Teistmoodi koolitund PROTO avastustehases

2019. aasta lõpus avati Noblessneri valukojas esimene hariduslik PROTO avastustehas. Tänavu veebruarist saab lisaks maailma muutnud leiutiste avastamisele osaleda ka kaasavates haridusprogrammides. 

Proto Avastustehas pakub põnevaid haridusprogramme
5.-8. klasside õpilastele
Foto: Erakogu. Kasutamine autori loal.

PROTO haridusprogrammid lähtuvad nii avastustehase eksponaatidest kui ka põhikooli loodusainete õppekavas olevatest teemadest. „Valisime välja leiutised, mille tööpõhimõtete kaudu saame kõige paremini tutvustada õppekavas välja toodud teemasid nagu näiteks tihedus, rõhk, soojusliikumine ja soojuspaisumine,“ sõnasid PROTO avastustehase haridusprogrammide juhid Ann Alice Väljataga ja Alice Aaviksoo. „Oleme mõlemad ka ise õpetajakogemusega ja teame, millised õpitoad noortele meeldivad ja samas harivad oleksid,“ lisas Ann Alice. 

Haridusprogrammide juhid Ann Alice Väljataga ja Alice Aaviksoo on
programmide väljatöötamisel lähtunud teemadest õppekavas.
Foto: Erakogu. Kasutamine autori loal.

PROTO haridusprogrammid on suunatud 5.-8. klassi õpilastele ja keskenduvad loodusainete valdkonnale, kuid põimitud on ka põnevaid fakte PROTOs olevate leiutiste ja nende ajaloo kohta. Haridusprogrammides on kaetud näiteks vee omadused (5. klass), õhu omadused (6. klass) ning tihedus (7. ja 8. klass). Peagi on plaan hakata tutvustama ka rõhk kui nähtust (8. klass). 

Uued haridusprogrammid kannavad nime „Kuumaõhupall“ ja „Allveelaevad“ 

Õpitubades rõhutakse leiutamisele ja meisterdamisele. Haridusprogrammides saavad lapsed näha ja teha katseid, mida koolitunnis on õpetajal ebamugav läbi viia. „Näiteks tuleb õpilastel ise ehitada väike allveelaeva või kuumaõhupalli mudel ning proovida seda ujutada või lennutada,“ tõi Alice Aaviksoo välja. Kõik katsetused lähtuvad loodusteaduslikust meetodist – õpilasi innustatakse sõnastama hüpoteese ning pärast katse sooritamist analüüsima, mis tegelikult juhtus ja miks. 

Tänapäeval on kuumaõhupallisõit pigem meelelahutus või hobitegevus, kuid selle toimimise kaudu saab erinevaid füüsikalisi põhimõtteid selgitada. „Antud õpituba selgitabki lähemalt tihedust, soojuspaisumist, õhu kokkusurutavust, kuumaõhupalle ja lennundust,“ sõnas Ann Alice. 

Allveelaevasõiduga seonduvad küsimused saavad selgemaks õppeprogrammis „Allveelaevad“, kus õpilased katsetavad vedelike tiheduste ja võimalustega õhku vee alla viia. Lisaks käsitletakse õppeprogrammis ka tiheduse sõltuvust temperatuurist ning tiheduse ja ruumala seoseid. 

Haridusprogrammid lõppevad kokkuvõttega käsitletud mõistetest ja uutest teadmistest. Pärast seda saavad noored PROTO avastustehast avastada ja kõiki eksponaate ise proovida. 

Õpitoa läbiviimine lähtub õpilaste teadmistest 

Enne haridusprogrammis osalemist ei pea käsitletavaid teemasid koolis koos lastega läbi võtma. „Küll aga paneme kodulehele üles ideid katsetest või tegevustest, mida õpetaja saab enne õpituba koolis läbi viia ja mis aitaksid sisse juhatada õpitoas saadavaid teadmisi,“ ütles Anna Alice. „Kodulehele lähevad üles ka kokkuvõtvad küsimused ja ülesanded, mida õpetaja saab soovi korral pärast programmi koolis kasutada teadmiste kontrollimiseks või kinnistamiseks.“ 

PROTO avastustehasel on plaanis veel õpitubasid välja arendada, mis annavad võimaluse klassidel igal õppeaastal midagi uut ja huvitavat õppida. „Hetkel kavandame erinevaid aineid lõimivat seiklusmängu ja paneme kokku veel kahte õpituba. Lõppeesmärk on pakkuda haridusprogramme kõigile kooliastmetele,“ lisas Väljataga. 

