Naljal om mitu atra, vihal ei ole üttegi?

Rahvasuu räägib, et kord elanud üks poiss, kes vihaseks saades väljendas alati oma pettumust ja tunnet häälekalt. Kord elanud ka selle poisi tark isa, kes mõtles oma pojale välja ülesande: iga kord kui poiss vihastas, pidi ta tagaaias asuvasse aeda lööma ühe suure naela. Esimesel nädalal tuli neid naelu aia sisse lüüa ikka paras ports. Teisel nädalal juba natukene vähem, kolmandal veel vähem, kuni viimaks saabus päev, mil poiss ei pidanud enam haamrit kätte võtma. See naelte aeda löömine polnud sugugi lihtne tegu ja poiss oli tulemusega päris rahul. Seejärel andis isa pojale uue ülesande: igal päeval, mil poiss kontrollis oma viha, võis ta aiast välja tõmmata ühe naela. Päevad, nädalad ja kuud läksid ning viimaks olid kõik naelad aia seest kätte saadud. Isa oli oma poja üle uhke. Ka poeg oli enda üle uhke. Aed aga polnud enam endine, vaid oli auke täis. Isa õpetas seepeale oma pojale, et vihaga öeldud sõnad jätavad inimestesse samasugused armid. Pole vahet mitu korda vabandatakse, armid jäävad ikkagi. 

Ometi on viha tundmine täiesti normaalne ja meie ellujäämise mõttes ka vajalik kogemus. On tõestatud, et viha on universaalne emotsioon ja et erinevates riikides on viha mõistmisel leitud rohkem sarnasusi kui erinevusi. Arsitoteles on öelnud, et igaüks võib vihastada ja see on lihtne, kuid vihastada õige inimese peale ja õigel määral ja õigel ajal ja õigel eesmärgil ning õigel viisil - see pole kõigi võimuses ja pole ka lihtne. Viha juhtimine on maailma eripaigust pärit teadlaste arvates aju ja teiste kehaorganite jaoks ülioluline oskus, soodustades seeläbi paremat elukvaliteeti. Emotsioonide juhtimist tuleks õpetada lastele juba algkoolist peale, sest see võib aidata vältida või vähendada ebasobivate käitumusmustrite väljakujunemist noorukieas. Viha juhtimise oskus võib tagada ka paremaid õpitulemusi. 

California ülikooli teadlased selgitavad, et meie tähelepanuvõime on piiratud ning emotsioonid suunavad meie tähelepanu infole, mis võib heaolu hoidmise või eesmärkide saavutamise mõttes olla tähenduslikum kui õppimine. Seega neil, kes suudavad oma tundeid juhtida, on eelis nende ees, kes lasevad oma emotsioonidel tähelepanu hajutada. Viha juhtimine ei tähenda seda, et oma tundeid tuleb maha suruda, vaid hoopis õppida neid paremini tundma, mõistma ja ohjama. Öeldakse, et kui inimene ei juhi oma viha ise, siis juhib viha inimest. Kes on siis päriselt boss?! 

Emotsioonide reguleerimise oskuse arendamine on algklassiõpilaste jaoks oluline viis, kuidas oma käitumist, mõtteid ja tundeid edukamalt juhtima hakata. Eneseteadlikkus, eneseregulatsioon, vaimne tervis jne on terminid, mida on praeguse aja haridusstrateegiates küll palju sees, kuid mille toetamine on koolides suuresti veel lapsekingades. 

Foto autor: Kadri Raudsepp

Märtsikuus said Puhja kooli
3. klassi õpilased oma eneseregulatsioonioskusi arendada just nimelt viha juhtimisega seotud tegevuste kaudu. Lapsed täitsid kodudes vihapäevikuid, mille abil nad vaatlesid ja kirjeldasid oma käitumist, tundeid ja aistinguid. Lisaks toimus koos kooli sotsiaalpedagoogiga märtsis kaks pikemat ja paar lühemat kohtumist, kus räägiti viha tundest ja selle äratundmisest, vihasest käitumisest ning selle positiivsetest ja negatiivsetest külgedest ning erinevatest viha juhtimise tehnikatest.
Kuna erinevatele õpilastele sobivad erinevad vihajuhtimise tehnikad, tutvustati neid õpilastele laias valikus. Tehnikate hulgast valisid õpilased enda jaoks välja need, mis neid kõige enam kõnetasid. Õpilased tõid välja, et nad õppisid selle aja jooksul, et kõik inimesed vihastavad, kuid vihastades ei tohi endale ja teistele liiga teha; väsinuna on kergem vihaseks saada; viha võib panna meid käituma nii nagu me muidu seda ei teeks; me saame ise õppida oma tundeid juhtima jne. 

