Tartu Ülikooli eetikakeskuse hea kooli ja hea lasteaia võrgustik

Hea kooli ja hea lasteaia võrgustikku kuuluvad koolid ja lasteaiad, kes on osalenud Tartu Ülikooli eetikakeskuse iga-aastases tunnustusprogrammis „Hea kool kui väärtuspõhine kool“ ja „Hea lasteaed kui väärtuspõhine lasteaed“. Võrgustikuga saavad liituda kõik Eesti koolid ja lasteaiad, kes tunnustusprogrammi läbides seljatavad esimesed sammud oma organisatsiooni väärtusarenduse analüüsi teekonnal.

Mida pakub koolile ja lasteaiale tunnustusprogrammis osalemine?

Tartu Ülikooli eetikakeskus on pakkunud koolidele ja lasteaedadele nii väärtusarenduse kui ka väärtuskasvatuse alast tuge alates 2009. aastast riikliku programmi „Eesti ühiskonna väärtusarendus“ ja selle jätkuprogrammide kaudu, mida toetab Haridus- ja Teadusministeerium. Väärtusprogrammi läbi aasta vältava tegevusena leiab iga-aastaselt aset koolidele ja lasteaedadele mõeldud tunnustusprogramm, mille käigus tehtud väärtuspõhise eneseanalüüsi fookuses on kooli- ja lasteaiaelu väärtused, peamised tegevusvaldkonnad või erinevate hea kooli ja lasteaia osapoolte roll ja vastutus. Tunnustusprogrammides osalemine aitab kooli- ja lasteaiaperel toetatud eneseanalüüsi ja nõustamise abil leida oma tugevused, omapära, arenguvõimalused ja -fookuse. Oluline on haridusasutuste endi soov oma tegevust analüüsida ning mõtestada: seada uusi eesmärke, panna tähele, kuidas saaks paremini, ja kavandada edasisi tegevusi. Kokkuvõtvalt, tunnustusprogramm võimaldab koolil ja lasteaial arendada nii oma meeskonna väärtusarenduse alast pädevust ja tõenduspõhise eneseanalüüsi võimekust, aga ka jagada oma kooli ja lasteaia parimaid praktikaid laiemalt, näiteks võrgustiku ühisürituste ja Tartu Ülikooli eetikakeskuse heade praktikate andmebaasi kaudu.   

Milline on tunnustusprogrammi teekond kooli ja lasteaia jaoks?

Hea kooli ja hea lasteaia tunnustusprogrammidesse kandideerimine algab varakevadel, märtsis. Uued liitujad peavad enne programmi kandideerimist väärtusarendusega teretutvust tegema e-kursuste kaudu, mis annavad baasteadmisi nii väärtusarendusest kui ka kooli või lasteaia väärtusarenduse analüüsist. Programmi pääsenud koolid ja lasteaiad alustavad oma väärtusarenduse analüüsi teekonda analüüsifookuse valimisest. Analüüsifookuse valimisel on koolidele ja lasteaedadele abiks Tartu Ülikooli eetikakeskuse hea kooli ja hea lasteaia mudel, aga ka agendipõhist eneseanalüüsi võimaldavad klassijuhataja mudel ja peagi loodav rühmaõpetaja mudel. Eneseanalüüsi koostamist ja kirjutamist abistavad protsessis võrgustiku koolitused, milles keskendutakse teemadele, mis aitavad analüüsi kirjutada, näiteks eesmärkide püstitamine või sobivate andmekogumismeetodite valimine. Ükski kool ja lasteaed pole oma väärtusarenduse analüüsi kirjutades üksi – eneseanalüüsi kirjutamise ajal toetavad neid Kriitilised sõbrad ehk Tartu Ülikooli eetikakeskuse väärtusarenduse nõustajad, kes pakuvad protsessis igakülgset tuge veebinõustamiste, kirjaliku tagasiside ja kohtvisiitide kaudu. Tunnustusprogrammi teekond kulmineerub hea kooli ja hea lasteaia võrgustiku tunnustusüritusega, millel jagatakse hea kooli ja hea lasteaia märgiseid ning kuulutatakse välja väärtuskasvatuse kooli ja lasteaia karikasaajad. 

Tunnustusprogrammi „Hea kool kui väärtuspõhine kool 2021“
ja „Hea lasteaed kui väärtuspõhine lasteaed 2021“ tunnustusüritus.
Autor: Õnne Allaje-Kukk 

Aasta tippsündmused:

• Tunnustusprogrammid „Hea kool kui väärtuspõhine kool“ ja „Hea lasteaed kui väärtuspõhine lasteaed“ (märts–november)
• Kooli-ja lasteaiapidajatele mõeldud tunnustusprogramm „Väärtuspõhine haridus“ (märts–november)
• Tartu Ülikooli eetikakeskuse väärtuskasvatuse konverents (september)
• Hea kooli ja hea lasteaia võrgustiku iga-aastane tunnustusüritus (detsember)

Tartu Ülikooli eetikakeskuse 15. väärtuskasvatuse konverents.
Autor: Kertu Rajando 

----

Mida on võrgustikuga liitumine andnud haridusasutusele?

Hea kooli eksperdi, Kilingi-Nõmme Gümnaasiumi direktor Erli Aasamets ütles, et otsus tunnustusprogrammiga liituda oli tingitud vajadusest saada tervikpilt oma kooli vajadustest:

„Miks eetikakeskuse programm kõnetas: see on laiem kui lihtsalt sisehindamine, Innove rahuloluküsitlused või õppeaastat kokkuvõttev analüüs järgmise aasta tööplaani koostamiseks. Programmi aspektide valik pani mõtlema, millistele hea kooli aspektidele tähelepanu koondada. See oli ahhaa-elamus: on olemas programm, mis esitab väljakutse analüüsida kooli kui organisatsiooni. /…/ Erinevaid tunnustusprogramme on vabariigis kümneid. Tavaliselt on need enese presenteerimiseks ja oma eduloo kirjeldamiseks. Aga selliseid, mis paneksid su proovile, eriti ei ole, just kooli juhtkonna jaoks.“

