esmaspäev, 21. september 2015

Koolid tutvustavad webinaril Huvitava Kooli koostööprojektide tulemusi

Kutsume kõiki haridusuuendajaid ja –huvilisi kolmapäeval, 23. septembril kell 11-15 webinarile, kus 28 kooli esindajad tutvustavad uuenduslike koostööprojektide tulemusi.

Aasta eest kuulutas algatus Huvitav Kool koostöös SA Innovega välja konkursi üldhariduskoolidele „Üldõpetus ja ainetevaheline lõiming kooli õppekava rakendamisel“. Konkursi eesmärk oli toetada koostööd erinevate koolide vahel, luua võimalusi kogemuste vahetamiseks üldõpetuse ja ainetevahelise lõimingu rakendamisest ning anda õpetajatele võimalus arendada oma professionaalsust koolitajana ja õppeprotsessi arendajana.

28 kooli viis kokku läbi 12 koostööprojekti, mille tulemusi nüüd webinaril paneelarutelu vormis tutvustatakse. Koostööd tehti näiteks õpetajate digipädevuste, uuenduslike õppemeetodite, kooli ja kogukonna koostöö, paikkonna kultuuri tutvustamise ja keelekümbluse arendamiseks. Arutelus keskendutakse sellele, milliseid muutusi õppimises ja õpetamises on koostööprojektis osalemine koolis kaasa toonud.

Webinari saab jälgida otseülekandes kell 11-15 www.eventmedia.ee/artko ning hiljem ka järelvaadata.

Webinari läbiviimist toetab Euroopa Sotsiaalfond.

Lisainfo: Pille Liblik, algatuse Huvitav Kool koordinaator, tel 735 4018, e-post pille.liblik@hm.ee

 

reede, 18. september 2015

Teaduspisikust nakatunud õpilased esitlevad oma keskkonnauurimusi

Rakke Gümnaasium võõrustab täna ja homme konverentsi, kus GLOBE keskkonnaalaste uurimistööde konkursil osalenud õpilased esitlevad oma uurimuste tulemusi. Konkursil osales 36 õpilast 12st koolist üle Eesti, keda juhendasid lisaks õpetajatele ka ülikoolide teadlased ja tudengid.


GLOBE Eesti korraldab Haridus- ja Teadusministeeriumi toetusel iga-aastast õpilaste keskkonnaalaste uurimistööde konkurssi, et aidata kaasa õpihuvi suurenemisele ja teaduse populariseerimisele. Uurimistöö tegemine ja keskkonnamõõtmiste läbiviimine väljaspool klassiruumi pakub võimaluse tutvuda teaduse ja tehnoloogia aktuaalsete teemadega ning muudab õppimist elulähedasemaks. Traditsiooniliselt esitlevad õpilased oma uurimuste tulemusi teaduskonverentsil, mille juurde kuuluvad ka külalisloengud teadlastelt ning ühisüritused. Sel aastal külastatakse ühiselt Puhta Vee teemaparki.

Uurimistööde hindamiskomisjoni kuulunud Haridus- ja Teadusministeeriumi peaekspert Imbi Henno sõnul läheb uurimistööde kvaliteet aasta-aastalt aina paremaks: „Teeb rõõmu, et järjest nooremad õpilased esitavad väga häid töid. Sel aastal on peaaegu pooled konkursil osalenud uurimustest viidud läbi põhikooliõpilaste poolt, noorim neist 5. klassist. Kõik need õpilased võiksid tulevikus minna õppima loodusteadusi ja teha karjääri teadlastena.“

GLOBE on ülemaailmne koolide keskkonna- ja teadushariduse programm, millest võtavad osa kooliõpilased 112 riigist, nende hulgas ka õpilased 79 Eesti koolist. Programmiga liitunud koolidele on tagatud juurdepääs mahukatele keskkonnaharidust, uurimuslikku õpet ja uurimistööde tegemist toetavatele ressurssidele, sh keskkonnamõõtmiste tegemiseks tarvilikele juhenditele ja mõõtevahenditele, koolitustele ja õppematerjalidele ning rahvusvahelisele võrgustikule.

esmaspäev, 7. september 2015

Huvitav Kool läheb 3. klassi

Algatuse Huvitav Kool koordinaator, Haridus- ja Teadusministeeriumi üldharidusosakonna asejuhataja Pille Liblik vaatab tagasi algatuse senistele tegemistele ja annab põgusa ülevaate alanud õppeaasta plaanidest.

