Õpihuvilaager Võrumaal - hoogne sissejuhatus kooliaastasse

17.−19. augustil toimus Võhandu puhkekeskuses Osula Põhikooli õpihuvilaager. Laager oli mõeldud kõigile õpilastele, kes tulla said ja soovisid. Kuna meie koolil on õpilaagrite traditsioon, siis osalesid pea pooled 2. – 9. klassi õpilased ning laagri õnnestumisele andsid panuse enamus kooli õpetajatest. Õpihuvi äratamiseks oli kutsutud lisaks palju külalisjuhendajaid-esinejaid. Kõik ikka selleks, et peale kahte rasket koroona-aastat ja suvevaheaega saaksid õpilased uut hoogu algavaks õppeaastaks.

Esimesel päeval toimusid õpitoad ja külastati koduvalla omapärast vaatamisväärsust Lasva veetorn-galeriid ning saadi ülevaade Eestis elavatest lindudest. Töötubades värskendati teadmisi esmaabist, meisterdati ning õpiti selgeks laagri laul ja tants, mida kõik rühmad said õhtul koos esitada. Mõnusat muusikat ja võimalust kaasa laulda pakkus külaliseks kutsutud Aare Pai ansamblist Öösorr. Laagripäeva lõpetas loomulikult disko, mis oli tore seetõttu, et diskopuldis oli oma kooli poiss.

Aasta huvialaõpetaja Triinu Grossmann robootika õpituba juhendamas.
Foto: Erakogu.

Teisel päeval saime õppida ja mängida võrkpalli, teha ise pärmitainast ning elevust ja teadust pakkus hämar teadusteatri õpituba. Lisaks olid veel Võru Orienteerumisklubi, MTÜ Nutivõluri ja Päästeameti veeohutuse õpitoad. Viimases tutvustati meile ka SUP lauaga veel olemise ohtusid. Õhtul etendas iga klass kahte eelneval päeval loositud vanasõna, mida kõik said arvata ja enda klassile punkte koguda. Meie valmistatud pärmitaignast olid justkui võluväel küpsetatud kaneelirullid, mida saime peale arvamismängu nosida. Raske uskuda, et nii suure koguse pärmitainast valmistasime!

Päeva viimase hoogsa õpitoa viisid läbi vapustavad EasyLeg s Crew break-tantsijad. Tegime tutvust breigi põhisammudega ja see polnudki nii lihtne. Lõpuks saavutasime ikka mingisuguse sujuvuse ja ühtsuse liikumises. Nende esinemiskava aga kutsus esile valju ja tormilise kaasaelamise. Päev jõudis õhtusse üsna rahulikult, sest olime pikast päevast väsinud ja vihma muudkui sadas.

Viimasel päeval kohtusime lastekirjaniku ning ettevõtja Anti Saarega, kes rääkis oma tegemistest ning kujunemisest kirjanikuks ja ettevõtjaks. Tema loodud mängud pakkusid huvi eriti noorematele õpilastele, kes saavad seda mängu nüüd ka koolis mängida.

Kuidas laager õpilastele meeldis? 

Sellele sain vastuseid laagri töölehelt, mille kõik osalejad täitsid. Teadusteater tundus ülipõnev igas vanuses osalejatele. Noorematele meeldis väga pärmiseente võlumaailma töötuba. Päästeameti veeohutuse demonstratsiooni peeti oluliseks ja vajalikuks. Kolme kuu järel on Remol kõige erksamalt meeles õhtune disko, mis oli ka paljude teiste osalejate lemmik. Klassikaaslase Reio jaoks jäid meelde ööbimine kämpingus ning Gerli meelest olid oma kooli kokkade lõunasöögid kõige parem osa laagrist.

Laagrilaul liidab. Foto: Erakogu.

Laagripäevade mitmekesised tegevused avardasid kindlasti meie silmaringi, andsid uusi kogemusi ja teadmisi ning pakkusid suhtlemisvõimalust klassi- ja koolikaaslastega. Sellele kõigele lisaks veel palju värskes õhus viibimist, aktiivset liikumist, maitsev toit ning hea seltskond! Oli igati tore sissejuhatus kooliaastale!