Haridusprogrammide tutvustamine õpetajatele.
Foto: Erakogu. Kasutamine autori loal.

PROTO avastustehase haridusprogrammid toimuvad ettetellimisel ning viiakse läbi eesti või vene keeles. Ühe grupi suurus on kuni 20 inimest, suurema arvu puhul jaotatakse õpilased väiksematesse gruppidesse. Lisainfo: https://prototehas.ee/haridusprogrammid/

Ann Alice Väljataga ja Alice Aaviksoo

PROTO avastustehas

Sain osa teisest kultuurist ja tavadest, arendasin keelt ning avastasin iseennast

Aveliin Post, loo autor,
Emmaste Põhikooli õpilane
Foto: Erakogu. Kasutamine autori loal.

Idee osaleda Eesti-siseses õpilasvahetuses tuli tänu sellele, et mitmed õpilased minu koolist olid seda võimalust kasutanud ning ka meie koolis olid vahetusõpilased käinud. Alguses mõtlesin, et lähen ise mõnda suurde kooli, näiteks Keilasse, sest õpin väikses maakoolis ja väikses klassis. Kui tutvusin VeniVidiVici koduleheküljega, avastasin, et on võimalus minna neljaks nädalaks ka venekeelsesse kooli. Rääkisin sellest vanematele ja klassijuhatajale ning nad toetasid mu otsust! 

Soovisin minna Ida-Virumaale, ideaalis Narva. Kahjuks sinna majutust ei leitud, aga pakuti Tartu Aleksander Puškini Kooli ning ka vahetuspere oli seal olemas. Otsustasin Tartu kasuks, tegelikult ma isegi ei teadnud, et seal on venekeelne kool. Minu kodukool oli väga vastutulelik, mul oli võimalus mõned ained ette õppida ja teha õpetajatega erinevaid kokkuleppeid. Õpetajatele meeldis, et tahan minna vahetusõpilaseks, eriti veel see asjaolu, et lähen võõrkeelsesse kooli. 

Nädal enne õpilasvahetust küsiti minult mitmeid kordi, kas olen valmis, kas on hirme ja nii edasi. Vahetuse ees mul otseselt mingeid hirme polnud, kõik tundus kuidagi loomulik. Olin hoopis väga põnevil. Ainuke asi, mis natuke hirmutas oli see, mis saab, kui jään haigeks. Kindlasti julgustas mind ka see, et enne õpilasvahetust hakkasin majutusperega suhtlema ning kohale jõudes ei tundunud nad nii võõrad. Võtsin ka mõne klassikaaslasega enne kooli algust ühendust. 

Perega koos käisime mitmeid kordi Tartus jalutamas. Nädalavahetustel käisime muuseumites, näiteks AHHAA Teaduskeskuses ja mänguasjamuuseumis. Kodus olid filmiõhtud, mängisime ning sõime koos õhtusööki. Vahetuspers õppisin näiteks pelmeene valmistama. 

Kuna olen üksik laps, siis oli tore vähemalt ajutiselt omada kahte õde. Ühel õhtul oli pereema töölt kaasa võtnud roboti ning koos väiksema õega saime koos mitu tundi robotiga joonistada. Huvitav ja samas tore oli see, et vahetusõde ei osanud väga hästi eesti keelt, mina jälle vene keelt, kuid saime omavahel edukalt suheldud. 

Koolis meeldis mulle see, et klassikaaslased olid väga abivalmid ja sõbralikud. Nende kool erines väga meie omast ning see oli harjumatu. Kui enne õpilasvahetust arvasin, et oskan natuke vene keelt, siis kohale jõudes olin justkui kõik unustanud...Esimene nädal läks klassi, kooli ja keelega harjumiseks. Iga päevaga sain järjest rohkem aru, aga julgust rääkida väga ei olnud. Keelearengust ise nii palju aru ei saanudki, aga vahepeal avastasin, et tegelikult saan pere ja klassikaaslaste jutust aru. Kui nüüd tagasi mõelda, siis keeleline areng oli ikkagi üllatavalt hea. Minu vahetuskool tuli ilusti mulle vastu, sain ikkagi osaleda olümpiaadidel ja muudel õpilasvõistlustel, milles oma koolis osa võta. 

Tartu Aleksander Puškini Kooli 8.b klass, kus Aveliin õppis neli nädalat
Foto: Erakogu. Kasutamine autori loal.  

