Kuressaare Vanalinna Kooli õpetajad: veerandilõpus laseksime tublimad distantsõppele ning keskenduksime klassis nõrgemate toetamisele

Kuigi eriolukord on ära tüüdanud, võib igas halvas asjas leida midagi head ning see kehtib ka distantsõppe kohta. Eriolukord pani õpetajad kiirendatud korras liituma erinevate e-keskkondadega ning paljud avastasid, et need pakuvad tõesti häid võimalusi. Erinevate keskkondade kasutamine tuleks aga omavahel kokku leppida. Üldse on kolleegide toetus, üksteise abistamine ja vajadusel õpetamine väga olulised. 

Kokkuleppeid tuleb sõlmida ka õpilastega, näiteks sellistes pisiasjades, et kirju saates ja töid esitades kasutataks oma õiget ees- ja perekonnanime. Muidu tuleb õpetajal nuputada, kes peitub pseudonüümi Shing Shong taga. Samuti ei peaks tööde esitamist jätma südaööle ja üldse on mõistlik planeerida töid nii, et need ei kuhjuks viimasele minutile. 

On tunda, et õpilased igatsevad kooli ja sõpru, aga ka õpetajaid. Paljude laste jaoks on õpetaja tähtsus muutunud senisest suuremaks, nad saavad aru, et neil on vaja õpetust, toetust ja suhtlemist. Ka mitmed vanemad on nüüd mõistnud, et nende pealtnäha nutikas laps ei haaragi alati kõike lennult ning õpetaja töö väärib kiitust. Samas on vanemaid, kes leiavad, et neile langes õppija toetamisel ebaõiglaselt suur koormus.

Võib öelda, et enamus õpilasi on rõõmustanud põhjalike, sisukate ja suurepäraste töödega, positiivseid üllatusi on olnud palju. Õpilased tulevad iseseisvalt valdavalt hästi toime ning kodusõppepäevi võiks olla ka tavalisel ajal rohkem. Näiteks veerandi lõpus võiks tublidel võimaldada kaks päeva kodus iseseisvalt tööd teha ja need, kellel raskusi, tuleksid kooli õpetajaga koos õppima. 

Laura koduses kodunduse tunnis.
Foto: Erakogu. Kasutamine autori loal. 

On lapsi, kellele distantsõpe sobib isegi rohkem kui kontakttunnid: keegi ei sega, saab töötada rahulikult omas tempos, ei pea teisi järele ootama, ei pea teistele järele kiirustama. Seetõttu võib tulevikus olla igas koolis selliseid lapsi, keda õpetaja õpetabki peamiselt distantsõppe vormis. Ehk tekkib veelgi uusi õppevorme. Kokkuvõttes oli see aeg kõigile asjaosalistele tubli katsumus, millest aga tuldi auga välja.

Kuressaare Vanalinna Kooli õpetajad

Muhu Põhikool: tulevikus rohkem rõhku digipädevustele ja õpioskuste arendamisele

Kriisiolukord. Sellisel kujul lahvatanud kriisiks ei osanud küll keegi valmis olla. Aga, mobiliseerisime endid ruttu. Pidasime õpetajatega viimase hetke kriisikoosoleku –„ 2+2“-st polnud sel hetkel kellelgi aimugi, kuulasime ära peaministri avalduse ning läksime laiali valmistuma distantsõppeks. Nagu ikka, teoreetikuid oli palju, praktikuid kahjuks mitte ühtegi. Õnneks on meie koolil tänu koolipidajale head digivahendid ja heas mõttes digipöörane õppealajuhataja Ulvi. 

Tuleb tunnistada, et meie õpetajad suhtuvad kaasaegsetesse õppemeetoditesse positiivselt, kuid digivahendite kasutamine lähtub meie koolis siiski põhimõttest, nii palju kui vaja ja nii vähe kui võimalik. Võib olla on see seletatav sellega, et enamus meie õpetajatest kuulub nn riskigruppi, ehk vanusesse 50+. Seetõttu on üsna loomulik, et kriisi alguses oli olukord kergelt komplitseeritud. Õppealajuhataja jagas poole ööni telefoni teel juhiseid nii lastele, vanematele, õpetajatele kui direktorile.

Äratus! Zoomi tund!
Pildil: Kadri-Liis Kolk Foto autor: Kalmer Saar

Kui vesi pikka aega kivile tilgub, küll ta selle augu ka kivisse uuristab. Nii ka meie puhul - ühel hetkel taipasime, et olukord on hull, aga mitte lootusetu. Esimesed  zoomi koosolekud ja tunnid läksid aia taha, kord ei saanud sisse, siis ei kuulnud, siis ei näinud ja kui nägi, siis mitte seda mida vaja oli jne… Ning ühel hetkel hakkasid tunnid toimuma perfektselt.  Arusaamine sellest, et asi  viimaks toimib, jõudis meieni läbi lapsevanemate, kes ühel hetkel ei saatnud meile enam murekirju ega teinud murelikke telefonikõnesid, vaid need asendusid ainealaste küsimustega. 

