Hariduskonverents "Heaolust õpihuvini" - ettekanded sõnas ja pildis

5.–6. detsembril 2017 Tartus

Vaata 1. konverentsipäeva videosalvestust ja 2. päeva videosalvestust 

Paralleelsessioonide kokkuvõtted avaldame ka eraldi postitustena.

Eesti õpilaste heaolu Eesti ja rahvusvaheliste uuringutulemuste kontekstis

Kust tuleb koolirõõm, mis paneb õpetaja silmad särama?  Kirsti Rumma, Tallinna Tehnikaülikool, ja Merlin Linde, Tallinna Ülikool

Eesti õpilaste heaolu OECD uuringu taustal, Tue Halgreen, OECD’s Early Childhood and Schools Division

Eesti õpilaste heaolu PISA uuringu põhjal, Karin Täht, Tartu Ülikool

Eesti õpilaste heaolu rahuloluküsitluste põhjal, Aune Valk, Haridus- ja Teadusministeerium

Mitmekeelne õppija ja -kultuuriline kool

Kaasav koolikliima ja õppekeskkond, Paul Downes, Dublin City University

Keelekümblus kui arengut toetav õppekeskkond, Sandra Anon, Haabersti Vene Gümnaasium

Erinev kultuuriruum, sama suur koolirõõm, Iiri Saar, Tartu Descartesi kool

Välishindamise aktuaalseid küsimusi, Kristin Hollo, Haridus- ja Teadusministeerium

Motivatsioon kui õppimise vundament

Motivatsiooni areng põhikoolis, Anna-Liisa Jõgi, Haridus- ja Teadusministeerium

Kuidas teha iseseisvat ja motiveeritud õppijat? Ülle Matsin, Viljandi Gümnaasium,  ja Martin Peters, Niekée kool, Holland

Gümnaasiumiõpilaste sotsiaalse pädevuse arendamine, Triin Peitel ja Anni Tamm, Tartu Ülikool

Õpi- ja töömotivatsioon mängu kaudu, Kaspar Kruup, töödisaini labor VIVIC

·        Õpilane ja õpetaja: emotsionaalset heaolu ja õpihuvi toetavad meetodid

Keret Altpere, TERA Kool, Vabaduses õppida

Lii Kaudne, Tartu Miina Härma Gümnaasium, Vaikuseminutite programm

Maria Erss, Tallinna Ülikool, Vaikuseminutite ja TERA kooli
uuenduste teoreetiline selgitus

·        Kool tervikuna: sotsiaal-emotsionaalselt toetava õpikeskkonna kujundamine

Liisa Ringo, Avatud Kool, Samm-sammult: oskused sotsiaalseks ja akadeemiliseks eduks

Martti Marksoo, Rakvere Reaalgümnaasium, Motiveeriva õpikeskkonna kujundamine suures koolis

Triin Peitel, Tartu Ülikool

·        Koolijuht ja õpetajad: heaolu ja õpihuvi teadlik loomine ja levitamine

Toomas Kink, Raatuse kool; Tue Halgreen, OECD; Aune Valk, Haridus- ja Teadusministeerium, Heaolu ja õpihuvi teadlik loomine ja levitamine

·        Kool ja kogukond: uskumused õppimise kohta mõjutavad rahulolu kooliga (videosalvestus al. 02:08:01)

Merle Ööpik, Tartu Tamme Gümnaasium

Urmo Reitav, Viljandi Hariduse Arengufond

Grete Arro, Tallinna Ülikool

Võrumaa õpetajad õpivad üksteise kogemustest

Oktoobrikuus kõneldakse tavapärasest rohkem õpetajatest ning toimuvad tunnustamisüritused, mille eesmärgiks on väärtustada Eesti õpetajate tööd. Võru maakonna õpetajad kogunevad homme maakondlikule metoodikapäevale, kus jagatakse oma parimaid kogemusi kolleegidega.

