VAT Teater aastaid nt Mustmäe noortefestivali „Vägivallata Noorus". Tähistame seega sel hooajal just haridust ja teatrit ühendavate haridustegevuste 10. aastat, olles samas teadlikud, et ajalugu ja juured ulatuvad märkimisväärselt kaugemale. 

Foorumteatri 20. juubelit pidasime 2019. aastal, sest 1999. a sai VAT Teater selle erilise sotsiaalteatri vormi pesaks ja hakkas meetodit levitama üle Eesti. Selle Brasiiliast pärit publikut kaasava meetodi juured on revolutsioonis, ühiskonnas muutuste loomises. Oleme foorumit rakendanud peamiselt koolivägivalla ennetustöös, aga ka paljudes teistes ühiskondlikult kriitilistes teemades. Oleme loonud eri projekte ja teinud teavitustööd ning initsieerinud loovate lähenemiste leiutamist ja rakendamist nii õpilaste kui eri sotsiaalvaldkonna spetsialistide seas üle Eesti. Raamatut „Foorumteatri rakendamise võimalusi koolivägivalla ennetustööl näitel” saab laenata teatrist või allalaadida pdf kujul teatri kodulehelt. Foorumteatri rolli on raske üle hinnata. Pikalt toimetas ka VAT Teatri Foorumgrupp, mille liikmetest - õpilastest on nüüdseks tekkinud ka järeltulev põlvkond. Kui aastaid liikusid foorumteatri ja VATi professionaalne tegevus paralleelselt, siis haridustegevused ühendasid need kaks rikkalikku tegevust. See unikaalne meetod on ka alustala ja baas haridustöötubade väljaarendamisel, kuhu hiljem liitusid ka teised töötoad: lavavõitlus, impro, loo-ja näidendikirjutamine, tants jt. 

Flamenko- ja improtantsutöötuba "Lugu liikumises ja rütmis"
emakeeleõpetajatele. Foto: Loore-Ly Mahla

PuudutaVAT Teatrit, ehk milliseid väärtuseid kanname? 

Õpetajad ja õpilased on olnud meie peamine sihtgrupp. Haridustegevuste puhul toimub publiku kaasamine näidendi ainese ja lavaloo materjali kogumise etapis (võistlused, töötoad, kohtumised, läbimängud, testpublik jne), teemade katsetamine, seejärel lavastuste loomisprotsessis ja järeltegevustes, kui lavastus valmis - enne etenduse vaatamist ja peale teatrikülastust. Järeltegevused võivad olla samuti nii kirjalike abimaterjalide kasutamise kui töötoa kujul. Mitmed töötoad, mida koolid saavad kutsuda, on välja töötatud algselt lavastuse loomisprotsessis ja hiljem kujunenud haridustöötoaks, sest toimisid hästi erinevate situatsioonide ja teemade analüüsi, läbimängu ja tagasiside vahendina. Ehkki üksikute lavastuste puhul toimus töötubade ja kirjaliku materjali kaudu ainese kogumine ja testimine juba varem („Laste riskiretk”, „Mirr” jt), siis viimased kümme aastat oleme rakendanud erinevaid tegevusi just professionaalsete näidendite, lavastuste ettevalmistus- ja analüüsiprotsessis veelgi teadlikumalt. 

Teater saab olla ka õpetusasutus ja õpetusastuses saame ka teha teatrit. Teater on justkui labor, kus saame uurida elu ja inimeseks olemist ning kontrollida oma tundlikkust – kas näeme ja tunneme ära olukorrad, mida meile peegeldatakse. Teater ei ole samas ka midagi kivisse raiutut, vaid pidevas arengus koos ühiskonnas toimuvate muutustega; see on toimiv organism, mis oma ajas uueneb, täieneb, ometi säilitades sügavaid juuri ja traditsioone – põhjust, miks meid nii väga selle maagia poole tõmbab. Meie lavastused ja töötoad ei ole ainult noortele, vaid ka täiskasvanutele. Publikut puudutava teatrikogemuse pakkumiseks ja sildade loomiseks vaataja ning teatritegijate vahele, olemegi töötanud välja eri kaasamise platvorme, et kogemus oleks vastastikku päevakajaline, kõnetav, isiklik, kuid ühtlasi ühiskondlikult laiemalt puudutav peegelpilt. „PuudutaVAT Teatrit!” on olnud VATi tunnuslause juba pikki aastaid ja iseloomustab hästi meie missiooni - luua ausalt ja sügavuti. Teatris saame kunstilise elamuse, töötoas analüüsime aga kogetut eri meetodite kaudu, pannes ette nn sotsiaalsed prillid. 

