TUND ENESELE seob etenduskunstide praktilised tegevused laste coachingu’ga. Tulemuseks on rõõmsad ja pingest vabad lapsed, kelle motiveeritus, suhtumine ja mõtteselgus on aluseks paremate sotsiaalsete oskuste, ettevõtlikkuse ja õpitulemuste saavutamisel.
Õpilane, õpetaja või lapsevanem - kõik me elame oma erinevates rollides erilisel ajajärgul, kus kiiretes muutustes inimeste üldise elutempo aeglustumist vähemalt lähitulevikus näha pole. Kultuuride segunemine, arengud info-, ja biotehnoloogia, meedia, majanduse või poliitiliste suundade muutustes pakuvad väljakutseid kõigile. Infovoog on meeletu ja lapsed on nagu svammid, kes märkamatult ühiskonna pingeid endasse koguvad. Ikka jälle peab inimkond kohanema.
Kõigi muutuste seas on oluliseks muutujaks tänapäeva laps ise, kes juba esimesse klassi astudes on oma olemuselt teistsugune kui seda oli koolitee alustaja näiteks 5 aastat tagasi.
Kogemustega õpetajad on märganud mitmeid uusi jooni 1.-2. klassi laste seas. Õpetajate väitel on lapsed endast teadlikumad ning laiema silmaringiga, julged oma vajadustest teada andma. Samas on vähenenud julgus katsetada ja eksida. Esile on kerkinud kasvatamatusest, aga ka vähesest empaatiavõimest tingitud suhte- ja olelusprobleemid. Käeline tegevus on pigem tagasihoidlik, sest ka kingapaelu ei pea enam siduma.
Märgatavalt on kasvanud probleemsete laste hulk klassis. Vahed samaealiste võimekate ja vähem võimekate laste vahel on suuremad kui kunagi varem. Väikeklasside avamine on küll andnud leevendust, kuid õpetajate sõnul on täna tavaklassides probleemseid lapsi ikkagi tunduvalt rohkem, mis tingib selle, et andekamate lastega tegelemiseks jääb õpetajal vähem aega. Tähelepanu nõuavad “kõvahäälsed”, kes õpetaja tavapärast kõnehäält tähelegi ei pane. Vahe suurlinnade ja maakoolide vahel on tuntav, rõõmude ja murede fookused on erinevad.
Kuidas aidata lapsi ja õpetajaid? Kui palju reaalselt jääb õpetajal aega igat last kuulata? Mida me tegelikult tänapäeva lapsele õpetama peaksime? Kas oskame aimata, milleks meie uus põlvkond valmistub?
Kas peab paika soovitus “Õpi hästi, astu ülikooli, saad parema töökoha ja parema palga”? Täna on Eestis mitmeid idufirmasid, kelle tegevus tõestab, et loominguline teisitimõtlemine, enesekindlus, suhtlemisoskus, võime infot leida ja analüüsida muutuvat maailma, võivad anda kiire eduloo juba 25ndaks eluaastaks (Taxify/Bolt).
Täna teame, et tööturul toimuvad suured muutused. Ettevõtjad on aga pisut murelikud uue põlvkonna osas, sest järjest rohkem jätab soovida noorte suhtlemisoskus, võime tajuda teiste emotsioone ja vajadusi, suhtumine ja vastutustunne.
Kas jõuab õpetaja mõelda ja küsida, kuidas selle kõige sees tunneb ennast laps, kelle jaoks on loodud nii palju võimalusi, aga kes nende võimaluste külluses ära eksima kipuvad?
Andes sessioone TUND ENESELE erinevates koolides 2018-2019, sain kuulda kui palju rõõme, aga ka sügavaid muresid on lastel, millega veel psühholoogi jutule ei kiirustata. On kõhklusi, madalat enesehinnangut või ebakindlust. On varjatud suhteprobleeme, mida on osavalt vaos hoitud mitme aasta jooksul. On murelikke kirjatükke vanemate klasside õpilastelt, kes ei tea, kuidas ja mida nad üldse tegema peaksid. Kohustusi on nii palju, et tekivad passiivsus, frustratsioon, väsimus, ülekoormus, hirmud jne. Pealtnäha kõik aga justkui toimib. Mingil hetkel sessioonide jooksul turvatsoonis olles toimub avanemine ja jagamine, mis toob osalejatele selgust ja kergust.
Alustasin õpilastega tegelemist loovusringi juhendajana Rahumäe Põhikoolis 2000. aastal. Tegelesin eelkõige lastega, kelle vaimne ja sotsiaalne võimekus, aga ka rahalised võimalused ei võimaldanud neil liituda teiste pakutavate huviringidega. Selliste õpilaste paremaks kaasamiseks pakkus kool välja tasuta huviringi kord nädalas. Tegu oli omamoodi “laboratooriumiga”, kus mul oli võimalus katsetada ja jälgida laste arengut, pakkuda eduelamust. Samaaegselt koolitasin kolleege ning tudengeid, kes tundides vaatlemas käisid. Tegevustega käisid tutvumas ka linnaametnikud ja väliskülalised. Huvi tundsid erinevad osapooled, kelle südameasjaks on haridusvaldkonna edendamine.