Pille Liblik
Kooliaasta on alanud ja suvevaheajalt on tagasi ka algatus Huvitav Kool, et jätkata kahe ja poole aasta eest alanud tööd Eesti kooli huvitavamaks muutmiseks. Jätkuvalt on meie sihiks koolid, mis on avatud, soosivad loovust ja intellektuaalset pingutust ning pakuvad mitmekesiseid valikuid ja otsustusvõimalusi. Koolid, kus tehakse tihedat koostööd kogukonnaga ja ollakse pühendunud õpilaste loomuliku uudishimu arendamisele.

Vaadates tagasi seni tehtule, on hea meel tõdeda, et oleme kogenud suurt toetust nii kooliga seotud inimeste kui hariduse sõprade poolt. Üha enam püüavad koolid mõtestada muutunud õpikäsitust ning haridusuuendusi rakendada, aina rohkem on koolist väljapool olijad sarjamise asemel valmis oma abikätt ulatama. Selle kinnituseks on muuhulgas näiteks erinevate väärtusprogrammide (ettevõtlik kool, hea kool, kiusamisvaba kool jt) laienemine, koolide edulood üldõpetuse, kujundava hindamise, uurimusliku ja projektõppe rakendamisest, üha sagedasemad koole ja ettevõtteid ühendavad koostööprojektid jne.

Edulugude kõrval peeglisse ja peegli taha vaadates peame samas tunnistama, et on jätkuvalt põhjust edasi püüdlemiseks igal tasandil. Praegusel kujul tasemetööde ja eksamite tulemused annavad ühekülgseid sõnumeid õpilaste arengust. Meil on palju õpilasi ja ka õpetajaid, kes ei tunne end motiveerituna või tajuvad tõrjutust, kuuluvustunde puudumist ja näitavad välja tõrksust muutuste suhtes. Rahvusvahelisest õpetajate uuringust TALIS ilmnes, et meie õpetajate enamus ei planeeri oma tööd samas klassis meeskonnana, direktorite ja õpetajate enesetäienduses osalemine ei taga veel õppekava nüüdisaegset ellu viimist ja et õppeviisi muutmisel võivad langeda ka meie säravad PISA tulemused. Kõik koolijuhtide, õpetajate, lapsevanemate ja koolipidajate valikud annavad aga paratamatult siirdeid kutse- ja kõrgharidusse, teadusesse, see tähendab riigi ja rahva kestlikkusesse. Kui õpingute katkestajate määr on kutsehariduses 20% ja kõrghariduses 11 100 tudengit aastas, viibutatakse kaudselt näppu üldhariduses omandamata oskusele õppimist juhtida.

Algatusega Huvitav Kool oleme koondanud avalikkuse ootused hariduse toimimisele nii õpetajahariduse, välishindamise kui õppekavade arendamise osas. Oleme võtnud vastutuse kuulata ära, viia kokku, luua eeldused lahenduste leidmiseks erinevatele osapooltele, kes kooliga seotud. Samuti selgitada arusaadavalt, miks nüüdisajastatakse õpetaja ametit, kuidas toetab välishindamine õpetamist ja õppimist, missuguseid võimalusi sisaldavad riiklikud õppekavad ning milline tähendus on õppimisel ja õpetamisel kooli õppekava kehastuses kogukonna jaoks. Kaasates haridusmuutustest huvitatuid ning näitlikustades uuenduste rakendamise võimalusi, oleme loonud fooni muutunud õpikäsituse ellu jõudmisele.

