kolmapäev, 17. detsember 2014
Töövarjupäev annab noortele võimaluse heita pilk töömaailmale
Junior Achievementi eestvedamisel toimub igal sügisel üle Eesti töövarjupäev, mille käigus on õpilastel võimalus jälgida oma ala spetsialisti tööpäeva ja saada seeläbi parem ettekujutus ühe eduka täiskasvanu igapäevatööst. Nähes ja tunnetades reaalset töökeskkonda saavad õpilased määratleda oskused ja omadused, mida tuleb arendada tööalase edu saavutamiseks tulevikus ning veenduda, kuidas koolis õpitavad teadmised tööle asudes rakendust leiavad.
Sadade teiste õpilaste seas osalesid seekordsel töövarjupäeval 20. novembril ka Elva Gümnaasiumi üheksandate klasside noored. Elva Gümnaasium tegi töövarjupäeva eel kokkulepped koguni seitsmeteistkümne kohaliku asutuse ja ettevõttega väga erinevatest valdkondadest. Õpilastel oli võimalus jälgida näiteks Elva linnapea, kirurgi, apteekri, politseinike, ajakirjanike, kujundaja, kosmeetiku, päästjate ja müüjate tööd.
Kooli sotsiaalpedagoogi Eve Saumetsa abiga anname järgnevalt ülevaate, mida Elva õpilased töövarjuks olles õppisid.
Siim-Kristjan Ellervee ja Markus Uppini sõnul, kes said võimaluse veeta töövarjupäev Elva Haigla operatsiooniblokis ning jälgida kirurgi tööd, panid nii arsti vahetu jälgimine kui ka saadud asjakohased kommentaarid selle elukutse vastu suurt huvi tundma.
Elva Gümnaasiumi inglise keele õpetajale töövarjuks olnud Kaisa Kruus ütles, et talle sai selgeks teadmine, et õpetaja töö ei ole kerge – tööpäevad on pikad, sest peale tunde tuleb täita Stuudiumi, parandada töid ning valmistuda järgmiseks päevaks.
Celeste Peterson oli töövari apteegis. „Sain viibida ruumides, kuhu tavainimesi ei lasta, mulle näidati, kuidas tehakse salvi ning seda, kuidas tänapäevane digiretseptidega toimetamine välja näeb,” ütles Celeste. Ta tõdes ka, et farmatseudiks saamine võtab aega, teadma peab palju ning vastutus on suur. Tänapäevane apteekri töö on tütarlapse sõnul suuresti arvutiga seotud.
Ka Elva kohalik konstaabel ning noorsoopolitseinik said 20. novembril endale töövarjud. Üks töövarjudest, Lizette Vutt 9C klassist kahetses, et sel päeval politsei töös midagi erilist ette ei tulnud. Siiski tehti koos hoiatus korda rikkuvatele noortele ja käidi abi vajava kodaniku juures. Mõte, mis töövarju päevast Lizettele meelde jäi, oli see, et politseiniku töö ei ole seotud üksnes relva ja käeraudadega, tihtipeale on abivahenditeks ainult pastakas ja taskulamp. „Politseiniku jaoks on oluline on tunda oma piirkonna inimesi,“ sõnas Lizette.
Päeva Elva Postipoisi toimetuses veetnud Gregory Hermeti sõnul ta ise ilmselt ajakirjanduse valdkonda tööle ei lähe. Siiski oli noormehe sõnul väga huvitav näha suure töövõimega inimesi ning töö kiirust ja professionaalsust lehe kokkupanekul. Suure osa Postipoisis veedetud ajast jälgis Gregory kujundaja tööd ning sai küsida kuidas ja mida lehe kokkupanekul arvestama peab.
Viis üheksandate klasside tüdrukut olid töövarjudeks Elva erinevates ilusalongides. Marge Kurrik, kes jälgis kosmeetiku tööd, ütles et kosmeetiku töö teeb talle meelepäraseks võimalus inimestega suhelda. Lisaks teadmistele, mida õpilane sai erinevate töövahendite kohta, olid olulised ka professionaali poolt vahendatud teadmised selle ameti õppimisvõimaluste kohta.
Suuremad õpilaste grupid külastasid ka tootmisettevõtteid. Saint- Gobain Glassis tehti noortele tehases ekskursioon ning näidati, kuidas klaasi karastatakse ja lõigatakse. Marepleksis nägid õpilased, kuidas pannakse kokku klaasipesumasinat ning kuidas klaasi pestakse. Jürgen Fomkini sõnul tuleks sarnane töö ka edaspidi isiklikult kõne alla, rutiini ta oma sõnul ei näinud ning palga- ja töötingimused tundusid head.