Kilingi-Nõmme Gümnaasium osales tunnustusprogrammis esmakordselt 2016. aastal. Nagu paljud teised hea kooli ja hea lasteaia võrgustiku liikmed jätkas ka nende kool tunnustusprogrammi raames eneseanalüüside kirjutamist ja väärtusarenduse analüüsi oskuste arendamist. Aasamets toob välja, et iga tunnustusprogrammis osaletud aasta pakkus ahhaa-elamusi, olgu see näiteks juhtimisotsuste mõju teadvustamine, oma kooli tugevuste ja kitsaskohtade märkamine aga väärtusarenduse eneseanalüüsi protsessis leitu rakendamine kõige muu olulise – näiteks arengukava, üldtööplaani ja sisehindamise kasuks. 2019. aastal pälvis Kilingi-Nõmme Gümnaasium Tartu Ülikooli eetikakeskuse hea kooli kõrgeima tunnustuse ehk „Hea kooli eksperdi“ tiitli. See tähendab, et kool on oma tegevustes järjepidevalt pidanud oluliseks süsteemset väärtusarendust, pöörates tähelepanu nii õpilaste kui kooli töötajate individuaalse arengu toetamisele koostöös eri osapooltega. Oma kooli kogemusele toetuvalt tõstab Aasamets esile tunnustusprogrammi kasu ühise väärtusruumi loomiseks, aga ka väärtusarenduse analüüsi protsessi, mis aitab koolil arengufookused leida ja neid paremini analüüsima õppida: „Kui me hakkasime hea kooli programmi töid kirjutama ja ette antud aspekte analüüsima, pani see mõtlema, kui kaugele me tahame jõuda, kui kiiresti ja miks. Tegelikult toetasid just hea kooli aspektid, mida mudel ette andis, kooli vajaduste ja võimaliku perspektiivi selgimist. /…/ Me oleme eneseanalüüsi ja -refleksiooni abil jõudnud niisuguste väärtusteni, mis kõnetavad kogukonda, sobivad meie vanemate, laste ja ka õpetajate hoiakutega.“

---

Hea lasteaia edendaja, Tallinna Kelmiküla lasteaia psühholoog Karmen Palts ja direktor Riina Läll leiavad, et tunnustusprogrammis tehtud väärtusarenduse eneseanalüüs on kasulik oma lasteaia tegevuste mõtestamiseks, tugevuste ja arenduskohtade väljaselgitamiseks:

„Väärtusarenduse alane eneseanalüüs on lasteaiale proovikivi, sest märgatavaks saavad ka need valdkonnad, teemad, situatsioonid, mida esmapilgul ehk veidi tahaplaanile tõugata tahaks.“

2021. aastal pälvis Kelmiküla lasteaed „Hea lasteaia edendaja“ tiitli, saades tunnustuse lapsekesksete tegevuste uurimise ja analüüsimise ning väärtuspõhise lasteaia- ja koostöökultuuri arendamise eest. Palts ja Läll toovad välja, et ühised väärtused erinevate lasteaiapere osapoolte vahel ongi see, mis aitab fookust hoida kõige olulisemal ülesandel ehk iga lapse arengu igakülgsel toetamisel: "Lasteaias on mitmesuguseid huvigruppe – lapsed, lapsevanemad, töötajad, ja kõik need inimesed on erinevate ootuste ja teadmistega. Selleks, et lasteaed saaks teha seda, milleks ta on loodud, ehk aidata ja toetada last tema elu olulisematel aastatel, neil aastatel, kus pannakse alused sotsiaalsetele, akadeemilistele ja emotsionaalsetele oskustele ning tegelikult ka väärtustele, peavad last ümbritsevad inimesed suutma mõista ja tegutseda kindlate eesmärkide ja arusaamade järgi, lähtudes lapse vajadustest ja tema kujunevast isiksusest. Just sellepärast on väärtuste teema laiemalt – väärtuste teadvustamine, nende üle arutlemine ja tegutsemisel väärtustest lähtumine – olulised. Väärtusarenduse alane eneseanalüüs aitab igapäevaseid tegemisi organiseerides ja igapäevast tegutsemist korraldades hoida tähelepanu olulistel märksõnadel ja teemadel, mida väärtused endas kannavad.“

Pikemalt saab usutlust Erli Aasametsa, Karmen Paltsi ja Riina Lälliga lugeda Tartu Ülikooli eetikakeskuse raamatust Väärtusarenduse analüüs edasijõudnutele (2021)

Allikas: Harro-Loit, H.; Hirsnik, H.; Kõnnusaar, T.; Nummert, M-L.; Parder, M-L.; Punnar, N.; Sutrop, M. (2021). Väärtusarenduse analüüs edasijõudnutele. Käsiraamat koolidele ja lasteaedadele. Tartu: Eesti Keele Sihtasutus

UNESCO ühendkoolide ja Läänemere Projekti võrgustik – maailmahariduslikud teemad ja üldinimlikud väärtused

Üleilmne UNESCO ühendkoolide võrgustik loodi 1953. aastal, et edendada rahu maailmas. Rahvusvahelisse võrgustikku kuulub enam kui 11 000 õppeasutust 181 riigist. UNESCO ühendkoolide võrgustiku sees tegutseb 1989. aastast Läänemere Projekti võrgustik, kuhu kuuluvad koolid kõigist üheksast Läänemere äärsest riigist. 

Eestis tegutsevad UNESCO ühendkoolide ja Läänemere Projekti võrgustik ühise võrgustikuna alates aastast 2018. aastast. Võrgustiku tööd Eestis koordineerivad koostöös MTÜ Mondo ja Tartu loodusmaja.

UNESCO ühendkoolide võrgustikku kuulub  62 haridusasutust, kellest 54 on täisliikmed ning 8 kandidaadid (30.09.2022 seisuga). Võrgustiku liikmeteks saavad olla kõik EHISEs registreeritud haridusasutused (v.a. ülikoolid): üldharidus- ja kutsekoolid, huvikoolid, lasteaiad.

Mida tuleb teha selleks, et võrgustiku liikmeks saada?

Võrgustikuga liitumiseks tuleb haridusasutuse esindajal (nt õpetaja, huvijuht või koolijuht) ühendust võtta Eesti riikliku koordinaatoriga ning teada anda liitumissoovist: unescoschools@mondo.org.ee 

Sooviavalduse järel saadab riiklik koordinaator tervituskirja, milles on juhised edasiseks tegutsemiseks. Liikmeks saamiseks esitab haridusasutus oma tegevusplaani õppeaastaks ning kinnituskirja, millega kooli juhtkond väljendab soovi saada võrgustiku liikmeks. Pärast aastaplaani kinnitamist lisatakse kool kandidaatkoolide nimekirja ning meililisti ning kool saab võrgustiku tegevustes juba kandidaadina igakülgselt osaleda. Täisliikmeks võetakse kool vastu pärast üht tegutsemistaastat ja aastaaruande esitamist. Kandidaatide vastuvõtmine täisliikmeteks toimub võrgustiku aastakonverentsil. 

Milliseid võimalusi pakub võrgustik oma liikmetele?

