Ootame noori välja töötama maailma muutvaid lahendusi kliima ja rände teemadel

29.-30. jaanuaril 2022 (senise 13.-14. november 2021 asemel) toimub noortele suunatud kliima ja rände teemaline häkaton, kus meeskondades arendatakse konkreetseid lahendusi kodukohas muutuse loomiseks ja võisteldakse oma ideele rahastuse saamiseks.

Häkatoni eesmärgiks on julgustada noori rände ja kliima väljakutsete lahendamisel initsiatiivi võtma ja anda neile võimalus reaalseid lahendusi ellu viia. Neli kõige läbimõeldumat ja silmapaistvamat lahendust saavad ka 1000€ rahastust ja mentori abi lahenduse projektina elluviimiseks järgneva 5 kuu jooksul.

Häkatonil saavad noored arendada oma idee terviklikuks plaaniks, mis aitaks koolis, kodukohas või Eestis laiemalt leevendada kliima või inimeste rändega seotud probleeme.

Näiteks saad arendada ideid, mis vastaksid küsimustele nagu:
⇒ Kuidas toetada sisserändajate kohanemist?
⇒ Kuidas kaasata välismaal elavaid eestlasi Eesti ellu?
⇒ Kuidas anda hoogu Eesti kliimaliikumisele?
⇒ Kuidas elada head elu vähemate asjadega? Ja palju muud.

Idee arenduse ajal juhendatakse ja toetatakse osalevaid noori alustades idee ja lahendatava probleemi valimisest kuni tegevusplaani ja eelarve koostamiseni. Samuti aidatakse noortel mõista ja analüüsida, kuidas kliima ja rände väljakutsed nende kogukonnas väljenduvad ja milliseid lahendusi saab nende lahendamiseks pakkuda.

Üritusele saab registreerida 19. jaanuarini ja osalema on oodatud 15-19-aastased noored 3-5-liikmelistes meeskondades. Osalemise eelduseks on huvi kliima või rände teemade vastu, spetsiifilisi oskusi või teadmisi osalejad omama ei pea.

Lisainfo ja registreerimine MTÜ Mondo lehel. Jälgi ürituse infot ka Facebookis. 

Üritust korraldab MTÜ Mondo koostöös DD Stratlabiga.


Häkatoni korraldatakse MTÜ Mondo projektide 1Planet4All ning Jagatud teekonnad: faktid ja lood rändest 21. sajandil raames, mida rahastavad Euroopa Komisjon, Eesti Välisministeerium arengukoostöö ja humanitaarabi vahenditest, Kultuuriministeerium ja SA Kodanikuühiskonna Sihtkapital.

Rakett 69 - õpihuvilaager, mis jõuab enam kui 10000 huviliseni üle Eesti

Rakett69 õpihuvilaager on sisulise poole pealt suunatud loodusteaduste, matemaatika ja tehnoloogiapädevuse kujundamisele. Laagri 3 päeva on üles ehitatud nii, et lahendatakse kokku 9 ülesannet, mis on matemaatika, loodusteaduste ja tehnoloogia valdkonnast. Mõned ülesanded ka lõimivad neid valdkondasid, andes lastele arusaamise ainete seotusest ja interdistsiplinaarsusest.

Oma olemuselt on tegemist võistlusliku meeskonnamänguga - äärmiselt oluline roll ka suhtlusoskusel, meeskonnatööl, planeerimise arendamisel. Lastel on võimalik panna proovile nii oma teadmised, meeskonnatöö tegemise oskus, proovida erinevaid rolle ning avastada oma tugevusi ja nõrkusi.

Rakett69 õpihuvi laager 5. ja 6. klasside õpilastele Raatuse koolis -
ülesanded pakkusid katsetamisrõõmu ja võimalust koostööd teha.
Foto: Aigrid Kõõra

Lapsed ja noored saavad teha koostööd erineva võimekusega meeskonnakaaslastega ning töötada erinevates meeskondades, kuna tiime muudetakse igapäevaselt. On neid, kes saavad haarata juhtohjad (kapteniroll), on neid, kes saavad teadmistega panustada ja neid, kelle käed-küljes oskused on head. Rakett69 laager pakub lastele võimalust end paremini tundma õppida ja avastada oma erinevaid külgi. Saab harjutada ka ajasurve ja pingeolukorraga hakkamasaamist ning suhtlust meeskonnakaaslastega tavapärasest erinevas võtmes. Võistlusmoment ja meeskonnas olek annab lastele lisamotivatsiooni edukalt ülesandeid lahendada. Iga päeva lõpus analüüsitakse läbi päev ja ülesanded, tehakse arutelu, kuidas ülesannete lahenduskäigud oleksid pidanud olema, kuidas meeskond hakkama sai jms. Iga päeva lõpus toimuvad juhendatud sotsiaalsed tegevused.