Huvitavale Koolile esitatud esialgsed ootused on täitumas

Huvitava Kooli üleriigilistes mõttekodades 2014.aasta alguses esitati rida ootusi, mille täitumine aitaks kaasa õppimise ja õpetamise motiveerimisele ning koolikultuuri avatusele. Üheks selliseks ootuseks oli regionaalsete ümarlaudade algatamine ja eestvedamine osapoolte kaasamiseks ja aktiviseerimiseks. Tänaseks on Huvitava Kooli mõttekojad toimunud 8 maakonnas, neis on osalenud koos õpetajate-õpilastega ca 540 kohalikku arvamusliidrit ja eestvedajat. Algatusega on liitujaid väljastpoolt haridussüsteemi ning hariduse sõbrad on initsieerinud kohalikke mõttekodasid koolides ja valdades – teadaolevalt on neid toimunud 15, aga tõenäoliselt rohkemgi.

Mõttekodades räägitakse hariduse sisust, tuuakse esile maakondlikud koolide edulood, otsitakse kohapealsete probleemide põhjusi ning pakutakse lahendusi. Igas maakonnas on lepitud kokku, mida erinevad osapooled saavad teha nüüd ja kohe, et saavutada aastaks 2020 senisest suurem rahulolu kooli ja koolis toimuvaga. Ei oodata ülejõukäivaid pingutusi, vaid pühendumust ja suhtumise muutust. Näiteks on mõttekodades leitud, et:
  • kool peab muutuste läbi viimiseks lapsevanemaid kooliellu rohkem kaasama;
  • õpihuvi tõstmiseks ja hariduse kaasajastamiseks tuleb kõigi kooliga seotud huvirühmade koostöö süsteemsemalt planeerida ja ühiselt eesmärgistada; 
  • koolid peavad leidma julgust kiiresti muutuvas ühiskonnas konservatiivset õpikeskkonda muuta ja kogukonna toel traditsioonilistest raamidest väljuda; 
  • kool peab õpilasi rohkem kaasama õppekorralduslike otsuste tegemisse ja nende arvamusega kooliarenduses senisest enam arvestama.
Riiklike õppekavade arendust puudutavalt esitati esimeses Huvitava Kooli mõttekojas ootuseks, et vähendada tuleb ainekavade mahtu ning õppekavade põhimõtted tuleb kirjeldada selgelt ja arusaadavamalt. Käesoleva aasta 1. septembrist rakendusidki õppekavade uuendused, mis tagavad õpetajatele õppesisu kujundamisel rohkem valikuid ja otsustusvõimalusi ning toetavad nüüdisaegse õppijakeskse õpikäsituse elluviimist. Peagi jõuab lõpule töö ka teise ootuse täitmiseks – tegevõpetajate töörühmad on pool aastat tegelenud õppeprotsesside kirjelduste uuendamisega ja soovituslike juhendmaterjalide koostamisega. Töö tulemusena sündivad materjalid koondatakse ühtsesse veebikeskkonda ja seotakse peatselt valmiva e-õppevara portaaliga.

Ootused koolijuhtide ja õpetajate professionaalse arengu toetamisele on samuti realiseerumas. Koolijuhtimise kvaliteedi tõstmiseks on Haridus- ja Teadusministeerium kutsunud ellu arenguprogrammid nii tulevastele, alustavatele kui ka juba kogenud koolijuhtidele. Algaval õppeaastal on kavas uuendada koolijuhi kompetentsimudelit, mis on aluseks koolijuhtide värbamisele, töö tagasisidestamisele ning täiendusõppe pakkumisele. Samuti jätkatakse koostöös koolipidajate ja koolijuhtide ühendustega koolijuhtide hindamissüsteemi väljatöötamist, et võimaldada koolidirektoritele regulaarset professionaalset tagasisidet nende töö kohta. Õpetajate täiendusõppes on suund senisest kursuste põhisest õppimisest õpetaja mitmekesisema arengu toetamise poole, kusjuures erilise tähelepanu all on liidrioskused.

