teisipäev, 21. juuni 2016

ÕPIORG Arvamusfestivalil - väärtuspõhine, kaasav ja tulevikku vaatav haridus



Kui mitmed maailma muutnud ideed on sündinud Silicon Valleys ehk Räniorus, siis Arvamusfestivali ühed põnevaimad arutelud sünnivad Õpiorus. Kahe päeva jooksul toimub kahel laval 14 inspireerivat mõttevahetust haridusega seotud teemadel.

Tänaste väärtuste pinnalt kujundame homset. Sellepärast keskenduvad Õpioru arutelud väärtuspõhisele, kaasvale ja tulevikku vaatavale haridusele. Mõtestame maailma küll läbi hariduse prisma, aga teemakäsitlused ulatuvad koolist kaugemale, sest küsides, milline peaks kool või selle kultuur olema, küsime vaikimisi sama ka ühiskonna kohta #6piorg


ÕPIORU ARUTELUDE KAVA 
 
Reede, 12. august 
VÄÄRTUSPÕHISE HARIDUSE LAVA
 
12.00-13.30 Põhiõigused avalikus arvamusruumis ja koolis - ehtne Eesti asi?
Kas ja kuidas on iga inimese põhiõigused omaks võetud Eesti avalikus arvamusruumis? Kuidas rääkida iga inimese põhiõigustest nii, et saaks mõistetavaks, et see puudutab igaühte meist? Milline on hariduse roll selles? Kuidas teha nii, et kõik ühiskonna liikmed tunneksid iga inimese põhiõigusi nagu ehtsat Eesti asja ning oleksid üksteise õiguste kaitsmisel solidaarsed?

Arutlevad: soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik Liisa Pakosta, Tartu Tamme Gümnaasiumi õpetaja Ott Maidre, Haridus- ja Teadusministeeriumi üldharidusosakonna peaekspert Mariann Rikka ja õiguskantsleri nõunik Kristi Paron; vestlust juhib Eesti Noorteühenduste Liidu esimees Ivo Visak

Korraldaja: TÜ eetikakeskus

14.30-16.00 Kas väärtuspõhine juhtimine Eestis on võimalik? 

Miks on väärtuspõhine organisatsioonikultuur vajalik ja kas see on reaalselt üldse võimalik? Millised raskused võivad ette tulla juhil, kes tahab oma organisatsiooni kultuuri rajada kindlatele väärtustele? Kas kooli ja ettevõtte väärtuspõhine juhtimine erineb üksteisest? Kuidas teha nii, et väärtustele toetuv kool või ettevõte võiks olla eeskujuks nõnda, et need väärtused kanduksid edasi ühiskonda? Kutsume arutlema inimesi koolist ja ettevõtetest, kes on teenäitajad väärtuspõhise juhtimisel rajal.

Arutlevad: SA Teaduskeskus AHHAA tegevjuht, Unistuste Tööandja 2016 võitja Andres Juur, Pärnumaa Kutsehariduskeskuse direktor, „Eestimaa õpib ja tänab“ Aasta õppeasutuse juht 2013 Riina Müürsepp, Transferwise'i arendusjuht Alvar Lumberg, Tartu Ülikooli humanitaarteaduste ja kunstide valdkonna dekaan Margit Sutrop; vestlust juhib Noored Kooli vilistlane, ettevõtja (Aeternum Koolitus ja Konsultatsioonid) Kati Tikenberg
Korraldaja: TÜ eetikakeskus

17.00-18.30 Kellest algab kiusamisvaba elutee?  
Me kõik ei saa olla üksteisega parimad sõbrad, aga me saame olla üksteisele head kaaslased. Kuidas luua kiusamisvaba eluteed ja kellest see algama peaks? Toome väärtuskasvatuse lasteaedade ja koolide seinte vahelt välja ning näitame igaühe võimalusi ja vastutust osaleda kiusamisvaba elutee loomisel. Oma kogemusi ja mõtteid jagavad inimesed, kes mõjutavad lapsi ja nende eluteid erinevatel tasanditel ja erinevatel viisidel ning kellel on kogemused ühiskonna kõnetamisest. 