Elo Rahman

Osula Põhikool

Muljeid Rakett69 õpihuvilaagritest

Rakett69 õpihuvilaager Osula Põhikoolis

Suvel rääkis õpetaja Rakett 69 laagrist, mille ta plaanis sügisel Osula Põhikoolis korraldada ja kutsus meidki osalema. Alguses ma ei olnud päris kindel, kas ma saan ikka hakkama, aga kui laager algas, siis selgus, et seal oli väga tore olla.

Laager toimus septembri lõpus ja oktoobri alguses koolis. Laagrit juhendas meie keemia- ja füüsikaõpetaja, kes osalejaile ülesandeid selgitas. Laagris sai osaleda kokku 16 kaheksanda ja üheksanda klassi õpilast, keda õpetaja kutsus või kes ise avaldasid soovi osaleda. Kokku sai väga mõnus seltskond. Iga päeva alguses loosisime uued võistkonnad ja alustasime ülesannete lahendamisega. Kuna kõik tahtsid lahendamisel osaleda, siis oli väga hea jagada ülesanded kõigi tiimikaaslaste vahel, et saaks ühiselt lahenduse võimalikult kiiresti valmis.

Rakett69 laager Osula Põhikoolis
Foto: Erakogu

Kõige rohkem meeldisid õpilastele ehitusülesanded. Põnevad ja erinevad lahendused tulid tiimidel pallide sorteerimises. Sorteerimismasinate ehituses kasutati huvitavaid vahendeid ja otsiti koos toimivaid lahendusi. Kahjuks enamus palle maandus (kõigil) siiski põrandal. Võistkondade poolt ehitatud masinates leidus vigu, mida oleks saanud parandada pikema ajaga. Veidi rohkem oleksime vajanud aega testimiseks ja masina täiustamiseks.

Raketi ehitamise ülesandes leidsid kõik üsnagi ruttu hea lahenduse kuidas rakett võimalikult kõrgele õhku lennutada. Proovisime mitu korda üle, et meie rakett ikka lendaks. Ülejäänud aja jooksul katsetasid osad laagrilised erinevaid segusid ainetest, mis raketi ehitamisest järele jäid. Poiste seas tekitas see katsetamine suurt põnevust. Kõikide võistkondade raketid lendasid päris kõrgele. Autode ehitamine oli aga juba keerulisem ja taas kasutati väga erinevaid lahendusi. Meie tiim ei suutnud oma prototüüpidest välja panna autot, mis piisavalt hästi ja kiiresti edasi liiguks, mistõttu pidime viimase kahe minuti jooksul kasutusele võtma hädaabi variandi, mis võimaldas küll võistlusel osaleda, aga paraku meie sõiduk finišisse ei jõudnud.

Mulle meeldisid kõige rohkem salasõna lahendamine ja elektrivoolu tekitamine jääkuubikute vormides. Salasõna lahendamisega oli raske alustada, sest me ei taibanud kohe ära mis teha tuleb. Peale paari õpetajapoolset vihjet saime juba päris hästi hakkama ja kõik võistkonnad proovisid lahendada ülesannet võimalikult kiiresti. Elektrivoolu tekitamisel teadsime kohe mis teha tuleb ja jõudsime lahenduseni isegi liiga ruttu. Mul jäi sellest ülesandest hästi meelde, milline lahus on parem elektrijuht kui teised. Kõik õpilased said käia vähemalt korra duellis. Igaühel olid omad lemmikud duelliülesannetes. Edukas olemiseks oli vaja proovida erinevaid tehnikaid ning mõne ülesande puhul selgus ka, et lihtsuses peitub võlu. Mõnel juhul oli tähtis ka see, et sul oleks natuke õnne.

Rakett69 laagris osalejad Osula Põhikoolis. Foto: Erakogu.

Kui me saime ülesannetega valmis enne ette nähtud aega, saime mängida erinevaid mänge ja rääkisime põnevaid lugusid. Ma olen väga õnnelik, et ma sain võimaluse selles laagris osaleda. Lahendasime erinevaid ehitus- ja mõtlemisülesandeid. Sain uusi kogemusi ja õppisin palju uut.

