“Muutus algab minust”: raamat alustavate õpetajate lugudest

Missugused on alustava õpetaja suurimad rõõmud, mured, hirmud, võidud?  Igal Noored Kooli õpetajal on rääkida oma ainulaadne lugu. 10. lennu liikmed, kes on töötanud kaks aastat koolides üle Eesti, kirjutasid oma kogemustest raamatu “Muutus algab minust”. 22 noore õpetaja lugudes on näha pisaraid, naeru ja vahvaid seiklusi.  

Raamatu üks autoritest, Karksi-Nuias asuva August Kitzbergi nimelise Gümnaasiumi saksa keele õpetaja Mari Mäekivi ütles, et raamat sündis soovist tõsta esile õpetajaameti võimalusi ja väärtust. “Mõtlesime, et see võiks olla kingitus Eesti 100. sünnipäevaks, sest haridusel ja õpetajatel on olnud Eesti arengus väga oluline roll. Tahame oma raamatuga inspireerida lugejaid ka ise laste arengut toetama ja avaldada tunnustust kõigile õpetajatele, kes teevad oma tööd südamega.”

Noored Kooli tegevjuhi Kristi Klaasmägi sõnul on iga raamatu peatükk eriline ja erinev tahk alustava õpetaja elust, kuid lugusid koos vaadates moodustub terviklikum pilt, mis esindab Noored Kooli kogukonna kogemust õpetaja ametis. “Loodan, et lugejad saavad raamatust innustust, et ka ise Eesti ühiskonna kujundamisse teadlikult panustada ja kinnituse, et muutus algab meist igaühest endast,” ütles Kristi Klaasmägi.

Katkendeid raamatust:

"1. september 2016 kinnitas sisetunnet Ahtme eksootilisusest. Koolile lähenedes oli juba kaugelt kosta rõõmsate vene lastelaulude kõla. Puu küljes lehvisid värvilised lindid. Sven-Erik teadis rääkida, et selliseid võib ka Siberi pühakohtades kohata. Koolihoovis pandi õpetajad kähku ritta, kõigile anti kaela kollased sallid ning alustati paraadiga, kus õpetajad kõndisid uhkelt lehvitades õpilaste vahelt läbi koolitrepile järgnevaks kaheks tunniks aktust jälgima. Kaks tundi möödus kõrvu teritades, usun, et saime aru umbes 5–20 protsenti aktusel räägitust. Tipphetk saabus aktuse lõpus, kui lavale astusid gümnasistid koos esimese klassi lastega, tüdrukutel valged lehvid peas, helistati koolikella ning eneseteadlike nägudega abituriendid avasid oma peod, kust lendasid välja valged tuvid. Head algavat kooliaastat!" (Kadri Väljaste ja Sven-Erik Mändmaa)

"Ühel päeval on mu tahvel täis joonistatud südameid, järgmisel päeval leian klassi ukselingilt plastiliinist suguelundid. Mõned õpilased paluvad, et ma iial ei lahkuks, teised ütlevad iga päev valju häälega, et nad ei jõua ära oodata, mil ma läinud olen. Sageli saan võõrastelt numbritelt kõnesid – õpilased helistavad. Mõnikord tahavad nad öelda, et armastavad mind, tihti helistatakse, et vene keeles ropendada." (Kärt Lindlo)

"Mul oli piinlik, tundsin end saamatu ja tobedana: klassijuhataja jääb konkusse luku taha, samal ajal kui kuuendikud koolimajas möllavad. Mida õpilased arvavad, kui nad teada saavad? Kas kaotan igaveseks autoriteedi? Kui õpilased veidi aja pärast uksele koputasid, ma ei vastanud, sest ei julgenud veel öelda, et olen luku taga. „Ta vist on magama läinud,“ arvas M. „Aga tuli põleb ju, teisest aknast oli näha,“ vastas R." (Margot Möller) 

"Ühel päeval astus kultuurimajas minu juurde vanem naisterahvas valla leht näpus, näitas mulle minu pilti seal ja ütles, et on lehest lugenud kahe uue õpetaja kohta, kes peaksid ka naiskoori tulema. Kui andsin mõista, et mul ei ole selleks ilmselt sobilikku lauluhäält, ütles ta rõõmsalt käega lüües: „Oh, ega seal ei oskagi keegi väga laulda!“ Teisel päeval aga astusid minu juurde väikesed tüdrukud jutuga „Õpetaja, me olime eile su kodu akna all. Sul on nii ilus suur kell seinal! Mis trepikojas sa eladki? Järgmine kord võiksime külla tulla!“ Uudised levivad siin kiiremini kui 4G, üksteist teatakse ja märgatakse. Kooli direktor, kuulnud murest mu katkise pliidi pärast, tõi mulle juba järgmisel päeval kodust oma vana pliidi." (Mari Mäekivi)

"Kõige ilusamad hetked on olnud need, kui õpilased, kes alguses ei osanud eesti keelt, alustavad esimeste lausete ütlemist. Minuni jõuab arusaam, et need lapsed on hakanud rääkima. Sel hetkel puhken suurest rõõmust nutma.” (Minna Sillamaa)  

 Huvilistel tasub uurida lähemalt raamatu kodulehte. Kogu tulu raamatu müügist annetavad autorid Noored Kooli sihtasutusele uute ja õpilasi inspireerivate õpetajate kooli toomise heaks.