Arutlevad: peresid nõustav ja toetav psühholoog Kadri Järv-Mändoja
perekeskusest Sina ja Mina, kõige lähedasemaid suhteid suunav ämmaemand Kristi Sims, autospordi järelkasvu eest hoolitsev Martin Harak, mitme lapse isa Rain Tamm; vestlust juhib Europarlamendi liige Kaja Kallas
Korraldaja: Eesti Lastekaitse Liit

Reede, 12. august 
22. SAJANDI HARIDUSE LAVA

12.30-14.00 Vaba vestlus: 22. sajandi haridus - täna loome homse
 
Ootame kõiki huvilisi vestlema 22. sajandi hariduse loomise võimalustest ning arutlema võimekusest, mis meil on juba täna. Modereerivad Eesti Õpetajate Liit koos partneritega.

14.30-16.00 Kas lapstööjõu soodustamine või samm parema tuleviku suunas?
 
Tihti heidetakse meie haridussüsteemile ette õpilaste kasinaid praktilisi oskusi nt ajaplaneerimine, suhtlemisoskus, tööharjumused, oskus lahendada probleeme, enese presenteerimine jne. Need on oskused, mis “päris maailmas“ hakkama saamise seisukohalt väga olulised. 9-nda klassi lõpus seisab noor oluliste valikute ees - kas jätkata gümnaasiumis, minna kutsekooli või siseneda tööturule. Kui eelnevalt on puudunud süsteemne karjääriõpe, kokkupuude tööeluga ning koolis õpitud teooriat ei osata rakendada praktikas, siis millele tuginedes saab noor teha teadlikke valikuid? Kas iga noor võiks omada esimest töökogemust juba põhikooli lõpuks? Kes selle eest peaks vastutama, kas kool, lapsevanemad, noor ise või tulevased tööandjad? 

Arutlevad: Haridus- ja Teadusministeeriumi üldharidusosakonna juhataja Irene Käosaar, Pärnu Koidula Gümnaasiumi õpetaja Tiiu Leibur, õiguskantsleri nõunik Vladimir Svet, Sotsiaalministeeriumi tööala asekantsler Egle Käärats, Gustav Adolfi Gümnaasiumi õpilane ja Eesti parima õpilasfirma 2016 Spoony kaasasutaja Kaspar Kuus; vestlust juhib Eesti Päevalehe ajakirjanik Laura Mallene

16.30-18.00 Koolimütoloogia ehk kes on haridusmaailma üleloomulikud olendid? 
Müüdi tegelasteks on tihti meie jaoks üleloomulike võimetega olendid, keda kardetakse, vihatakse või jumaldatakse. Kes on hariduses jumalad, heerosed ja antikangelased? Kas hariduses on kõige suurem võim tõesti ministril? Kas haridusametnikud nutavad ehk kas neil on empaatiavõimet? Kas õpetajad vahel naeratavad ehk kas nad on üldse millegagi rahul? Kas koolijuhi kõige suurem mure on parandamata katus? jne. Kas saame koos müüdid murtud või kinnistuvad need lõplikult?
 
Reaalsuse ja müüdi piirimail aitab orienteeruda Priit Kruus.
Tule aita rehabiliteerida haridus!

Arutlevad: Kiviõli I Keskkooli direktor Heidi Uustalu, Haridus- ja Teadusministeeriumi õpetajaosakonna peaspetsialist Triin Noorkõiv, Tallinna Heleni Kooli õpetaja ja arendusjuht Kristiina Vaikmets ning endine-praegune-või tulevane haridusminister

Korraldaja: Eesti Õpetajate Liit

18.30 - 20.00 Kuidas nautides vabadust mitte unustada vastutust?
 
