Teisipäev, 30. jaanuar 2018

Modernne perekond – kool, teater ja veeb

Mihkel Seeder ja Mari-Liis Velberg, VAT Teater

Ühiskond, nagu haridussüsteemgi, liigub aina tihedama põimituse suunas. Arengu võtit nähakse valdkondade ühendamise ja terviktunde (või -kogemuse) loomises. Kui teater tahab ajaga kaasas käia, siis peab seegi institutsioon muutuma avatumaks ja leidma võimalusi erinevate valdkondade liitmiseks.

VAT Teater tajub seda vajadust eriti selgelt, sest suur osa teatri tähelepanust kuulub just noorele vaatajale. Võttes eeskuju saksa ja inglise laste- ja noorteteatritest, kus aastakümneid on teater mänginud olulist rolli kogukonna ühendamises, on VAT Teater pannud palju rõhku tugevate suhete loomisele koolide, huvi- ja noortekeskustega. Tänu entusiastlikele õpetajatele on see suhe muutunud äärmiselt viljakaks. Ühiselt on välja töötatud lai valik noortele suunatud programme: töötoad, vestlusringid, õppematerjalid ja koostööprojektid.

Foto lavastusest "Netis sündinud". Foto autor Siim Vahur
Viimastel aastatel on lisandunud aga veel üks oluline osapool – veeb. Internetist ja eriti just erinevatest sotsiaalmeediaplatvormidest on saanud ühtaegu oluline suhtlusvahend ja teemadeallikas. VAT Teatris on viimastel aastatel esietendunud neli veebist pajatavat  või seda valdkonda puudutavat lavastust: „Kas sulle meeldib porno?” (2008), „Netis sündinud” (2013), „Estonian hikikomori” (2015), „Web Demon” (2016) ja „Mister Green” (2017) – nendest kolme loomise juures on suhtlus koolide, õpetajate ja õpilastega mänginud otsustavat rolli. Just noored on öelnud teatritegijatele, mis neid veebi juures kõige enam puudutab ja millele võiks tähelepanu pöörata.

Nagu ütleb pealkiri „Netis sündinud” siis on selle lavastuse keskne idee lihtne, kuid mõtlemapanev: uus põlvkond mitte ei õpi aastatega arvuti ja interneti kasutamist selgeks, vaid ongi selle keskkonna osakene. See on nende noorte koduhoov. Ja kuna internetis kehtivad pisut teistsugused reeglid, siis tasub noorte mõistmiseks ja kõnetamiseks neid „oma keskkonnas” vaadelda.
Lavastuse „Web Demon” tarbeks lõi dramaturg Mihkel Seeder kinnised Facebooki-grupid, kus noored mängisid läbi erinevaid internetifenomene (viral post, trollimine jne), et mõtestada mänguliselt, kuidas sotsiaalmeedia toimib. Veeb tekitab samuti anonüümsusetunde ning noortel on end selles keskkonnas tundlikumate teemade puhul lihtsam avada. Samas, kui on loodud vastastikune usaldus, saab üheskoos osutada ka veebi ohukohtadele ja küsitavustele. „Web Demoni” jaoks korraldas VAT Teater üle-Eestilise ideekonkursi, kus noored said kirja panna erinevaid linnalegende, mida nad on Internetisügavuste kohta kuulnud.
2018. kuulutab VAT Teater välja järgneva konkursi, pealkirjaga VAT, kus dialoog!. Selle raames oodatakse kooliõpilastelt stseene, millest põnevamad võivad järgmisel hooajal jõuda lavalaudadele.

Foto lavastusest "Mister Green". Foto autor Siim Vahur
Lavastusega „Mister Green”  aga otsustati astuda just nimelt vastassuunas – netist eemale. See lugu räägib läbi ja lõhki digi-inimesest, kes arvutiviiruse tõttu on sunnitud oma täielikult mehhaniseeritud ja digitaliseeritud kodust põgenema ning leiab end ühtäkki ürgmetsas – paigas, kus kehtivad hoopis teistsugused reeglid. Sellegi lavastuse loomisel kasutati õpilaste ja õpetajate abi. Peamine rõhk pandi vajalike teemadevaheliste seoste leidmisele. Rõõmustav oli näha, et üht lavastust saab kasutada nii inimese- ja loodusõpetuse kui informaatika ja geograafia tunni täiendusena. Lähtuvalt õpetajate ja õpilaste kommentaaridele loodi lavastuse juurde ka spetsiaalne improteatri-töötuba „LooVAT mõtlemist” ja koostati õppematerjal, mis on kõigile huvilistele VAT Teatri kodulehel vabalt saadaval. VAT Teatri huvi veebiteemade osas ei näita raugemise märke, sest töös on järgmine noortelavastus „#kaotamindära”, mis keskendub just interneti varjupoolele. 

