Maailmapäevade tähistamine koolis ja lasteaias – igaüks meist saab muuta maailma

Maailmapäev on ühe- või mitmepäevane üritus, kus õpilased tutvuvad arengumaade, maailma usundite, õiglase kaubanduse, globaalsete keskkonnaküsimuste või rahvusvahelise poliitikaga. See on võimalus koos õpilastega arutada, kuidas meist igaüks saab globaalsetel teemadel kaasa rääkida ning oma suhtumise, käitumise ja valikutega maailma muuta.

Millisele teemale peaks maailmapäevadel keskenduma?

MTÜ Mondo keskendub 2021/2022. õppeaastal maailmapäevade konkursi raames kliimamuutuste ja rände teemadele. Konkursile osalema on oodatud koolid, lasteaiad, huvikoolid ja noortekeskused. Fookuses olevaid teemasid võib arutada tundides, kutsuda kooli külalisi, korraldada heategevuslikke kontserte, viktoriine või läbi viia koolisisese ÜRO matke. Ideid maailmapäeva(de) korraldamiseks leiate parimate praktikate ning tähtpäevade kalendri alt.

Maailmapäevade korraldamise juures on olulised: terviklikkus, sisukus, koostöö ja õpilaste kaasatus. Maailmakooli tiim valib iga perioodi lõpus parima ürituse või ürituste seeria, mille puhul peame silmas järgmisi kriteeriume:

⇒ üritus on teemakohane ja päevakajaline;

⇒ on lõimitud erinevad ained;

⇒ kaasatud on suur osa õpilastest ja kollektiivist;

⇒ koostööd tehakse kooli sees ja kogukonnas;

⇒ tegevused on nähtavad koolis ja sellest väljaspool;

⇒ lähtub keskkonnasäästlikkuse ja õiglase kaubanduse põhimõtetest.

Kust leida ideid ja materjale maailmapäevade korraldamiseks?

Ideid maailmapäeva(de) korraldamiseks leiab Maailmakooli parimate praktikate lehelt. Näiteks on eelmistel aastatel valmistanud noored koos juhendajatega prügiskulptuure, tutvunud matemaatikas erinevate rahadega, korraldanud heategevuslikku kohvikut jpm. Vaata ka Facebookis teemaviidet #maailmapäevad.

Toetavaid tunnikavasid ja ideid leiab Maailmakooli materjalide seast. Soovitame vaadata ringi ka kogukonnas ja kutsuda maailmapäevade raames noortele esinejaid või töötubade läbiviijaid kohalikest ettevõtetest, organisatsioonidest, vilistlaste või lapsevanemate seast. Soovitame väga teha koostööd teiste koolide ja lasteaedade ning kohaliku kogukonnaga. Võimaluse korral tulevad koolidesse külalistunde või töötube läbi viima ka Mondo eksperdid.

Maailmapäevade tantsuline tegevus Rannamõisa lasteaias
Foto: Erakogu. 

Millised on konkursi tingimused ja kuidas taotleda lisarahastust sündmuse läbiviimiseks?

Konkursi tingimuste ja lisarahastuse kohta leiad täpsema info konkursi lehelt.

Tegevuste läbiviimiseks on vajadusel võimalik küsida lisarahastust. Konkursil osalemiseks ja rahalise toetuse küsimiseks tuleb esitada taotlus. Taotlusi võtame vastu kaks korda aastas, kaheks erinevaks korraldusperioodiks. 

Hetkel on avatud taotluste esitamine tegevusperioodiks oktoober 2021 – veebruar 2022 ning taotlusi saab esitada 4. oktoobrini.

Rõõmsat uut õppeaastat ja maailmapäevade tähistamist!

MTÜ Mondo maailmahariduse tiim

Õpihuvi laager Voore põhikoolis - häälestumine kooliks ja koostööks

Augusti alguses toimusid Voore Põhikoolis kaks õpihuvilaagrit, millest võttis osa enam kui 30 noort vanuses 5-18 aastat. Osalejaid oli nii lähipiirkonnast kui ka mujalt Eestis. Laagri eesmärgiks oli häälestumine koolile ja koos tegutsemisele, mida otsustasime teha laagrilistele väga mitmekesist programmi pakkudes.

Laagri ettevalmistuses ja läbiviimises osalesid Voore Põhikooli, Mustvee valla noortekeskuse ning teadusteatri Kolm Põrsakest töötajad. Laagri programmi ja tegevused panime kokku tulevase laagrimeeskonnaga ühiste arutelude käigus. Koostöö osapoolte vahel oli suurepärane ning õnnestus välja töötada programm, mis osalejatele nii põnevust, õppimismomente kui ka lusti pakkus. Kavandatud tegevused ja mängud aitasid noortel häälestuda kooliks ja meelde tuletada, kuidas omavahel koostööd teha ja grupis suhelda.

Otsimismäng ja matk Kasepääl koos Mustvee noorteka töötajatega
Foto: Voore Põhikool

Korraldusmeeskonna liikme Kathy sõnul lähtuti laagrit korraldades nii lapsi huvitavatest teemadest kui ka õppekavast. "Kavandasime tegevusi erinevatest valdkondadest – teadus, käsitöö, kunst, kokandus, sport, orienteerumine, etikett, käitumine, suhtlemine jpm", kirjeldas Kathy programmi. Üheks õhtuks kerkis kooli sööklasse näiteks pop-up a`la carte restoran, mis oli õpetlik kogemus nii lastele kui täiskasvanutele. Osalejad said harjutada nii tellimuse võtmist kui ka klientide teenindamist. Õppisime lauakombeid ja -katmist ning etiketti üldiselt. Häid ideid kooli jaoks saime laagris osalejailt kooli uue logo ja sümboolika töötoast. 

Laagrimeeskonna liikme Silvi sõnul andis laager õpilastele võimaluse tunda, et koolis teistega koos on õppimine, mängimine, liikumine ja puhkamine on tore. Nii õpivad erinevas eas lapsed ka üksteisega arvestama - suuremad toetavad ja julgustavad nooremaid ning nooremad on motiveeritud pingutama. Laager just mõned nädalad enne kooli aitab õpilastel taas kohaneda kellaajalise rutiini ja pingutust nõudvate tegevustega. Ühtlasi on see lastele hea võimalus õppida koduväliselt ja turvaliselt iseennast tundma ja enda hakkamasaamist usaldama.

Puidukarbi kaunistamine täies hoos. Foto: Voore Põhikool

Õpetaja Maiko, kes oli laagri esimese vahetus koordinaatoriks, hindas laagri programmi juures enim seda, et noored said ise läbi teha mitmeid erinevaid tegevusi ning end uutes olukordades proovile panna. Nii näiteks õpiti telgi püstitamist, pimedas orienteerumist ja palju muud. Korraldustiimi liikmena jäi Maikole silma korraldusmeeskonna tõhus ja sõbralik koostöö, tänu millele suudeti korraldada osalejate jaoks väljakutseid ja põnevust pakkuv ning emotsioone täis laager.

Muusikategevused ja meisterdamine. Foto: Voore Põhikool

Laagri õnnestumist kinnitas nii laagriliste kui lapsevanemate tagasiside, kus tõsteti esile programmi mitmekesisust ning võimalust ise teha ja proovida erinevaid tegevusi. Rõõmu pakkusid ja äramärkimist leidsid tagasisides nii erinevad töötoad (nii teadus kui meisterdamine), mängud kui liikumistegevused.

Projekti põhitoetajaks oli Haridus- ja Teadusministeerium, oma panuse andsid Mustvee vald, Mustvee Valla Noortekeskus, Kolm Põrsakest OÜ ja väga paljud kooli töötajad.

