Räpina koolis testiti rollimängu õppemeetodina

Õpetajad tunnevad suurenevat survet, et koolitunnid oleksid mitmekesised, õpilasi motiveerivad, kaasavad, analüüsima ja avastama suunavad jne. Üsna suur väljakutse. Kas ja kuidas saaks rollimängude kasutamine õppetööle kaasa aidata? Mõtet testiti juuni alguses Räpina koolis. 

Päriselu rollimäng ehk LARP (Live Action Role Play Game) on mäng, milles osalejad kehastuvad erinevateks väljamõeldud tegelasteks. LARP kui mitteformaalne õppemeetod on tuntuks saanud ammu, kuid Eesti haridusasutustes on selle võimalusi vaatamata LARPi suhteliselt pikale ajaloole üsna tagasihoidlikult kasutatud. 

Hariduslik rollimäng on pedagoogilise ja didaktilise sisuga rollimäng. Tegemist on ammu tuntud mängulise õppemeetodiga, mida koolides siiski vähe kasutatakse. Miks see nii on? Põhjuseks võib arvatavasti olla see, et tegemist ei ole pelgalt meetodiga, mille võib kapist välja võtta ja õpilastele ette anda. LARPi integreerimine õppetöösse on õpetajale suur väljakutse. Selleks, et mänguni jõuda, tuleb mängu läbiviijal teha veidi eeltööd, kuid tulemus on seda väärt. Tegemist on suurepärase meetodiga, mis loob aluse diskussiooniks ja analüüsiks. Rollimäng aitab osalejatel selgemini näha probleemi, jagada kogemusi ja leida lahendusi. Pedagoogilisest ja psühholoogilisest vaatenurgast on rollimängu positiivseks omadusteks ka fokusseerimine õppimisele, eneseteadlikkusele ja käitumise muutumisele. 

Igavad teemad ja reaalsus 

Kuidas tuua noori kaasa mõtlema sellisel pealtnäha kaugel ja keerulisel teemal nagu põlevkivi kaevandamine? 

Juuni alguses testisid Ederi Ojasoo (MTÜ Peipsi Koostöö Keskus) ja Lea Pullerits (MTÜ Valge Karp) Räpina Gümnaasiumi noortega, kuidas koolinoortele väheatraktiivne keskkonnateema mängu abil põnevamaks muuta. Selleks lõi Valge Karp allegoorilise LARP rollimängu, kus uuriti Eesti mütoloogia tegelaste kaudu põlevkivi kaevandamist. Mängus kehastuti näkkideks, krattideks, metsahaldjateks, maa-alusteks ja libahuntideks; põlevkivi  asemel kaevandati hoopis maagilist kulda.

Rollimäng "Mis seal toimub?" testimine
Foto: kasutamine autorite nõusolekul

Mängus osalevate noorte esialgne reaktsioon rollimängu suhtes oli pigem negatiivne. Mängu läbiviijate poolt kaasa võetud rekvisiite vaadati kahtlustavalt ning eesolevasse mängu suhtuti kriitiliselt. Tegelaskujudesse sisse elamiseks läbiviidud mängud ja tegevused tekitasid aga elevust ning kostümeerimise ajal hoo sisse saanud selfide tegemine aitas kaasa mängu hoogsale kulgemisele. 

Aardekirst "Mis seal toimub?" mängus
Foto: kasutamine autorite loal

Noorte peamine tagasiside oli, et mäng oli tore, põnev ja meeldis. Toodi välja, et alguses oli veidi arusaamatu, mis toimuma hakkab, kuid järk-järgult sai ettevalmistuse käigus kõik selgemaks. Positiivsena viidati noorte poolt ka sellele, et mängu olid toodud päriselu probleemid. Samuti olid osalejad seisukohal, et probleemi mütoloogia abil käsitlemine oli põnevam kui oleks olnud päriselu tegelastega. Rollimängule järgnenud arutelu ja teemakohase videoklipi ajal tõdeti, et paralleele mängu ja päriselu vahel oli palju ning noorte hoiak LARPi meetodi suhtes oli positiivne. 

Hariduslikud rollimängud on võimalus integreerida traditsioonilised õpimeetodid mängulise õppeviisiga. Enamasti seostatakse LARPe ajalooliste mõõgavõitlusmängudega, kuid tegelikult peitub selle taga veelgi võimalusterohkem maailm: matemaatika ja keemia ainetundidega seotud laborikesksed rollimängud, bioloogia- ja geograafiatundide kliimamuutuste ja keskkonnakonfliktide mängud, mängud sotsiaalmajanduslike konfliktide tajumiseks jne. 

Nauding ja rõõm kulgemisest 

Rollimängu kasutamisel õppemeetodina tuleks meeles pidada, et tegemist ei ole tulemusele orienteeritud meetodiga, vaid oluline on kogeda mängu protsessi. Seetõttu võibki esmalt tunduda, et tegu on kaose ja struktureerimata protsessiga, kuid tasub meenutada, et mängu looja ja juhi ülesandeks on vaid luua raamistik, milles mäng toimub ja milles mängijad saavad improviseerida, luua, kogeda jne. Hariduslike rollimängude eesmärgiks on suunata osalejaid tegevuse kaudu õppima. 

Mitteformaalsete meetodite nagu lavastuse, simulatsiooni või rollimängu vahendusel jääb õppijale läbitud materjalist meelde umbes 90%. Selle põhjal võib öelda, et teoreetiliselt on need omavahel seotud meetodid oluline osa õppetööst.

Ederi Ojasoo, MTÜ Peipsi Koostöö Keskus

Lea Pullerits, MTÜ Valge Karp

Ettevõtete ja koolide koostöö õpetab noortele päriselu ning aitab teha tulevikuotsuseid

„Jäta universumisse oma jälg“ on üks Steve Jobsile edu toonud seitsmest äripõhimõttest. Inspireeriv õpikogemus või käik ettevõttesse võib mõjutada noorte tulevikuotsuseid ja soove samamoodi. Selleks, et praktilised ja elulised õpikogemused oleksid erineval moel osa kooli igapäevaelust, kogunesid ettevõtete ja koolide esindajad 16. mail Tallinnas Öpiku Konverentsikeskuses toimunud seminarile "Kooli ja ettevõtte koostööst sünnivad tulevikutegijad". 

Seminar "Kooli ja ettevõtete koostööst sünnivad tulevikutegijad"
Foto: Kasutamine autori loal.