Lilleküla Gümnaasiumi õpilased osalemas improteatri töötoas "LooVAT mõtlemist" 
Just sellised kogemused näitavad, et tiheda suhtluse ja põimitud teemadega saab luua teoseid ja (õppe)materjale, millel on laiem kasutusvõimalus kui vaid ühekordne teatrielamus. Esmapilgul võib ju tunduda, et teatril, koolil ja veebil pole omavahel tugevat seost, kuid tegelikkuses ma alles hakkame mõistma, kuidas näiliselt erinevaid eesmärke kandvad organisatsioonid ja keskkonnad saavad üheskoos anda õpilastele võimsa ning hariva kogemuse.

Teisipäev, 23. jaanuar 2018

Tartu Tamme gümnaasiumi põhimõttelistest valikutest valikkursuste valguses

Merle  Ööpik, Tartu Tamme Gümnaasiumi õppejuht                                                    
„Kas hinnata kogemusi 
 või koguda hindamisi?“ 
(Alliksaar)

Elus valikuteta ei saa! Alates lihtsamatest: kas võtan seekord kohvi piimaga või ilma, hüppan bussile või jalutan peatusevahe. Kusjuures argumendid ühe või teise valiku kasuks muutuvad mõnikord minutitega ja ei mõjuta liialt. Teinekord on tehtud otsused veel pikki aastaid meiega ja määravad oluliselt kogu edasist elu. Suurema mõjuga valikud on kindlasti seotud haridusteel olevate otsustega ühe või teise eriala, kooli, õppesuuna kasuks. Alahinnata ei tasu ka väiksemaid valikuvõimalusi meie haridustee üksikutes pusletükkides, kus kursuse, uurimisteema, hindamiskriteeriumi ja eriti suhtumise valimine saavad teinekord otsustavaks aluseks edule või hoopis liikumiseni uute ja teistsuguste tahtmiste ning vajadusteni.
Me kõik eeldame, et tubliks inimeseks olemise juurde kuulub oskus valikuid teha ja nende eest vastutada, kuid teeme liiga vähe selleks, et turvalises keskkonnas valikute tegemist harjutada ja õppida. See ei ole lihtne ülesanne, kuid Tartu Tamme Gümnaasiumis proovime me õppe ja koolielu korraldamisel teha ise just selliseid valikuid, et valimine oleks kaalutletud ja otsused saaksid head ning nende eest võetaks ka vastutus.  

Tartu Tamme Gümnaasium on riigikool, mis töötab ainult gümnaasiumiosaga alates 2015. a. septembrist. Koolis õpib 479 õpilast viiel õppesuunal: loodus, meditsiin, tehnoloogia, infotehnoloogia ja kultuur. Enne uut algust muutsime kehtinud õppekava, mille suurimad muutused sai tehtud eelkõige õpilase head ja veel paremat hakkamasaamist silmas pidades: 

  1. üldkoormus vähenes minimaalse vajalikuni ehk 96 kursuseni ja läksime üle perioodõppele; 
  2. vaatasime üle suunapõhised valikkursused ja tekitasime arvestatava võimaluse vabalt valitavate kursuste jaoks; 
  3. laiendasime karjäärivalikutega  seotud tegevusi; 
  4. suurendasime õpilase isiklikku vastutust ja võimalusi valikuteks koolis ja väljaspool kooli.

Nüüd kõigest täpsemalt just õppekava valikkursusi silmas pidades. 
Esimene, mida meie koolis valida saab, on õppesuund. Õpilaskandidaatidega vesteldes on meile oluline aru saada nende õpimotivatsioonist ning tahtest just ühe või teise õppesuuna gümnasistiks saada. Suuna valimine määrab õppekavast umbes kümnendiku ja õppekava selle poole arendamisel peame oluliseks koostööd partneritega, kelleks on enamasti Tartus asuvad kõrgkoolid. Ühtekokku 50 omanäolist kursust on sisuliselt õpetlikud, kuid vähem oluline ei ole ka edasisteks karjäärivalikuteks oluline info ja teadmiste rakendamine nn projektikursustel, kus lõpptulemus sõltub otseselt õppija valikutest. Samas ei ole me liiga jäigal seisukohal siis, kui gümnaasium on üles äratanud või huvisid suunanud õpitud suunast erinevas valdkonnas. Näiteks koolieksami valiku seotust suunaga ei pea me alates sellest aastast enam vajalikuks ja soovitame valida õppeaine, mis edasisteks õpinguteks (häda)tarvilikuks osutub või lihtsalt huvi pakub. Peaaegu kõik, mida õpetatakse gümnaasiumis piisavas mahus, on koolieksamina aktsepteeritud. 