Liis Serv

Osula Põhikool

Rakett69 õpihuvilaagris kogetud põnevad hetked Pärnu Rääma Põhikoolis

Rakett69 õpihuvilaagrid toimusid oktoobrivaheajal 2021 Pärnu Rääma Põhikoolis, kui kahe laagri peale kokku said raketitunnistuse 31 ägedat noort. Laagri juhendajaks oli Pärnu Rääma Põhikooli õpetaja Mart Kimmel.

Rakett69. Keidy Vaikla joonistus.

Laagrimuljeid jagavad Keidy Vaikla, Katri-Liis Sedjakin ja Vaido Schneider.

1. Miks otsustasid laagris osaleda?

See oli midagi uut ja tundus põnev tegevus.

2. Mida tegite?

Lahendasime palju põnevaid ülesandeid, mis tõstsid adrenaliini kohe juba hommikul. Seal sai mõelda, teistega koostööd teha ja erinevaid masinaid ehitada.

3. Mis jäi meelde?

Meelde jäi tore seltskond ja palju erinevaid ülesandeid ja nende lahenduskäigud.

4. Mis oli lahe?

No kõige lähedam oli ikka see, kui sai teha neid ülesandeid ja nuputada erinevaid lahendusi.

Eriti lahe oli raketi valmistamine.

5. Kuidas võtaksid oma muljed kokku?

Väga äge ja lõbus oli ja kui saaks teeks uuesti.

6. Kas soovitaksid sõpradele? Miks?

See oli väga huvitav kogemus; seal saab teha lahedaid asju; see on kogemus, mida saab ainult selles laagris ja sa kohtud uute inimestega ka kindlasti.

Muljeid Valma õpihuvilaagrist

Viljandi Kutseõppekeskuse õpihuvilaager toimus Valma seikluspargis. Kuna selle laagri teemaks oli inglise keeles suhtlemine ning ma teadsin, et tahan saada lahti kartusest rääkida inglise keeles ja ühikas ei ole nädalavahetuseti väga midagi teha. Nii otsustasingi minna Valma õpihuvilaagrisse.

Laager toimus 1.oktoobrist kuni 3. oktoobrini 2021. Laagri korraldasid huvijuht Marge, inglise keele õpetaja Ryan, kooli sotsiaalpedagoog Maili, projektijuht ja inglise keele õpetaja Tiiu ning õppejuht Helen. Kahjuks juhtus nii, et Marge jäi haigeks ja ei saanud meiega kaasa sõita. Õpilasi oli kokku 26. Meid pidi olema 32, aga kahjuks ei saanud mõned viimasel hetkel kaasa tulla, ikka koroona tõttu. Et VIKKis õpib poisse rohkem, oli ka laagris neid rohkem, aga nendega oli väga tore koos olla.

Esimesel päeval, kui me sinna kohale jõudsime, räägiti meile kõigepealt reeglitest. Seejärel  rääkisid Maili, Tiiu ja Ryan sellest, mis hakkab kolme laagripäeva jooksul toimuma. Peale seda tegime inglise keeles ühe tutvumismängu. Selles mängus pidime ütlema oma nime ja millal me sündinud oleme. Peale seda saime kätte oma toad, et need üle vaadata ja asjad ära panna. Mina sain ühte tuppa koos ehitusviimistlejatega. Kui see tehtud, läksime õue atraktsioonidega tutvuma ning hiljem saime need ka ise järele proovida.

Programm algas meil inglise keele projektõppega, mida juhatas Ryan. Ta tegi meiega ühe sellise mängu, et ütles meile ühe tähe ja sellega pidime kirjutama nii palju ingliskeelseid sõnu, kui me teadsime. Kõigil õnnestus see mäng hästi. Peale seda tuli üks laagri lemmikosadest - söömine. Kindlasti pean mainima, et toidud laagris olid vapustavalt maitsvad. Võib-olla hindan seda osa laagrist enim just seetõttu, et õpin ise koolis kokaks, aga ei kuulnud, et ka keegi teine oleks toidu pärast kurtnud.