Ettevõtlusõppe programmi Edu ja Tegu koolides läbiviidud uuring näitas, et kõigi haridustasemete noored soovivad rohkem praktilisemat õpet ja selle suuremat seotust päris töömaailmaga ehk ettevõtetes käimist. Õpetajate sõnul jääb see sageli ettevõtjate aja- või huvipuuduse taha. Samas on aga ettevõtjad probleemi ees, et tööturul pole piisavalt vajalike oskuste ja teadmistega inimesi. Koolid ja ettevõtted, kellele koostöös õpetamine on harjumus, leiavad, et kokkupuude erinevate valdkondade spetsialistide ning eluvaldkondadega aitab noortel tulevikuotsuseid paremini teha – praktikud oskavad parimal moel rääkida tööandja ootustest ning tööturu olukorrast, erinevatest ametitest ja valdkondadest – ehk kõigest, mida noor inimene vajab elukutsevaliku tegemiseks. Õppe päriseluga seostamine aitab ka mõista, miks mingi aine õppimine üldse tulevikuks vajalik on. 

Kadrioru Saksa Gümnaasiumi õpilased hangivad kogemusi ettevõttepraktikal 

Michael Kirshinger, Kadrioru Saksa
Gümnaasiumi majandussuuna ja
praktika koordinaator.
Foto: kasutamine autori loal.

Kadrioru Saksa Gümnaasiumis toimub juba viiendat aastat saksakeelse majanduse suunal praktiline õpe koostöös ettevõtetega. Iga majandussuuna õpilane peab läbima nädalapikkuse tööpraktika, mille järel tuleb esitada praktikaaruanne. Kooli majandussuuna ja praktika koordinaator Michael Kirschinger selgitas: „Soovime avada maailmapilti nii vara kui võimalik, et noorel tekiks kiiremini arusaam, kuhu tahan suunduda, mis on minu tugevused, kus võin mina tulevikus kasulik olla. Selleks kutsume ettevõtjad rääkima, mis võimalused on ettevõtetes. Lisaks usun, et kokkupuude ühe ettevõttega võiks olla selline, et kool läheb nö pärisellu, mitte vastupidi.“ Samuti jagas ta oma kogemust, et ettevõtjad teavad, kui raske on head tööjõudu leida ning seetõttu on nad valmis investeerima tulevikku ja kooliga koostööd tegema. 

Laste tegevused praktikal on erinevad ja sõltuvad ettevõtte spetsiifikast. Selgitamise ja näitamise kõrval võimaldavad osad firmad täita lihtsamaid praktilisi ülesandeid, nt jaemüügi müügi abistamine, tööprogrammidega tutvumine, hinnakirjade koostamine jne. On osaletud läbirääkimistel välispartneritega ja koosolekutel töövarjuna. Õpilaste tagasiside praktikale on väga positiivne, kõrgelt hinnatakse pärisellu piilumise võimalust, mis avardab maailmapilti.  

Kirschinger tunnistab, et suurimad väljakutsed olid koostöö alustamine ja praktika planeerimine eelneva kogemuse ja teadmisteta ettevõtlusmaailmast, kui saadetud kirjad jäid vastuseta ja tuli ka palju eitavaid vastuseid. Kõige suuremaks õnnestumiseks peab ta aga praeguseks tekkinud praktikabaasi kujunemist, tänu millele suudetakse anda õpilastele midagi ellu kaasa, mida paljudes koolides veel ei pakuta. Ettevalmistamisel on ka esimene praktikabörs, kus praktikal käinud õpilased saavad jagada oma kogemusi ning osalema on kutsutud ka praktikaettevõtete esindajad. 

Kadrina keskkoolis õpetab terve kogukond 

Kadrina Keskkooli koostöö kohalike ettevõtetega sai alguse juba 14 aastat tagasi, kui kooli vilistlane ja Aru Grupp ASi juhatuse esimees Juhan Viise pöördus kooli poole murega, et tehnoloogia ülikiire arengu tõttu seisame varsti silmitsi kvalifitseeritud tööjõu puudusega ning hariduses tuleks seda probleemi ennetama asuda. Nii sündiski kohaliku ettevõttega koostöös valikaine „Ärijuhtimise ja tehnoloogia alused“. Kooli direktor Arvo Pani selgitas: „Motiveerime õpilasi reaalaineid ja tehnoloogilisi erialasid valima ning ettevõtlikud olema. Valla jätkusuutlikkuse tagavad ju inimesed ning meil on juba näiteid noortest, kes on peale hariduse omandamist tulnud meie valda tagasi“. Direktori sõnul tekitas esmane partnerlus Aru Grupiga aluse suuremale koostööle ka teiste ettevõtetega, nii et ettevõtjad osalevad kooli õppetöös erineval moel juba algklassidest alates. 
Näiteid Kadrina kooli ja ettevõtete koostööst on palju. Ettevõtja saab pakkuda info- ja teabepäevi ettevõtte ja tegevusvaldkondade tutvustamiseks, õppekäike ja praktikaid nii Eestis kui välismaal, praktikuid kooli lektoriks ning koostöös kooliga ürituste läbiviimist – Kadrinas toimub näiteks IT ja nutifestival CADrina. Lisaks saavad tublimad õppijad tänu suurepärasele arvutiprogrammide oskustele suvevaheajal asendada ettevõttes puhkusi. Selline praktika või suvine töö võib nii mõnelegi noorele tagada töökoha. 

Kadrina Keskkooli direktor Arvo Pani.
Foto: Kasutamine autori loal.

Kool pakub ettevõttele vastutasuks koolitusi (nt arvutijoonestamine), aitab korraldada sündmusi, kaasab ettevõtjaid kvaliteetse hariduse eesmärgil kooli arendustegevustesse (nt õppekavade väljatöötamisel eksperdina) ning vajadusel abistatakse kogu kooliperega ettevõtet. 

Koostöövõimalusi on laialt - pannkoogikohvikust lõimimise ja ühise valikaineni 

Oma kogemust sisukast koostööst Kadrina Keskkooliga oli seminarile tulnud jagama ka Silberauto AS turundusosakonna juht Jana Ribelis. Üheskoos töötati välja gümnaasiumiastmele valikaine „Turunduse ja müügitöö alused“. Ainekavas ettenähtud tunnid jaotati ettevõtte töötajate vahel ära ning kooli õpilased said kuldaväärt kogemuse õppida tippettevõtte spetsialistidelt. Koolidele jagas Jana Ribelis aga soovitusi, et tuleks olla võimalikult paindlik ja vastutulelik ettevõtte suhtes ning mitte kohkuda esimestest takistustest – nt planeeritud tunnile võib tekkida lähetus, väliskülalised või muu oluline tööülesanne ja tuleb leida lahendus. Samuti tuleks julgustada õpilasi kooli külalistundi andma tulnud praktikutelt rohkem küsimusi küsima – sellist võimalust ei avane just iga päev. Ettevõtjate avatud loenguid tasub pakkuda võimalikult laiale auditooriumile, kutsuda kokku terve gümnaasiumiosa või miks mitte võimalusel ka naaberkoolide õpilased. Praktilised ülesanded on õppimises väga olulised, kuid reaalse kogemuse saab laps aga siiski ettevõttes kohapeal. 