Milliste organisatsioonide koostöös laagritegevused kavandasite ja laagreid läbi viite? 

Rakett69 Õpihuvilaagrid on loodud Rakett69 Teadusstuudiote, AHHAA Teaduskeskuse ja Tartu Forseliuse Kooli koostöös. Nii AHHA Teaduskeskusel kui Rakett69 Teadusstuudiotel on kokkupuude ja kogemus Rakett69 telesaatega. AHHAA Teaduskeskusel on pikaajaline kogemus lastele töötubade tegemisega ning Rakett69 Teadusstuudiod töötavad laste ja noortega just Rakett69 formaadis töötubasid ja teadussessioone korraldades. 

Tagasiside sellele formaadile ja sisule on olnud väga positiivne - lastele ja noortele on väga meeldinud käed-küljes praktiline õpe, mis sisaldab ka võistlusmomenti. Samuti on noorte hulgas jätkuvalt populaarne Rakett69 telesaade, mistõttu leidsime et sarnases formaadis laager oleks lastele ühtaegu nii põnev kui ka tõhus õpilünkade täitmisel. Kaasasime laagrite sisuloomesse ka Tartu Forseliuse kooli, kes aitas anda sisendit ülesannetele ning juhtis tähelepanu, kuidas saaksime õpilünki täita.

Kes saavad Rakett69 laagrist osa võtta?

Rakett69 Õpihuvilaagrid on suunatud kõikidele Eesti kooliõpilastele vahemikus 3.-12. klass. Meie poolt kokku pandud ja organiseeritud laagrid toimuvad kõigis 15 maakonnas, kaasatakse ka riskirühma kuuluvaid lapsi ja noori (sh HEV, muu emakeelega õpilased). Kokku osaleb ca 660 laagris üle Eesti rohkem kui 10 000 last. Nendest ca 2/3 on 3.-7.klassi õpilased ja 1/3 8.-12. klassi õpilased.

Raatuse kooli esimene Raketilend 7. klasside õpilastele läks edukalt -
osalejad jäid saadud kogemusega väga rahule. Foto: Aigrid Kõõra

Milliseid tegevusi laager pakub?

Rakett69 Õpihuvilaager on üles ehitatud võttepäevade loogikat kasutades: meil on kolm laagripäeva ehk nö kolm võttepäeva. Iga päev lahendavad lapsed kaks ca tunnist ülesannet ning seejärel minnakse duellile. Päeva lõpetab tore sotsiaalne tegevus või mäng. Iga uus päev algab eelmise päeva ülesannetest tekkinud küsimuste arutamise ja õpilünkade täitmisega ning toreda sotsiaalse tegevusega.

Hetkel on toimunud ca 660-st laagrist 25% ning ülejäänud laagrid toimuvad sügisperioodil, suurem osa neist oktoobrivaheajal – 15 maakonnas, üle terve Eesti. Laagreid juhendavad tegevõpetajad ja laagrikasvatajad, kes on läbinud kahepäevase Rakett69 Õpihuvilaagri koolituse.

Millest lähtuvalt valisite juhendajad, tegevuste läbiviijad? 

Arvestades seda, kui raske on olnud viimane õppeaasta nii lastele, aga õpetajatele, siis me algselt arglikult lootsime saada pardale ca 50-80 kvalifitseeritud õpetajat, kes viiks läbi laagrid umbes 1000-le lapsele. Andres Juur ja Aigar Vaigu käisid Terevisioonis meie missioonist rääkimas ning paari päevaga oli kirjas üle 350 kvalifitseeritud juhendaja, kes olid valmis tegema laagrit rohkem kui 10 000-le lapsele, rohkem kui kolmesajas asukohas. Tundus hullumeelne plaan, aga otsustasime anda võimaluse ja asusime palavikuliselt tööle. Vähem kui paari nädalaga olid valmis ülesannete prototüübid, laagrite kava, õpetajate koolituskava ning materjalid. Seejärel alustasime registreerimissüsteemide jms ehitamisega. AHHAA Teaduskeskuse ja Rakett69 Teadusstuudiote meeskond oli rakkes 24/7.

Milline on olnud osalejate tagasiside?