FLEX programm saadab kolmadat korda õpilased USA kultuurikeskkonda uudistama

Greete Lepik, Ameerika Nõukogu haridusprogrammide koordinaator

8. mail toimus Tallinnas Lastekirjanduse keskuses ütlemata tore kohtumine, kus tutvusid omavahel FLEX - Future Leaders Exchange programmi finalistid, nende lapsevanemad ning USA Suursaatkonna ja Haridus- ja Teadusministeeriumi esindajad.

Haridus- ja Teadusministeeriumist käis õpilastele ja vanematele oma kogemust jagamas Ruth Opmann, kes sel talvel külastas American Councilsi Washingtoni osakonda. Sealhulgas külastas ta FLEX-programmi vahetusõpilast Marleeni ning tema llinoisi osariigis elavat vahetuspere.  See võimaldas tal mõista FLEX-programmi väärtust ning välismaal õppimise olulisust tänapäeva kontekstis. Ruthi kõne oli inspireerivm ning innustas kõiki tegutsema.

Ameerika Ühendriikide Suursaatkonda esindasid sel korral Ameerika Ühendriikide Saatkonna pressi -ja kultuuriatašee assistent Julia Smart ja hariduse- ja kultuuritöö spetsialist Tiiu Vitsut. Ameerika Suursaatkond kinkis kõikidele finalistidele ja alternatiivsetele finalistidele  Eesti 100 raames tehtud rinnamärgid, mis sümboliseerivad Ameerika ja Eesti sõprussuhteid. 


Mis on FLEX-programmi eesmärgid ja unistus? FLEX programm arendab rahvusvahelist suhtlust Euraasia ja Euroopa ning USA vahel, andes õpilastele võimaluse:

• õppida mõistma Ameerika ühiskonda, inimesi, väärtusi, kultuuri, mitmekülgsust ja tolerantsust erinevuste suhtes; 
• luua kauakestvaid piirideüleseid sõprussuhteid; 
• tutvustada ameeriklastele oma kodumaad ja selle kultuuri; 
• jagada hiljem FLEX-programmi vilistlasena teistega oma kogemusi ja õpitud uusi teadmisi. 

Järgmisel õppeaastal saavadki 18 Eesti noort võimaluse kogeda Ameerika keskkooli koolielu. Nad õpivad aasta Ameerika koolis ning elavad Ameerika vahetusperes. Õpilased valiti välja erinevatest Eesti linnadest ja küladest: Tallinnast, Paidest, Arukülast, Tartust, Sillamäelt, Valgast, Põlvast, Narvast, Muhust, Pärnust ja Keilast. 

Programmi finaliste ootab ees enne vahetusaastat veel üks kokkusaamine. Eesti, Läti ja Leedu FLEX programmi finalistid kohtuvad baltikumiüleses laagris, kus nad valmistuvad ette oma vahetusaastaks. Kogemusi jagavad ameeriklastest õpetajad ning FLEX-i vilistlased. Vastuse saavad küsimused - mida kaasa pakkida, kuidas valida endale Ameerika koolis õppeaineid ning kuidas leida uusi sõpru koolis ja kogukonnas.

FLEX programmi näol on tegemist üsna uue programmiga. Nimelt saadame Eestist Ameerikasse sel aastal kolmandat korda õpilasi ning rohkem meie tegemiste kohta saab lugeda lehelt: discoverflex.org või Facebookis: FLEX Estonia. Pane tähele, et kandideerimine lagab sügisest, siis saad isegi programmi kandideerida. 
Tutvu ka meie programmi vilistlaste vahvate toimetamistega ja uudistega Facebookis: FLEX Alumni Estonia ja Instagrammis: flexalumniest.

Kas üld- ja huviharidus peaksid tegema rohkem koostööd, kui noored on mõlemas süsteemis samad?

Mari-Liis Parts, TÜ haridusuuenduskeskus

Tartu Ülikoolil valmis 2017. aasta lõpul huviharidust reguleerivate dokumendite ja üldhariduse riiklike õppekavade analüüs[1], mille eesmärk oli nähtavale tuua, kui suures osas on neil kahel valdkonnal ühised sihid ja aluspõhimõtted ning lisaks leida võimalikke koostööd soodustavaid ja takistavaid aspekte. Mida analüüs näitas? 

Valdkondade ühisosad ja erisused

1. Seadusandluse järgi on üld- ja huviharidusel väga sarnased eesmärgid ja põhimõtted, ainus erinevus on huvihariduse vabatahtlikkus. Samas riiklikud õppekavad (mille õpitulemused peavad olema õppeastmete lõpuks määratud mahus täidetud) annavad palju vabadust õppeprotsessi ja -keskkonna kujundamiseks. 
2. Nii huvi- kui üldhariduse põhimõtted rõhutavad, et tuleb lähtuda õppijast: õppija eelistuste ja eripäradega tuleb arvestada, kaasata teda otsustusprotsessidesse, suunata ennast hindama ja oma õppimist ise kavandama. Õppijakesksuse kõrval väärtustatakse mitmekesisust – nii õppekeskkonnas kui meetodites. 
3. Huviharidus läheneb formaalharidusele - loodud on huviharidusstandard, milles on toodud õppekava nõue. Samas, erinevalt üldharidusest, ei ole ühelt õppeastmelt teisele liikumisel vajalik hindamine.

Mis soodustab ja mis takistab koostööd

1. Noortevaldkonna arengukava rõhutab, et formaal- ja mitteformaalõppe lõimimist tuleks soodustada, sh mitteformaalõpet formaalhariduses tunnustada. RÕK soodustab koolivälist õpet, samuti mõistetakse õppekeskkonda laiemalt, kui seda on kool. Koolivälise õppe arvestamist võib aga takistada ühtsetel alustel õpiväljundite süsteemi puudumine. 
2.  RÕK rõhutab, et iga õpilase huvid ja võimed tuleb üles leida ja tagada nende maksimaalne areng – huvihariduses osalemine toetab seda eesmärki ning tagab lisaks teadmiste praktikas kinnistamise võimalusi, mida kool ei pruugi pakkuda. 