Võru Maavalitsuse peaspetsialisti Aigi Tiksi sõnul tulevad metoodikapäeval esitlemisele 34 ettekannet maakonna 18 haridusasutusest. "Kõnelevad õpetajad, tugispetsialistid ja haridusasutuste juhid, kuid kaasatud on ka Rajaleidja keskuse spetsialistid ja Keskkonnaameti looduskaitse spetsialist ning lapsevanemad. Ettekanded toimuvad viies töötoas, et iga kuulaja saaks ise koostada endale võimalikult huvitava päevakava,“ ütles Aigi Tiks.

Ühe töötoa sisustavad Proge Tiigri sõbrad, kes õpetavad, kuidas nutikalt õppetunnid huvitavaks muuta. Oma töötuba on lasteaedadel ja koolidel, kes on rohkem või vähem seotud projektiga Kiusamisest vaba lasteaed või kool. Kolmandas töötoas tutvustatakse kogemusi, mis on seotud laste ja/või õpilaste ja/või õpetajate toetamise ning nõustamisega. Kahe töötoa jagu on ettekandeid, mis räägivad uudsetest õpetamisviisidest ja –meetoditest mõne aine õpetamisel või üldpädevuste kujundamisega seotud teemadel.

Huvitavate ja loovate tegevuste ning õpivõimaluste vahetamise kogemusi sõltumata õpetatavast ainest on raske üle hinnata – oma osa saavad siit nii esinejad kui ka kuulajad, seejärel juba õpilased ning nende kaudu ka lapsevanemad. Maakondlikul metoodikapäeval esinemine pakub õpetajatele võimaluse astuda kolleegide koolitaja rolli ja see soodustab õpetaja professionaalset enesearendamist.

Metoodikapäeva korraldab kaheksandat aastat Võru maavalitsuse haridus- ja sotsiaalosakond koostöös maakonna haridusasutustega.

Lisainfo: Aigi Tiks, tel 786 8358.

Loe lähemalt ka eelmise aasta metoodikapäevast.

Metoodikapäeval tutvustatakse ka Haanja Kooli kogemust LEGO klotside kasutamisel ainetundides. Foto: facebook.com/haanjakool

Registreeru Huvitava Kooli sügiskonverentsile "Pädevuspõhine õpe - miks ja kuidas?"

Hea õpetaja, koolijuht, hariduse sõber!

20. oktoobrini saab registreeruda Huvitava Kooli sügiskonverentsile ”Pädevuspõhine õpe – miks ja kuidas?” 12. novembril kl 11-16.00 2015 Tallinna Ülikoolis (Astra õppehoone, Narva mnt 29, Auditorium Maximum)

Pädevuspõhine õpe muutunud õpikäsituses. Õppiva kooli kujundamine.
Mida pädevuste arendamine eeldab koolijuhilt ja õpetajalt? Kuidas õppija pädevusi kujundada ja hinnata? Mis laadi tuge koolid haridusuuenduste rakendamisel vajavad?

Hetk Huvitava Kooli parimate praktikate päevalt 2015. a kevadel.

Oma kogemusest räägivad Soome ja Gruusia eksperdid ning Eesti õpetajad ja koolijuhid. Valminud tugimaterjale, vahendeid ja täiendusõppe võimalusi tutvustavad Tallinna ja Tartu Ülikooli haridusuurijad.

Haridus- ja Teadusministeerium ning Tartu Ülikooli haridusuuringute ja õppekavaarenduse keskus korraldavad Huvitava Kooli sügiskonverentsi, et toetada riiklike õppekavade rakendamist, tutvustades uusi algatusi, haridusuuringute tulemusi jms Eestis ja mujal maailmas. Konverentsi kevadisel sõsarüritusel parimate praktikate päeval pakume võimaluse jagada juba läbiproovitud häid kogemusi koolilt koolile, õpetajalt õpetajale.

Osavõtt on tasuta.

