FOORUMTEATER - teater, mis esitab küsimusi

VAT Teatris esietendub 17. mail spetsiaalselt gümnaasiuminoortele mõeldud “Foorumetendus: Vaheaasta”. Lavastust mängime mais vaid 3 korda, ent see jääb mängukavva ka sügisel. Foorumteater on unikaalne ja tõhus meetod, mille abil analüüsida sotsiaalseid protsesse ning näidata publikule, et igale probleemile leidub mitu lahendust. Foorum on meetod, mille abil esitada raskeid, kuid vajalikke küsimusi.

Siin aga mõned küsimused foorumi enese kohta.

Mis on foorumteater?

Foorumteatri puhul on tegu  interaktiivse ja ühiskondliku rakendusteatri meetodiga. Heal lapsel palju nimesid - uues lavastuses nimetame seda kaasa(rääki)misteatririks. Seda võib kirjeldada ka dialoogiteatrina, sest rõhutab, et monoloogid ühiskonnas soodustavad diskrimineerimist; suhtlus aga vastuoksa vabastab inimesi, loob lahendusi, väestab. Antud teatrivorm pakub vaatajatele võimaluse kaasa mõelda ning teha ettepanekuid, kuidas lahendada just konkreetse publiku jaoks olulisi probleeme.

Foorumteatri etendus

Foorumteatri etenduses toimub esmalt publiku ettevalmistamine ja õhkkonna loomine, et osalejad sooviks ning julgeks arvamust avaldada. Seejärel mängitakse ette stseen, kus peategelane püüab ebaõnnestunult saavutada oma soove, eesmärke, unistusi. Ta püüab ületada takistusi ja rõhumist, kuid teda ei saada edu. Seejärel keritakse lugu tagasi algusesse ja mängitakse uuesti nii, et publik saab tegelaste otsuseid mõjutada.

Loo keskmes asub “rõhutu”, inimene, kelle soove ja vajadusi keegi piirab. Foorumteatris on rõhutu ühtlasi ka etenduse peategelane ja kangelane, keda proovitakse aidata. Keskseks töövahendiks on diskussioon ja mäng.

Kust see tuleb?

Mõiste “foorum” on pärit Vana-Roomast, kus foorumid olid ühiskonnaelu keskusteks. Seal said kogukonna liikmed kokku ja arutasid probleeme, võtsid enda jaoks kriitilistel teemadel seisukohti.

Foorumteatri meetod on üks osa rõhutute teatri (The theatre of the oppressed) tehnikate süsteemist, mille lõi Augusto Boal 1960ndatel aastatel Brasiilias. Ta on öelnud, et teatri kõrgeim eesmärk on vaataja kaasamine etendusse, sest nii saab ühiselt tegeleda kriitilise mõtlemisega ja harjutada reaalsuseks. Foorumteatri üks baasmõte on, et kõigil inimestel on võime mõjutada sotsiaalseid muutusi. Boal eksperimenteeris mitmete interaktiivse teatri vormidega (nt ajaleheteater, nähtamatu teater, seadusandlik teater jt). 

Kaua ta siin on olnud?

Eestis tutvustas foorumteatrit just VAT Teater 1999. aastal, mil toimusid esimesed foorumetendused „Vägivallata nooruse” festivalil. Sellest ajast on tehtud palju teavitustööd, etendusi ja kogukonnaprojekte. Aastaid tegutses ka VAT Teatri Foorumgrupp. Foorumteater  on Eestis leidnud pidevalt uusi praktikuid ja kasutusalasid.

Milleks seda kasutatakse?

Foorumteater on sündinud revolutsioonide tuules ja soovib anda inimestele tagasi jõu otsustada iseenda elu üle. Seda printsiipi saab rakendada mistahes valdkonnas, kus üksikisik või grupp seisab silmitsi dilemmaga.

Sihtgrupiks pole ainult koolinoored. Foorumeid korraldatakse igale vanusegrupile, vahel lähtutakse ka kindlast elukutsest. Eestis on foorumteater leidnud enim rakendust vägivalla ennetustöös. Fookuses on olnud pereprobleemid, sõltuvuskäitumine, karjäärinõustamine, lein, religioon, suhteprobleemid, seksuaalkäitumine jpt. Boalile meeldis öelda, et teema ei ole teema, sest protsessi juures on kõige olulisem suhtlus ja inimkontakt - tähtis on jõuda dialoogini. Tähtis on tõsta esile neid teemasid ja gruppe, kelle hääl vajab kõlamiseks tuge.

Foorum on mitmetirakendatav: see võib olla omaette teatrisündmus või meetod “klassikalise” lavastuse sees (VATis kasutati foorumi võttestikku lavastuses “Klammi sõda”). Foorum on kasulik vahend materjali kogumiseks (VATi repertuaari on niimoodi jõudnud lavastused nt “Mirr” ja “Netis sündinud”). Mitmed VAT Teatri töötoad on arenenud välja foorumteatri erinevatest elementidest. Foorumit saab kasutada teavitus- ja ennetustööks ning kogukonnategevuste edendamiseks. 

Mida teeb foorumetenduses näitleja?

Tihti sünnivad foorumlood lavastusprotsessis grupitööna. On olemas algmaterjal, aga foorumnäitlejad panustavad alati  ka oma lugude jagamisega.   

Etenduses on näitleja roll esmalt mängida ette stseen ja hakata seda siis lähtuvalt publiku ettepanekutele muutma. Tihti saab näitleja mängida üht olukorda mitmeid kordi, kuni publik viimaks tulemusega rahul on. Foorumnäitleja peab olema osav improviseerija, sest kunagi ei tea, mis ideedega publik lagedale võib tulla.

Mida teeb publik?

Foorumteatri publikut võib nimetada vaataja-näitlejaks, sest ta on aktiveeritud ja tal on etenduse arengutes kandev roll. Boali nägemuses on kõik saalisolijad osalised - ka need, kes ei räägi. Kui publik mõtleb tegelastega intensiivselt kaasa, on kaastundlik ja avatud, siis on lootust, et ta hakkab viimaks analüüsima enda käitumist. Kogukondlikkus kasvab ka seeläbi, et publik saab kuulda mitmete saalisistujate seisukohti, nende muresid ja rõõme - see aitab paremini mõista ühiskondlikut tervikpilti. Foorumteatrit on nimetatud ka julguseõpetuseks. Võtta sõna või kujundada selge seisukoht - see nõuabki vaprust.

Kes on Jokker?

Foorumteatri etenduse läbiviijat nimetatakse Jokkeriks. Ta on justkui mängujuht, kes kehtestab sündmuse reeglid publiku jaoks, initsieerib rollivahetusi ning lõpuks teeb kokkuvõtte ning sõnastab iga sekkumise kaudu pakutud lahenduste eesmärgid. Jokker on ühtlasi jutustaja, kes aitab publikul suurt pilti näha, kui ka “wild card”, kelle võimuses on kaardipakk sassi ajada.

Jokkeri eesmärk on luua turvaline keskkond ja julgustada mõttevahetust. Just tema eestvedamisel esitatakse võimalikult palju küsimusi ja leitakse peategelase takistustele lahendused. Selleks on Jokkeril terve tööriistakast, kust seest vajalikke võtteid ja trikke valida. Jokker seab kahtluse alla status quo´d, ta innustab lahendama konkreetset lugu, mida laval nähakse, samas loob sotsiaalse dialoogi ka laiemalt teema osas, millest lugu räägib. Iga foorumetendus on ainukordne, sest publik on alati uus.

Kuidas valitakse teema?

Foorummeetod aitab esile tuua lugusid, kus keegi kannatab ebaõigluse all. ja loob pinnase ühiselt lahenduste otsimiseks. Teemani võib jõuda mitmel moel. Võib liikuda üldiselt väiksemale: keskendume ühele ühiskondlikule kitsaskohale ja otsime grupi, keda see eriti puudutab. Võib minna spetsiifilise grupi juurde ja ammutada neilt teema. Kui teema on pärit ühest konkreetsest loost, siis foorumetenduse tarbeks muudetakse see üldisemaks, et publiku jaoks oleks pilt laiem. Foorumlugu ei tohi olla liiga lihtne, lahendus algusest peale ilmselge. Ka teema peab peitma endas mitmeid sotsiaalseid ja psühholoogilisi tahke, sest vaid nii on publikul võimalik millessegi kaevuda ja probleemi üle pead murda.