Mida teha takistuste ületamiseks?

Nagu seadusandlusest näha, on eesmärkide ja aluspõhimõtete tasandil huvi- ja üldhariduse koostöö igati soodustatud - põhiline keerukus tuleneb sellest, et puudub ühtsetel alustel õpiväljundite süsteem. Sellise süsteemine loomine ning õpiväljundite kirjeldamise nõude huviharidusstandardisse lisamine aitaks olukorda lahendada. Õpiväljundipõhisus võiks olla seotud enesehindamisega, mis on kooskõlas noorsootöö põhimõtete ja RÕKi õppijakeskse lähenemisega (sh kujundava hindamise osana).

Analüüs näitas, et vajaksime juhtumipõhiseid uuringuid huvi- ja üldhariduskoolide koostöös raskuskohtade leidmiseks – see annaks selgema pildi reaalsest olukorrast ning aitaks töötada välja parimaid lahendusi ühise õpiruumi loomisel. Seega - kindlasti peaksid kaks süstemi tegema rohkem koostööd. 
Vaata ettekande slaide  SIIT.

Näiteid praktikutelt

Siiri Kõrv, Põltsamaa Ühisgümnaasium
Meil on antud võimalus huvikooli õpilastel mitte osaleda riikliku programmi õppes, kui huvikooli tegevus on sellega võrdsustatav, st õpilane saavutab vajalikud õpitulemused huvikoolis.

Praegu kasutab seda võimalust minu õpilastest 1 kunstikooli õpilane. Kuna tund on keset päeva, veedab ta selle aja iseseisvalt näiteks raamatukogus, õpib midagi omaette või lihtsalt puhkab. Õpilane on kooliväliselt koormatud lisaks kunstikoolile veel treeningutega ja päevad on pikad ning tihedad. Õppeaasta lõpul saavad hinded ka tunnistusele, sest kunstikooli hindamise süsteem on veidi erinev, arvestus toimub aasta lõpul. Probleemi sellega ei näe.
Teised kunstikooli õpilased ei ole seda võimalust kasutanud, käivad tunnis edasi ja tundub, et neile meeldib. 

Mari Roostik ja Mari Roostik ja Virge Prank-Vijard, Jaan Poska Gümnaasium + Eino Elleri nimeline Tartu Muusikakool
JPG ja Elleri ühiselt korraldatav õpe on noortele, kes armastavad õppida ja esineda ning teha tõsist tööd iseenda ja oma oskustega. Neile, kes soovivad pühenduda nii füüsikale ja kirjandusele kui heliredelite harjutamisele, pillimängu tehnika õppimisele. Kaks kooli arvestavad õpilaste päevakava koostamisel noorte inimestega.
Poska koolis ollakse paindlik ka teiste õpilaste õpikoormuse suhtes, arvestades nii teaduskoolis osalemist, trennides käimist kui ka näiteks aktiivset tegutsemist õpilasesinduses.
Elleri koolis on moodustatud ka nn VÕTA komisjon, kuhu kuuluvad üldjuhul õppeosakonna töötajad. Õpilastel on võimalus teises koolis omandatud teadmiste alusel taotleda vabastust teatud õppeainetest. Komisjoni ülesanne on hinnete ülekandmine kinnitada.

[1] Noorsootöö eesmärkide ja üldhariduskooli õppekava üldpädevuste ühisosa tuvastamine ja soovituste andmine huvi- ja üldhariduse paremaks sidustamiseks (2017). Tellija: Eesti Teadusagentuur.

Kodutöödest kolmes koolis

Kaja Visnapuu, Tartu Ülikooli haridusinnovatsiooni magistrant

Tartu Erakool
Direktor Marjeta Venno
Kümnendat aastat tegutsevat kooli iseloomustas direktor Marjeta Venno kui „Väikest suurt kooli“ kus lisaks neljale põhiväärtusele- tarkus, loovus, julgus, avatud- on ka viies põhiväärtus ehk muutus. Igapäevaelus tähendab see seda, et muutusi ei kardeta vaid nendega tegeletakse- võtetakse ette, püütakse ja suudetakse muutused üheskoos ka ellu viia.

Seda, kas kodutöödeta õppimine on võimalik katsetati koolis, lapsevanamaid eelnevalt teavitades, kuu aja jookusul. Kokku oli kokku lepitud, et kodutööks ei peeta tunnis alustatud ja kodus vajadusel lõpetatavat tööd ning lugemist üldiselt. Küsitlustulemustest selgus, et kodutöid andmata esilagu õppe tase muutus, hiljem aga mitte. Kõige rohkem mõjutas kodutööde mitteandmine võõrkeelte ja matemaatika õpiväljundite saavutamist. Selgus ka tõsiasi, et mitte kõigile õpilastele ei sobi intensiivsem tunnis töötamine. Seoses kodutööde mitteandmisega tegid kõige suurema muutuse läbi õpetajad oma õpetamise metoodikas. Kokkuvõttes leidsid nii koolipere kui lapsevanemad ühiselt, et põhjendatult ja perioodiliselt on kodutööde andmine siiski vajalik.

Katsetuse küsitlustulemuste analüüsile ja õpetajate ettepanekutele põhinedes on nüüdseks juurutatud tava, et 2 korda aastas 2 nädala jooksul kodutöid ei anta. Ehk siis õppeaasta alguse ja III perioodi alguse nädalad on kodutöövabad.