Huvitavaid koole tuleb juurde

Algatusele on tõendatult terekäe andnud ca 75 kooli ehk 14% kõigist põhikoolidest ja gümnaasiumidest, kuid tõenäoliselt on Huvitava Kooli põhimõtteid järgivaid koole rohkem. Samas ei ole meie eesmärgiks koole sildistada ega võrrelda võrreldamatut, sest iga huvitav kool võib olla huvitav isemoodi. Koolid katsetavad uusi õpimeetodeid ja koolielu korraldamise viise õuesõppest pööratud klassiruumini, projektõppest õpimängudeni, avatud klassiruumist õpipoisiõppeni. Mitmed koolid taasavastavad Johannes Käisi algatatud üldõpetuse metoodikat. On palju põnevaid ideid ja originaalseid lähenemisi. Haridusuuendus võib olla seotud nii õpetamispraktikaga (nt mängude rakendamine keeleõppes), aga ka muutustega õppetöö korraldamises (nt õppetundide pikkuse varieerimine lähtuvalt õpilase jõuvarudest erinevates kooliastmetes või tema erivajadusest). Ühe kooli haridusuuendus võib teise jaoks olla juba ammu järeleproovitud võte või meetod.

Meil puuduvad põhimõtted ja instrumendid hindamaks, kuidas muutused on mõjutanud koolide ja õpilaste arengut. Toimub omamoodi pimeduses kobamine või „kauboiharidus“. Kindel on see, et näiteks need 48 kooli, kes osalesid SA Innove juhitud üldhariduskoolide koostööprojektis „Üldõpetus ja ainetevaheline lõiming kooli õppekava rakendamisel“ või need, kes esitasid 94 ideed uute õpitoodete konkursile, on astunud huvitavuse ja motiveerimise teele. Koolide koostööprojekt on üks võimalustest, mille algatus Huvitav Kool on loonud lähtuvalt ootustest soodustada vastastikust õppimist, võrgustikutööd ja mentorlust. 2014.aasta kevadel liitusid 12 kooli õpikogukondade kujundamiseks, et muutunud õpikäsitust süsteemselt ellu viia. Projektis toetab Tartu Ülikool iga kooli konkreetsest vajadusest lähtuvalt, mis tähendab, et koolid saavad kasutada omanäolist rätsepatööd enda arenguks. Professionaalsed õpikogukonnad on parim viis koostöökultuuri arendamiseks: selle asemel, et olla oma õpilastega üksi, on igal õpetajal võimalik kasutada kõigi oma kolleegide teadmisi, kogemusi, oskusi ja ideid.

Partnerid aitavad muutustele kaasa 

Huvitava Kooliga on ühendust võtnud juba ligikaudu sada ettevõtet, vabaühendust ja võrgustikku, kes erineval viisil panustavad koolielu huvitavamaks ja õppimise-õpetamise nüüdisaegsemaks muutmisesse. Ent kooli partnerid ei tule ainult mittetulundus- ja ärisektorist. Näiteks kõrgkoolidel on valmisolek toetada koole uurimusliku õppe ja sujuvama ülemineku osas gümnaasiumist kõrgkooli. Eesti teatrite repertuaar ja lavastuste valmimine seostatakse üha enam riiklike õppekavade sisuga ning võimaldatakse läbi viia projektõpet erinevate õppeainete omandamiseks teatritehniliste vahenditega. Muuseumid teevad üha enam koostööd omavahel ja koolidega, et pakkuda õppekavaga tihedalt seostatud huvitavaid õppeprogramme.

Koos YFU Eesti ja Noored Kooli tegijatega korraldasime suve hakul Huvitava Kooli partnerite päeva, kus paljud meie partnerid kokku said ja kogemusi-mõtteid vahetasid. Heade praktikate jagamine andis taas kinnituse, et toimivaid koostöönäiteid ja õppimise huvitavamaks muutmise võimalusi on üle Eesti on väga palju. On kooli valik, kas ja kuidas ta pakutavaid võimalusi kasutab. Parima tulemuse saavad koolid koostööst siis, kuid nad fikseerivad süsteemse partnerluse kooli õppekavas ja aastaplaanis ega panusta juhuslikule ühekordsele koostööle.