Ettevõtlusõpetajad ettevõttesse töövarjuks – miks mitte? 

Tarkvaraettevõtte Brightspark OÜ juht ja asutaja Kari Maripuu on ettevõtlust õpetanud erinevas vanuses lastele Tabasalu Gümnaasiumis ning panustanud ka õpilasfirmade mentorina. Tema sõnul ei küsi huvi ettevõtluse vastu vanust ning tema on ise lapsevanemana selleks vajadust nähes andnud majandustunde ka 1. klassi lastele, mis oli väga positiivne kogemus. Läbi pannkoogikohviku õpiti koostama äriplaani ja mõtestama lahti turunduse alused, vastates küsimusele „Kuidas saada klient ostma“. Vanemates klassides üritab Kari leida ettevõtluse õpetamisel seoseid teiste ainetega, näiteks matemaatika, inglise keele ja miks mitte ka tööõpetusega. „Ainete lõimimine annab võimaluse leida ettevõtlusõppele riikliku õppekava raames rohkem aega. Alati ei pea otsima tihedas ainekavas eraldi ainetunde, vaid tuleb püüda õpetada teineteist toetavaid aineid ühiselt. See muudab ka rutiinsete ainete õppimise lastele huvitavamaks ning annab lastele vihje, kuidas õpitav aine on hiljem reaalselt vajalik.“ rääkis Kari. 

Kari hinnangul ei saa vaatamata ettevõtjate kasvavale huvile ettevõtlusõpet üles ehitada kooli külastavate ettevõtjate najal, kuna see ei ole tema hinnangul jätkusuutlik. On kindel, et tiheda töögraafikuga ettevõtja ei suuda oma põhitöö kõrvalt aastaid missiooni korras õpetamas käia. Küll aga võiks ettevõtlusõppega seotud õpetajad tuua „praktika“ käigus ettevõttesse, lastes neil osaleda juhtkonna koosolekutel, neid võiks kaasata ettevõtte strateegia aruteludesse, müügikoosolekutele jne. See annab praktilise oskuse oma tunde praktiliste näidetega rikastada ning õpetatavat teemat päriseluga siduda. Samuti pannakse selliselt aluse koostööle õpetaja ja ettevõtlusõpet toetava ettevõtte vahel. 

Ideepank - kuidas koolid ja ettevõtted saaksid üksteisele kasulikud olla 

Variante, kuidas koolid ja ettevõtted saaksid koostööd teha, on väga erinevaid. Neist levinumad on näiteks koolide õppekäigud ettevõttesse, ettevõtjate külalistunnid koolides, praktikakohtade pakkumine ja õpilastest töövarjud ettevõtetes. Võimalusi on aga palju rohkem, kui koostööd hästi planeerida ja eesmärgistada. Seminaril toimunud grupitöödes mõeldi ajurünnaku tulemusel välja mitmeid põnevaid koostööideid. Näiteks võiksid õpilased valmistada ettevõtetele ametijuhenditest humoorikas võtmes videoid, luua sisu sotsiaalmeedia kanalitesse või korraldada kehalise kasvatuse tunni raames ettevõttele tervisepäeva. Häid võimalusi pakub ka õpilaste kaasamine ettevõtte toote või teenuse arendamisse. Lähenedes aga veidi teise külje alt saaksid õpilased näiteks avalikku esinemist õppida andes neile aluseks ettevõtete erinevaid tooteid ja teenused, mille põhjal noored koostavad ja esitavad pitch’i ehk lifitikõnesid. Tutvu ideepangaga siin ja leia endale sobiv! 

Veelgi rohkem inspiratsiooni erinevatest koolide ja ettevõtete koostöövõimalustest leiab heade praktikate kogumikust, mille leiate SIIT. 

Ettevõtete ja koolide koostööseminare korraldavad ettevõtlusõppe programm Edu ja Tegu, Eesti kaubandus-Tööstuskoja võrgustik “Ettevõtlikkuse edendamiseks” ning Eesti Teadusagentuur. Toetab Euroopa Sotsiaalfond.

Meil kõigil on koolis hea olla!

Kool on koht, kuhu tulla hea meelega 

Mäetaguse põhikooli visioon on "Meil kõigil on koolis hea olla". Kool tegutseb Alutaguse vallas ning 2018. aasta sügisese seisuga õppis koolis 130 õpilast, kellest 41 õpilast saavad üldist, tõhustatud või erituge. Kolmandik kooli õpilastest räägib koduse keelena vene keelt ning seitse protsenti meie õpilastest elab asenduskodus. Mäetaguse põhikooli õpilastest 90 räägib eesti keelt emakeelena. 

Koolis töötab 32 õpetajat, HEV-koordineerija, sotsiaalpedagoog, logopeed, huvijuht, õppejuht ja tugiisik. 

HEV õpilaste õppekorraldus koolis

Hariduslike erivajaduste arengu toetamiseks on koolis loodud tugisüsteem ja tugipersonal. Tulenevalt õpilaste erivajadustest on meil koolis üks liitklass lihtsustatud õppekaval õppivatele õpilastele, ühele õpilasele keskendatud õpe ning väikeklassid 8. ja 9. klassides. 

Üldist tuge saavad õpilased õpiabirühmas (eesti keeles, matemaatikas) ajutise õpiraskuse, jäädava õpiraskuse või keelest tingitud raskuste korral (emakeel vene keel). Kõne ja keele probleemide puhul aitab meil logopeed õpilasi kolmel päeval nädalas. 

Praktilised näpunäited (HEV) õpilaste õpetamisel 

Õpilaste õpetamise edu võtmeks on kodu ja kooli vaheline koostöö. Õpetaja on klassiruumis turvalise ja positiivse õhkkonna looja. Kolleegidele aga nõu- ja jõuallikas. 

HEV õpilaste õpetaja on klassiruumis positiivse õhkkonna looja ja ainetundides huvi tekitaja. Kindlad reeglid klassis, teiste õpetajate ainetundides ja vahetundides, muudavad õpilastele õppimise ja koolis käimise stabiilseks. Järjepidevus või kord annab õpilastele kindlustunde ja tõstab nende enesehinnangut. Pidev pealekäimine ja etteheited tekitavad õpilastes trotsi. Meie soovitus on sellest hoiduda. 