Miks vaheaasta?

Antud loo sünni taga on meetod nr 2: dramaturg Jürgen Rooste õngitses koolinoortelt nende peamisi murekohti. Erinevate teemade vahelt tõusis korduvalt üles noorte vajadus vaheaasta järele. Põhjuseks toodi tihti soov hetkeks hoog maha võtta ning end kõrvalt jälgida: mida ma ikkagi soovin oma elust? Mis suunas tahan edasi liikuda? Noored tunnevad, et nad pole oma valikutes vabad - nende peal lasuvad vanemate ootused ja ühiskondlik surve: tuleb edasi õppida, edasi rügada, peatuda ei tohi hetkekski! Selline tormamine võib aga kiiresti lühisesse ajada.

Kellele see lugu on?

Kuna vaheaasta muutub eriti kõnekaks just ülikoolis, siis on peamine sihtgrupp gümnaasiuminoored, kellel see etapp peagi terendab. Kuidas valida endale elukutset? Kuidas oma aega kõige targemini kasutada? Kas värskelt täisealiseks saanud inimesel on üldse oskusi selliseid suuri otsuseid ilma targemate nõustamiseta langetada?

Iseenesest puudutab see küsimus ka põhikooli lõppu. Ka 9ndikud tormavad kevaditi koolist kooli ning põevad gümnaasiumi sisseastumiskatsete pärast. Millest tekib selline massipsühhoos? On see vajalik? See foorumetendus pakub huvi kõigile, kes küsivad vahel endalt: “Kas ma ikka olen õigel teel?”

Mis edasi?

VATi foorumetendused jätkuvad ka 2023/24 hooajal - kas fookuses on ikka vaheaasta või võtame pihtide vahele mõne teise (noorte jaoks) põletava teema, seda näitab juba aeg.

• Lähemalt lavastuse kohta
• Foorumteatri kohta

Mihkel Seeder, VAT Teatri dramaturg

Mari-Liis Velberg, VAT Teatri haridustegevuste juht

KaasaVAT teatrit!

Kaasamisel on VAT Teatris olnud alati keskne roll. Lood sünnivad koos sihtgrupiga, noored annavad lavastustele tagasisidet, lisamaterjalid ja töötoad võimaldavad dialoogi jätkumist. Tänu tihedale kontaktile publikuga - olgu need kooliõpilased või täiskasvanud - on meil õnnestunud leida repertuaari, mis on kõnekas just täna ja praegu.

2023. aasta jaanuaris esietendub VAT Teatris väga eriline lavastus “Vivaarium”. See tehnoloogiat, osalus- ja rännakteatri elemente ühendav lavastus on eesti teatrimaastikul üsna ainulaadne nähtus. Teatrisse saabuv inimene saab oma mobiilis avada Vivaariumi äpi, mis hakkab teda läbi Sakala 3 teatrimaja juhatama. Peagi selgitatakse, et ta on sattunud eksperimenti, mille eesmärk on leida viis, kuidas eestlasi nelja gruppi jagada. Nimelt on Eesti riik ostnud neli kõrgtehnoloogilist kapslit, milles elades saaks inimesed planeet Maa hävimist edasi lükata. Mille alusel aga jaotada inimesi kapslitesse nii, et nad seal sees ei häviks? Üllatusterohke teekond viib teatrikülastaja erinevatesse ruumidesse ja annab talle võimaluse võtta vastu otsuseid ning hinnata ümber oma seisukohti. Keskseks saab küsimus: kuidas märgata infomulli enda ümber ja mida teha, et see liiga ahistavaks ei muutu? “Vivaarium” on kaasav lavastus, kus osaleja saab ise valida, kas kulgeb lihtsalt läbi loo erinevate etappide või sekkub. “Vivaariumit” mängime ainult jaanuaris ja kõigest 10 korda. Etendus on soovitatav alates 16. eluaastast. Tulge koos klassiga ja lööge kaasa!

Kaasamise teised vormid

2022. aasta hakul esietendunud noortelavastus (alates 16. eluaastast) “Woke & Vihane” on samuti hea näide kaasamise protsessist. Mitmed impulsid ja teemad, mis lavastuse lõppversiooniski kõlasid, on pärit noortega tehtud töötubadest ja ideekonkursilt “VAT, kus error!”. Oleme sarnast võtet kasutanud ka varem (nt lavastuste “Web Demon”, “Netis sündinud”, Mirr” ja “Kirjaklambritest vöö” puhul; lavastuses “Klammi sõda” rakendati kaasamiseks foorumteatri võtteid). Raalime uusi põletavaid lugusid praegugi, sest teater on alati ühiskonna peegel. Õpetajate sündmustel, mida korraldame õpetajate päeva ja emakeelepäeva raames, küsime alat teemade kohta, mille osas õpetajad soovivad teatrilt tuge leida. Selle blogipostitusega kutsume teid kõiki - õpilased, õpetajad, tugipersonal, sotsiaaltöötajad või lihtsalt tähelepanelikud inimesed - üles julgelt meie poole pöörduma, kui tunnete, et mingi ühiskondlik probleem vajab teatri abil rohkem tähelepanu või kõnekas lugu rääkimist. Koos saame välja mõelda, millise meetodiga  vajalikku materjali koguda ja keda veel protsessi kaasata.

Kaasamisel on oluline roll ka lavastuse “Mesilane sinu peas” juures. Lavastus sobib vaatamiseks alates 9. eluaastast. Kuigi vanemliku tähelepanuta jäänud lapsest pajatav lavastus on meie repertuaaris alles õige värskelt, oleme juba loonud lisaks mahuka abimaterjali, mida koolitunnis kasutada. Kaasasime materjali koostamisse Tallinna Perekeskuse eksperdi, kelle tähelepanekud ja nõuanded on kasulikud nii lastele, lapsevanematele kui pedagoogidele. Materjal on leitav siit. Lisaks saab “Mesilast” siduda mitme VAT Teatri töötoaga. Tegemist on lavastusega, mis räägib tundlikust teemast lootusrikkuse ning fantaasiaküllusega ja lausa kutsub seda üheskoos edasi jutustama.

Lõime “Mesilase” juurde ka Tik Toki tantsu-challenge´i. Esimesed on sellest juba osa võtnud ja oma video koos teemaviitega #vatmesilane üles riputanud. Tantsu-challenge on leitav sotsiaalmeedias siin: https://shorturl.at/djoP7 ja https://shorturl.at/koPY8. See on ideaalne viis, kuidas klassile üks liikuv ja lõbus tegevus korraldada ja siduda seda ka mõne koolisündmuse või õppeainega. Ootame põnevusega uusi videosid! Ja loomulikult ka õpetajatelt! Osaleda võib nii individuaalselt kui grupiga.

Kõigi kolme lavastuse ja nendega seotud võimaluste kohta saab lugeda siit:

• “Woke & Vihane”
• “Mesilane sinu peas”
• “Vivaarium”

VATi pikk pink

Juba aastast 1999, tunduvalt enne haridustöötubade süsteemi loomist, korraldas ja rakendas VAT Teater pioneerina kaasava teatri meetodit - foorumteatrit. See on olnud rikkalik tegevusvaldkond, lükanud käima mitmeid kogukonnaprojekte, millest kasvasid välja mitmed VAT Teatri haridustöötoad. Kui teid huvitab, kuidas kasutada foorumteatrit kogukondade kaasamiseks, saab selle kohta lugeda siit.

Lisaks foorumteatri töötoale on meil mitmed haridustöötoad, mille kaudu kaasame õpilasi ja õpetajaid ja toome teatri lähemale, õpetades lavavõitlust, improteatrit, loo- ja loovkirjutamist, näidendikirjutamist, flamenkotantsu, Ukraina folktantsu ja improtantsu. Oleme kaasanud õpetajaid ja õpilasi ka eri võistluste, koomiksikonkursside ja tagasiside küsitluste kaudu.