Õnneks olid õpetajad läbinud vahetult enne kriisi ka Opiqu koolituse. Paljud said sellest keskkonnast abi. Samuti kasutasid õpetajad teisi varem kasutusel olnud õpikeskkondi. Tuli arvestada õpilaste hariduslike eripäradega, kohandada end ümber ja kasutada neid kanaleid, mida õpilane juba varem  suhtlemiseks kasutas. Õpilastel oli ka alguses põnev, kuid ajapikku hakkavad nad väsima.

Mida me sellest kriisist õppisime?

Tuleb tõtt tunnistada, et  vaja on arendada digipädevusi nii õpetajatel kui õpilastel. Distantsõpe soosib igati projektõpet ja  lõimingut, samas eeldab see suuremat koostööd. Suuremat rõhku tuleks panna õppima õpetamisele, ehk õpioskustele. Need õpilased, kelle õpioskused on head, on ka iseseisvalt õppides edukamad ja motiveeritumad. Samuti  jätab soovida osade õpilaste funktsionaalne lugemisoskus - õpilased ei saa aru ülesande tööjuhendist või ei vaevu seda korralikult läbi lugema.

On lapsi, kellele antud õppimise viis sobib isegi paremini. Vähem on stressi ja teiste õpilastega võrdlemist. Samas on õpilasi, kes vajavad pidevat õpetaja kõrvalolekut, nõustamist ja julgustamist. Väga oluline on kooli ja kodu vaheline koostöö ja usaldus.  Lapsed ja vanemad on öelnud, et videotunde võiks olla rohkem, eriti neid kus õpetaja seletaks lahti uusi  teemasid. Vanemad on  valdavalt lastele toeks, kuid ka neil on oma töö, mis vajab tegemist ning on peresid, kus koolilapsi mitu ning koormus on suur. Paraku on koormus kriisiolukorras suurem nii lastel, vanematel kui ka  õpetajatel. Praeguseks on muidugi õpilased rohkem tüdinenud, mitte niivõrd õppimisest, kui sellest, et nad ei saa koos olla teiste õpilastega, ei saa koos mängida ning suhelda. See tekitab stressi ja tülpimust.

Meie oma koolis peame zoomi  vahendusel edasi kõiki  koosolekuid, jagame infot. Arutame klasside kaupa õppeedukust ning klassijuhatajated saavad probleemide tekkimisel võtta koheselt ühendust peredega. Lahendame ka tehnilisi probleeme, samuti on lahenduse leidnud arvutitega seotud mured. On positiivne, et õpetaja ei ole jäetud eriolukorras  üksi, vaid tal on võimalus jagada oma rõõme ja muresid kolleegidega ning arutada aktuaalseid teemasid. Oleme seda meelt, et antud kriis on meid pigem liitnud, nii kogukonda kui kooliperet. Nii et koos oleme me tunduvalt tugevamad kui igaüks eraldi.

Muhu Põhikooli õpetajate tähelepanekud pani kirja koolidirektor Andres Anton. Tänud õpetaja Riin Jürgensonile ja õppealajuhataja Ulvi  Kipperile, kes artikli valmimisele kaasa aitasid!

Narva Pähklimäe Gümnaasium: distantsõpe on näidanud kätte kohad, mis õppe- ja koolikorralduses muutmist vajavad

Pikalt kestnud distantsõpe on mõjutanud õppe korraldamist Narva Pähklimäe Gümnaasiumis. Eriolukorras on kooli põhilisteks ülesanneteks saanud järgmiste küsimuste lahendamine: 

⇒ Kuidas organiseerida koostööd distantsilt nii, et õppeprotsess oleks tulemuslik? 

⇒ Milliseid tugi- ja motivatsioonimeetmeid on võimalik õpilaste toetamiseks rakendada? 

⇒ Kuidas töötada lastevanematega sel viisil, et nad saaksid toetada oma lapsi, tehes tihedat koostööd kooliga?” 

Kogu distantsõppe perioodi jooksul on kool omandanud uusi kogemusi - algul katse-eksituse meetodil, kuid järjest enam tehes tähelepanekuid ja ettevalmistusi selleks, et saadud kogemust tulevikus õppe kavandamisel ja korraldamisel statsionaarõppes kasutada. Esimesed distantsõppe käigus tekkinud tähelepanekud, millega tulevikus edasi tegeleme:  

⇒ Kindlasti leiavad õpetaja töös edaspidi enam kasutust erinevad e-keskkonnad: Opiq, Learning Apps, Google Classroom ning Zoom. 

⇒ Tagasiside küsimine õpilastelt ja lastevanematelt online-küsitlustega on osutunud efektiivseks ning võimaldab jälgida õpilaste hakkamasaamist ja rahulolu kooli, õppetöö ja õpetajatega.  

⇒ Õpetajad on saanud tegeleda enesetäiendusega, kvalifikatsiooni tõstmisega erinevatel e-kursustel, seminaridel ja koolitustel. Need on osutunud väga vajalikeks, mõnele lausa hädavajalikeks.  

Õpilased igatsevad huvitavaid koolitunde.
Foto: Erakogu. Kasutamine autori loal.