Tunde on võimalik huvitavaks teha ja rikastada läbi aktiivsete õppetegevuste, tuleb olla vaid loov ja fantaasia tööle panna. Olulised on puhkepausid. Igal õpetajal on vaja tunda enda õpilaste puhul ära piir, millal on õpilased väsinud ja vajavad puhkamiseks aega. Miks mitte teha paus liikuvaks! 

3. klassid õpetajate ja Sõber Karuga "Sügise sünnipäeval"

HEV laste õpetamisel on oluline keskkond. Klassiruum võiks olla heledates ja positiivsetes toonides ja segavate faktoriteta (nt tiksuv kell, läbipaistvad seinad, müra või helid, jms). Soovitame tekitada võimalikult vähe “rääkivaid” seinu ja kasutada vaid olulist infot (tunniplaan, tundide ajad, põhireeglid). 

Oma töös lähtume Kaja Plado ütlusest “Kui laps ei saa õppida nii nagu õpetaja õpetab, siis tuleb õpetajal õppida õpetama nii nagu laps õpib!”. Selleks, et toetada HEV õpilaste arengut kooliteel, peame oleme meie õpetajatena need, kes suudavad leida uusi lähenemisviise ja metoodilisi võtteid. Selleks täiendame end koolituste ja tasemeõppe kaudu. Oleme õnnelikud, et töötame just Mäetaguse põhikoolis. 

Anne Lepamäe

põhikooli mitme aine õpetaja, klassijuhataja

Teele Juursalu 

HEV koordineerija ja matemaatikaõpetaja

Gerli Habakukk 

klassiõpetaja ja klassijuhataja

"Nutt tuleb peale" KEVAD 2019

​13. maist 17. maini 2019 toimub üleriigiline nutiviktoriin "Nutt tuleb peale", mida korraldab Pärnu Rääma Põhikool. 

Ettevõtmise eesmärk on anda õpilastele võimalus panna oma teadmised ja oskused proovile infootsingus. ​Osalema on oodatud ennekõike 1. - 12. klassi õpilased, aga ka teised huvilised (kutsekoolid, ülikoolid, täiskasvanud) üle Eesti. Maksimaalne võistkond on 3-liikmeline, kuid võib osaleda ka üksi. 

Kuidas nüüdseks üleriigiliseks laienenud nutiviktoriin enam kui neli aastat tagasi Rääma Põhikoolis alguse sai?

Pärnu Rääma Põhikooli õpetajad, õpilased ja teised ärksad koolipere liikmed koondusid 2015. aastal Facebooki gruppi, mille nimeks sai Rääma Nutiajud. See on olnud loomisest peale aktiivne ja ettevõtlik FB-kogukond, kes tahtis lisaks Facebookis suhtlemisele midagi ägedat päriselt korda saata. Üks Rääma Nutiaju liikmete poolt välja käidud idee oli viktoriini korraldamine Pärnu Rääma Põhikooli õpilastele, millele oleks võimalik vastata Google drive`i abil. Idee sai teoks ja õpilased võtsid selle algatuse väga hästi vastu. 

Kuhu edasi?

Peale esimest katsetust pidasime isekeskis nõu, kuidas head ideed laiemalt levitada ning tõmmata kaasa osalejaid väljastpoolt enda kooli. Nii sündiski esimene e-viktoriin “Nutt tuleb peale”, mis toimus novembris 2016. Küsimused kõnetasid nutimaailma ning olid osalistele kohati parajaks pähkliks. Korraldajatele oli abiks HITSA, kes vahvaid auhindu jagas ning on tänaseni viktoriini toetajate ringis. Teine e-viktoriin “Nutt tuleb peale” toimus aprillis 2017 ning osalejatele hulk aina kasvas. 

Tõeliselt populaarseks sai e-viktoriin “Nutt tuleb peale” õppeaastal 2017/2018, mil kahel korral aastas toimunud e-viktoriinile vastas kokku rohkem kui 10 000 õpilast ja huvilist üle Eesti. 

Kuidas osaleda?

Juba järgmisel nädalal on kõigil huvilistel taas võimalus enda teadmised infootsingus proovile panna. Jälgige infot kodulehel: nutiraama.weebly.com ja Rääma Nutiajude Facebooki kasutaja seinal ning andke enda osalemishuvist korraldajatele märku. 

Sel aastal jagavad õigesti vastanud koolivõistkondadele auhindu: HITSA, Haridus- ja Teadusministeerium, Päästeamet, LHV, Tele2, Telia, Icefire, COOP, Insplay, Tactic, Microsoft ja Swedbank. 

Lisaküsimuste korral kirjutage: mart@raama.ee. 

Rääma Põhikooli haridustehnoloog Mart Kimmel

Dialoogi ja mängu võlujõust ehk foorumteater VAT Teatri juures juba 20 aastat!

VAT Teater ja foorumteatri meetod on olnud tihedalt seotud, täiendades üksteist. Esimesed koolitused ja etendused toimusid VAT Teatri ja Soome õppejõudude koostöös juba 20 aastat tagasi. Sellest ajast alates on VAT olnud peamine foorumteatri alase tegevuse innustaja Eestis, ehkki ajapikku on kujunenud ja kadunud ka teisi gruppe, kes on välja kasvanud meie loodud koolitustest. Aastaid tegutses ka VAT Teatri Foorumgrupp, mille liikmed samuti on iseseisvalt tegutsenud ja loonud uusi ettevõtmisi. 

Foorumteater on interaktiivne ja sotsiaalteatri meetod, mis on kaasav ja inimeste vahel dialoogi arendav. Ta aitab esile tuua lugusid, kus keegi kannatab ebaõigluse tõttu ja läheb läbi dialoogi otsima lahendusi eri teemadele. Foorumteatri puhul võib olla tegu töötubadega, kus eri tehnikate kaudu mängitakse kogukonna liikmete lugusid, kui ka etenduse formaadiga, kus analüüsitakse ühte konkreetselt lavastugrupi poolt ettevalmistatud lugu. Etendusel on samuti eri vorme, nagu nt tinglikult nimetatud laadafoorum, välkfoorum, blank jne. Kogukond, kellega ja kellele töötuba või lavastust luuakse võib olla nii laiem kui väiksem grupp, alates klassist kuni nt mingi linna inimesteni jne. 