Registreerimine ja kava

Lisainfo: Inga Kukk, inga.kukk@ut.ee

Ruumi on veel ka mõne posterettekande jaoks. Kuidas kavandate õpet pädevustest lähtudes, kuidas kujundate ja hindate õppija pädevusi oma tunnis/klassis/koolis?

Posterettekandeks registeerimine ja juhised: inga.kukk@ut.ee
Ettekannete esitamise tähtaeg on 20. oktoober.

Koolid tutvustavad webinaril Huvitava Kooli koostööprojektide tulemusi

Kutsume kõiki haridusuuendajaid ja –huvilisi kolmapäeval, 23. septembril kell 11-15 webinarile, kus 28 kooli esindajad tutvustavad uuenduslike koostööprojektide tulemusi.

Aasta eest kuulutas algatus Huvitav Kool koostöös SA Innovega välja konkursi üldhariduskoolidele „Üldõpetus ja ainetevaheline lõiming kooli õppekava rakendamisel“. Konkursi eesmärk oli toetada koostööd erinevate koolide vahel, luua võimalusi kogemuste vahetamiseks üldõpetuse ja ainetevahelise lõimingu rakendamisest ning anda õpetajatele võimalus arendada oma professionaalsust koolitajana ja õppeprotsessi arendajana.

28 kooli viis kokku läbi 12 koostööprojekti, mille tulemusi nüüd webinaril paneelarutelu vormis tutvustatakse. Koostööd tehti näiteks õpetajate digipädevuste, uuenduslike õppemeetodite, kooli ja kogukonna koostöö, paikkonna kultuuri tutvustamise ja keelekümbluse arendamiseks. Arutelus keskendutakse sellele, milliseid muutusi õppimises ja õpetamises on koostööprojektis osalemine koolis kaasa toonud.

Webinari saab jälgida otseülekandes kell 11-15 www.eventmedia.ee/artko ning hiljem ka järelvaadata.

Webinari läbiviimist toetab Euroopa Sotsiaalfond.

Lisainfo: Pille Liblik, algatuse Huvitav Kool koordinaator, tel 735 4018, e-post pille.liblik@hm.ee

 

Teaduspisikust nakatunud õpilased esitlevad oma keskkonnauurimusi

Rakke Gümnaasium võõrustab täna ja homme konverentsi, kus GLOBE keskkonnaalaste uurimistööde konkursil osalenud õpilased esitlevad oma uurimuste tulemusi. Konkursil osales 36 õpilast 12st koolist üle Eesti, keda juhendasid lisaks õpetajatele ka ülikoolide teadlased ja tudengid.

 

GLOBE Eesti korraldab Haridus- ja Teadusministeeriumi toetusel iga-aastast õpilaste keskkonnaalaste uurimistööde konkurssi, et aidata kaasa õpihuvi suurenemisele ja teaduse populariseerimisele. Uurimistöö tegemine ja keskkonnamõõtmiste läbiviimine väljaspool klassiruumi pakub võimaluse tutvuda teaduse ja tehnoloogia aktuaalsete teemadega ning muudab õppimist elulähedasemaks. Traditsiooniliselt esitlevad õpilased oma uurimuste tulemusi teaduskonverentsil, mille juurde kuuluvad ka külalisloengud teadlastelt ning ühisüritused. Sel aastal külastatakse ühiselt Puhta Vee teemaparki.

Uurimistööde hindamiskomisjoni kuulunud Haridus- ja Teadusministeeriumi peaekspert Imbi Henno sõnul läheb uurimistööde kvaliteet aasta-aastalt aina paremaks: „Teeb rõõmu, et järjest nooremad õpilased esitavad väga häid töid. Sel aastal on peaaegu pooled konkursil osalenud uurimustest viidud läbi põhikooliõpilaste poolt, noorim neist 5. klassist. Kõik need õpilased võiksid tulevikus minna õppima loodusteadusi ja teha karjääri teadlastena.“

GLOBE on ülemaailmne koolide keskkonna- ja teadushariduse programm, millest võtavad osa kooliõpilased 112 riigist, nende hulgas ka õpilased 79 Eesti koolist. Programmiga liitunud koolidele on tagatud juurdepääs mahukatele keskkonnaharidust, uurimuslikku õpet ja uurimistööde tegemist toetavatele ressurssidele, sh keskkonnamõõtmiste tegemiseks tarvilikele juhenditele ja mõõtevahenditele, koolitustele ja õppematerjalidele ning rahvusvahelisele võrgustikule.