Voore Põhikooli õpihuvi laagri korraldustiimi liikmed

 

 

Väärtuskasvatuse konverents: miks koostöö ja head suhted on hariduselus võtmetähtsusega?

Tartu Ülikooli eetikakeskus kutsub haridusasutuste juhte, õpetajaid, kooli- ja lasteaiapidajaid ning haridusvaldkonna spetsialiste iga-aastasele väärtuskasvatuse konverentsile, mis tänavu suunab mõtestama, miks on hästi toimiv koostöö koolis ja lasteaias vajalik ning kuidas selleni jõuda.

Koostöö ja head suhted on hea kooli ja hea lasteaia mudeli üks neljast tugisambast. Hea koostöö erinevate osapoolte vahel lapse elus mõjutab positiivselt lapse akadeemilist, sotsiaalset ja vaimset heaolu. Tartu Ülikooli eetikakeskuse 14. väärtuskasvatuse konverentsil „Koos sõuad, kaugele jõuad ehk Koostööst väärtusena“ uurime, kuidas teha nii, et hea koostöö poleks pelk sõnakõlks või soovunelm, vaid igapäevane, süsteemne ja mõtestatud praktika ning mõtteviis.

„On selge, et viimase aja pinge all on nähtavamalt välja koorunud nii probleemid ja vajakajäämised, aga ka edulood ja selginenud arusaam pere ja haridusasutuste rollide unikaalsusest, mis heas koostöösuhtes teineteist rikastavad ja täiendavad,“ selgitab Mari-Liis Nummert, konverentsi peakorraldaja ja TÜ eetikakeskuse hariduse suuna projektijuht. „Konverentsil kõneleme koostööst kui väärtusest – sellest, mis on hea koostöö ning kuidas luua pidev, teineteist toetav koostöösuhe kooli ja kodu või lasteaia ja kodu vahel,“ räägib Nummert.

Koostöö ja head suhted olid hea kooli ja hea lasteaia tunnustusprogrammide 2020. aasta vooru fookusteemaks. Toona said koolid ja lasteaiad oma kogemusi analüüsida esimese pandeemialaine harjal. Eneseanalüüsid andsid palju huvitavat mõtteainet ning sisekaemust haridusellu. Nüüd, üle aasta hiljem on paslik selle teema juurde tagasi tulla, arvab Nummert.

Tähtis roll koostöö kui väärtuse lahtiharutamisel on ka konverentsi külastajatel. Kogu päeva vältel suunatakse kõiki mõtlema erinevate refleksiooniküsimuste üle ning lõunapausi ajal saab igaüks oma jälje jätta „Koostöö rajale“. Konverentsipäeva lõpus valmib kõnelejate ja osalejate ühiselt loodud vaade heale koostööle. Loodetavasti saame värskeid mõtteid rakendada eetikakeskuse hea kooli ja lasteaia mudeli koostöösamba aspektide uuendamisel.

Konverentsil peavad ettekandeid ja jagavad kogemusi lastekirjanik Anti Saar, lasteaiajuht Grüüne Ott (Tallinna Endla Lasteaed, „Väärtuskasvatuse lasteaed 2020“), koolijuht Ilona Must (Pärnu Vabakool, „Väärtuskasvatuse kool 2020“), lasteaiajuht Inga Väikene ja õppealajuhataja Liina Järvsoo (Ilmatsalu Lasteaed Lepatriinu, „Väärtuskasvatuse lasteaed 2020“) ja Häirekeskuse Lõuna keskuse juht Helmer Hallik. Muusikalise vahepala eest hoolitseb Silver Sepp. Pärast ettekandeid pakuvad põnevat tegevust töötoad koostöö eri tahkude teemal.

Konverents toimub 16. septembril 2021 Eesti Rahva Muuseumi Viinaköögis (Muuseumi tee 2, Tartu).

Konverentsi programm, registreerumine ja lisainformatsioon

https://www.eetika.ee/et/konverents2021

Konverents toimub Haridus- ja Teadusministeeriumi riikliku programmi „Eesti ühiskonna väärtusarendus 2009–2013“ jätkuprogrammi raames.

Lisateave:

Mari-Liis Nummert, Tartu Ülikooli eetikakeskuse hariduse suuna projektijuht, konverentsi peakorraldaja, mari-liis.nummert@ut.ee, +372 5192 2019

Õnne Allaje, Tartu Ülikooli eetikakeskuse projektijuht, meedia ja kommunikatsioon, onne.allaje@ut.ee, +372 5308 4099

Õpihuvilaagrid - kellele ja milleks?

Sel suvel ja algava kooliaasta sügis- ning talvevaheajal toimub üle Eesti enam kui viissada laagrit, mis pakuvad kooliõpilastele põnevaid ja arendavaid ühistegevusi. Laagrite eesmärk on tõsta õpihuvi ja –motivatsiooni, turgutada õpilaste vaimset tervist ning pakkuda võimalust eakaaslastega koos aega veeta.

2020. aasta märtsis alanud koroonakriisist põhjustatud ja poolteist õppeaastat kestnud ebaühtlane õppimise korraldus tekitas olukorra, mida me veel aasta varem ei osanud aimatagi. Nii õpilased, õpetajad kui lapsevanemad leidsid end arendamas digioskusi senisest kiiremas tempos. Õppijad said ühelt poolt iseseisvamaks, teisalt pidid üleöö saama selgeks, kuidas oma aega planeerida ning kasutada suhtluseks õpetajate ja eakaaslastega erinevaid e-kanaleid. Kevadel 2021 oli selge, et peame riiklikult tasandil tähelepanu suunama sellele, et õpilastes säiliks mitte ainult soov kooliellu naasta, vaid ka tahe õppida ning eakaaslaste ja õpetajatega suhelda.

Teatud osal õpilastest, kes ei suutnud muutustega nii kiiresti kohaneda, olid tekkinud õpilüngad, mis võivad viia püsiva mahajäämuseni, vähendada õpimotivatsiooni ning takistada edasiõppimist. Ehkki õpilünkadeks nimetatakse ennekõike mahajäämust kooli õppekavas ja tunniplaanis olevates õppeainetes, väljendub see ka sotsiaalsetes oskustes – kollektiivis õppimine ja silmast silma suhtlemine. Vaid digivahendite abil suhtlemine on tõstnud õpilaste, õpetajate ja lastevanemate ärevust ning stressitaset, ilmnenud on noorte vaimse ja füüsilise tervise probleemid, mis halvemal juhul võivad mõjutada õppimist ja elu ka tulevikus.

Paljud noored ole enam harjunud kohanema õppijate rühma päevakavaga, pole pikka aega osalenud ühistegevustes, sest on pidanud isoleeritult ning iseenda ja pere toel hakkama saama. Äärmuslikes olukordades võib laps pika isolatsiooniperioodi järel karta kooli minna, sest viibimine kollektiivis võib tunduda talumatu. Piirangute tõttu oli takistatud ka noorte vaba aja veetmine ja huvitegevuses osalemine.

Sellises olukorras oli riigil vaja kiiresti välja pakkuda lahendused ja korraldada tegevusi, mis toetaksid kõikide õpilaste arengut, kuid eelkõige õpilaste tahet keskenduda vaimses ning füüsilises arengus tekkinud lünkade korvamisele ja õpimotivatsiooni hoidmisele ning aitaksid säilitada huvi erinevate valdkondade vastu. Üks lahendus oli kasutada koolipidajate ja laste edenemise pärast muret tundvate organisatsioonide ning ülikoolide pakutavat abi, et laagri- tegevuste kaudu keskenduda õppimises ja arengus nendele lünkadele, mis tekitavad lastes ja vanemates ebakindlust.