Õppesuundade üleste valikkursuste maht õpilase jaoks on samuti umbes kümnendik 96 vajalikust kursusest. Teistest koolidest eristab meid see, et me ei fikseeri valikkursuste nimekirja õpilase jaoks aastaks või koguni kolmeks ette, vaid leiame ja pakume võimalusi paindlikult kolm korda aastas (iga perioodi alguses). Meie õppesuundade jaoks rätsepatöödena tehtud valikkursuste arendamine ja ülal hoidmine tähendab väga suurt igapäevast panustamist koolikorralduses ja intensiivset suhtlust partneritega, kuid see on olnud meie valik. Muidugi on suures plaanis teada oma kooli õpetajate poolt ja pikaajaliste partnerite pakutavad kursused (näit. võõrkeeled, riigikaitse, veebidisain, kosmosetehnoloogia, majandusõpetus jne), kuid otsime läbi aasta võimalusi ka uuteks põnevateks pakkumisteks. Viimased täiendused on näiteks õpilaste poolt palutud etiketialane kursus ja fotograafiakursus ning lisandumas on hiina keel. Lisaks tekib koolielus tihti põnevaid projekte või tegevusi, milles osalemine on õpilasele ajamahukas ja väga õpetlik ning koolile kasulik. Näiteks oleme laiendanud ja valikkursuseks kujundanud õpilastuutorite ettevalmistamise ning nõustamistegevuse, rahvusvahelistes projektides osalemise, kooli huviringides osalemise vmt. Ühe suuna jaoks kohustuslik kursus sobib väga hästi valikuks teistele. Meil oli näiteks väga hea meel pakkuda infotehnoloogidele praktilise keemia alaseid lisateadmisi või siis näha, kuidas kõik läbisegi väga populaarseks osutunud viipekeelt või kalligraafiat õpivad. Õpilase valikkursuse üldine koormus on umbes üks perioodis ja kolm 
kursust aastas. Valikkursuste hulka loeme ka tegelemise ainealaste süvakursustega, mille väljund on tavaliselt kooli esindamine olümpiaadidel.   

Eraldi kategooria valikkursusi on meie õpilaste tegevused väljaspool kooli (VÕTA põhimõte). Arvesse läheb näiteks osalemine TÜ ja teiste ülikoolide teaduskoolides, aga ka süstemaatiline tegevus muusika-, spordi- ja kunstikoolides, õppekava alusel tegutsevates huviringides jm. Selliste kursuste arvestamine käib tõendi ja avalduse alusel ning otsuse teeb õppealajuhataja koos huvijuhiga. 

Kokkuvõtteks võib öelda, et me suuname oma õpilasi tegema kaalutletud ja piisavat pingutust nõudvaid valikuid ning ei kiida alati heaks üpris inimlikku kriteeriumit, et üks või teine valik nõuab lihtsalt vähem panust. Me usaldame oma õpilaste valikuid nii koolis kui ka väljaspool kooli ja loodame, et valikkursuselt saadud teadmisele lisandub ka kogemus, kuidas valikuid teha ja nende eest vastutada. Seda isegi siis, kui lemmikkursus on juba täitunud või õppesisu ei vasta ootustele. 

Üldinfo: www.tammegymnaasium.ee 
Õppekava: https://tammegymnaasium.ee/wp-content/uploads/2015/04/Tartu-Tamme-Gymnaasiumi-oppekava_1-2_53.pd  
Õppesuunad ja valikkursused: https://tammegymnaasium.ee/meie-kool-oppekorraldus-oppekava-oppesuunad/ 


Tuletame meelde, et endiselt on avatud IDEEKORJE:
kuidas korraldada II ja III kooliastmes õpet paindlikult ja mitmekesiselt, et see aitaks kujundada õpilastes 21. sajandi oskusi, väärtushinnanguid ja -hoiakuid?


Jaga ideid, mis rikastavad õppimist – et muuta enda kool nähtavamaks ja inspireerida teisi!


Rohkem infot ideekorje kohta leiad SA Innove kodulehelt: lingid.ee/ideekorje 
Ära kõhkle! Aruta oma koolis tehtav läbi, täida ideekorjevorm ning saada see hiljemalt 1. veebruariks 2018 aadressil huvitavkool@hm.ee.


Silmapaistvamaid ideid esitletakse 2018. aasta kevadel parimate praktikate päeval.
Ideekorjet korraldavad SA Innove ja algatus Huvitav Kool


Kolmapäev, 17. jaanuar 2018

ÕpiFEST laseb särada noortel õpetamistalentidel

Tartu Ülikooli haridusuuenduskeskus kutsub taas nutikaid ja julgeid 6.-12. klassi õpilasi ÕpiFESTile, kus nad saavad anda eakaaslatele lahedaid ja nüüdisaegseid tunde – niisuguseid, kus neile endale meeldiks osaleda.