Võrgustiku liikmetele pakume võimalust saada nõu ja tuge koordinaatoritelt võrgustikutegevuste elluviimisel haridusasutuses, maailmaharidusliku sisuga õppe- ja juhendmaterjale, koolitusi ja ühisüritusi. Tegevuste kalendris on näha juba traditsiooniks kujunenud, aga ka uued tegevused, millest võrgustiku liikmetel ja kandidaatidel on võimalus osa võtta.  

Kutsume haridusasutusi üles korraldama maailmapäevi või -nädalaid, viima läbi loodusvaatlusi ning lõimima kestliku arengu teemasid igapäevastesse õppetegevustesse. 

Lisaks korraldame noortekonkursse, maailmahariduslikel teemadel külalistunde koolidele, looduslaagreid, ekspeditsioone, seminare ja sõpruskohtumisi nii Eestis kui ka teistes võrgustiku riikides. 

Millised kohustused kaasnevad võrgustiku liikmeks olemisega?

UNESCO ühendkoolide ja Läänemere Projekti võrgustiku liikmetelt eeldame UNESCO väärtuste, põhimõtete ja töö edendamist:

• uuenduslike ja aktiivõppemeetodite kasutamine; 
• turvalise, kestliku, vägivallavaba, kaasava ja mõjusa õpikeskkonna tagamine kõigile õpilastele; 
• suhtlus ja koostöö teiste haridusasutustega. 

Võrgustiku haridusasutustes määratakse kontaktisik või töörühm, kes toetab kestliku arengu ja vastutustundliku maailmakodaniku teemadega tegelemist. Võrgustiku liikmed tähistatavad vähemalt kaht ÜRO teemapäeva ning osalevad vähemalt ühes rahvusvahelises UNESCO projektis, programmis või kamplaanias. Tegevused kavandatakse aastaplaanis ning iga aasta lõpus esitatakse aruanne toimunud tegevuste kohta.

UNESCO ühendkoolide ja Läänemere Projekti võrgustiku aastakonverents Rakveres 2022.
Foto: MTÜ Mondo

Aasta tippsündmused

• UNESCO ühendkoolide aastakonverents õppeaasta alguses
• Novembris toimuv Filosoofiapäev 
• Rahvusvaheline Läänemere Projekti veebiviktoriin
• Kevadvaheajal toimuv rahvusvaheline ÜRO matke.

Mida on võrgustikuga liitumine andnud haridusasutusele?

Värska Gümnaasiumi kogemus

Värska Gümnaasium õpetaja Helena Elgindy sõnul on võrgustikuga liitumine on andnud  koolile mitmekülgseid võimalusi – osaleda põnevates projektides ja konkurssidel, saada osa kvaliteetsetest ja õpilasi kaasavatest nüüdisaegsetest õppematerjalidest ning olla pidevas infovoos uutest võimalustest (näitused, töötoad, materjalid, riiklikud kui ka rahvusvahelised projektid) ja parimatest praktikatest. 

Õppematerjalides on rõhku pööratud õppijakesksele õppele, mis toetab õpilaste loovust, koostööoskust ning kriitilist mõtlemist. Mitmekülgsed materjalid ja pidevalt uuenevad õppevõimalused on toetanud meie koolis ka aineteülest lõimingut ning ühisprojekte nii kooli kui ka kogukonna sees. Õpetaja Helena julgustab kõiki koolijuhte maailmaharidust rohkem enda koolidesse tooma - see võimaldab kaasata kõiki õpetajaid ning toetab õpilaste arengut  ning õpetab hoolima nii loodusest kui inimestest meie ümber ja kaugemalgi. 

Maailmapäevad “Avasta Aafrikat” Värska Gümnaasiumis 2021 sügisel.
Foto: Värska Gümnaasium

“Värska Gümnaasiumi UNESCO ühendkoolide koordinaatorina olen ääretult tänulik ka koostöö ja tutvuste eest, mille olen saanud ühistelt seminaridelt ja koolitustelt. Kui tavaliselt on mu partneriteks vaid kas ainealased õpetajad aineseltsi kaudu või oma valla õpetajad geograafilise liigenduse teel, siis äkitselt olen ruumis õpetajate ja koolijuhtidega üle kogu Eesti, kellega mõelda samas taktis sarnaste küsimuste üle. On imetlusväärne, kui mitmekesised arutelud ja mõtted tekivad, sest ühe laua taga on nii ajaloo-, matemaatika-, muusika-, loodusainete-, noortekeskuste-, huvialaringide- ja huvitavate valikainete õpetajad. Taoline mitmekesisus ja eriilmeliste kogemuste rohkus on aidanud ka minul maailmahariduse edendamisel mitmekesisemalt teemadele läheneda. Rääkimata MTÜ Mondo ja Maailmakooli enda inimressursist, mis on ääretult toetav, abivalmis, lahendustele orienteeritud ning motiveeriv. Võrgustiku liikmena hindan väga taolist partnerlust ning koostöist meelelaadi”, kirjeldab õpetaja Helena oma senist kogemust võrgustiku koordinaatorina. 

Tamsalu Gümnaasiumi kogemus

Tamsalu Gümnaasiumi õpetaja Anne Kraubneri sõnul liituti võrgustikuga, sest tasakaalustatud maailmavaade, üldinimlikud ja ühiskondlikud väärtused, õpilaste eripära ja huvide arvestamine on koolis au sees ning võrgustiku liikmeks olemine võimaldab ennekõike õppimist mitmekesistada. “Meie koolis on gümnasistidel võimalus võtta valikaine “Globaliseeruv maailm”, mis just kasvatab ja kujundab eelnimetatud väärtusi”, selgitab õpetaja Anne. “Teeme koostööd Vao Varjupaigataotlejate Majutuskeskusega rändeteemade käsitlemisel - selleks on kohtumised, rändelood ja kultuurivahetus”, täiendab ta. 

Tunnivälistest tegevustest on Tamsalu Gümnaasiumis traditsiooniks saanud juba kümme aastat toimuv maailmanädal, mis keskendub heategevusele, erinevatele töötubadele ja mille käigus toimub ka ÜRO matke. Õiglase kaubanduse sõpradena keskendutakse oktoobikuus sellealasele teavitustööle kohalikes kauplustes. Lisaks toimuvad erinevad tegevused (kokkamine õiglase kaubanduse retseptikogu kasutades, toodete märkamine kohalikes kauplustes, töötoad, e-tunnid jne) õpilaste ning õpetajate teadlikkuse tõstmiseks. Rõõmu valmistab see, et meie vilistlased tegelevad jätkuvalt õiglase kaubanduse põhimõtete tutvustamisega, viies läbi kakaotöötubasid koolides üle Eesti. 