Sellest vajadusest lähtuvalt kuulutas Haridus- ja Teadusministeerium maikuus välja õpihuvilaagrite taotlusvooru, et 2021. aasta juulist detsembrini pakkuda õppijaile võimalusi tavapärasest õppimisest erinevate tegevuste kaudu arendada just neid oskusi, mis pole koroonakriisi-aegses õppes piisavalt tähelepanu saanud.

Toetuste eraldamisega anti organisatsioonidele võimalus kavandada ja laagri vormis ellu viia tegevusi, mis erinevatel põhjustel ei ole realiseerunud tavapärases õppe- ja noorsootöös:

⇒ lõimida üldpädevuste (nt enesemääratlus-, õpi-, sotsiaalne) ja ainealaste pädevuste arendamist (nt reaal-, loodus-, keeled, kunstid jm);

⇒ pakkuda õpilastele eakohast vaimset tervist turgutavat meelelahutust;

⇒ innustada õppima ja taaskohanema koolielu ja kollektiivse koostööga uuel õppeaastal (2021. aastal juulist detsembrini).

Laagritoetuse eesmärgi saavutamiseks ja ressursside parimaks kasutamiseks on oluline, et vähemalt kolmandik tegevustest oleks seotud huvitegevusega. Seetõttu oli üks taotlemise tingimusi, et laagrite tegevused kavandataks haridus- ja noortevaldkonna koostöös. Sellega soovisime vältida nn tuupimislaagreid, mis keskenduksid vaid õppeainete ülesannete lahendamisele. Teisalt soovisime vältida ka seda, et nappi toetusraha kasutataks täiendavate tavapäraste suviste noortelaagrite ja -malevate korraldamiseks. 

Formaal- ja mitteformaalhariduse valdkondade koostöös korraldatavad laagrid peavad olema suunatud samavõrra õppimisele kui ka tervistavale puhkusele ja meelelahutusele. Pidasime oluliseks, et haridus- ja noortevaldkond ühendaks jõud laagrite ettevalmistamisel ja läbiviimisel.

Kuidas toimus laagrite kavandamine ja mida laagrites tehakse?

Toetust õpihuvi laagrikorraldamiseks oli võimalik taotleda kuni 11. juunini ja seda saab kasutada kuni kalendriaasta lõpuni, ehk siis on laagreid võimalik korraldada nii suvel kui ka näiteks sügis- ja talvevaheajal. Taotlusi esitasid noorsootöö ja huvitegevuse pakkujad, üldharidus- ja kutsekoolid, haridusasutuste ja avatud noortekeskuste pidajad ning ülikoolid. Taotlusvooru tulemused on huvilistele kättesaadavad haridus- ja teadusministeeriumi veebilehel .

Noortevaldkonna organisatsioonide või asutuste jaoks oli laagritegevuste kavandamisel vaja leida üles kool, kellega täpsustada nii sihtrühma kui sisuteemasid, millele laagris keskendutakse. Teisalt pidid koolid omakorda leidma partneriks kas huvikooli, noortekeskuse, noorteühingu või näiteks maleva korraldaja. Kohalikel omavalitsustel tekkis võimalus haarata oma koolid ja huvihariduse tegijad ühte õpihuvilaagrite projekti, mis tagaks õpihuvilaagrite kättesaadavuse omavalitsuse-üleselt. Teatud juhtudel oli probleemiks see, et laagrikorraldajatel puudus varasem koostöökogemus, milles ühendatud nii formaal- kui mitteformaalhariduse elemendid. Toetuse saamise tingimustele vastamiseks tuli nüüd kiirkorras sobiv partnerorganisatsioon leida. Taotlused, kus partnerlusnõue ei olnud täidetud, jäid toetuseta.

Robootika õpihuvilaager. Foto: Triinu Grossmann

Iga taotleja sai vabalt otsustada, milliste pädevuste või ainevaldkondade arendamisega laagris tegeletakse. Õpihuvilaagri tegevused võivad olla väga mitmekesised. Taotluste põhjal teame, et kavandatakse näiteks ajaloo-teemalisi õppekäike koos suhtluspädevuse arendamisega, spordivõistlusi lõimituna keeleõppega, tegeletakse tervisliku toitumise ja keskkonnateemadega, omandatakse põnevaid teadmisi loodusvaldkonnas ning tehakse tutvust tehnoloogia või eri tantsuliikidega, ühendatakse judovõistlused ja teraviljade ning põllutehnika tundmaõppimine, uuritakse, kuidas elavad lambad ja veised. Tegevuste kaudu treenitakse mälu ja mõtlemist ning leidlikkust ülesannete lahendamisel. Koostöövõimalusi on lõputult. Seda kinnitavad 517 toetust saanud õpihuvilaagri korraldajad. Õpihuvilaagreid on nii väiksemaid (mõeldud kindla kooli või huviringi lastele), kuid on ka väga suuri, kus korraldatakse tegevusi üle Eesti mitmetes laagrivahetustes mitmete rühmade kaupa ja erinevaid organisatsioone kaasates. Laagrisse kutsutakse tegevusi läbi viima spetsialiste erinevatelt elualadelt.

Kes on laagritesse oodatud?

Õpihuvilaagrite sihtrühm on põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses õppivad lapsed ja noored ning laagris osalemine on õpilastele vabatahtlik ja tasuta. Kuna tegemist on õppimise toetamise ja õpimotivatsiooni hoidmisega, siis ei saanud arvata sihtrühma neid lapsi, kes alles septembris alustavad kooliteed. Küll aga saavad need lapsed osaleda laagrites, mis toimuvad pärast õppeaasta algust. Laagritest saab osa enam kui 63 000 üldharidus- ja kutsekoolide õpilast. Mitmed laagrid kavandati nii, et oma piirkonna ja kooli õpilased said kaasa rääkida ja oma ootusi väljendada. Laagrite tegevustesse on haaratud ka need noored, kes soovivad enda teadmisi täiendada eelkõige valdkondades, mis toetavad kooliõpinguid sügavamalt kooskõlas õppekavaga ning tahavad edendada enda teadushuvi ja loovust. Samuti on hulk laagreid, kuhu on oodatud õpilased, kes oma hariduslikust erivajadusest tulenevalt tuge vajavad.

On juba teada, et enamus laagreid on rühmad komplekteerinud ja mõnel pool on kohtadest puuduski. Samas pole praegu võimalik öelda, kui paljud lapsed osalevad mitmes erinevas laagris. Laagrirühmas on noorte piirarv 16 ja ühes rühmas võivad osaleda eri vanuses õpilased, kes peaksid saama moodustada meeskondi nt spordi- või muude omandatud teadmiste-oskuste proovile panekuks. Enim korraldatakse laagrites ühistegevusi just põhikooliõpilastele, kuid paljudes laagrites tegutsevad koos eri vanuses õpilased. Näiteks 70 laagris saavad osaleda õpilased I kooliastmest kuni gümnaasiumini ning 27 laagrisse oodatakse kõiki vanuserühmi, alates 1. klassist kuni gümnasistide ja kutsekoolide õppuriteni.

Asjakohaste tegevuste ja laagriliste turvalisuse kindlustamiseks peab laagrikorraldaja tagama, et lastega töötavad täiskasvanud oleksid sobiva ettevalmistusega (õpetajad, eripedagoogid, sotsiaalpedagoogid, laagrikasvataja, noorsootöötaja jt).