Küsimus on, kelle vajadusest lähtuvalt me loome, kui räägime noortele suunatud haridustegevustest? Noortele tuleb luua lähtuvalt sellest, mida just see põlvkond hetkel vajab, mis on need teemad, suunad ja valdkonnad täna, siin ja praegu. Ühelt poolt on vanusegrupiti need universaalsed, teisalt ajas muutuvad, vastavalt sellele, mis ühiskonnas toimumas on. Seetõttu toimib nii klassika, kui ka algupärand. Viimased rahvusvahelised koostööprojektid on pakkunud võimaluse luua mitmeid algupärandeid just teatrilavastuste mõistes tihti vaeslapse rollis olevale põhikooli vanuseastmele. Just see sihgrupp tegeleb eriti aktiivselt identiteedi- ja eneseotsinguküsimustega. Õpetajatele ja täiskasvanutele mõeldud töötoad annavad aga võimaluse, et saaks ise vahetult kogeda ja mõtestada eri teemasid ning õppida uusi meetodeid, mida hiljem ise õpilastega koolis rakendada. 

Lookirjutamise töötuba. Foto: Loore-Ly Mahla

Just muutlikel aegadel on oluline, et olemas on põhiväärtused ja pidepunktid. Peamised märksõnad, millest lähtume oma töös ongi kokkuvõtlikult järgmised: dialoog, koostöö, väärtuste kandmine, järjepidevus, uuenduslikkus, paindlikkus, sildade ehitamine (inimeste, teemade, materjalide, töötubade vahel), sotsiaalne rõhuasetus ja sotsiaalne tundlikkus. 

Kaasamise platvormid ja mõned projekti näited 

Suurim innustus nii kaasamise viiside kui platvormide arendamisel saigi alguse kümme aastat tagasi, kui VAT liitus rahvusvahelise projektiga „Platform 11+”, mille sihtgrupp oli noored vanuses 11+. Edasi tuli sama võrgustikuga koos projekt „Platform Shift+” kus sihtgrupp vastavalt 14+. Praegu juhime projekti „PlayOn!”, mille sihgrupp noored vanuses 16+. Varem oleme olnud seotud ka teiste rahvusvaheliste projektidega nagu näiteks „Magic Net ja „Drama Way”. Viimase 10 jooksul loodud projektid on märkimisväärsed, sest nende raames toimunud mitmekihilised tegevused ongi initsieerinud ka haridustegevuste süsteemi ülesehitamist meie teatris. Projektid ühendavad professionaalseid teatreid üle Euroopa, kes kõik integreerivad oma tegevusse ka publikut. Teemana on olulisel kohal digimaailma uuenduslike võimaluste kasutamine teatris ja netiohud. Loodud on mitmeid noortelavastusi ja algupärandeid nagu: „Kirjaklambritest vöö”, „Netis sündinud”, „Salto Mortale”, „Help!”, „Web Demon”, „Mister Green” ja „#kaotamindära”. 

Iga lavastuse sünniprotsess on olnud erinev, aga tihti on see sisaldanud kirjutamisteemalisi võistlusi või töötubasid kunstnikuga, dramaturgiga, foorumteatrit, kohtumisi testpublikuga jne. Lisaks on neist loomispadadest tekkinud mitmed haridustöötoad, mõned neist ka juba arhiivis, näiteks improtöötuba „LooVAT mõtlemist”, kunsti harjutusi pakkuv „Teine võimalus” ja ellujäämisest riskiolukordades rääkiv „Help! Help Youself!”. Sarnasest protsessist on kujunenud ka praegu pakutavad kirjutamistöötuba „VATinaarium” ja foorumteatri töötuba „Noor virtuaalmaailmas”. Neist tegevustest on osa saanud noored ja õpetajad üle Eesti. 

Kus on need dialoogikeskkonnad, kus kohtume? Kokkuvõtlikult on meie kaasamise platvormid: õpilaste ja õpetajatega kohtumised, etendused ja sündmused (sh kontrolletendused, rahvusvaheliste projektide sündmused jt); vähemalt kaks korda aastas õpetajatele pühendatud teavitussündmused; VAT Ekstra – vestlusringid, kohtumisõhtud lavastuste teemade põhjal; töötoad; seminarid, haridusvaldkonna sündmustel; sotsiaalmeedia (Instagram, Facebook); mailinglistid õpetajatele ja laiemale publikule; koduleht; meedia laiemalt. 

2020-2021 hooaja uuendused ja võimalused on põnevad! 

Oleme aastatega üles ehitanud süsteemi, kus olulisel kohal on mitmed lavastus+töötuba+materjal paketid, ent samas on ruumi ka paindlikkusele ja uutele kombinatsioonidele nii lavastuste ja töötubade kui mitmete eri töötubade vahel. Uue paketina lisandub kirjutamistöötuba „VATinaarium” pärast „Romeo ja Julia” lavastuse vaatamist. Sihikindlalt jätkame tabude ja keerulisemate teemade avamist. .„Kas kalad magavad?” (leina temaatika) juurde pakume „VATinaariumit” , „#kaotamindära” (küber- ja koolivägivald) juurde foorumtöötuba „Noor virtuaalmaailmas” ja „Kiskja” (seksuaalvägivald) juurde töötuba „Seksuaalsus ja meie õigused”. Kõigi nende lavastuste juurde oleme loonud ka kirjaliku materjali, mis on allalaetav kodulehelt ja sisaldab artikleid, küsimusi klassiruumis analüüsimiseks ja palju muud. Foorumteater sobib hästi ka pärast etendusi „Pal-tänava poisid” ja „Müller peab lahkuma!” ning lavavõitlus enne või pärast „Pal-tänava poiste” teatrikülastust.