Kaasamise ruumid, kus me kohtume sihtgrupiga ja oma dialoogipartneritega on etendused, töötoad, projektid, teavitussündmused, meedia, sotsiaalmeedia, koduleht, mailinglist ja blogid, sh on olulisel kohal ka Huvitav Kool blogi. Oleme rõõmsad, et platvorme tuleb aina juurde – seda eesmärki täidab nüüd ka E-koolikoti digiõppevaramu, kuhu alles hiljuti oleme lisanud ka VAT Teatri materjalid. Värsket Harno blogi VAT Teatri materjalide kohta saab uurida siit.

Tagasiside ja looming

Ootame retsensioone ja kirjandeid nii lavastuste kui töötubade osas terve hooaja vältel. Väga rõõmustav on, kui noored pakuvad ise välja ideid, kuidas oma kogemust peegeldada. Kasutame näiteks lavastuse “Võõras” analüüsiks õpilase loodud animatsiooni, mille ta tegi pärast etenduse nägemist. Noortelt-noortele põhimõte toimib väga hästi. Pirita Majandusgümnaasiumi 12. klassi õpilase Liisi Viirmaa kirjanduse tunni raames loodud animatsiooni/videot saab vaadata siit.

Teatris käimise kultuur

Käimasoleval hooajal teeme üleskutse õpetajatele ja õpilastele jagada meiega meetodeid, nippe ja rituaale, kuidas valmistutakse teatrisseminekuks. Kuna oleme koostamas uut, kompaktset teatrikülastamise juhendit, siis saame selle abil jagada ka teie häid võtteid. VAT Teatri jaoks on oluline, et teatriskäik oleks terviklik kogemus. Kuna lavastustes on tihti puudutavad ja keerukad teemad, on oluline luua kontekst, tekitada fookus ja valmisolek teatrisündmuseks. Meile on tähtis, et igaüks teatrisaalis saaks etendust segamatult jälgida ja et tal oleks huvi kogetut pärast üksi või grupis analüüsida. Oleme väga tänulikud õpetajatele, kes sellele tähelepanu pööravad, sest hooliv suhtumine mõjutab kõiki, kes osalevad teatrietendusel.

Meie jaoks on kaasamise kolm hädavajalikku komponenti loovus, võimalused ja dialoog. Meie eesmärk on siduda kaasavad tegevused lavastuste, töötubade ja muude lisategevuste näol ühtseks tervikuks, kust iga õpetaja saab leida sobiva vastavalt oma õpilaste eripärale.

• Lisainfo võimaluste osas kodulehelt, Õpetajale
• Töötubade sisukirjeldused, allalaetav pikem materjal

Mihkel Seeder, VAT Teatri dramaturg, kontakt: mihkel@vatteater.ee 

Mari-Liis Velberg, VAT Teatri haridustegevuste juht, kontakt: mariliis@vatteater.ee 

Selgusid väärtuskasvatuse karika laureaadid

13. detsembril tunnustas Tartu Ülikooli eetikakeskus hea kooli ja hea lasteaia nimelistes tunnustusprogrammides osalenud haridusasutusi ning andis edasi väärtuskasvatuse rändkarikad. Tiitli „Väärtuskasvatuse kool 2022“ pälvis Jõhvi Gümnaasium ning tiitli „Väärtuskasvatuse lasteaed 2022“ said Kiiu Kiigepõnni Lasteaed ja Viljandi valla Lasteaed Päikesekiir.

Pildil vasakult: Kristelle Kaarmaa (Jõhvi Gümnaasiumi õppejuht); Astra Jamnes (Viljandi valla lasteaed Päikesekiir direktor), Viive Mägi (lasteaia õppealajuhataja) ja Riina Jüris (lasteaia majandusjuhataja).
Autor: Õnne Allaje-Kukk / Tartu Ülikooli eetikakeskus

Aastal 2015 tööd alustanud riigigümnaasium Jõhvi Gümnaasium sai tunnustuse oma mentorsüsteemi tõhusa rakendamise, sisuka analüüsi ning järjepideva arendamise eest.

„Nagu ma ka auhinda vastu võttes ütlesin, siis see on täielik jõuluime!“ naljatles Kristelle Kaarmaa, Jõhvi Gümnaasiumi õppejuht. Ta ütles, et väärtuskasvatuse kooli tiitli saamine on neile väga rõõmustav ja edasiviiv: „See tähendab, et me oleme õigeid asju teinud. See tähendab, et me oleme õigel ajal ausad olnud ja oma kitsaskohtadele otsa vaadanud. Väärtusarenduse analüüs näitab ka seda, et kitsaskohti ei tasu karta! Need tuleb lauale tuua, sest nii on võimalus ainult paremaks saada.“

Viljandi valla Lasteaed Päikesekiir sai tiitli teadliku väärtusarenduse ning igas päevas leiduva rõõmusära eest.

Astra Jamnes, Päikesekiire direktor arvas, et nende edu võti seisneb meeskonnaga ühiselt tegutsemises. „Saime kinnitust, et me ajame lasteaias õiget asja ja kui väärtused on paigas ning ühiselt arusaadavad kõikidele osapooltele, siis selle pinnalt on hea edasi minna,“ selgitas ta. Jamnesi sõnul oli väärtuskasvatuse lasteaia tiitli saamise järel tunne ülev ja rõõmus: „Oli täitsa ootamatu seda tiitlit saada, sest me oleme sel teekonnal ju alles alustanud!“.

Kuusalu vallas tegutsev Kiiu Kiigepõnni Lasteaed vääris tunnustust teadliku väärtusarenduse ning meeskonnatöö hoidmise ja väärtustamise eest.

Kiiu Kiigepõnni lasteaia pere küll tunnustusüritusel ilma tõttu ei osalenud, kuid hea uudis tehti teatavaks telefonitsi. Lasteaia direktor, Maarika Mae sõnas, et ta ei suutnud esiti seda uudist uskuda: „Läksin eetikakeskuse kodulehele uuesti lugema, mille eest väärtuskasvatuse karikas antakse – et kas tõesti, meie lasteaed!“ Ta lisas, et nende meeskond on südames alati tundnud, et nad teevad õiget asja. „Nüüd saada kinnitus ja mõistmine, et väärtuskasvatus on olnud meie igapäevatöö osa, ning selline tagasiside, et me teeme väärtuskasvatuse vallas eeskuju väärivat tööd, on suur tunnustus,“ oli Mae uhke. „On hea tunda, et me oleme hea kooli võrgustiku olulised liikmed ja saame igakülgselt toetatult ka edasi minna,“ lisas ta lõpetuseks.

Süsteemse väärtuskasvatuse eest tunnustatud koolid ja lasteaiad:

• „Hea kooli eksperdi“ märgise sai juhtimise valdkonnas sai Porkuni Kool.
• „Hea kooli edendaja 2022“ pälvisid: Hagudi Põhikool, Jõhvi Gümnaasium, Nissi Põhikool, Peetri Lasteaed-Põhikool, Saaremaa Gümnaasium, Sõmeru Põhikool, Tahkuranna Lasteaed-Algkool, Võnnu Keskkool, Väätsa Põhikool.
• „Hea kooli teerajaja 2022“ said: Kunda Ühisgümnaasium, Kõpu Põhikool, Paikuse Kool, Tallinna Kesklinna Vene Gümnaasium.
• „Hea lasteaia eksperdi“ märgise sai juhtimise valdkonnas Rannamõisa Lasteaed.
• „Hea lasteaia edendaja 2022“ pälvisid: Aegviidu Mesitaru Lasteaed, Kiiu Kiigepõnni Lasteaed, Pangapealse Lasteaed, Tallinna Kelmiküla Lasteaed, Tallinna Lasteaed Pääsusilm, Viljandi valla Lasteaed Päikesekiir
• „Hea lasteaia teerajaja 2022“ said: Eralasteaed Rüblik, Lasteaed Tõrutõnn, Nõo Lasteaed Krõll, Põlva Lasteaed Pihlapuu, Rakvere Kungla Lasteaed, Ramsi Lasteaed Taruke, Tallinna Arbu Lasteaed, Tallinna Asunduse Lasteaed, Tallinna Lasteaed Päikene, Tallinna Lauliku Lasteaed.