Kolm kuni viis päeva toimuv laager annab hea võimaluse minna uuele kooliaastale vastu värskete mõtetega ja turgutada õppimisindu või pakkuda midagi põnevat hoopis sügisvaheajal. Ka väikesed eduelamused on õppimise seisukohast väga olulised.

Rida laagreid on juba toimunud ning suve lõppu ja sügisesse kavandatud laagrid on samuti toimumas.

Hoiame pöialt, et nii noored kui täiskasvanud, kes töös laste ja noortega kokku puutuvad, end vaktsineeriksid. Vastutustundlikult tegutsedes saavad toimuda ka sügisesse kavandatud laagrid ning ka õpe koolides saab jätkuda kontaktõppes, et säiliks õppijate õpihuvi, soov koolis käia ning eakaaslastega suhelda.

Pille Liblik

Algatus Huvitav Kool
Haridus- ja Teadusministeeriumi alus- ja põhihariduse osakonna nõunik

4 nippi, kuidas ettevõtlusõpet Tagasi Kooli abil praktilisemaks muuta

Ettevõtlusõppe eesmärk on toetada ennastjuhtivate ja algatusvõimeliste noorte kujunemist. See on praktiline ja eluline õppeaine, kus noored saavad lähemalt tuttavaks ettevõtluse ja tööelu võimalustega. Selge on seegi, et mitte igaühest ei saa ettevõtjat, kuid ettevõtlik mõtteviis aitab soovitud ideid ellu viia ja oma elu edukalt soovitud suunas kujundada.

Tegemist on hädavajaliku õppeainega - selge see! Küsimus on, kuidas saavad erineva sotsiaal-majandusliku tausta, huvide ja iseloomuga õpilased ettevõtlusõppest maksimumi võtta nii, et see toetaks hiljem neid eluteel parimal võimalikul moel?

Erinevad inimesed, lähenemised ja meetodid toetavad õpilasi nende mitmekesisuses. Tagasi Kooli pakub õpetajatele ühe võimaluse muuta ettevõtlus- , aga ka karjääriõpe vaheldusrikkaks ja praktiliseks tööelu ekspertide abil. Juba 14 aastat tegutsenud haridusalgatus Tagasi Kooli on üks õpetajatele tasuta ja lihtsasti kättesaadav vahend, mis aitab leida külalisõpetajaid, korraldab õppekäike, töö- ja tudengivarjutamisi nii näost näkkui kui ka virtuaalselt. Lisaks toimuvad õppeaastas enam kui sadakond live e-tundi, millest saab osa võtta iga klass ja mida saab igal ajal järele vaadata.

Möödunud õppeaastal töötasime koos 10 ettevõtlusõpetajaga, et uurida, kuidas saab Tagasi Kooli kaudu oma ettevõtlusõpet praktilisemaks muuta. Jagame teiega nelja nippi:

1. Anname sõna oma ala ekspertidele

Tagasikooli.ee lehel saab iga õpetaja lisada külalisõpetajatele kutse lähtuvalt õpilasi huvitavast teemast, mille selgitamisega jääb ta ise hätta. Kõik ei saa kõigest kõike teada ja on igati loogiline lasta oma ala valdajatel teemat avada. Seda huvitavam ja meeldejäävam võib olla tund õpilaste jaoks.

Meie süsteem aitab leida sobiva kandidaadi. Näiteks Kiili Gümnaasiumi ettevõtlusõpetuse õpetaja Riina Juga püüdis enam kui 5a tagasi oma tollasele 5. klassile külalisõpetajat leida, ent omal käel ei õnnestunud soovitud eksperti klassi ette meelitada ja plaan jäi aastateks soiku. Hakates majandust õpetama, leidis õpetaja Juga üles ettevõtlusega seotud inimesed, kes soovisid õpilasi inspireerida ja jõudsid ka Tagasi Kooli kodulehe abil põnevad külalised klassi ette.

Kui õpetaja on külalisõpetaja leidmiseks kutse meie kodulehel sisestanud ja sobiv valdkonna ekspert ehk tulevane külalisõpetaja selle valib, toimub tunni broneerimine platvormil automaatselt. Hiljem jääb üle vaid meili või telefoni teel kokkusaamise täpne koht ja tunni ülesehitus üle rääkida. Maardu Gümnaasiumi ja Kallavere Keskkooli ettevõtlus- ja majandusõpetaja Gerli Veeleid leidis möödunud sügisel Tagasi Kooli platvormi kaudu suisa 3 külalisõpetajat, jäädes tulemusega väga rahule. “Iga kord kui olen kedagi otsinud, olen leidnud. Väga meeldib,” kirjutas ta platvormi tagasisideks.

2. Loome noortele võimaluse huvipakkuva elukutsega lähemalt tutvuda

Töövarjutamine, töövarjutamine ja veelkord töövarjutamine! Kui tihti õpilased teavad täpselt, kelleks nad saada tahavad? Mitte just alati ja ka sel juhul võib hinge pugeda kõhklusi. Töö- ja tudengivarjutamine on lihtsasti kättesaadavad võimalused huvipakkuva ameti ja erialaga lähema tutvuse tegemiseks või uue põneva eriala avastamiseks.

Milline on töövarjutamiste läbiviimisel õpetaja roll? Sõnumi edastaja, sest igal kevadel ja sügisel kutsume üles erinevate elualade esindajaid noori üheks päevaks enda kõrvale tööle kutsuma ja seejärel hõikame õpilastele oma sotsiaalmeedia kanalites ning uudiskirjas välja võimaluse töövarjuks minna.

Õpilased saavad Tagasi Kooli kodulehel ise endale sobivaimad töö- ja tudengivarjutamise ametikohad välja valida. Kõikidel õpetajatel ja huvijuhtidel palume aga õpilastele info edastada, et nad teaksid õigel ajal Tagasi Kooli kodulehele kiigata nagu seda tegi sel õppeaastal Maardu Gümnaasiumi ja Kallavere Keskkooli ettevõtlus- ja majandusõpetaja Gerli Veeleid: “Sel aastal jagasin lastega ka töövarju päeva infot. Studiumisse saatsin lingi ja rääkisin õpilastega ning jagasin ka Tagasi Kooli Facebooki postitust.” Hea töö!

3. Keskkonnavahetus avardab silmaringi ja pakub inspiratsiooni

Õppekäigud on ideaalne võimalus keskkonnavahetuseks koos hariva sisuga. Kõik vajavad vaheldust ja tihti on just uus keskkond see, kus tekivad uued mõtted, ideed - uus hingamine. Õppekäikudele saab minna nii virtuaalselt kui ka füüsiliselt, kui piirangud lubavad.

Meie palume igal sügisel ja kevadel firmadel kutsuda klasse endale külla ning seejärel teavitame teid, õpetajad, kooli- ja huvijuhid, et nüüd on aeg nendest võimalustest kinni haarata. Üks meid inspireerinud näide hiljutisest näost näkku mitme ettevõtte õppekäigust, mida korras ja jagab ettevõtlusõpetuse õpetaja Monika Sooneste Rakvere Eragümnaasiumist. Õpetaja tõdes, et kaugemal on ikka hoopis teistsugused ettevõtted ja keskkond. Sooneste mahutas kahe õppekäigu päeva sisse 3 ettevõtlusteemat ja tervelt 8 ettevõtte külastust.

Uuriti nii toitlustusettevõtteid nagu Muhurito tänavatoidu kohvik Liival, Muhu saarel ja kuulati toitlustus ettevõtja edulugu. Samuti külastati Saarte Sahver - öko- ja kohaliku toidu müüjat Kuressaares, kus käsitleti ökopoe loomise ja ellujäämise lugu väikelinnas. Väisati ka Saksa Talupoodi ja Tuiu OÜ küülikuküla ning pererestorani Sõrves sääres.

