Haridus 2.0 täitsa otse koju kätte!

Mine tea, võib-olla on haridus 2.0 veebipõhine ja täiesti virtuaalne. Haridus 2.0 Arvamusfestivalil ala selle poole igatahes pürgib. Otseülekannet mõlema päeva aruteludest saab vaadata Huvitava Kooli blogist.

VAATA OTSEÜLEKANNET SIIT!

Hääd nautimist. Kirjuta oma mõtted ja tagasiside meile Facebooki või blogisse kommentaariumisse.

Õpime mängides!

Mäng on igal pool meie ümber – mängitakse reisides, õppides ja sõpradega aega veetes. Mängude tähtsusest on aru saanud ka tööandjad, kes kasutavad mängustamist, et oma töötajaid motiveerida. See toimbiv väga hästi, sest mängida on lõbus ning mis võiks olla toredam kui lõbus töö?  Lisaks lõbule on enamasti  mängus ka väljakutseid, mis tekitavad hasarti. Väljakutsed omakorda sunnivad meid oma tavakäitumist muutma, et jõuda edukamalt sihile - toimub õppimine. Ka koolis on palju mängimist. Õpetajad üritavad iga päev leida viise, kuidas õppimist ja väljakutseid huvitavamaks muuta. Ehk on mängustamine see võluvits?

Tartu Ülikooli haridusinnovatsiooni magistrandid  Klaarika Prii ja Pirgit Saar on kokku pannud õpetliku video mängustamisest ning vaadanud täpsemalt sisse VEPA Käitumisoskuste Mängu pakutavatesse võimalustesse.

    

Kui sind hakkas mängimine ja mängustamine huvitama, siis kuula lisaks Kaspar Kruubi Hariduskonverentsi ettekannet  Õpi- ja töömotivatsioon mängu .

Osale ettevõtlikkuskonkursil!

Ettevõtlusõppe programm Edu ja Tegu kutsub 7–26aastaseid õppivaid lapsi ja noori ettevõtlikkuskonkurssist osa võtma. Osalemiseks tuleb esitada konkursile enda või oma meeskonna ettevõtlik tegu.

Ettevõtlik tegu võib olla ettevõtlus klassikalises mõttes ehk äritegu, kus osaleja pakub omaloodud teenust või toodet ja keegi ostab seda. Aga see võib olla ka sotsiaalne tegu, mis aitab lahendada mõnda kogukonna, linna, valla või riigi probleemi. 

Mõlema kategooria puhul on oluline, et tegu oleks uudne, oluline ja eluline ning pakuks leidlikke ja nutikaid lahendusi. Võistlustulle ei astu ideed, vaid teod, see tähendab, et ideed peavad olema esitamise ajaks osaliselt või täielikult ellu viidu

Ettevõtlikud teod on konkursile oodatud kuni 14. septembrini 2018.

Hindamine toimub kolmes vanuserühmas: 7-10-aastased, 11-15-aastased ja 16-26-aastased. Žürii hindab teo olulisust, läbimõeldust ja teostust, uuenduslikkust ja potentsiaali tulevikus ning tegijate meeskonnatööd.

Tööde esitamiseks tuleb täita veebivorm, lisada kuni 10 pilti või kõige rohkem 5 minuti pikkune videopilt töö käigu kohta.

Võitjad kuulutatakse välja novembris. Iga vanuserühma parimad saavad osaleda just neile korraldatud inspiratsioonipäeval oma ala tippu kuuluvate ettevõtjatega. Lisaauhindadeks on tasakaaluliikurid, muusikamängijaid, kõrvaklapid jm, kõigi finalistide vahel loositakse välja elektriroller Stigo.

Lisainfo
Konkursi tingimused 
Ettevõtlusõppe programm 

OSALEMISVORMINI jõuad lihtsalt ka SIIT

Haridus 2.0 Arvamusfestivalil

10.-11. augustil toimub Paide Vallimäel taas Arvamusfestival, mis on mõttevahetuspaik erinevate Eesti oleviku ja tuleviku jaoks oluliste küsimuste arutamiseks. 

Tänavuse Arvamusfestivali ühed põnevaimad arutelud sünnivad Haridus 2.0 alal, kus kahe päeva jooksul toimub seitse inspireerivat mõttevahetust haridusega seotud teemadel. Aruteludega otsime vastuseid küsimustele, millist haridust vajab Eesti riik ja ühiskond järgmiseks sajaks aastaks ning kuidas igaüks saab selle kujundamisse panustada.Kõige värskem info arutelude kohta koguneb Facebooki ürituse alla: Haridus 2.0

Kava
💡 10.08 / 14.00-15.30 / Digimuutuv kool

Maailm muutub ning oskused, mida tulevikus vajame on uudsed. Sellega seoses peaks ka kool muutuma. Üha enam otsitakse uutmoodi lahendusi, mis aitaksid tõhusamalt õppida ja õpetada. Õpetajaid julgustatakse kasutama õppetöös rohkem digivahendeid, sest “õpilased on nagunii kogu aeg nutimaailmas”. Kas kool peaks õpilastele nutimaailma järgnema või pigem õpetama neid ka ilma selleta toime tulema? Kas nutisõltuvus on reaalne oht? Kas kõike saab kogu aeg guugeldada või peaks mõned asjad peas olema?