Foorumteatri töötuba pärast "Pal-tänava poisid"
Foto: Loore-Ly Mahla

Hästi on toiminud jätkutöötoad või ka kolme töötoa kombinatsioonid, nt improteater, foorumteater ja lookirjutamine – üks klass kogeb teatud aja vältel eri meetodiga töötuba, mis lähtuvad probleemidest ja teemadest, mis olulised just konkreetsele klassile. Üks ja sama meetod sobib ka väga eri kontkeksti nt lavavõitlus isadepäeval laste ja isade ühise tegevusena koolis või enne lavastuse vaatamist. Foorumteatrit ja improteatrit oleme käinud aastaid tegemas Haapsalu Kutsehariduskeskuse inglise keele laagris, et noored saaksid kogeda uut meetodit ja samas rääkida oma eriala situatsioonidest – ja seda kõike inglise keeles. Foorumteatrit oleme õpetanud nt ka huvijuhtide suvekoolis. Lisaks on mitmeid teisi vahvaid töötubasid, mida saab planeerida iseseisvalt, mitte seotuna lavastusega (nt flamenkotants, „Lugu liikumises ja rütmis”, näidendikirjutamine), mis sobivad eri sündmuste rikastamiseks ja ka jätkutöötubadena ja loome neid nii koolides kohapeal kui Rahvusraamatukogus.

Kirjutamistöötoad ja seksuaalõiguste töötuba on tehtavad ka arvestades praeguseid olusid, veebi teel. Kodulehel on materjalid, kust leiab soovitusi, kuidas ühendada õppeaineid ja koolisündmuseid lavastuste ning töötubadega. Toodud on ka töötubade side põhikooli ja gümnaasiumi riikliku õppekava läbivate teemadega, et toetada õpetajat töötoa valimisel. 

Kokkuvõtlikult saab haridustegevused jaotada oma kümnendal tegevusaastal selliselt: 

⇒ Töötoad (11 eri töötuba noortele 9 täiskasvanutele): Alustasime 3-5 töötoast, mitmed tööoad vahetanud vormi ja läbiviijaid ning pidevas arengus. Sobivad väikelastet täiskasvanuteni. Üks oluline põhimõte veel – tegevused on võimalikud kõigile. Selleks toetab meid juba aastaid heategevusprogramm Aitan Lapsi. Soovitame luua pikema perioodi peale jätkuprojekte, et ühe grupiga töö oleks põhjalik. 

⇒ Koos ekspertidega loodud materjalid: Kodulehel nii lavastuste lehtedel kui õpetajate rubriigis lisamaterjalid, mis seotud lavastusega, töötoaga, sh fotod, videod, artiklid tagasiside jpm. Ka sotsiaalteemadel materjalid (nt koolivägivalla ennetusteemalised, kuidas teatriskäiguks ettevalmistuda jne). 

⇒ Projektid, võistlused/konkursid, uurimused/küsitlused: Erinevad kirjutamisvõistlused (nt „VAT, kus dialoog!”, „Veebdeemon”, „Kas ka sina oled istunud nätsu sisse?”, õpetajate tagasisideküsimustikud repertuaari jm teemadel ja erineva kogukonnaprojektid. 

⇒ Sündmused, teavitustöö: VAT Ekstra ja igaastased õpetajate sündmused jt ettevõtmised. 

Sildade ehitamine ja koosloomine publikuga toimub seega lisaks töötubadele veel mitmes vormis ja tegevused pidevas arengus. Oleme alustanud ka uut põhjalikku projekti „Tähenduserrorid”, kuhu on kaasatud eri rahvuses noored ja ka teatritegijad. Antud projekti raames toimuva jutuvõistluse „VAT, KUS ERROR!” kohta saab lugeda siit .

InspireeriVATe kohtumisteni!

Mari-Liis Velberg

VAT Teatri haridustegevuste juht

Õppimine lugude kaudu on loomulik, kerge ja nauditav!

Maailma võimsaim majandusorganisatsioon OECD uurib juba aastaid, milliseid oskusi peaksid inimesed omandama selleks, et eluga paremini hakkama saada. 2015 ja 2020 vajaduste hulgas on kolm nimetajat täpselt samad: komplekssete probleemide lahendamine, kriitiline mõtlemine ja loovus. Kuid kuidas neid oskusi lastes arendada? Siin tuleb appi lugude kaudu õppimine ehk "SEIKLUS" õppeprogramm, mis on selleks justkui loodud. 