Põlva Kool
Õppejuht Kaie Lõhmus
Ligi 900 õpilasega põhikool tekkis kolme kooli liitmisel kaks aastat tagasi seoses Põlva riigigümnaasiumi loomisega. Õppejuht Kaie Lõhmus tõi välja, et koolipere lähtus nüüdisaegset õpikäsitlusest ning muutusi tehakse koostöös õpilastega. Kord kuus korraldavad õpilased „Suud puhtaks“ formaadis debatte, tehes heatahtlikku kriitikat kooleelu teemadel, kus on arutletud ka kodutööde „ andmise või jätmise “üle.

Sarnaselt Tartu Erakooliga on Põlva õpetajad leidnud, et enamus õppetööst on võimalik koolis ära teha. Selleks tuleb kõigepealt õpetajal endal süüvida oma õpetamisesse ning kodutöid tuleb ikka aeg- ajalt anda. Heaks näiteks õpilaste enda initsiatiivist ja koostöisusest oli ühes klassis käsipallipoistest treeningkaaslaste algatus ja teiste klassikaaslaste julgustamine tunnis julgelt küsima, sooviga just tunnis asjad võimalikult selgeks saada. Ka Põlvas on suur koostöökoht ja sõnaõigus õpilasesindusel, kes on olulisena välja toonud, et iga aine õpetaja saab eelkõige toetada õpilaste õppima õppimist. Oluline on ka funktsionaalse lugemisoskuse arendamine. Koolipere saab innustust noortelt õpetajatelt, kes tulevad kooli uute mõtete ja lahendustega, mida püütakse õppetöö arendamisel kohe ka kasutada.

Tallinna Õismäe Vene Lütseum
Direktor Rita Juhanson
Juba neli aastakümmet tegutsevas kodukohajärgses koolis õpib tuhatkond õpilast, kus õpitakse vene keeles aga tänu keelekümbluse metoodika saavad õpilased ka tasemel eesti keele oskuse. Lütseumi direktor Rita Juhanson tõi välja oma kooli asukoha eeliseid õppekeskkondade rikastamiseks- lähedal on nii meri, loomaaed kui Vabaõhumuuseum. Õpilased ja õpilasesindus on koolielus aktiivsed kaasarääkijad ja partnerid. Õpilase tõstatasid küsimuse: miks meid ei usaldata oma õppimise eest vastutuse võtmisel. Sarnaselt Tartu Erakooliga prooviti 1 kuu jooksul kodutöödeta õppetööd gümnaasiumi, seejärel ka põhikooli osas. Gümnaasiumi osas näitava õpitulemused tõusutendentsi. Rakendatakse individuaalset lähenemist, õpilases kasutavad rohkem koosõppimist, vastastikku õpetamist. Kui nii õpilased ja õpetajad on muutusega kaasa tulnud, siis koostöös lastevanematega on veel arenguruumi. Peredes on harjumuspärane mudel, et lapsed tegelevad oma kodutööga ning nende aeg on seega suurelt osalt sisustatud. Muutusega kodutöödes tuleb ka vanematel oma lastele rohkem ühist aega pühendada, milleks kõik vanemad ei ole valmis.

Kokkuvõttes näitab igapäevapraktika, et koolis ei mõistlik ei üle- ega alakoormus, vaid vajalik on paras pinge. Ühisest arutelust kooli ja koolipäeva korralduse küsimustes tõusis esile iga kooli õigus ja võimalus koostöös õpilaste ja lastevanematega otsustada selle üle kuidas toetada keskendumisvõimet koolis. Näiteks Tartu Erakooli võib tulla hommikul varem, aga selleks, et õppetöö oleks efektiive, algavad tunnid kell 9. 00. Selleks, et oleks vähem sisse- ja väljalülitamisi ja süvenemisvõimalust kasutatakse 1- 2 korda päevas 80- minutilisi paaristunde. Samuti rakendatakse „kusagil mujal õpet“ ehk erinevaid avatud õpikeskkondi väljaspool kooli, milleks loob eeldused ka üldõpetuse ja lõimimise kasutamine. Kõikjalt on võimalik õppida, oluline on seoste loomise oskuse arendamine.

Nii Tartus Erakoolis kui Õismäe Vene Lütseumis ülesandeid diferentseeritakse, antakse ka pikemaks perioodiks eriti uurimuslikes tööde puhul , et õpilane saab liikuda omas tempos. Põlva koolis on põhimõte, et iga kodutöö tehakse just niikaugele kui osatakse- siis oskab õpetaja edasi aidata, uuesti õpetada või oma õpetamises korrektiive teha. Parima tunnustusena õppimiseks tingimuste loomise ja ennastjuhtiva õppimise toetamise näitena tsiteeris Rita Juhanson oma õpilast, kes ütles „Ma ei saa aru, mis on õpetaja, teie ülesanne tunnis“.

Kokkuvõttes on igas koolis olulised vastastikused kokkulepped, põhjendatud ja praktikas kujunenud head tavad, mis aitavad kaas õppimist toetava keskkonna loomisel- läbimõeldud õppetöö tunnis ning vajaduspõhised ja sisuliselt põhjendatud kodutööd sealhulgas.

Millised on koolide praktikad paindliku õppe pakkumiseks?

Hele Liiv-Tellmann, SA Innove

Parimate praktikate päeva töötuba "Mida ta juba õppinud on?" viisid läbi Mari Roostik Jaan Poska Gümnaasiumist, Virge Prank-Vijard Heino Elleri nimelisest Tartu Muusikakoolist, Evald Sepp Suure-Jaani Gümnaasiumist ja Carmen Luts Veeriku Koolist. 