Kõige enam aitasid õpilaste toodud näidete järgi neil rahuneda perekonna ja sõprade tugi, rahulik hingamine, värske õhu kätte minemine, aknast välja vaatamine, füüsiline liikumine (hüppamine, jooksmine, tantsimine jne) ja ka üksi olemine. Need on lihtsad asjad, mida on tegelikult ju kerge teha, kuid mis ei taha sugugi õigel hetkel meelde tulla. Siinkohal kehtib küll vanasõna, et harjutamine teeb meistriks. Selleks, et tekiks mõni uus harjumus, tuleb tegevusi korduvalt ja regulaarselt korrata ehk harjutada. Kui tegevus on muutunud igapäevaseks, siis on seda hõlpsam kasutada ka ärevates ja pingelistes olukordades. 

Lõpetuseks sobib siia lisada Rootsi jalgpalluri Johan Mårtenssoni tsitaat: “Tunded on nagu lained: me ei saa nende tulekut takistada, kuid me same valida, millisel surfata!” 

Mõnusaid laineid! 

Karmen Paavel

TÜ haridusinnovatsiooni magistrant

Kasutatud materjalid 

Alia-Klein, N., Gan, G., Gilam, G., Bezek, J., Bruno, A., Denson, T. F., . . . Verona, E. (2020). The feeling of anger: From brain networks to linguistic expressions. Neuroscience and Biobehavioral Reviews, 108, 480-497. 

Alonso-Arbiol, I., van deVijver, F. J. R., Fernandez, I., Paez, D., Campos, M., & Carrera, P. (2011). Implicit theories about interrelations of anger components in 25 countries. Emotion, 11 (1), 1-11. 

Cole, R. L., Treadwell, S., Dosani, S., & Frederickson, N. (2013). Evaluation of a short-term, cognitive-behavioral intervention for primary age children with anger-related difficulties. School Psychology International, 34(1), 82-100. 

Davis, E. L., & Levine, L. J. (2013). Emotion regulation strategies that promote learning: Reappraisal enhances children's memory for educational information. Child Development, 84(1), 361-374. 

Eisenberg, N., & Sulik, M. J. (2012). Emotion-Related Self-Regulation in Children. Teaching of psychology, 39(1), 77–83. 

Ekman, P. (2016). What Scientists Who Study Emotion Agree About. Perspectives on Psychological Science, 11(1), 31–34 

Sutrop, M. (2019). Väärtuste ja vastutuse visioon. Tark ja Tegus Eesti 2035. Ekspertrühmade tulevikuvisioonid ja ettepanekud Eesti haridus-, teadus-, noorte- ja keelevaldkonna arendamiseks aastatel 2021-2035. Külastatud aadressil http://www.e-ope.ee/images/site_0/FINAL_trykk.pdf?fbclid=IwAR3ghmC0N0z60bFtHPK-QhX28F1dKtx3yqAWseYbAKmuXS0xeC5mGVJoSQ

Vierhaus, M., Lohaus, A., & Wild, E. (2016). The development of achievement emotions and coping/emotion regulation from primary to secondary school. Learning and Instruction, 42, 12-21. 

Waters, S. F., & Thompson, R. A. (2014). Children's perceptions of the effectiveness of strategies for regulating anger and sadness. International Journal of Behavioral Development, 38(2), 174-181.

Räpina Ühisgümnaasiumi õpilased uurisid projektinädalal Peipsimaa kultuuri- ja looduspärandit

Koroonaviirusest tingitud eriolukord pani proovile paljud koolid. Samas andis see ka suurepärase võimaluse katsetada ja kogeda uusi asju nii õpetajatel kui ka õpilastel. Räpina Ühisgümnaasiumis testiti piirkondliku kultuuri ning ajalugu ja Peipsi järve loodust tutvustavaid õppematerjale. 

Eesti-Vene koostööprogrammi projekt „CuNaHe: Formaalsete ja mitteformaalsete haridusasutuste võrgustiku koostöö tugevdamine Peipsi järve piirkonna kultuuri- ja looduspärandi säilitamise ja edendamise toetamiseks“ sai alguse 2019 a. märtsikuus ning tänaseks on selle käigus Eesti ja Vene spetsialistide koostöös välja töötanud mitmeid õppematerjale ja metoodilisi juhendeid. Koroonaviirusest tingitud distantsõppe periood andis vastloodud õppematerjalide testimiseks suurepärase võimaluse. 

Uute õpimaterjalide loomine 

Mitmed sotsiaaluuringud näitavad, et keskkonnaharidus on tulemuslik siis, kui see on seotud piirkondlike teemadega. See tähendab, et õpetajad, õpilased ja muud huvilised peavad olema otseses kontaktis uuritava nähtuse või objektiga, mis omakorda loob äratundmise, arendab praktilisi oskuseid ja loob emotsionaalse seose loodusega. 

Töötades välja piirkondlikke õppematerjale, suureneb kogemuspõhise õppe võimalus piirkonna koolides. Selleks, et keskkon­naharidus muuta atraktiivseks nii noortele kui ka juhendajatele, on vaja pakkuda neile uusi võimalusi, meetodeid ning vahendeid. Ühe näitena võib tuua 2019. aastal Eesti-Vene piiriülese koostööprojekti CuNaHe raames valminud Peipsi järve lõimitud õppe materjalid, mis on leitavad: 

https://yg.rapina.ee/wp-content/uploads/2019/10/Korrigeeritud-Peipsi_loiminguprojektid_koond-1.pdf. 