Tagasiside, mille saime pärast esimesi laagreid, oli meeliülendav. Meie jaoks on olnud oluline tagasiside nii juhendajatelt, kes laagreid korraldavad ning lastelt, kes osalevad. Juhendajate sõnul on laagrid äärmiselt põnevad ja praktilised. Kuna kõik laagrivahendid alustades ülesannete vahenditest, kuni snäkkideni, auhindadeni jms. saadetakse juhendajatele eelpakitud kastides – on olnud laagri läbiviimine väga mugav. Lastelt ja lapsevanematelt tulnud tagasiside puhul on domineerinud järgmised märksõnad: kas järgmisel aastal toimub ka? Nii põnev oli, kindlasti tahan Rakett69 saatesse ka kunagi minna! Nii tore oli meeskonnas töötada!

Rakett69 õpihuvilaagri korraldajad

 

Rannapungerja õpihuvilaager - koos tegutsedes ergutati loovust ja turgutati füüsilist vormi

19. – 22. augustini toimus Rannapungerja Noortelaagris õpihuvilaager, kus osalesid põhikooli õpilased erinevatest Tallinna koolidest, kaasatud olid ka Ristiku Põhikooli õpiraskuste ja käitumishäiretega õpilased. 

Õpiraskustega õpilaste kaasamine õpitubadesse ja erinevatesse tegevustesse õnnestus hästi. Laagris osalevad lapsed olid üksteise vastu sõbralikud ja abivalmid, arvestasid teiste õpilaste eripäraga.

Laagri eesmärkideks olid:
⇒ laste sotsiaalsete oskuste ja koostööoskuse arendamine;
⇒ funktsionaalse lugemisoskuse arendamine;
⇒ loovuse ergutamine ja toetamine;
⇒ füüsilise osavuse ja vastupidavuse arendamine;
⇒ esinemisjulguse toetamine, lavakogemuse pakkumine;
⇒ meeskonnatöös ühise eesmärgi nimel tegutsemisvõimaluse pakkumine.

Jalgpalli miniturniir. Foto: Aet Aasma

Millistes laagritegevustes said õpilased osaleda?

Laagri tegevused olid väga mitmekesised: osa sai võtta erinevatest mängudest, võistlustest, õpitubadest ja sportlikest tegevustest. Toimus matk tuletorni juurde, otsiti infot erinevate riikide kohta, tehti rühmatöid ja ühiseid etteasteid. Osalejad said proovida näidendite lavastamist ja esitamist, koos tähistati laagris sõbrapäeva. Töötubades said huvilised tegeleda kunsti- ja loovtegevustega ning sõnavara, eneseväljendust ja esinemisoskust arendavate mängudega. Muusika õpitoas harjutati rütmipillidega emotsioonide väljendamist.

Tegevused laagris kinnistasid lastele koostöö-, suhtlemis- ja esinemisoskusi ning andsid juurde uusi teadmisi, arendati funktsionaalset lugemisoskust, olulise info eristamise ja töötlemise oskust. Samuti harjutati ettekannete koostamist ja koosatud materjali esitamist publikule. Publik sai teada palju erinevaid uusi ja huvitavaid fakte riikide kohta. Lapsed said juurde lavakogemusi ja esinemisjulgust.

Õpituba värskes õhus. Foto: Aet Aasma

Laagris oldud aja jooksul liikusid õpilased palju õues, mille käigus arenes laste füüsiline osavus ja vastupidavus.

Laagri tegevusi viisid läbi kolm pikaajalise pedagoogilise kogemusega õpetajat Ristiku Põhikoolist ja laagrijuhataja/kasvataja Rannapungerja laagrist.

Õhtune üritus laagris. Foto: Aet Aasma

Milline oli osalejate tagasiside toimule?

Laagri tegevused meeldisid kõigile õpilastele väga ning enamus neist sooviks taas järgmisel suvel tagasi laagrisse tulla. Mitmel õpiraskusega õpilasel oli see esimene kord laagris viibida, kuid oma tuttavate õpetajate toel ei tekkinud kellelgi suurt koduigatsust.

Laager õnnestus väga hästi ning hilisem tagasiside laagri tegevustele on nii laste kui lastevanemate poolt olnud väga hea.

Aet Aasma

Ristiku Põhikooli õpetaja

 

Maailmapäevade tähistamine koolis ja lasteaias – igaüks meist saab muuta maailma

Maailmapäev on ühe- või mitmepäevane üritus, kus õpilased tutvuvad arengumaade, maailma usundite, õiglase kaubanduse, globaalsete keskkonnaküsimuste või rahvusvahelise poliitikaga. See on võimalus koos õpilastega arutada, kuidas meist igaüks saab globaalsetel teemadel kaasa rääkida ning oma suhtumise, käitumise ja valikutega maailma muuta.

Millisele teemale peaks maailmapäevadel keskenduma?