Peagi muutus tund väga populaarseks ka teiste laste ja nende vanemate silmis, mis tegi ringitöö veelgi dünaamilisemaks. See, kuidas võimekamad lapsed hakkasid hoolitsema väiksemate ja nooremate eest, oli imetlusväärne. Tekkis sünergia, mis pakkus rõõmu ja rahulolu nii osalejatele kui õpetajale. Lastevanemate sõnul olid lapsed sel päeval kodus teistsugused: rõõmsad, toredad ja abivalmid. Koolidirektori ja õpetajate sõnul said mitmed senised murelapsed tänu selle ringi tegevusele impulsi koolis käimiseks ja lõpetamiseks.
Kogutud metoodika ja mudelite põhjal kasvas tegevus laiemaks ja 2018. aastal sai see koondatud nime alla TUND ENESELE. Selliseid tunde hakkasin projektipõhiselt läbi viima pikema perioodi jooksul koolides üle Eesti.
TUND ENESELE kaasab aktiivselt lapse keha, tunnetuse, emotsioonid ja mõtlemise. Praktilistes tundides segatakse etenduskunstide tehnikaid (draama, liikumine, jutuvestmine, pillimäng, rütmika, kõne jne) laste coachingu ja meditatsiooniga.
Vahelduva tegevusega tunnid aitavad lastel avastada iseennast, kogeda eduelamust, arutleda neile olulistel päevakajalistel teemadel, aga ka koolipäeva sees lõõgastuda. Kogetu annab enesekindlust ja parandab eneseväljendusoskust ning aitab lahendada klassis tekkinud suhtlemisprobleeme või koolikiusamist.
 |
Päikesekiired. Tunnetus ja
eneseväljendus silmad kinni 10 palli süsteemis.
Foto: Erakogu. Kasutamine autori loal. |
Tulemuseks on rõõmsad ja pingevabad lapsed, kelle motiveeritus, suhtumine ja mõtteselgus on aluseks paremate sotsiaalsete oskuste, ettevõtlikkuse ja õpitulemuste saavutamisel.
Läbivateks teemadeks neis tundides on: minapilt, enesehinnang, emotsioonid ja nendega hakkamasaamine, probleemilahendus, julgus, märkamine, tagasiside, heatahtlikkus, kujutlusvõime, tunnetus, armastus, eneseväljendus, tähelepanu, kuulamine, positiivne mõtlemine jne.
Tegevusteks on: mängud, muusika, loovliikumine, jutuvestmine, improvisatsioon, pillimäng kehal ja instrumentidel
(nt Aafrika trummid, plaat- ja rütmipillid), meditatsioon jne.
 |
Erilised hetked.
Esinemiskogemus kombineerides erinevaid etenduskunste.
Foto: Erakogu. Kasutamine autori loal. |
Igas koolis ja klassis said seatud erinevad eesmärgid. Mõnes koolis sooviti rohkem tähelepanu pöörata rahvapärimusele, mõnes klassis oli põhiteemaks suhted, teises suhtlemine, kolmandas julgus, eneseväljendus ja loovus jne. Sellest tulenevalt olid ka väljundid erinevad.
Mõni kool soovis arendada laste esinemispraktikat.
 |
Kujude aed. Liikumine ja
mitteverbaalne kommunikatsioon.
Foto: Erakogu. Kasutamine autori loal. |
TUND ENESELE on sobilik koolidele, kes otsivad uusi võimalusi õpilaste arendamiseks vanuses 8–18 eluaastat. Grupi suurus max 12–15 last ja iga grupiga toimub üks 45 min tund nädalas. Õpetajaga koostöös pannakse paika eesmärgid ning sellest olenevalt kestab periood 10–20 nädalat, sest igasugune positiivne muutus on ajaline ning nõuab mõttemustrite kordamist ning kinnistamist.
Sessiooni ajal on väga oluline pidev dialoog kooli, kodu ja juhendaja vahel, et ühiselt panustada laste elutervema mõtteviisi kujundamisse.
TUND ENESELE toimumise eelduseks on kooli ja õpetajate huvi, liikumiseks sobiv soe ruum puhta põrandapinnaga ja tundide toimumine koolitundide ajal.
Ka kooli teiste ainete õpetajad, kel huvi ja aega, on teretulnud tundides osalema ja vaatlema. Osalejate väitel on vaadeldud tund justkui koolitus, mis paneb mõtte teistpidi jooksma. Kokkuleppel kooliga saab korraldada ka metoodikat tutvustava koolitustunni õpetajatele. Siis on kõigil selge pilt, kes on uus inimene majas ja millega ta tegeleb.
TUND ENESELE sessioone on toetanud Eesti Kultuurkapital, Haridusamet ja erakapital. Suur tänu kõigile, kes panustasid oma aega ja energiat TUND ENESELE arendamisse!
Anu Tähemaa
|
Anu Tähemaa
Foto: Erakogu. Kasutamine autori loal. |
Anu Tähemaa on õpetamise kunsti lihvinud üle 25 aasta ning välja töötanud metoodilistele mudelitele toetuva õppevormi, mis aitab kaasa lapse inimeseks kasvamisele.