Tunnustusprogrammides “Hea kool kui väärtuspõhine kool” ja “Hea lasteaed kui väärtuspõhine lasteaed” 2022. aasta voorus osalenud.
Autor: Õnne Allaje-Kukk / Tartu Ülikooli eetikakeskus

Tunnustused anti välja programmide „Hea kool kui väärtuspõhine kool“ ja „Hea lasteaed kui väärtuspõhine lasteaed“ raames. Tartu Ülikooli eetikakeskus on toetanud ja tunnustanud koolide ja lasteaedade väärtusalast tegevust alates 2009. aastast. Väärtuskasvatuse lasteaia tiitel on käesoleva aasta seisuga antud 21 lasteaiale ning väärtuskasvatuse kooli tiitel 19 koolile.

Väljaantavate tiitlite ja nende statuutidega tutvu eetikaveebis.

Tunnustusprogrammi korraldab Tartu Ülikooli eetikakeskus Haridus- ja Teadusministeeriumi riikliku programmi „Eesti ühiskonna väärtusarendus 2009–2013" jätkuprogrammi 2021–2026 raames.

 

Lisateave

Nele Punnar, hea kooli ja hea lasteaia projektijuht, nele.punnar@ut.ee, 5384 8320

Helen Hirsnik, TÜ eetikakeskuse koolide ja lasteaedade väärtusarenduse nõustaja, helen.hirsnik@ut.ee, 5340 3015

Girl Power projekt - noorte ettevõtlikkuse toetaja

Girl Poweri projekt algas noorte jaoks 18 kuud tagasi ning selle aja jooksul II lendu noori osalenud erinevatel kohtumistel nii Lätis kui Eestis. Projekti eesmärgiks oli 15-18-aastaste tüdrukute ettevõtlikkuse edendamine. Projekti tulemusena valmis digitaalne õppekeskkond ja 30-tunnine õppemoodul. Õppemooduli loomiseks ja testimiseks toimusid projekti raames kahe lennu õpilastele nii riigisisesed kui rahvusvahelised sündmused: ava- ja lõpuseminarid, töötoad ideede genereerimiseks ja sõelumiseks, piiriülesed häkatonid meeskondade loomiseks ja ideede arendamiseks, meeskonnatöö koolitused rahvusvahelistele õpilastiimidele prototüüpimise, müügi & turunduse ning pitchimise teemal.  

Õpilased ja õpetajad novembris toimunud lõpuseminaril kogemusi jagamas
Foto autor: Ardo Rohtla

Projekti raames moodustati kahe lennu peale kokku 20 rahvusvahelist õpilastiimi, mis tegid läbi protsessi ideede genereerimisest prototüüpide loomiseni. Tiime toetasid õpetajad, ettevõtjatest mentorid, eksperdid ja projektimeeskond. Eesti koolidest osalesid projektis Tartu Miina Härma Gümnaasium, Pärnu Ühisgümnaasium ning Viljandi Gümnaasium. Tegevusi Eestis koordineeris Tartu Ülikooli haridusinnovatsiooni keskus, projekti juhtpartneriks oli Latvian University of Life Sciences and Technologies.

Girl Power projekti tegevusi rahastas Kesk-Läänemere piiriülese koostöö programm. 

Ideede genereerimise töötoas, külas Marilin Berg.
Foto: Ardo Rohtla

Milliste ootustega programmiga liitusid?

“Sa ei pea olema suurepärane, et alustada. Küll aga pead sa alustama, et olla suurepärane.” (Zig Ziglar)

Uurisime noortelt milliste ootustega nad projekti tulid. Mia Faster Miina Härma Gümnaasiumist tõdes et, kui õpetaja klassi ees esimest korda projektist rääkis, tekkis tal selle vastu üsna suur huvi, aga miski hoidis teda liitumisel tagasi. Ta pani endale kalendrisse meeldetuletuse, et projektis osalemise üle pikemalt mõtleks, aga lükkas seda meeldetuletust siiski veel paar nädalat edasi, kuni viimaks mõistis, et kui see mõte juba nii pikalt teda kummitanud on, ei saa ta enam projektiga liitumist edasi lükata. Projekti jooksul tõdes ta  korduvalt, et kui midagi tundub algul hirmutav, aga samas põnev, siis asu kohe tegutsema, et mitte endale rumalaid vabandusi välja mõelda. 

Kirke Heinsalu ja Triine Tähe Pärnu Ühisgümnaasiumist leidsid aga, et kuigi nad ei osanudki alguses midagi väga oodata, lootsid nad laiendada oma silmaringi ja tutvusringkonda, teades, et tegu on rahvusvahelise projektiga. Lisaks tahtsid nad arendada enda inglise keele oskust ning täiendada ettevõtlus- ja juhtimisalaseid teadmisi. Nüüd, projekti lõppedes leidsid noored, et algsed ootused said täidetud ning lisandus suur hulk uusi teadmisi ja kogemusi, milles kindlasti kasu ka tulevikus. 

Mida tiimitöös kogesin ja milliseid nippe teistele jagan?

“Koos tulemine on algus. Koos hoidmine on edasiminek. Koos töötamine on edu.” (Henry Ford)

Meeskonnatöö on väga oluline komponent äriideede õnnestumiseks. Noored töötasid  projektiperioodi jooksul rahvusvahelistes meeskondades ning kohati osutus see keerulisemaks kui algselt võis arvata. Kõige keerulisemaks pooleks oli eelkõige see, et noorte kohtumiste vahele jäi tihti pikk aeg ja grupitöö üles soojendamine võttis iga kord oma aja. Vahel juhtus ka seda, et meeskonda oli lisandunud ootamatult uusi liikmeid, mis aga grupiprotsesside mõttes tähendas taaskord otsast alustamist. Noored said aga vaatamata sellele väga hästi hakkama. Mia kirjeldas oma meeskonnas toimunut järgnevalt: “Algul oli keeruline loositud tiimikaaslastega täita kõikide osapoolte soovid, seega tuli teha tiimi liikmete osas korrektuure. Õnneks sattusid lõpuks minu tiimikaaslasteks minuga samal lainepikkusel olevad tüdrukud - muuseas kolm neist olid enne projekti minu jaoks täiesti võõrad. Seda üllatavam oli, et meie koostöö sujus lausa suurepäraselt - me innustasime üksteist ja jõudsime läbi ajurünnakute ideeni, mis meid kõiki kõnetas. Selleks oli mobiilirakendus ShopLy (mobiilirakendus, mis aitab sul teha kiiresti ja läbimõeldult parimaid oste nii loodust, enda aega kui ka närve säästes). Tänaseks päevaks on sarnane äpp juba loodud, mis tõestab, et kui ise oma ideed ellu ei vii, teeb seda keegi teine. Aga lahe mõelda, et meie mõte oli päriselt teostatav ja samale mõttele tulid ka suurfirmade omanikud.” Triine ja Kirke tõid omalt poolt välja, et kuigi meeskonnatööd esines alguses mõningaid probleeme näiteks ka keelebarjääri tõttu, mis vahel takistas mõtete ja ideede väljendamist, kuid kõik probleemid on ületatavad. Noorte sõnul on hea meeskonnas jagada omavahel ülesanded, siis on kõikidel selgem arusaam oma rollist meeskonnas.

Viimasel kohtumisel koostati tiimitööna soovituste nimekiri teistele noortele, mis võiks olla eduka meeskonnatöö aluseks.