Peale lõunat jätkusid õhtused tegevused: meisterdamine, joonistamine ja inglise keele projektõpe. Need tegevused olid kõik vabatahtlikud ja kedagi ei sunnitud millekski. Õhtul oli meil veel lõkkeõhtu ja terve laager mängis peitust, isegi õpetajad. Nii jõudiski esimene laagripäev rõõmsalt õhtusse.

Viljandi Kutseõppekeskuse õpihuvilaager Valmas. 
Foto: Erakogu

Teine hommik oli mõnus. Sõime hommikust ja käisime vaatamas päikesetõusu. Peale seda algas kõige lahedam osa, seikluspargis turnimine. Alguses tehti meile põhjalik koolitus ja seejärel saime juba radu avastama minna. Tegime läbi erinevaid radu ja laskusime köiega. Mina läbisin kolm rada ja laskusin kaks korda, sellest mulle piisas. Vahepeal saime pirni ja küpsist süüa ning teistele kaasa elada. Seiklesime kokku kaks tundi ning peale seda algas minu grupil inglise keele projektõpe. Teised läksid Heleni juurde disainitöötuppa. Mina käisin ka Heleni töötoas, aga tegin seda juba varem. Selles töötoas õppisime joonistama telliskiviseina ning kaunistasime plastmasstopsid salvrätikumustritega. Inglise keele tunnis tegime filmi, kus mängisime jalgpalli, golfi ja näitlesime, et istume lõkke ääres. Mina käisin ka Ryaniga seikluspargi proovirajal, mis oli väga huvitav. Peale filmi tegemist läksime puhkama. Õhtul vaatasime multikaid ja tegime küpsisetorti. Kui viimane film ära lõppes, läksime kõik koos piljardit mängima ning kell üks öösel käisime veel koos Ryaniga köiega sõitmas. Kusjuures Maili ja Tiiu ei tea ikka veel, et me nii hilja õues käisime.

Laagrilised seiklusradu avastamas. Foto: Erakogu.

Kolmanda päeva hommikul hakkasime asju pakkima. Käisime söömas ning jagasime laagrimuljeid. Meile anti ka märkmepaberid, millele pidime kirjutama, mis meile laagrist meelde jäi. Õpetajad kirjutasid õpilaste kirjapandud laagrimuljed suurtele paberitele ja kleepisid lava äärele. Enne laagrist lahkumist saime maitsta isetehtud küpsisetorti ning tegime viimased laagripildid. Siis oligi aeg bussi peale istuda ja koju sõita.

Ma võin ausalt öelda, et see oli minu kõige lemmikum laager, mis kooliga seoses on toimunud. Sain nii palju uusi sõpru ja õppisin inglise keelt rohkem, kui ma julgesin enne laagrit loota. Terve laager möödus konfliktideta. Ei saa mainimata jätta, et poisid olid nii lahked ja viisakad kõikide tüdrukute vastu, mis oli minu jaoks tegelikult väga üllatav. Kui ma saaksin, siis kordaksin seda elamust ja kutsuksin kõik oma kooliõed- ja vennad kaasa.

Viktoria Ivanova
Viljandi Kutseõppekeskuse õpilane

Läänemere veebiviktoriin 2021 osalejatele avatud!

UNESCO ühendkoolide võrgustiku Läänemere Projekti veebiviktoriin on saanud avapaugu ja ootab järgneva kuu jooksul osalema noori üheksast riigist, kes omavahel Läänemere ja maailma kohta info otsimises mõõtu võtavad! 

See on hea võimalus tabada mitu tarkusekärbest ühe hoobiga – õppida Läänemere kohta, saada keskkonnateadlikumaks, parandada enda info otsimise oskusi ja õppida inglise keelt.

Tänavu on viktoriini siduvaks teemaks “Kliimamuutused ja ränne”. Veebiviktoriini nutikad küsimused on kogutud BSP koordinaatoritelt ja koostööpartneritelt erinevatest UNESCO ühendkoolide Läänemere Projekti võrgustikuga liitunud riikidest. Näiteks esitasid sel aastal Eestist küsimusi MTÜ Mondo, Vaibla Linnujaam ning merebioloog Jonne Kotta. Viktoriin on vormistatud mugavalt Walk & Learn poolt loodud veebiviktoriini e-platvormile, mis arvestab automaatselt osalejate punkte.