Ühiskonna moodustavad mitmed erinevad osapooled, kellel kõigil on oma roll. Keegi ei tohiks ennast tunda vähem eelistatuna ja kelleski ei tohiks tekitada tunnet, et ta on kasutu. Kuidas saavutada tasakaal, et ühe osapoole heaolu ei tuleks teise arvelt? Me peame looma ruumi, kus kõigil on hea ja turvaline olla. Me peame meeles pidama, et nautides vabadust ei tohi unustada vastutust.

Arutlevad: Sisekaitseakadeemiast Stella Polikarpus, Eesti Puuetega Inimeste Kojast Anneli Habicht, Tallinna Ühisgümnaasiumi õpetaja ja Eesti Õpetajate Liidu esimees Margit Timakov,
Regionaalhaigla kirurg-üldarst Ilmar Kaur ning Politsei - ja piirivalveameti esindaja

Laupäev, 13. august
VÄÄRTUSPÕHISE HARIDUSE LAVA

10.00-11.30 Kas Mustamäe kool on kogukonna kool?  
Huvitav Kool arvab, et kogukonna kool võib olla iga kool, ükskõik kui väike või suur. Miks mitte Mustamäe, Annelinna, Männimäe või ükskõik milline teine kool? Kogukonnakool – see tähendab vastastikkust koostööd kooli, lapsevanemate, kohalike ettevõtete, asutuste, vilistlaste ja teiste hariduse sõprade vahel. Kas kogukonna kaasatus kooliellu ja kooli kaasatus kogukonda on eesmärk omaette? Kuidas sellist seotust suures koolis saavutada? Nende küsimuste üle murrame arutelugruppides üheskoos pead.

Arutlevad: 
Teleajakirjanik, produtsent ja saatejuht Tuuli Roosma​,
Noored Kooli​ tegevjuht Kristi Klaasmägi​,
Tallinna Ülikool​i doktorant Taavo Lumiste,
Oru põhikooli õpetaja ja Õpetajate Ühenduste Koostöökoja juhatuse esimees Krista Saadoja​,
Vabakutseline meediakonsultant Maris Hellrand​,
Kehra Gümnaasium​i direktor Kaido Kreintaal,
Eesti Avatud Noortekeskuste Ühenduse tegevjuht Heidi Paabort​,
Tallinna 32. Keskkool​i direktor Maarja Merigan,
Kalamaja Avatud Kool​i tulevane juht Helen Sabrak​,
Tallinna Õismäe Vene Lütseum​i direktor Rita Juhanson,
Euroopa Kontrollikoja liige Kersti Kaljulaid​,
Tartu Ülikool​i üliõpilasaktivist Liina Hirv​,
Tallinna Kuristiku Gümnaasium​i direktor Raino Liblik,
Gaia Kool​i direktor Marit Otsing​,
Muraste Kool​i direktor Priit Jõe​,
Kiviõli I Keskkool​i direktor Heidi Uustalu​,
Viimsi Keskkool​i direktor Karmen Paul​,
Konguta Kool​i direktor Liina Tamm,

Tallinna Järveotsa Gümnaasiumi direktor Siret Paasmäe,
Tallinna Ühisgümnaasium​i direktor Mehis Pever,

Kadrioru Saksa Gümnaasiumi direktor Imbi Viisma,
Gustav Adolfi Gümnaasiumi direktor Hendrik Agur​, 
Järveküla Kooli direktor Mare Räis, 
Gustav Adolfi Gümnaasiumi õpilane Pauliine Põldmaa,
Tallinna Saksa Gümnaasiumi õpilane Anna-Liisa Merilind,
Tallinna Reaalkooli värske vilistlane Kristiina Paju, 
Tallinna 21. Kooli värske vilistlane Kristjan Erik Liive,
Lasnaidee/Ласнаидея​ juhatuse liige ja sotsiaaltöötaja Maarika Masikas​,
Tallinna Ülikooli Haridusinnovatsiooni keskuse arendusspetsialist Maarja Hallik,
Sihtasutus Viljandi Hariduse Arengufond​i juhataja ja TLÜ haridusteaduste instituudi noorsootöö lektor Urmo Reitav​,
Väätsa vald​ vallavanem Lauri Läänemets​,
Tallinna Pae Gümnaasium​i ajalooõpetaja Pavel Alonov,

Vabaühenduste Liidus kogukonnapraktika eestvedaja Aljona Galazan,Õpetaja ja Tagasi Kooli projektijuht Laura Komp ja teised.