Tartu linn mulle meeldis. Elan Hiiumaal väikses külas, kuid tihti käin Tallinnas. Tartu jääb suuruselt sinna vahele, kõik kohad on olemas, samas on vaiksem ja rahulikum. Soovitan minna võõrkeelsesse kooli vahetusõpilaseks, sest siis on võimalus osa saada teisest kultuurist ja tavadest, on võimalus arendada keelt ja avastada iseennast. Õpilasvahetus on ideaalne võimalus leida uusi sõpru ja tuttavaid ning vahetusperes elades, saab justkui teise pere lisaks endale. Võin öelda enda kogemustest, et kui õpilasvahetus kokku võtta, siis kindlasti üks parimaid väärtusi oligi vahetuspere. 

Aveliin Post 

Emmaste Põhikoolist 

Hea, 7.-12.klassi õpilane! 

Soovid samuti osaleda õpilasvahetuses ning õppida kuu aega teise õppekeelega koolis? 

Sul on see võimalus! 2020.aastaks on MTÜ VeniVidiVicil jagada neljanädalases õpilasvahetuses osalejatele 50 (viiskümmend) 200eurost stipendiumi. Kasuta võimalust ning pane ankeet teele: vvvopilasvahetus@gmail.com 

Kui võtaks kooli õppekavasse molutamise - niisama passimise tunni?

Õppimise aja teemal nii kitsamas kui laiemas vaates arutlesime 15.-16. jaanuaril Tartus toimunud hariduskonverentsil „Õppimise aeg“. Küsisime erinevate sihtgruppide esindajailt, mis on nende arvates enim muutunud koolis ja õppimises viimase viie aasta jooksul ning mis peaks kindlasti muutuma järgmise viie aasta jooksul. 

Konverentsi avas Haridus- ja Teadusministeeriumi kantsler Mart Laidmets
Foto: Maria Kilk

Signe Mällo sõnavõtu fookuses olid pausid ja
nende olulisus meie elus
Foto: Maria Kilk

Rääkisime ühiskonnast kooli toetajana ning koolide ja koolipidajate koostööst. Mõtlesime valjult pauside olulisuse teemal ja küsisime endilt, kas peabki olema nii, et elus töö ja hauas rahu – Eesti tarre paus ei mahu? Või on siiski ühes ajaga kaasas käivas Eesti koolis reaalne sisse viia molutamise tund? 

Tauno Võhmar ja Veera Sibrik rääkisid kooli ja
koolipidaja koostööst
Foto: Maria Kilk

Gerli Neppi tutvustas Asendusõpetaja programmi
tegevusi
Foto: Maria Kilk

Juttu oli ka sellest, kuidas õpetajad oma tööaega kasutavad ning sellest, miks on vaja õppida ja miks on vajalik koostöö erinevate tasandite vahel. Saime häid nõuandeid, kuidas oma päevi paremini planeerida, et teeksime suurema osa ajast tegevusi, mis meid õnnelikuks teevad, inspireerivad ja innustavad. 

Täname kõiki esinejaid, töötubade läbiviijaid, inspireerijaid, innustajaid ja haridushuvilisi, kes ühel või teisel moel konverentsi õnnestumisse oma panuse andsid! 

Konverentsi ettekannete slaidid on kättesaadavad SIIN 

Esimese konverentsipäeva pildigalerii leiad SIIN

16. jaanuari suure saali ettekannete salvestused leiad SIIT

Hariduskonverents "Õppimise aeg" II päev

Teise konverentsipäeva juhatab sisse õpetaja ja tuletõrjuja Uku Tomikas, kes küsib (ja loodetavasti ka vastab), kuidas mahutada kaheksatunnine tööpäev nelja tunni sisse. Õpetajate tegelikust tööaja kasutusest annab TALISe uuringu põhjal ülevaate Tartu Ülikooli haridusteaduste instituudi dotsent Merle Taimalu. 

Järgmiseks kandub fookus tulevikku ja Urve Mets Kutsekojast arutleb, missuguseid teadmisi ja oskusi on vaja tulevikus õpetajatel ja õppijatel. 

Ennelõunastes töötubades on teemaks õpikogukonnad, koostöö ettevõtetega, õpilasdemokraatia, lõimitud aine- ja keeleõpe, kriteeriumipõhine hindamine, rakendusteater ja koolide suhted lapsevanematega. 