Teiseks uuriti ühe ettevõtlusvaldkonna arengut dolomiidi kaudu, millega tegeleb Haakeri OÜ. Haakerile kuulub dolomiidikarjäär ja dolomiidi tööstus Selgasel ja Angla Pärandkultuurikeskus. Õpilased osalesid dolomiiditöötoas ja ning kuulasid MTÜ ajalugu. Saaremaal ei saa üle ega ümber turismist, seega uuriti elu ka Saare Hotell OÜ-s ja Sõrve Külastuskeskust. Need on üksikud põnevad näited juba rohkem kui sajast toimunud õppekäigust. Seoses covidiga oli Tagasi Koolis ja enamus koolides 2020/21 õppekäikudel käimisest paus, aga kui olukord lubab, siis jätkame uuel õppeaastal.

Kuid alati ei õnnestu füüsiliselt kohale minna nagu ka covidiga juhtus, kas e-õppekäigud pakuvad mingit elamust? Inspiratsiooniks – Kuidas töötab Sõbralt Sõbrale?. Millistes organisatsioonides on õpilased virtuaalselt veel käinud? Juba toimunud e-õppekäike näed meie YouTube’i kanalilt. Virtuaalne õppekäik ja õppimisvõimalus on palju parem kui mitte midagi!

4. Uuenenud broneerimissüsteem ja uued võimalused

Jagame teiega samuti Tagasi Kooli arenguid ja meie jaoks väga olulise projekti kokkuvõtet. Oleme loomas uut broneerimissüsteemi ja kodulehte, mis on veel targem ja mugavam. See on suur töö, millele saime hoogu septembrist juunini toimunud projekti “Ettevõtlusõpe praktilisemaks koostöös Tagasi Kooliga” abil. Projekt oli rahastatud avatud taotlusvoorust “Ettevõtlikkuse ja ettevõtlusõppe süsteemne arendamine kõigil haridustasemetel” ja rahastus tuli Euroopa Sotsiaalfondist.

Projekti eesmärk oli kohandada Tagasi Kooli infosüsteem ettevõtlusõppe õpetajatele mugavaks ja lihtsasti kasutatavaks. Oleme täna ettevõtlusõpetuse- ja karjääriõpetajate jaoks Tagasi Kooli koostööplatvormi teinud kasutajasõbralikumaks, et neil oleks oma ainesse hästi lihtne asjakohaseid eksperte kaasata. Uuel õppeaastal kutsume kõiki õpetajaid üles kodulehte testima ja meile tagasisidet andma, sest broneerimissüsteemi täiendamine ja arendamine on pidev protsess.

Projekti raames kutsusid 10 õpetajat külalisõpetajaid, osalesid õpilastega e-õppekäikudel ja töövarjutamistel. Kokku lõime YouTube otseülekandes 15 e-õppekäiku. "Projekt oli kasulik ja kinnitas, et aastaringselt võiksid olla kättesaadavad nii töövarjutamine, külalistunnid kui ka õppekäigud, et koolid saaksid need endale sobival ajal õppetöösse lõimida," võttis projekti kokku ettevõtlusõpetuse õpetaja Janeli Virnas Tartu Variku koolist.

Tagasi Kooli juht Teibi Torm ja projektis osalenud
ettevõtlusõpetaja Janeli Virnas Tartu Variku Koolist. Foto: Tagasi Kooli

Samuti saime osalenud õpetajate tagasisidest julgustust, et e-õppekäikudega jätkata, sest alati ei jõua füüsiliselt klassiga asutustesse kohapeale minna, aga tutvumine firmade töökeskkonna ja ametitega annab hea ülevaate töömaailma võimalustest ja seda kasvõi virtuaalselt.

Täname osalenud õpetajaid. Tänu teile oleme saanud seda tööd teha! Teie andsite meile oma ainekavad, jagasite intervjuudel oma mõtteid, viisite tegevusi läbi ja andsite tagasisidet. Aitäh, Pilvi Tauer Tallinna Tehnikagümnaasiumist, Kaja Sander Luua Metsanduskoolist, Riina Juga Kiili Gümnaasiumist, Kaili Kivi Lüganuse Koolist, Greete Tooming Haljala Koolist, Mari Erm-Reining Pärnu Koidula Gümnaasiumist, Janeli Virnas Tartu Variku Koolist, Margot Sarv Kohila Gümnaasiumist, Gerli Veeleid Maardu Gümnaasiumist ja Monika Sooneste Rakvere Eragümnaasiumist - teie panus on hindamatu.

Ootame kõiki õpetajaid igast ainest uuel õppeaastal uuenenud infosüsteemi kasutama. Samuti saate hõlpsasti infot meie Facebooki või Instagrami lehelt ja Tagasi Kooli kooliõpetajate ja haridustöötajate Facebooki grupist.

Aitäh, et pingutate mitmekesise õppe nimel! Andke meile teada, kuidas saame teie jaoks veel enam olemas olla!

Helena Tomikas
Tagasi Kooli kommunikatsioonijuht

Imavere Põhikooli kogemus: kui distantsõpe läheb hästi

Gerly Lehtmets
Imavere Põhikooli inglise keele õpetaja,
artikli autor. Foto: Erakogu

Olen kooliealiste laste ema ja tädi. Olen ka õpetaja. Tean, kuidas distantsõpe mitmel pool korraldatud on või kuidas see sisuliselt korraldamata on jäetud. Tean, millega peavad silmitsi seisma paljud tuttavad ja nende lapsed, kelle koolides napib veebitunde ja kelle töökoormus on pärast koolide sulgemist lakke tõusnud, aga see ei ole igal pool nii. Meie koolis ei ole ning üldistused stiilis „õpetajad ei tee midagi“, „lastele jäetakse vaid kuhjades ülesandeid“ ja „õpetajate palk tuleks hoopis vanematele anda“ teevad haiget. 

Töötan kahes koolis inglise keele õpetajana ja lisaks üritan kevadel magistriõpinguid lõpetada. Minu IT valdkonnaga hõivatud abikaasa töötas juba enne koroonaaega kodus, kuid sellest õppeaastast annab ta põhitöö kõrvalt kohalikus koolis ka 8.-9. klassi füüsikatunde. Meie vanim laps Lenna (8) õpib sel aastal teises klassis. Tema nooremad õed käivad veel lasteaias, aga kuna kohalik omavalitsus soovitas lapsi lasteaeda mitte viia, on nad kodus. Meie leibkonda kuulub veel minu ema, samuti õpetaja, kelle korraldada on töö hariduslike erivajadustega õpilastega. Võite ette kujutada, kuidas toimib elu majas, kus on 5 tuba ja 6 inimest ehk 3 õpetajat, 1 õpilane ja 2 mürgeldajat...

Tegelikult pole see nii hull midagi. Ma julgen isegi öelda, et kui väikesed jonnihood välja arvata, läheb meil täitsa hästi. Selle taga on aga kooli ja kodu ühised jõupingutused, nii-öelda nõudluse ja pakkumise tasakaal.

Kui distantsõpe aasta tagasi algas, oli meil veidi aega sulaselget kaost. Oli vaja kiiresti välja mõelda, mida ja kuidas teha, et olukorda stabiliseerida. Kuidas ma õpetan? Kuidas see esimese klassi jüts õpib? Mida teised lapsed sel ajal teevad? Oli palju küsimusi ja vähe vastuseid, aga siis hakkasime tegutsema.