Tulevikuplaanid

Huvitava Kooli kolmandal õppeaastal jätkame kindlasti sügiskonverentsi ja parimate praktikate päevaga, mis õpetajate tagasiside põhjal on kasulikumad, kui nii mõnigi koolitus. Need on äärmiselt populaarsed võib-olla ka seetõttu, et osalejatel on võimalik kogu päeva vältel olla ise aktiivne nii vahetute arutelude ja koostööharjutuste kui ka digirakenduste kaudu.

Jätkame maakondlike mõttekodadega ja jaanuarist 2016 keskendume temaatilistele aruteludele, milleks üldhariduses ainest jätkub. Loodame, et ka noored on osaluskohvikutes valmis taas arutlema uue mõtteviisi üle hariduses. Jätkuvalt peame väga tähtsaks koolide edulugude jagamist, milleks ootame koolide panust – oma saavutuste levitamine ei ole uhkustamine, vaid toetab haridusuuenduste levikut.

Oleme alustamas projekti, mille tulemusena saaksime hinnata, kuidas mõjutavad koolides kasutusele võetud uuendused õpilaste ja kooli arengut. Loodame, et saame partnerite abil jätkata ka koolidevaheliste koostööprojektide korraldamisega.

Huvitav Kool pole kampaania ega programm, mille kohta ühel kindlal ajahetkel saame raporteerida tulemustest ja joone alla tõmmata. Algatuse näol pole tegemist pealesunnitud lisakohustusega, vaid eelkõige võimalusega muutuda avatumaks. Huvitav kool on mõtteviis, mille levikule on suunatud algatuse senised ja eesseisvad tegevused.



reede, 4. september 2015

Loomingulised koolihoovid muudavad õppimise huvitavaks

Linnalabori noorte arhitektuurikonkursi „Minu unistuste koolihoov” korraldaja ja MTÜ Eesti Rohelised Koolihoovid juht Siiri Treufeld kirjutab sellest, kuidas kooli füüsiline õppekeskkond õppimist mõjutab ning kuidas koolihoovide võimalusi paremini ära saaks kasutada. 


Alanud on uus õppeaasta ja lapsed istuvad taas koolipingis. Seega on sobiv aeg pöörata rohkem tähelepanu kooli õppekeskkonnale ja selle varjatud võimalustele. 

Laste igapäevane eluviis on muutumas järjest istuvamaks. Igapäevaseks on kujunemas laste iseseisva liikumise asendumine vanemate poolt suunatud tegevuste ja liikumistega avalikus ruumis. Pidevalt kiirustades sõidutatakse lapsi autoga kooli, trennidesse, huviringidesse ja sõprade juurde ning aina vähemaks jääb võimalusi lihtsalt väljas viibimiseks, juhuslikeks kohtumisteks sõpradega tänavatel või mänguplatsil. Vähene liikuvus vabas õhus mõjutab laste tervist, tekitab stressi, pärsib keskendumisvõimet ja sotsiaalseid oskusi ning vähendab nende võimet märgata enda ümber toimuvat. Muuhulgas kaasneb sellega kõigile tuttav kooliväsimus, kus õppeainete omandamine on raskendatud ning tulemuslikkus pärsitud.

Pideva teleri ja arvuti taga istumise tagajärjel on lapsed võõrandunud loodusest. Paraku tuntakse paremini automarke, rõivabrände ja suurkorporatsioonide nimesid, kui näiteks kodumaiseid linnu- ja loomaliike. Richard Louv (2005) on selle aina rohkem leviva nähtuse nimetanud loodusdefitsiidi häireks. Seetõttu on oluline leevendada siseruumides ja arvuti taga viibimisega seotud kõrvalmõjusid ning luua lastele sobiv looduslähedane ja loominguline keskkond.