Foorumteater on rikas vahend, olles ühelt poolt teatrivõttestik, teisalt sotsiaalpedagoogiline meetod. Vaadates tagasi kahel dekaadil VAT Teatri initsiatiivil tehtule, on näha tõeliselt pühendunud, põhjalikku ja mitmekülgset teekonda. Ajaloost ja tagasivaadetest tehtule saab ka hea ülevaate ÕPL artiklist "Miks meil on vaja foorumteatrit?" https://opleht.ee/2019/03/miks-meil-on-vaja-foorumteatrit/  ja Klassikaraadio saatest Delta: https://klassikaraadio.err.ee/907215/delta-11-veebruaril-ponevusteater-pilveooper-foorumteater-20/924219?fbclid=IwAR2VGsdehrQ4Zabk5CIFtJzVvBafOUQ0hvuoDoRxqtC3CDYWUiX7V6xnpXU

VAT Teatri Foorumgrupi tegemistest ja tegijatest läbi aastate: http://www.vatteater.ee/et/foorumgrupp.html

VAT Teater on väike, aga julge ja innovaatiline ning paljudes noortele suunatud tegevustes nn pioneer olnud. Ka Mustamäe noortefestivali „Vägivallata Noorus” korraldas VAT Teater lausa 5 aastat. Just seal toimusid ka esimesed foorumteatri etendused 1999.a aprillis. Samuti on VAT Teater noortele mõeldud haridustegevuste osas, mis on just sotsiaalsema suunaga, olnud paljuski algataja. Aastate jooksul oleme leiutanud ja loonud mitmeid lähenemisi, mis hiljem mujalgi kasutusele tulnud. 

90ndate lõpus ei olnud dialoogimeetodid Eestis üldse nn tüüpilised. Pärast esimesi koolitusi ja etendusi kujunes VATi juures huviliste grupp (hiljem VAT Teatri Foorumgrupp), mis hakkas tegema etendusi koolides. Üks märgiline sündmus oli ka ETV saade „Rusikas” (aastal 2000), kus tuli ettemängimisele lausa 15 erinevat foorumlugu. Nii meile selleaegsete foorumteatriõpilastena kui ka koolides, kus tegime foorumteatri etendusi, mõjus see meetod väga värskendavalt. Teemad olid tundlikud, aga meetod ise oma olemuselt väga vabastav ja rõõmupakkuv. 

VAT Teatri kunstiline juht Aare Toikka on öelnud, et lugu ja inimene on foorumteatris olulised ja nii see tõesti on. Ning et see meid niivõrd võlus ja aktiveeris, oleme me ka nende 20 aasta jooksul püüdnud seda algsest õhinast alguse saanud sügavamat lähenemist ja teadmist edasi anda üle Eesti. Sina ja su lugu loevad. Sa saad ise midagi teha inimesena, et muuta oma reaalsust. Teater on mänguline vahend, et koos ühiselt katsetada, mis oleks need võimalused ja lahendusvariandid. 

Valikuvabadus. Koolivägivalla teemaline projekt.
Foto: VAT Teater. Kasutamine autori loal.

Meetodi looja on Brasiilia draamakirjanik, teoreetik, õpetaja Augusto Boal, kes on öelnud, et teatri kõrgeim eesmärk on vaataja kaasamine etendusse. Teater on inimestele kuuluv varandus, kus saab ühiselt tegeleda kriitilise mõtlemisega, harjutada reaalsuseks. Nagu enne mainitud, siis foorumteatris me saame rääkida nii töötoast kui etendusest. Mõlemad on mängulised protsessid. Mäng on aga ühiskonna nn minimudel, sümbol ühiskonnast – et mängida, tuleb teada reegleid, samas ei saa neisse kinni jääda, vaid vajaduselt tuleb neid julgeda muuta ja selle nimel ka tegutseda. 

Foorumteatri levik Eestis oli nagu plahvatus ja nagu näha, sädemeid jagub tänase päevani ning meetod, ehkki eksootilisest riigist pärit, võrsub Eesti pinnases viljakalt. Ju meil on eestlasena vaja rääkida ausalt kannatusega/ebaõiglusega seotud lugudest ja harjutada tervislikku dialoogi. Foorum on Boali rõhutute teatri süsteemi süda, meetodeid selles on aga veelgi - nähtamatu, ajalehe, seadusandlik teater, "soovide vikerkaar", otsesesed aktsioonid - ka nende meetodite osas on aastate jooksul toimunud Eestis koolitusi. Enim on aga juurdunud just foorumteater. 

Olulisel kohal on kindlasti olnud nii Eesti sisene kui rahvusvaheline koostöö ja mitmed arendusprojektid, milles VAT Teater on kaasa teinud ning omakorda Eestis teavitustööd jätkanud. Nt projekt "Interaktiivne teater kui informaalne õppimisvõimalus" (2004). Meie head partnerid on olnud nt SA Archimedes, Lastekaitse Liit, Tallinna Laste Tugikeskus, MTÜ Tore, Tallinna Ülikool, TÜ VKA, lisaks paljud koolid jt asutused. 

Sihtgrupid ja teemad on väga mitmekesised olnud, aga kõige läbivam teema on kindlasti olnud vägivalla ennetus just kooliõpilaste seas ning meetodi osas teavitustöö täiskasvanuhariduses. Lisaks entusiastlikule levitustööle, etendustele, töötubadele ja koolitustele on lisandunud ka uurimuse ja teaduse tasand, et selgitada foorumteatri sotsiaalset mõju ja teooriat. Nüüdseks on juba mitmeid ülikoolitööd valminud. Esimesed olid aga foorumteatri kui koolivägivallaennetusmeetodi tutvustamise eesmärgil loodud. 2008 ilmus ka esimene eestikeelne õppematerjal "Foorumteatri rakendamise võimalusi koolivägivalla ennetustöö näitel"(Mari-Liis Velberg). 

Materjal on allalaetav ka VAT Teatri kodulehel: https://drive.google.com/file/d/0B8CXNfzSPLRLNHV3YTF5bU1iczA/view ning laenutatav paberkandjal VAT Teatrist. 

Info: mariliis@vatteater.ee. 

Nagu mainitud, oleme loonud palju vägivallaennetuse projekte, tihti on järgmise projekti idee kasvanud välja eelmisest saadud uurimuste tulemusena, st teadmistest ja vajadustest kogukonnas. Toon siin vaid kolm näidet. 

Tallinna Laste Tugikeskuse alt tehtud projekti „Kõik Noored Vägivalla Vastu!” (2004/2005) raames korraldasime 12 vägivallateemalist töötuba Tallinna ülikoolide sotsiaalvaldkonna tudengitele (sh noorsootöö, sotsiaaltöö, politsei jpt erialad). Töötubades tutvustasime foorumteatri meetodit etenduse ja teooria kaudu, tegime uurimust vägivalla ennetuse teemade osas ja muid aktiveerivaid tegevusi. 