Selle aja jooksul on muutunud ka õpilaste, lastevanemate ja pedagoogide suhtumine õppeprotsessi. Paljud tunnistavad tõsiasja, et distantsõppega ei ole võimalik täielikult asendada statsionaarset õpet. Antud asjaolu on seotud piiratud suhtlemisvõimalusega ning liiga suure iseseisva töö mahuga. Eriti raske on algklasside õpilastel. Kuid märkimist väärib see, et lastevanemad ei räägi  ainult probleemidest, vaid lausuvad ka tänusõnu pedagoogidele. Kuna paljud lastevanemad on hetkel õpetajate rollis, siis on nad hakanud rohkem pedagooge mõistma. 

Kindlasti mõjutab hetkeolukord edaspidi kooli kultuuri. Kollektiivi koostööd ja tegevust reguleerivas reeglistikus on aset leidnud teatud muudatused: mitmesuguste nõupidamiste läbiviimine videovestluste kujul. Antud asjaolu annab võimaluse aega kokku hoida, kiiresti lahendada päevakorras olevaid küsimusi. Viiakse sisse muudatusi ja täiendusi kooli õppekavasse, eriti puudutab see õpilaste hindamist. 

Koolis luuakse ka uusi traditsioone: iga kahe nädala tagant toimusid koolis tundide asemel temaatilised virtuaalsed ekskursioonid näiteks MoMA muuseumisse, orienteerumine linnas või õppematkad. Selleks, et ülal hoida koolipere ühtekuuluvustunnet, võis kooli veebilehel ja interneti kodulehel jälgida lastevanemate ja õpilaste loovtöödest tehtavat näitust, emadepäeva kontserti ning lihtsalt meelelahutusliku sisuga avaldatut. Seevastu gümnaasiumiõpilased korraldasid kooli instagrami kodulehel #npg_noored flash mob’i ja kokkusaamisi huvitavate inimestega: kooli õpilaste, näitlejate ja blogeritega. 

Mõned eksponaadid emadepäevale pühendatud virtuaalsest näitusest.
Foto: Erakogu. Kasutamine autori loal. 

Eriolukord on teatud määral raskendanud kooli igapäevast rütmi, kuid samas on näidanud, kuivõrd igatseme oma kooli ning iga oma koolipere liikme järele. 

Narva Pähklimäe Gümnaasiumi
õppealajuhatajad ja direktor

Kärla Põhikooli distantsõppe õppetunnid tulevikuks

Nii nagu paljudes koolides Eestimaal, pakkus ootamatult kehtestatud eriolukord ühest küljest põnevat väljakutset, teisalt pani mõtlema traditsioonilise õppe kitsaskohtadele. 

4. klassi õpilase Greete-Liisa meem
distantsõppest valiti konkursil "Neljaseina kunst"
parimate tööde hulka.
Foto: Erakogu. Kasutamine autori loal.

Distantsõppe nädalate jooksul sai kõigile osapooltele üheselt selgeks, et ilma digioskusteta uues olukorras hakkama ei saa. Kuna meie kool kasutab Office 365 keskkonda, siis eeltööd Teamsi ja OneNote Classroomi kasutusele võtuks olid tehtud ja väga kiiresti õppisid nii õpetajad kui õpilased selles keskkonnas ka õppetööd tegema. Videotunnid on õpilaste seas nõutud ja populaarsed. Meie koolis kasutab seda võimalust umbes pool õpetajaskonnast - füüsikas ja matemaatikas on neid veebitunde üsna tihti. Klassijuhatajatundides kasutatakse sama keskkonda, eriti algklassides on silmast silma suhtlemine õpilaste ja vanemate poolt hästi vastu võetud. 

Õpetajad on hakanud palju enam nii juba tuntud kui ka uusi e-õppe keskkondi kasutama. Tänaseks on selgunud ka edasine koolitus- ja tehnikavajadus, nt dokumendikaamerate ja digitaalsete graafikatahvlite osas. Kindlasti analüüsime õpetajatega distantsõppes väljakoorunut ja kaalume erinevaid variante õppekorralduse muutmiseks. Tegime vastava tagasisideküsitluse ka õpilastele. 

Kuna õppimise eesmärk on eelkõige õppima õppimine, siis võib küll tõdeda, et siiani oli meil liialt palju nn frontaalõpet, kus õpetaja üksi klassi ees rääkis, õpilased olid tihti liiga passiivsed selleks, et õpitavat vastu võtta. See tuli eriti välja distantsõppe algusnädalatel, kus paljud õpilased olid iseseisvalt õppimises korraga täiesti abitud. Mida nädal edasi, seda rohkem on õpilaste iseseisvus õppimisel kasvanud. 

Juba praegu on õpetajad aru saanud, et tublide laste jaoks võib koolis minna vahel igavaks ja protsess on liiga aeglane, kuna nõrgemate õpilaste järele aitamine võtab õpetajatelt liiga palju aega. Üks lahendus võib olla koduõppe päevad neile, kes saavad paremini ja kiiremini hakkama. 