MTÜ Mondo keskendub 2021/2022. õppeaastal maailmapäevade konkursi raames kliimamuutuste ja rände teemadele. Konkursile osalema on oodatud koolid, lasteaiad, huvikoolid ja noortekeskused. Fookuses olevaid teemasid võib arutada tundides, kutsuda kooli külalisi, korraldada heategevuslikke kontserte, viktoriine või läbi viia koolisisese ÜRO matke. Ideid maailmapäeva(de) korraldamiseks leiate parimate praktikate ning tähtpäevade kalendri alt.

Maailmapäevade korraldamise juures on olulised: terviklikkus, sisukus, koostöö ja õpilaste kaasatus. Maailmakooli tiim valib iga perioodi lõpus parima ürituse või ürituste seeria, mille puhul peame silmas järgmisi kriteeriume:

⇒ üritus on teemakohane ja päevakajaline;

⇒ on lõimitud erinevad ained;

⇒ kaasatud on suur osa õpilastest ja kollektiivist;

⇒ koostööd tehakse kooli sees ja kogukonnas;

⇒ tegevused on nähtavad koolis ja sellest väljaspool;

⇒ lähtub keskkonnasäästlikkuse ja õiglase kaubanduse põhimõtetest.

Kust leida ideid ja materjale maailmapäevade korraldamiseks?

Ideid maailmapäeva(de) korraldamiseks leiab Maailmakooli parimate praktikate lehelt. Näiteks on eelmistel aastatel valmistanud noored koos juhendajatega prügiskulptuure, tutvunud matemaatikas erinevate rahadega, korraldanud heategevuslikku kohvikut jpm. Vaata ka Facebookis teemaviidet #maailmapäevad.

Toetavaid tunnikavasid ja ideid leiab Maailmakooli materjalide seast. Soovitame vaadata ringi ka kogukonnas ja kutsuda maailmapäevade raames noortele esinejaid või töötubade läbiviijaid kohalikest ettevõtetest, organisatsioonidest, vilistlaste või lapsevanemate seast. Soovitame väga teha koostööd teiste koolide ja lasteaedade ning kohaliku kogukonnaga. Võimaluse korral tulevad koolidesse külalistunde või töötube läbi viima ka Mondo eksperdid.

Maailmapäevade tantsuline tegevus Rannamõisa lasteaias
Foto: Erakogu. 

Millised on konkursi tingimused ja kuidas taotleda lisarahastust sündmuse läbiviimiseks?

Konkursi tingimuste ja lisarahastuse kohta leiad täpsema info konkursi lehelt.

Tegevuste läbiviimiseks on vajadusel võimalik küsida lisarahastust. Konkursil osalemiseks ja rahalise toetuse küsimiseks tuleb esitada taotlus. Taotlusi võtame vastu kaks korda aastas, kaheks erinevaks korraldusperioodiks. 

Hetkel on avatud taotluste esitamine tegevusperioodiks oktoober 2021 – veebruar 2022 ning taotlusi saab esitada 4. oktoobrini.

Rõõmsat uut õppeaastat ja maailmapäevade tähistamist!

MTÜ Mondo maailmahariduse tiim

Õpihuvi laager Voore põhikoolis - häälestumine kooliks ja koostööks

Augusti alguses toimusid Voore Põhikoolis kaks õpihuvilaagrit, millest võttis osa enam kui 30 noort vanuses 5-18 aastat. Osalejaid oli nii lähipiirkonnast kui ka mujalt Eestis. Laagri eesmärgiks oli häälestumine koolile ja koos tegutsemisele, mida otsustasime teha laagrilistele väga mitmekesist programmi pakkudes.

Laagri ettevalmistuses ja läbiviimises osalesid Voore Põhikooli, Mustvee valla noortekeskuse ning teadusteatri Kolm Põrsakest töötajad. Laagri programmi ja tegevused panime kokku tulevase laagrimeeskonnaga ühiste arutelude käigus. Koostöö osapoolte vahel oli suurepärane ning õnnestus välja töötada programm, mis osalejatele nii põnevust, õppimismomente kui ka lusti pakkus. Kavandatud tegevused ja mängud aitasid noortel häälestuda kooliks ja meelde tuletada, kuidas omavahel koostööd teha ja grupis suhelda.

Otsimismäng ja matk Kasepääl koos Mustvee noorteka töötajatega
Foto: Voore Põhikool

Korraldusmeeskonna liikme Kathy sõnul lähtuti laagrit korraldades nii lapsi huvitavatest teemadest kui ka õppekavast. "Kavandasime tegevusi erinevatest valdkondadest – teadus, käsitöö, kunst, kokandus, sport, orienteerumine, etikett, käitumine, suhtlemine jpm", kirjeldas Kathy programmi. Üheks õhtuks kerkis kooli sööklasse näiteks pop-up a`la carte restoran, mis oli õpetlik kogemus nii lastele kui täiskasvanutele. Osalejad said harjutada nii tellimuse võtmist kui ka klientide teenindamist. Õppisime lauakombeid ja -katmist ning etiketti üldiselt. Häid ideid kooli jaoks saime laagris osalejailt kooli uue logo ja sümboolika töötoast. 