Egert Silk ja Maris Niilus olid Elva huviala- ja kultuurikeskuse direktori töövarjud. Egerti sõnul sai ta märksa targemaks projektide kirjutamise valdkonnas ning selles, missugused iseloomuomadused ja teadmised peavad olema inimesel, kes sarnast asutust juhib. Mööda külgi ei jooksnud õpilaste hinnangul maha ka majandusalased nüansid, millele töövarju päeval tähelepanu juhiti. Linnaraamatukogu juhajata töövarjuks olnud Saskia Tullino tõdes aga, et raamatukogus töötaval inimesel peavad olema lai silmaring, hea suhtlemisoskus, kannatlik meel ja kohusetunne.
Elva linnapea Toomas Järveoja ja abilinnapea Heiki Hansen said samuti õpilastele oma tööd tutvustada. Martin Toode, kes oli linnapea töövari, sai muuhulgas teada, et linnapeaks ei saagi õppida. Tema arvates on linnapea amet päris kurnav – palju tuleb käia esindamas ja võtta osa erinevatest üritustest. Tihti tuleb töötada üle aja ning töö- ja pereelu ühildamine võib väga raskeks minna. Martin osales ka koosolekul, kus arutati tähtsaid linnaelu küsimusi.
Ürgen Sõukand ja Kristjan Joosep olid töövarjudeks Päästekeskuses. Poistele näidati päästjate eluruume ja tutvustati tehnikat. Noormeeste sõnul oli huvitav õppuse jälgimine – tuli leida tulekolle ja mõõta selle temperatuuri. Töövarju päeval õnneks väljakutset ei olnud ning õpilased said meeste tööd põhjalikult analüüsida ja tundma õppida. Tõdeti, et töö on huvitav ja väljakutseid pakkuv, siiski on töötasu suhteliselt kesine.
Kaks noormeest veetsid töövarjupäeva Elva Konsumis, kus nad nägid, kuidas terve pood töötab – tutvuti nii kassa kui kauba tellimise protseduuri ja reeglitega. Poe töö tundus poistele huvitav ja kollektiiv tore. Lisaks viibisid Elva Gümnaasiumi õpilased Enicsis, Matkakeskuses ning Tervisespordikeskuses. Neli kümnenda klassi kodanikukaitse õppesuuna õpilast oli töövarju päeval Tartus, Kaitseväe Ühendatud Õppeasutustes, kus nad kogesid sõjaväelaseks pürgivate noorte argirutiini ja igapäevaelu.
Õpilased hindasid töövarju päeva huvitavaks ja meeldejäävaks ning oleksid soovinud asutustes kauem olla, kui vaid ühel päeval. Nende arvates on vahetu kogemus töökohtadel parim ettevalmistus elukutse valikul ja edaspidisteks sammudeks karjääriredelil.
Loe ka Türi Gümnaasiumi õpilaste muljeid töövarjupäevast.
teisipäev, 16. detsember 2014
Heade kogemuste jagamine aitab kaasa koolielu uuenemisele
Põhikooli ja gümnaasiumi riiklikud õppekavad rõhutavad iga õppija individuaalse ja sotsiaalse arengu, õpioskuste, loovuse ja ettevõtlikkuse arengu toetamist. Et muutunud õpikäsitlus jõuaks ellu igas koolis, on oluline luua võimalusi koolide uuenduslike praktikate ja õppekavade põhimõtetest lähtuvate õpilahenduste jagamiseks.
Hea näitena on Võrumaal juba seitse aastat toimunud õpetajate metoodikapäev, kus maakonna koolirahvas oma häid kogemusi jagab. Seekordsel oktoobris toimunud kogemuspäeval sai kuulata Võrumaa 12 haridusasutuse 31 õpetaja ettekannet, mille siduvaks teemaks oligi iga lapse ja noore võimetekohast arengut toetav õpikäsitlus. Fookuses oli võõrkeelte õppimine eri meediakanalite kaudu, näiteks video ja filmi abil, riimi ja rütmi kasutades, lauldes ja räppides, arvutipõhiselt, veebisõnastiku abil ja muudel põnevatel viisidel.
Tundide läbiviimiseks virtuaalsetes keskkondades jagati uusi nippe veebilehtede, Scientix võrgustiku ja portaali ning tahvelarvuti kasutamisest ainetunnis. Ühiselt tutvuti erinevate hariduslike äppidega ning prooviti praktikas Mentimeter- ja Kahoot-küsimustike ja QR- koodide loomist. Näputöö ja kodunduse huvilised kogunesid tikkimisprogrammiga mustri loomise ja tikandi kujundamise töötuppa, saades ühtlasi ka ülevaate sellest, millised erinevad võimalused on kodunduse õpetamiseks maakonna koolides.