⇒ 4. - 6. klass: 30 minutit, 5 küsimust

⇒ 7. - 9. klass: 45 minutit, 8 küsimust

⇒ 10. -12. klass: 60 minutit, 10 küsimust

Oluline teada:

⇒ Vaja on head internetiühendust ja kõlareid/kõrvaklappe.

⇒ Iga õpilane saab osaleda vaid ühe korra (arvesse läheb esimene skoor)

⇒ Küsimustele vastatakse kindlas järjekorras ning küsimuse juurest edasi liikudest pole võimalik tagasi minna ning eelmisi vastuseid parandada.

⇒ Viktoriinil on ajalimiit – vastavalt vanusegrupile 30-60 minutit.

⇒ Viktoriini võib teha üldhariduskoolis näiteks inglise keele, geograafia või bioloogia tunnina, samuti koduõppe täiendusena. Osaleda võivad ka huvikoolid ja üksikud õpilased.

Viktoriinis võivad osaleda kõikide koolide õpilased, kes inglise keelt oskavad, kuid vaid UNESCO ühendkoolide võrgustiku koolide õpilased saavad osaleda auhindade loosimises.

Eesti parimaid osalejaid ootavad Eesti mahetootjate tooted (viktoriini sponsoriteks on Karli ja Linda maiustused, Minna marmelaadid, Mahenäksivabrik Süü ää ning Taali mesila), osalemisvõimalus purjeõpperetkel Soome või teadlaskogemus töövarjupäeval 2022. aasta suvel. Lisaks panevad eriauhindu välja MTÜ Mondo (kaks 33-eurost Fotografiska kinkekaarti, Mondo virtuaalreaalsusmäng koos peaseadmetega kuuks ajaks parima tulemusega õpilase kooli) ning Rohelise kooli programm.

Õiged vastused postitame BSP rahvusvahelisele kodulehele jõuludeks. Osalejate punktiskoorid ja auhinnasaajate nimekirja saadame UNESCO ühendkoolide kontaktõpetajatele ja osalejate meiliaadressidele, mis viktoriinivormis esitatud. Osalejate nimesid ja edetabeleid ei avalikustata.

Viktoriinil võivad osaleda ka õpetajad, harrastusteadlased ja täiskasvanud loodushuvilised, kuid neil palume lisada oma nime järele märkuseks tärn ja märksõna *(õpetaja) või *(huviline), sest nii saame punktiarvestusest vastused eraldi kokku koguda.

Võimalusel ootame väga õpilastelt, õpetajalt ja loodushuvilistelt viktoriinile tagasisidet, palume saata see korraldajale: maria.ivanova@tartuloodusmaja.ee. Tahaksime teada, kas osalejatel oli huvitav seda teha, missugused küsimused olid keerulised ja kuidas neile meeldis viktoriini ülesehitus.

Viktoriin on avatud 1. novembrist 6. detsembrini 2021!

VIKTORIINILE SAAD SUUNDUDA SIIT

Ootame noori välja töötama maailma muutvaid lahendusi kliima ja rände teemadel

29.-30. jaanuaril 2022 (senise 13.-14. november 2021 asemel) toimub noortele suunatud kliima ja rände teemaline häkaton, kus meeskondades arendatakse konkreetseid lahendusi kodukohas muutuse loomiseks ja võisteldakse oma ideele rahastuse saamiseks.

Häkatoni eesmärgiks on julgustada noori rände ja kliima väljakutsete lahendamisel initsiatiivi võtma ja anda neile võimalus reaalseid lahendusi ellu viia. Neli kõige läbimõeldumat ja silmapaistvamat lahendust saavad ka 1000€ rahastust ja mentori abi lahenduse projektina elluviimiseks järgneva 5 kuu jooksul.

Häkatonil saavad noored arendada oma idee terviklikuks plaaniks, mis aitaks koolis, kodukohas või Eestis laiemalt leevendada kliima või inimeste rändega seotud probleeme.