Osalemiseks peab kolmeliikmeline õpilaste tiim esmalt esitama endist ning kavandatavast tunnist lühikese videotutvustuse. See tuleb saata veebilehele õpifest.ee hiljemalt 31. jaanuariks.

ÕpiFESTil antavad tunnis peab olema lõimitud vähemalt kaks õppeainet. Teemad ja probleemid võiksid olla seotud igapäevaeluga ning kasutada tuleks aktiivseid õppemeetodeid, kus õppijad ise uurivad, avastavad, arutlevad, liiguvad ja loovad.

Videovooru parimad (vanuserühmades 6.-9. klass ja 10.-12. klass) pääsevad lõppvooru, mis toimub 10. ja 17. aprillil Tartus Eesti Rahva Muuseumis. Seal on noorõpetajate õpilasteks kaasvõistlejad ning tagasisidet annavad lisaks Tartu Ülikooli õpetajakoolituse tudengid ja haridusteadlased. Päev lõpeb finalistide tunnustamise ja auhindade jagamisega. Auhinnafondis on näiteks 300eurone vautšer haridusüritusele (reis, laager, koolitus), 200eurone kinkekaart, 100 euro väärtuses Brain Gamesi mänge jm.

ÕpiFESTi eesmärk on toetada kooli uuenemist, tutvustades parimaid õppemeetodeid õpilaste vaatenurgast. Lisaks on korraldajate soov tutvustada ja väärtustada õpetajaametit, pakkudes õpilasele võimalust kogeda õpetaja rolli, saada esmaseid õpetamise kogemusi ja esinemisjulgust.


Registreeri end üritusele: www.õpifest.ee

Mullu esmakordselt toimunud ÕpiFESTil osales 13 meeskonda ning õpilasõpetajate tundide teemad ulatusid teaduskatsetest videomängudeni, spordist räpini ning vihmametsadest keskklassistumiseni.

Võitjaks tunnistati Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasiumi õpilastest koosnev meeskond, kes ühendas leidlikult ja loominguliselt ladina, inglise ning eesti keele õpingud – noored kutsusid märkama ladina keelt igapäevaelus. 

Teise koha sai sama kooli meeskond, kes üritas siduda astronoomiat ning muusikat - tunnis esitati meeleolukas planeetide räpp.
Palusime mõlema meeskonna liikmetel kommenteerida, mida ÕpiFESTil osalemine neile andis.


Liisa Pajula: 

„Kui idee ÕpiFESTist meieni jõudis, siis tundus see väga huvitav ning tekkis kohe mõte osaleda. Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasiumis on õppekavas kohustuslik aine ladina keel ning see on aluseks paljudele keelelistele seostele, millele me ilma seda keelt tundmata mõelda ei oskaks. Mul on ladina keele tunnis tekkinud väga palju selliseid n-ö "Heureka!" momente, kui mõnele igapäevaselt kasutatavale sõnale ladinakeelse tähenduse leian, nt tuntud Rootsi ettevõte Volvo tähendab ladina keeles "mina veeren".

Eesti ning näiteks ka inglise keeles on palju ladina keelest pärinevaid laensõnu ning enda kogemusele tuginedes otsustasime teistelegi neid seoseid ÕpiFESTil tutvustada. Arvan, et selliseid silmaringi laiendavaid aineid võiks gümnaasiumi õppekavas või kooli valikainete nimekirjas rohkem olla, sest nende kaudu saab kooli väga palju huvitavamaks muuta. Õpilased leiavad paralleele reaalset elust ning see tekitab noortes huvi teadmiste vastu. Samuti on ka gümnaasiumiõpilastel vaja aeg-ajalt mängulisemat lähenemist. Arvatakse, et mingist vanusest peab õppetöö olema rohkem loenguvormis ja väga akadeemiline, kuid mida raskemaks ning pingelisemaks õppetöö muutub, seda rohkem on vaja huvitavaid rühmatöid ning arutelusid. Just loomingulisemates ainetes saaks seda väga hästi ära kasutada, kuid siinkohal kiidaksin meie füüsikaõpetajat, kes on läbi eluliste seoste suutnud alati tunnid põnevaks muuta. 