Tervikliku õppe programm "SEIKLUS"

“Seiklus” paneb kokku lugude jutustamise, teaduslikud teadmised ja kogemusliku õppe, aidates lastel tundma õppida maailma kui terviklikku seostatud süsteemi, selles orienteeruda ning luua uusi lahendusi. 

Miks just lugude jutustamise kaudu õpetada?

See on inimkonna jaoks kõige vanem õppimise meetod. Lugude kaudu on meie ajud aastatuhandete vältel õppinud omandama uut infot ning looma seoseid seniste ja uute teadmiste vahel. Info, mis ei ole seostatud meie ülejäänud teadmistega kaob meie mälust kiiresti. See teeb lugude kaudu õppimise lastele ja tegelikult kõikidele inimestele kõige loomulikumaks uue informatsiooni omastamise ja korrastamise viisiks. 

Lood on suurepäraseks vahendiks ka elu terviklikkuse tundmaõppimisel ja tajumisel. Maailm meie ümber on täis seoseid ja seetõttu muutus ühes terviku osas kutsub esile koheselt muutuse teistes. Selle komplekssuse tajumiseks, tundmaõppimiseks ning seeläbi ka sellega seotud väljakutsete lahendamiseks on “SEIKLUS” õppeprogramm loodud. See annab uuele põlvkonnale tervikliku maailma tajumise ja selles tegutsemise oskuse, mida läheb üha keerulisemaks muutuvas maailmas üha rohkem vaja. 

Mis on õppeprogrammi "SEIKLUS" aluseks?

Õppeprogrammi aluseks on teaduslik lähenemine ja haridusuuenduslik metoodika, mis toetub ülemaailmse ZERI Learning Initiative võrgustiku, visionääri ja innovaatori Gunter Pauli tööle.

Tegemist on integreeritud õppega, mis hõlmab viit erinevat oskuste komplekti ehk intelligentsust:

● akadeemiline teadmine

● emotsionaalne intelligentsus

● kunstiline väljendus

● öko-kirjaoskus

● ellurakendamise võimekus

Õppematerjaliks on Gunter Pauli enda kirjutatud 365 lastelugu, mis jutustavad teemadest, millest lasteraamatud enamasti vaikivad – tulevikuühiskonnast, tulevikutööst ja ühiskonna muutuvatest vajadustest. Need lood ei anna sealjuures valmis lahendusi, vaid ärgitavad lapsi ise uurima, avastama, katsetama ja järgi proovima. Iga raamat sisaldab kaasahaaravat illustreeritud mõistulugu lastele, õpetamise juhiseid täiskasvanutele ja seda toetavaid teemasid. Iga lugu põhineb teaduslikel faktidel.

See lähenemine sobib kasutamiseks nii kodus kui ka koolis ja on osa tavaõppest juba täna paljudes koolides Euroopas, Lõuna-Ameerikas, Hiinas ja Kaug-Idas.

2019. ja 2020. aasta suvel viis Gunter Pauli Eestis läbi lugude kaudu õpetamise koolitused ning paljud õpetajad on tänaseks seda metoodikat juba oma igapäevatöös edukalt rakendanud, veel rohkemad aga ootavad võimalust see meie lasteni tuua ja tavapärasesse õppetöösse integreerida.

Lugude kaudu õpetamise koolitusel osalejad, suvi 2020.
Foto: erakogu

"Oli väga meeli avardav, inspireeriv ja huvitav taaskohtumine Gunter Pauliga. Läbi tema lastejuttude saab õpetaja toetava ja kindla katuse, mille alla kujundada oma õpilastele ja endale sobiv ehitis. See niinimetatud ehitamine on nii õpetajale kui ka õpilastele põnev ja rohkelt õppimise võimalusi pakkuv. Aga see ehitis ei ole mitte 19. ega ka 20. sajandi hoone (mida tänapäevane kooliharidus veel visalt endiselt suuresti pakub), vaid ikka 21. sajandi - see tähendab jätkusuutlik, looduse ja teistega arvestav võimas ehitis, mis on iga ehitaja näoline, kuid samas kõiki ühendav ja arvestav."

Põltsamaa Ühisgümnaasiumi õpetaja Margit Randmaa

Gunter Pauli ja lapsed lugude kaudu õpetamise koolitusel,
suvi 2020. Foto: erakogu

Millest esimesed 12 eesti keeles ilmunud lugu täpsemalt jutustavad? 

● Viiest looduse kuningriigist ja elu evolutsioonist Maal

● Bakteritest kui austamist väärt vanimast elu vormist

● Metsa kõige tugevamaks puuks saamisest

● Õunte lendamisest ehk “kastist välja” mõtlemisest

● Kultuuriti erinevatest eetilistest vaadetest

● Asjade algosadeks võtmisest ehk jäätmetest

● Toidu äraviskamise asemel targast säilitamisest

● Mikroplastikust, kaladest ja mida saame muuta

● Erilistest ninadest loomariigis ja lõhnatajust

● Miks ei tohi parte toita ja looduse tasakaalu kõigutada

● Loomade kohtlemisest ja kasvatamisest

● Puukide olulisest kasulikust rollist ökosüsteemis

Iga raamat sisaldab:

● Lastelugu, õppimise juhised ja seda toetavad teemad: Kas sa teadsid? Mõtiskle. Tee ise. Akadeemilised teadmised.