Pärast lõunat on kokkuvõtete tegemise aeg. Algatuse Huvitava Kool kauaaegne eestvedaja Pille Liblik heidab pilgu saavutatule ning visandab koos osalejatega samme tulevikuks – kuidas meie koolid võiksid jätkata oma praktikate rikastamist üksteiselt õppides ning vastastikku inspireerides.

Sündmuse ajakava: 

https://www.huvitavkool.ee/2019/12/hariduskonverents-oppimise-aeg-15-16.html

Lisainfo: Kärt Leppik, kart.leppik@ut.ee, tel: 56952950

Hariduskonverents "Õppimise aeg" I päev

Hariduskonverents „Õppimise aeg“ algab väikse sisehindamisega – mis on viimase viie aasta olulisim muutus hariduselus ja mis peaks järgmise viie aasta jooksul kindlasti muutuma. Oma vaate avavad õpetaja, koolijuht, haridusametnik, noorsootöötaja, tudeng ja õpilane. Kas nüüdisaegne õpikäsitus on tulnud, et jääda? Kas kaasav haridus suudab kõiki kaasata? Kas eesti- ja venekeelne kool kulgevad koos? Sõnavõtte ohjab Urmas Vaino. 

Teises plokis uurime, kuidas kooli tegevust toetab kohalik kogukond ja laiem ühiskond. Kuulda saab mõlema poole arvamusi. 

Soojendusele järgnevad töötoad, kus esitletakse uuemat meie õpivaramus, sh õppematerjalid, koolitused, arenguprogrammid. Koolid tutvustavad oma parimaid praktikaid: õppija motiveerimisel ja toetamisel, kogukonna kaasamisel, huvihariduse lõimimisel, karjääriõppe korraldamisel. Valikuid peaks jätkuma igale huvilisele. 

Päeva lõpetab rammus amps vaimutoitu: Tartu Ülikooli rakubioloogia professor Toivo Maimets arutleb, kas ja kus peitub õpetajageen. 

Mõistagi mahuvad ettekannete vahele arvukad taaskohtumised, vestlused, muljete ja mõttepärlite vahetamine kolleegide ja kaasamõtlejatega. 

Konverentsi ajakava: 

https://www.huvitavkool.ee/2019/12/hariduskonverents-oppimise-aeg-15-16.html

Lisainfo: Kärt Leppik, kart.leppik@ut.ee 

Roheliseks Kooliks kasvamise lugu

Roheline Kool (inglise keeles Eco-schools global) on suurim ülemaailmselt tuntud keskkonnaharidusprogramm, millega on tänaseks liitunud üle 59 000 kooli ja lasteaia 67 erinevast riigist. Eestis osaleb hetkel programmis 135 haridusasutust. Programmi tegevus saab alguse klassiruumist ja laieneb seejärel kogu koolile/lasteaiale ning kogukonnale. Rohelise Kooli programmi eesmärgiks on keskkonnahariduse abil jätkusuutliku arengu edendamine ja seeläbi põlvest põlve kanduva keskkonnateadliku eluviisi propageerimine. 

Tallinna Kuristiku Gümnaasium liitus programmiga 2017. aasta oktoobris. Meie kool järgis juba enne programmiga liitumist mitmeid Rohelise Kooli põhimõtteid ja meil olid loodud head võimalused keskkonnaharidusega teadlikumaks tegelemiseks. Programmiga liitumine pidi andma meie tegevustele mõtestatuma suuna ja eesmärgi ning muutma tegutsemise reeglipärasemaks ja struktureeritumaks. 

Meie soov on, et käesolevast artiklist saaks eelkõige abi haridusasutused, kes alles plaanivad Rohelise Kooli programmiga liituda, seetõttu kirjeldame Kuristiku gümnaasiumi senist kogemust programmis paika pandud tegevuste ja eesmärkide kaudu. 

Peale sooviavalduse täitmist programmiga liitumiseks moodustasime keskkonnatöörühma. Töörühmaga kutsuti liituma loodusainete õpetajad, lisaks olid oodatud kõik teised kooli töötajad, keda teema huvitas. Rühmale määrati juht ja koordinaator. Juhi ülesandeks sai kutsuda kokku ja juhatada keskkonnatöörühma koosolekuid ja suuremaid tegevusi. Koordinaator hoidis korras dokumentatsiooni ja vastutas näiteks tegevuskava, vahearuande ja Rohelise lipu taotluse õigeaegse esitamise eest. Töörühma kõige olulisemad liikmed olid ja on tänaseni loomulikult aktiivsed ja teemast huvitatud õpilased. Nemad osalevad töörühma koosolekutel ja tegevustes vabatahtlikult ning nende ülesanne on kaasõpilastele info vahendamine ja Rohelise Kooli tegemistesse kaasamine. Meie senise kogemuse näitel on kõige aktiivsemaks sihtgrupiks osutunud II kooliaste. 