Just eelmainitud faktorid teevadki õpetajast hea õpetaja. Kui õpilane tunneb, et teda võetakse võrdsena ning tema arvamusega arvestatakse, siis on tal ka austus õpetaja ja tema õppeaine vastu ning õpimotivatsioon suureneb. ÕpiFESTil osaledes sain aru, kui palju õpetaja peab tundi ette valmistades vaeva nägema, et tund jõuaks sellisena õpilasteni nagu meie seda iga päev kogeme. Tunni kokkupanemine ning selle huvitavaks muutmine nõudis meilt pingutust ning see ei tulnud kergelt. Austan väga kõiki, kes seda tööd igapäevaselt teevad ning oma aega laste arendamisele pühendavad. Aitäh teile!“

Helevi Jurjev


„ÕpiFESTil osalemine näitas mulle, et head ning lennukad ideed võivad tekkida ka paar päeva enne festivali. Minu tiimikaaslane Liisa regas meid nii ära, et mina ja kolmas kaaslane ei teadnudki sellest väga midagi, kuni postkasti tuli kiri, et meid oodatakse võistlema. Nagu ikka noortele kombeks, jäetakse asjad viimasele minutile, nii ka meie. Kui teine tiim meie klassist valmistas mitu kuud tundi ette ning tegi prooviks oma tunni meie klassile, siis meie alustasime oma ettevalmistustega paar päeva enne festivali. Meie eesmärk oli minna ja näha, mida ÕpiFEST endas kujutab ning veeta üks lõbus ja tore päev. Eesmärk sai 200% täidetud, kuna meilegi üllatuseks valiti meie tund parimaks. See on hea tunne, kui teed asja enda rõõmuks ja lõbuks ning seda lõpuks ka tunnustatakse. See näitaski mulle, et tuleb asju teha hingega ja mitte sihiga võita, vaid sihiga end arendada ning seda tehes rõõmu tunda.

Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasium I võistkond:
 Liisa Pajula, Kristin Halliste, Helevi Jurjev

Head õpetajat iseloomustab hoolivus, hea huumorisoon, entusiastlik tahe oma ainet õpetada ning õpilaste võrdne kohtlemine. Selliseid õpetajad on Sütevakas ning olen selle eest väga tänulik. Õpetajad on nagu head sõbrad, kellega saab arutleda maailmas toimuva üle, kellega saab nalja visata, keda saab õhtul bowlingusse kutsuda, nii et nad tulevadki kohale. Hea õpetaja on vastutulelik, aga samas ka autoriteet. Ta toetab minu otsuseid ning motiveerib mind aina rohkem õppima. Rangus ning leebus on „barlanksis“. Boonusena teeb ta ka õpsidebändi :D
Mina isiklikult tunnen gümnaasiumis eriti puudust praktilistest tundidest ning ülesannetest. Kui põhikoolis sai muusikas pilli mängitud ning lauldud, siis nüüd gümnaasiumis on see asendatud teooriaga. Samamoodi on ka kunstiga. Õpetajad üritavad teha tunde põnevamaks, kaasates nutiseadmeid ning õpetlikke mänge, aga selleks väga aega ei jää, kuna haridussüsteemi järgi pean jõudma õppida selgeks kõik mõisted, aastaajad, valemid jne. Teooriat on palju ning ma näen, kuidas õpilased mu ümber sellest lõpuks väsivad ning tüdinevad. Arvan, et ei peaks vähem õpetama, aga võiks teha õppekava praktilisemaks ning elulisemaks. Julgustada ning motiveerida õpetajaid õpetama oma ainet täiesti teistmoodi ning ka õpilasi julgustada rohkem arvamust avaldama.“

Marta Lotta Kukk:
"ÕpiFEST on päev täis kohtumisi inimestega, nii vanemate kui eakaaslastega, kes on huvitatud haridusest ning selle toredamaks muutmisest. Minu kogemus eelmisest aastast on väga emotsioonirohke. Päeva alustasime juba enne seitset hommikul, kui koos oma tiimikaaslastega Tartu bussile istusime. Kohale jõudes ootas meid sõbralik vastuvõtt väikeste snäkkide ning tee-kohviga. Tunde viisimegi läbi meie, õpilased, just nii, nagu me ise seda plaaninud ja soovinud olime. Meie otsustasime anda edasi teadmisi kosmosest ning nendega seonduvalt tegime planeediräpi. Endalegi ootamatult avastasime, et oma „tunnis” olime lõiminud rohkem kui kolme-nelja õppeainet. See oli tore avastus. ÕpiFESTilt võtsin kaasa motivatsiooni panustada ka tulevikus Eesti haridusmaastikku. (Ning sellest johtuvalt viibin praegu vabatahtlikuna ühes Pariisi demokraatlikus koolis vabatahtlikuna, et koguda informatsiooni sellise haridusalternatiivi kohta.) 