Laagrimeeskonna liikme Silvi sõnul andis laager õpilastele võimaluse tunda, et koolis teistega koos on õppimine, mängimine, liikumine ja puhkamine on tore. Nii õpivad erinevas eas lapsed ka üksteisega arvestama - suuremad toetavad ja julgustavad nooremaid ning nooremad on motiveeritud pingutama. Laager just mõned nädalad enne kooli aitab õpilastel taas kohaneda kellaajalise rutiini ja pingutust nõudvate tegevustega. Ühtlasi on see lastele hea võimalus õppida koduväliselt ja turvaliselt iseennast tundma ja enda hakkamasaamist usaldama.

Puidukarbi kaunistamine täies hoos. Foto: Voore Põhikool

Õpetaja Maiko, kes oli laagri esimese vahetus koordinaatoriks, hindas laagri programmi juures enim seda, et noored said ise läbi teha mitmeid erinevaid tegevusi ning end uutes olukordades proovile panna. Nii näiteks õpiti telgi püstitamist, pimedas orienteerumist ja palju muud. Korraldustiimi liikmena jäi Maikole silma korraldusmeeskonna tõhus ja sõbralik koostöö, tänu millele suudeti korraldada osalejate jaoks väljakutseid ja põnevust pakkuv ning emotsioone täis laager.

Muusikategevused ja meisterdamine. Foto: Voore Põhikool

Laagri õnnestumist kinnitas nii laagriliste kui lapsevanemate tagasiside, kus tõsteti esile programmi mitmekesisust ning võimalust ise teha ja proovida erinevaid tegevusi. Rõõmu pakkusid ja äramärkimist leidsid tagasisides nii erinevad töötoad (nii teadus kui meisterdamine), mängud kui liikumistegevused.

Projekti põhitoetajaks oli Haridus- ja Teadusministeerium, oma panuse andsid Mustvee vald, Mustvee Valla Noortekeskus, Kolm Põrsakest OÜ ja väga paljud kooli töötajad.

Voore Põhikooli õpihuvi laagri korraldustiimi liikmed

 

 

Väärtuskasvatuse konverents: miks koostöö ja head suhted on hariduselus võtmetähtsusega?

Tartu Ülikooli eetikakeskus kutsub haridusasutuste juhte, õpetajaid, kooli- ja lasteaiapidajaid ning haridusvaldkonna spetsialiste iga-aastasele väärtuskasvatuse konverentsile, mis tänavu suunab mõtestama, miks on hästi toimiv koostöö koolis ja lasteaias vajalik ning kuidas selleni jõuda.

Koostöö ja head suhted on hea kooli ja hea lasteaia mudeli üks neljast tugisambast. Hea koostöö erinevate osapoolte vahel lapse elus mõjutab positiivselt lapse akadeemilist, sotsiaalset ja vaimset heaolu. Tartu Ülikooli eetikakeskuse 14. väärtuskasvatuse konverentsil „Koos sõuad, kaugele jõuad ehk Koostööst väärtusena“ uurime, kuidas teha nii, et hea koostöö poleks pelk sõnakõlks või soovunelm, vaid igapäevane, süsteemne ja mõtestatud praktika ning mõtteviis.

„On selge, et viimase aja pinge all on nähtavamalt välja koorunud nii probleemid ja vajakajäämised, aga ka edulood ja selginenud arusaam pere ja haridusasutuste rollide unikaalsusest, mis heas koostöösuhtes teineteist rikastavad ja täiendavad,“ selgitab Mari-Liis Nummert, konverentsi peakorraldaja ja TÜ eetikakeskuse hariduse suuna projektijuht. „Konverentsil kõneleme koostööst kui väärtusest – sellest, mis on hea koostöö ning kuidas luua pidev, teineteist toetav koostöösuhe kooli ja kodu või lasteaia ja kodu vahel,“ räägib Nummert.

Koostöö ja head suhted olid hea kooli ja hea lasteaia tunnustusprogrammide 2020. aasta vooru fookusteemaks. Toona said koolid ja lasteaiad oma kogemusi analüüsida esimese pandeemialaine harjal. Eneseanalüüsid andsid palju huvitavat mõtteainet ning sisekaemust haridusellu. Nüüd, üle aasta hiljem on paslik selle teema juurde tagasi tulla, arvab Nummert.