Metoodilised õppematerjalid loodi Räpina Ühisgümnaasiumi juhtimisel ning on seotud järve looduse ja piirkonna keele ning ajaloo käsitlemisega ainetundides. 

Nii, nagu muutub meid ümbritsev keskkond, peame ka me ise end kohandama uute tingimuste, võimaluste ja väljakutsetega. Seda ka koolitundides. Luues aga uusi õppematerjale ei saa jääda vanadesse raamidesse. Põlvkonnale, keda praegu koolides õpetatakse, tuleb läheneda hoopis teisiti kui näiteks 20 aastat tagasi. Muutuva maailmaga peavad kaasa käima ka uued õppematerjalid. 

Selles tulenevalt sisaldavad Peipsi järve lõimitud õppe materjalid nii vaatlust, uurimust, isetegemist, mille puhul on ühendatud veebipõhised tööriistad, simulatsioonid ja kodukohakohapõhine õuesõpe. 

Marteni ema pildistas konna voltimise tööprotsessi
ja nad nimetasid valminud konna oma tiigi valvuriks.
Foto: Erakogu. Kasutamine autori loal. 

Testimaks Peipsi järve looduse ja kultuuriloo õppematerjale, viis Räpina Ühisgümnaasium maikuus läbi Peipsi järve projektinädala. Põhinedes osalt loodud metoodilistele õppematerjalidele, katsetas 3. klassi õpetaja Hele Aia nädala jooksul väga erinevaid õppeülesandeid, mis kõik aitasid kaasa oma kodukoha looduse ja kultuuripärandi tundmaõppimisele. 

Piirkondlike metoodilised õppematerjalide testimine 

Distantsõppel toimunud projektinädalal seoti 3. klassile suunatud õppeprogramm erinevate virtuaalsete, käeliste, tubaste kui ka õues toimuvate tegevustega. Tegevused toetasid lisaks ainealaste teadmiste ja oskuste edendamisele õppijate suhtlusoskuse, probleemide lahendamise oskuse arendamist ja loovuse toetamist.   

Mai teisel poolel toimunud projektinädal tutvustas Peipsimaa elusrikkust ning kultuuri. Nädal algas konnapäevaga, mis sisaldas lisaks erinevate ülesannete lahendamisele ka konna voltimist paberist ja õhtust "Kurg ja konn" karaoke-laulmist pere keskel. Õpilaste tagasiside tegevusele oli ülimalt positiivne. Loominguline eneseväljendus oli põimitud ka teistesse päevadesse. Lastele põnevaks ja väljakutset pakkuvaks oli erinevate tekkemuistendite uurimine ning ka ise ühe Peipsi teemalise muistendi kirjutamine. Lugude väljamõtlemine ning nende illustreerimine avas laste fantaasiamaailma. Kõige enam tekkis uusi lugusid järve tekkest kuid saadi ka teada, kuidas näiteks siig ja haug järve elama said või kuidas Salosaar tekkis.

Marleen illustreeris ärakirjaharjutuse tuntud
lastelaulule "Kurg ja Konn" koomiksiga.
Foto: Erakogu. Kasutamine autori loal.

Põnevaks osutusid ka erinevad praktilised ülesanded, mille omavahelise jagamise tegid lihtsaks veebipõhised õpiplatvormid ning online-lahendused. Palju elevust pakkus kalapäev, kuhu lisaks järveelustiku tundmaõppimisele mahtus sisse kirjalik harjutus kalatoiduretsepti näol. Õpiülesanne pakkus lõbusat ja kasulikku ajaviidet nii lastele kui ka võimaluse õpetajatele teha meeskonnatööd: eelkõige erinevate õppeainete lõiminguna (lõiming matemaatikaga - mahu- ja massiühikud, eesti keel - lühendid, inimeseõpetus - tervislik toit ja taldrikureegel). 

3. klassi kodutöö - kalatoidu retsept. Selle maitsva retsepti autoriks on Marten,
kellele endale kala küll eriti ei maitse.
Foto: Erakogu. Kasutamine autori loal. 

Peipsi järve lõimitud õppe materjalide üheks osaks on ka Eesti-Vene koostööprogrammi projekti GreenMind raames väljatöötatud Peipsi randade elurikkust tutvustav veebiviktoriin http://www.ctc.ee/viktoriinid/elurikkus, mis oli suurepäraseks võimaluseks motiveerida õpilasi tegelema õppetööga läbi digimeediumi. 