Huvitav Kool läheb 3. klassi

Algatuse Huvitav Kool koordinaator, Haridus- ja Teadusministeeriumi üldharidusosakonna asejuhataja Pille Liblik vaatab tagasi algatuse senistele tegemistele ja annab põgusa ülevaate alanud õppeaasta plaanidest.

Pille Liblik

Kooliaasta on alanud ja suvevaheajalt on tagasi ka algatus Huvitav Kool, et jätkata kahe ja poole aasta eest alanud tööd Eesti kooli huvitavamaks muutmiseks. Jätkuvalt on meie sihiks koolid, mis on avatud, soosivad loovust ja intellektuaalset pingutust ning pakuvad mitmekesiseid valikuid ja otsustusvõimalusi. Koolid, kus tehakse tihedat koostööd kogukonnaga ja ollakse pühendunud õpilaste loomuliku uudishimu arendamisele.

Vaadates tagasi seni tehtule, on hea meel tõdeda, et oleme kogenud suurt toetust nii kooliga seotud inimeste kui hariduse sõprade poolt. Üha enam püüavad koolid mõtestada muutunud õpikäsitust ning haridusuuendusi rakendada, aina rohkem on koolist väljapool olijad sarjamise asemel valmis oma abikätt ulatama. Selle kinnituseks on muuhulgas näiteks erinevate väärtusprogrammide (ettevõtlik kool, hea kool, kiusamisvaba kool jt) laienemine, koolide edulood üldõpetuse, kujundava hindamise, uurimusliku ja projektõppe rakendamisest, üha sagedasemad koole ja ettevõtteid ühendavad koostööprojektid jne.

Edulugude kõrval peeglisse ja peegli taha vaadates peame samas tunnistama, et on jätkuvalt põhjust edasi püüdlemiseks igal tasandil. Praegusel kujul tasemetööde ja eksamite tulemused annavad ühekülgseid sõnumeid õpilaste arengust. Meil on palju õpilasi ja ka õpetajaid, kes ei tunne end motiveerituna või tajuvad tõrjutust, kuuluvustunde puudumist ja näitavad välja tõrksust muutuste suhtes. Rahvusvahelisest õpetajate uuringust TALIS ilmnes, et meie õpetajate enamus ei planeeri oma tööd samas klassis meeskonnana, direktorite ja õpetajate enesetäienduses osalemine ei taga veel õppekava nüüdisaegset ellu viimist ja et õppeviisi muutmisel võivad langeda ka meie säravad PISA tulemused. Kõik koolijuhtide, õpetajate, lapsevanemate ja koolipidajate valikud annavad aga paratamatult siirdeid kutse- ja kõrgharidusse, teadusesse, see tähendab riigi ja rahva kestlikkusesse. Kui õpingute katkestajate määr on kutsehariduses 20% ja kõrghariduses 11 100 tudengit aastas, viibutatakse kaudselt näppu üldhariduses omandamata oskusele õppimist juhtida.

Algatusega Huvitav Kool oleme koondanud avalikkuse ootused hariduse toimimisele nii õpetajahariduse, välishindamise kui õppekavade arendamise osas. Oleme võtnud vastutuse kuulata ära, viia kokku, luua eeldused lahenduste leidmiseks erinevatele osapooltele, kes kooliga seotud. Samuti selgitada arusaadavalt, miks nüüdisajastatakse õpetaja ametit, kuidas toetab välishindamine õpetamist ja õppimist, missuguseid võimalusi sisaldavad riiklikud õppekavad ning milline tähendus on õppimisel ja õpetamisel kooli õppekava kehastuses kogukonna jaoks. Kaasates haridusmuutustest huvitatuid ning näitlikustades uuenduste rakendamise võimalusi, oleme loonud fooni muutunud õpikäsituse ellu jõudmisele.