Tähtis roll koostöö kui väärtuse lahtiharutamisel on ka konverentsi külastajatel. Kogu päeva vältel suunatakse kõiki mõtlema erinevate refleksiooniküsimuste üle ning lõunapausi ajal saab igaüks oma jälje jätta „Koostöö rajale“. Konverentsipäeva lõpus valmib kõnelejate ja osalejate ühiselt loodud vaade heale koostööle. Loodetavasti saame värskeid mõtteid rakendada eetikakeskuse hea kooli ja lasteaia mudeli koostöösamba aspektide uuendamisel.

Konverentsil peavad ettekandeid ja jagavad kogemusi lastekirjanik Anti Saar, lasteaiajuht Grüüne Ott (Tallinna Endla Lasteaed, „Väärtuskasvatuse lasteaed 2020“), koolijuht Ilona Must (Pärnu Vabakool, „Väärtuskasvatuse kool 2020“), lasteaiajuht Inga Väikene ja õppealajuhataja Liina Järvsoo (Ilmatsalu Lasteaed Lepatriinu, „Väärtuskasvatuse lasteaed 2020“) ja Häirekeskuse Lõuna keskuse juht Helmer Hallik. Muusikalise vahepala eest hoolitseb Silver Sepp. Pärast ettekandeid pakuvad põnevat tegevust töötoad koostöö eri tahkude teemal.

Konverents toimub 16. septembril 2021 Eesti Rahva Muuseumi Viinaköögis (Muuseumi tee 2, Tartu).

Konverentsi programm, registreerumine ja lisainformatsioon

https://www.eetika.ee/et/konverents2021

Konverents toimub Haridus- ja Teadusministeeriumi riikliku programmi „Eesti ühiskonna väärtusarendus 2009–2013“ jätkuprogrammi raames.

Lisateave:

Mari-Liis Nummert, Tartu Ülikooli eetikakeskuse hariduse suuna projektijuht, konverentsi peakorraldaja, mari-liis.nummert@ut.ee, +372 5192 2019

Õnne Allaje, Tartu Ülikooli eetikakeskuse projektijuht, meedia ja kommunikatsioon, onne.allaje@ut.ee, +372 5308 4099

Õpihuvilaagrid - kellele ja milleks?

Sel suvel ja algava kooliaasta sügis- ning talvevaheajal toimub üle Eesti enam kui viissada laagrit, mis pakuvad kooliõpilastele põnevaid ja arendavaid ühistegevusi. Laagrite eesmärk on tõsta õpihuvi ja –motivatsiooni, turgutada õpilaste vaimset tervist ning pakkuda võimalust eakaaslastega koos aega veeta.

2020. aasta märtsis alanud koroonakriisist põhjustatud ja poolteist õppeaastat kestnud ebaühtlane õppimise korraldus tekitas olukorra, mida me veel aasta varem ei osanud aimatagi. Nii õpilased, õpetajad kui lapsevanemad leidsid end arendamas digioskusi senisest kiiremas tempos. Õppijad said ühelt poolt iseseisvamaks, teisalt pidid üleöö saama selgeks, kuidas oma aega planeerida ning kasutada suhtluseks õpetajate ja eakaaslastega erinevaid e-kanaleid. Kevadel 2021 oli selge, et peame riiklikult tasandil tähelepanu suunama sellele, et õpilastes säiliks mitte ainult soov kooliellu naasta, vaid ka tahe õppida ning eakaaslaste ja õpetajatega suhelda.

Teatud osal õpilastest, kes ei suutnud muutustega nii kiiresti kohaneda, olid tekkinud õpilüngad, mis võivad viia püsiva mahajäämuseni, vähendada õpimotivatsiooni ning takistada edasiõppimist. Ehkki õpilünkadeks nimetatakse ennekõike mahajäämust kooli õppekavas ja tunniplaanis olevates õppeainetes, väljendub see ka sotsiaalsetes oskustes – kollektiivis õppimine ja silmast silma suhtlemine. Vaid digivahendite abil suhtlemine on tõstnud õpilaste, õpetajate ja lastevanemate ärevust ning stressitaset, ilmnenud on noorte vaimse ja füüsilise tervise probleemid, mis halvemal juhul võivad mõjutada õppimist ja elu ka tulevikus.

Paljud noored ole enam harjunud kohanema õppijate rühma päevakavaga, pole pikka aega osalenud ühistegevustes, sest on pidanud isoleeritult ning iseenda ja pere toel hakkama saama. Äärmuslikes olukordades võib laps pika isolatsiooniperioodi järel karta kooli minna, sest viibimine kollektiivis võib tunduda talumatu. Piirangute tõttu oli takistatud ka noorte vaba aja veetmine ja huvitegevuses osalemine.