VÕTA või TÕTA – kahe kooli lugu

Varasemate õpingute ja töökogemuse kõrval on võimalik õppija koormuse vähendamiseks arvestada ka tulevast õpikogemust, nagu praegu on rakendanud ühisõppe kavandamise ja läbiviimise käigus Jaan Poska gümnaasium (edaspidi Poska kool) ja Heino Elleri nimeline Muusikakool (edaspidi Elleri muusikakool). 

Üldhariduskool ja kutseõppeasutus on ühendanud oma jõud, et õpilased saaksid soovitud kvaliteetse keskhariduse ja samal ajal ka muusikaalase kutse. Elleri muusikakool on kutseõppeasutus, kus on olemas ka kutsekeskharidus. Kutsehariduses saadakse keskharidus, mis lähtub erialaspetsiifikast. Elleri kooli õpilased aga soovivad omandada keskharidust, mille baasil oleks lihtsam pääseda kõrgkooli, nt Muusikaakadeemiasse. Poska koolis on selle õppeaasta algusest muusikaklass, kus sügisel alustas 12 õpilast, hetkel õpib 11. Ühisõppe eripära on, et mõlemas koolis arvestatakse tunniplaani koostamisel teise kooliga. Näiteks on õpilased hommikuti Elleri koolis, 9.40–14.30 Poska koolis ning õhtupoolikutel ja reedeti taas Elleri koolis. Poska koolis ei ole muusikaklassi õpilastel kunsti, kehalise kasvatuse ja muusika tunde, sest need ained läbitakse oluliselt suuremas mahus Elleri kutseõppes. Ka B võõrkeelt, milleks on neil õpilastel itaalia keel, õpitakse just Elleri koolis. Kuna kutsehariduses ei ole veel otseselt ette nähtud üldhariduskooliga ühisõppekava, ongi õpilased kahe kooli nimekirjas ja saavad lõpetades eraldi kahe kooli tunnistused. 

Poska koolis ollakse paindlik ka teiste õpilaste õpikoormuse suhtes, arvestades nii teaduskoolis osalemist, trennides käimist kui ka näiteks aktiivset tegutsemist õpilasesinduses. 

Elleri koolis on moodustatud ka nn VÕTA komisjon, kuhu kuuluvad üldjuhul õppeosakonna töötajad. Õpilastel on võimalus teises koolis omandatud teadmiste alusel taotleda vabastust teatud õppeainetest. Komisjoni ülesanne on hinnete ülekandmine kinnitada. 

Arendavad reisipäevikud 

Veeriku põhikool on kolme viimase aastaga väga kiiresti kasvanud. Seetõttu on väga palju treeninguid ja ringe toodud oma majja ning neis osalemise arvestamine õppetöö osana on tavaline. Suures koolis on oluline, et märgataks lapsi, kes käivad õppimas väljaspool kooli. Ega lapsed ei ole ise väga huvitatud tundidest vabastamisest, eriti, kui tegemist on nende huvialaga (nt sport, muusika). Kui aga õpilane vajab mõnes aines näiteks lisatuge ja sobiv õpetaja on vaba, saab nn vabastatud tunni ajaks selle asendada. 

Õpilased õpivad väljaspool klassiruumi meelsamini ja sageli isegi rohkem. Kuna viimasel ajal reisivad õpilased koos vanematega väga palju, siis tekkis koolis õpetajatel idee seda ära kasutada. Kui õpilane läheb reisile kooli ajast, püütakse läbi mõelda, milliseid materjale saaks õpilane sellel reisil koguda. Õpilane vormistab siis oma reisi loovtööna ja kirjeldab, mida kõike ta oma reisil õppis? Kirjeldus võib olla nii reisiblogi, raamat, fotošõu, film jne, formaadi valib õpilane ise. Näidisena esitleti ühe õpilase loovtööd „Minu reisipäevik Iisraeli!, mis ei jäänud sugugi alla ilmunud reisikirjeldustele. Võõrkeeleoskus, väljendusoskus, eesti keele oskus, ettevõtlikkus-, digi-, enesemääratluspädevus – kõik on reisi jooksul enamasti arenenud. 

Põhikooli ülesanne on õpetada õppima. Veerikus toimuvad huvitava õppimise päevad, kus õpilased ise otsustavad, mida nad tahavad klassiülestele rühmadele õpetada.

Aastaga poolteist

Mida teha siis, kui õpilane tuleb teisest riigist ja tahab oma õpitut üle kanda? Suure-Jaani Gümnaasiumis just niisugune kogemus oligi. Suure-Jaani Gümnaasium on liidetud huvikooliga. On kaks suunda: spordi- ja sotsiaalsuund. Spordisuunal on mitmesuguseid lisakursuseid. Õpilane tuli Soomest (seal on gümnaasiumis 75 kohustuslikku kursust, meil 96) ja tahtis 11. klassis õppida, et siis minna tagasi Soome. Võrdlus Soome kursustega näitas, et meie riikliku õppekava täitmiseks oli läbimata umbes 14 kursust. Individuaalsetest soovidest lähtuvalt pandi kokku ainete pakett, mida õpilane pidi tegema. Vaatamata suurele koormusele oli noormees edukas nii 10. kui ka 11. klassi ainetes. 