Näiteks saad arendada ideid, mis vastaksid küsimustele nagu:
⇒ Kuidas toetada sisserändajate kohanemist?
⇒ Kuidas kaasata välismaal elavaid eestlasi Eesti ellu?
⇒ Kuidas anda hoogu Eesti kliimaliikumisele?
⇒ Kuidas elada head elu vähemate asjadega? Ja palju muud.

Idee arenduse ajal juhendatakse ja toetatakse osalevaid noori alustades idee ja lahendatava probleemi valimisest kuni tegevusplaani ja eelarve koostamiseni. Samuti aidatakse noortel mõista ja analüüsida, kuidas kliima ja rände väljakutsed nende kogukonnas väljenduvad ja milliseid lahendusi saab nende lahendamiseks pakkuda.

Üritusele saab registreerida 19. jaanuarini ja osalema on oodatud 15-19-aastased noored 3-5-liikmelistes meeskondades. Osalemise eelduseks on huvi kliima või rände teemade vastu, spetsiifilisi oskusi või teadmisi osalejad omama ei pea.

Lisainfo ja registreerimine MTÜ Mondo lehel. Jälgi ürituse infot ka Facebookis. 

Üritust korraldab MTÜ Mondo koostöös DD Stratlabiga.


Häkatoni korraldatakse MTÜ Mondo projektide 1Planet4All ning Jagatud teekonnad: faktid ja lood rändest 21. sajandil raames, mida rahastavad Euroopa Komisjon, Eesti Välisministeerium arengukoostöö ja humanitaarabi vahenditest, Kultuuriministeerium ja SA Kodanikuühiskonna Sihtkapital.

Rakett 69 - õpihuvilaager, mis jõuab enam kui 10000 huviliseni üle Eesti

Rakett69 õpihuvilaager on sisulise poole pealt suunatud loodusteaduste, matemaatika ja tehnoloogiapädevuse kujundamisele. Laagri 3 päeva on üles ehitatud nii, et lahendatakse kokku 9 ülesannet, mis on matemaatika, loodusteaduste ja tehnoloogia valdkonnast. Mõned ülesanded ka lõimivad neid valdkondasid, andes lastele arusaamise ainete seotusest ja interdistsiplinaarsusest.

Oma olemuselt on tegemist võistlusliku meeskonnamänguga - äärmiselt oluline roll ka suhtlusoskusel, meeskonnatööl, planeerimise arendamisel. Lastel on võimalik panna proovile nii oma teadmised, meeskonnatöö tegemise oskus, proovida erinevaid rolle ning avastada oma tugevusi ja nõrkusi.

Rakett69 õpihuvi laager 5. ja 6. klasside õpilastele Raatuse koolis -
ülesanded pakkusid katsetamisrõõmu ja võimalust koostööd teha.
Foto: Aigrid Kõõra

Lapsed ja noored saavad teha koostööd erineva võimekusega meeskonnakaaslastega ning töötada erinevates meeskondades, kuna tiime muudetakse igapäevaselt. On neid, kes saavad haarata juhtohjad (kapteniroll), on neid, kes saavad teadmistega panustada ja neid, kelle käed-küljes oskused on head. Rakett69 laager pakub lastele võimalust end paremini tundma õppida ja avastada oma erinevaid külgi. Saab harjutada ka ajasurve ja pingeolukorraga hakkamasaamist ning suhtlust meeskonnakaaslastega tavapärasest erinevas võtmes. Võistlusmoment ja meeskonnas olek annab lastele lisamotivatsiooni edukalt ülesandeid lahendada. Iga päeva lõpus analüüsitakse läbi päev ja ülesanded, tehakse arutelu, kuidas ülesannete lahenduskäigud oleksid pidanud olema, kuidas meeskond hakkama sai jms. Iga päeva lõpus toimuvad juhendatud sotsiaalsed tegevused.

Milliste organisatsioonide koostöös laagritegevused kavandasite ja laagreid läbi viite? 