# Eduka meeskonnatöö reeglid:

• olge ülimalt avatud meeltega
• kuulake üksteist ja kõiki tiimiliikmeid
• hoidke häid suhteid ja usaldust grupis
• olge julged ning ärge kartke ideid jagada
• olge lugupidavad kõikide tiimiliikmete suhtes
• suhelge julgelt ning leidke koos lahendusi
• jagage oma mõtteid, sest iga välja öeldud mõte võib olla aluseks veelgi paremale järgmisele ideele
• tundke meeskonnatööst rõõmu :)

Kust ja kellelt ammutada inspiratsiooni?

"Kõige olulisem on proovida inimesi inspireerida, et nad saaksid olla suurepärased asjades, mida teevad." (Kobe Bryant)

Girl Poweri projektis kasutati kohtumistel ka erinevaid esinejaid, et rikastada noorte maailmapilti ning kuulata inspireerivaid inimesi erinevatelt elualadelt. Nii käisid erinevate kohtumiste raames kogemusi jagamas erinevate valdkondade naisettevõtjad. Avaseminaril intervjueeris Ülly Enn Vivita loovuskiirendi ja Tech Sisters kaasasutajat Mari-Liis Lind`i, Change Makers Akadeemia tiimiliiget Merili Ginterit, disainer Kairi Lentsiust ning CareMate asutajat Marion Tederit. Ideede genereerimise töötoas saime kuulda kogemuslugusid Others kaubamärgi looja ja seni noorim Ajujahi võitja Marilin Bergilt, Ingel limpside tootjalt Inger Udeküllilt ning Kati Oravalt, kes tuntud kui haridusinnovaator ja visuaalne praktik. Üllatuskülalisena jagas mõtted Valerie Kyolaba, kes on MTÜ Mondo haridusprogrammi koordinaator Ugandas. Intervjuud ettevõtjatega salvestati ning need on huvilistele Youtube`is kättesaadavad. 

Ideede hindamise töötoas jagas häid nippe Errit Kuldkepp, prototüüpimise töötoas Meelis Brikker ning pitchimise töötoas aitas tiimidel liftikõnesid kokku panna pikaajalise kogemusega koolitaja Harald Lepisk. Pitchimise töötoas oli noortel võimalus stuudio simulatsioonis ja kaamerate all end proovile panna ka intervjueeritava rollis, kus noortega vestles ERRi saatejuht Mirjam Mõttus. Pooleteise aasta jooksul saadi osa lisaks nimetatutele veel paljudest kohtumistest ka Läti ettevõtjatega. Osalejate sõnul andsid need kohtumised ja kogemuslood neile juurde julgust oma ideedega edasi minna, olla veelgi loovam ja julgem lahendustes ning selgeks saadi ka see, et ebaõnnestumine on ennekõike uus võimalus midagi senisest veelgi paremini teha. 

Mida projektist tulevikuks kaasa saadi?

“Igasugune ettevõtmine sisaldab endas riski, kuid see on märksa väiksem, kui tegevusetusest tulenev risk. “ (John F. Kennedy)

Projekti oluliseks osaks oli loomulikult ka noorte endi panus ja soov pakutud programmist võimalikult palju kasu saada. Öeldakse ju, et sa saad igast projektist täpselt nii palju, kui sa ise panustad. 

Erinevates projektides osalemine loob noortele eelise tööturule sisenemiseks. Noored kirjeldasid oma projektikogemust järgnevalt. Mia: “Projektis osalemine julgustas kindlasti olema ettevõtlikum ja igast võimalusest kinni haarama. Kunagi ei tea, milleks saadud kogemused olulised võivad olla. Kuigi meie GirlPower projekti raames loodud firmad olid meile vaid katsetuseks ja õppimiseks, olen kindel, et igal osalenud tüdrukul on mõni äriidee, mille elluviimisele on ta nüüd sammukese lähemal. Näiteks mina kavatsen kindlasti tulevikus oma ettevõtte luua!” 

Triine ja Kirke: “GirlPoweri projekti üks väljakutsetest, millega me kõik silmitsi seisime, oli mugavustsoonist välja astumine oma ideid teiste ees esitledes. Ühest küljest pani see proovile meie avaliku esinemise oskuse, kuid teisest küljest pidime me ennast väljendama inglise keeles ja see oli kohati päris suur väljakutse. Rääkida ettevõtlusest ja äriideedest võõras keeles. Kuid me usume, et GirlPoweri projektis õpitud oskusi läheb meil vaja tulevikus peaaegu igas valdkonnas ning kindlasti on see kasuks ka edasistes õpingutes ja tööelus.” Noored leidsid ühiselt, et projektis saadud kogemused õpetasid neid ka enda tugevamaid ja nõrgemaid külgi nägema ning neid oskuslikult kasutada ka karjääriteekonnal valikuid tehes. 

Prototüüpimise töötuba Pärnu Kunstide Koolis.
Foto: TÜ haridusinnovatsiooni keskus

Kogemusi jagasid:

Mia Faster, Tartu Miina Härma Gümnaasium

Kirke Heinsalu ja Triine Tähe, Pärnu Ühisgümnaasium

Rohkem infot projekti kohta: https://www.facebook.com/GirlPowerCentralBaltic 

Tartu Ülikooli eetikakeskuse hea kooli ja hea lasteaia võrgustik

Hea kooli ja hea lasteaia võrgustikku kuuluvad koolid ja lasteaiad, kes on osalenud Tartu Ülikooli eetikakeskuse iga-aastases tunnustusprogrammis „Hea kool kui väärtuspõhine kool“ ja „Hea lasteaed kui väärtuspõhine lasteaed“. Võrgustikuga saavad liituda kõik Eesti koolid ja lasteaiad, kes tunnustusprogrammi läbides seljatavad esimesed sammud oma organisatsiooni väärtusarenduse analüüsi teekonnal.

Mida pakub koolile ja lasteaiale tunnustusprogrammis osalemine?

Tartu Ülikooli eetikakeskus on pakkunud koolidele ja lasteaedadele nii väärtusarenduse kui ka väärtuskasvatuse alast tuge alates 2009. aastast riikliku programmi „Eesti ühiskonna väärtusarendus“ ja selle jätkuprogrammide kaudu, mida toetab Haridus- ja Teadusministeerium. Väärtusprogrammi läbi aasta vältava tegevusena leiab iga-aastaselt aset koolidele ja lasteaedadele mõeldud tunnustusprogramm, mille käigus tehtud väärtuspõhise eneseanalüüsi fookuses on kooli- ja lasteaiaelu väärtused, peamised tegevusvaldkonnad või erinevate hea kooli ja lasteaia osapoolte roll ja vastutus. Tunnustusprogrammides osalemine aitab kooli- ja lasteaiaperel toetatud eneseanalüüsi ja nõustamise abil leida oma tugevused, omapära, arenguvõimalused ja -fookuse. Oluline on haridusasutuste endi soov oma tegevust analüüsida ning mõtestada: seada uusi eesmärke, panna tähele, kuidas saaks paremini, ja kavandada edasisi tegevusi. Kokkuvõtvalt, tunnustusprogramm võimaldab koolil ja lasteaial arendada nii oma meeskonna väärtusarenduse alast pädevust ja tõenduspõhise eneseanalüüsi võimekust, aga ka jagada oma kooli ja lasteaia parimaid praktikaid laiemalt, näiteks võrgustiku ühisürituste ja Tartu Ülikooli eetikakeskuse heade praktikate andmebaasi kaudu.   

Milline on tunnustusprogrammi teekond kooli ja lasteaia jaoks?