Vilistlased Kert ja Geiri kakaotöötuba läbi viimas.
Foto: Tamsalu Gümnaasium

Oluliseks valdkonnaks võrgustikutöös on kestliku arengu eesmärkide tundmaõppimine ja nende seostamine eri õppeainetega. Tamsalu Gümnaasiumi kunstiõpetaja Reena Curphey eestvedamisel toimub kestliku arengu eesmärkide ja kliimamuutuste teema seostamine kunstiõpetusega. Juba kolm aastat on kool teinud koostööd selles valdkonnas Jaapani kooliga projektis ARTMILE, mille lõpptulemuseks on ühiselt maalitud pannoo kestliku arengu eesmärkide teemadel. 

Märkimata ei saa jätta koostööd eSwatini koolidega robootika valdkonnas. Videosilla abil on plaanis eSwatini kooliga programmeerimise ja robootika jätkukoolitus juba novembris. Meie õpilased osalesid töös suure õhinaga ja neile oli see uudne kogemus.

Koolisööklas keskendutakse toiduraiskamise vähendamisele ning seda teemat kajastavad ka õpilaste uurimustööd. Õpilaste loomingulise ettevõtmisena valmisid taarakastid pudelite sorteerimiseks. Loodusainete valdkonnas toetavad õppimist viktoriinid ja loodusvaatlused.

Võrgustiku liikmeks olemine mitmekesistab õppetööd ja annab õpetajatele võimaluse kasutada aktiivõppemeetodeid ning toetab kasvatustöös õppekava väärtusi. UNESCO võrgustiku liikmeks olemiseks on tarvis head meeskonda, ühtehoidvat ja üksteist toetavat kollektiivi, avatud meelega ning uuendustele aldist koolijuhti.

Millistel haridusasutustel soovitate võrgustikuga liituda?

UNESCO ühendkoolide võrgustik on sobilik kõigile koolidele ja lasteaedadele, kes soovivad õpetada noortele oskust näha suuremat pilti nii Eestis kui maailmas toimuvast ning näidata neile, et muutused algavad meist endist. Võrgustikus osalemine annab õpilastele ja õpetajatele tööriistu, et kiirelt muutuvas maailmas leida lahendusi probleemidele, mõista väljakutseid ning kasvada hoolivaks, loovaks ning julgeks kodanikuks.

Kust leiab lisainfot võrgustiku kohta?

Lisainfot võrgustiku kohta leiab Mondo Maailmakooli ja Tartu Loodusmaja kodulehtedelt:

https://bsp.tartuloodusmaja.ee/

https://maailmakool.ee/eesti-unesco-uhendkoolide-vorgustik/ 

Meelike Terasmaa, UNESCO ühendkoolide võrgustiku koordinaator Eestis

Maria Ivanova, Läänemere Projekti riiklik koordinaator

Ettevõtliku Kooli võrgustik aitab ettevõtlikkusega süsteemselt tegeleda

Ettevõtliku Kooli võrgustikuga on oodatud liituma kõik üldhariduskoolid ning nüüd juba umbes aasta jagu ka lasteaiad.

Võrgustik on riigisisene. Liitumiseks sõlmitakse õppeasutusega leping, kuid enne seda on võimalus programmiga tutvust teha baaskoolitusel.  Võrgustikuga liitumine, koolitused ning kõik muud tegevused on liitujale ja liitunule tasuta ning nende kulu kaetakse Euroopa Sotsiaalfondi vahenditest. Huvi Ettevõtliku Kooli võrgustiku vastu aina suureneb. Käesoleval aastal on liitunud rekordarv õppeasutusi.

Milliseid koolitusi pakutakse uuele liitujale?

Võrgustik pakub uutele liitujatele kolme koolitust: 

• Baaskoolitus, mis tutvustab programmi, ettevõtliku õppe põhimõtteid ning motiveerib ja inspireerib. Koolitusest on oodatud osa võtma kogu meeskond.
• Rakenduskoolitus, mis mõeldud ennekõike õpetajatele ning mille raames tutvustatakse ettevõtliku õppe rakendamise metoodikat TULEM.
• Standardi koolitus, mis tutvustab Ettevõtliku Kooli standardit. Standard on hea juhtimise tööriist, mis tagab ettevõtlikkuse süsteemse arendamise õppeasutuses. 

Koolitajateks on peamiselt meie kõrgema taseme koolide ja lasteaedade juhid, õppejuhid ning õpetajad.

Lisaks pakub programm võrgustiku liikmetele maakondlikku tuge ja – ühistegevusi, erinevaid seminare, e-vahetunde kogemuste vahetamiseks, võimalust osaleda suvekoolis ja hariduskonverentsil.  Võimalus on esitada oma edulugu ja saada osa teiste omadest. 

Kolmandat aastat alustas koostöös Rahandusministeeriumi rahatarkuse osakonnaga õpetajate rahatarkuse mentorklubi, mis on osutunud väga populaarseks. Ettevõtliku Kooli programmiga liitunud õppeasutustelt ootame kolme aasta jooksul eneseanalüüsi koostamist, mille alusel on võimalik taotleda Ettevõtliku Kooli baas-, hõbe- või kuldtaset. Analüüsi esitamine ning taseme taotlemine toimub alates 2022/23 õppeaastast digitaalses keskkonnas (Edupeegel).

Rahatarkuse mentorklubi lõpuüritus.
Foto: Ettevõtliku Kooli programm

Miks peaks võrgustikuga liituma?

Simuna Kool, kes otsustas just hiljuti võrgustikuga liituda, toob liitumise põhjusena välja, et programmiga liitumine aitab koolielu veelgi elavdada ja õpilastel elus edaspidi paremini hakkama saada. Põhjuseid liitumiseks on erinevaid. Näiteks Sõmeru Põhikooli juht tõi välja, et liitumisega sooviti koolielu nii õpilaste kui õpetajate jaoks huvitavamaks muuta. Liitutud on ka põhjusel, et oma töötajaid hästi tehtud töö eest tunnustada või veidi lisavahendeid juurde saada (nt koolitusteks).

Mainitud metoodika TULEM mõjub läbi viidud haridusuuringu kohaselt positiivselt õppetöö kvaliteedile, lisaks on võrgustikus võimalus jagada õppeasutuste vahelisi parimaid praktikaid. 

Millist kasu saavad õppeasutused võrgustikuga liitumisest? 