Arutelu toimub grupitööformaadis, mille juhatavad sisse avakõned nutimaailma võimalustest ja ohtudest. Osalevad Margus Pedaste ja Kristi Vinter. Haridus- ja Teadusministeeriumi esindab kantsler Tea Varrak ning osaleb HITSA juht Heli Aru-Chabilan. 

Korraldab Tartu Ülikooli haridusteaduste instituut.
Ürituse info veebis

💡 10.08 / 16.00 – 17.30 / Kaasav haridus – päästerõngas või kivi kaelas?

Kaasava hariduse idee on hea, kuid me pole Eestis veel küpsed idee rakendamiseks. Arutelu otsib vastuseid küsimusele: mida ja kellel tuleks teha, et saada küpsemaks? Mida üldse tähendab kaasav haridus? Kuidas jagada häid kaasava hariduse praktikaid, mis juba Eestis olemas on? Kuidas tagada kaasava hariduse ühtlus üle Eesti? Millist muutust vajab õpetajate ettevalmistus? Kuidas kujundada erivajadusteta laste ja nende vanemate hoiakud? Arutelu on suunatud nii tavaliste kui ka puudega laste vanematele, pedagoogidele ja poliitikutele. Idee on ühiskonna sallivuse ja teadlikkuse tõstmine.

Arutelu toimub paneeldiskussiooni formaadis. Osalevad Anneli Habicht (Eesti Puuetega Inimeste Koda), Piret Liba (HTM), Liis Reier (õpetaja TPL, Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskus), Anu Pikamäe (HEV-koordinaator, sotsiaalpedagoog), Zenja Volohhonskaja (MTÜ Eriline maailm, puudega lapse vanem). 

Korraldab MTÜ Eriline Maailm ja Astangu Kutserehabilitatsiooni keskus
Ürituse info veebis

💡 10.08 / 18.00 – 19.30 / Igasse kooli oma ÕNNEalajuhataja

Kuidas teha nõnda, et kõigil oleks hea koolis olla? Mis tõstaks õpilaste koolirõõmu? Kuidas saaks pere või kogukond koolielu arendada? Arutelu eesmärgiks on mõelda õppimiseks soodsa ruumi – õppekeskkonna - loomisele. Seda kujundavad inimesed, atmosfäär ja koolis kokku lepitud käitumisreeglid. Arutelu käigus koostatakse ühiselt õnnealajuhataja ametikirjeldus, mis tagab nii õpilastele kui ka õpetajatele hea koolikeskkonna. Me teame, et õppida saab klassis ja koridoris, õues ja internetis, kodus ja kooliteel. Kuidas luua koolis õppimist toetav õhkkond, mis kutsub õppima, uurima, liikuma, suhtlema või süvenema?

Arutelu toimub paneeldiskussiooni ja publikut kaasava ajurünnakuna. Osalevad Ott Oja (TLÜ kooliarendusekspert), Liisa Ringo (Avatud Kool), Helen Voogla (Eesti Noorte Vaimse Tervise Liikumine), Dagmar Kutsar (Tartu Ülikool), Kristiina Treial (Kiusamisvaba Kool), Katri Lamesoo (Tartu Ülikooli haridusuuenduskeskus), Mihkel Rebane (HTM).

Korraldab Peaasi ja Tartu Ülikooli haridusteaduste instituut
Ürituse info veebis

💡 11.08 / 12.00 – 13.30 / Haridus 2.0 – milline uuendus tuleks installida?

Kuhu peaks Eesti haridus jõudma järgmise 10-15 aasta jooksul? Millised globaalsed ja kohalikud muutused ning trendid seda mõjutavad? Kuhu oleme jõudnud praeguse strateegia? Millised on olnud meie edusammud ja mis vajab veel tööd? Mis on kõige olulisemad sammud, mida saame teha täna Eesti hariduses, et meie 200. sünnipäevaks oleks Eesti parem paik? Arutelu eesmärgiks on kuulda kõikide erakondade haridusvaldkonna visioone aastani 2035. Omapoolse visiooni loob ekspertgrupp. Ideed koondatakse ning esitatakse Haridus- ja teadusministeeriumile uue Eesti haridus- ja teadusstrateegia 2020-2035 sisendiks.

Arutelu toimub avatud ruumi aruteluna. Osalevad Mailis Reps (Keskerakond), Priit Sibul (Isamaa), Jevgeni Ossinovski ja Toomas Jürgenstein (SDE), Robert Kiviselg (EKRE), Mihkel Kangur (Eestimaa Rohelised), Reformierakond, Vabaerakond. 
Ekspertgrupp: Tartu ja Tallinna Ülikooli teadlased, õpilased ning koolijuhid

Korraldab Tartu Ülikooli haridusuuenduskeskus ja Haridusinnovatsiooni keskus
Ürituse info veebis 

💡 11.08 / 14.00 – 15.30 / Kes peaks otsustama, mida peaks õppima?

Millist haridust ja kellele vajab Eesti riik ja ühiskond järgmiseks sajaks aastaks? Kas tänane kool annab järgmisele generatsioonile tööturule vastavad oskused? Milliseid sotsiaalseid oskuseid õpivad noored täna ja millistele peaksime keskenduma tulevikus? Millisel staadiumil otsustame suurema osa sellest, mida õppida? (HTM/kool/õpetaja) Kuidas tagame ühetaolise õpitava info kättesaadavuse ja õpikvaliteedi eri piirkondades?