Rakett69 Õpihuvilaagrid on loodud Rakett69 Teadusstuudiote, AHHAA Teaduskeskuse ja Tartu Forseliuse Kooli koostöös. Nii AHHA Teaduskeskusel kui Rakett69 Teadusstuudiotel on kokkupuude ja kogemus Rakett69 telesaatega. AHHAA Teaduskeskusel on pikaajaline kogemus lastele töötubade tegemisega ning Rakett69 Teadusstuudiod töötavad laste ja noortega just Rakett69 formaadis töötubasid ja teadussessioone korraldades. 

Tagasiside sellele formaadile ja sisule on olnud väga positiivne - lastele ja noortele on väga meeldinud käed-küljes praktiline õpe, mis sisaldab ka võistlusmomenti. Samuti on noorte hulgas jätkuvalt populaarne Rakett69 telesaade, mistõttu leidsime et sarnases formaadis laager oleks lastele ühtaegu nii põnev kui ka tõhus õpilünkade täitmisel. Kaasasime laagrite sisuloomesse ka Tartu Forseliuse kooli, kes aitas anda sisendit ülesannetele ning juhtis tähelepanu, kuidas saaksime õpilünki täita.

Kes saavad Rakett69 laagrist osa võtta?

Rakett69 Õpihuvilaagrid on suunatud kõikidele Eesti kooliõpilastele vahemikus 3.-12. klass. Meie poolt kokku pandud ja organiseeritud laagrid toimuvad kõigis 15 maakonnas, kaasatakse ka riskirühma kuuluvaid lapsi ja noori (sh HEV, muu emakeelega õpilased). Kokku osaleb ca 660 laagris üle Eesti rohkem kui 10 000 last. Nendest ca 2/3 on 3.-7.klassi õpilased ja 1/3 8.-12. klassi õpilased.

Raatuse kooli esimene Raketilend 7. klasside õpilastele läks edukalt -
osalejad jäid saadud kogemusega väga rahule. Foto: Aigrid Kõõra

Milliseid tegevusi laager pakub?

Rakett69 Õpihuvilaager on üles ehitatud võttepäevade loogikat kasutades: meil on kolm laagripäeva ehk nö kolm võttepäeva. Iga päev lahendavad lapsed kaks ca tunnist ülesannet ning seejärel minnakse duellile. Päeva lõpetab tore sotsiaalne tegevus või mäng. Iga uus päev algab eelmise päeva ülesannetest tekkinud küsimuste arutamise ja õpilünkade täitmisega ning toreda sotsiaalse tegevusega.

Hetkel on toimunud ca 660-st laagrist 25% ning ülejäänud laagrid toimuvad sügisperioodil, suurem osa neist oktoobrivaheajal – 15 maakonnas, üle terve Eesti. Laagreid juhendavad tegevõpetajad ja laagrikasvatajad, kes on läbinud kahepäevase Rakett69 Õpihuvilaagri koolituse.

Millest lähtuvalt valisite juhendajad, tegevuste läbiviijad? 

Arvestades seda, kui raske on olnud viimane õppeaasta nii lastele, aga õpetajatele, siis me algselt arglikult lootsime saada pardale ca 50-80 kvalifitseeritud õpetajat, kes viiks läbi laagrid umbes 1000-le lapsele. Andres Juur ja Aigar Vaigu käisid Terevisioonis meie missioonist rääkimas ning paari päevaga oli kirjas üle 350 kvalifitseeritud juhendaja, kes olid valmis tegema laagrit rohkem kui 10 000-le lapsele, rohkem kui kolmesajas asukohas. Tundus hullumeelne plaan, aga otsustasime anda võimaluse ja asusime palavikuliselt tööle. Vähem kui paari nädalaga olid valmis ülesannete prototüübid, laagrite kava, õpetajate koolituskava ning materjalid. Seejärel alustasime registreerimissüsteemide jms ehitamisega. AHHAA Teaduskeskuse ja Rakett69 Teadusstuudiote meeskond oli rakkes 24/7.

Milline on olnud osalejate tagasiside?