Haridusuuring tõi välja, et peamise kasuna näevad õppeasutused ettevõtlikkuse süsteemses arendamises ning noorte toetamisel, et neist kasvaksid endaga hästi hakkama saavad ja tegusad kodanikud. Kuigi eneseanalüüs tekitab vastakaid emotsioone, on eneseanalüüsist saadav kasu on programmi üks peamine pluss. Vähem tähtis ei ole koolide ja lasteaedade jaoks ka tuntus ja tunnustatus ning maine paranemine. Õppeasutuste poolt on välja on ka toodud ka asjaolu, et Ettevõtliku Kooli programm meelitab ligi noori särasilmseid õpetajaid ja seda ka väikestes maakohtades.

Aeg-ajalt suunavad õppeasutusi liituma ka kohalikud omavalitsused, kuid parima tulemuse saavutab ikka siis, kui huvi nende teemade vastu saab alguse koolidest ja lasteaedadest endist.

Lisainfo: www.evkool.ee
Jälgige kindlasti ka meie Facebooki.

Foto: erakogu

    
    Piret Torm-Mirontšik
    Ettevõtliku Kooli programmijuht

Rohelise kooli programm innustab noori täna, et hoida homset maailma

Programm “Roheline kool” (Eco-Schools Global) on ülemaailmne keskkonnaharidusprogramm õppeasutustele, mille eesmärk on aidata lastel ja noortel kujuneda jätkusuutlikult mõtlevateks keskkonnateadlikeks inimesteks, tuues keskkonnahoidliku mõtteviisi süsteemselt ja terviklikult kooli või lasteaia tegemistesse.

Ülemaailmselt juhib programmi Foundation for Environmental Education (FEE) ja Eestis koordineerib selle tegevusi Tartu loodusmaja.

Kompostimise seminar õpetajatele.
Foto: Tartu Loodusmaja

Programm on eriline, sest tegevusse kaasatakse kõik õppeasutuse pere liikmed – lasteaialapsed, õpilased, õpetajad, kooli ja lasteaia personal kuni lastevanemateni välja.

Programmil on kolm alustala: 7 sammust koosnev tegevusjuhis, 12 teemat ning edukat programmis osalemist tõendav keskkonnamärgis “Roheline lipp”. Rohelise lipu pälvivad õppeasutused, kes on väga edukalt järginud programmi 7-sammulist strateegiat ja kes jälgivad seatud keskkonnahoidlikke põhimõtteid nii õppetöös, maja haldamisel kui ka kogu asutuse tegevuse korraldamisel. Rohelipp antakse õppeasutusele kaheks aastaks koos kohustusega esitada vahearuanne oma õppeaasta tegevustest.

Võrgustiku liikmetele vahendatakse ja luuakse erinevaid õppematerjale, kohalikke ja rahvusvahelisi kampaaniaid, võistlusi ja konkursse ning tähistatakse erinevate algatustega rahvusvahelisi täht- ja teemapäevi. Õpetajatele toimuvad sügisest kevadeni Rohelise kooli võrgustiku seminarid, mis pakuvad nii toetust kui ka inspiratsiooni ja mille käigus külastatakse teisi õppeasutusi. Aasta suursündmuseks on juunis toimuv aastakonverents ja rohelippude jagamise tseremoonia.

Rohelippude jagamine 2022.
Foto: Tartu Loodusmaja

Miks liituda Rohelise Kooli programmiga?

Luunja Lasteaed Midrimaa otsustas õppejuht Lia Raati sõnul võrgustikuga liituda, kuna lasteaed kujundas juba varasemalt lastes keskkonnahoidlikku mõtteviisi ja programmi eesmärgid tundusid sellega ühtivat. Samuti kuuluti tervist edendavate lasteaedade võrgustikku, siis sobis läbi toidu teema ka Rohelise kooliga kokku.

Lasteaias hinnatakse õpetajatele toetuseks pakutavaid erinevaid seminare ja kogemusvahetust, väga palju on neid toetanud erinevad teemapäevad. Õpikeskkond on rikastunud õppekäikude ja -programmidega ning valdkonna ekspertide kaasamise näol.

Süsteemsem lähenemine on andnud tulemusi - mõeldakse varem läbi, mida ja kuidas oleks vaja teha. Ka lasteaia juhil on tänu programmile kindel suund ja fookus, mida hoida, tegevuskava toetavad tööriistad ja võimalus lasteaia kuvandit positiivsemalt kujundada. Lia Raat võtab kokku: “Lasteaiad, kes sisimas tunnevad, et keskkonnahoidlikkus on juba täna ja oli eile nende mõtteviis - koos tegutsemine on igal juhul parem, kui üksi toimetada.”

Laupa Põhikooli Rohelise kooli eestvedaja Anneli Paasi ja kooli direktor Kaarel Aluoja otsustasid õppeasutusena Rohelise kooli võrgustikuga liituda, kuna Laupa Põhikool asub looduslikult väga mitmekülgses kohas ning seda taheti paremini õppetöös ära kasutada.

Laupa Põhikool saab lipu.
Foto: Tartu Loodusmaja

Laupa Põhikoolile aitab võrgustiku liikmeks olemine kaasa tegevuste mõtestatumale tegemisele. Keskendutakse kindlatele teemadele, mille koolipere on välja valinud. Väga hea on nende sõnul kasutada Rohelise kooli lehel olevaid materjale ning inspireerivad on ka õpetajatele pakutavad seminarid. Koolijuhi seisukohalt ei suuda väike kool osa võtta kõigist haridusasutustele pakutavatest programmidest ja võrgustikest. Laupa kooli jaoks osutus Roheline kool just selleks sobilikuks liikumiseks, mis välja valiti. Võrgustikus osalemine toob palju toredaid tutvusi ja tekitab ühtekuuluvustunde. Samuti on Laupa kooli tegevused Rohelise koolina leidnud tihti meediakajastust ning olles valla üldhariduskoolidest ainus, kes kannab rohelist lippu, inspireerib see ka teisi kohalikke haridusasutusi.

Kes on oodatud programmiga liituma?

Programmiga “Roheline kool” on oodatud liituma nii lasteaiad, üldhariduskoolid kui ka huvikoolid. Eestis on Rohelise kooli liikmeid üle 180 õppeasutuse, üle maailma on võrgustikus 72 riiki. Programmiga liitumiseks tuleb leppida ühiselt õppeasutuse sees kokku, kes hakkab õppeasutuses protsessi eest vedama ehk kellest saab keskkonnatöörühma juht. Peale sisuga tutvumist tuleb saata liitumisavaldus koordinaatorile. Programmis osalemine on sümboolse tasuga.

Vaata Rohelise kooli programmi tutvustusvideot siin.

Rohelise kooli koduleht
Facebook
Loe ka Huvitava Kooli blogi, kus Tallinna Kuristiku Gümnaasium jagab oma roheliseks kasvamise lugu.