Imavere Põhikooli juhtkond otsustas luua kõigile õpilastele kooli meiliaadressid ja kasutada ühtse platvormina MS Teams keskkonda. Läks umbes nädal-poolteist, et kõik õpilased keskkondadesse sisse saada ja isegi siis esines probleeme, et lastel ununesid paroolid ning süsteem ei lubanud sisse logida, kuigi andmed olid õiged. Siis panid paar-kolm tehnoloogiataiplikumat õpetajat seljad kokku ja pakkusid kolleegidele tuge, kuidas muresid lahendada või neist mööda minna, kui lahendust ei paistnud. Samal ajal soovitati üksteisele toredaid keskkondi ja erinevaid vahendeid, mida õppimisel-õpetamisel kasutada. Juhtkond ütles ette, mitu tundi tuli kindlasti veebis läbi viia ja kuidas see toimima peaks ning nii ta läks.

Direktor Tiina Lohur näitab sülearvuteid, mille kool sai Lastekaitse Liidu
algatuse kaudu. Lisaks arvutitele, laenutati õpilastele ka kõrvaklappe ja arvutihiiri.
Foto: Dmitri Kotjuh, Järva Teataja

Kui distantsõpe sel kevadel uuesti algas, olime meie juba valmis. Õpetajatele kehtestati taas samad reeglid – 50% tundidest iga klassiga peavad toimuma Teamsis, koolipäeva aluseks on tunniplaan, kuhu veebitunnid on vastavalt ära märgitud, õpilastele peab andma tagasisidet ja kui tekib probleeme, et keegi kaob ära või jätavad tulemused soovida, tuleb neist koheselt rääkida. Iga nädal toimuvad töökoosolekud, kus antakse ülevaade möödunud nädala edusammudest ja ebaõnnestumistest, ollakse üksteise jaoks olemas.

Lenna laulab praegu oma toas klassiõele sünnipäevalaulu. Viiest tänasest tunnist on neil veebitundidena neli, sealhulgas kehaline kasvatus. Selleks, et õppetöös osaleda, on tal kasutada veebikaameraga arvuti ja kõrvaklapid, mida puudumise korral oleks saanud koolist laenutada. Seda võimalust on aktiivselt pakutud ja kodud on seda ka kasutanud. Kui lapsevanem või õpilane ise vahendeid küsinud ei ole, on seda mitmel juhul pakkunud õpetajad, kes on näinud, et õpilase mikrofon ei toimi või kuulnud taustamüra, mis õppijat segab. Pärast tunde võib Lenna Teamsi kaudu osaleda pikapäevarühmas ja veebi teel toimuvad ka osad huviringid vanematele õpilastele.

Lenna õppetöös osaleme abikaasaga nii palju, et õpetasime talle vajalikesse keskkondadesse sisse logimist, aitasime salvestada brauserisse järjehoidjaid ja uurime aeg-ajalt selle kohta, kuidas tal koolis läheb. Kui esineb tehnilisi probleeme, aitame neid lahendada või kui see kohe ei õnnestu, anname õpetajale teada, miks laps tunnist puudub või ülesanne tegemata on. Näiteks oli hiljaaegu probleem uue arvuti helisüsteemiga, mis millegipärast ei tahtnud Teamsiga koos toimida. Klassikaaslased ei kuulnud Lennat ja tema neid, kuigi väljaspool Teamsi rakendust sai muusikat mängida ja mikrofongi töötas kenasti. Kuna enda tundide tõttu ei olnud võimalik probleemiga koheselt tegeleda, andsime õpetajale teada, ja lahendasime probleemi esimesel võimalusel.

Juba eelmisel aastal harjutasime lapsesse seda iseseisvust, et üldjoontes tuleb tal kooliasjadega üksinda toimetada, ent vajadusel me aitame. Samas tegime kohe selgeks, et aidata saame me ainult enda töö kõrvalt ehk siis kui meil on selleks vaba hetk. Teinekord on tulnud seda hetke päris kaua oodata ja nii tekkis ka Lennal mõnikord hirm, et ta jääb asjade esitamisega hiljaks. Selle peale õpetasime, et siis tuleb õpetajat teavitada, miks nii läheb, sest on oluline, et õpetaja teaks, et õpilane tegeleb kooliasjadega, mitte pole lihtsalt kadunud. Kui see ei muutu krooniliseks, antakse hilinemised andeks.

Üldjoontes õpetajad ju teavad, et lapsevanem ei saa kogu aeg õpilase kõrval istuda (kuigi on ka neid vanemaid, kes seda vajalikuks peavad) ja seetõttu on meie koolis põhimõtteks see, et me õpetame lapsele, kuidas oma ülesandeid teha ja esitada, ega pane seda koormat vanemale. Kui õpilane ei saa aru, mida, kuidas ja kuhu ta tegema peab, on talle antud juhend abi saamiseks ehk kõige juurde käib lause, et õpetaja on oma tööajal Teamsi kaudu kättesaadav. Tõsi, veenda oma last seda võimalust kasutama, jääb iga vanema ülesandeks.

Meil pööratakse palju tähelepanu sellele, et kontakt ära ei kaoks ning et koolielu tunduks nii normaalne kui võimalik. Igal kolmapäeval, klassijuhatajatunni alguses, on ülekooliline kogunemine, kus jagatakse infot ja vahetatakse muljeid, kuidas nädal möödunud on. Teeme endiselt projekte. Alles hiljuti toimus meil vaimse tervise nädal, kus alustasime iga koolipäeva pooletunnise hommikvõimlemisega ja vanematele õpilastele toimus ka loeng vaimse tervise hoidmise kohta. Nii lõimisime inglise keelt, kehalist kasvatust ja inimeseõpetust. Selles abistas meid mullu perega Londonist Valgamaale kolinud Tommy Danquah, kes sellist võimalust täiesti tasuta ka teistele koolidele pakub. Iganädalaselt jagatakse toidupakke, mis on komplekteeritud põhimõttel, et ka esimese klassi õpilane iseseisvalt söönuks saaks, ja sisaldavad viie koolilõuna jagu valmistoite.

Samal ajal on mu ema oma väikeklassiga koolis, kuhu on kutsutud veel paar hariduslike erivajadustega õpilast. Nad teevad tunde umbes keskpäevani, söövad lõunat ja lähevad siis koju. Eelmisel aastal tegi ema nendega tunde kodunt ja ükshaaval, nii et tunnid toimusid lapsevanemale kõige sobivamal ajal, kohati õhtuti. Ka nemad kasutavad samu keskkondi, mis teised. Koolis pakutakse logopeedilist nõustamist ning koolipsühholoogi vastuvõtud toimuvad nii koolimajas kui veebi teel.

Ka koolis tavaõppel olles kasutame palju tehnoloogilisi vahendeid
nagu virtuaalreaalsusprillid ja teeme Kolme Põrsakese komplektidega
vahvaid teaduskatseid. Foto autor: Margit Reinpõld

Ma julgen öelda, et lapsevanemad on meiega rahul. Lapsevanemana olen ise rahul. Meie edu võti peitub lihtsates asjades, millest olulisim on ilmselt ühtne süsteem. Meie töökeskkond on MS Teams ja tunnid on õpilastele kalendrisse sisestatud. Selle kaudu tunniga liitumine on selgeks õpetatud ka esimese klassi õpilastele ja see toimib. Me peame kinni tunniplaanist – õpilased teavad, mida ja millal neilt oodatakse, üleöö ei teki päevaplaani tunde juurde, kuigi vahel juhtub, et mõni jääb ühel või teisel põhjusel hoopis ära. Me märgime puudumisi ja paneme hindeid, et kodul oleks huvi korral olemas ülevaade, kuidas lapsel läheb. Me tõesti pingutame, et õppimine ja õpetamine oleksid kogu meie koolipere jaoks võimalikult stressivabad.