● Õpetaja ja lapsevanema teejuht: Emotsionaalne intelligentsus. Kunst. Süsteemid ja seoste loomine. Proovi järele.

● Loo muusa ja loo autorid.

Vaata ja kuula õpetajate, ettevõtjate, mentorite ja teadlaste kogemusi lugude kaudu õpetamise ja Gunter Pauli raamatutega siin lingil.

Tutvu raamatutega lähemalt siin.

Loe pikemalt: Miks anda tänases digimaailmas välja raamatuid?

Kaks Gunter Pauli lastelugude raamatut. Foto: erakogu

Lisainfot leiad ja raamatuid saad tellida kodulehelt: www.terviklikharidus.ee

Küsimuste korral võta ühendust Tuleviku Hariduse sihtasutusega:

Lugude kaudu õpetamise koolitus 2021 suvel: Ele Koppel, ele.koppel@gmail.com

Üldised küsimused ja koostööettepanekud: Ave Oit, ave.oit@lilleoru.ee

Aasta tublimad väärtuskasvatajad said tunnustuseks rändkarika

Eile, 2. detsembril toimunud veebikonverentsil selgusid lasteaiad ja koolid, kus väärtuskasvatusega tehakse eeskujuväärivat tööd. Tartu Ülikooli eetikakeskus tunnustas tiitliga „Väärtuskasvatuse kool 2020“ Pärnu Vabakooli ning tiitliga „Väärtuskasvatuse lasteaed 2020“ Ilmatsalu lasteaeda Lepatriinu ja Tallinna Endla lasteaeda. 

Ilmatsalu lasteaed Lepatriinu sai tunnustuse laste sotsiaalsete oskuste arendamise, lapsest lähtuva õpikeskkonna loomise ja väärtuspõhise lasteaiakultuuri edendamise eest. 

Ilmatsalu lasteaed Lepatriinu esindajad.
Vasakult: Inga Väikene (direktriss), Liina Järvsoo (õppealajuhataja),
Liis-Marii Võik (sotsiaalpedagoog). Foto: TÜ eetikakeskus

Lasteaia direktriss Inga Väikene oli tunnustust vastu võttes oma meeskonna üle uhke: „Meie õpetajad teevad väärt tööd ja meie lapsed on hästi hoitud – ma olen väga õnnelik juht!“ Eneseanalüüsi kirjutades sai lasteaia meeskond väärt kogemuse ning koos lapsevanemate ja lastega tekkis palju lennukaid ideid. „Meie analüüs ei lõppenud muidugi seda tööd esitades, nüüd on lihtsalt võimalus entusiasmi pealt veelgi paremaks saada,“ lisas Väikene. 

Tallinna Endla lasteaed pälvis väärtuskasvatuse karika väärtuspõhise õpiruumi loomise ja hoidmise, teadliku juhtimise ning lasteaiapere jõustamise ja väärtustamise eest. 

Tallinna Endla lasteaia õppejuhi asetäitja Kersti Kuusk.
Foto: TÜ eetikakeskus

„See on väärikas ja aukartustäratav tunnustus,“ ütles Grüüne Ott, Tallinna Endla lasteaia direktriss karika üleandmisel. „Ma tean, kui paljud Eesti haridusruumis seda ihkavad, lihtsalt seekord saame meie karikat ühe aasta väärikalt hoida.“ 

Pärnu Vabakooli tunnustas eetikakeskus teadliku, iseseisva ja õnneliku õppija kujundamise, väärtuspõhise koolikultuuri loomise ning heade suhete väärtustamise eest. Pärnu Vabakooli direktriss Ilona Must oli väärtuskasvatuse kõrgeima tunnustuse saamisest liigutatud. „Ma olen kogu aeg tundnud, et meil on lahe kool. Tunnen suurt heameelt meie laste, nende vanemate ja õpetajate üle ning ütlen seda iga päev ka neile! On tore, et keegi väljastpoolt on seda samuti märganud,“ väljendas Must rõõmu. Väärtused aitavad tema sõnul kurssi hoida: „Kui tunned, et oled kuidagi ummikus või pole parasjagu hea päev, siis väärtuste juurde pöördudes saad õigele rajale tagasi.“ 

Pärnu Vabakooli esindajad.
Vasakult: Eha Ristimets (õppejuht 5.-9. klass),
Ilona Must (direktriss). Foto: TÜ eetikakeskus

Tartu Ülikooli eetikakeskuse hea kooli ja hea lasteaia projektijuhi Nele Punnari sõnul on kiiduväärt, et vaatamata keerulisele aastale leidsid siiski väga paljud koolid ja lasteaiad motivatsiooni ning tahet väärtusarenduse analüüsiga tegeleda. „Tänavusteks analüüside fookusteemadeks olid keskkond, koostöö ja hea suhted, mis kõigile ootamatult said kevadises eriolukorras täiesti uue tähenduse ja muutusid igapäevaselt olulisemaks ja nähtavamaks kui kunagi varem,“ ütles Punnar. 