Veel mõtteid

• Hiiumaa Gümnaasium on oma õppekavasse sisse kirjutanud, et huvikoolides käimine annab neile võimaluse üle kanda valikaineid. Ka täiskasvanute gümnaasiumi osas püütakse õpitut arvestada valikkursustena. 
• Teaduskoolis osalemist arvestatakse kui süvaõpet. Teaduskooli õpilastele antakse rohkem tegevust ja lisaülesandeid. 
• VÕTA ei pea olema üks-ühele, see võib olla ka erinevate tükkide kombinatsioon. 
• Tõendus ei pea olema kindlasti mingi kirjalik tõend, võib oma oskusi ka demonstreerida. 
• Kui õpilane saadab oma uurimistöö vabariiklikule konkursile ja saab edasi teise vooru, siis ta vabastatakse koolieksamist. 
• Mida teeb õpilane, kui ta on vabastatud? Näiteks: valmistub teise aine olümpiaadiks, tegutseb nn abiõpetajana, talle antakse lisaülesandeid jne. 

• VÕTA idee on tasakaalustada õpilaste õppekoormust, mitte vähendada seda. Individuaalse õppekavaga ja paindlikkusega on võimalik õpitulemuste saavutamiseks väga palju ära teha. Oluline on nii see, mida õpilane juba omandanud on, kui ka see, mida ta tulevikus veel omandab.

Lisaks sellele, et tegime kirjalikud kokkuvõtted on töötuba  järelvaadatav UTTV videokanalilt. 

Vaata videokokkuvõtet siit: 

1. töötuba: https://www.uttv.ee/naita?id=27025

2. töötuuba: https://www.uttv.ee/naita?id=27028

Kuidas kolm erisugust kooli kujundavat hindamist rakendasid?

Parimate praktikate päev on läbi, kuid üritusel tekkinud ideed oleme kokku kogunud ning tänases postituses on võimalik lugeda kujundava hindamise töötoa nutikamaid nippe.

Tartu Ülikooli haridusuuenduskeskuse spetsialist Maria Jürimäe keskendus oma sissejuhatavas ettekandes õppimist toetavale hindamisele. Ta esitas saalisviibijatele küsimuse, kas õppimist toetava hindamise kontekstis on üldse paslik rääkida sellest, kellele pannakse hindeid. Pigem peaksime selgeks tegema põhitõed: õppida pole võimalik hindamiseta; see aga ei tähenda, et õppida ei saaks hinnete panemiseta. Hindamine on osa õpiprotsessist ning selleks saab infot koguda sõnaliselt, vaadeldes, hindeid pannes või analüüsides.

Töötoas osales kolm kooli, kes tutvustasid enda parimaid praktikaid. 

Valga Põhikool - õppijakeskne kool

2011/12 õppeaastal loodi Valga Põhikool,  mis on ainus eestikeelne põhikool Valgas. Koolis õpib 827 last 50 klassikomplektis, millest kuus on  HEV-klassid. Pea 900 õpilase kohta on koolis 118 töötajat. 

Valga Põhikooli lähtub õpetamisel sellest, et kool on õpilasele, st eelkõige õpilane ise peaks aru saama, kuidas tal õppimine läheb, milline õppimisstiil on sobivaim, mida ta juba teab/oskab, mida peaks juurde õppima, millised on tugevused ja nõrkused, kas on õppimisega õigel teel, kuidas tööd paremaks muuta, millele peaks tähelepanu pöörama.  Just seetõttu lähtuvad kõik tegevused ja süsteemid koolis õppija arenguvajadustest. 

Kuidas seda kõike tõhusalt teha? Kuidas iga vanem saaks oma lapse kohta kõige paremat ja tõhusamat tagasisidet? Kuidas anda tagasisidet, mis motiveeriks ja innustaks õppijate edasi liikuma oma õppimise teel?

Kõige olulisem, et tagasiside oleks seotud õpilase eesmärkidega!

Tõhusa tagasiside tunnused on (Maria Jürimäe järgi):

• tugevustele toetuv

• õigeaegne

• kirjeldav

• fokuseeritud

• arusaadav

Valga Põhikoolis on väljundipõhine kokkuvõttev sõnaline hindamine, milles rõhutatakse muutusi õpilase käitumisvõimes tõenduspõhiselt. Kujundava hindamisena antakse igapäevast tagasisidet, mis peaks toetama õppimist ja õpiväljundite saavutamist. Igapäevane tagasiside peaks olema mitte üksnes hetkeolukorra kirjeldus, vaid ka suunis, kuidas liikuda edasi. Just see on võti, mille abil tehakse Valga Põhikoolis õppijakeskset õpet. 

Kahe aasta jooksul on õpetajad kõik kooli õpiväljundid sõnastanud  kolmetasemeliste õpitulemustena: algtase, kesktase, kõrgtase. Õpilased saavad tunnistusi, kus on nii hinne kui kõik tasemekirjeldused. Selline muutus on eeldanud õpetajatelt paradigmaatilist muutust, mida on koolis olnud väga-väga põnev jälgida. 

Vaata Valga Põhikooli õpitulemuste põhise hindamise näidet eelmisest blogipostitusest.

Jäneda Kool - 20 aastat arenguvestlusi

Ülle Org rääkis, et Jäneda Koolis õpib 55 õpilast ja 18 lasteaialast, palgalehel on 24 inimest, neist 14 õpetajat. Lasteaeda ja kooli ühendab  õppekava, üldtööplaan, õppenõukogu. Õpetajad on väga kogenud – töötanud koolis rohkem kui 30 aastat. Sellegi poolest pole ühtki õpetajat, kes ütleks „tegin 30 aastat tagasi nii ja teen nüüd ka“ – kõik on teel ja muutumises. Hea õpetaja ongi valmis iga kell ka ennast arendama, et õpilastel parem oleks.