Järgmise sammuna tegime keskkonnaülevaatuse, mida kahel esimesel aastal aitasid teostada töörühma liikmed. Sel sügisel kaasasime juba kõik klassijuhatajad, mis võimaldas paremat ajakasutust ja efektiivsemat küsitlemist. 

Tegevuskava loomiseks oli vaja valida 12 põhiteema hulgast kolm teemat, millega aasta jooksul põhjalikumalt tegeleda. Teemade valimisel kuulasime ära töörühma õpilaste mõtted ja argumendid. Nendest koorusid välja ideed, kuidas valitud teemasid käsitleda ning missuguseid tegevusi selleks ette võtta. Kolme programmis oldud aasta jooksul oleme süvendatult jõudnud tegeleda globaalse kodakondsuse, kliimamuutuste, transpordi, tervise ja heaolu, prügi, jäätmete, elurikkuse ja looduse ning kooliõue teemaga. 

Esimesel aastal koostasid kõik klassid ka oma keskkonnareeglid, mis klassiruumide seintel tuletasid kõigile õppijatele meelde, kuidas keskkonnasäästlikult käituda. Korraldati mitu koolisisest viktoriini õpilaste teadlikkuse tõstmiseks, et alustada prügi liigiti kogumisega. Kevadel 2018 kujundasid keskkonnatöörühma liikmed jäätmete sorteerimiseks kõigile koolimaja korrustele spetsiaalsed prügikastid. Prügikastid valmistati kasutatud värvipurkidest ning tekitasid koolipere hulgas esialgu elevust. 

Õpilaste kujundatud prügikastid
Foto: Autori erakogu, märts 2018. Kasutamine autori loal.

Esimese õppeaasta suurem ühistegevus ja koolipere kaasamise näide oli kevadised koristustalgud Linnamäe tee haljasalal, kus osales üle 100 õpilase. Aktsiooni toetas ka Lasnamäe Linnaosa Valitsus. 

Koristustalgud Linnamäe teel
Foto: Autori erakogu, mai 2018. Kasutamine autori loal.

Mais 2018 sai Tallinna Kuristiku Gümnaasium rohelise lipu. Koolipere ja lapsevanemad said toimuvate tegevuste kohta infot meie Rohelise kooli blogi vahendusel, kuhu esimesel programmiga liitumise aastal tehti 54 postitust. Postitused olid suuresti seotud keskkonnatöörühma algatustega, aga ka erinevate klasside või õpilaste keskkonnateadlike tegudega. Ka kooli töötajaid hoiti jooksvalt kursis toimuvaga, edastades neile kõik töörühma koosolekute protokollid ning keskkonnaanalüüsid, mida paluti klassijuhatajatundides õpilastega käsitleda. 

Programmis osalemise teine aasta algas taas keskkonnatöörühma moodustamisega. Rõõm oli tervitada paljusid eelmisest aastast tuttavaid liikmeid, aga ka mitmeid uusi õpilasi. Keskmiselt osaleb igal töörühma koosolekul 20 õpilast. Kuna 2018/2019. õppeaasta üheks põhiteemaks oli transport, oli ka üks suuremaid aktsioone, mille sel aastal korraldasime, koolipere autovaba päev. See tähendas üheks päevaks kooliõue täielikku sulgemist transpordile. Õpilastelt ja ka mitmetelt lapsevanematelt tuli väga positiivne tagasiside, et kooli ees oli sel päeval turvaline ja mõnus liikuda. 

Autovaba päev Kuristiku Gümnaasiumis
Foto: Autori erakogu, september 2018. Kasutamine autori loal.

Terve õppeaasta vältel propageerisime lisaks jalgratta ning tõukerattaga kooli tulemise võimalust. Kooli territooriumil valmis kaks uut rattamaja ja jalgrataste kasutamine tõepoolest kasvas. Keskkonnaanalüüsi tulemused näitasid, et märkimisväärne teadlikkuse kasv on olnud ka õiglase kaubanduse ja ökoloogilise jalajälje osas. Neil teemadel organiseeris õpilastele harivaid töötubasid meie koolis ametis olnud välisvabatahtlik. 