2019. aasta sügisel toimunud õpetajate päev
oli tagantjärele vaadates nagu eriolukorra
ettekuulutus - üheksandikud saatsid õpetajad
viiruse eest karantiini ehk spaasse.
Foto autor: Maris Õispuu

Selgunud on, et mitmetele õpilastele (sh HEV) sobib distantsõpe paremini kui traditsiooniline õpe. Näiteks käitumis- ja tähelepanuhäirega õpilane, kes ei suutnud klassis koos teistega õppida ja kelle põhihuvi oligi pidevalt iseendale tähelepanu tõmmata, on kodus muutunud vaat et kõige tublimaks õppijaks, kel alati kõik tööd tähtajaks ja väga hästi tehtud.
Sellised õpilased on motiveeritumad, osavõtlikumad, rohkem pühendunud ja keskendunud. Võibolla on selle taga asjaolu, et nad saavad omas tempos asju teha või lõpuks ometi oma une täis magada. Kui selline rütm ja töökorraldus toimib õpilase kasuks, siis me ei tohiks seda ignoreerida. 

Peame kriitiliselt üle vaatama õpetamismeetodid ja mõtlema, kuidas tõsta õpilase vastutust õppimise eest, aidates tal algklassidest alates seada eesmärke ja õpetades enesehindamist; panema suuremat rõhku kujundavale hindamisele, mis motiveerib õpilasi rohkem. 

Õppimist on juba muutnud tõsiasi, et distantsõppes on see läinud palju individuaalsemaks. Õpetajad annavad isiklikku sõnalist tagasisidet ja õpilane saab oma tööd järjest paremaks teha. Seeläbi on õppimine õpilase jaoks efektiivsem ja nauditavam. Õpetaja sõnul tunneb ka tema sellest palju suuremat rõõmu, samas on see oluliselt aeganõudvam. 

Õpetaja rõõmus meel ja positiivsed emotsioonid on kaugtöö puhul väga olulised. Teeme iganädalaselt videokolleegiume, kus kõigil on võimalik oma rõõmudest-muredest rääkida. Siiski teevad õpetajale kõige rohkem head meelt õpilaste edenemine ja püüdlikkus, aga ka nende head sõnad. Näiteks nagu õpilase kiri liikumisõpetajale, et tema sai ülesandega hästi hakkama, aga emal läks raskeks. 

Õppetööväliste tegevuste eest kannavad hoolt pikapäevarühma õpetaja, kaitseliidu ringijuhendajad, ja noortekeskus. Iganädalased üleskutsed „Pikk-päev-kodus“ ja „Kogu veel kilomeetreid“ kaasavad lisaks kooliperele ka vanemaid. Kärla kooli õpetajaid ja lapsevanemaid on distantsõppe ajal väga palju aidanud Saaremaa Laste ja Perede Tugikeskuse eripedagoog ja sotsiaalpedagoog ning tugiisikud. Oleme rakendanud ka vabatahtlike abi, nt huvijuht ja üks tubli vilistlane on võtnud endale rolli aidata ühte-kahte õpilast igapäevaselt. 

Lõppevat õppeaastat jääb Kärla Põhikool jaoks sümboliseerima siiski kooli 110. juubel juubelinädalal üheskoos ettevõetuga, mida kodulehelt leitavate videoklippide kaudu ikka ja jälle järele vaadata saab. 

Sirje Ellermaa, Kärla Põhikooli direktor
Foto autor: Anzelika Toll

Sirje Ellermaa 

Kärla Põhikooli direktor

Jõhvi Vene Põhikoolile on distantsõppes edu taganud tihe suhtlus osapoolte vahel ning kiire reageerimine muredele

Kunstitund distantsõppel.
Foto: Erakogu. Kasutamine autori loal.

Jõhvi Vene Põhikooli õpilased  õpivad distantsõppel alates 16. märtsist. Juba selle alguses oli selge, et õpe ei saa jätkuda tavaõppega samas mahus ja samal viisil. Õpetajad kohandasid nii ainekavad kui ka õppemeetodid uute oludega. Tunnid jäid küll toimuma tunniplaani järgi, kuid ülesannete mahtu vähendati, keerulisemaid teemasid lükati edasi, kasutusele võeti erinevad e-õppevahendid. Viimane polnud meie jaoks tundmatu asi, sest e-õppepäevi korraldasime ka varem (nt kasutasime e-õpikuid, erinevaid suhtlusvahendeid, e-ülesannete koostamise programme, osalesime digipööre programmis jne). 

Muidugi tekkisid distantsõppe käigus nii õpetajatel kui vanematel mitmed  küsimused, millele kooli juhtkond ja õpetajad püüdsid lahendusi leida:

⇒kuidas koguda õpilastelt tagasisidet ning anda tagasisidet?; 

⇒kuidas korraldada online-tunde ning koostada atraktiivseid ülesandeid?; 

⇒kuidas toetada ja motiveerida õpilasi, kellel tekkisid õppimisraskused?

Vanemate mured, mis tagasisidest välja tulid, olid järgmised: 

⇒kuidas korraldada koduõpet, kui peres on mitu koolilast? 

⇒kuidas toetada lapsi õppisel ning samal ajal perele toitu valmistada ja kodutöid teha?;

⇒kuidas last õppimisel toetada, kui vanematel on tarvis tööl käia? 