Meie pere nooremad lapsed (4 ja 6) on koolipäeva vältel üsna iseseisvad. Nad vaatavad telerit, mille häälenivood ei ole lubatud tõsta üle piiri, mis teisi segaks, mängivad oma toas legode ja teiste leludega või joonistavad, meisterdavad ja värvivad. Õhtuti püüame nende jaoks rohkem olemas olla, koos õues käia ja lauamänge mängida, aga ilmselt saavad kõik lapsevanemad minust aru, kui ütlen, et väga energiliselt ma nendes mängudes pärast tööpäeva enam kaasa lüüa ei jaksa. Mu kodu on võrdlemisi sassis, sest koristada ma tõesti ei jõua. Pesugi pesen tavapärasest harvem. Minu ja mitmete mu kolleegide fookus on distantsõppe ajal olnud õpilaste toetamisel, nii et enda lapsed on kahjuks jäänud pisut tagaplaanile ja see tekitab süütunnet, mistõttu on üldistused kõigi õpetajate laiskuse ja saamatuse suunal veelgi valusamad. On mõistetav, et kodul on koolile etteheiteid – neid on ka siis, kui toimub nii-öelda tavaõpe – aga mina leian, et need probleemid tuleks tõstatada kooliga. Rääkige oma laste õpetajatega, kooli juhtkonnaga ja koolipidajaga (just selles järjekorras). Kool ei saa probleemi lahendada kui ta sellest ei tea. Julgen öelda, et asi ei ole distantsõppes – ka selline õppevorm võib toimida. Nagu paljud muud probleemid, saavad mured distantsõppe juures alguse probleemsest kommunikatsioonist.

Signe Mitt, 1. klassi juhataja: Iga algus on raske. Nii ka kohanemine distantsõppega. 1. klassi lastele osutus esialgu keeruliseks Teams´i keskkonnas oma nutiseadmega toimetamine ning nad vajasid vanemate abi. Hea abimees õppetundide läbiviimisel on OPIQ keskkond ja lisaks vahvad videod, e-töölehed ja õppemängud Kahootis. Distansõppel olles saab edukalt kasutada projektipäevi, mis hõlmavad kõiki õppetegevusi (JOL-i poolt väljastatud kalender-retseptiraamat ning selle abil kokkamine; Liikuma Kutsuva Kooli tegevused; VEPA mängud jne). Antud olukord pole kõige roosilisem, aga võimaldab lastel arendada iseseisvust ning loomingulisust!

Margit Reinpõld, õppealajuhataja, 2. klassi juhataja: Algklassides on distantsõppel oluline, et õppija ise saaks keskkondadega hakkama. Sellepärast õpetame kõigepealt last uusi tööriistu ja keskkondi kasutama. Tähtis on see, et õppimine toimuks arvutis, mitte tahvelarvutis või nutitelefonis, et õpetajal ja õpilasel avaneks seadmes ühesugune pilt. Nutiseadmete kasutamine võib lapsele olla käepärasem, aga tihti pakuvad õppevahendid neis teistsuguseid funktsioone ja „nupud“ asuvad teistes kohtades, mis teeb õpilase juhendamise distantsilt keerulisemaks. Laps peab oskama vajadusel õpetaja poole pöörduda ja abi küsida.

Meie head praktikad

👉 Info ja soovitud tulemus on kirja pandud ja aegsasti ette teada;

👉 Rutiini loomine (veebitunnid, kogunemised, koosolekud igal nädalal samal ajal);

👉 Klassijuhatajatund igal nädalal veebis;

👉Pikapäevarühma kasvataja on õpilastele kättesaadav veebis – õpilased tahavad temaga ka niisama suhelda lisaks õppimisele;

👉 Kohtumised hoolekoguga veebis, hoolekogu nõuannete kuulamine;

👉 Õpetajate vaimu hoidmine – iganädalased kohtumised veebis, võimalus töötada koolis, võimalus süüa koolis sooja lõunat, tähtpäevade meelespidamine;

👉 Valmistoidu pakid kõigile õpilastele – enamus soovivad, üksikud loobuvad;

👉Koolipoolne avatud ja julgustav olek (abivajajale viime toidupaki koju; leiame võimaluse, kuidas saata õpilasele koju õppematerjal, fotokonkursi auhind, korraldada õpilase transport vms);

👉Huvitegevus veebis (kevadine fotokonkurss, ülekooliline naljapäev, munade moeshow, kalendritähtpäevad, huviringid);

👉Tugispetsialistide toetus (võimalus kohtuda koolipsühholoogiga koolis ja veebis, ümarlauakohtumine vanemaga lapse õppimise toetamiseks).

Gerly Lehtmets

Imavere Põhikooli inglise keele õpetaja

Tartu Kivilinna Kooli teekond uue õpikäsituse rakendamiseni

Vajaduses muudatuste järele haridus- ja koolielus pole kahelnud keegi. Küll aga on küsimus, mida ja kuidas teisiti teha? Oluliseks sammuks teatud selguse loomisel oli Elukestva õppe strateegia 2020 (2014) vastuvõtmine, millega seati paika uuenduste fookus. Haridusaruteludesse lisandus uus termin - muutunud õpikäsitus. 

Uuenduste sisulise poole lahtimõtestamisel oli abi Tartu Ülikooli ja Tallinna Ülikooli analüüsidest, mis koondasid erinevaid ideid (Pedaste, 2017, Heidmets & Slabina, 2017), tõid välja olulisi aspekte, mida koolielu uuendamisel arvestada. Analüüsidest lähtuvalt koostasid ülikoolide haridusteadlased õpikäsituse mudeli. 

Muutuste elluviimine meie koolis on näidanud, et protsessi eduka läbiviimise seisukohalt on oluline läbi mõelda neli põhiküsimust: miks, mida, kuidas, kes. Võtsime aluseks sellesama õpikäsituse mudeli ning otsustasime iga koolikultuuri teguri osas teatud muutusi ellu viia, et tagada terviklik lähenemine. 

Varasematele kogemustele tuginedes teadsime, et kohe kõike muuta ei jõua ning oluline on paika panna fookus. Üks võimalus oleks olnud keskenduda ühele konkreetsele tegurile, nt üksnes eestvedamisele või koolikorraldusele või hoopis õpetajate ettevalmistusele ja täiendkoolitusele ning liikuda seejärel järgmiste tegurite juurde. Otsustasime aga tegeleda kõigi nelja teguriga, vaadates iga teguri juures just neid aspekte, mis meie kooli olukorda arvestades kõige enam tähelepanu vajasid.  Õpikäsituse mudelis välja toodud viiest õpieesmärgist võtsime fookusesse kolm: õppija õpioskused, koostööoskused ja enesejuhtimine. Loomulikult olid meie jaoks jätkuvalt tähtsad ka õppijate ainealased teadmised ja oskused ja nende heaolu, kuid pigem jätsime need järgmise perioodi fookusteks. 

Õpilased projektinädalal meeskondadena töötamas.
Foto: Küllike Pedaste

Konkreetsed muutused koolis

Aastatel 2014-2020 tegime Tartu Kivilinna Koolis järgnevad uuendused:

⭐ Eestvedamine ja koolielu korraldus

1. Jagatud juhtimine - eesmärgiga suurendada töötajate ringi, kes võtavad vastutuse teatud juhtimistegevuste eest.

2. Suurem kaasamine, eelkõige õpilaste ja lapsevanemate osas. Igal kevadel toimub koolis Lastevanemate Foorum (igast klassist 1-2 esindajat) ja ka Laste Foorum (igast klassist 1-2 õpilast). Foorumitel arutletakse käimasoleva õppeaasta ja kooli arendusega seotud teemadel. See on hea võimalus saada osapooltel ülevaade erinevatest seisukohtadest ja ideedest, ühtlustada arusaamu, tuua välja mure- ja hirmukohad ning pakkuda lahendusi. Foorumid on osutunud väga kasulikuks just uuenduste ettevalmistamisel. 