Arutelu toimub miniväitluste formaadis, mis avavad erinevaid tahke. Osalevad Mailis Reps (haridus- ja teadusminister), Marcus Ehasoo (Eesti Õpilasesinduste Liit, juhatuse esimees), Andrei Korobeinik (ettevõtja), #OSKA esindaja Priit Kruus (TLÜ õppejõud).

Korraldab Eesti Õpilasesinduste Liit
Ürituse info veebis

💡 11.08 / 16.00 – 17.30 / Kui kergendaks koolikoormat?

Üld- ja huvihariduse lõimimine. Õpilaste koolikoormus on suur ja päevad väga pikad, kui lisaks koolile käiakse veel huviringides, trennides või tööl. Samas tegeletakse ainetundides mõnikord teemadega, mida õpilane on juba kuskil mujal omandanud ja seejuures võib-olla isegi efektiivsemalt kui koolis. Kas õpilasel, kes on õppinud aastaid muusikakoolis, on vajalik käia koolis muusika ainetunnis? Millises mahus peaks läbima kehalise kasvatuse aineprogrammi õpilane, kes käib kooli kõrvalt kahes-kolmes erinevas trennis? Kas mõnede läbivate teemade ning 21. sajandi oskuste (näiteks loovus, suhtlemine ja koostöö) omandamine on noorsootöös efektiivsem kui koolis? Kas õpilasel peaks olema suurem vabadus asendada valikaineid endale sobivate ja huvipakkuvate programmidega noorteasutustes? Kuidas seda kõike korraldada? Missugune oleks ideaalne lahendus? Sisend läheb taaskord nn hariduse rohelise raamatu ettepanekuks.

Arutelu toimub paneeldiskussiooni ja publikut kaasava ajurünnakuna. Osalevad Saara-Katri Laan (Tartu Jaan Poska Gümnaasiumi ja Heino Elleri nimeline Tartu Muusikakooli ühisõppekava õpilane), Mailis Reps (haridus- ja teadusminister), Lapsevanemate Liidu esindaja

Korraldab TÜ haridusteaduste instituut
Ürituse info veebis

💡 11.08 / 18.00 – 19.30 / Kuidas teha nii, et suurepärase matemaatika ja kirjaoskusega noored ei feiliks päriselus?

PISA 2015 järgi on Eesti kooliõpilaste tase maailma parimate seas ja Euroopa absoluutses tipus, kuid ainult kõrged teadmised matemaatikas või emakeeles ei taga elus hakkamasaamist. Millised on võimalused rikastada õppetööd nii, et koolisüsteem “kasvataks” julged, tegusad ja ettevõtlikud noored, kes süsteemide kritiseerimise asemel ise lahendusi pakuvad? Miks ettevõtlike noorte kujundamine lasteaiast-algkoolist ülikoolini tundub elementaarne tegevus, kuid reaalsuses ei ole seda?

Arutelu toimub “Suud puhtaks” saateformaadina, mida juhib Urmas Vaino. Osalevad Koolijuhid, tööandjad, ettevõtjad, õpetajad, teised hariduse edendajad, loomulikult noored ise. Sõna saab sekka öelda ka publik. 

Korraldab Ettevõtlusõppe programm Edu ja Tegu, võrgustik Maakondlikud Arenduskeskused, Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, Huvitav Kool
Ürituse info veebis


Lisaks haridus 2.0 alale leiab haridusteemasid ka teistelt aladelt. 

💡 10.08 / 16.00 – 17.30 / Ühine keel – vene keele roll ja eesti- ning venekeelsete noorte ühine mõtteruum

Vene keel on nii mõnegi eesti lapse jaoks nagu veskikivi kaelas, samas kui nii mõnigi vene laps ei saa koolis eesti keelt õpitud nii hästi nagu sooviks. Kas selline olukord on jätkusuutlik ja mida teha, et seda parandada? Kas eesti ja vene lastel on olemas ühine info- ja komberuum? Arutelu toimub 60min eesti keeles (ülekandega ETV ja ETV+) ning 30 minutit vene keeles (ülekandega ETV+).

Osalejad: President Kersti Kaljulaid Irene Käosaar, Integratsiooni Sihtasutuse juhataja Tatjana Kiilo, haridusministeeriumi analüüsiosakonna asejuhataja Jevgeni Ossinovski, SDE esimees
Ürituse info veebis

💡 10.08 / 15.00- 16.00 / Kaks keelt ühe katuse all: kui Katrin ja Katja käiks ühes koolis (RUS sünkroontõlge)

Keelebarjäär, ajalugu, erinevad inforuumid… Need on kõige enam levinud põhjused, kui räägitakse ühiskondlikust lõhestumisest eestlaste ja venelaste vahel. Aga mis siis, kui algpõhjus on hoopis betoonseintes kahe erineva kogukonna vahel? Jevgeni Ossinovski ja Katri Raik arutlevad uue põhikooli kontseptsiooni üle koos ekspertide ja festivali külalistega. Kas ühtne kool ühendab Eesti inimesi? Kas ja kuidas mahuvad kaks keelt ühe katuse alla? Kas inimesed on selleks mudeliks valmis ning mis on alternatiivsed lahendused? Kakskeelset arutelu modereerib Katerina Danilova ning selle tulemusel plaanitakse moodustada ekspertrühm, mis tegeleb Eesti ühtse kooli plaani väljatöötamisega.
Ürituse info veebis

💡 11.08 / 14.00 – 14.30 / Suhtle vabalt - kiusuvabalt!