Eeva Kirsipuu-Vadi, Rohelise Kooli programmi Eesti koordinaator
Liina Vakrööm, Tartu Loodusmaja kommunikatsioonispetsialist

Formaal- ja mitteformaalõppe lõiming−miks üldse lõimida?

2021. aasta sügisel käivitus Euroopa Liidu struktuurireformide toetusprogrammi abil ning Haridus- ja Teadusministeeriumi, Praxise, Tallinna Ülikooli ning Civittaga koostöös kaheaastane projekt „Noorte edu toetuseks: võimekus lõimida mitteformaalhariduses omandatut formaalharidusse“[1]. Projekti eesmärgiks on luua eeldused mitteformaal[2]- ja formaalõppe[3] lõimingu üleriigiliseks rakendamiseks. Selleks, et luua eeldused lõimingule, on vaja kaardistada, milline on formaal- ja mitteformaalõppe lõimingu hetkeseis Eestis. Peatselt avalikustatakse Haridus- ja Teadusministeeriumi kodulehel lõimingu üleriigilist seisu analüüsiv ülevaade. Hoolimata paljudest edukatest formaal- ja mitteformaalõppe lõimingu rakendajatest, on Eestis koole, kus pole astutud samme mitteformaalse õppe raames omandatu teadvustamiseks ja arvestamiseks kooli õppekava täitmisel. See aga tekitab ebavõrdsust hariduses ning ei väljenda õppijakeskset lähenemist õpitee kujundamisel. Siin keskendungi sellele, miks on õppeliikide vaheline lõiming oluline.

Lõiming on kindlasti tuttav igale õpetajale, sest nii põhikooli- kui ka gümnaasiumi riiklikud õppekavad näevad ette valdkondlike pädevuste arendamiseks õppeainete omavahelist lõimimist. Seda lõimimist võime nimetada formaalõppe siseseks lõimimiseks. Viies õpet läbi koolimajast väljaspool, näiteks muuseumis, loodusmajas või kasvõi viikingi laeval, astume sammu lähemale mitteformaal- ja formaalõppe lõimingule. Kirjeldatu on üks neljast Eestis kasutusel olevast formaal- ja mitteformaalõppe lõimingu vormidest− kooli õppekava viiakse ellu mitteformaalses keskkonnas. Lisaks sellele loetakse mitteformaalse ja formaalse õppe lõiminguks a. koolivälise õppe arvestamist kooli õppekava täitmisel, b. loovtöö tegemist kooliväliselt ja c. põhikooli valikaine või gümnaasiumi valikkursuse läbimist väljaspool kooli. 

Mitteformaalne õppimine pildile püütud.
Foto: Annika Kallasmaa

Lõiming on Sõnaveebi[4] järgi „riikide, õppeainete vms kooskõla moodustumine ühtse eesmärgi nimel“. Millise eesmärgi saavutamist toetab formaal- ja mitteformaalõppe lõiming? Õppeliikide vahelise lõimingu ühiskondlikuks eesmärgiks on inimeste poolt omandatud pädevuste (oskused, teadmised, väärtushinnangud, suhtumine) rakendumine mh tööjõuturul, hoolimata pädevuste omandamise keskkonnast. See eesmärk lähtub probleemistikust, mille puhul ei ole piisaval arvul pädevat töötajaskonda, tingituna omandatud pädevuste mitte teadvustamisest või ühiskonna toimimiseks vajalike pädevustega inimeste vähesusest. Mõtestatud ning süsteemne õppeliikide lõimine toetab omandatud pädevuste teadvustamist indiviidi tasandil ja loob eeldused omandatud pädevuste arvestamiseks formaalõppes ja tööjõuturul. Lisaks aitab lõimimine omandada mitmekesisemat pädevuste komplekti, võrreldes ainiti ühes või teises õppeliigis osalemisega, mis omakorda suurendab inimeste võimet eluga edukalt toime tulla. Soodustades formaalse ja mitteformaalse õppe lõimingut, aitame kaasa inimeste maksimaalse potentsiaali realiseerumisele.

Õppija vaatest soodustab formaal- ja mitteformaalõppe lõiming erinevates keskkondades õpitu teadvustamist, kogemustest saadud õppetundide väärtustamist, õpilaste koormuse vähenemist ja ajakasutamise optimeerimist. See motiveerib formaalses ja ka mitteformaalses õppes osalema ning muudab õpikogemused meeldivaks ja rikkalikumaks. Lõimingu soodustamine toetab ühtlasi isiksuse kujunemist, sest annab õppijale tagasisidet, et tema huvid on olulised ja väärtuslikud kooli ning õpetajate silmis. Arvestades mitteformaalset õpet õppekava täitmisel, anname õppijatele suurema autonoomia ise otsustada, aga ka vastutada oma õpitee kujundamise eest.

Õpetajale tõotab lõiming aja kokkuhoidu, sest osa õppekavalistest eesmärkidest saavutatakse mitteformaalõppes osalemise kaudu. Vähemtähtis ei ole õppeliikide omavahelise lõimimise kaudu õpetaja pädevuste areng. Nii võib kaasjuhendaja kaasamisel loovtöö juhendamiseks õpetaja teadlikkus rikastuda uuritavast teemast või meetoditest, mida mõne valdkonna uurimisel kasutatakse. Erinevates õppeprogrammides osalemise kaudu muuseumides või keskkonnahariduskeskustes rikastub õpetajate metoodiline tööriistakast kaasavate õppemeetoditega, mida hiljem kooli keskkonnaski proovida.

Formaal-ja mitteformaalõppe lõimingust on palju võita erinevatel osapooltel. Samas ei saa kõrvale jätta probleeme, mis seni on pärssinud sujuvat õppeliikide vahelist lõimingut. Ülevaate raport toob probleemidena esile ebavõrdsed võimalused mitteformaalses õppes osalemiseks, süsteemsuse puudumise lõimingu korraldamisel, usaldamatuse õpitulemuste saavutamise osas ja raskused mitteformaalses õppes omandatu hindamisel. Neid probleeme on kohalikud omavalitsused ja koolid suutnud lahendada erinevalt, kuid ühtse üleriigilise lõimingu süsteemi kujundamiseks on esmatähtis kõigi hariduse sidusgruppide vaheline koostöö riigi tasandist õppurini välja.