Hea õpetaja – kes küll on hea õpetaja? Ma usun, et ei ole head ega halba õpetajat. Me kõik oleme siin elus õpilased ja õpetajad, sest õpime pidevalt üksteise käest ning anname oma teadmisi kaaslastele edasi. Kindlasti aga õpetaja, kes meelde jääb, õpetab rohkemat kui ainult kuivi fakte. Ta annab meile võime näha maailma kaine pilguga, oskuse sorteerida välja vajalik suurest hulgast informatsioonist ja muud sellist, mida matemaatikateoreemidega alati edasi anda ei saa. See aga ei tähenda, et minu jaoks ei ole matemaatikaõpetaja hea. Minu enda matemaatikaõpetaja on imeline inimene ning sel ajal, kui ma Pariisis olen olnud, on ta mulle vahel ikka kirjutanud, et uurida, kuidas läheb. Sellist soojust võiks üks „hea” õpetaja õpilastega jagada.
 

Kooli huvitavamaks tegemine peab kindlasti olema õpilaste võimuses. Kui kool on loodud meie jaoks, oleks aus, et meie oleme ka need, kes enda õpikogemust arvesse võttes  midagi muudavad(või ei). Mina isiklikult usun, et kooli huvitavamaks muutmisel võiks arvesse võtta inimeste erinevust ning nende soovi lõbutseda – mängida. Iga inimene on loodud mängu kaudu õppima, millegipärast aga võetakse koolieelikutelt see järsku käest ära ning visatakse tõsisesse suurte inimeste maailma. Et kooli huvitavamaks teha, võiks see olla rohkem Elu nägu, mitte lihtsalt koht." 
Lisateave ÕpiFESTi kohta: Kärt Leppik, tel 5695 2950, kart.leppik@ut.ee, www.õpifest.ee

Teisipäev, 9. jaanuar 2018

Kuidas toetada keeleõpet väljaspool kooli?

Tatjana Stepanova, Narva Vanalinna Riigikooli direktor

Eelmise aasta suvel (7.-8.06)  toimus Narvas 4. Heade kogemuste päev, mille korraldajaks oli seekord Narva Vanalinna Riigikool. Selle aasta kohtumise teemaks oli „Keeleõpe väljaspool kooli“. Osalesid Ida-Virumaa koolid Narvast, Narva-Jõesuust, Kohtla-Järvelt, Jõhvist, Aserist, Kiviõlist, tulid ka vene õppekeelega koolide esindajad Tallinnast, Tartust ja Valgast.

Konverentsi esimene päev toimus Tartu Ülikooli Narva Kolledžis. Iga kool jagas parimaid praktikaid, tutvustas üritusi ja projekte, mis toetavad koolis mitmekeelse keskkonna arengut. Arutati, kuidas õpetada lapsi igapäevases elus võõrkeeles suhtlema ja anda neile julgust, kasutamaks keeleoskust ka väljaspool kooli. Ettekanded olid niivõrd põnevad, et pärast iga esinemist oli palju küsimusi.
Paljud kohalviibijad olid Narvas  viimati 10-20 aastat tagasi või suisa esimest korda.  Seepärast korraldati külalistele QUEST mäng. QUEST mäng on uut tüüpi aktiivne meelelahutus. Nii said õpetajad interaktiivse nutirakenduse abil külasta ilusaid kohti terves Narva vanalinnas – lahenda mõistatusi, jalutada promenaadil ja tutvuda linna ajalooga. Mängu läbiviijad olid NVRK 8. klassi õpilased.
Pärast mängu kogunesid kõik rühmad Hermanni lossi õue, kus külalisi ootas juba õhtune programm muuseumis. Tutvuti legendiga Narva neiust ning julgemad said teatraalselt legendi läbi mängida.

Teisel päeval jätkus töö Narva Vanalinna Riigkoolis ning esinejateks olid NVRK õpetajad ja õpilased. Nii õpetajad kui ka õpilased jutustasid külalistele projektõppest, milles osaleb meie kool – eelmisel õppeaastal osales kool rohkem kui 43 erinevas projektis nii linna, maakonna kui ka vabariiklikul ja rahvusvahelisel tasemel. Õpilased jagasid oma muljed ja kogumusi projektide kirjutamise, ettevalmistamise, osalemise kohta. Oma ettekanded esitasid õpilased eesti, inglise, vene ja saksa keeles.
Esinejate hulgas olid ka kooli vilistlasi, kes jutustasid, kuidas koolis saadud projektikogemused on neid toetanud üliõpilaselus. Nii oskavad nad paremini planeerida, üritusi korraldada ning pingelistes olukordades hakkamas saada - need on ju kõik tänapäeva muutuvas maailmas toimetulekuks vajalikud oskused.