Distantsõppe alguses oli kooliperel vaja tegeleda suure väljakutsega – kohandada õpe vastavalt muutunud olukorrale ning julgustada õpilasi ja nende peresid sellega hakkama saama. Arvame, et tänu tihedale koostööle kooli juhtkonna, õpetajate, psühholoogi, sotsiaalpedagoogi, õpilaste ja vanemate vahel, saime selle ülesandega tublisti hakkama.

Reageerisime koheselt igale abipalvele või murele, laenasime õpilastele sülearvuteid, toetasime vanemaid ja õpilasi IT-vahendite kasutamisel, korraldasime online-tunde ja konsultatsioone, olime pidevas kontaktis õppimises mahajäänud õpilaste ja nende vanematega. 

Spordipäev distantsõppel.
Foto: Erakogu. Kasutamine autori loal.

Selleks, et mitmekesistada õppimist karantiini ajal, korraldasime tervist edendavaid, loovust ning positiivset mõtlemist ergutavaid päevi, mille käigus tavatunnid olid asendatud loominguliste ja põnevate tegevustega.
Kevadisel koolivaheajal pakkusime õpilastele erinevaid aktiivseid tegevusi vaheaja sisustamiseks:
„online-tantsud“, „koolipere karaoke“, „kendama võistlus“, „foto tuntud maali järgi“. Üks lapsevanem isegi kirjutas meile vaheajategevuste tagasisideks: „Andke võimalus natuke puhata ka.“ See oli  ka igati lubatud. 

Kokkuvõtvalt võib öelda, et oleme nüüd palju targemaks saanud nii IT-valdkonnas kui ka õppe diferentseerimises ja kohandamises, lähtudes õpilaste eripäradest, vajadustest ja võimalustest.
Täienenud IT-kohvrit (videotunnid Zoomis, Skype`is, Discordis, Screencastis, Google Classroomis, interaktiivsed harjutused Liveworksheetis-is, Quizlet-is, Quizizz-is, Kahoot`is, Wizer.me`is, PurposeGames`is, Seterra`s jne) kasutame õppe läbiviimisel kindlasti ka edaspidi. Online-koosolekud ja õppenõukogud on viimase kahe kuu jooksul saanud tavapärasteks.

Oleme distantsõppel küll hästi hakkama saanud, kuid nüüdseks  ootame väga oma õpilasi tagasi kooli ning igatseme vahetut suhtlemist lastega! Keerulised ajad on pannud meid rohkem mõtlema sellele, mis on tegelikult olulised asjad elus - väärtustame nüüd kõik palju rohkem inimsoojust, elurõõmu, tihedat koostööd, tolerantsust ja vahetut suhtlemist!

Irina Šulgina
Jõhvi Vene Põhikooli direktor

Emmaste Põhikooli distantsõppe kogemus: muutused on tulnud, et jääda

Viie distantsõppe nädalaga on Eesti koolid teinud tohutu hüppe digipädevustes ja muutunud õpikäsituse rakendamises. Oleme olnud sunnitud kiiresti kohanema muutunud oludega ja kinnitust on leidnud tõsiasi, et muutused toimuvad kõige jõudsamalt siis, kui need on inimese enda jaoks tähenduslikud ja ellujäämiseks vajalikud. 

Meie koolis on selle lühikese aja jooksul realiseerunud mitmed eesmärgid, mille poole üritasime viimased aastad tasapisi liikuda. Enamgi veel. Näiteks, kui varasemalt liikusime väikeste sammudega õpilaste ja õpetajate digioskuste ja -võimaluste arendamise suunas, siis distantsõppes on areng muljetavaldav. Ka kõige nooremad õpilased toimetavad julgelt erinevates digikeskkondades, suhtlevad õpetajaga Zoomis, oskavad Stuudiumisse üles laadida tehtud töödest pilte jne. Julgen arvata, et märgatavalt on paranenud digioskused mitte ainult õpilaste ja õpetajate, vaid ka lapsevanemate seas. Tean, et mõned pered liiguvad koos lapsega kooliülesande tarvis Endomondo saatel või lahendavad Nutispordis matemaatikaülesandeid. Kodudes on olemas kõik vajalikud IT-vahendid, et edukalt õppetöös osaleda. Me kõik oleme digimaailmas ühtaegu nii õppijad kui ka õpetajad. 

Robootika töötubade abil toimus digi- ja tehnoloogiapädevuste arendamine
juba enne distantsõppele minekut. Foto: huvijuht Marys Suislepp

Distantsõppega on muutunud õppimisviisid, õpetamise olemus ja tähendus. Kui varasemalt tundus, et muutunud õpikäsitus on kohati midagi saavutamatut ja suures osas mitmetimõistetavat, siis viimased viis nädalat on näidanud, et muutused õpetamises ja õppimises on paratamatud. Enamikest õpilastest on saanud ennastjuhtivad õppijad, kes suures osas planeerivad ise oma päeva ja vastutavad oma õppimise tulemuslikkuse eest. Õpetajatest on saanud juhendajad ja suunanäitajad. Võrreldes varasemaga edasi- ja tagasisidestavad õpetajad igat õpilast individuaalselt oluliselt enam kui varem. Õpetaja peab õpilast usaldama, lubama tal eksida ja andma võimaluse jõuda ise püstitatud eesmärgini. Õpetajad on pidanud üle vaatama oma ainekavad ja tegema valikuid - õpetama ainult seda, mis on tõeliselt oluline. Valima selliseid õpetamisviise, mis ei eelda õpetaja suurt osalust. Keskmes on õppija ja tema areng. 