Tormi Kotkas, PhD, huvihariduse valdkonna juht, Haridus- ja Teadusministeerium

---

[1] Projekti arengutega saab tutvuda siin: https://www.hm.ee/et/mitteformaalse-oppimise-loimimine-formaalharidusse

[2] Mitteformaalne õpe: on eesmärgistatud vabatahtlik õpe, mis toimub kindla õppeprogrammi alusel, kindlatele huvirühmadele erinevates keskkondades. Mitteformaalseks õppeks võimaluste tagamisel on oluline roll noorsootööl, huviharidusel, vabaharidusel ja täiskasvanute täiendkoolitustel. (Hariduse arengukava 2021-2035)

[3] Formaalne õpe: on koolieelses lasteasutuses, üldharidus-, kutse- ja kõrgkoolis õppekava alusel toimuv eesmärgistatud õpe, mida viivad läbi spetsiaalse ettevalmistuse ja kvalifikatsiooniga õpetajad või õppejõud. (Hariduse arengukava 2021-2035)

[4] Sõnaveeb, Eesti Keele Instituut: https://sonaveeb.ee/search/unif/dlall/dsall/l%C3%B5iming/1

Öko-kunstiteraapia kui üks võimalus õpetaja tööriistakastis

10. mail tutvustasid kümme Tallinna Ülikooli tudengit grupile õpetajatele ja kunstiterapeutidele öko-kunstiteraapia kasutusvõimalusi kooli- ja igapäevatöös. Läbinisti praktiline päev pani osalised tegutsema käbide ja kivide, puukooretükkide ja looduslike värvidega ning loovusest puudu ei tulnud. Töötuba toimus Tallinnas TLÜ Räägu tänava õppehoones.

ELU-õppeaine andis tõuke

Öko-kunstiteraapiat tutvustav töötuba sai teoks tänu Tallinna Ülikooli ELU-õppeainele. Tegu on erialasid lõimiva uuendusega, kus projektis teevad koostööd erinevate erialade ning tasemete üliõpilased. ELU-projektid on väga mitmekesised ja need annavad osalejatele võimaluse omandada uusi teadmisi väljaspool oma valdkonda ning arendada meeskonnatööoskusi.

Projekt “Öko-kunstiteraapia töötoa ettevalmistus ja läbiviimine” tõi kokku tudengid kunstiteraapia, integreeritud kunsti, muusika ja multimeedia; käsitöötehnoloogia ja disaini; eripedagoogika ning Euroopa nüüdiskeelte ja kultuuride erialadelt. Töötoa läbiviijaid ühendas huvi kunstiteraapia kasutamise vastu oma igapäevatöös, soov taastada laste ühendus loodusega, aga ka teadlikud keskkonda säästvad valikud. Igaüks kümnesest grupist panustas töötoa ettevalmistusse erialaseid teadmisi kui ka aega materjalide kogumiseks.

Looming aitab tõketest üle saada

Kunstiteraapias üldiselt kasutatakse loomingulisi tegevusi, sh joonistamist, värvimist, kollaažide tegemist, voolimist jms kliendi-terapeudi suhtes selleks, et saavutada personaalseid indiviidile sobivaid terapeutilisi eesmärke. Loovtegevused on kunstiteraapias esmane suhtlusvahend. Kunstiteraapiat kasutatakse ennekõike siis, kui inimesel on raske (või ka füüsiliselt võimatu) end sõnadega väljendada. Kõik see kehtib ka öko-kunstiteraapias, ainult et siin kasutatakse mitte klassikalist pintsel-paber-pliiatsit, vaid kõikmõeldavaid looduslikke materjale. See aitab taastada inimese kontakti loodusega, aitab oma tundeid, mõtteid, uskusmusi, probleeme paremini väljendada ning lisaks on meetod keskkonnasõbralik.

Suure ühise mandala tegemine. Foto autor: Epp Sussen

Öko-kunstiteraapia suuna looja on professor Theresa Sweeney USAst, kes on psühholoogina tegutsenud üle 25 aasta. Öko-kunstiteraapia sai laiemalt tuntuks 1990ndatel aastatel. Sweeney näeb öko-kunstiteraapiat kui loomingulist protsessi, mida igaüks meist saab kasutada just talle meeldivas ja sobivas looduskeskkonnas. Taotletakse samu tulemusi nagu verbaalses teraapias – isiklik taipamine, konfliktide lahendamine, sisemine paranemine ja eneseavastamine.

Looduslike materjalide kasutamine vähendab pingeid

Kõigest sellest räägiti ka töötuppa tulnud huvilistele ning lisaks rääkimisele alustati kohe ka praktikaga. “Osalejad proovisid omal käel, kuidas erinevad harjutused mõjuvad. Nad võrdlesid, mis tundeid tekitab, kui teed harjutust klassikaliste kunstivahenditega ja sama harjutust pärast loodusest pärit vahenditega,” selgitas Tallinna Ülikooli kunstiteraapia eriala tudeng Epp Sussen. “Töötuba algas nimedega seotud harjutustega. Osaleja mõtles mõne looma või linnu peale ja disainis oma nime selle värvides. Algul kasutati vildikaid, pliiatseid, õlipastelle. Järgnes harjutus, kus tuli nime esitäht disainida ainult looduslikke materjale kasutades. Meil oli varutud käbisid, okse, nööri, kive, suured tükid puukoort, sulgi, kuivanud taimi jms. Järgnes arutelu, missuguseid erinevusi nad ülesande täitmisel tunnetasid. Osalejad ütlesid, et kui kasutati klassikalisi kunstivahendeid, siis püüeldi ilusa tulemuse poole, tekkis tunne, nagu oleks koolis ja tuleks hea hinne saada. Looduslike vahendite puhul mitte mingit survet ega pinget ei tunnetatud, tegutsemine oli puhas looming, nauding.”

Looduslikust materjalist nimetähe kujundamine - K-täht. Foto: Epp Sussen

Millal kasutada öko-kunstiteraapiat koolis, õppetöös? “Ega nii polegi mõeldud, et täna teeme matemaatikatunnis kunstiteraapiat ja loeme käbid kokku. Aga õpetaja saab läbi kunstitöö panna õpilase ennast väljendama. Seda võib kasutada n-ö tõkke ületamiseks enne rasket vestlust, või kontakti saavutamiseks lapsega, kes on väga kinnine ja tagasihoidlik. Looduslikud vahendid, mida laps saab kasutada täiesti vabalt, peaks pingeid leevendama. Õpetaja ei pea olema terapeut, aga võibolla sellised harjutused aitavad tal muid ülesandeid täita. Öko-kunstiteraapia on vahend õpetaja tööriistakastis,” selgitas Epp Sussen.

Tööriistakast kaasa

Ja tööriistakasti said kõik osalejad sõna otseses mõttes kaasa: korralikud suured kastid, kus sees esmane varustus (käbid, kivikesed, oksad, sammal, looduslikud värvid jms) öko-kunstiteraapia kasutamiseks tunnis. “Osalejad olid väga rahul, said hakata kohe kasutama. Juba järgmisel päeval saadeti meile fotosid, kus oli näha, kuidas lapsed tegutsevad,” sõnas Epp Sussen.