Võimalusterohked koolihoovid 

Selleks pakuvad suurepäraseid võimalusi koolihoovid, mis Eestis on juba kümnendeid olnud enam-vähem ühe standardi järgi kujundatud ning kus puudub loominguline lähenemine olemasolevale ruumile. Enamasti ümbritsevad koolimaju paar (asfaltkattega) staadioni ja mõni muruplats. Õpilastel on vähe valikuid kooli välisterritooriumil aja veetmiseks ja erinevate, sealhulgas õppetööga seotud tegevuste harrastamiseks ja mänguliseks eneseväljenduseks. On koole, mille hoovid on peale õppetunde õpilastele suletud, mistõttu lapsed on sageli ummikseisus, kuna neil pole sobivat ruumi, kus peale tunde eakohaselt aega veeta.

Kool ja selle ümbrus on territoorium, millega lastel on tihedaim side, seega on koolihoovid sobivaks kohaks lastele paremate liikumisvõimaluste loomiseks ja nende füüsilise aktiivsuse suurendamiseks. Samuti on koolimaastik noortele oluline väärtuste ja turvatunde looja. Hetkel pole veel tavaks arutleda lastega ruumiga seotud küsimuste üle. Samuti pole levinud noorte osalus neid ümbritseva ruumi planeerimisel. Häid näiteid laste ja noorte kaasamisest ruumi kavandamisel leiab aga piisavalt nii lähiriikidest nagu Taani, Norra, Rootsi, Holland, Saksamaa, kui ka kaugemalt USA-st, Austraaliast jne. Kindlasti ei peaks noorte kaasamist ja osalust vaatama kui kohustust, vaid mõtlema, milliseid võimalusi ja uusi väljundeid see planeerimisprotsessi lisab, sest lapsed on loovad ja koostööaltid. Lastes õpilastel kooliruumi ümberkujundamisel osaleda, suureneb ka nende soov ümbruskonnast hoolida ning selle muudatustes ja arengutes kaasa rääkida. Laste osalus on tähtis osa ruumiharidusest, mis omakorda annab noortele hea ja tugeva aluse ümbritseva ruumi tunnetamisel ja kujundamisel, samuti oskused hilisemas eas planeerimisprotsessides osalemiseks.

Koolihoovide integreerimine õppetundidesse


Koolihoovi ümberkavandamisega kaasnevad tegevused on hõlpsalt integreeritavad õppeprotsessi. Õpilased saavad osaleda juba koolihoovi planeerimise algstaadiumis kaardistamisprotsessi juures. Erinevaid kaarte ja fotosid kasutades õpitakse tundma enda kodukandi ajalugu ja geograafiat. Hilisemas etapis saab planeerimist integreerida arvutiõppega, kus õpilastel on võimalik GIS-programmide abil üles joonistada planeeritavad muudatused. Ruumimudelitega töötamise kaudu saab õpilastele tutvustada erinevaid materjale, struktuure, vorme ning arendada nende ruumilisust ja loovat mõtlemist.

Kindlasti on koolihoovide rajamisel oluline jälgida kohaliku ökoloogilise tasakaalu säilimise ja taaskasutuse põhimõtteid ning tutvustada neid õpilastele juba varakult. Näiteks tuleks selgitada jäätmekäitluse printsiipe ja korraldada üheskoos kooli prügimajandust. Rajades koolihoovi oma juurvilja- või viljapuuaia, on võimalik õue viia nii bioloogia kui ka kodunduse tunnid. Nii saab kooliaedades jälgida aastaringselt taimede elutsüklit. Koolihoovides on võimalik edukalt läbi viia füüsika, matemaatika ja keskkonnaõpetuse tunde, samuti kirjanduse ja keeleõppega seotud tegevusi.

Üheskoos koolihoovi kavandamine ja rajamine aitab kaasa riikliku õppekava järgsete üldpädevuste arendamisele. Nii edendab koostegemine sotsiaalset ja kodanikupädevust ning suhtluspädevust, planeerimine ja meeskonnatöö enesemääratluspädevust. Õuesõpe koolihoovis avardab ka laste üldist maailmapilti ning läbi selle õpipädevust, matemaatika- ja loodusteadustealast pädevust, samuti ettevõtlikkuspädevust.