Arutelugruppe toetab, suunab ja kokkuvõtteid teeb Noored Kooli vilistlane ja Tagasi kooli​ projektijuht Kerttu Sepp​
.
Korraldaja: Huvitav Kool

12.30-14.00 “Kas Kristjan on parem pinginaaber kui Mohammed? - Muukultuuriline laps koolis”
Kas on nii, et kui uueks klassikaaslaseks on Jesús Hispaaniast, rõõmustab klassitäis lapsi koos klassijuhatajaga, aga kui selleks on Mohammed Süüriast ehmub suur osa koolikogukonnast? Mida tegelikult tähendab Eesti haridussüsteemi " vaid osaline" valmisolek uussisserändajate lõiminguks: arutleme panelistide ja publikuga, kuidas ning millisel määral on vaja koolipere ette valmistada teise keele ning kultuuriga lapse saabumiseks, millised on õpilaste ja nende perede, koolitöötajate, omavalitsuse ja ministeeriumi ootused, võimalused ja kitsaskohad tänasel päeval, kuidas on läinud lõimimine Eesti koolisusteemis ning mida võiksime õppida sel teemal Soomelt?
 
Arutlevad: Espoo linna haridusameti osakonnajuhataja Astrid Kauber, Haridus- ja Teadusministeeriumi üldharidusosakonna juhataja Irene Käosaar, Johannes Mihkelsoni keskuse tugiisikuteenuse juht Juhan Saharov, Kuristiku Gümnaasiumi sotsiaalpedagoog Mailis Ostra, rahvusvahelise kaitse saanud pere Süürias - Ahmed ja Mohammed Hanafi, Tartu Ülikooli tudeng ja endine YFU õpilasvahetuse läbinud õpilane Saksamaalt Henriette Christel 
Korraldajad: MTÜ Mondo, YFU, TLÜ rändevõrgustik

15.00-16.30 Osalusdraama „Kuidas õpetada armastama pagulast?“ 

Osalusdraama on ajend ja vahend, et ühiselt arutada, kas üldse ja milliseid võimalusi on õpetajal mõjutada noorte meelsust ja hoiakuid positiivsemas ja avatumas suunas? Kes saaks ja peaks õpetajat selles töös toetama? Kust leiab materjali võõra teema käsitlemiseks õpetaja, kasvataja, lapsevanem, vanaema? Kuidas pagulasteemast rääkida, nii et see ei tekitaks tõrget ja leevendaks pingeid? Kuidas saaks/peaks kogu ühiskond panustama, et me saaksime kujundada noortes inimestes avatumaid ja koostöisemaid hoiakuid? Millised on meist igaühe võimalused ja ka kohustused?

Esinejate ja osalejate paigutus arvamuslaval on kujundatud interaktiivse klassitoana. Tegemist on ühiskonnaõpetuse tunniga maakoolis ja õpetajal on ülesanne käsitleda klassis pagulasteemat ning seletada riigi pagulaspoliitikat.

Draamagrupp toimib õpetaja ja õppijate rollis. Mängu saab võtta kohalikku kogukonda, lapsevanemaid, eksperte, „elavaid näiteid“, liikuda ajas ja ruumis. Tunni teema on pagulaskriis ja sellega toimetulek. Arvamuslava moderaator toimib jokkeri rollis.

Esinevad: TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia draamaõpetaja Katrin Nielsen ja TÜ VKA draamagrupp; eksperdid, kelle poole pöördutakse etenduse ajal: Kristi Ockba; Aurika Komsaare; Auli Auväärt jt. 