Eestis on iga 5. laps kiusamise ohver ning kiusamisel on pikaajalised negatiivsed mõjud nii ohvrile kui ka kõrvalseisjatele, kiusajatele endile ja riigile laiemas plaanis. Rootslased on välja arvutanud, mitu miljardit eurot kiusamine ühiskonnale maksma läheb. Kiusamist saab ennetada ja kiusamist saab ka edukalt peatada, kui seda juhtub - ja inimeste maailmas juhtub. Arutleme, mida üldse tähendab kiusuvaba suhtlus(kultuur)? Kuidas seda õppida ja õpetada?
Ürituse info veebis

💡 11.08 / 15.30 – 16.30 / Piirideta, anonüümne, eikellegimaal – koolikiusamine nutiajastul

Piirideta kiusamine, ehk kiusamine ei lõpe sellega, kui laps koolipäeva lõpetab ja koju läheb, see jätkub suhtlusvõrgustike vahendusel. Üks vemp või nali (pildi või video kujul) võib väga kiirelt väga kaugele levida. Anonüümne kiusamine, ehk me ei näe teise inimese nägu, hääletooni, kehahoiakut. Eikellegimaa ehk kes vastutab, õigluse jalule seab, milline on kooli roll? Keeruline on õpetajatel sellega tegelda, kui ta ei näe, ei kuule, sageli pole tõendeid. See oli niigi keeruline varem, sest kiusamine on alati olnud varjatud, ent nüüd on see veel raskem. Kas see on üldse kooli vastutusala, kui toimub koolivälisel ajal ja kodudes? Kui ei ole, siis kelle vastutus see on? Veebikonstaabli? Vanemate?
Ürituse info veebis

Majandusõpe kasvatab õpilastes ettevõtlikkust

Silja Enok, Vändra Gümnaasiumi õpetaja

Vändra Gümnaasiumis algab majandusõpetus 1. klassist ja kestab põhikooli lõpuni, gümnaasiumis on see üks valikkursustest. Lähemalt kirjutab Vändra Gümnaasiumi õpetaja Silja Enok.

Hariduses ei ole võõraid muresid. Kõigil meie kaaskodanikel võiks olla roll õpilaste suunamisel ja arendamisel. Ühelt poolt vajab meie kool toimivat suhetevõrgustikku, head sidet ülejäänud ühiskonnaga. Teisalt vajavad meie kaasmaalased selget arusaamist sellest, kuidas elab tänane Eesti kool ja kuidas nad saavad meie haridusele toeks olla.“ President Toomas Hendrik Ilves külalisõpetajate rollist Eesti Õpetajate Liidu konverentsil 2012

Vändra Gümnaasiumis alustasime algklasside majandusõppega juba 1994. aastal. Läks veidi aega, enne kui mõistsime, mil määral rikastame oma tunde, kui avame klassiuksed uutele õpetajatele, näiteks ettevõtjatele ja vilistlastele.

Ettevõtlikkus määrab meie kõigi heaolu, seda peab ärgitama, koos otsustus- ja vastutusjulguse kasvatamisega. Meil Vändra Gümnaasiumis algab majandusõpetus 1. klassist tunniplaani-tunnina ja kestab põhikooli lõpuni, gümnaasiumis on see üks valikkursustest. Majandusõppes kasutame Junior Achievement Eesti programme ja õppematerjale. Lisaks majandusõpetuse tundidele korraldame teemapäevi, eesmärgiga aidata õpilastel mõista igapäevaelu ja karjääri seotust koolis õpituga. 

Juba kuuel aastal oleme pidanud ettevõtlus- ja karjääripäevi, kus erinevate elualade esindajad on tutvustanud oma haridusteed, karjäärivalikuid ja seda kuidas koolis omandatu on aidanud elus edasi jõuda. Ettevõtjad on viinud läbi töötube, õpilased-õpetajad käinud firmades õppekäikudel ja olnud praktikal. Ettevõtlus- ja karjäärinädalatel on tähtis roll kohalikel ettevõtjatel, meie vilistlastel ja kogukonna liikmetel.

Ettevõtlusnädalate suursündmuseks on aulaloengud, kus õpilased kõrvuti kohalike ettevõtjatega osalevad kutsutud esinejate inspiratsiooniloengutel. Peaesinejat valides oleme lähtunud karjäärinädala teemast ja ainevaldkonnast, mida oleme soovinud õpilastele tutvustada. Loenguid on pidanud Marek Helm, Meelis Atonen, Mart Noorma, Volli Kalm, Tõnu Esko, Mart Kalm. 

Majandusõppe ja kogu õppetöö üks sõnastatud eesmärke on koostööoskuste arendamine. Ettevõtlus- ja karjääripäevad on toimiva ja areneva koostöö hea näide. Ettevõtlusnädalate teemade valik on aja jooksul kasvanud lähemast ümbrusest kaugemale, kodusest ettevõtlusest geeni- ja kosmosetehnoloogiani. 