Sellises olukorras oli riigil vaja kiiresti välja pakkuda lahendused ja korraldada tegevusi, mis toetaksid kõikide õpilaste arengut, kuid eelkõige õpilaste tahet keskenduda vaimses ning füüsilises arengus tekkinud lünkade korvamisele ja õpimotivatsiooni hoidmisele ning aitaksid säilitada huvi erinevate valdkondade vastu. Üks lahendus oli kasutada koolipidajate ja laste edenemise pärast muret tundvate organisatsioonide ning ülikoolide pakutavat abi, et laagri- tegevuste kaudu keskenduda õppimises ja arengus nendele lünkadele, mis tekitavad lastes ja vanemates ebakindlust.

Sellest vajadusest lähtuvalt kuulutas Haridus- ja Teadusministeerium maikuus välja õpihuvilaagrite taotlusvooru, et 2021. aasta juulist detsembrini pakkuda õppijaile võimalusi tavapärasest õppimisest erinevate tegevuste kaudu arendada just neid oskusi, mis pole koroonakriisi-aegses õppes piisavalt tähelepanu saanud.

Toetuste eraldamisega anti organisatsioonidele võimalus kavandada ja laagri vormis ellu viia tegevusi, mis erinevatel põhjustel ei ole realiseerunud tavapärases õppe- ja noorsootöös:

⇒ lõimida üldpädevuste (nt enesemääratlus-, õpi-, sotsiaalne) ja ainealaste pädevuste arendamist (nt reaal-, loodus-, keeled, kunstid jm);

⇒ pakkuda õpilastele eakohast vaimset tervist turgutavat meelelahutust;

⇒ innustada õppima ja taaskohanema koolielu ja kollektiivse koostööga uuel õppeaastal (2021. aastal juulist detsembrini).

Laagritoetuse eesmärgi saavutamiseks ja ressursside parimaks kasutamiseks on oluline, et vähemalt kolmandik tegevustest oleks seotud huvitegevusega. Seetõttu oli üks taotlemise tingimusi, et laagrite tegevused kavandataks haridus- ja noortevaldkonna koostöös. Sellega soovisime vältida nn tuupimislaagreid, mis keskenduksid vaid õppeainete ülesannete lahendamisele. Teisalt soovisime vältida ka seda, et nappi toetusraha kasutataks täiendavate tavapäraste suviste noortelaagrite ja -malevate korraldamiseks. 

Formaal- ja mitteformaalhariduse valdkondade koostöös korraldatavad laagrid peavad olema suunatud samavõrra õppimisele kui ka tervistavale puhkusele ja meelelahutusele. Pidasime oluliseks, et haridus- ja noortevaldkond ühendaks jõud laagrite ettevalmistamisel ja läbiviimisel.

Kuidas toimus laagrite kavandamine ja mida laagrites tehakse?

Toetust õpihuvi laagrikorraldamiseks oli võimalik taotleda kuni 11. juunini ja seda saab kasutada kuni kalendriaasta lõpuni, ehk siis on laagreid võimalik korraldada nii suvel kui ka näiteks sügis- ja talvevaheajal. Taotlusi esitasid noorsootöö ja huvitegevuse pakkujad, üldharidus- ja kutsekoolid, haridusasutuste ja avatud noortekeskuste pidajad ning ülikoolid. Taotlusvooru tulemused on huvilistele kättesaadavad haridus- ja teadusministeeriumi veebilehel .

Noortevaldkonna organisatsioonide või asutuste jaoks oli laagritegevuste kavandamisel vaja leida üles kool, kellega täpsustada nii sihtrühma kui sisuteemasid, millele laagris keskendutakse. Teisalt pidid koolid omakorda leidma partneriks kas huvikooli, noortekeskuse, noorteühingu või näiteks maleva korraldaja. Kohalikel omavalitsustel tekkis võimalus haarata oma koolid ja huvihariduse tegijad ühte õpihuvilaagrite projekti, mis tagaks õpihuvilaagrite kättesaadavuse omavalitsuse-üleselt. Teatud juhtudel oli probleemiks see, et laagrikorraldajatel puudus varasem koostöökogemus, milles ühendatud nii formaal- kui mitteformaalhariduse elemendid. Toetuse saamise tingimustele vastamiseks tuli nüüd kiirkorras sobiv partnerorganisatsioon leida. Taotlused, kus partnerlusnõue ei olnud täidetud, jäid toetuseta.