Korraldaja: TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia

Laupäev, 13. august  
22. SAJANDI HARIDUSE LAVA

11.00-12.30 Mida teha, et rohkem noori reaalainete õpetajaks õpiks? Kellele on reaalharitud inimesi vaja? 
Eestis on suur puudus tugevatest füüsika- ja teiste reaalainete õpetajatest. Samal ajal ei hakanud eelmisel aastal näiteks füüsikaõpetajaks õppima mitte ühtki noort. Paide arvamusfestivalil arutamegi, mida tuleks Eestis ette võtta, et noored tahaksid reaalainete õpetajaks õppida. Loodame arutelude käigus kokku koguda paarkümmend ideed ja ettepanekut, mille abil saaks muuta reaalainete õpetajaks õppimise noorte hulgas palju atraktiivsemaks.

Arutlevad: Tallinna Reaalkooli õppealajuhataja ja keemiaõpetaja Martin Saar, Havardi tudeng Sandra Schumann, riigikogu kultuurikomisjoni liige Mailis Reps, Talllinna Ülikooli õpetajakoolituse õppekavade arengujuht Jüri Kurvits; vestlust juhivad Tallinna Reaalkooli õpilased Katariina Päts ja Hanna Britt Soots. Avatud matemaatika-füüsikatunniga esinevad Paide gümnaasiumi keemiaõpetaja Lorina Kukk ja füüsika-matemaatika õpetaja Silva Jürisoo

Korraldajad: Eesti Haridusfoorum ja Tallinna Reaalkooli õpilased 

13.00-14.30
100 reasons to be happy at school ehk kuidas teha nii, et kooli tuldaks alati rõõmuga? (ENG)  
Miks meile ei meeldi koolis käia? Kuidas seda muuta? Eesti lapsed on rahvusvahelises võrdluses tublid, kuid paistavad silma sellega, et koolis käimine neile ei meeldi. Paljudele tuleb ehk üllatusena, et samuti on see ka Soomes - riigis, mille koolisüsteemi peetakse parimaks maailmas. On see paratamatus? Millised on meie ühised mured? Kogume kokku ideed, kuidas kooliaeg rõõmsamaks muuta. Vaatame, mida igaüks meist ise selleks teha saab. Inglisekeelne vestlusring. Rohkem informatsiooni selle arutelu kohta

Arutlevad: Soome õpetaja ja haridusspetsialist Olli Vesterinen, psühholoog ja portaali peaasi.ee looja Anna-Kaisa Oidermaa, Tartu Hansa kooli õpetaja Mario Mäeots, Audentese õpilane Tuuli Helind
Arutelu juhib Tallinna Inglise Kolledži direktor Toomas Kruusimägi.
Korraldaja: Soome Instituut

15.00-16.30 Kuidas targalt koonerdada, et oleks,mida teadlikult laristada?  
Rahatarkuse arutelu on sissejuhatus, millist baasi säästmiseks ja investeerimiseks vaja on. Rahatarkuse arutelu otsib vastust küsimusele, mida on vaja teada enne säästmise ja investeerimisega alustamist? Rahatarkuse arutelul lahkub osaline vähemalt ühe hea praktilise võttega, kuidas alustada säästmist ja investeerimist. 

Arutlevad: Kristi Saare, Ruta Pärnpuu, Jaak Roosaare, Tõnis-Denis Merkuljev; vestlust juhib Anu Olvik
Korraldaja: Rahandusministeerium

17.00-18.30 tark+vara+arendus ehk kuidas kujuneb kultuurne inimene
Kooli mõju Eesti rahvale on meie ajaloost selgelt näha. Kultuuriline ärkamine ja rahvuslik eneseteadvus tugines haridusel, lugemisoskusel.

Seda, et ainult hariduse läbi parema elu poole saab, see oli 19. sajandi keskpaigaks igale edasipürgivale inimesele selge. Kas nii on ka tänapäeval? Kohustuslik kirjandus, kehalise kasvatuse normatiivid, kunstimeel ja käelised oskused…kas üksikud nõuded ainetundides või terviklähenemine? Kui palju kohustuslikkust või vabadust vajab tänapäeva kultuur ja kool? Kas töötame täna selles suunas, et koolikultuur toetab ühtseid väärtuseid? 