I kooliastmes liiguti numbriliselt hindamisel sõnalisele juba  seitse aastat tagasi. Alguses olid küll nägudega tunnistused (naerune, kriips, tõsine), mis oli sisuliselt ju hinnete panemine. 

Sellegi poolest on Jändas õpetajatel palju vabadust loovaks tagasiside andmiseks. Copy-paste tunnistusi ei soosita, pigem võiks iga õpetaja välja tuua midagi personaalset õpilase kohta. Tunnistuse ees on kõigi ainete kokkuvõte, tagumisel küljel koht vanemale tagasiside andmiseks ja ka õpilasele, et ta saaks kirjutada, mida ta õppinud on. Nii arendab laps oma eneseanalüüsi oskust. Vanemad olid algul murelikud, ent pika kogemusega on jõutud nii kaugele, et ei küsita – mis number see on, vaid pigem huvitab vanemat see, kuidas läheb.

Igapäevased kommentaarid pannakse e-kooli  ja seda alates lasteaiast. Kirjalikele kommentaaridele lisatakse e-kooli ka  „tärne“ , mille abil tunnustatakse õpilase pingutust või eriti hästi õnnestunud tegevusi. Vaikiv reegel on see, et muresid tärnidega ei kirjutata, neist räägitakse silmast silma arenguvestlustel. 

Jäendal on pikaajalise traditsiooniga arenguvestluste kultuur, mis sai alguse 1996. aastal. Arenguvestlused toimivad põhimõttel, et kooli lõpus saab laps kaasa kausta, kus on töid, arenguvestlusel arutatuid tegevusi, muid märkusi jne. Lisaks tunnistusele saab õpilane kooli lõpus portfoolio, mis dokumenteerib õppuri edasiminekut.

Lisaks õppimist toetavale tagasisidele on Jäneda kool populariseerinud ka läbi mängu õppimist. Õpilased on rõõmsamad ja uudishimulikumad ning lisaboonuseks on see, et õpikutele kulub vähem raha ja töövihikud pole kohustuslikud.  

Peetri Lasteaed-põhikool - kool, kus lapsest saab hea inimene 

Peetri Lasteaed-põhikool avati 2009. aastal. Sel hetkel töötas koolis 14 inimest ning õppis 111 õpilast. Üheksa aastaga on koolipere kasvanud. Koolis on 760 õpilast ja üle 170 töötaja, 70 õpetajat, lasteaias 18 rühma. Kool on suur, kuid laste jaoks mõnus ja turvaline paik. 

Ettekandja Luule Niinesalu on  hariduselt klassiõpetaja, kes 2009 kandideeris Peetri kooli direktoriks. Oli soov teha head kooli  ja sai minna koos kolleegidega -- 10 inimest, kellega olid ühised põhimõtted ja arusaamad selle kohta, milline üks kool olema peab.

Hindamine paneb õppima hinde pärast ja piirab lapse vaba õppimist. Selge, et kõik õpilased ei oska kõike ja ei oska samal tasemel. Kui paneme numbri, siis loeme kokku vead. Aga kui juba hindeid pannakse, siis tahavad nii vanemad kui lapsed häid hindeid. 

Peetris algab numbriline hindamine 6. klassist, sest seda näeb ette riiklik õppekava. Vanemate poolt tuli ettepanek, et praegune 5. klass, kes pole numbreid saanud, saaks 2018 kohe tähti (siiani on olnud ikkagi 5 palli süsteem). Samas kujundava hindamisega minnakse ikkagi edasi põhikooli lõpuni. 

Tagasisidet antakse lähtuvalt õppekava õpioskustest. Põhiharidus peab laduma põhja lugemis- kirjutamis-, arvutamisoskusele aga ka arendama koostöö ja iseseisva töö oskusi, suhtlemist kaaslastega, abikäe pakkumist ja palju muud. Kõiki neid tegevusi numbriga hinnata ei saa. 

Peetri Kooli saab õpilane kokkuvõtvat tagasisidet kaks korda aastas. Siis saab vanem edasiminekut näha. Tagasiside ei mahtunud tunnistustele, seepärast võetigi kasutusele õpinguraamat.

Peetri Koolis on ka enesehindamine au sees. Õpilasi suunatakse juba väga varakult ennast hindama ja kõrvalt vaatlema. Nii õpivad nad varakult märkama ja analüüsima, mida paremini saaks teha.  Kaks korda aastas täidavad õpilased enesehinnangu lehe.  Nii päevikusse kui õpilasraamatusse ei kirjuta allkirja üksnes õpetaja ja vanem, vaid ka lapsed ise. Ka lapsevanemal on võimalus oma lapse arengust kirjutada – õppimine, suhted sõpradega jms. See paneb ka vanema märkama, mida laps oskab endisest paremini või rohkem. See loonud hea koostöise suhte peredega „Tunneme end tõesti ühtse perena, kel üks eesmärk – aidata ja toetada noort inimest. Tähtsad pole üksnes akadeemilised teadmised, vaid see, et õpilasest saaks hea inimene,“  märgib Luule Niinesalu. 

Lisaks sellele, et tegime kirjalikud kokkuvõtted on töötuba  järelvaadatav UTTV videokanalilt. 

Vaata videokokkuvõtet siit: 

1. töötuba: https://www.uttv.ee/naita?id=27024

2. töötuuba: https://www.uttv.ee/naita?id=27027

Parimate praktikate päeva paralleelsessioon "Mida ta juba õppinud on?"