Huvitavale Koolile esitatud esialgsed ootused on täitumas

Huvitava Kooli üleriigilistes mõttekodades 2014.aasta alguses esitati rida ootusi, mille täitumine aitaks kaasa õppimise ja õpetamise motiveerimisele ning koolikultuuri avatusele. Üheks selliseks ootuseks oli regionaalsete ümarlaudade algatamine ja eestvedamine osapoolte kaasamiseks ja aktiviseerimiseks. Tänaseks on Huvitava Kooli mõttekojad toimunud 8 maakonnas, neis on osalenud koos õpetajate-õpilastega ca 540 kohalikku arvamusliidrit ja eestvedajat. Algatusega on liitujaid väljastpoolt haridussüsteemi ning hariduse sõbrad on initsieerinud kohalikke mõttekodasid koolides ja valdades – teadaolevalt on neid toimunud 15, aga tõenäoliselt rohkemgi.

Mõttekodades räägitakse hariduse sisust, tuuakse esile maakondlikud koolide edulood, otsitakse kohapealsete probleemide põhjusi ning pakutakse lahendusi. Igas maakonnas on lepitud kokku, mida erinevad osapooled saavad teha nüüd ja kohe, et saavutada aastaks 2020 senisest suurem rahulolu kooli ja koolis toimuvaga. Ei oodata ülejõukäivaid pingutusi, vaid pühendumust ja suhtumise muutust. Näiteks on mõttekodades leitud, et:

• kool peab muutuste läbi viimiseks lapsevanemaid kooliellu rohkem kaasama;
• õpihuvi tõstmiseks ja hariduse kaasajastamiseks tuleb kõigi kooliga seotud huvirühmade koostöö süsteemsemalt planeerida ja ühiselt eesmärgistada; 
• koolid peavad leidma julgust kiiresti muutuvas ühiskonnas konservatiivset õpikeskkonda muuta ja kogukonna toel traditsioonilistest raamidest väljuda; 
• kool peab õpilasi rohkem kaasama õppekorralduslike otsuste tegemisse ja nende arvamusega kooliarenduses senisest enam arvestama.

Riiklike õppekavade arendust puudutavalt esitati esimeses Huvitava Kooli mõttekojas ootuseks, et vähendada tuleb ainekavade mahtu ning õppekavade põhimõtted tuleb kirjeldada selgelt ja arusaadavamalt. Käesoleva aasta 1. septembrist rakendusidki õppekavade uuendused, mis tagavad õpetajatele õppesisu kujundamisel rohkem valikuid ja otsustusvõimalusi ning toetavad nüüdisaegse õppijakeskse õpikäsituse elluviimist. Peagi jõuab lõpule töö ka teise ootuse täitmiseks – tegevõpetajate töörühmad on pool aastat tegelenud õppeprotsesside kirjelduste uuendamisega ja soovituslike juhendmaterjalide koostamisega. Töö tulemusena sündivad materjalid koondatakse ühtsesse veebikeskkonda ja seotakse peatselt valmiva e-õppevara portaaliga.

Ootused koolijuhtide ja õpetajate professionaalse arengu toetamisele on samuti realiseerumas. Koolijuhtimise kvaliteedi tõstmiseks on Haridus- ja Teadusministeerium kutsunud ellu arenguprogrammid nii tulevastele, alustavatele kui ka juba kogenud koolijuhtidele. Algaval õppeaastal on kavas uuendada koolijuhi kompetentsimudelit, mis on aluseks koolijuhtide värbamisele, töö tagasisidestamisele ning täiendusõppe pakkumisele. Samuti jätkatakse koostöös koolipidajate ja koolijuhtide ühendustega koolijuhtide hindamissüsteemi väljatöötamist, et võimaldada koolidirektoritele regulaarset professionaalset tagasisidet nende töö kohta. Õpetajate täiendusõppes on suund senisest kursuste põhisest õppimisest õpetaja mitmekesisema arengu toetamise poole, kusjuures erilise tähelepanu all on liidrioskused.