Tagasiside, mille saime pärast esimesi laagreid, oli meeliülendav. Meie jaoks on olnud oluline tagasiside nii juhendajatelt, kes laagreid korraldavad ning lastelt, kes osalevad. Juhendajate sõnul on laagrid äärmiselt põnevad ja praktilised. Kuna kõik laagrivahendid alustades ülesannete vahenditest, kuni snäkkideni, auhindadeni jms. saadetakse juhendajatele eelpakitud kastides – on olnud laagri läbiviimine väga mugav. Lastelt ja lapsevanematelt tulnud tagasiside puhul on domineerinud järgmised märksõnad: kas järgmisel aastal toimub ka? Nii põnev oli, kindlasti tahan Rakett69 saatesse ka kunagi minna! Nii tore oli meeskonnas töötada!

Rakett69 õpihuvilaagri korraldajad

 

Rannapungerja õpihuvilaager - koos tegutsedes ergutati loovust ja turgutati füüsilist vormi

19. – 22. augustini toimus Rannapungerja Noortelaagris õpihuvilaager, kus osalesid põhikooli õpilased erinevatest Tallinna koolidest, kaasatud olid ka Ristiku Põhikooli õpiraskuste ja käitumishäiretega õpilased. 

Õpiraskustega õpilaste kaasamine õpitubadesse ja erinevatesse tegevustesse õnnestus hästi. Laagris osalevad lapsed olid üksteise vastu sõbralikud ja abivalmid, arvestasid teiste õpilaste eripäraga.

Laagri eesmärkideks olid:
⇒ laste sotsiaalsete oskuste ja koostööoskuse arendamine;
⇒ funktsionaalse lugemisoskuse arendamine;
⇒ loovuse ergutamine ja toetamine;
⇒ füüsilise osavuse ja vastupidavuse arendamine;
⇒ esinemisjulguse toetamine, lavakogemuse pakkumine;
⇒ meeskonnatöös ühise eesmärgi nimel tegutsemisvõimaluse pakkumine.

Jalgpalli miniturniir. Foto: Aet Aasma

Millistes laagritegevustes said õpilased osaleda?

Laagri tegevused olid väga mitmekesised: osa sai võtta erinevatest mängudest, võistlustest, õpitubadest ja sportlikest tegevustest. Toimus matk tuletorni juurde, otsiti infot erinevate riikide kohta, tehti rühmatöid ja ühiseid etteasteid. Osalejad said proovida näidendite lavastamist ja esitamist, koos tähistati laagris sõbrapäeva. Töötubades said huvilised tegeleda kunsti- ja loovtegevustega ning sõnavara, eneseväljendust ja esinemisoskust arendavate mängudega. Muusika õpitoas harjutati rütmipillidega emotsioonide väljendamist.

Tegevused laagris kinnistasid lastele koostöö-, suhtlemis- ja esinemisoskusi ning andsid juurde uusi teadmisi, arendati funktsionaalset lugemisoskust, olulise info eristamise ja töötlemise oskust. Samuti harjutati ettekannete koostamist ja koosatud materjali esitamist publikule. Publik sai teada palju erinevaid uusi ja huvitavaid fakte riikide kohta. Lapsed said juurde lavakogemusi ja esinemisjulgust.

Õpituba värskes õhus. Foto: Aet Aasma

Laagris oldud aja jooksul liikusid õpilased palju õues, mille käigus arenes laste füüsiline osavus ja vastupidavus.

Laagri tegevusi viisid läbi kolm pikaajalise pedagoogilise kogemusega õpetajat Ristiku Põhikoolist ja laagrijuhataja/kasvataja Rannapungerja laagrist.

Õhtune üritus laagris. Foto: Aet Aasma

Milline oli osalejate tagasiside toimule?

Laagri tegevused meeldisid kõigile õpilastele väga ning enamus neist sooviks taas järgmisel suvel tagasi laagrisse tulla. Mitmel õpiraskusega õpilasel oli see esimene kord laagris viibida, kuid oma tuttavate õpetajate toel ei tekkinud kellelgi suurt koduigatsust.

Laager õnnestus väga hästi ning hilisem tagasiside laagri tegevustele on nii laste kui lastevanemate poolt olnud väga hea.

Aet Aasma

Ristiku Põhikooli õpetaja