Hea kooli ja hea lasteaia tunnustusprogrammidesse kandideerimine algab varakevadel, märtsis. Uued liitujad peavad enne programmi kandideerimist väärtusarendusega teretutvust tegema e-kursuste kaudu, mis annavad baasteadmisi nii väärtusarendusest kui ka kooli või lasteaia väärtusarenduse analüüsist. Programmi pääsenud koolid ja lasteaiad alustavad oma väärtusarenduse analüüsi teekonda analüüsifookuse valimisest. Analüüsifookuse valimisel on koolidele ja lasteaedadele abiks Tartu Ülikooli eetikakeskuse hea kooli ja hea lasteaia mudel, aga ka agendipõhist eneseanalüüsi võimaldavad klassijuhataja mudel ja peagi loodav rühmaõpetaja mudel. Eneseanalüüsi koostamist ja kirjutamist abistavad protsessis võrgustiku koolitused, milles keskendutakse teemadele, mis aitavad analüüsi kirjutada, näiteks eesmärkide püstitamine või sobivate andmekogumismeetodite valimine. Ükski kool ja lasteaed pole oma väärtusarenduse analüüsi kirjutades üksi – eneseanalüüsi kirjutamise ajal toetavad neid Kriitilised sõbrad ehk Tartu Ülikooli eetikakeskuse väärtusarenduse nõustajad, kes pakuvad protsessis igakülgset tuge veebinõustamiste, kirjaliku tagasiside ja kohtvisiitide kaudu. Tunnustusprogrammi teekond kulmineerub hea kooli ja hea lasteaia võrgustiku tunnustusüritusega, millel jagatakse hea kooli ja hea lasteaia märgiseid ning kuulutatakse välja väärtuskasvatuse kooli ja lasteaia karikasaajad. 

Tunnustusprogrammi „Hea kool kui väärtuspõhine kool 2021“
ja „Hea lasteaed kui väärtuspõhine lasteaed 2021“ tunnustusüritus.
Autor: Õnne Allaje-Kukk 

Aasta tippsündmused:

• Tunnustusprogrammid „Hea kool kui väärtuspõhine kool“ ja „Hea lasteaed kui väärtuspõhine lasteaed“ (märts–november)
• Kooli-ja lasteaiapidajatele mõeldud tunnustusprogramm „Väärtuspõhine haridus“ (märts–november)
• Tartu Ülikooli eetikakeskuse väärtuskasvatuse konverents (september)
• Hea kooli ja hea lasteaia võrgustiku iga-aastane tunnustusüritus (detsember)

Tartu Ülikooli eetikakeskuse 15. väärtuskasvatuse konverents.
Autor: Kertu Rajando 

----

Mida on võrgustikuga liitumine andnud haridusasutusele?

Hea kooli eksperdi, Kilingi-Nõmme Gümnaasiumi direktor Erli Aasamets ütles, et otsus tunnustusprogrammiga liituda oli tingitud vajadusest saada tervikpilt oma kooli vajadustest:

„Miks eetikakeskuse programm kõnetas: see on laiem kui lihtsalt sisehindamine, Innove rahuloluküsitlused või õppeaastat kokkuvõttev analüüs järgmise aasta tööplaani koostamiseks. Programmi aspektide valik pani mõtlema, millistele hea kooli aspektidele tähelepanu koondada. See oli ahhaa-elamus: on olemas programm, mis esitab väljakutse analüüsida kooli kui organisatsiooni. /…/ Erinevaid tunnustusprogramme on vabariigis kümneid. Tavaliselt on need enese presenteerimiseks ja oma eduloo kirjeldamiseks. Aga selliseid, mis paneksid su proovile, eriti ei ole, just kooli juhtkonna jaoks.“

Kilingi-Nõmme Gümnaasium osales tunnustusprogrammis esmakordselt 2016. aastal. Nagu paljud teised hea kooli ja hea lasteaia võrgustiku liikmed jätkas ka nende kool tunnustusprogrammi raames eneseanalüüside kirjutamist ja väärtusarenduse analüüsi oskuste arendamist. Aasamets toob välja, et iga tunnustusprogrammis osaletud aasta pakkus ahhaa-elamusi, olgu see näiteks juhtimisotsuste mõju teadvustamine, oma kooli tugevuste ja kitsaskohtade märkamine aga väärtusarenduse eneseanalüüsi protsessis leitu rakendamine kõige muu olulise – näiteks arengukava, üldtööplaani ja sisehindamise kasuks. 2019. aastal pälvis Kilingi-Nõmme Gümnaasium Tartu Ülikooli eetikakeskuse hea kooli kõrgeima tunnustuse ehk „Hea kooli eksperdi“ tiitli. See tähendab, et kool on oma tegevustes järjepidevalt pidanud oluliseks süsteemset väärtusarendust, pöörates tähelepanu nii õpilaste kui kooli töötajate individuaalse arengu toetamisele koostöös eri osapooltega. Oma kooli kogemusele toetuvalt tõstab Aasamets esile tunnustusprogrammi kasu ühise väärtusruumi loomiseks, aga ka väärtusarenduse analüüsi protsessi, mis aitab koolil arengufookused leida ja neid paremini analüüsima õppida: „Kui me hakkasime hea kooli programmi töid kirjutama ja ette antud aspekte analüüsima, pani see mõtlema, kui kaugele me tahame jõuda, kui kiiresti ja miks. Tegelikult toetasid just hea kooli aspektid, mida mudel ette andis, kooli vajaduste ja võimaliku perspektiivi selgimist. /…/ Me oleme eneseanalüüsi ja -refleksiooni abil jõudnud niisuguste väärtusteni, mis kõnetavad kogukonda, sobivad meie vanemate, laste ja ka õpetajate hoiakutega.“

---

Hea lasteaia edendaja, Tallinna Kelmiküla lasteaia psühholoog Karmen Palts ja direktor Riina Läll leiavad, et tunnustusprogrammis tehtud väärtusarenduse eneseanalüüs on kasulik oma lasteaia tegevuste mõtestamiseks, tugevuste ja arenduskohtade väljaselgitamiseks:

„Väärtusarenduse alane eneseanalüüs on lasteaiale proovikivi, sest märgatavaks saavad ka need valdkonnad, teemad, situatsioonid, mida esmapilgul ehk veidi tahaplaanile tõugata tahaks.“

2021. aastal pälvis Kelmiküla lasteaed „Hea lasteaia edendaja“ tiitli, saades tunnustuse lapsekesksete tegevuste uurimise ja analüüsimise ning väärtuspõhise lasteaia- ja koostöökultuuri arendamise eest. Palts ja Läll toovad välja, et ühised väärtused erinevate lasteaiapere osapoolte vahel ongi see, mis aitab fookust hoida kõige olulisemal ülesandel ehk iga lapse arengu igakülgsel toetamisel: "Lasteaias on mitmesuguseid huvigruppe – lapsed, lapsevanemad, töötajad, ja kõik need inimesed on erinevate ootuste ja teadmistega. Selleks, et lasteaed saaks teha seda, milleks ta on loodud, ehk aidata ja toetada last tema elu olulisematel aastatel, neil aastatel, kus pannakse alused sotsiaalsetele, akadeemilistele ja emotsionaalsetele oskustele ning tegelikult ka väärtustele, peavad last ümbritsevad inimesed suutma mõista ja tegutseda kindlate eesmärkide ja arusaamade järgi, lähtudes lapse vajadustest ja tema kujunevast isiksusest. Just sellepärast on väärtuste teema laiemalt – väärtuste teadvustamine, nende üle arutlemine ja tegutsemisel väärtustest lähtumine – olulised. Väärtusarenduse alane eneseanalüüs aitab igapäevaseid tegemisi organiseerides ja igapäevast tegutsemist korraldades hoida tähelepanu olulistel märksõnadel ja teemadel, mida väärtused endas kannavad.“

Pikemalt saab usutlust Erli Aasametsa, Karmen Paltsi ja Riina Lälliga lugeda Tartu Ülikooli eetikakeskuse raamatust Väärtusarenduse analüüs edasijõudnutele (2021)

Allikas: Harro-Loit, H.; Hirsnik, H.; Kõnnusaar, T.; Nummert, M-L.; Parder, M-L.; Punnar, N.; Sutrop, M. (2021). Väärtusarenduse analüüs edasijõudnutele. Käsiraamat koolidele ja lasteaedadele. Tartu: Eesti Keele Sihtasutus

UNESCO ühendkoolide ja Läänemere Projekti võrgustik – maailmahariduslikud teemad ja üldinimlikud väärtused

Üleilmne UNESCO ühendkoolide võrgustik loodi 1953. aastal, et edendada rahu maailmas. Rahvusvahelisse võrgustikku kuulub enam kui 11 000 õppeasutust 181 riigist. UNESCO ühendkoolide võrgustiku sees tegutseb 1989. aastast Läänemere Projekti võrgustik, kuhu kuuluvad koolid kõigist üheksast Läänemere äärsest riigist. 