Kevadel toimusid taas suuremad koristustalgud, seekord keskendusime oma kooliõuele ja selle ümbrusele. Osales ligikaudu 70 õpilast ja ka mitmed õpetajad eesotsas koolijuhiga. Rohelise Kooli töörühma liikmeid pälvisid talgutega seoses koolipoolse tunnustuse „Maikuu tegija 2019“. 

Märkimisväärne on, et kooli juhtkond püüab omalt poolt kõigiti panustada õpilaste mõtete ja ideede teostamisele kaasa aitamisse. Nii sai õpilaste palvel rajatud mitmeid lisavõimalusi õuesõppeks kooli territooriumil, aidati autovaba päeva korraldamisel ja varustati õpilasi talgupäeval vajalike töövahenditega. 

Käesoleval, 2019/2020. õppeaastal näeme rõõmuga, et järjest enam keskkonnaga seotud tegevusi integreeritakse õppekavasse ja need on ainetundide loomulik osa, mitte kooliväline lisategevus. Õpilased on käinud kümnetel temaatilistel õppekäikudel, terve 6. klass osales Maailmakoristustalgutel, 9. klass istutas kooliõuele 100 lillesibulat, 4. klass kogus Pauligi kohvipuru projekti raames mitu suurt kotitäit kohvipuru, et lasta sellest uut energiat toota. Kogu jõululaada tulu läks seekord annetuseks, jõululaadal müüdi aga suures osas enda käsitööd ja mahetooteid. 8. klassi õpilased on kaardistanud jäätmekonteinerite asukohad oma koduümbruses. 5. klasside õpilased märgistasid ohtlikud teeületuskohad kooli ümbruses, et jalgsi liiklemine oleks turvalisem. 2. ja 3. klasside õpilased kujundasid vee ja elektri säästmisele üles kutsuvaid plakateid, mis ripuvad nüüd koolimaja käidavamates kohtades. 

3. klass kujundas säästlikkusele kutsuvaid plakateid
Foto: Külli Ratassepp, november 2019. Kasutamine autori loal. 

Kõik need tegevused on toimunud meie 2019/2020. aasta edukaima algatuse „Iga klassi keskkonnategu“ raames. Kõigist toimunud tegevustest on võimalik lugeda Kuristiku Gümnaasiumi Rohelise Kooli blogist: http://kuristikurohelised.blogspot.com/, kuhu sel õppeaastal on lisandunud 44 postitust. 

Rohelise Kooli programm aitab kaasa õppekava läbiva teema „Keskkond ja jätkusuutlik areng“ sisukale ja tulemuslikule käsitlemisele. Ajal, kui kogu maailmas räägitakse iga päev kliimamuutusest, tuleb see teema siduda õppekavaga mitte ainult loodusainete tundides, vaid kõigis ainetes. Keskkonnakaitse käsitlemiseks huvitavaid ning õpilasi kaasavaid meetodeid pakub Rohelise Kooli programm küllaldaselt. 

Programmiga liitudes pelgasime veidi sellega kaasnevat bürokraatiat: aruandeid ja analüüse, ent tegelikkuses aitavad need mõista, millistele teemadele ja küsimustele enim keskenduma peaks. Siiralt tore on näha, et loodushoiu ning keskkonnateemad lähevad õpilastele tõesti korda. Me väga loodame, et Kuristiku gümnaasiumi õpilased on mõistnud, et suured muutused algavad meist endist ja iga väikseimgi tegu loeb.

Karmen Kisel, Külli Ratassepp

Tallinna Kuristiku Gümnaasium

Ebamugavus pole piisav põhjus. VAT Teater ehitab sildu kooli ja teatri vahele

VAT Teatri üks missioonidest on luua noorele vaatajale tähenduslikke lavastusi, töötube ja abimaterjale. Teater on ideaalne meedium, millega ühendada sotsiaalselt ja psühholoogiliselt tundlikud teemad haaravate lugudega. Määrav on materjalivalik. Eesmärk pole noort publikut šokeerida või ärritada, vaid pakkuda neile võimalusi teistsugusteks vaatepunktideks. See pole aga kunagi lihtne, sest nn tabuteemadega käib alati kaasas teatav ettevaatlikkus, ometi just nende teemade avatult käsitlemine pakub võimaluse kasvamiseks ja arenguks. 