Arutlevad:
Rocca al Mare Kooli inglise keele õpetaja Aet Raudsepp, Tartu Linnavalitsuse kultuuriosakonna juhataja Katriin Fisch Uibopuu, Noored Kooli vilistlane Helen Sabrak, kultuuripoliitika uurija ja Kultuurikoja eestseisuse liige Egge Kulbok-Lattik
Vestlust juhib: Jaak Prints
Korraldaja: Eesti Kultuurikoda

Õpioru arutelud on sündinud koostöös TÜ eetikakeskusega, MTÜ Mondoga, TLÜ rändevõrgustikuga, Õpetajate Liiduga, YFU-ga, Lastekaitse Liidu, Eesti Haridusfoorumi, Tallinna Reaalkooli, Soome Instituudi, Audentese Erakooli õpilaste, Kultuurikoja, Tööstus- ja Kaubanduskoja, Rahandusministeeriumi ja Ettevõtliku Kooliga.

reede, 17. juuni 2016

Põnev õppematerjal uude aastasse: DNA andmebaas

Huvitavale Koolile kirjutas Noored Kooli vilistlane, endine loodusainete õpetaja Helene Urva. Põhjus lihtne - Helene andis märku vabavaralisest õppevahendist, mis võib gümnaasiumiastme keemia- ja bioloogiatunnid uuel õppeaastal tõelisteks avastusretkedeks muuta! Tegemist on inglise keelse programmiga, mis sobib ka Eesti gümnaasiumiõppekavaga.

Helene Urva, Foto: Laura Kallasvee

See on DNA andmebaas, kuhu saab sisestada sekveneerimistulemused, lõigata ahelaid ja leida vasteid. Kui tavaliselt on DNA järjestuste võrdlusi keeruline saada, siis selle programmiga on õpetaja ja õpilase jaoks protsess lihtne, kättesaadav ja ülevaatlik.  

Inimkeeli öeldes on tegu DNA-koodide andmebaasiga, millega saab enda kogutud DNA analüüse uurida. Ja kui pole võimalust laboris ise proove võtta, siis saab kasutada ka teiste üleslaaditud DNA-järjestusi ning töötada nendega. Muuseas, Helene sõnul on ka juhtunud, et õpilased sekveneerivad mõne seene või bakteri DNA ja avastavad uue liigi.

Materjali on kokku pannud koolidele tegutsevad geeniteadlased ja tegemist on "kodanikuteadust" ärgitava algatusega (inglise k. citizen science) - ehk siis püütakse rohkem inimesi ka hobi korras teadusesse panustama tuua. Elukestev õppimine ikkagi. Projekti loomisest saad pikemalt lugeda, kui klikid SIIA
 

Asja mõte on see, et tavaliselt on lihtsalt DNA järjestuste võrdlusi keeruline saada, see on õpilase ja õpetaja jaoks lihtne, kättesaadav ja ülevaatlik andmebaas. DNA andmebaas: http://dnasubway.iplantcollaborative.org/




neljapäev, 16. juuni 2016

Kogemuslugude päev Narva-Jõesuus ehk põhikooli riikliku õppekava eesmärgid praktikas