Lisaks Peipsi projektinädalale viiakse projekti partnerkoolides Räpinas ja Petseris läbi õpilastööde konkurss. Projekti koordinaatori Irmen Nagelmaa sõnul tegelevad Räpina Ühisgümnaasiumi algklassid Peipsi järve loodusliku mitmekesisusega ja võistlustöödena valmivad joonistused kalade elukeskkonnast, Peipsi järvega seotud muistendid ja koomiksid. Põhikooli õpilaste teemaks on „Peipsi järve ilu ja valu“, kus võistlustöödena esitatakse fotod järve kaunist loodusest ning murekohtadest. Gümnaasiumi õpilased koguvad meenutusi ja fotosid ja teevad intervjuusid teemal „Peipsi järve lood“. Kunsti- ja fotograafiatöid hindab Eesti-Vene ühisžürii ning töid saab loodetavasti näha lisaks Internetile ka erinevate avalike ürituste raames. Loodetavasti on sügisel võimalik läbi viia Räpina-Petseri õpilaste laager, mida sellel suvel pole võimalik teha. 

CuNaHe Projekt kestab märts 2019-veebruar 2021, ning seda rahastab Eesti-Vene piiriülese koostöö programm suuruses 148 286 eurot ja kaasrahastab Keskkonnainvesteeringute Keskus. Projekti juhib MTÜ Peipsi Koostöö Keskus. Eestist on partneriks Räpina Ühisgümnaasium, Venemaalt MTÜ Peipsi Järve Projekt ja Pihkva Petseri 3. Keskkool. Eesti-Vene piiriülese koostöö programmi 2014-2020 eesmärgiks on edendada Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni piiriülest koostööd sotsiaalmajandusliku arengu edendamiseks piiriülestel aladel. 

Margt Säre

CuNaHe projektijuht 

Peipsi Koostöö Keskus 

www.ctc.ee

Kuressaare Vanalinna Kooli õpetajad: veerandilõpus laseksime tublimad distantsõppele ning keskenduksime klassis nõrgemate toetamisele

Kuigi eriolukord on ära tüüdanud, võib igas halvas asjas leida midagi head ning see kehtib ka distantsõppe kohta. Eriolukord pani õpetajad kiirendatud korras liituma erinevate e-keskkondadega ning paljud avastasid, et need pakuvad tõesti häid võimalusi. Erinevate keskkondade kasutamine tuleks aga omavahel kokku leppida. Üldse on kolleegide toetus, üksteise abistamine ja vajadusel õpetamine väga olulised. 

Kokkuleppeid tuleb sõlmida ka õpilastega, näiteks sellistes pisiasjades, et kirju saates ja töid esitades kasutataks oma õiget ees- ja perekonnanime. Muidu tuleb õpetajal nuputada, kes peitub pseudonüümi Shing Shong taga. Samuti ei peaks tööde esitamist jätma südaööle ja üldse on mõistlik planeerida töid nii, et need ei kuhjuks viimasele minutile. 

On tunda, et õpilased igatsevad kooli ja sõpru, aga ka õpetajaid. Paljude laste jaoks on õpetaja tähtsus muutunud senisest suuremaks, nad saavad aru, et neil on vaja õpetust, toetust ja suhtlemist. Ka mitmed vanemad on nüüd mõistnud, et nende pealtnäha nutikas laps ei haaragi alati kõike lennult ning õpetaja töö väärib kiitust. Samas on vanemaid, kes leiavad, et neile langes õppija toetamisel ebaõiglaselt suur koormus.

Võib öelda, et enamus õpilasi on rõõmustanud põhjalike, sisukate ja suurepäraste töödega, positiivseid üllatusi on olnud palju. Õpilased tulevad iseseisvalt valdavalt hästi toime ning kodusõppepäevi võiks olla ka tavalisel ajal rohkem. Näiteks veerandi lõpus võiks tublidel võimaldada kaks päeva kodus iseseisvalt tööd teha ja need, kellel raskusi, tuleksid kooli õpetajaga koos õppima. 

Laura koduses kodunduse tunnis.
Foto: Erakogu. Kasutamine autori loal. 

On lapsi, kellele distantsõpe sobib isegi rohkem kui kontakttunnid: keegi ei sega, saab töötada rahulikult omas tempos, ei pea teisi järele ootama, ei pea teistele järele kiirustama. Seetõttu võib tulevikus olla igas koolis selliseid lapsi, keda õpetaja õpetabki peamiselt distantsõppe vormis. Ehk tekkib veelgi uusi õppevorme. Kokkuvõttes oli see aeg kõigile asjaosalistele tubli katsumus, millest aga tuldi auga välja.

Kuressaare Vanalinna Kooli õpetajad

Muhu Põhikool: tulevikus rohkem rõhku digipädevustele ja õpioskuste arendamisele

Kriisiolukord. Sellisel kujul lahvatanud kriisiks ei osanud küll keegi valmis olla. Aga, mobiliseerisime endid ruttu. Pidasime õpetajatega viimase hetke kriisikoosoleku –„ 2+2“-st polnud sel hetkel kellelgi aimugi, kuulasime ära peaministri avalduse ning läksime laiali valmistuma distantsõppeks. Nagu ikka, teoreetikuid oli palju, praktikuid kahjuks mitte ühtegi. Õnneks on meie koolil tänu koolipidajale head digivahendid ja heas mõttes digipöörane õppealajuhataja Ulvi. 