Järgmise Kogemuste päeva korraldusõiguse sai Valga Priimetsa Kool, kes saab teha juubelihõngulise viienda kohtumise. Eelmised kokkusaamised olid Pärnus, Tartus ja Narva-Jõesuus ning need  suurepärased üritused korraldasid Pärnu Vene Gümnaasium, Tartu Aleksandr Puškini Kool ja Kiviõli Vene Põhikool.

Julgustuseks ütlen valgalastele, et vaatamata sellele, et kahepäevase ürituse korraldamine vabariiklikul tasemel nõudis palju jõudu, aega ja läbirääkimisi, see kogemus tasus ennast ära– osalejate tagasiside oli väga positiivne, kõik jäid rahule ja said uusi kogemusi ja ideid edasiseks õppetööks keelte arendamises.

Teisipäev, 2. jaanuar 2018

Sünergeetilised valikainete nädalad Võru Gümnaasiumis

Annely Hindrikson, Võru Gümnaasiumi õppejuht

Et kõik ausalt ära rääkida, tuleb alustada sellest, et mitme maa(-konna), jõe ja järve taga Eesti kagunurgas asub üks noor väike 275 õpilasega nn puhas gümnaasium, kes tegutseb alles 3. aastat. Suuri ülikoolilinnakuid, teadusasutusi, uhkeid tehnovõrgustikke meie ümber ei ole, aga tahame siiski pakkuda oma õpilastele põnevaid ja mitmekesiseid õpivalikuid. Kooli luues küsisime endalt, kuidas seda teha, millised on meie võimalused (rahalised, ajalised, logistilised, ka inimlikud), meie pädevus, koostöökohad. Arutelude käigus jõudsime tervikliku õppesüsteemi ülesehitamiseni, mille kohaselt jaguneb meie aasta kolmeks 11-nädalaseks õppeperioodiks, igaühes 9 põhiõppeainete nädalat, arvestuste nädal ja valikainete nädal. 
Kursus: „Rakendusbioloogia“

Üht valikkursust on võimalik õppida nädala jooksul, keskendudes vaid konkreetsele valikule, muud õppetööd sel ajal ei toimu. Otsustasime nii, sest asudes sedavõrd kaugel suurtest keskustest, aga siiski tahtes kaasata nende kompetentsi, võimekust ja võimalusi, on oluliselt lihtsam saavutada kokkuleppeid nädalaseks õppeperioodiks kui läbi aasta/poolaasta kestvateks kursusteks kord või kaks nädalas.


Igal õpilasel on võimalus oma eelistustest lähtuvalt valida õpingute jooksul 8 valikkursust (3+3+2). 12. klassis jääb kolmas kursus valimata, sest vara algav eksamiperiood seda ei võimalda. Valikkursuste grupid moodustuvad üldjuhul klassideüleselt, ehk siis ühes grupis on segamini nii 10., 11. kui 12. klassi õpilased, mis loob eelduse teistlaadse kogemuse, kommunikatsiooni ja koostöö tekkeks. Erandiks on A1-A2-keeleoskustasemel võõrkeel (saksa, soome, hispaania), mis on paigutatud põhitunniplaani ja mille valimisel peab õpilane osalema ka valikainete nädalatel.

Valikaineid neil eraldi nädalatel õpetavad nii Võru Gümnaasiumi õpetajad kui koostööpartnerid, kelle hulka kuuluvad/on kuulunud 3 aasta jooksul Tartu Tervishoiu Kõrgkool, Tartu Ülikooli Turundusklubi, Tartu Ülikooli Väitlusklubi, Psühhobuss, Tartu Kõrgema Kunstikooli tudengid, TÜ arheoloogia instituut, Võru Kuperjanovi jalaväepataljon, Võru Instituut, Võrumaa Kutsehariduskeskus, kohalikud ettevõtjad, lapsevanemad. Igal aastal on õpilastel valida ligi 50 erineva valikkursuse vahel. 
Kursus: „Fotograafia“

Kursus: „Kas aju juhib meid või meie aju?“
Oleme püüdnud selle poole, et valikainete kaudu toetada põhiainete omandamist (nt praktiline keemia, bioloogia välipraktikum, inimese anatoomia ja füsioloogia, lihtsate vahenditega praktiline füüsika, inglise keel ja kultuur filmis vm), tulevikule mõeldes tutvuda täiesti huvitavate ja uute valdkondadega (turundus, psühholoogia, meedia, arheoloogia, rahaline kirjaoskus), oleme huvilistele pakkunud võimalust tegeleda nädala jooksul oma meelisvaldkonnaga (muusika, võrkpall, kergejõustik, elektroonika, robootika ja programmeerimine, fotograafia, multimeedia), loovuse vabastamiseks ja enese paremaks tundmaõppimiseks on valikus „Loovkirjutamine ja loominguline visandamine“, „Loovkunst“, „Loovtants“, „Loova elu praktikum“, „Jooga ja meditatsioon“. Õpilastel on võimalus end kurssi viia tervisliku toitumise põhimõtetega ja neid ka praktiseerida, õppida hindama inimese terviseseisundit ning andma esmaabi, proovile panna end nende jaoks ehk erandlikes tingimustes riigikaitse välilaagris, ellujäämismatkal metsas.
Kursus: „Riigikaitse“