Eestis tegutsevad UNESCO ühendkoolide ja Läänemere Projekti võrgustik ühise võrgustikuna alates aastast 2018. aastast. Võrgustiku tööd Eestis koordineerivad koostöös MTÜ Mondo ja Tartu loodusmaja.

UNESCO ühendkoolide võrgustikku kuulub  62 haridusasutust, kellest 54 on täisliikmed ning 8 kandidaadid (30.09.2022 seisuga). Võrgustiku liikmeteks saavad olla kõik EHISEs registreeritud haridusasutused (v.a. ülikoolid): üldharidus- ja kutsekoolid, huvikoolid, lasteaiad.

Mida tuleb teha selleks, et võrgustiku liikmeks saada?

Võrgustikuga liitumiseks tuleb haridusasutuse esindajal (nt õpetaja, huvijuht või koolijuht) ühendust võtta Eesti riikliku koordinaatoriga ning teada anda liitumissoovist: unescoschools@mondo.org.ee 

Sooviavalduse järel saadab riiklik koordinaator tervituskirja, milles on juhised edasiseks tegutsemiseks. Liikmeks saamiseks esitab haridusasutus oma tegevusplaani õppeaastaks ning kinnituskirja, millega kooli juhtkond väljendab soovi saada võrgustiku liikmeks. Pärast aastaplaani kinnitamist lisatakse kool kandidaatkoolide nimekirja ning meililisti ning kool saab võrgustiku tegevustes juba kandidaadina igakülgselt osaleda. Täisliikmeks võetakse kool vastu pärast üht tegutsemistaastat ja aastaaruande esitamist. Kandidaatide vastuvõtmine täisliikmeteks toimub võrgustiku aastakonverentsil. 

Milliseid võimalusi pakub võrgustik oma liikmetele?

Võrgustiku liikmetele pakume võimalust saada nõu ja tuge koordinaatoritelt võrgustikutegevuste elluviimisel haridusasutuses, maailmaharidusliku sisuga õppe- ja juhendmaterjale, koolitusi ja ühisüritusi. Tegevuste kalendris on näha juba traditsiooniks kujunenud, aga ka uued tegevused, millest võrgustiku liikmetel ja kandidaatidel on võimalus osa võtta.  

Kutsume haridusasutusi üles korraldama maailmapäevi või -nädalaid, viima läbi loodusvaatlusi ning lõimima kestliku arengu teemasid igapäevastesse õppetegevustesse. 

Lisaks korraldame noortekonkursse, maailmahariduslikel teemadel külalistunde koolidele, looduslaagreid, ekspeditsioone, seminare ja sõpruskohtumisi nii Eestis kui ka teistes võrgustiku riikides. 

Millised kohustused kaasnevad võrgustiku liikmeks olemisega?

UNESCO ühendkoolide ja Läänemere Projekti võrgustiku liikmetelt eeldame UNESCO väärtuste, põhimõtete ja töö edendamist:

• uuenduslike ja aktiivõppemeetodite kasutamine; 
• turvalise, kestliku, vägivallavaba, kaasava ja mõjusa õpikeskkonna tagamine kõigile õpilastele; 
• suhtlus ja koostöö teiste haridusasutustega. 

Võrgustiku haridusasutustes määratakse kontaktisik või töörühm, kes toetab kestliku arengu ja vastutustundliku maailmakodaniku teemadega tegelemist. Võrgustiku liikmed tähistatavad vähemalt kaht ÜRO teemapäeva ning osalevad vähemalt ühes rahvusvahelises UNESCO projektis, programmis või kamplaanias. Tegevused kavandatakse aastaplaanis ning iga aasta lõpus esitatakse aruanne toimunud tegevuste kohta.

UNESCO ühendkoolide ja Läänemere Projekti võrgustiku aastakonverents Rakveres 2022.
Foto: MTÜ Mondo

Aasta tippsündmused

• UNESCO ühendkoolide aastakonverents õppeaasta alguses
• Novembris toimuv Filosoofiapäev 
• Rahvusvaheline Läänemere Projekti veebiviktoriin
• Kevadvaheajal toimuv rahvusvaheline ÜRO matke.

Mida on võrgustikuga liitumine andnud haridusasutusele?

Värska Gümnaasiumi kogemus

Värska Gümnaasium õpetaja Helena Elgindy sõnul on võrgustikuga liitumine on andnud  koolile mitmekülgseid võimalusi – osaleda põnevates projektides ja konkurssidel, saada osa kvaliteetsetest ja õpilasi kaasavatest nüüdisaegsetest õppematerjalidest ning olla pidevas infovoos uutest võimalustest (näitused, töötoad, materjalid, riiklikud kui ka rahvusvahelised projektid) ja parimatest praktikatest. 

Õppematerjalides on rõhku pööratud õppijakesksele õppele, mis toetab õpilaste loovust, koostööoskust ning kriitilist mõtlemist. Mitmekülgsed materjalid ja pidevalt uuenevad õppevõimalused on toetanud meie koolis ka aineteülest lõimingut ning ühisprojekte nii kooli kui ka kogukonna sees. Õpetaja Helena julgustab kõiki koolijuhte maailmaharidust rohkem enda koolidesse tooma - see võimaldab kaasata kõiki õpetajaid ning toetab õpilaste arengut  ning õpetab hoolima nii loodusest kui inimestest meie ümber ja kaugemalgi. 

Maailmapäevad “Avasta Aafrikat” Värska Gümnaasiumis 2021 sügisel.
Foto: Värska Gümnaasium

“Värska Gümnaasiumi UNESCO ühendkoolide koordinaatorina olen ääretult tänulik ka koostöö ja tutvuste eest, mille olen saanud ühistelt seminaridelt ja koolitustelt. Kui tavaliselt on mu partneriteks vaid kas ainealased õpetajad aineseltsi kaudu või oma valla õpetajad geograafilise liigenduse teel, siis äkitselt olen ruumis õpetajate ja koolijuhtidega üle kogu Eesti, kellega mõelda samas taktis sarnaste küsimuste üle. On imetlusväärne, kui mitmekesised arutelud ja mõtted tekivad, sest ühe laua taga on nii ajaloo-, matemaatika-, muusika-, loodusainete-, noortekeskuste-, huvialaringide- ja huvitavate valikainete õpetajad. Taoline mitmekesisus ja eriilmeliste kogemuste rohkus on aidanud ka minul maailmahariduse edendamisel mitmekesisemalt teemadele läheneda. Rääkimata MTÜ Mondo ja Maailmakooli enda inimressursist, mis on ääretult toetav, abivalmis, lahendustele orienteeritud ning motiveeriv. Võrgustiku liikmena hindan väga taolist partnerlust ning koostöist meelelaadi”, kirjeldab õpetaja Helena oma senist kogemust võrgustiku koordinaatorina. 

Tamsalu Gümnaasiumi kogemus

Tamsalu Gümnaasiumi õpetaja Anne Kraubneri sõnul liituti võrgustikuga, sest tasakaalustatud maailmavaade, üldinimlikud ja ühiskondlikud väärtused, õpilaste eripära ja huvide arvestamine on koolis au sees ning võrgustiku liikmeks olemine võimaldab ennekõike õppimist mitmekesistada. “Meie koolis on gümnasistidel võimalus võtta valikaine “Globaliseeruv maailm”, mis just kasvatab ja kujundab eelnimetatud väärtusi”, selgitab õpetaja Anne. “Teeme koostööd Vao Varjupaigataotlejate Majutuskeskusega rändeteemade käsitlemisel - selleks on kohtumised, rändelood ja kultuurivahetus”, täiendab ta. 

