Teisipäev, 18. juuni 2019

Räpina koolis testiti rollimängu õppemeetodina

Õpetajad tunnevad suurenevat survet, et koolitunnid oleksid mitmekesised, õpilasi motiveerivad, kaasavad, analüüsima ja avastama suunavad jne. Üsna suur väljakutse. Kas ja kuidas saaks rollimängude kasutamine õppetööle kaasa aidata? Mõtet testiti juuni alguses Räpina koolis. 

Päriselu rollimäng ehk LARP (Live Action Role Play Game) on mäng, milles osalejad kehastuvad erinevateks väljamõeldud tegelasteks. LARP kui mitteformaalne õppemeetod on tuntuks saanud ammu, kuid Eesti haridusasutustes on selle võimalusi vaatamata LARPi suhteliselt pikale ajaloole üsna tagasihoidlikult kasutatud. 

Hariduslik rollimäng on pedagoogilise ja didaktilise sisuga rollimäng. Tegemist on ammu tuntud mängulise õppemeetodiga, mida koolides siiski vähe kasutatakse. Miks see nii on? Põhjuseks võib arvatavasti olla see, et tegemist ei ole pelgalt meetodiga, mille võib kapist välja võtta ja õpilastele ette anda. LARPi integreerimine õppetöösse on õpetajale suur väljakutse. Selleks, et mänguni jõuda, tuleb mängu läbiviijal teha veidi eeltööd, kuid tulemus on seda väärt. Tegemist on suurepärase meetodiga, mis loob aluse diskussiooniks ja analüüsiks. Rollimäng aitab osalejatel selgemini näha probleemi, jagada kogemusi ja leida lahendusi. Pedagoogilisest ja psühholoogilisest vaatenurgast on rollimängu positiivseks omadusteks ka fokusseerimine õppimisele, eneseteadlikkusele ja käitumise muutumisele. 

Igavad teemad ja reaalsus 

Kuidas tuua noori kaasa mõtlema sellisel pealtnäha kaugel ja keerulisel teemal nagu põlevkivi kaevandamine? 

Juuni alguses testisid Ederi Ojasoo (MTÜ Peipsi Koostöö Keskus) ja Lea Pullerits (MTÜ Valge Karp) Räpina Gümnaasiumi noortega, kuidas koolinoortele väheatraktiivne keskkonnateema mängu abil põnevamaks muuta. Selleks lõi Valge Karp allegoorilise LARP rollimängu, kus uuriti Eesti mütoloogia tegelaste kaudu põlevkivi kaevandamist. Mängus kehastuti näkkideks, krattideks, metsahaldjateks, maa-alusteks ja libahuntideks; põlevkivi  asemel kaevandati hoopis maagilist kulda.

Rollimäng "Mis seal toimub?" testimine
Foto: kasutamine autorite nõusolekul
Mängus osalevate noorte esialgne reaktsioon rollimängu suhtes oli pigem negatiivne. Mängu läbiviijate poolt kaasa võetud rekvisiite vaadati kahtlustavalt ning eesolevasse mängu suhtuti kriitiliselt. Tegelaskujudesse sisse elamiseks läbiviidud mängud ja tegevused tekitasid aga elevust ning kostümeerimise ajal hoo sisse saanud selfide tegemine aitas kaasa mängu hoogsale kulgemisele. 

Aardekirst "Mis seal toimub?" mängus
Foto: kasutamine autorite loal
Noorte peamine tagasiside oli, et mäng oli tore, põnev ja meeldis. Toodi välja, et alguses oli veidi arusaamatu, mis toimuma hakkab, kuid järk-järgult sai ettevalmistuse käigus kõik selgemaks. Positiivsena viidati noorte poolt ka sellele, et mängu olid toodud päriselu probleemid. Samuti olid osalejad seisukohal, et probleemi mütoloogia abil käsitlemine oli põnevam kui oleks olnud päriselu tegelastega. Rollimängule järgnenud arutelu ja teemakohase videoklipi ajal tõdeti, et paralleele mängu ja päriselu vahel oli palju ning noorte hoiak LARPi meetodi suhtes oli positiivne. 

Hariduslikud rollimängud on võimalus integreerida traditsioonilised õpimeetodid mängulise õppeviisiga. Enamasti seostatakse LARPe ajalooliste mõõgavõitlusmängudega, kuid tegelikult peitub selle taga veelgi võimalusterohkem maailm: matemaatika ja keemia ainetundidega seotud laborikesksed rollimängud, bioloogia- ja geograafiatundide kliimamuutuste ja keskkonnakonfliktide mängud, mängud sotsiaalmajanduslike konfliktide tajumiseks jne. 

Nauding ja rõõm kulgemisest 

Rollimängu kasutamisel õppemeetodina tuleks meeles pidada, et tegemist ei ole tulemusele orienteeritud meetodiga, vaid oluline on kogeda mängu protsessi. Seetõttu võibki esmalt tunduda, et tegu on kaose ja struktureerimata protsessiga, kuid tasub meenutada, et mängu looja ja juhi ülesandeks on vaid luua raamistik, milles mäng toimub ja milles mängijad saavad improviseerida, luua, kogeda jne. Hariduslike rollimängude eesmärgiks on suunata osalejaid tegevuse kaudu õppima. 

Mitteformaalsete meetodite nagu lavastuse, simulatsiooni või rollimängu vahendusel jääb õppijale läbitud materjalist meelde umbes 90%. Selle põhjal võib öelda, et teoreetiliselt on need omavahel seotud meetodid oluline osa õppetööst.


Ederi Ojasoo, MTÜ Peipsi Koostöö Keskus
Lea Pullerits, MTÜ Valge Karp