Tuleb tunnistada, et meie õpetajad suhtuvad kaasaegsetesse õppemeetoditesse positiivselt, kuid digivahendite kasutamine lähtub meie koolis siiski põhimõttest, nii palju kui vaja ja nii vähe kui võimalik. Võib olla on see seletatav sellega, et enamus meie õpetajatest kuulub nn riskigruppi, ehk vanusesse 50+. Seetõttu on üsna loomulik, et kriisi alguses oli olukord kergelt komplitseeritud. Õppealajuhataja jagas poole ööni telefoni teel juhiseid nii lastele, vanematele, õpetajatele kui direktorile.

Äratus! Zoomi tund!
Pildil: Kadri-Liis Kolk Foto autor: Kalmer Saar

Kui vesi pikka aega kivile tilgub, küll ta selle augu ka kivisse uuristab. Nii ka meie puhul - ühel hetkel taipasime, et olukord on hull, aga mitte lootusetu. Esimesed  zoomi koosolekud ja tunnid läksid aia taha, kord ei saanud sisse, siis ei kuulnud, siis ei näinud ja kui nägi, siis mitte seda mida vaja oli jne… Ning ühel hetkel hakkasid tunnid toimuma perfektselt.  Arusaamine sellest, et asi  viimaks toimib, jõudis meieni läbi lapsevanemate, kes ühel hetkel ei saatnud meile enam murekirju ega teinud murelikke telefonikõnesid, vaid need asendusid ainealaste küsimustega. 

Õnneks olid õpetajad läbinud vahetult enne kriisi ka Opiqu koolituse. Paljud said sellest keskkonnast abi. Samuti kasutasid õpetajad teisi varem kasutusel olnud õpikeskkondi. Tuli arvestada õpilaste hariduslike eripäradega, kohandada end ümber ja kasutada neid kanaleid, mida õpilane juba varem  suhtlemiseks kasutas. Õpilastel oli ka alguses põnev, kuid ajapikku hakkavad nad väsima.

Mida me sellest kriisist õppisime?

Tuleb tõtt tunnistada, et  vaja on arendada digipädevusi nii õpetajatel kui õpilastel. Distantsõpe soosib igati projektõpet ja  lõimingut, samas eeldab see suuremat koostööd. Suuremat rõhku tuleks panna õppima õpetamisele, ehk õpioskustele. Need õpilased, kelle õpioskused on head, on ka iseseisvalt õppides edukamad ja motiveeritumad. Samuti  jätab soovida osade õpilaste funktsionaalne lugemisoskus - õpilased ei saa aru ülesande tööjuhendist või ei vaevu seda korralikult läbi lugema.

On lapsi, kellele antud õppimise viis sobib isegi paremini. Vähem on stressi ja teiste õpilastega võrdlemist. Samas on õpilasi, kes vajavad pidevat õpetaja kõrvalolekut, nõustamist ja julgustamist. Väga oluline on kooli ja kodu vaheline koostöö ja usaldus.  Lapsed ja vanemad on öelnud, et videotunde võiks olla rohkem, eriti neid kus õpetaja seletaks lahti uusi  teemasid. Vanemad on  valdavalt lastele toeks, kuid ka neil on oma töö, mis vajab tegemist ning on peresid, kus koolilapsi mitu ning koormus on suur. Paraku on koormus kriisiolukorras suurem nii lastel, vanematel kui ka  õpetajatel. Praeguseks on muidugi õpilased rohkem tüdinenud, mitte niivõrd õppimisest, kui sellest, et nad ei saa koos olla teiste õpilastega, ei saa koos mängida ning suhelda. See tekitab stressi ja tülpimust.

Meie oma koolis peame zoomi  vahendusel edasi kõiki  koosolekuid, jagame infot. Arutame klasside kaupa õppeedukust ning klassijuhatajated saavad probleemide tekkimisel võtta koheselt ühendust peredega. Lahendame ka tehnilisi probleeme, samuti on lahenduse leidnud arvutitega seotud mured. On positiivne, et õpetaja ei ole jäetud eriolukorras  üksi, vaid tal on võimalus jagada oma rõõme ja muresid kolleegidega ning arutada aktuaalseid teemasid. Oleme seda meelt, et antud kriis on meid pigem liitnud, nii kogukonda kui kooliperet. Nii et koos oleme me tunduvalt tugevamad kui igaüks eraldi.

Muhu Põhikooli õpetajate tähelepanekud pani kirja koolidirektor Andres Anton. Tänud õpetaja Riin Jürgensonile ja õppealajuhataja Ulvi  Kipperile, kes artikli valmimisele kaasa aitasid!