Kehalise kasvatuse tunnitöö- koduhoovist orienteerumiskaardi koostamine.
Töö autor 9. klassi õpilane Kertu Liisa Põtter.

Kooli (õpetajate) kõrvale on olulise osapoolena tõusnud kodu (lapsevanemad). Kodul on suur vastutus lapse vaimses ja füüsilises arengus. Õppimine ei ole ainult kooli asi ja vastutus. On selgeid märke sellest, et kodudes väärtustatakse varasemaga võrreldes enam õpetajate tööd ja koolikeskkonna mõju lapse arengule. Päris mitmed asjad, mis varem tundusid iseenestmõistetavad, on nüüd omandanud uue väärtuse. Näiteks koolilõuna asemel toidupakk, õpetaja lahke innustav hääl Zoomis või kohtumine klassikaaslastega virtuaalkeskkonnas. 

Distantsõpe on pakkunud meie väiksele maakoolile huvitava võimaluse. Kujunenud olude sunnil õpetavad meie kooli 6.-9. klassile eesti keelt ja kirjandust tublid Tallinna Vanalinna Hariduskolleegiumi õpetajad. Distantsõppeta poleks see võimalik. 

Milline saab olema distantsõppe mõju koolikultuurile ja haridusele laiemalt, on hetkel veel raske öelda. Selge on see, et samas seisus, nagu me enne distantsõppele minekut olime, sügisel jätkata ei saa. Mõned muutused on tulnud, et jääda. Tõenäoliselt IT-vahendite ja digikeskkondade kasutamine tavaõppes suureneb. Õpetajad on viimastel nädalatel välja töötanud hulga põnevaid õppematerjale, mida saab ka hiljem kasutada. Õpilaste digipädevused ja julgus on oluliselt kasvanud, seda saab õppetöös ära kasutada. 

Kehalise kasvatuse tunnitöö - orienteerumisraja peidukohtade vastused.
Töö autor 9. klassi õpilane Kertu Liisa Põtter

Inimeste väärtushinnangud on muutunud. Ma tahaks loota, et me küsime endalt edaspidi rohkem, miks me midagi teeme ja vähem saab olema asjatut tormamist. Arvan, et praegune tihe koostöö ja vastutuse jagamine kooli ja kodu vahel jääb vähemalt mingiks ajaks püsima. Usun, et sügisest jätkavad haridusteed ennastjuhtivad ja motiveeritud õppijad. Usaldus õppija ja õpetaja vahel on kasvanud. Ilmselt on õige aeg mõelda sellele, kuidas koolipäeva sees õpilasele suuremat otsustusvabadust anda. Distantsõppega on järjest enam kinnistunud mõtteviis, et igal õppijal on oma õpitee. Ja kindlasti tunneme sügisel kohtudes suuremat rõõmu oma kaaslastega koosolemisest. 

Emmaste koolimaja õpilaste ootuses.
Foto autor: huvijuht Marys Suislepp

Ja lõpetuseks, ma väga loodan, et järjest enam peresid väärtustavad elu maal ja valivad oma lastele haridustee alguseks väikse kodukoha lähedase maakooli. Meil on veel ruumi ja igaüks loeb. 

Merje Kikas 

Emmaste Põhikooli direktor

Kärdla Põhikooli distantsõppe kogemus: edu tagavad tasakaalukus, positiivsus ja koostöö osapoolte vahel

Algatus Huvitav Kool on jõudnud distantsõppe kogemuste kirjeldamisega Hiiumaale ning sel korral jagame Kärdla Põhikooli  mõtteid sellest, kuidas on läinud kohanemine uue olukorraga ning mis aitab keerulises olukorras hoida rõõmsat meelt ja viia läbi kavandatud õppetööd. 

1) Millised kogemused saaks teie kool kaasa võtta sellest kriisiolukorrast tulevikuks?

KOHANEMINE 

⇒ Uus olukord nõudis kiiret kohanemist. Siinjuures olid suureks abiks koolipere tasakaalukus ja positiivne meel. 

⇒ Distantsõppe alguses alustasime juba tuttavate e-keskkondadega, uusi asju võtsime juurde järk-järgult. 

⇒ Kollektiivis leppisime aegsasti kokku mõned tegutsemise reeglid distantsõppe planeerimisel, õpilaste hindamisel ja tagasisidestamisel. 

⇒ Mõne nädala möödudes kujunesid igal õpetajal välja kindlad töövormid ja stiil, mis aitasid luua rutiini ja anda kindlustunde õpilastele selles ebakindlas maailmas. 