Projekti “ValikuVabadus” (2005) raames toimusid koolivägivalla teemalised etendused kuue Tallinna kooli 6. klasside õpilastele. Nüüd tutvustasime õpilastele endile foorumteatrit kui vägivalla ennetusmeetodit ja osalenud õpilastega tegime etenduse järgselt ankeetküsitluse ja selle uurimuse tulemused said kajastatud ka teadustöös. Eesmärk oli sihtgrupilt teada saada, kuidas nemad tajuvad sellise teatrivormi mõju. Noorte arvates oli etendus realistlik ja õpetlik; kaasav ja huvitav; seal sai ühiselt lahendusi otsida; teatri keeles oli julgem ja kergem rääkida vägivalla teemast. Põhjalikult saab lugeda uurimusest ülaltoodud materjalist. 

Eelmisele projektile tuginedes saime küll aru, et valikuvabadus on tore, aga siis on vaja ka valikuvõimalusi. Mõistsime, et üle Eesti tuleb spetsialistidele tutvustada seda, mis eelmise projekti uurimustulemused olid, ehk kokkuvõtlikult – noored tõesti väga vajavad foorumteatrit ja erivaid loovaid ennetusmeetodeid. 

Järgmise põhjaliku projekti “Valikuvõimalus – foorumteatri ID!” (2006-2007) raames tegime seminari-ja teavituspäevi üle Eesti maavalitsuste juures ja Tallinnas Õpetajate Majas, mis hõlmasid nii foorumteatri praktilist kogemist, teooriat kui ka koolivägivalla ennetuse teemalisi erinevaid loovaid tegevusi. Lisaks tutvustasime ka varasemates projektides väljatöötatud innovaatilist sõnaseletusmängu “ENTER”, mis toimib Aliase põhmõttel, kuid kõik sõnad kaartidel on kuidagi seotud vägivallaga. Sihtgrupi moodustasid koolide, noortekeskuste jt sotsiaalse suunitlusega asutuste spetsialistid. Lisaks foorumteatri ja „ENTERI” kui võimalike koolivägivalla ennetusmeetodite tutvustamisele lõime ka lisandväärtuse. Leiutasime ja innustasime õpetajaid ka ise looma uuenduslikke ja loovaid koolivägivallaennetusmeetodid juba 2006-2007. aastal, nüüdseks on neist nii mõnigi Eestis ka toimimas. Kokkuvõtvat materjali saab selle kohta lugeda siit: https://drive.google.com/file/d/0B8CXNfzSPLRLcC16TDBqNnViZHM/view

Koolivägivalla teemalised etendused koolides.
Foto: VAT Teater. Kasutamine autori loal.

Foorumteatri arengutee ja loodud sündmuste puhul VAT Teatri juures, võib öelda, et jätkunud on see, mis juba hästi toiminud ja lisandunud on alati midagi uut. Olles pikalt algusaastatel just kogukonnaprojektide initsiaator olnud, toimusid 2008. a ka teatraalsemad aktsioonid ja avalikud foorumetendused Rahvusraamatukogu Teatrisaalis ja Tartus. Toimunud on ka kolm foorumteatri festivali (2009-2011), mis ühendasid mitmeid Eestis tegutsenud gruppe. 

2009-2018 oli VAT Teater kahes rahvusvahelises projektis (Platform 11+ ja Platform shift+), kus osalesid teatrid üle Euroopa. Projektid kaasasid loomisprotsessi ka publikut, sh eriti just noori vanuses 11+ ja 14+. Edasi VAT Teatri tegevus rikastus ja laienes ning peamine fookus ei ole olnud ainult foorumil, vaid ka teistel noori kaasavatel meetoditel. Sel ajal toimus omamoodi uus plahvatus ja välja on kujunenud haridustegevused. Foorumteatri meetod on olnud haridustöötubade alustala. Nüüd on meetod toiminud ka kui uurimusmeetod, et näidendite ja lavastuste materjale leida ja analüüsida ning publikuga testida ja mõtestada. Vaadates ajalukku, siis tegelikult juba 2007. a etendunud noortelevastuse „Mirr” eeltöös toimusid foorumetendused noortega. Ja veelgi varem etendunud lavastuses „Klammi sõda”, milles Marika Vaarik tegi erakordse õpetajarolli, oli etenduse lõpus foorummeetod kasutusel. Nüüd aga integreerus foorum veelgi enam teatri tegemistesse. Läbivaks teemaks neis projektides olid internetiohud ja tehnoloogilised uuendused teatris. Mõned näited, mis lavastuste loomisprotsessis foorummeetod rakendus leidis. Näiteks "Netis sündinud" lavastuse eeltööna viidi üle Eesti läbi internetiohtude temaatikat käsitlevaid töötubasid ning noortelt saadud teavet kasutati näidendi kirjutamisel. Lähemalt siit: http://www.vatteater.ee/et/ lavastused/59/netis-sundinud.html. Samuti toimus foorummeetodi kaudu töö lavastuste "Kirjaklambritest vöö", "Web Demon" ja "Salto Mortale" puhul. Iga lavaloo puhul oli protsess eriline ja ainuomane. Aga peamine märksõna oli dialoog ja sild noortega ja nendega materjali analüüs foorummeetodi kaudu. Haridustöötubasid viivad läbi foorumteatri Jokkerid – nii nimetatakse töötoa või etenduse juhti. 

Senimaani on mängukavas lavalugu „#kaotamindära”, mille järgselt saab kutsuda töötuba „Noor virtuaalmaailmas”. Lavastuses on mitmed kriitilised teemad nagu näiteks: koolikiusamine, depressioon, eneselõikumine, keerulised peresuhted, ohtlikud arvutimängud, noorte vaimne tervis, enesetapp jne. Lavastuse vaatamise järgse töötoa eesmärk on käsitleda lavastuses õhku jäänud teemasid, analüüsida tegelaste käitumist ning erinevate foorumteatri tegevuste ja harjutuste kaudu pakkuda noortele võimalust otsida võimalikke lahendusi erinevatele probleemidele, mis lavastuses ilmnevad. 

Seega üheks oluliseks suunaks on konkreetsete lavalugude juurde pakkuda võimalus õpetajal kutsuda töötuba, et õpilased saaksid võimaluse iseenda ja maailma kohta õppida. Foorumteatri töötuba on võimas ja seda saab kutsuda ka teiste lavastuste järgselt – nt „Müller peab lahkuma!” ja „Pal-tänava poisid” järgselt. Töötuba saab kutsuda ka täiskasvanutele. Täiskasvanute töötoa puhul võib planeerida ka koolitust, et õppida foorumteatri meetodit. 