Möödunud neljapäeva, 9. juuni ennelõunal kogunes Ida-Virumaale Narva-Jõesuusse veidi üle 50 vene õppekeelega õpetaja. Kolmandat korda toimus vene õppekeelega koolide vahel kogemuste jagamise päev, mida korraldas Kiviõli vene kooli direktor Arne Piirimägi.
Hommikune virgutus
Hommikune virgutus vol 2
Päevateema valikul lähtuti riiklikus õppekavas seatud sihtidest, nende põhjal oli juba enne kohtumist sõnastatud neli põhipunkti, mida lugude rääkijatel oli palutud järgida. „Äärmiselt kasulik ja huvitav oli kuulata, kuidas õpetajad igapäevast koolitööd kavandades ja korraldades aitavad kaasa õpilase täisväärtusliku maailmapildi kujunemisele ja innustavad eneseteostuseks erinevates rollides, olgu siis perekonnas, koolis/ tööl, avalikus elus; kuidas aineõpetust ja huvitegevust lõimides toetatakse väärtushinnangute kujunemist ja valmisolekut ning oma tegude tagajärgede eest vastutust võtta; kuidas kujundatakse loova eneseväljenduse oskust ning sotsiaalset ja kultuurilist identiteeti,“ kirjeldas kohtumist innustunult Huvitava Kooli koordinaator Pille Liblik, kes viibis kohapeal ja esitas loorääkijaile täpsustavaid küsimusi. 

Pille Liblik
„Kõikide nende sihtide juures on koolide eripärast tulenevalt esmane vajadus mõistagi tõsta või hoida õpilaste motivatsiooni keeleõppes (eesti keel teise keelena, inglise keel jne),“ kirjeldas Liblik. 


Õpetajad toonitasid lisaks, et… 
  • õpilaste individuaalsusega arvestamine on õpetamise lahutamatu osa sõltumata koolist ja selle eripärast,
  • lapsevanemate kaasamine ja juhtkonnale ning kolleegidele oma ideede tutvustamine on aeganõudev, aga annab häid tulemusi,
  • õpitava seos igapäevase eluga muudab koolis toimuva huvitavaks – huviga tehtu salvestub aga tänu emotsionaalsele toele paremini.
Koolilugude rääkijad avasid oma töökogemust ka selles osas, missuguseid sihte on olnud keerulisem järgida ja mis on tulnud hõlpsamalt. Kõige tähtsam on aga see, mida õpetajad ise nendest tegevustest õppisid! 

Pärnu ja Tartu koolide koostööprojekt hõlmas õpilasvahetust. Õpilastele oli algusest peale meeltmööda veeta õppepäev teises koolis, aga kui lisada ühele päevale veel eeltöö, mis seisnes kahe kooli tunniplaanide kõrvutamises, selgitustes õpetajatele ja lapsevanematele ning pärastine tagasiside kogumine, siis on tegemist põhjalikult läbi mõeldud ja mahuka ettevõtmisega.

Pärnu Tammsaare Kooli digipööre ja digirallinutikalli projekt sai alguse hoopis lapsevanemate algatusest, mille kool teoks tegi, kaasates kaks kolmandikku kogu kooli töötajatest. Projekt andis inspiratsiooni teistele tegevustele ja ka need lapsevanemad, kes esialgu nutipäevadesse skeptiliselt suhtusid, vaimustusid, kui nägid, et lapsel on lihtsam ja huvitavam õppida ning koolirõõm on suurem. 


Digipöörde projekt
Kiviõli Vene Kooli õpetaja tunnistas, et korraldada võõrkeelte õpetamist klassiruumist väljapool ja loodusainetega lõimides ei oleks võimalik olnud, kui ta ei oleks saanud juhtkonna ja kolleegide toetust. Samuti kirjeldati, kuidas aasta aastalt areneva kooli laulupeo kaudu viiakse päris ellu endaga kaasa muusikatunnis õpitavaid laule, nende kaudu omakorda rahvariiete kandmise kunsti ja väärikust ning eesti kultuuri.

Narva Vanalinna Riigigümnaasiumi ja Jõhvi Gümnaasium tutvustasid tegevust, mis olnuks otsekui muutuva õpikäsituse juhendist (kui selline olemas oleks) maha kirjutatud. Räägiti, kuidas kehalisest kasvatusest on kujunenud liikumisõpetus, mille õppe sisust poole määravad õpilased. Räägiti ka sellest, kuidas toimida, kui näib, et mõnda õpilast on vaja teistest enam motiveerida. Või sellest, mis väljakutseid on õpetajatel tulnud ületada lõimitud aine- ja keeleõppe metoodika kasutamisel, aga ka eesti keele õppe korraldamisel nii, et peatähtis oleks praktiline tegevus ja tulemus.