Üle kümne aasta oli VAT Teatri repertuaaris noortelavastus „Kas sulle meeldib porno?”, mis alguses tekitas publikus kahtlusi ainuüksi pealkirja tõttu. Aja jooksul aga mõisteti selle lavastuse väärtust nii seksuaalteemade kui meedia mõjude käsitlemisel õppetöös. VAT Teater lõi omalt poolt lavastuse kõrvale kaks töötuba. Edaspidi oleme lähtunud just sellest mudelist ja loonud laste- ja noortelavastuste juurde toetavaid töötube ning materjale, sest on palju teemasid, mida ei ole lihtne koolitunnis käsitleda. Proovime leida sildasid ja uusi mooduseid läbi teatri vahendite, et olla õpetajatele toeks. 

Kaaludes VAT Teatri repertuaari näidendit „Kas kalad magavad?” (autor: Jens Raschke), arutlesime pikalt, mis vanusegrupile see lugu siiski mõeldud on. Kas autori pakutud vanusele 10 saab ikkagi rääkida lugu väikesest tüdrukust, kes peab toime tulema oma noorema venna surmaga? Lavastaja alustas näitlejaga proove ja õige pea oli selge, et loo dramaturgia on niivõrd empaatiliselt loodud, et see lugu sobib noortele ideaalselt. Kuidas aga veenda õpetajaid? Nemad ju võtavad lavastust valides vastutuse oma õpilaste ees. Õpetajate motiveerimiseks korraldasime kohtumise psühholoog Pille Isatiga, kes selgitas leinaga seotud psühholoogilisi protsesse. Lisaks loodi lavastuse juurde abimaterjal, mida õpetajad saavad kasutada tunnis enne või pärast etenduse külastamist. Materjal avaldab nii näidendi sünniloo tagamaid kui toob õpetajale praktilisi näiteid, kuidas sellist delikaatset teemat lastega käsitleda ning kuidas neid teatrikülastuseks ette valmistada. Materjalis on viited ka teistele programmidele (nt Tervishoiumuuseumis), kust õpetaja saab veel rohkem infot ning tuge otsida. Lisaks saab tööoas „VATinaarium” kirjutamisharjutuste kaudu välja öelda mõtteid, mis lavastuses hingele jäid.

Kirjutamise töötuba VATinaarium
Foto autor: Loore-Ly Mahla

Leina kõrval on teine keerukas teema kiusamine. 2017.-2018. aastal võimendus ühiskonnas jällegi noortevahelise vägivalla problemaatika, uue nähtusena kirjeldati internetis levivaid julgusmänge nagu „Sinine Vaal”. VAT Teater reageeris sellele teemale kärmelt. Kristiina Jalasto kirjutas ja Helen Rekkor seadis lavale noortedraama „#kaotamindära”. Sünge ja filmilik lavalugu rääkis noorukist, kes jääb karmide kiusajate küüsi. Oleks ju võinud leida pisut malbema lähenemise, kuid nii autor kui lavastaja mõistsid, et sel teemal ei tohi jääda poliitkorrektseks – sobimatut käitumist tuleb näidata kogu selles koleduses. Publikult laekus loojate valikut kinnitanud tagasiside: see on karm lugu, mis sunnib oma väärtushinnanguid ja käitumismalle ümber mõtestama. Jällegi lõi VAT Teater lavastuse juurde haridusmaterjalid, mille abil anda kogu teemale laiem kõlapind. Materjali aitas luua seekord lisaks lavastusmeekonnale ka veebikonstaabel. Samuti on lavastusega seotud foorumteatri töötuba „Noor virtuaalmaailmas”, kus saab analüüsida kogetud, mängida läbi situatsioone lavastusest ja leida ühiselt lahendusi. 

VAT Teater on alati kasutanud uusi materjale võimalusena teha koostööd erinevate valdkondade esindajatega. Lavastuse „Kiskja” (autor-lavastaja: Helen Rekkor) puhul, mis käsitleb kohtingudroogide sünget maailma, palus VAT Teater abi nii Eesti Politsei seksuaalkuritegude osakonnalt kui Eesti Seksuaaltervise Liidult, et luua lavastuse kõrvale põhjalikud abimaterjalid. Ühtlasi oleme loonud töötoa „Seksuaalsus ja meie õigused”, et aidata analüüsida lavastust ja saada teadlikumaks soostereotüüpide ning seksuaal- ja inimõiguste osas. See töötuba on mõeldud nii õpilastele kui õpetajatele. 