Alustasime üsna traditsiooniliselt, kui võtsime eesmärgiks tuua lapsevanemad ja kohalike ettevõtete juhid kooli oma tegemisi tutvustama. Korraldasime õpilastega laada, mille tulu toetas klassiekskursioonide korraldamist. Aasta hiljem liikusime elustiili ettevõtluse juurde. Näiteks rääkisime hobidest, millest on aja jooksul või olude sunnil kujunenud kellegi elukutse. Õpilaste soovil rääkis Raio Piiroja avameelselt elukutselise sportlase tööst ja sellest, kuidas ta profikarjääri lõppedes oma kalastusharrastusest uue ameti sai. Oleme otsinud esinejad, kelles õpilased eeskuju võiks näha. Siiani on noorim esineja olnud vormelisõitja Ralf Aron, kes meile külla tulles oli ise alles gümnasist.

Vändra 500. juubeliaastal pühendusime kodukandi ajaloole. Tõime koduloo kaudu esile vändralaste ettevõtlikku meelt alal hoidnud seosed. Kuna kuulsad vändralased Jakobson ja Koidula olid Eesti 500- ja 100-krooniste „tunnusnäod“, kutsusime Siim Kallase rääkima Eesti kroonist, aga ka Eestis, Euroopas ja maailmas toimuvast. Ettevõtlusnädalale panid õla alla väga paljud kohalikud ettevõtted, toimusid õppekäigud Vändra asutustesse ja ettevõtjate tunnid õpilastele. Aastapäevaks välja antud kultuurikalender andis ainest koduloolise maastikumängu läbiviimiseks, kus kontrollpunktid olid juubeliaasta tähttegelastega seotud paikades. Sellest algatusest said sportlikku ajaloorõõmu kõik soovijad.

2016. a. karjääripäevadel tutvustasime ettevõtmisi, kus õnnestumise eeldus on loovus ja tulemus eeskätt rahulolu, positiivne emotsioon või eneseteostus. Ettevõtlusest saadav tulu lubab nautida kunsti, muusikat, teatrit, kirjandust. Ja kuidas mõõta nii olulist õnnetunnet? Õpilased soovisid kohtuda ka muusiku, kunstniku või ajakirjanikuga. Soovid said teoks, loomingulise ettevõtlikkuse tutvustamine oli põnev nagu ka peaesineja Mart Noorma loeng sellest, mis teeb inimese õnnelikuks või mida talle endale on pakkunud tudengisatelliidi Estcube programmi ja teadussaate Rakett 69 vedamine.

Paaril aastal oleme esinejate kutsumise sidunud kodanikualgatusega Tagasi Kooli. Oma kodukooli tulid esinema Tartu Ülikooli rektor Volli Kalm ja aasta noorteadlane Tõnu Esko. Tõnu Esko avas geeniteaduse keerulist teemat nii kaasavalt, et suutis äratada igas eas kuulajate tähelepanu. Parim tagasiside on ühe 2. klassi tüdruku otsus pärast noorteadlase loengut valida Tartu Ülikooli loodusmuuseumis oma lemmikobjektiks DNA ahelat tutvustav eksponaat ja plaan geeniteadlaseks saada.

Sel aastal kutsusime need kuus kooli, kes lisaks gümnaasiumile olid valmis end tutvustama ka alg- ja põhikooli õpilastele. Eesti Kunstiakadeemia korraldas Mart Kalmu sõnul suisa Vändra dessandi. Rektor tuli ise kohale ja tõi kaasa kümned üliõpilased, kes töötube korraldasid.

Alatest 2017 aastast teeme koostööd ettevõtlusõppe programmiga Edu ja Tegu. Meie majandusõpetaja on osalenud Edu ja Tegu programmi raames ettevõtlikkuspädevuse õppeprotsesside kirjelduste loomisel ja rakendamisel. Maagümnaasiumis näeme kooli ühe tervikuna ja ka ettevõtlikkust toetavad tegevused ning majandusõpetuse tunnid toimuvad kõigis kooliastmetes. Uue algatusena võtavad meie algklassiõpilased ja gümnasistid üheskoos osa koolinoorte äriideede konkursist Bright Minds.

Iga uus tegu on väljakutse. Vändra Gümnaasiumis on ettevõtlusõpe ja sellega seotud sündmused muutunud traditsiooniks. Oleme karjääripäevade elluviimisel palju õppinud, teame kuidas külalisi kaasata, koolijuhte innustada ja kolleege koostööle motiveerida. Kuigi alustades seda ei oodanud, oleme väga rõõmsad, et meie vilistlased on soovinud oma kooliga sidet hoida. Et tegu saadaks edu, vajame toetajaid, kes meiega ühiseid väärtusi jagavad. 

Artikkel ilmus ettevõtlusõppe programmi "Edu ja tegu" tutvustavas erilehes 4. mail 2018.

Kui klassiruum jääb kitsaks. Muuseumipedagoogika - NÕK 1990-test aastatest.