Tunnivälistest tegevustest on Tamsalu Gümnaasiumis traditsiooniks saanud juba kümme aastat toimuv maailmanädal, mis keskendub heategevusele, erinevatele töötubadele ja mille käigus toimub ka ÜRO matke. Õiglase kaubanduse sõpradena keskendutakse oktoobikuus sellealasele teavitustööle kohalikes kauplustes. Lisaks toimuvad erinevad tegevused (kokkamine õiglase kaubanduse retseptikogu kasutades, toodete märkamine kohalikes kauplustes, töötoad, e-tunnid jne) õpilaste ning õpetajate teadlikkuse tõstmiseks. Rõõmu valmistab see, et meie vilistlased tegelevad jätkuvalt õiglase kaubanduse põhimõtete tutvustamisega, viies läbi kakaotöötubasid koolides üle Eesti. 

Vilistlased Kert ja Geiri kakaotöötuba läbi viimas.
Foto: Tamsalu Gümnaasium

Oluliseks valdkonnaks võrgustikutöös on kestliku arengu eesmärkide tundmaõppimine ja nende seostamine eri õppeainetega. Tamsalu Gümnaasiumi kunstiõpetaja Reena Curphey eestvedamisel toimub kestliku arengu eesmärkide ja kliimamuutuste teema seostamine kunstiõpetusega. Juba kolm aastat on kool teinud koostööd selles valdkonnas Jaapani kooliga projektis ARTMILE, mille lõpptulemuseks on ühiselt maalitud pannoo kestliku arengu eesmärkide teemadel. 

Märkimata ei saa jätta koostööd eSwatini koolidega robootika valdkonnas. Videosilla abil on plaanis eSwatini kooliga programmeerimise ja robootika jätkukoolitus juba novembris. Meie õpilased osalesid töös suure õhinaga ja neile oli see uudne kogemus.

Koolisööklas keskendutakse toiduraiskamise vähendamisele ning seda teemat kajastavad ka õpilaste uurimustööd. Õpilaste loomingulise ettevõtmisena valmisid taarakastid pudelite sorteerimiseks. Loodusainete valdkonnas toetavad õppimist viktoriinid ja loodusvaatlused.

Võrgustiku liikmeks olemine mitmekesistab õppetööd ja annab õpetajatele võimaluse kasutada aktiivõppemeetodeid ning toetab kasvatustöös õppekava väärtusi. UNESCO võrgustiku liikmeks olemiseks on tarvis head meeskonda, ühtehoidvat ja üksteist toetavat kollektiivi, avatud meelega ning uuendustele aldist koolijuhti.

Millistel haridusasutustel soovitate võrgustikuga liituda?

UNESCO ühendkoolide võrgustik on sobilik kõigile koolidele ja lasteaedadele, kes soovivad õpetada noortele oskust näha suuremat pilti nii Eestis kui maailmas toimuvast ning näidata neile, et muutused algavad meist endist. Võrgustikus osalemine annab õpilastele ja õpetajatele tööriistu, et kiirelt muutuvas maailmas leida lahendusi probleemidele, mõista väljakutseid ning kasvada hoolivaks, loovaks ning julgeks kodanikuks.

Kust leiab lisainfot võrgustiku kohta?

Lisainfot võrgustiku kohta leiab Mondo Maailmakooli ja Tartu Loodusmaja kodulehtedelt:

https://bsp.tartuloodusmaja.ee/

https://maailmakool.ee/eesti-unesco-uhendkoolide-vorgustik/ 

Meelike Terasmaa, UNESCO ühendkoolide võrgustiku koordinaator Eestis

Maria Ivanova, Läänemere Projekti riiklik koordinaator

Ettevõtliku Kooli võrgustik aitab ettevõtlikkusega süsteemselt tegeleda

Ettevõtliku Kooli võrgustikuga on oodatud liituma kõik üldhariduskoolid ning nüüd juba umbes aasta jagu ka lasteaiad.

Võrgustik on riigisisene. Liitumiseks sõlmitakse õppeasutusega leping, kuid enne seda on võimalus programmiga tutvust teha baaskoolitusel.  Võrgustikuga liitumine, koolitused ning kõik muud tegevused on liitujale ja liitunule tasuta ning nende kulu kaetakse Euroopa Sotsiaalfondi vahenditest. Huvi Ettevõtliku Kooli võrgustiku vastu aina suureneb. Käesoleval aastal on liitunud rekordarv õppeasutusi.

Milliseid koolitusi pakutakse uuele liitujale?

Võrgustik pakub uutele liitujatele kolme koolitust: 

• Baaskoolitus, mis tutvustab programmi, ettevõtliku õppe põhimõtteid ning motiveerib ja inspireerib. Koolitusest on oodatud osa võtma kogu meeskond.
• Rakenduskoolitus, mis mõeldud ennekõike õpetajatele ning mille raames tutvustatakse ettevõtliku õppe rakendamise metoodikat TULEM.
• Standardi koolitus, mis tutvustab Ettevõtliku Kooli standardit. Standard on hea juhtimise tööriist, mis tagab ettevõtlikkuse süsteemse arendamise õppeasutuses. 

Koolitajateks on peamiselt meie kõrgema taseme koolide ja lasteaedade juhid, õppejuhid ning õpetajad.

Lisaks pakub programm võrgustiku liikmetele maakondlikku tuge ja – ühistegevusi, erinevaid seminare, e-vahetunde kogemuste vahetamiseks, võimalust osaleda suvekoolis ja hariduskonverentsil.  Võimalus on esitada oma edulugu ja saada osa teiste omadest. 

Kolmandat aastat alustas koostöös Rahandusministeeriumi rahatarkuse osakonnaga õpetajate rahatarkuse mentorklubi, mis on osutunud väga populaarseks. Ettevõtliku Kooli programmiga liitunud õppeasutustelt ootame kolme aasta jooksul eneseanalüüsi koostamist, mille alusel on võimalik taotleda Ettevõtliku Kooli baas-, hõbe- või kuldtaset. Analüüsi esitamine ning taseme taotlemine toimub alates 2022/23 õppeaastast digitaalses keskkonnas (Edupeegel).

Rahatarkuse mentorklubi lõpuüritus.
Foto: Ettevõtliku Kooli programm

Miks peaks võrgustikuga liituma?

Simuna Kool, kes otsustas just hiljuti võrgustikuga liituda, toob liitumise põhjusena välja, et programmiga liitumine aitab koolielu veelgi elavdada ja õpilastel elus edaspidi paremini hakkama saada. Põhjuseid liitumiseks on erinevaid. Näiteks Sõmeru Põhikooli juht tõi välja, et liitumisega sooviti koolielu nii õpilaste kui õpetajate jaoks huvitavamaks muuta. Liitutud on ka põhjusel, et oma töötajaid hästi tehtud töö eest tunnustada või veidi lisavahendeid juurde saada (nt koolitusteks).

Mainitud metoodika TULEM mõjub läbi viidud haridusuuringu kohaselt positiivselt õppetöö kvaliteedile, lisaks on võrgustikus võimalus jagada õppeasutuste vahelisi parimaid praktikaid. 

Millist kasu saavad õppeasutused võrgustikuga liitumisest? 

Haridusuuring tõi välja, et peamise kasuna näevad õppeasutused ettevõtlikkuse süsteemses arendamises ning noorte toetamisel, et neist kasvaksid endaga hästi hakkama saavad ja tegusad kodanikud. Kuigi eneseanalüüs tekitab vastakaid emotsioone, on eneseanalüüsist saadav kasu on programmi üks peamine pluss. Vähem tähtis ei ole koolide ja lasteaedade jaoks ka tuntus ja tunnustatus ning maine paranemine. Õppeasutuste poolt on välja on ka toodud ka asjaolu, et Ettevõtliku Kooli programm meelitab ligi noori särasilmseid õpetajaid ja seda ka väikestes maakohtades.

Aeg-ajalt suunavad õppeasutusi liituma ka kohalikud omavalitsused, kuid parima tulemuse saavutab ikka siis, kui huvi nende teemade vastu saab alguse koolidest ja lasteaedadest endist.

Lisainfo: www.evkool.ee
Jälgige kindlasti ka meie Facebooki.

Foto: erakogu

    
    Piret Torm-Mirontšik
    Ettevõtliku Kooli programmijuht