Lisaks noorte õpetamisele viib Anu Tähemaa läbi töösessioone juhtidele, aidates kaasa asutuste töökultuuri edendamisele organisatsioonides. Nii hariduse kui töökultuuri teemadel on Tähemaa kutsutud esinema konverentsidel ja seminaridel, kus viiakse kokku teooria ja praktika kuulajatele praktilisi kogemusi pakkudes. Järgmine ülesastumine on JCI Maailmakonverentsil novembris 2019.
Tähemaa on Eesti Kaasaegse Tsirkuse Arenduskeskuse ja Baltic Nordic Circus Network asutajaliige ning korraldanud mitmeid etenduskunstide festivale nii Eestis kui välismaal, pakkudes haridusprogramme erinevatele sihtgruppidele ning praktikavõimalusi kultuurikorraldajatele Viljandi Kultuuriakadeemias ja disaineritle Tallinna Ülikoolis.
Loe lisaks: Artikkel: Järva Teataja / Birgit Itse 28.03.2018
TUND ENESELE tagasiside programmis osalenud koolidelt:
„Lapsed läksid tundidesse särasilmselt ja osalesid kõikides tegevustes suure lustiga. Imetlesin, kuidas tundi läbi viiv õpetaja suutis suure mürgli hetkega rahustada ja ka kõige pidurdamatud lapsed õigele rajale suunata.
Tundi külastanud õpetajatel oli põnev jälgida, kuidas lapsed end tegevustesse „unustasid“, lisaks õppisid nad metoodilisi nippe.
Leiame, et see tund on uue põlvkonna haridussüsteemi osana laste päevakavas väga vajalik. Soovitame sessiooni kõikidele kooliastmetele.“
Laupa Põhikooli direktor Kaarel Aluoja ja huvijuht Külli Piirits
------------------
„Alustasime madalseisust ja olin ootusärev, kuidas muutub laste omavaheline suhtlus ning käitumine. Tasapisi muutusid lapsed omavahel enam märkavaks. Nüüd, mil algusest on möödas üle kolme kuu ja tsükkel on läbitud, on lapsed mõistvamad, sõbralikumad ja arvestavad üksteisega rohkem. Tunduvalt vähem on arusaamatusi ning halvasti ütlemisi. Mõned lapsed, kes varem ei kannatanud teineteise varjugi, mängivad nüüd aeg-ajalt koos ja saavad normaalselt läbi.
Soovitan klassidel väga osaleda, kuna lapsed saavad nendes tundides endast rohkem teada ning õpivad ennast paremini usaldama.“
Tallinna Rahumäe Põhikooli 4.b klassi õpetaja
--------------------
“Jagasin klassi pooleks. Ägedad ja Üliägedad. Samal ajal kui Üliägedad Anuga end välja elasid, sain täie rõõmuga teha matemaatikat või eesti keelt lastega, kes said kiiresti edasi liikuda ja veel natuke põnevust juurdegi. Kui tegime vahetuse, siis Üliägedad olid valmis tegelema matemaatikaga kogu südamest ning saime mitu hüpet edasi liigutud.
Võiks ju arvata, et kaotasin tunni nädalas, aga tegelikult oli see suur võit ja oi kui palju rõõmu.”
Tallinna Rahumäe Põhikooli 1.a klassi õpetaja Anneli Heilu
“Anu Tähemaa õpetajate koolitus oli täiesti uudne ja mitteformaalne kogemus õpetajate koostöö arendamises nii protsessi kui ka ühisloomingut silmas pidades. Soovitan kindlasti proovida!“
Tallinna Nõmme Põhikooli koolijuht Ardi Paul
----------------------
Laste tagasiside:
- Ma olen tänulik, et meil need tunnid olid. Iga nädal oli huvitav!
- Mulle meeldis siin tunnis, sest tegime iga kord midagi erinevat.
- Need tunnid aitasid mul olla vähem vihane ja hoopis olla sõbralik.
- Meil oli lõbus, me nagu mängisime ja me saime rääkida asjadest.
- Meie klass tegi koostööd ja suutis olla vaikselt – see oli hea tunne.
- Ma õppisin olema tänulik sõprade eest.
- Ma sain aru, et ma ei ole selline, nagu ma end oma sõpradele näitan.
- Mulle meeldis vaikus ja lugude jutustamine, see tegi rahuliku tunde.
- Mul on tunne, et sul on olnud raske elu, sest ainult need aitavad teisi, kes teavad, kuidas see on, kui on raske. Kellel hästi, neid ei huvita. Mäleta mind!
- Selles tunnis olen ma enesekindel ja rõõmus ja pärast seda ka õnnelik. Nüüd on mul iga päev hea meel. Seda tundi võiks rohkem olla!
- Ma arvan, et sellised tunnid peaksid koolis olema vähemalt iga nädal.
- Kui need tunnid on, siis seda päeva ma kohe ootan ja tahan kooli tulla.
© 2019 Anu Tähemaa