Narva Vanalinna Riigigümnaasiumi inglise keele õpetaja esitles väga inspireerivat inglise keeles miniprojekte, mille abil koolis rakendati läbivat teemat „Keskkond ja jätkusuutlik areng“.
Elevust tekitas Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuse matemaatikaõpetaja ettekanne, kes tõi esile õpetajapoolse viisakuse vajadust, mis kujundab ka õpilastes valmisolekut nii õpetajaga, aga ka omavahel samaväärselt suhelda. Õpetaja lisas, et just põhikoolis on vaja õpilasi julgustada esitama miks-küsimust, et tema loovus ja kriitiline mõtlemine ametikoolis või gümnaasiumis kaotsi ei läheks.

„Rõõmustav oli kuulda õpetajate kinnitust selle kohta, et lisaks õpilastele eneseteostuse pakkumisele on töö, mida nad teevad ka nende endi eneseteostus.. See oli päev täis inspiratsiooni ja ametiuhkust,“ sõnas Liblik muljeid jagades.


Päeva kokku võttes rõhutas Liblik, et kuigi lugudes ei kõlanud kordagi sõna „õppekava“, rääkisid kõik lood õppimisest ja õpetamisest – sellest, mis toimub klassis, õppetunnis, mida õpilased ja õpetajad ise erinevate tegevuste käigus õppisid, aga ka sellest, kuidas on õnnestunud korraldada õpetajate koostööd, kaasata lapsevanemaid ja ettevõtjaid. Päeva kokkuvõttest jäi veel kõlama, et loovad õpetajad, kes korraldavad õppetööd vastavalt õppekava sihtidele, arvestavad ka heal meelel õpilaste huvidega ja nendes huvi äratamisega. Ja muidugi õpivad ka ise.

Grupitöö
„Lugude jutustamine on midagi, mis seob aega, ruumi ja inimesi. Koolilood pole mitte ainult nostalgilised jutud sellest, mis olnud, või unistused tulevikukoolist. Tänapäeva koolis toimuv annab ainest paljudeks erilisteks lugudeks ja lood omakorda mõjutavad õpetamist,“ ütles Liblik. 

Selleaastase kogemuspäeva järel tunnetasid kohalolnud poolsada õpetajat Libliku hinnangul, kui oluline on rääkida läbi igapäevane tegevus ja anda tähendus ka riiklikus õppekavas olevatele näiliselt selgetele terminitele oma töös.

Tagasisidelehtedel võeti päev kokku märksõnadega:

1. Huvitav kool;

2. Lapse huvid;

3. Ettevõtlik kool;

4. Õpetajate initsiatiiv ja koostöö;

5. Kaasav kool.

6. Julgus teha midagi uut

 
Heade kogemuste jagamine sai alguse 2013. aastal tänases Pärnu Tammsaare Koolist, jätkus 2014. aastal korraldas kohtumise Tartu Aleksander Puškini Kool. Seekord siis Kiviõli Vene Kool ja päevateemaks “Põhikooli riikliku õppekava eesmärgid praktikas”, kuid esindatud olid ka gümnaasiumid, sh aasta tegutsenud Jõhvi Gümnaasium ja septembrist 2016 reorganiseeritav Ida-Virumaa Kutsehariduskeskus.

Oma lugudega olid kohale tulnud:


Pärnu Tammsaare Kool ja Tartu Aleksander Puškini Kool;

Jõhvi Gümnaasium nelja looga;

Narva Soldino Gümnaaaium;

Kiviõli Vene kool– 3 looga;

Narva-Jõesuu Kool – kahe looga;

Ida-Virumaa Kutsehariduskeskus (IVKHK);

Sillamäe Kannuka Kool;

Narva Keelelütseum.



Kogemuspäeva toetas algatus Huvitav Kool