PAINDLIKKUS 

⇒ Õpetajad said olla enda töö planeerimisel võimalikult vabad. Nii kasutati võimalusi anda ülesandeid õpilastele kas päeva või nädala kaupa. Kokku oli lepitud see, et ülesanded peavad olema õpilasele nähtavad hiljemalt sama päeva kella 10-ks. Eraldi kodutööde andmist vältisime, sest distantsõppel on õpilase vastutus nagunii suurem ja ülesannete tegemine võtab rohkem aega. 

⇒ Hindamisel lähtusime õpetaja soovist anda numbrilist või sõnalist tagasisidet. Arvestasime seejuures õpilaste osalust, esile kerkisid teistsugused oskused, mida sai hinnata (nt info otsimine, koostöö, aja planeerimine, arvuti kasutamise oskused). 

KOOSTÖÖ ja SUHTLUS 

⇒ Koostöö vajadus on suurenenud igal tasandil (kooli pidaja – koolipere, juhtkond – õpetajad, tugispetsialistid omavahel, õpilased omavahel, õpilased ja klassijuhataja). 

⇒ Koostööle on mõjunud positiivselt tunnustus; olukorra mõistmine, aga mitte dramatiseerimine. Järjest enam on märgata õpetajate vahelist koostööd metoodika vahetamise osas ja lõimingut toetavate õppeülesannete planeerimisel. 

⇒ Üksteisega aitavad sidet hoida iganädalased õpetajate veebikoosolekud. Lisaks toimuvad tugimeeskonna regulaarsed grupivestlused. Õppealajuhataja vestleb sageli õpetajatega telefoni teel. Direktor on tihedas suhtluses kooli juhtkonna ja teiste koolijuhtidega. 

⇒ Õpilastega aitavad tugevamat sidet hoida veebikohtumised. Toimunud on ka esimesed lastevanemate koosolekud veebis. Peamiselt kasutame koolis Google Meet keskkonda ja mõned ka Zoomi. 

⇒ Ühelt poolt tundus, et tehti omavahel rohkem koostööd, aga eristusid selgemalt ka grupist eemale jääjad ja nendeni tuli jõuda teisel viisil. 

ÜKSTEISE TOETAMINE 

⇒ Pärast esimest nädalat distantsõpet saatis direktor õpilastele videotervituse ja sõnumi kooli kodulehele. 

⇒ Õpilasi on aidanud individuaalne tagasiside õpetajalt (e-posti teel, FB sõnumite, telefonikõnede, videovestluste abil), ühine veebitund klassiga ja veebiülesannete lahendamine (nt Opiq). Vanemad õpilased on loonud iseseisvalt väiksemaid õppegruppe, kellega koos lahendatakse ülesandeid ja hoitakse samal ajal üksteisega veebisuhtlust. Suurenenud on õpilaselt - õpilasele õpetamine ja toetamine. 

⇒ Hea meel on selle üle, et enamus õpilastest on hakkama saanud. Koostöös lastekaitsega oleme suutnud kõiki peresid kaasata. Vaid mõned üksikud õpilased on distantsõppe perioodil õppetööst eemale jäänud. Tugispetsialistid on pöördunud perede poole ja saavutanud peredega kontakti. Iseasi, kas kõik õpilased ülesandeid teevad. Pigem on ülesannete tegemine jäänud puudulike oskuste taha. Pingutame selle nimel, et ka praeguseks õppimisega raskustesse sattunud õpilased kooliaasta positiivselt lõpetaksid. Ehk annab selleks uusi võimalusi maikuu teine pool, mil loodetavasti on võimalik korraldada individuaalseid silmast silma kohtumisi mõne õpilasega. 

⇒ Õpetajate suhtluseks sai kohe distantsõppe perioodi algul loodud sotsiaalmeediasse nn virtuaalne õpetajate tuba. Õpetajad on saanud üksteiselt metoodilist tuge, tehnilist abi kooli haridustehnoloogilt ja juhtkonnalt, lisaks on olnud võimalus osaleda erinevatel veebikursustel (nt HITSA, INNOVE) ja leida huvitavaid ideid internetist, kus distantsõpe on käima lükanud mitmed kogukonnad. Üle 300 inimese on liitunud ka maakondliku FB grupiga „Kodune distantsõpe Hiiumaal – õpime koos”, mis on kinnine grupp, mis on mõeldud Hiiumaa lapsevanematele ja õpetajatele. 

⇒ Koolijuht on saanud tuge nii õpetajatelt, lapsevanematelt, kooli pidajalt, oma mentorilt kui ka alustavate koolijuhtide arenguprogrammist. 

Kärdla Põhikooli ja Hiiumaa Gümnaasiumi õpetajate, õpilaste ja
lapsevanemate ühistööna valminud lauluvideo "Hirmu ei pea tundma me".

POSITIIVNE MEEL 

⇒ Uus olukord on toonud kaasa ebakindlust ja määramatust ning kõige selle juures aitab hakkama saada positiivne meel ja toredad ettevõtmised. 

⇒ Õpilased on saanud osaleda nii suurtes projektides kui ka lühemaajalistes tegevustes. Näiteks saavutas meie kooli 1.b klass RMK metsaviktoriinis 15. koha ligi 300 osaleja hulgas. Huvitav oli rahvusvaheline rändekalade joonistamise projekt algklassidele, kus olid osalejatele korraldaja poolt toredad diplomid. 