Me ei ole küll ehk nii paindlikud ja avatud meieni aasta kestel jõudvate pakkumiste osas, sest peame läbirääkimised ja kogume valikud kokku hiljemalt augusti lõpuks, septembri teiseks pooleks on terve õppeaasta valikkursuste kavad korrastatud ja valmis õpilastele tutvumiseks ning valikute tegemiseks. Samas tagab see meile töörahu ja kindluse eesootava suhtes, sest eraldi nädalate korraldamine nõuab üksjagu aega ja energiat. Õpilased teevad valikud 5 päeva jooksul elektrooniliste kursusekavade toel ja kinnitavad need (3 eelistatumat igas perioodis) valimiskeskkonnas, mis avaneb ühel teatud septembrikuu õhtul kell 20.00 ning kus valikud selguvad üldjuhul poole tunni jooksul. Nende põhjal hakatakse gruppe moodustama. Kursuste mahtude ühtlustamiseks oleme kokku leppinud nii kindlates kontakt- kui iseseisva töö tundide arvus, ka teavitab õpetaja õpilasi kohe algul sellest, kuidas töö välja näeb ning millised tegevused on vajalikud selleks, et kursus positiivselt läbitud saab. Kursusi hinnatakse mitteeristavalt. 

Valikainete nädalal tegutsevad noored tavapärasest täiesti teistsuguses rütmis. Koolikell sel nädalal ei helise, igaüks toimetab omas nurgas, osad koolis, osad majast väljas, mõned päevad venivad päris pikaks, kuni kooliuste sulgemiseni võib majas õpilasi kohata. Ajagraafikud on küll varem kokku lepitud, aga huvilised ajast ei küsi. Need, kes asjaga seotud pole, hakkavad tundma haiglaslikku huvi, millega siin majas küll tegeletakse. Need, kes 
Kursus: „Robootika“
asjaga seotud, kõnnivad ringi, äraseletatud näod peas. Mõnest ruumist võib kuulda rõkatusi, mõnest imbub välja magusmõrkjat lõhna, teised on helidest küllastunud. Saladuse loor hõljub majas, tegemist oleks nagu salaühingutega. Mida nädala lõpupoole, seda enam tullakse
Kursus: „Mobiilirakenduste programmeerimine“
 nähtavale ja näidatakse, millega selle aja jooksul on tegeldud: kergejõustiku kursuse õpilased on jõudnud läbi viia lastele kergejõustiku mitmevõistluse, fotograafiahuvilised panevad üles fotonäituse, loovkirjutamise õpilased näitavad oma loomingulisi katsetusi, draamakursuslaste sketšid ühtaegu nii naerutavad kui panevad tõsisemalt elu üle järele mõtlema, muusikahuvilised annavad uhke kontserdi ja ikka samal viisil edasi. Sel nädalal saavad õpilased endast hoopis teisel viisil teadlikumaks, kogevad loomisrõõmu, vaimustust, mõnel juhul 
kergendust, võib kohata ka eneseületamise pingest vabastavaid pisaraid. Ikka ja jälle tõdeme neil nädalatel, kui palju andekaid noori meil õpib ja milline sünergia võib nende koostoimetamisest tekkida. Ka võimaldab saadud positiivne laeng alustada uue energiaga järgmist õppeperioodi.

Kursus: „Teeme muusikat. Muusikal 2017“
----------------------------------------------------------------------------------
Tuletame meelde, et endiselt on avatud IDEEKORJE:
kuidas korraldada II ja III kooliastmes õpet paindlikult ja mitmekesiselt, et see aitaks kujundada õpilastes 21. sajandi oskusi, väärtushinnanguid ja -hoiakuid?

Jaga ideid, mis rikastavad õppimist – et muuta enda kool nähtavamaks ja inspireerida teisi!

Rohkem infot ideekorje kohta leiad SA Innove kodulehelt: lingid.ee/ideekorje 
Ära kõhkle! Aruta oma koolis tehtav läbi, täida ideekorjevorm ning saada see hiljemalt 1. veebruariks 2018 aadressil huvitavkool@hm.ee.

Silmapaistvamaid ideid esitletakse 2018. aasta kevadel parimate praktikate päeval.