Foorumteatri meetodi ja koolivägivalla ennetusmeetodite teemaline seminaripäev
Foto: VAT teater. Kasutamine autori loal.

Lisaks saab „Noor virtuaalmaailmas” töötuba kutsuda ka ilma teatrikülastuseta, sest antud ohtude teema on hetkel väga universaalne. Töötoa läbiviijatel ei ole noorte jaoks kaasas valmis vastuseid, vaid hoopis küsimused ning vastuseid otsitakse ja avatakse noortega koos. Alati räägime õpetajaga eraldi põhjalikult läbi, mis võiks just olla selle töötoa fookus ja nende laste vajadus. 

Foorumteatri töötuba saab kutsuda ka iseseisvalt mingi muu teema avamiseks, mis on just selle konkreetse grupi mureks. Oleme teinud mitmeid töötubasid, nt poiste ja tüdrukute kontakti parandamise, sõltuvuste jt riskikäitumiste, seksuaalsuse, tervise, töötuse ning paljudel muudel teemadel. 

Lisaks koguneb endiselt aeg-ajalt foorumgrupp VATi juures, et konkreetsel teemal lavastust luua. 2018. a toimus nt kaks avalikku foorumetendust haridusteemadel ning 2019. a. veebruaris tähistasime foorumteatri sünnipäeva VATis toimunud avaliku etendusega „Rahvahääletus = rahva hääletus?”. Seega loome endiselt nii lavastusi, töötubasid kui ka koolitusi vastavalt kogukonna vajadustele. Oleme tänulikud, et paljud õpetajad on foorumteatri meetodi avastanud ning väärtustavad seda kui vahendit, mis aitab mitmeid teemasid õpilaste endi abiga avada ning jõuda seeläbi probleemide tuumani. 

Foorumteatri meetodi levitamiseks laiemalt, on oluline seda ka huvilistele õpetada. Foorumteatri töötoad ja koolitused VATi juures on hea võimalus saada esmane kogemus antud meetodist. Varasemalt oleme foorumteatrit õpetanud huvijuhi eriala tudengitele ja TLÜ sotsiaaltöö tudengitele. On rõõm tõdeda, et alates 2019. a sügisest saavad Tallinna Ülikoolis õppida nii andragoogika, noorstootöö kui sotsiaalpedagoogika tudengid, samuti Erasmuse kaudu tulnud välisüliõpilased õppekavas valikainet Foorumteater mitteformaalse õppe meetodina. Tugevat teavitustööd teeb ka MTÜ Foorumteater ja foorumteatri süvakursusi korraldab Piret Soosaar-Maiberg. 

Soovi korral saab VAT Teatris tutvuda foorumteatri ja rõhutute teatri alase kirjandusega. Üheks tulevikusoovituseks foorumteatri harrastajatele üle Eesti on ka Augusto Boali raamatute tõlge eesti keelde. Lisaks oleks põnev, kui teostataks uurimust, kui palju ja kuidas täpsemalt üle Eesti rakendatatakse foorumteatrit. Viimased uurimused toimusid 2011. aastal. 

Foorumteater on olnud nagu elav organism, pidevas arengus ja mõtestamises, nagu ka Eesti ühiskond viimase 20 aasta jooksul. Foorumteater püüdleb selle poole, et tuua esile inimeste hääl, kes kannatavad või on kuidagi alla surutud. Teater saab toimida kui labor, kus harjutame dialoogi ja leiame üles takistused ning püüame neid ületada. Eesti ühiskonnas on hetkel käimas huvitavad protsessid. Tundub, et rohkem kui kunagi varem on arvamuste avaldamist ja sõnavõtte. Meenub humoorikas sõnakõlks, et eestlased on internetis õide puhkenud. Selles arvamustemüras tundub, et ka rahulolematust on senisest enam. 

Esimestel foorumteatri etendustel aastaid tagasi oli näha suurt hämmingut õpilaste ja õpetajate seas, kui neilt arvamust küsiti. Täna on see loomulik, et küsitakse ja öeldakse välja oma seisukohad. Kas dialoog ka austavalt toimib, on juba omaette küsimus. Usun, et foorumteatri meetod võiks olla tähenduslik just praeguses ajas, kus tervislikud ja ausad dialoogid meie ühiskonnas on niivõrd vajalikud. 

Lisainfo: 

Mari-Liis Velberg 

VAT Teater 

haridustegevuste juht 

kontakt: mariliis@vatteater.ee 

Haridustegevused: http://www.vatteater.ee/et/opetajale.html

Vali töö, mida armastad, ja sa ei pea enam päevagi töötama!

Seda Konfutsiusele omistatavat soovitust jagab Rakke kooli õpilastele Svetlana Moks. Kas tegu on direktori, klassijuhataja või sotsiaalpedagoogiga? Ei, Svetlana töökohaks on hoopis AS Nordkalk – Rakke suurim ja tuntuim ettevõte, kus ta töötab personalijuhina. 

Ehkki Nordkalk on suur rahvusvaheline firma, kus tegeletakse lubjakivi kaevandamise ja töötlemisega ning kellel esindused kümnes riigis ning Eestiski sada töötajat, on heade spetsialistide leidmine nendegi jaoks paras väljakutse. Kuidas leida Rakkesse hea väljaõppega automaatik-elektrik? Üks võimalus ongi alustada koostööd kohaliku kogukonna kõige noorematega. 

Karjääriõpetuse tund Rakke Põhikooli 8. klassi õpilastele toimub Nordkalk ASi kontoris. „Milliseid tööandjaid kodukandis teate?“ küsib Svetlana alustuseks. „Grossi toidukaubad,“ kõlab esimene vastus õpilaste seast. Veidi ühiselt arutledes jõutakse poekettidest kohaliku omavalitsuse ja piirkonnas asuvate tööstusettevõteteni. Juttu tuleb sellest, kui keeruline on väiksematesse kohtadesse leida ametisse häid spetsialiste. Mis võiks inimesi Rakkesse elama ja tööle meelitada? Pakutakse, et linna omast rahulikum ja meeldivam elukeskkond, kus on siiski olemas eluks vajalikud teenused ja õppimisvõimalused lastele. 