⇒ 9.klassi õpilased osalesid ettevõtlus tunni raames ja saavutasid häid tulemusi loovas ja põnevas meeskonnamängus Creatlon, mida korraldasid JA Eesti ja EBS Gümnaasium. 

⇒ Kärdla Põhikooli ja Hiiumaa Gümnaasiumi õpetajate, õpilaste ja lapsevanemate ühistööna valmis positiivsust süstiv video, mille leiad siit: Hirmu ei pea tundma me. 

⇒ Meeleolu on aidanud üleval hoida Kärdla Põhikooli õpilasesinduse ja huvijuhi poolt loodud algatused. Näiteks “Südame- ja tervisekuu väljakutsetesari” (Vaata fotosid siit: shorturl.at/DLV06) ja liikuma kutsuv lauamäng „Liikumises peitub rõõm".

Liikuma kutsuv lauamäng "Liikumises peitub rõõm".
Foto: Kärdla Põhikool.

⇒ Kõigele vaatamata oli kevadist koolivaheaega väga vaja, sest esimene õhin sai mööda ning nii õpetajad, õpilased kui lapsevanemad hakkasid väsima. Oleme väga tänulikud kodude pühendumisele ja panusele ning selle väljenduseks joonistasid Kärdla Põhikooli õpetajad lapsevanematele tänukaardid. Vaata siit. 

2) Kas distantsõpe ja need raskused, millega on tulnud tegeleda, on mingil viisil mõjutanud õpetajate, õpilaste ja lapsevanemate, aga ka kogukonna suhtumist õppimisse ja õpetamisse? 

⇒ Laste iseseisva töö oskus ja vastutus on suurenenud. Distantsõpe on andnud selge sõnumi – õpin enda jaoks, sest õpetajale töö ära tegemiseks on väga palju ausaid ja vähem ausaid võtteid. Tohutult tõusis õppija enda vastutus, harjutada ja kinnistada uusi teadmisi. Õpetaja oli nõuandja ja tagasi/edasisidestaja, mis ongi väga oluline. Seda inimlikku toetust ja suunamist ei saa asendada ükski tehniline vidin. 

⇒ Lapsevanemad oskavad hinnata õpetajate tööd senisest enam. 

⇒ Koolipere tajub väga selgelt kodude ja lapsevanemate panust ning pühendumist. Kodu ja kooli vaheline koostöö olulisus on veelgi tugevamalt välja tulnud. 

⇒ Koostööd on võimalik teha ka distantsilt. Oluline on hoida suhtlust õpetajaga ja anda kohest tagasisidet, kui õppemaht läheb liiga suureks või ei tule iseseisva õppmisega toime. Oma töö said sujuvamalt käima need õpetajad, kellel oli kodudega juba enne distantsõppele suundumist loodud regulaarne suhtlemine. See tegi ülemineku mõlema poole jaoks lihtsamaks. 

⇒ Oleme saanud distantsõppega hakkama ja seda võiks tulevikus kasutada nt siis, kui riiklik punane püha satub teisipäevale või neljapäevale, kui koolimaja on (proovi)eksami jaoks vaja vaikseks saada jms. 

⇒ Liiga palju uut alguses oli ehmatav, toimis traditsioonilise ja tuttavaga samm-sammult alustamine ja järjest millegi uue lisamine. Kui esimesel kahel nädalal olid peamised ülesanded, mida õpilastele anti õpiku ja töövihiku baasil , siis kolmandal nädalal kasvas hüppeliselt videotundide maht. Selle reguleerimiseks viisime sisse Google kalendrisse videotundide märkimise süsteemi. 

⇒ Tegelikult on eriolukorrast veel palju õppida ja kõik ei ole kindlasti mitte negatiivne. Selleks, et sellest perioodist võtta kaasa hea ja õpetlik osa palus õppealajuhataja kõigil õpetajatel distantsõppe alguses mõelda nendele asjadele, mis töötasid meie kooli tingimustes hästi ning nendele, mis ebaõnnestusid. Perioodi lõpul koostame nendest mõtetest ideepanga tuleviku tarbeks, kuhu iga õpetaja lisab vähemalt ühe mõtte. 

⇒ Enne koolivaheajale minekut viisime läbi õpilaste hulgas tagasiside küsitluse, millele vastas ligi 202 õpilast ehk 63% kõikidest õpilastest. Saadud tagasiside on meie jaoks väga oluline ja aitab planeerida järgmiste nädalate distantsõpet, et üheskoos edasi minna. 

3) Kas see olukord võib kuidagi mõjutada tervet koolikultuuri? 

⇒ Oleme saanud hakkama ja seda ühise pingutuse tulemusena. 

⇒ Koolipere MEIE- tunne tugevneb ja sellega koos ka igatsus ühel päeval taas kohtuda. 

⇒ Oma kooli kogemusest lähtudes võime öelda, et hüppeliselt kasvasid nii õpetajate kui ka õpialaste erinevad digipädevused. Muuhulgas avastati uusi viise suhtlemiseks.

Margit Kagadze
Kärdla Põhikooli direktor