Lavastus "Kiskja"
Foto autor: Gabriela Liivamägi

Kui teatrietendus peaks andma kunstilise kogemuse, liigutama hinge, siis haridustegevused – nii materjalid kui töötoad – aitavad heita kogetule teise mõõtmena valgusvihu, st mõtestada toimunut ja selle tähendust. Mida saab sellest kaasa võtta ja rakendada igapäevaelus? Lavastusega seotud materjale koostavad dramaturg ja haridustegevuste juht ning need on kasutatavad iseseisvalt etenduse eelselt ja järgselt või koos töötoaga. Oleme loonud mahukad toetavad materjalid, kus leiab nõuandeid võimaluste osas, kuidas ühendada õppeaineid ja sündmuseid eri lavastuste ja töötubadega. Materjalides on toodud ka töötubade side põhikooli ja gümnaasiumi riikliku õppekava läbivate teemadega. Kodulehel on mitmeid kokkuvõtteid varasematest projektidest ning ajurünnakutest erinevatel teemadel (nt koolivägivalla ennetusmeetodid). 

Selge on see, et pahatihti ei puuduta lavastuses nähtud probleem klassi mitte kaudselt, vaid justnimelt otseselt (nt keerukad klassisisesed suhted, kiusamine). Sellised olukorrad nõuavad järeltegevusi. Edukaks on osutunud jätkutöötoad. Näiteks: esmalt toimub improteatritöötuba, et avada mängulust ja kasvata osalejates julgust; sellele järgneb foorumteatritöötuba, et üheskoos probleemteemat analüüsida ja lõpuks toimub loovkirjutamisetöötuba, kus osalejad saavad kogetu loomingulises võtmes kirja panna. 

Töötubasid saab seega kombineerida lähtuvalt oskustest, mida õpilastel vaja arendada, sh ka liikumine, kirjutamine, sotsiaalsed oskused jpt. Üks ja sama töötuba sobib erinevatesse kontekstidesse, nt lavavõitlus on sobiv nii lavastuse „Pal-tänava poisid” juurde kui mõne meeleoluka sündmuste rikastamiseks (nt isadepäev). Tantsutöötoad (impro ja flamenko) võivad sobida keelekümbluslaagri noortele või sallivusnädalal eri kultuuride tutvustamiseks. Kirjutamistöötoad aitavad lugusid leida, lavastusi analüüsida, näidendite või teatri põhimõisteid õppida. Improteatril on kaks fookust: grupikoostöö arendamine või teatraalsem suund, kus uuritakse stseenide loomist. Foorumteater aitab nii loo teemasid analüüsida („Pal-tänava poisid”, „Müller peab lahkuma!”, „#kaotamindära”), kui konkreetse grupi probleemidele lahendusi otsida. Need on vaid mõned näited. Meie tegevused on paindlikud ja sobivad lastest täiskasvanuteni ning ka mitmes eri keeles. Meie missioon on, et need etendused, töötoad ja abimaterjalid aitaksid inimestel alustada enese ja teistega ausat ja otsekohest dialoogi. 

Lavastus "#kaotamindära"
Foto autor: Gabriela Liivamägi

Sildade ehitamine VAT Teatri ja publiku vahel toimub pidevalt. Toimuvad erinevad projektid, võistlused, vestlusringid, arvustuste kogumised ja õpetajate sündmused. Aeg-ajalt kaasab VAT Teater nii noori kui ka õpetajaid mõnede lavastuse loomisse, seda nii näidendi kirjutamise, lavastuse prooviprotsessi kui tagasiside etapis. Meie jaoks on oluline, et meie loodud lavalood kõnetaksid kogukonda ja annaksid võimaluse uuteks vaatepunktideks. VAT Teater lööb ka kaasa 2019. aasta sügisel alanud rahvusvahelises teatriprojektis „PLAYON!”, mille raames on järgneval neljal aastal oodata erinevaid publikut ja sihtrühmi kaasavaid ettevõtmisi. 

Ebamugavus ei ole piisav põhjus ega vabandus, et keerukaid teemasid laval vältida. Pelgalt probleemi näitamisest ei piisa. Tundlike teemade käsitlemine paneb teatritegijatele veel uue vastutuskihi. Teatri platvorm on hea võimalus tuua kokku erinevate valdkondade professionaalid ja luua materjalid ning töötoad, mis on täis adekvaatset infot, nõuandeid ja soovitusi. 

Täpsem info lavastuste ja töötubade pakettide ning materjalide kohta: www.vatteater.ee (Õpetajale)

Mari-Liis Velberg, VAT Teatri haridustegevuste juht
Mihkel Seeder, VAT Teatri dramaturg