Kaja Visnapuu, Tartu Ülikooli haridusinnovatsiooni magistrant

Tänapäevases, muutunud ja muutuvas õpikäsitluses on muuseumil nii kultuuriasutuse kui avatud õpikeskkonnana oluline osa elukestva õppe toetamisel kogu inimese elukaare vältel. Taasiseseisvunud Eestis on paarikümne aasta jooksul toimunud olulised arengud nii üldises ajalookäsitluses kui muuseumide sisus ja vormis, elust enesest tulenev vajadus aja- ja kultuurilugu aktiivselt taasmõtestada (Kõiva 2006, Raisma 2009), kajastudes nii väljapanekutes kui erinevate sihtrühmade vajadustega arvestamisel.

Mitmekesistunud ja arenenud on muuseumide haridustegevused suundumusega konstruktivistliku õpikäsitluse suunas, kus igaüks saab ise olla aktiivne teadmiste omandamisel, kogemuste saamisel ja mõtestamisel. Muuseumide haridustegevused on diferentseerunud ja eakohastunud. Lisaks traditsioonilistele, pigem täiskasvanuile mõeldud ekskursioonidele, pakutakse laste- ja noorterühmadele võimalusi osalemiseks erinevates muuseumitundides, õpitubades ja laagrites; peredele korraldatakse temaatilisi perepäevi (Visnapuu 2015).

Haritud inimese ellu kuulub ka teadlikkus ja harjumus muuseumeid kui mäluasutusi teabe-, õppimise-, elamuse- ja inspiratsiooniallikat külastada, alustades sellega juba eekoolieas.

Muuseum kui kultuuriasutus ja avatud õpikeskkond

Kultuur on keeruline ja mitmekihiline nähtus inimühiskonnas, mis avaldub nii aineliselt kui vaimselt ehk teisisõnu: kultuur on inimkonna elamise ja olemise viis. Kultuuriruum on seotud tihedalt keskkonna mõistega. Keskkond on kõik see, mis meid füüsiliselt ümbritseb ja kõik see, mida me vaimselt enda ümber loome. ( Vooglaid 2009).

Muuseumikeskkond on omamoodi unikaalne, tähenduslik ruum, mis on üheaegselt segu autentsusest ja kunstlikkusest, tõepärasest ja fiktsionaalsest. Kui õpikeskkonnana võib üldisemas plaanis defineerida õppimist mõjutavate tingimuste kogumit (Eensaar, 2003, 30), siis muuseumikeskkonna kontekstis on täpsem kasutada käsitlust, mis mõistab õpikeskkonda kui avatud, autentset keskkonda, kus õppijad saavad vabalt erinevate ülesannete ja probleemidega tegelda, kus on sotsiaalselt toetav õhkkond kognitsiooniks, mis aitab õppijail arendada oma arusaamu ja oskusi, sealhulgas probleemide lahendamist (Korhonen, 2004, 100, viidatud Visnapuu 2011). Seega saab muuseumide loodud füüsiline ruum ja vaimne õhkkond koos juhitud hariduslike tegevustega toimida kultuuris kasvamist toetava avatud (õpi)keskkonnana.

Eestis muuseumides on haridustegevuse üldmõistena kasutusel termin „muuseumipedagoogika“, mille all mõistetakse elukestvat õpet kogu elukaare kontekstis- hõlmates sihtrühmi lastest vanuriteni. Muuseumipedagoogikat (ing museum pedagogy, saksa Museumspädagogik) on Eesti muuseumihariduse sõnaraamatus on defineeritud kui muuseumihariduse osa, interdistsiplinaarset, peamiselt museoloogia ja pedagoogika kokkupuutealal paikneva teaduslik-praktilise distsipliinina. (Sõnastaja 2015,11 ).

Muuseumipedagoogikal on kolm lähtekohta:

• vahendada informatsiooni, süvendada arusaama muuseumi valdkonnast ja lisada uusi teadmisi,
• toetada külastaja isikliku kogemuse ja elamuse saamist muuseumis, loovust ja tõlgendamist,
• käsitleda ja avada muuseumi institutsiooni, ruumi ja kohana ( Kaitavuori 2006).

Seega pole muuseumipedagoogika põhiprintsiibiks mitte niivõrd otseselt nn koolitunni laadne õpetamine vaid pigem koostöine, suhtlev ja loovalt arutlev viis, õpetliku olukorra ja õppimist toetava tähendusliku keskkonna loomine (Siiner 2000). Lähtutakse loomuliku lõimingu tõhususest teadmiste omandamisel ning kasutatakse aktiivõppe meetodeid, erinevaid vahendeid ja muuseumikeskkonda ennast. Muuseumipedagoogika põhimõtteid näitlikustav õppimise püramiid/kolmnurk (Joonis 1), näitab kujukalt käisiliku isetegemise viisi rakendamise tõhusust.

õppimise üks olulisi komponente, toetamiseks.

Joonis 1. Õppimise püramiid (Abram, S. 2015)

Kuigi õppimist mõistetakse ja käsitletakse ühe enam õppija aktiivse suhte ja suhtlemisena (õpi)keskkonnas ja õpikeskkonnaga, ei ole neidsamu, juba Comeniuse ja Piaget poolt väljatoodud põhimõtteid, suudetud haridusevaldkonnas ikka veel täielikult omaks võtta ega rakendada (Hein 2002 ).