Robootika õpihuvilaager. Foto: Triinu Grossmann

Iga taotleja sai vabalt otsustada, milliste pädevuste või ainevaldkondade arendamisega laagris tegeletakse. Õpihuvilaagri tegevused võivad olla väga mitmekesised. Taotluste põhjal teame, et kavandatakse näiteks ajaloo-teemalisi õppekäike koos suhtluspädevuse arendamisega, spordivõistlusi lõimituna keeleõppega, tegeletakse tervisliku toitumise ja keskkonnateemadega, omandatakse põnevaid teadmisi loodusvaldkonnas ning tehakse tutvust tehnoloogia või eri tantsuliikidega, ühendatakse judovõistlused ja teraviljade ning põllutehnika tundmaõppimine, uuritakse, kuidas elavad lambad ja veised. Tegevuste kaudu treenitakse mälu ja mõtlemist ning leidlikkust ülesannete lahendamisel. Koostöövõimalusi on lõputult. Seda kinnitavad 517 toetust saanud õpihuvilaagri korraldajad. Õpihuvilaagreid on nii väiksemaid (mõeldud kindla kooli või huviringi lastele), kuid on ka väga suuri, kus korraldatakse tegevusi üle Eesti mitmetes laagrivahetustes mitmete rühmade kaupa ja erinevaid organisatsioone kaasates. Laagrisse kutsutakse tegevusi läbi viima spetsialiste erinevatelt elualadelt.

Kes on laagritesse oodatud?

Õpihuvilaagrite sihtrühm on põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses õppivad lapsed ja noored ning laagris osalemine on õpilastele vabatahtlik ja tasuta. Kuna tegemist on õppimise toetamise ja õpimotivatsiooni hoidmisega, siis ei saanud arvata sihtrühma neid lapsi, kes alles septembris alustavad kooliteed. Küll aga saavad need lapsed osaleda laagrites, mis toimuvad pärast õppeaasta algust. Laagritest saab osa enam kui 63 000 üldharidus- ja kutsekoolide õpilast. Mitmed laagrid kavandati nii, et oma piirkonna ja kooli õpilased said kaasa rääkida ja oma ootusi väljendada. Laagrite tegevustesse on haaratud ka need noored, kes soovivad enda teadmisi täiendada eelkõige valdkondades, mis toetavad kooliõpinguid sügavamalt kooskõlas õppekavaga ning tahavad edendada enda teadushuvi ja loovust. Samuti on hulk laagreid, kuhu on oodatud õpilased, kes oma hariduslikust erivajadusest tulenevalt tuge vajavad.

On juba teada, et enamus laagreid on rühmad komplekteerinud ja mõnel pool on kohtadest puuduski. Samas pole praegu võimalik öelda, kui paljud lapsed osalevad mitmes erinevas laagris. Laagrirühmas on noorte piirarv 16 ja ühes rühmas võivad osaleda eri vanuses õpilased, kes peaksid saama moodustada meeskondi nt spordi- või muude omandatud teadmiste-oskuste proovile panekuks. Enim korraldatakse laagrites ühistegevusi just põhikooliõpilastele, kuid paljudes laagrites tegutsevad koos eri vanuses õpilased. Näiteks 70 laagris saavad osaleda õpilased I kooliastmest kuni gümnaasiumini ning 27 laagrisse oodatakse kõiki vanuserühmi, alates 1. klassist kuni gümnasistide ja kutsekoolide õppuriteni.

Asjakohaste tegevuste ja laagriliste turvalisuse kindlustamiseks peab laagrikorraldaja tagama, et lastega töötavad täiskasvanud oleksid sobiva ettevalmistusega (õpetajad, eripedagoogid, sotsiaalpedagoogid, laagrikasvataja, noorsootöötaja jt).

Kolm kuni viis päeva toimuv laager annab hea võimaluse minna uuele kooliaastale vastu värskete mõtetega ja turgutada õppimisindu või pakkuda midagi põnevat hoopis sügisvaheajal. Ka väikesed eduelamused on õppimise seisukohast väga olulised.

Rida laagreid on juba toimunud ning suve lõppu ja sügisesse kavandatud laagrid on samuti toimumas.

Hoiame pöialt, et nii noored kui täiskasvanud, kes töös laste ja noortega kokku puutuvad, end vaktsineeriksid. Vastutustundlikult tegutsedes saavad toimuda ka sügisesse kavandatud laagrid ning ka õpe koolides saab jätkuda kontaktõppes, et säiliks õppijate õpihuvi, soov koolis käia ning eakaaslastega suhelda.

Pille Liblik

Algatus Huvitav Kool
Haridus- ja Teadusministeeriumi alus- ja põhihariduse osakonna nõunik