Programmi tagasisides toovad osalejad välja, et tunnustust oma töö eest saada on alati tore, kuid sellest väärtuslikum on koos oma meeskonnaga analüüsi koostamise protsess, põnevad väärtuspõhised arutelud ja kindlasti on tööle saadav kriitiliste sõprade tagasiside. „Sihid saavad selgemaks, meeskond saab ühtsemaks ja väärtused nähtavamaks,“ ütles Punnar. 

Esmakordselt osalesid sel aastal tunnustusprogrammis ka kohalikud omavalitsused, kes analüüsisid Tartu Ülikooli eetikakeskuse väärtusarenduse nõustajate toel oma tegevust haridusasutuse pidajana. Eetikakeskus tunnustas väärtuspõhise organisatsioonikultuuri kujundamise ja mõtestamise eest Tapa Vallavalitsuse haridus- ja sotsiaalosakonna haridusspetsialisti Anne Roosi, Saarde Vallavalitsuse humanitaarnõunikku Annika Viibust, Häädemeeste Vallavalitsuse abivallavanemat Helve Reisenbuki, Rae Vallavalitsuse haridus- ja sotsiaalametit ja Türi Vallavalitsuse haridus-, kultuuri- ja sotsiaalosakonda.

 Süsteemse väärtuskasvatuse eest tiitli pälvinud koolid ja lasteaiad 

„Hea kooli eksperdi“ tiitliga tunnustati:

Kilingi-Nõmme Gümnaasiumi (õppetöö ja kasvatuse valdkond) ning Tartu Kristjan Jaak Petersoni Gümnaasiumi (koolikeskkonna valdkond).

„Hea kooli edendaja“ tiitli pälvisid:

Kadrioru Saksa Gümnaasium, Loo Kool, Palupera Põhikool, Pärnu Vabakool, Randvere Kool, Türi Põhikool.

„Hea kooli teerajaja“ tiitliga tunnustati:

Jõhvi Gümnaasiumi, Järveküla Kooli, Maardu Gümnaasiumi, Mäetaguse Põhikooli, Porkuni Kooli, Pühajärve Põhikooli, Rakke Kooli, Roosna-Alliku Põhikooli, Rõuge Põhikooli, Tallinna Arte Gümnaasiumi, Tilsi Põhikooli, Võnnu Keskkooli, Värska Gümnaasiumi.

„Hea lasteaia edendaja“ tiitli pälvisid:

Assaku Lasteaia filiaal Aruheina Lasteaed, Ilmatsalu Lasteaed Lepatriinu, Lasteaed Neeme Mudila, Luunja Lasteaed Midrimaa, Pangapealse Lasteaed, Saku Lasteaed Terake, Tallinna Endla Lasteaed, Tallinna Kopli Lasteaed.

„Hea lasteaia teerajaja“ tiitli said:

Aegviidu Mesitaru Lasteaed, Are Kooli Suigu Lasteaed, Järveküla Lasteaed, Kilingi-Nõmme lasteaed Krõll, Palivere Lasteaed Piibeleht, Soinaste Lasteaed Laululind, Tabivere Lasteaed, Tahkuranna Lasteaed, Tallinna Lasteaed Sipsik, Tallinna Liikuri Lasteaed, Tallinna Vormsi Lasteaed, Tarvastu Lasteaed, Viru-Nigula valla Lasteaed Kelluke, Väätsa Lasteaed Paikäpp

Tunnustusprogrammi „Hea kool kui väärtuspõhine kool“ tiitlid kuulutati välja 13. väärtuskasvatuse konverentsil „Võrdsed võimalused luubi all“. Tartu Ülikooli eetikakeskus on toetanud ja tunnustanud koolide ja lasteaedade väärtusalast tegevust alates 2009. aastast. Väärtuskasvatuse lasteaia tiitel on antud 17 lasteaiale ning väärtuskasvatuse kooli tiitel 18 koolile.

Väljaantavate tiitlite ja nende statuutidega tutvu eetikaveebis: https://www.eetika.ee/et/hea-kool/hea-kooli-tunnustamine

Tunnustusprogrammi ja konverentsi korraldas Tartu Ülikooli eetikakeskus Haridus- ja Teadusministeeriumi riikliku programmi „Eesti ühiskonna väärtusarendus 2009–2013“ jätkuprogrammi raames. Konverentsi toetas Briti Nõukogu Eestis.