Kolmas suurem teema, millest parimate praktikate päeval räägime on huvihariduse ning formaalhariduse lõimimine. Millised on koolide praktikad paindlikku õppe pakkumiseks? Kuidas arvestada õppe korraldamisel teadmiste ja oskustega, mida õpilased on mujal omandanud? 

Teadur ja praktik Mari-Liis Lind teeb sissejuhatava esitluse "Mida ta juba õppinud on?", mis kajastab peamiselt Tallinna Ülikooli kogemust selle kohta, kuidas on võimalik varasemalt õpitut arvestada, tuues välja varasemate õpingute ja töökogemuse (VÕTA) protsessi võlu- ja valukohad. Lisaks tuuakse sisse laiemat (rahvusvahelist) kogemust, jagatakse soovitusi, millele koolid võiksid VÕTAga tegeledes tähelepanu pöörata.

Mari-Liis Lind
Olen Tallinna Ülikooli õppekorralduse peaspetsialist. Ligi kümne ülikoolis töötatud aasta jooksul on olnud üheks minu vastutusvaldkonnaks varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamise (VÕTA) nii sisuline kui ka tehniline korraldamine. Olen olnud nii nõustaja, hindaja, koolitaja kui ka protsessi arendaja ning kvaliteedihindaja rollis, osalenud Tallinna Ülikooli esindajana erinevates koostöövõrgustikes ja projektides.

Paralleelsessioonides arutlevad paindliku õppekorralduse üle kolm kooli, kellele on VÕTA ja individuaalse õppe planeerimisel üsna erinevad kogemused. 

Tartu Veeriku Kool

Tartu Veeriku kool on uuendusmeelne ja jõudsalt kasvav põhikool, kus õpetajad seovad oma senised kogemused vaatega tulevikku. Koolis õpib ligi 700 õpilast, kelle jaoks loome keskkonda, mis mõtestab ja analüüsib õppetegevust. Kasutame erinevaid digivahendeid, liikumisele kutsuvaid vahendeid ja õppekäike, ent kõige alus on alati seos õppekavaga. Kui juba midagi teha, siis hästi ja mõttega! Iga kooli liige on omamoodi individuaalne ning kannab endas lisaks jagatud väärtustele ka enda vajadusi.

Oleme Tartu Veeriku koolis seisukohal, et individuaalne õppekava ei ole staatiline valmis tehtud dokument, vaid praktiline, pidevalt arenev ja pidevat ülevaatust vajav protsess. See lähtub õpilase vajadustest ja võimetest ning töötab kõige paremini siis, kui ühest arusaama jagavad kool, kodu ja laps ise. Pole vähem oluline ka vastutuse küsimus. Läbi jõukohase individuaalse õppekava olukordades, kus on seda vaja, õpib laps oma vastutusala üle hoolt kandma

Vaadet esindab: Tartu Veeriku Kooli õppejuht Carmen Luts

Jaan Poska Gümnaasium + Eino Elleri nimeline Tartu Muusikakool

JPG ja Elleri ühiselt korraldatav õpe on noortele, kes armastavad õppida ja esineda ning teha tõsist tööd iseenda ja oma oskustega. Neile, kes soovivad pühenduda nii füüsikale ja kirjandusele kui heliredelite harjutamisele, pillimängu tehnika õppimisele ja itaalia keele valdamisele, ent tahaksid samal ajal säilitada ka elujõu, noorusliku siiruse ja leida aega iseendale. Kaks kooli arvestavad õpilaste päevakava koostamisel noorte inimestega – jah, see ongi tõepoolest nii lihtne! 

Oleme otsustanud teha ühisõppe noortele ja seega teeme tööd koos: tunniplaan, põhi- ja valikkursuste arvestamine, paindlikud graafikud, tugi kahest koolist, väiksem klass. Ühisõpe on paindlik, õppiv ja arenev ning meil tuleb kogu aeg valmis olla takistuste ületamiseks, loovalt ja koostöiselt. See on nii põnev!

Videost näeb 10.h klassi tehtud videot JPG ja Elleri ühisõppest

Vaadet esindavad: Mari Roostik ja Virge Prank-Vijard

Suure- Jaani Gümnaasium

Suure-Jaani Gümnaasium on iga õppija arengut toetav kool, mille lõpetajad oskavad teha tulevikule mõeldes õigeid valikuid. Hetkel õpib koolis 60 õpilast kolmes klassikomplektis.

Hariduse andmisel lähtutakse põhimõttest, et kõigile on loodud võimalused individuaalseks arenguks läbi mitmekesiste valikuvõimaluste.  Me teame juba praegu, et erineva põhikooli kogemusega noored  seavad gümnaasiumi õpetajatele väljakutse, sest keskkooli kursused peavad leidma optimaalse lahenduse kõigi arengu toetamiseks. Mõnda õpilast tuleb rohkem järgi aidata ning teistele anda veel suuremaid väljakutseid. Suure-Jaanil Gümnaasiumil on väärt kogemus, kuidas välisriigist tulnud noore eelnevat õpikogemust kaardistada ning individuaalset õppeprogrammi koostada. Just nii, et õppeprotsess toetaks õppijat ning ta teaks, mida on vaja õppida, et vastava taseme klass lõpetada.

Vaadet esindab Suure-Jaani Gümnaasiumi direktor Evald Sepp

 

Tutvu ka teiste paralleelsessioonidega.
1. Paralleelsessioon: Kellele pannakse hindeid? 

2. Paralleelsessioon: Kellele antakse koduseid töid?: 

Ürituse päevakava elab SIIN. Kohtumiseni Parimate praktikate päeval!