Narva Pähklimäe Gümnaasium: distantsõpe on näidanud kätte kohad, mis õppe- ja koolikorralduses muutmist vajavad

Pikalt kestnud distantsõpe on mõjutanud õppe korraldamist Narva Pähklimäe Gümnaasiumis. Eriolukorras on kooli põhilisteks ülesanneteks saanud järgmiste küsimuste lahendamine: 

⇒ Kuidas organiseerida koostööd distantsilt nii, et õppeprotsess oleks tulemuslik? 

⇒ Milliseid tugi- ja motivatsioonimeetmeid on võimalik õpilaste toetamiseks rakendada? 

⇒ Kuidas töötada lastevanematega sel viisil, et nad saaksid toetada oma lapsi, tehes tihedat koostööd kooliga?” 

Kogu distantsõppe perioodi jooksul on kool omandanud uusi kogemusi - algul katse-eksituse meetodil, kuid järjest enam tehes tähelepanekuid ja ettevalmistusi selleks, et saadud kogemust tulevikus õppe kavandamisel ja korraldamisel statsionaarõppes kasutada. Esimesed distantsõppe käigus tekkinud tähelepanekud, millega tulevikus edasi tegeleme:  

⇒ Kindlasti leiavad õpetaja töös edaspidi enam kasutust erinevad e-keskkonnad: Opiq, Learning Apps, Google Classroom ning Zoom. 

⇒ Tagasiside küsimine õpilastelt ja lastevanematelt online-küsitlustega on osutunud efektiivseks ning võimaldab jälgida õpilaste hakkamasaamist ja rahulolu kooli, õppetöö ja õpetajatega.  

⇒ Õpetajad on saanud tegeleda enesetäiendusega, kvalifikatsiooni tõstmisega erinevatel e-kursustel, seminaridel ja koolitustel. Need on osutunud väga vajalikeks, mõnele lausa hädavajalikeks.  

Õpilased igatsevad huvitavaid koolitunde.
Foto: Erakogu. Kasutamine autori loal.

Selle aja jooksul on muutunud ka õpilaste, lastevanemate ja pedagoogide suhtumine õppeprotsessi. Paljud tunnistavad tõsiasja, et distantsõppega ei ole võimalik täielikult asendada statsionaarset õpet. Antud asjaolu on seotud piiratud suhtlemisvõimalusega ning liiga suure iseseisva töö mahuga. Eriti raske on algklasside õpilastel. Kuid märkimist väärib see, et lastevanemad ei räägi  ainult probleemidest, vaid lausuvad ka tänusõnu pedagoogidele. Kuna paljud lastevanemad on hetkel õpetajate rollis, siis on nad hakanud rohkem pedagooge mõistma. 

Kindlasti mõjutab hetkeolukord edaspidi kooli kultuuri. Kollektiivi koostööd ja tegevust reguleerivas reeglistikus on aset leidnud teatud muudatused: mitmesuguste nõupidamiste läbiviimine videovestluste kujul. Antud asjaolu annab võimaluse aega kokku hoida, kiiresti lahendada päevakorras olevaid küsimusi. Viiakse sisse muudatusi ja täiendusi kooli õppekavasse, eriti puudutab see õpilaste hindamist. 

Koolis luuakse ka uusi traditsioone: iga kahe nädala tagant toimusid koolis tundide asemel temaatilised virtuaalsed ekskursioonid näiteks MoMA muuseumisse, orienteerumine linnas või õppematkad. Selleks, et ülal hoida koolipere ühtekuuluvustunnet, võis kooli veebilehel ja interneti kodulehel jälgida lastevanemate ja õpilaste loovtöödest tehtavat näitust, emadepäeva kontserti ning lihtsalt meelelahutusliku sisuga avaldatut. Seevastu gümnaasiumiõpilased korraldasid kooli instagrami kodulehel #npg_noored flash mob’i ja kokkusaamisi huvitavate inimestega: kooli õpilaste, näitlejate ja blogeritega. 

Mõned eksponaadid emadepäevale pühendatud virtuaalsest näitusest.
Foto: Erakogu. Kasutamine autori loal. 

Eriolukord on teatud määral raskendanud kooli igapäevast rütmi, kuid samas on näidanud, kuivõrd igatseme oma kooli ning iga oma koolipere liikme järele. 

Narva Pähklimäe Gümnaasiumi
õppealajuhatajad ja direktor

Kärla Põhikooli distantsõppe õppetunnid tulevikuks

Nii nagu paljudes koolides Eestimaal, pakkus ootamatult kehtestatud eriolukord ühest küljest põnevat väljakutset, teisalt pani mõtlema traditsioonilise õppe kitsaskohtadele. 

4. klassi õpilase Greete-Liisa meem
distantsõppest valiti konkursil "Neljaseina kunst"
parimate tööde hulka.
Foto: Erakogu. Kasutamine autori loal.