Lisainfo:

Nele Punnar, TÜ eetikakeskuse projektijuht, nele.punnar@ut.ee, 5384 8320

Helen Hirsnik, TÜ eetikakeskuse projektijuht, helen.hirsnik@ut.ee, 5340 3015

Mängimine dilemmamängu! Lapsevanema dilemma: laps istub arvutis

Tartu Ülikooli eetikakeskuse sari „Mängi kaasa“

„Mängi kaasa“ on Tartu Ülikooli eetikakeskuse vanemahariduse teemaline sari, mis kutsub lapsevanemaid kaasa mõtlema erinevatele tõsieluliste dilemmade üle ja uurima, millised väärtused võivad olla lahenduste taga. Juhtumid pakuvad võimaluse arutlemiseks ja oma väärtusvalikute tundma õppimiseks.

Mängime dilemmamängu!

Dilemmaks nimetatakse sundvalikut olukorras, kus kaks enam-vähem võrdset lahendusvõimalust põrkuvad. Ideaalset lahendust pole: kui eelistad ühte väärtust, siis saab teine vähem tähelepanu.

Tartu Ülikooli eetikakeskusel on valminud väärtuste mäng "Eesti rahva sada valikut", kus mängija asetatakse olukorda, kus tal tuleb astuda peategelase kingadesse ja valida nelja toodud käitumisviisi vahel. Loomulikult on päriselus valikuid rohkem ja olukorradki nüansirohkemad, aga ehk aitab väike mõttemäng endale teadvustada, mida elus oluliseks peate ja milline väärtus on ühe või teise valiku taga.

Niisiis: kuidas käituksid, kui satuksid alljärgnevasse olukorda?

13aastase Marki vanemad on mures. Niipea, kui Mark koolist tuleb, läheb ta arvuti taha ning istub seal kuni hilisõhtuni. Trenn on katki jäänud: Mark ei taha trennis käia, sest ta on kogu aeg kehvemate seas. Marki vanemad on asja arutanud, kuid pole kunagi ühele meelele jõudnud. Kuidas käituksid Marki vanemana?

1. Leian Markile trenni asemel muu tegevuse, mis paneb teda arvutit unustama ja eakaaslastega suhtlema.

2. Poiss tuleb ikka trenni panna. Füüsiline areng paneb aluse tervisele kogu eluks. Selles vanuses ei saa kõiges lapse arvamusega arvestada.

3. Lasen Markil valida: kui ta tahab arvutis olla, peab ta valima trenni, mis talle sobib, ja ei tohi seda pooleli jätta. Kui trennis ei käi, siis arvutit ei saa.

4. Ma ei tee midagi. Trennis ei meeldi talle ja ta tunneb ennast luuserina. Pole vaja last survestada, küll ta kasvab sellest välja.

Kui oled antud vastustest sobivaima (mis ei pruugi olla ideaalne) leidnud, võid endalt küsida:

👉 Millised väärtused sinu valiku puhul esil on?

👉Millised väärtused sinu valiku puhul kõrvale jäid?

👉Kuidas käituksid siis, kui vastusevariante poleks ette antud?


Kui oled oma valiku teinud ja selle üle mõelnud, loe allolevat tagasisidet. 

NB! Allolev nimekiri käitumisvalikus esinevatest väärtustest toob välja vaid mõned olulisemad esi- või tagaplaanil olevad väärtused.

Millised väärtused peituvad antud valikute taga?

1. Vaatad tulevikku ja näed laiemat pilti ning otsid loovat lahendust. Sa pead oluliseks lapse tervist ja eakohaseid tegevusi ning oled teadlik liigse arvutikasutuse ohtudest. Oled valmis selle nimel ka teatud ebapopulaarsust kannatama. Vähem tähtsaks pead lapse autonoomiat otsuste langetamisel. Peamine väärtus: lapse terviklik areng.

2. Väärtustad reegleid ja kohusetunde kasvatamist. Oled valmis lapsega konfronteeruma ega karda konflikti. Vähem oluliseks pead mängust saadavat lõbu, lapse autonoomiat otsuste langetamisel ning häid suhteid temaga. Peamised väärtused: lapse tervis ja kohusetundlikkus.

3. Püüad oma lapsega kaupa teha, et leida kompromiss. Oled praktilise meelega ja otsid töötavat lahendust. Peamised väärtused: head suhted lapsega, lapse terviklik areng.

4. Sa eelistad konflikti mitte suureks puhuda ja lepid lapse valikuga. Oled salliv ja austad lapse autonoomiat. Kas aga oled teadlik liigse arvuti kasutamisega seotud ohtudest? Ehk on su valiku taga konflikti vältimise püüd? Peamised väärtused: head suhted lapsega, lapse autonoomia.

Mõtteharjutus:

👉Millega oled nõus ja millega mitte?

👉Mida juhtumi lahendamisest õppisid?