Õppimise ajal õues viibimine muudab meeled avatumaks ning võimaldab saadud infot vastu võtta läbi kuulamise, nägemise, kompamise, haistmise, kuid teravdab samal ajal tähelepanu ja õpetab looma kogemuslikke seoseid looduses toimuva vahel.

Arendav risk 

Kindlasti ei tohi unustada, et lapsed armastavad oma tegevuses spontaansust ja riskide võtmist. Kahjuks on vähenenud laste võimalus riskida ning erinevaid elus ette tulevaid situatsioone ja ohte läbi mängu kogeda. Riskide võtmine etendab lapse arengus aga väga olulist rolli. Seetõttu võiks koolihoovidesse paigaldada ka mängulisemaid elemente nagu puitskulptuurid ronimiseks ja turnimiseks, väiksemad veesilmad või hoopis põõsaslabürindid. Koolihoovi võiks mahtuda ka väike varjualune, kuhu on võimalik sajuse ilmaga eralduda ja seal õppetunde läbi viia või niisama puhata. Richard Phillips nimetab oma 2014. a uurimuses ruumi kui uudishimu tekitaja tähtsust ehk oluline on kujundada koolihoovist keskkond, mis ergutaks laste uudishimu ning ärgitaks neid aina uutele küsimustele.

Tänapäeval näeme, et tihti seisavad koolide spordiväljakud õhtuti ja peale õppetööd tühjana ja seega pole nende kasutus piisavalt otstarbekas. Lihtsate maastikukujunduse võtetega on võimalik muuta kooliümbrus kogu pere kooskäimise kohaks. Sagedane murekoht õpetajate ja lapsevanemate hulgas on aga koolihoovide turvalisus. Kardetakse vandaalsete ja agressiivsete kampade kogunemisi, mistõttu parema meelega hoitakse kooliterritoorium peale tunde hoopis suletuna. Kahtlemata on see põhjendatud kartus, kuid et kindlustada koolihoovide korrashoid ja kaitsta neid võõraste eest, ei ole tingimata vaja hoove lukustada. Kaasates koolihoovide ümberkujundamisse lapsevanemad ja kohaliku kogukonna, saab tagada ka territooriumi hilisema korrashoiu. Ühine koolihoovi haldamine suurendab ühelt poolt koostegemis- ja õppevõimalusi vabas õhus, teisalt annab turvatunde. Koolihoovi pidevas kasutuses hoidmine näitab omakorda kutsumata külalistele, et hoovil hoitakse silma peal. Kui avalik ruum on lastele turvaline, väheneb lastevanematel vajadus pideva järelevalve järgi, mis omakorda loob lastele suurema liikumis- ja tegevusvabaduse ja iseseisvuse.

Kõik eelnevalt nimetatud aspektid nõuavad kahtlemata põhjalikku analüüsi ning tihedat koostööd õpetajate, õpilaste, planeerijate, lastevanemate ja teiste osapoolte vahel. Oluline on mõista, et koolihoovide kujundamine noorte osalusel võimaldab kinnistada sealse koha identiteeti ning luua just konkreetsele koolile omane ruum. Andes ümbritsevale ruumile tähenduse läbi loominguliste tegevuste, loovad noored läbi osaluse endale isikupärase koha. Efektiivne ja loominguline ruumikasutus annab ühtlasi lastele ja noortele võimaluse mitmekülgsemaks arenguks.

2015. a septembris toimub Linnalabori eestvedamisel teine üle-eestiline kooliõpilastele suunatud arhitektuurikonkurss “Minu unistuste koolihoov”, mis ootab õpilaste visioone põnevast ja mitmekülgsest koolihoovist. Loodetavasti ärgitab konkurss koolides hoovide teemat laiemalt arutama ja annab noortele hea väljundi oma ideede tutvustamiseks. Rohkem infot konkursi kohta www.nooredarhitektid.ee


Artikkel ilmus ka 4.09.2015 Õpetajate Lehes.