Distantsõppe nädalate jooksul sai kõigile osapooltele üheselt selgeks, et ilma digioskusteta uues olukorras hakkama ei saa. Kuna meie kool kasutab Office 365 keskkonda, siis eeltööd Teamsi ja OneNote Classroomi kasutusele võtuks olid tehtud ja väga kiiresti õppisid nii õpetajad kui õpilased selles keskkonnas ka õppetööd tegema. Videotunnid on õpilaste seas nõutud ja populaarsed. Meie koolis kasutab seda võimalust umbes pool õpetajaskonnast - füüsikas ja matemaatikas on neid veebitunde üsna tihti. Klassijuhatajatundides kasutatakse sama keskkonda, eriti algklassides on silmast silma suhtlemine õpilaste ja vanemate poolt hästi vastu võetud. 

Õpetajad on hakanud palju enam nii juba tuntud kui ka uusi e-õppe keskkondi kasutama. Tänaseks on selgunud ka edasine koolitus- ja tehnikavajadus, nt dokumendikaamerate ja digitaalsete graafikatahvlite osas. Kindlasti analüüsime õpetajatega distantsõppes väljakoorunut ja kaalume erinevaid variante õppekorralduse muutmiseks. Tegime vastava tagasisideküsitluse ka õpilastele. 

Kuna õppimise eesmärk on eelkõige õppima õppimine, siis võib küll tõdeda, et siiani oli meil liialt palju nn frontaalõpet, kus õpetaja üksi klassi ees rääkis, õpilased olid tihti liiga passiivsed selleks, et õpitavat vastu võtta. See tuli eriti välja distantsõppe algusnädalatel, kus paljud õpilased olid iseseisvalt õppimises korraga täiesti abitud. Mida nädal edasi, seda rohkem on õpilaste iseseisvus õppimisel kasvanud. 

Juba praegu on õpetajad aru saanud, et tublide laste jaoks võib koolis minna vahel igavaks ja protsess on liiga aeglane, kuna nõrgemate õpilaste järele aitamine võtab õpetajatelt liiga palju aega. Üks lahendus võib olla koduõppe päevad neile, kes saavad paremini ja kiiremini hakkama. 

2019. aasta sügisel toimunud õpetajate päev
oli tagantjärele vaadates nagu eriolukorra
ettekuulutus - üheksandikud saatsid õpetajad
viiruse eest karantiini ehk spaasse.
Foto autor: Maris Õispuu

Selgunud on, et mitmetele õpilastele (sh HEV) sobib distantsõpe paremini kui traditsiooniline õpe. Näiteks käitumis- ja tähelepanuhäirega õpilane, kes ei suutnud klassis koos teistega õppida ja kelle põhihuvi oligi pidevalt iseendale tähelepanu tõmmata, on kodus muutunud vaat et kõige tublimaks õppijaks, kel alati kõik tööd tähtajaks ja väga hästi tehtud.
Sellised õpilased on motiveeritumad, osavõtlikumad, rohkem pühendunud ja keskendunud. Võibolla on selle taga asjaolu, et nad saavad omas tempos asju teha või lõpuks ometi oma une täis magada. Kui selline rütm ja töökorraldus toimib õpilase kasuks, siis me ei tohiks seda ignoreerida. 

Peame kriitiliselt üle vaatama õpetamismeetodid ja mõtlema, kuidas tõsta õpilase vastutust õppimise eest, aidates tal algklassidest alates seada eesmärke ja õpetades enesehindamist; panema suuremat rõhku kujundavale hindamisele, mis motiveerib õpilasi rohkem. 

Õppimist on juba muutnud tõsiasi, et distantsõppes on see läinud palju individuaalsemaks. Õpetajad annavad isiklikku sõnalist tagasisidet ja õpilane saab oma tööd järjest paremaks teha. Seeläbi on õppimine õpilase jaoks efektiivsem ja nauditavam. Õpetaja sõnul tunneb ka tema sellest palju suuremat rõõmu, samas on see oluliselt aeganõudvam. 

Õpetaja rõõmus meel ja positiivsed emotsioonid on kaugtöö puhul väga olulised. Teeme iganädalaselt videokolleegiume, kus kõigil on võimalik oma rõõmudest-muredest rääkida. Siiski teevad õpetajale kõige rohkem head meelt õpilaste edenemine ja püüdlikkus, aga ka nende head sõnad. Näiteks nagu õpilase kiri liikumisõpetajale, et tema sai ülesandega hästi hakkama, aga emal läks raskeks. 

Õppetööväliste tegevuste eest kannavad hoolt pikapäevarühma õpetaja, kaitseliidu ringijuhendajad, ja noortekeskus. Iganädalased üleskutsed „Pikk-päev-kodus“ ja „Kogu veel kilomeetreid“ kaasavad lisaks kooliperele ka vanemaid. Kärla kooli õpetajaid ja lapsevanemaid on distantsõppe ajal väga palju aidanud Saaremaa Laste ja Perede Tugikeskuse eripedagoog ja sotsiaalpedagoog ning tugiisikud. Oleme rakendanud ka vabatahtlike abi, nt huvijuht ja üks tubli vilistlane on võtnud endale rolli aidata ühte-kahte õpilast igapäevaselt. 