Rakke kooli 7. klassi õpilased Nordkalk ASi tegevusega tutvumas
Foto: Igmar Matto

Kolmevärviline töömaailm 

Esindades küll oma ettevõtet, soovitab Svetlana Moks kaheksandikel siiski lähtuda tulevikuotsuste tegemisel ennekõike valdkonnast, mis neile huvi pakub. Edasi tehakse juttu kolmest töötamise maailmast: oranž väikeettevõtete maailm, sinine rahvusvaheliste suurfirmade maailm ning roheline sotsiaalselt vastutustundlik ettevõtlus – nii on tuleviku töömaailma arenguid kirjeldanud konsultatsioonifirma PWC. Õpilased moodustavad rühmad, kes asuvad välja mõtlema, millise ettevõtte nad ise luua tahaksid. Kirja tuleb panna ettevõtte nimi, tegevusala ja väärtused, pakutavad tooted ja teenused, kliendid, töötajate arv ja asukoht. Vastus tuleb leida küsimusele „miks see ettevõte on edukas?“. 

Rakke kooli 8. klassi õpilased karjääriõpetuse tunnis
rühmatööd tegemas.
Foto: Carolin Ambos

Pärast rühmatööd esitlevad õppurid oma ettevõtete ideid ning saavad Svetlana Moksilt tagasisidet. Kolm rühma on välja tulnud väga erinevate ideedega, mille seas nii airsoft’i näol meelelahutusliku elamuse pakkumine Ao külas, ilusalong Tallinna vanalinnas kui ka ettevõte, mis pakub paremat elu kõigile kogu Euroopa Liidus. Arutelud võetakse juhendaja poolt kokku sõnumiga, et kõige tähtsam on idee; tooteid ja teenuseid saab vastavalt vajadusele alati asendada.

Nii näiteks arvab ta, et airsoft’i ideega välja tulnud õpilasrühma moto „Elamus turvaliselt!“on väga hea idee, millega edasi töötada. 

Veel tehakse karjääriõpetuse tunnis juttu tegevusaladest, mis järgneval kümnendil enam tööjõudu vajavad, ning ka nendest, kus on töökohad kadumas. Svetlana arutleb õpilastega universaalsete tulevikuoskuste teemal, mida hinnatakse töötajate juures sõltumata erialast järjest enam: sotsiaalne intelligentsus, loovus ja kohanemine, kultuuridevaheline kompetents, uue meedia kirjaoskus ja transdistsiplinaarsus. Nende arendamisele tuleks koolideski rohkem tähelepanu pöörata. 

Koolielu ja päriselu 

Rakke kooli ja AS Nordkalki koostööd toetab ühiselt välja töötatud tegevuskava. Lubjatööstuse toel ja näitel õpetatakse 6.-9. klassile lisaks karjääriõpetusele ka geograafiat, keskkonnakaitset, ajalugu, tööõpetust, keemiat ja loodusõpetust. Õpetajate ja ettevõtte töötajate koostöös on paika seatud tundide eesmärk ja õpiväljundid ning seosed ainekavadega. Tunde viivad läbi erinevad Nordkalk ASi töötajad koostöös Rakke kooli õpetajatega. Õpilastel on võimalus külastada lubja- ja fillerite tehast, karjääre, näha lõhkamisi ning teha tutvust kivimis esinevate fossiilidega. Selline koostöö käib hoogsalt juba kuuendat aastat. Svetlana Moksi sõnul on ettevõtte eesmärk ennekõike avardada õpilaste maailmapilti ning tutvustada neile ümbruses toimuvat – lootes, et nad tulevikus heade asjatundjatena kodukanti naasevad. 

Kärt Leppik

Algatus Huvitav Kool

Õpifest 2019: Eesti, Rootsi ja rootsi keel

Selle kooliaasta alguses pakkus meie rootsi keele õpetaja Kristiina Punga mulle ja klassiõele Marile välja, et teeksime oma UPT (uurimus- või praktiline töö) rootsi keele teemalise. Meie eesmärgiks sai ajapikku erinevatel üritustel osaledes või neid korraldades levitada rootsi keelt ja kultuuri. Tahtsime inimestes luua huvi rootsi keele õppimise ning Eesti ja Rootsi ühise ajaloo vastu. Nii sattusimegi Õpifesti otsa, mis paistis olevat ideaalne võimalus lisada midagi oma praktilisse töösse ning tutvustada noortele rootsi keelt. 

Johannes Sarapuu ja Mari Leito Õpifestil 2019.
Tund: Eesti, Rootsi ja rootsi keel nimetati žürii poolt
parimaks terviklikult disainitud ja meisterlikult läbiviidud tunniks
Foto autor: Maria Kilk

Infopäeval ehmusime pisut ära: kõik osalejad olid meist tunduvalt nooremad, meist vanuselt järgmised olid kaheksanda klassi õpilased. Esialgu tekkis tunne, et ehk pole see üritus meie jaoks päris õige. Infopäeva lõppedes leidsime, et kuigi üritus on ilmselt meist pisut noorematele suunatud, võiksime ikkagi proovida ning tunni läbi viia. Lisaks andis infopäev meile olulisi punkte, mida tunni planeerimisel silmas pidada. Pidasime pikalt aru oma õpetajaga ning ka omavahel, et leida, kuidas ja mida saaks sihtgruppi ja olemasolevat aega arvestades õpetada. 

Õpifest ise oli palju kasulikum ja toredam kogemus kui oodata oskasime. Näha oli, et kõik osalejad võtsid asja väga tõsiselt ning olid teinud palju eeltööd. Eriti muljetavaldavad olid Palupera kooli 3. klassi õpilased, kelle esinemisjulgus ning oskus tundi läbi viia olid uskumatud ja eeskujuks ka paljudele meievanustele. Hea oli näha, kuidas kõik kaasasid tundides õpilasi ning tegid tunnid omamoodi huvitavaks. 

Õpifest 2019 osalejad
Foto autor: Maria Kilk

Ürituse korraldusega jäime ka väga rahule: kõik oli konkreetselt ette planeeritud, sai süüa ning korralduslikke viperusi ei paistnud üldse olevat. Tore oli näha, et Õpifesti ei võetud kui võistlust, kus kohtade järgi peaks võistkonnad ritta seadma. Selle asemel said kõik lõppvoorus osalenud meeskonnad auhinnad ning ka personaalset tagasisidet esinemise kohta. Esinemiste ja autasustamise vahele tehtud muuseumitunnid olid ka põnevad ning andsid taaskord võimaluse mõelda tunni läbiviimise peale õpetaja seisukohast. 

Algselt oli Õpifest vaid väikeseks kõrvalprojektiks meie praktilise töö kõrval, kuid ideede lisandudes ning töö käigus sai sellest ilmselt üks tähtsamaid osi tööst. Mina ja Mari täname korraldajaid toreda ürituse eest ning kõiki teisi osalejaid põnevate ja lõbusate koolitundide eest. 

Johannes Sarapuu

Mari Leito

Hugo Treffneri Gümnaasium, 11. klass