Võru Kreutzwaldi Gümnaasiumis jagatud kogemused kinnitasid, et tegelikult ei ole õpetajatel tarvis leiutada midagi täiesti uut, vaid oluline on teada-tuntud teemade esitamine uues õpilasi köitvas võtmes. Näiteks ajalugu saab selgemaks, kui tuua muinasaeg kooli õue, tavalise spordipäeva asemel saab korraldada põnevad ülekoolilised olümpiamängud, kirjandusklassika muutub lähedasemaks kui see siduda tänapäevaste probleemidega jne. Tõdeti ka, et väärtuskasvatuse saab siduda lõiminguga, praktiline töö on õpilastele teooriast köitvam, ning et klassijuhatamine peab koolikohustusest kinnipidamise kontrollimise asemel keskenduma enam õpilase loova arengu toetamisele.
Võrumaa alushariduse spetsialistid tuletasid aga meelde, et kõik algab algusest ning lasteaias toimuva õppetöö tähtsust ei tohiks alahinnata. Ka enne kooli vajavad lapsed arenguks turvalist keskkonda, milles aktsepteeritakse igaühe eripära.
Õpetades õpime kõige efektiivsemalt ja seega on oma kogemuse edasiandmisest kasu ka jagajale endale. Isiklike edulugude jagamisest saadud positiivne emotsioon innustab õpetajaid edaspidigi uusi meetodeid katsetama ja koolielu uuenemisele kaasa aitama.
Võrumaa õpetajate VII metoodikapäeva materjalidega saab tutvuda siin.
Hea näitena on Võrumaal juba seitse aastat toimunud õpetajate metoodikapäev, kus maakonna koolirahvas oma häid kogemusi jagab. Seekordsel oktoobris toimunud kogemuspäeval sai kuulata Võrumaa 12 haridusasutuse 31 õpetaja ettekannet, mille siduvaks teemaks oligi iga lapse ja noore võimetekohast arengut toetav õpikäsitlus. Fookuses oli võõrkeelte õppimine eri meediakanalite kaudu, näiteks video ja filmi abil, riimi ja rütmi kasutades, lauldes ja räppides, arvutipõhiselt, veebisõnastiku abil ja muudel põnevatel viisidel.
Tundide läbiviimiseks virtuaalsetes keskkondades jagati uusi nippe veebilehtede, Scientix võrgustiku ja portaali ning tahvelarvuti kasutamisest ainetunnis. Ühiselt tutvuti erinevate hariduslike äppidega ning prooviti praktikas Mentimeter- ja Kahoot-küsimustike ja QR- koodide loomist. Näputöö ja kodunduse huvilised kogunesid tikkimisprogrammiga mustri loomise ja tikandi kujundamise töötuppa, saades ühtlasi ka ülevaate sellest, millised erinevad võimalused on kodunduse õpetamiseks maakonna koolides.
Võru Kreutzwaldi Gümnaasiumis jagatud kogemused kinnitasid, et tegelikult ei ole õpetajatel tarvis leiutada midagi täiesti uut, vaid oluline on teada-tuntud teemade esitamine uues õpilasi köitvas võtmes. Näiteks ajalugu saab selgemaks, kui tuua muinasaeg kooli õue, tavalise spordipäeva asemel saab korraldada põnevad ülekoolilised olümpiamängud, kirjandusklassika muutub lähedasemaks kui see siduda tänapäevaste probleemidega jne. Tõdeti ka, et väärtuskasvatuse saab siduda lõiminguga, praktiline töö on õpilastele teooriast köitvam, ning et klassijuhatamine peab koolikohustusest kinnipidamise kontrollimise asemel keskenduma enam õpilase loova arengu toetamisele.
Võrumaa alushariduse spetsialistid tuletasid aga meelde, et kõik algab algusest ning lasteaias toimuva õppetöö tähtsust ei tohiks alahinnata. Ka enne kooli vajavad lapsed arenguks turvalist keskkonda, milles aktsepteeritakse igaühe eripära.
Õpetades õpime kõige efektiivsemalt ja seega on oma kogemuse edasiandmisest kasu ka jagajale endale. Isiklike edulugude jagamisest saadud positiivne emotsioon innustab õpetajaid edaspidigi uusi meetodeid katsetama ja koolielu uuenemisele kaasa aitama.
Võrumaa õpetajate VII metoodikapäeva materjalidega saab tutvuda siin.
Võru Kesklinna Kooli olümpiamängudest kujundati aasta suursündmus, mille korraldamisse ja läbiviimisse oli kaasatud kogu koolipere. |
Tellimine:
Postitused (Atom)