Lõppevat õppeaastat jääb Kärla Põhikool jaoks sümboliseerima siiski kooli 110. juubel juubelinädalal üheskoos ettevõetuga, mida kodulehelt leitavate videoklippide kaudu ikka ja jälle järele vaadata saab. 

Sirje Ellermaa, Kärla Põhikooli direktor
Foto autor: Anzelika Toll

Sirje Ellermaa 

Kärla Põhikooli direktor

Jõhvi Vene Põhikoolile on distantsõppes edu taganud tihe suhtlus osapoolte vahel ning kiire reageerimine muredele

Kunstitund distantsõppel.
Foto: Erakogu. Kasutamine autori loal.

Jõhvi Vene Põhikooli õpilased  õpivad distantsõppel alates 16. märtsist. Juba selle alguses oli selge, et õpe ei saa jätkuda tavaõppega samas mahus ja samal viisil. Õpetajad kohandasid nii ainekavad kui ka õppemeetodid uute oludega. Tunnid jäid küll toimuma tunniplaani järgi, kuid ülesannete mahtu vähendati, keerulisemaid teemasid lükati edasi, kasutusele võeti erinevad e-õppevahendid. Viimane polnud meie jaoks tundmatu asi, sest e-õppepäevi korraldasime ka varem (nt kasutasime e-õpikuid, erinevaid suhtlusvahendeid, e-ülesannete koostamise programme, osalesime digipööre programmis jne). 

Muidugi tekkisid distantsõppe käigus nii õpetajatel kui vanematel mitmed  küsimused, millele kooli juhtkond ja õpetajad püüdsid lahendusi leida:

⇒kuidas koguda õpilastelt tagasisidet ning anda tagasisidet?; 

⇒kuidas korraldada online-tunde ning koostada atraktiivseid ülesandeid?; 

⇒kuidas toetada ja motiveerida õpilasi, kellel tekkisid õppimisraskused?

Vanemate mured, mis tagasisidest välja tulid, olid järgmised: 

⇒kuidas korraldada koduõpet, kui peres on mitu koolilast? 

⇒kuidas toetada lapsi õppisel ning samal ajal perele toitu valmistada ja kodutöid teha?;

⇒kuidas last õppimisel toetada, kui vanematel on tarvis tööl käia? 

Distantsõppe alguses oli kooliperel vaja tegeleda suure väljakutsega – kohandada õpe vastavalt muutunud olukorrale ning julgustada õpilasi ja nende peresid sellega hakkama saama. Arvame, et tänu tihedale koostööle kooli juhtkonna, õpetajate, psühholoogi, sotsiaalpedagoogi, õpilaste ja vanemate vahel, saime selle ülesandega tublisti hakkama.

Reageerisime koheselt igale abipalvele või murele, laenasime õpilastele sülearvuteid, toetasime vanemaid ja õpilasi IT-vahendite kasutamisel, korraldasime online-tunde ja konsultatsioone, olime pidevas kontaktis õppimises mahajäänud õpilaste ja nende vanematega. 

Spordipäev distantsõppel.
Foto: Erakogu. Kasutamine autori loal.

Selleks, et mitmekesistada õppimist karantiini ajal, korraldasime tervist edendavaid, loovust ning positiivset mõtlemist ergutavaid päevi, mille käigus tavatunnid olid asendatud loominguliste ja põnevate tegevustega.
Kevadisel koolivaheajal pakkusime õpilastele erinevaid aktiivseid tegevusi vaheaja sisustamiseks:
„online-tantsud“, „koolipere karaoke“, „kendama võistlus“, „foto tuntud maali järgi“. Üks lapsevanem isegi kirjutas meile vaheajategevuste tagasisideks: „Andke võimalus natuke puhata ka.“ See oli  ka igati lubatud. 

Kokkuvõtvalt võib öelda, et oleme nüüd palju targemaks saanud nii IT-valdkonnas kui ka õppe diferentseerimises ja kohandamises, lähtudes õpilaste eripäradest, vajadustest ja võimalustest.
Täienenud IT-kohvrit (videotunnid Zoomis, Skype`is, Discordis, Screencastis, Google Classroomis, interaktiivsed harjutused Liveworksheetis-is, Quizlet-is, Quizizz-is, Kahoot`is, Wizer.me`is, PurposeGames`is, Seterra`s jne) kasutame õppe läbiviimisel kindlasti ka edaspidi. Online-koosolekud ja õppenõukogud on viimase kahe kuu jooksul saanud tavapärasteks.

Oleme distantsõppel küll hästi hakkama saanud, kuid nüüdseks  ootame väga oma õpilasi tagasi kooli ning igatseme vahetut suhtlemist lastega! Keerulised ajad on pannud meid rohkem mõtlema sellele, mis on tegelikult olulised asjad elus - väärtustame nüüd kõik palju rohkem inimsoojust, elurõõmu, tihedat koostööd, tolerantsust ja vahetut suhtlemist!

Irina Šulgina
Jõhvi Vene Põhikooli direktor