Nii nagu muuseum on avatud kõigile ühiskonna liikmetele, on muuseumihariduse sihtrühmadeks kõik vanuseastmed elukestvas informaal-, mitteformaal- ja formaalõppes. Just muuseumikeskkonna võimalusi, teadmiste elamusliku esitamise ja valdkondade loomuliku lõimimise oskusteavet kasutades on võimalik lapse elust ning ümbritsevast keskkonnast tulenev temaatika õppe- ja kasvatustegevuses loomulikuks tervikuks siduda, nagu näevad ette formaalhariduslikud õppekavad. Muuseumitundides on võimalik korraldada nii rühmategevusi kui võtta arvesse individuaalseid õpistiile, Howard Gardneri ( Garder 1993, 205- 211, Gadrner 1995,) väljatoodud erinevate intellektitüüpide vajadusi (vt ka Froyland , Visnapuu 2011, 10). Muuseumitunni saab koostada nõnda, et tegevust leidub nii mõistusele kui meeltele, on võimalik kombineerida erinevaid metoodikaid või metoodilisi võtteid selleks, et nii isiklik kui sotsiaalne õpikogemus oleks mitmekesisem, sügavam ja ka elamuslikum.

Viimastel aastakümnetel ajakohastatud Eesti muuseumides on võimalik valida individuaalseks tutvumiseks nii muuseumi väljapanekuid kui kasutada õppimise toetamiseks spetsiaalseid temaatilisi muuseumitunde (ajakiri Muuseum nr 1 (33) 2013), mida koostavad ja viivad läbi enamasti muuseumipedagoogid, aga ka tunnijuhid, giidid või teised muuseumitöötajad, kelle töö üheks osaks on haridustegevuste läbiviimine. Muuseumitund on haridusprogrammi allvorm, põhinedes näitusel, muuseumi kogudel või teistel objektidel ning teabel, mis seostuvad muuseumi valdkonna ja keskkonnaga. Muuseumitunnil on läbiviija ja kindel sihtrühm, eeskätt haridusasutuste õpilased, ta võib toetada riiklikku õppekava. Muuseumitunni teema ja õpieesmärgid on üldjuhul piiritletud, enamasti toetub muuseumitund kindlale kavale, kasutatakse mitmesuguseid (aktiivõppe) meetodeid, vahendeid ja materjale. (Sõnastaja 2015, 11). Muuseumitundi kavandatakse ja viiakse läbi ülddidaktika printsiipe arvestades ehk siis mõeldakse läbi :

1. eesmärgid (milleks ?)
2. sisu (mida ?)
3. meetodid (kuidas ?) õpetada.

Tegevused kavandatakse eakohaselt, loogiliselt ja vaheldusrikkalt. Oluline on et elamuslikkus oleks tasakaalus ega kipuks varjutama teadmiste omandamist. Tähtis on parimal võimalikul viisil teemakäsitluse näitlikustamiseks ja toetamiseks kasutada muuseumikeskkonnast tulenevaid võimalusi. See on ka põhjus, miks mõne teemaga tegelemine võiks ja peaks just muuseumi või mõnes muus pärimuslikus või autentses keskkonnas toimuma. Õpetajale tuleb kasuks eelnev teadmine muuseumis eesseisvast, et ette valmistada ja häälestada muuseumikäiguks ka lapsi. Samuti on oluline muuseumis kogetu kinnistamine järeltegevustega lastaias või koolis. Muuseumid on sobivaks keskkonnaks ka keelekümblusele ja avastusõppele.

Küsitlused on näidanud, et need lastaiaõpetajad, kes on läbinud muuseumipedagoogika kursuse tasemeõppes, oskavad teadlikumat valida õppetööks sobivaid muuseumitunde ja teadvustavad muuseumit koostööpartnerina kui need lastaiaõpetajad, kes sellist koolitust pole saanud. Osad tegevõpetajad pole muuseumihariduse võimalustega ka kursis või kasutavad muuseumit õpikeskkonnana erinevatel põhjustel harva (Uusma 2016, 38). Muuseumitunde tihedamalt külastavad õpetajad leiavad muuseumist inspireerivaid mõtteid ja vajalikke teadmisi ka enda igapäevatööks ( Visnapuu 2009, 51).

Muuseum kui avatud õpikeskkond on võrdsustatud üldhariduskooli riiklikus õppekavas klassiruumis õppega, ka eelkooliealise lastasutuse õppekava võimaldab kasutada erinevaid õpikeskkondi väljaspool lasteaeda. Õppekäigud muuseumisse või mistahes avatud õpikeskkonda on täiendav võimalus erinevateks lõiminguteks, üldpädevuste ja väärtuskasvatuse toetamiseks.