3. Ühe suurema õppekorraldusliku muudatusena võib välja tuua "Projektinädalate" süsteemi loomise, mille eesmärgiks tunnipõhisuse vähendamine ja lõimingu suurendamine. Projektinädalad toimuvad kahel nädalal õppeaastas (I ja IV õppeperioodi lõpus). Tavapäraste koolitundide asemel töötavad õpilased meeskondades, tegevused on seotud ühe teemaga, mis hõlmab kõiki õppeaineid. Nädal lõpeb loova lõpp-projektiga, mida teistele esitletakse.  

4. Teise suurema õppekorraldusliku muudatusega alustasime 2020. aasta septembris ning selle eesmärgiks on õpilaste iseseisvuse ja vastutuste suurendamine ning enesejuhtimisoskuste arendamine. Õppetunnid on 70-minutilised, millele lisandub õpilase iseseisev õpiülesannete lahendamine. Kuna see muudatus on sisse viidud alles käesoleval õppeaastal, saame selle mõju analüüsida ja soovitusi jagada peale mõningast rakendusperioodi. 

  ⭐ Füüsiline, vaimne ja sotsiaalne õpikeskkond

1. Antud teguri osas võtsime eesmärgiks suurendada koostöist õppimist ja õppijate autonoomiat. Siia alla kuulub juba eelnimetatud projektinädalate süsteem, mille põhipunktideks on meeskonnana tegutsedes koostööoskuste arendamine, projektõpe, aga ka õpitava suurem seotus igapäevaeluga.

2. Teise suurema uuendusena tooksime välja digipöörde, mis toetab e-õppes vajaliku õpikeskkonna arengut. Digipöörde süsteemi ehitasime üles isemääramise teooria (Deci & Ryan, 1985, 1996) põhimõtetest lähtuvalt. Antud teooria kohaselt tagab kõrge motiveerituse suurem autonoomia, tegevuse vastavus isiku kompetentsile ning seotus laiema terviku või eesmärgiga. 

3. Oluliseks märksõnaks sai ka liikumisvõimaluste suurendamine koolis. Selleks liitusime Liikuma Kutsuva Kooli võrgustikuga, mille kaudu saadud ideedest tulenevalt muutsime füüsilist koolikeskkonda, vahetundide korraldust, samuti on saanud koolitust mängujuhid. 

Liikumis- ja lõõgastuspaus pikas vahetunnis.
Foto: Küllike Pedaste

⭐ Õpetajate ettevalmistus ja täiendkoolitus

1. Õpetajate professionaalsete õpikogukondade loomine. Kõik kooli õpetajad jagunevad 6-8-liikmelisteks rühmadeks, kes kohtuvad regulaarselt (2 korda kuus). Õpikogukondade tegevusel on kaks eesmärki: koolielus ettetulevate probleemide lahendamine ja õpetaja professionaalse arengu toetamine. Õpikogukondadel toimuvad kaks korda aastas ühised seminarid, kus tutvustatakse üksteisele oma poolaasta tegemisi. 

2. Kevadseminarid õpetajatele, mille eesmärgiks ühiselt tutvuda uuemate suundade ja liikumistega hariduses üle maailma ning arutleda nende rakendamisvõimaluste üle meie koolis. Ühe sellise seminari käigus panime kokku meelespea õpetajatele neist indikaatoritest, mis aitavad igapäevases koolielus muutunud õpikäsitust silmas pidada.

➯ Õpilane on aktiivsem kui õpetaja.

➯ Klassiruumi paigutus muutub sageli.

➯ Tehnoloogia on protsessi loomulik osa.

➯ Õpilane teab, mida ta õpib, kuhu peab välja jõudma ja mida tal sinna jõudmiseks on vaja teha.

➯ Suur osakaal on rühma-, paaris- ja meeskonnatööl.

➯ Õpilane oskab tuua teemaga seotud elulisi näiteid.

➯ Õpilane loob ise midagi teema raames.

➯ Õpilasel on erinevaid valikuid.

➯ Õpilasel on tunnis huvitav. 

Õpikogukonna liikmed leidsid probleemile lahenduse.
Foto: Küllike Pedaste

⭐ Õppesisu ja õpikäsitus

1. Õppesisu osas alustasime õpitulemuste kolmel tasemel (alg-, kesk- ja kõrgtase) lahtikirjutamisega, et meil oleks parem ülevaade õppija arengu teetähistest.

2. Uuendasime hindamissüsteemi. Võtsime kasutusele õpilaste enesehinnangulehed, kus I perioodi lõpus õppijad analüüsivad (eakohasel tasemel) oma senise õppimise kulgu ja seavad eesmärke eesseisvaks õppeperioodiks. Hakkasime kasutama mitteeristavat hindamist põhikooli lõpuni õppeainetes (nt kunst, tehnoloogia, liikumisõpetus ja muusika), kus õpieesmärgiks on ennekõike õppija järjepidev areng, mitte niivõrd konkreetse ühtse taseme saavutamine. I kooliastmes on üksnes sõnalised hinnangud, II ja III kooliastmes kasutame eristavalt hinnatavates ainetes võrdsete vahemikega 6-pallist tähtskaalat (A-F). 

Kõikide loos kirjeldatud muudatuste puhul alustasime "miks?" küsimusega. Oluline on teada planeeritava uuenduse vajalikkust ja uskuda, et see viib püstitatud eesmärkide saavutamiseni. 

Iga muutuse elluviimisel on oma faasid, sealjuures ka tagasilöögid ja eksimused, mis on protsessi loomulik osa. Kui aga uuenduste aluseks on kindel veendumus, et teeme head asja, siis on üheskoos võimalik leida üles ka sobivaimad lahendused. 

Karin Lukk

Tartu Kivilinna Kooli direktor

Täismahus artikkel: Ülevaade haridussüsteemi välishindamisest 2019/2020. õppeaastal. 

Loe SIIT!

Kasutatud kirjandus:

Deci, E.L. & Ryan, R.M. (1985). Intrinsic Motivation and Self-determination in Human Behavior. New York. Plenum.

Deci, E.L. & Ryan, R.M. (1996). Need Satisfaction and the Self-regulation of Learning. Learning&Individual Differences, 8(3), 165-174

Eesti elukestva õppe strateegia 2020 (2014). Vaadatud 01.10.2020 https://www.hm.ee/sites/default/files/strateegia2020.pdf

Haridus- ja Teadusministeerium. (2014). Elukestva õppe strateegia 2020. Külastatud aadressil: https://www.hm.ee/sites/default/files/strateegia2020.pdf

Heidmets, M. & Slabina, P. (2017). Õpikäsitus: Teooriad, uurimused, mõõtmine. Analüütiline ülevaade. Külastatud aadressil: https://dspace.ut.ee/handle/10062/55716

Pedaste, M. (2017). Nüüdisaegse õpikäsituse mudel. Tamm, A., Pedaste, M., Leijen, Ä., Peitel, T. ja Saks, K. Uurimisprojekti „Süstemaatiline kirjanduse ülevaade õpikäsituse nüüdisaegsuse hindamiseks sobivate mõõtvahendite leidmiseks“ raport. Külastatud aadressil: https://dspace.ut.ee/handle/10062/55715