Mängu puhul ei ole tegemist dilemmaga teaduslikus mõttes, kuid ka ülaltoodud nelja valiku puhul näeme, et igas on üks-kaks juhtivat väärtust ja teised väärtused jäävad tahaplaanile. Nagu päris elus, ei ole ka mängus ideaalseid lahendusi olemas: maailm ei ole mustvalge. Küll aga annab mäng võimaluse oma väärtuste üle mõtiskleda, nende üle teiste mängijatega arutleda ja õppida oma väärtusi vastastikku lugupidaval moel kaitsma, mis praeguses maailmas on kuldaväärt oskus.

Ootame lugejaid FB kommentaarides postituse juures oma valikuvariante jagama, valikuid põhjendama ja omavahel arutama!

Dilemmameetod on vahend, mis pakub võimalust lahendada elus ettetulevaid olukordi mängulisel moel. Tartu Ülikooli eetikakeskusest on võimalik pärast tasuta täiendkoolitust saada dilemmameetodil põhinevat õpilaste mängu „Väärtuste avastajad“ kahele vanuserühmale. Lisaks saab tellida „Õpetajate väärtuste mängu“ läbimängimist. Vt ka https://www.eetika.ee/et/arendus/koolitus/mang

 

 

Väärtuskasvatuse konverents on tänavu pühendatud võrdsetele võimalustele

Tartu Ülikooli eetikakeskus kutsub haridusasutuste juhte, õpetajaid, kooli- ja lasteaiapidajaid ning haridusvaldkonna spetsialiste iga-aastasele väärtuskasvatuse konverentsile, kus uuritakse Eesti hariduspoliitika üht keskset põhimõtet – võrdseid
võimalusi igale lapsele. 

Septembris avalikustatud OECD PISA 2018 analüüs osutas, et Eestis on loodud võrdsed võimalused põhihariduse omandamiseks. Õpilastel on hea juurdepääs maailmatasemel haridusele, olenemata nende elukohast või sotsiaalmajanduslikust taustast. Tartu Ülikooli eetikakeskuse 13. väärtuskasvatuse konverents „Võrdsed võimalused luubi all“ vaatleb võrdseid võimalusi kui põhimõtet ja peamist väärtust, millest lähtudes hariduselu valikuid tehakse.

„Eesti eristub positiivse näitena võrdsuse ja õigluse printsiibi rakendamisel, ja eriti just tugeva põhihariduse tagamisel igale lapsele,“ selgitab Mari-Liis Nummert, Tartu Ülikooli eetikakeskuse hea kooli projektijuht ja konverentsi peakorraldaja. Konverentsil uuritaksegi, milles seisneb võrdsete võimaluste loomine hariduses – mis on hästi ja mida saaks paremini? Kuidas sisustatakse võrdseid võimalusi kui väärtust? „Meid huvitab, millised suured väljakutsed vajavad lahendamist enne, kui saame ise uhkusega tunnistada – Eesti on maailma parimat haridust pakkuv riik,“ ütleb Nummert.

Konverentsil esinevad mitmed eksperdid Eestist, Soomest ja Suurbritanniast: Kristi Paron (Õiguskantsleri büroo), Maie Kitsing (Haridus- ja Teadusministeerium), Tiiu Tammemäe (Tallinna Ülikool), Mari-Liis Sepper (SA Poliitikauuringute Keskus Praxis), Merilin Mandel (Instagrami konto @jesslapsed looja), professor Liisa Tanio (Helsingi Ülikool, Soome), Gary Lewis (Association for Character Education, Suurbritannia), Marie Runnel (Rajaleidja keskus), Iiri Saar (Tartu Descartes'i Kool), Viire Sepp (MTÜ Eesti Talendikeskuses) ja Karmen Maikalu (Eesti Koolipsühholoogide Ühing). Põnevat kuulamist pakub konverentsil muinasjutuvestja Ena Mets.

Nagu varasematel väärtuskasvatuse konverentsidel, kuulutame välja ka tänavused „Väärtuskasvatuse kool 2020“ ja „Väärtuskasvatuse lasteaed 2020“ rändkarika saajad. 

Väärtuskasvatuse karikad. Foto: Erakogu.

Konverents toimub 2. ja 3. detsembril 2020 veebiülekandes UTTVs ja Facebookis.

Konverentsi programm, registreerumine ja lisainformatsioon

https://www.eetika.ee/et/konverents2020

Konverents toimub Haridus- ja Teadusministeeriumi riikliku programmi „Eesti ühiskonna väärtusarendus 2009–2013“ jätkuprogrammi raames. Konverentsi toetab ka Briti Nõukogu Eestis.

Lisainfo:

Mari-Liis Nummert, Tartu Ülikooli eetikakeskuse projektijuht, konverentsi peakorraldaja, mari-liis.nummert@ut.ee, +372 5192 2019

Õnne Allaje, Tartu Ülikooli eetikakeskuse projektijuht, meedia ja kommunikatsioon, onne.allaje@ut.ee, +372 5308 4099