Kasutatud allikad

• Abram. S. The Learning Pyramid [2015, aug 16] http://stephenslighthouse.com/2010/02/26/the-learning-pyramid/
• Eensaar, T. (2003). Elukestva õppe põhiterminoloogia inglise-eesti seletava sõnastik Euroopa komisjoni dokumentide põhjal. [Magistriprojekt] Tartu Ülikool. Filosoofiateduskond. Germaani-romaani filoloogia osakond [2016, dets, 30] http://andras.ee.h14.dbweb.ee/et/elukestva-%C3%B5ppe-s%C3%B5naraamat
• Froyland, M. (s.a.)Mitmekülgsed tegevused arvukates tegevuspaikades MIKAT-teoreetiline raamistik muuseumipedagoogika jaoks [2015, aug 16] http://www.muzeologija.lv/sites/default/files/merethe_froyland_est.pdf
• Gardener, H. (1993). Frames of mind: The theory of multiple intelligences. New York: Basic Books
• Gardener, H. (1995). Reflections on multiple intelligences: Myths and messages. Delta Kappan
• Hein, G. (2002). Learning in the Museum. Taylor & Francis
• Kaitavuori, K. (2006). Muuseumipedagoogika riiklik arendamine ja võrgustamine. Soome museoloogia 2 . Jaotmaterjal. [2016, dets,30] http://www.finst.ee/07Akaitavuori.pdf
• Korhonen, V. (2004). Contextual orientation patterns as describing adults’ personal approach to learning in a Web-based learning environment. Studies in Continuing Education, Vol. 26, No. 1, March 2004, 99-116
• Kõiva, M. (2006). Muutustest muuseumikultuuris. Akadeemia 7, 1558 - 1608
• Muuseum nr 1 (33) 2013 http://www.muuseum.ee/uploads/files/muuseum33.pdf
• Raisma, M. (2009). Pärand ja perestroika. Muutused muuseumides 1980. aastate lõpul 1990. aastate alguses. Kunstiteaduslikke uurimusi. Erinumbri koostaja Randla, A. 18,3/4. Tallinn Eesti Kunsiteadlaste Ühing.
• Siiner, T. (2000). Muuseumipedagoogikast. (Koost.)I. Rüütel. Pärimus pärijale. Tartu: Rahvuslik Folkloorinõukogu, Eesti Kirjandusmuuseumi etnomusikoloogia osakond, 94-99.
• Sõnastaja. Eesti muuseumihariduse sõnastik (2015). Koostaja Eesti muuseumihariduse terminikomisjon. Võrguteavik [2016, dets, 30] https://www.digar.ee/arhiiv/et/raamatud/68692
• Uusmaa, S.(2016). Lastaiaõpetajate teadlikkus muuseumiharidusest ja selle võimalusest alushariduse toetamisel. Tallinna Ülikooli Rakvere Kolledž. [Bakalaureusetöö].
• Visnapuu, K. (2009). Muuseumipedagoogika võimalused formaalhariduse toetajana. Tallinna Ülikooli Rakvere Kolledž . [Bakalaureusetöö].
• Visnapuu, K. (2011). Muuseumikeskkonna mõju täiskasvanu kogemustele ja õppimisele. Tallinna Ülikool [Magistritöö]. f
• http://www.muuseum.ee/et/erialane_areng/museoloogiaalane_ki/eestikeelne_kirjandu/baka_mag_PhD
• Visnapuu, K. (2015). Kas Jukust on saanud Juhan. Eesti muuseumipedagoogika - 20 aastat noor. Õpetajete Leht 20.03.2015 [2016, dets 31] http://opleht.ee/2015/03/kas-jukust-on-saanud-juhan/
• Vooglaid, Ü. (2009). Keskkond, kus me elame. Sügis 2009. Ettekande slaidid.[ 2016, dets , 30] www.eelk.ee/eelk_doc/esimeeste.../keskkond_milles_elame2009.ppt , slaid 5

Muuseumihariduse infopäev „Mitmekülgne muuseumiharidus – eristuvad õppimisvõimalused“

Teist aastat järjest korraldab Eesti Kunstimuuseum koostöös eri muuseumidega üle Eesti muuseumihariduse infopäeva õpetajatele ja koolijuhtidele. Teabepäev „Mitmekülgne muuseumiharidus – eristuvad õppimisvõimalused“ toimub reedel, 24. augustil kell 12.00–17.00 Kumu kunstimuuseumis.

Oma tegevusi ja programme tutvustavad 14 muuseumi üle Eesti: kavas on haridusmess, õpetajad saavad osaleda avatud töötubades ning tutvuda Eesti Kunstimuuseumi näitustega.

Muuseumid kaasavad oma õppeprogrammidesse ja haridustegevustesse üha rohkem interaktiivseid lahendusi. Muuseumiõppe rikastamiseks on kasutusel mängud, videod, nutilahendused, katsed, loovülesanded, erinevad käed-külge- ja meeled-külge-meetodid ning palju muud põnevat. Nendest suundadest tulenevalt on infopäeva „Mitmekülgne muuseumiharidus – eristuvad õppimisvõimalused“ fookuses uued ja kaasaegsed õppimisviisid.

Osalevad muuseumid: Eesti Maanteemuuseum, Tartu Ülikooli muuseum, Eesti Ajaloomuuseum, Eesti Kunstimuuseum, Eesti Vabaõhumuuseum, Eesti Rahva Muuseum, Tallinna Linnamuuseum, Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseum, SA Haapsalu ja Läänemaa Muuseumid, Vabamu, Eesti Tervishoiu Muuseum, Eesti Loodusmuuseum, Eesti Spordi- ja Olümpiamuuseum, Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum, Eesti Meremuuseum, NUKU muuseum, Eesti Arhitektuurimuuseum.

Täpsem info programmi ja töötubade kohta asub SIIN.
Üritus on õpetajatele tasuta, kuid vajalik on eelregistreerimine. Registreeruda saab 21. augustini või kuni kohad on täitunud.