Ka tagasisidest oli näha, et töötuba oli igati kasulik kogemus. Küsimusele, kus ja kuidas töötoas saadud teadmisi praktikasse rakendate, vastati näiteks 1.-3. klassi klassitunnis, Ukraina lastele mõeldud loovustunnis, keelekümbluslaagris hommikuse sissejuhtava harjutusena, või ka lihtsalt koos isiklike lastega. “Juba mõni oksake, samblatutt aitab otsida mõtet, tunnet enda/lapse sees,” kirjutas üks osaleja. “Väga praktiline. Saan kasutada mitte ainult kunstitunnis, vaid ka floristikas,” tõdes teine.

Meeldis ka see, et töötuba tuletas meelde: looduses on hea õppida ja looduses on kõik õppimiseks (ja öko-kunstiteraapiaks) vajalik olemas.

Madli Leikop

Millega täidab Rannamõisa lasteaed tulevaste õpilaste koolikotid?

Rannamõisa Lasteaed on mere ääres metsa sees ja panga peal asuv imetore lasteaed. Meil kasvab 195 peret. Oleme looduse ja loovuse usku. Loome innovaatilist pedagoogikat ja haarame kinni igast ideepojast, et jälle miskit põnevat ellu kutsuda.

Meenub üks väike lugu paar aastat tagasi. On august ja kohtume esimest korda uute, lasteaeda tulevate, peredega. Lapsed on 3-aastased. Teeme omavahel väikese tutvumisringi ja tiiru majas, istume kohvilauda, kui küsib üks ema: „Millal te tähti õppima hakkate?“ ja kohe ka teine ema: “Milliseid töövihikuid te kasutate?“.

Hetkeks võtsid need küsimused mu sõnatuks, aga siis vastasin ühe näitega: „Meil on väljas suur õuesöögiplats. Keskel on tulekolle, mille peal supipada ja selle ümber lauad-toolid. Me keedame soojal ajal toitu seal pajas ja sööme kõik koos. Miks nii? Muidugi eelkõige sellepärast, et see on lihtsalt nii tore. Teisalt aga on palju olulisi oskusi, mida selle, pealtnäha tavapärase tegevusega, selgeks saab õpitud.“

Õuesöögituba Rannamõisa lasteaias. Foto: Margit Toomlaid

Enne söömist peseb laps käed voolikust voolava vee all. Ta peab oskama oma jalgu hoida nii, et need märjaks ei läheks. Ta aitab voolikut hoida järgmisele lapsele, kes käsi peseb. Ta õpib hoolimist ja hoolitsemist. Seejärel võtab ta oma supikausi ja läheb järjekorda, kus tal tuleb oodata, sest järjekorras on palju lapsi. Ta õpib kannatlikkust. Pajani jõudes ütleb ta supijagajale kui palju ta süüa soovib. Ta õpib julgelt oma soovi avaldama. Nüüd tuleb kuuma supikausiga minna üle konarliku õuepinna, läbi paljude ringisebivate laste ja leida endale koht. Ta õpib olema tähelepanelik, ettevaatlik ning harjutab keha ja silma koostööd. Lõpuks peab ta tegema valiku, kas soovib lõunatada oma rühmakaaslastega koos või valib täna seltsiliseks oma väikese venna või hoopis suure sõbra. Ta õpib tegema valikuid. Paljud erinevad oskused saavad üht igapäevast toimingut tehes selgeks, aga seda vaid juhul, kui meie, suured, julgeme talle selle võimaluse anda.

Oleme oma lasteaia elukeskkonna teadlikult loonud selliseks, et olulisi asju ei peaks lastele eraldi õpetama, vaid nad saavad need selgeks lihtsalt ja loomulikult, ise tehes ja katsetades.

Iseenda tundmine on eeldus individuaalse õpiraja loomiseks tulevikus. Selleks on vajalik, et laps teab, mis teda huvitab, ta julgeb katsetada , julgeb eksida ja õpib end usaldama. Neid oskusi saavad meie lapsed harjutada Laste Juhitud Päeval. Selle päeva olemus on see, et täiskasvanud panevad valmis erinevad keskused, on olemas, vajadusel kaasas ja abiks. Lapsed kujundavad oma päeva ise, valides endale tegevused kas hetke meeleolu või sügavama huvi järgi. Tegevused on erinevad ja katavad kõik valdkonnad - loovusest liikumiseni ja teadusest tantsimiseni.

Puutöötegevused laste juhitud päeval. Foto: Margit Toomlaid

Selline päeva korraldus loob võimaluse ka sotsiaalseid oskusi arendada. Hommikusel kogunemisel laps kuulab ja jätab meelde, kus midagi toimub. Ta jõuab selgusele, mida ta teha soovib. Ta teeb valikuid, sest kõiki tegevusi ühel hommikul teha ei jõua. Ja õpib ka loobuma. Ta oskab terves lasteaiamajas orienteeruda ja leiab üles õiged tegevuskohad. Kui ta soovib õue minna, paneb ta end ise riidesse ja oskab õueski õige koha üles leida . Tal on võimalus paluda abi, kui hätta jääb ja samas on tal endal võimalus aidata neid, kes abi vajavad. Lapselt lapsele õpetamist on sel päeval väga palju. Oluline on leida tasakaal indiviidikesksuse ja kogukondlikkuse vahel.

Pingutamist ja eneseületamist on hea harjutada mängides.
Foto: Margit Toomlaid

Lisame siis juurde veel igakülgse loovuse toetamise. Meie lasteaias tähendab see seda, et kõikvõimalikud loovate tegevuste vahendid on alati käepärast ja on ka piisavalt aega tegutsemiseks. Laseme ajal rahulikult kulgeda, jättes ära üleplaneerimise ja pideva organiseerimise. Saame luua ja loodut lõpetada. Ka pingutus, mis on oluline osa, nõuab aega. Võtame endale aega ja anname lapsele aega. Aega oleme juurde saanud ka nii, et kasutame koolirühmal lõunauinaku tunde. Magamise asemel saavad 6-7-aastased tegeleda kas teaduskatsetega, digimaailmaga või mängida malet.

Soorituskeskkond on asendunud heaolukeskkonnaga. Heaolu aga tähendab, et lapse päev on tähenduslik. See saab olla selline ainult sel juhul, kui ta ise on olnud selle loomisel osaline.

Margit Toomlaid

Rannamõisa lasteaia direktor