Huvitavaid koole tuleb juurde

Algatusele on tõendatult terekäe andnud ca 75 kooli ehk 14% kõigist põhikoolidest ja gümnaasiumidest, kuid tõenäoliselt on Huvitava Kooli põhimõtteid järgivaid koole rohkem. Samas ei ole meie eesmärgiks koole sildistada ega võrrelda võrreldamatut, sest iga huvitav kool võib olla huvitav isemoodi. Koolid katsetavad uusi õpimeetodeid ja koolielu korraldamise viise õuesõppest pööratud klassiruumini, projektõppest õpimängudeni, avatud klassiruumist õpipoisiõppeni. Mitmed koolid taasavastavad Johannes Käisi algatatud üldõpetuse metoodikat. On palju põnevaid ideid ja originaalseid lähenemisi. Haridusuuendus võib olla seotud nii õpetamispraktikaga (nt mängude rakendamine keeleõppes), aga ka muutustega õppetöö korraldamises (nt õppetundide pikkuse varieerimine lähtuvalt õpilase jõuvarudest erinevates kooliastmetes või tema erivajadusest). Ühe kooli haridusuuendus võib teise jaoks olla juba ammu järeleproovitud võte või meetod.

Meil puuduvad põhimõtted ja instrumendid hindamaks, kuidas muutused on mõjutanud koolide ja õpilaste arengut. Toimub omamoodi pimeduses kobamine või „kauboiharidus“. Kindel on see, et näiteks need 48 kooli, kes osalesid SA Innove juhitud üldhariduskoolide koostööprojektis „Üldõpetus ja ainetevaheline lõiming kooli õppekava rakendamisel“ või need, kes esitasid 94 ideed uute õpitoodete konkursile, on astunud huvitavuse ja motiveerimise teele. Koolide koostööprojekt on üks võimalustest, mille algatus Huvitav Kool on loonud lähtuvalt ootustest soodustada vastastikust õppimist, võrgustikutööd ja mentorlust. 2014.aasta kevadel liitusid 12 kooli õpikogukondade kujundamiseks, et muutunud õpikäsitust süsteemselt ellu viia. Projektis toetab Tartu Ülikool iga kooli konkreetsest vajadusest lähtuvalt, mis tähendab, et koolid saavad kasutada omanäolist rätsepatööd enda arenguks. Professionaalsed õpikogukonnad on parim viis koostöökultuuri arendamiseks: selle asemel, et olla oma õpilastega üksi, on igal õpetajal võimalik kasutada kõigi oma kolleegide teadmisi, kogemusi, oskusi ja ideid.

Partnerid aitavad muutustele kaasa 

Huvitava Kooliga on ühendust võtnud juba ligikaudu sada ettevõtet, vabaühendust ja võrgustikku, kes erineval viisil panustavad koolielu huvitavamaks ja õppimise-õpetamise nüüdisaegsemaks muutmisesse. Ent kooli partnerid ei tule ainult mittetulundus- ja ärisektorist. Näiteks kõrgkoolidel on valmisolek toetada koole uurimusliku õppe ja sujuvama ülemineku osas gümnaasiumist kõrgkooli. Eesti teatrite repertuaar ja lavastuste valmimine seostatakse üha enam riiklike õppekavade sisuga ning võimaldatakse läbi viia projektõpet erinevate õppeainete omandamiseks teatritehniliste vahenditega. Muuseumid teevad üha enam koostööd omavahel ja koolidega, et pakkuda õppekavaga tihedalt seostatud huvitavaid õppeprogramme.

Koos YFU Eesti ja Noored Kooli tegijatega korraldasime suve hakul Huvitava Kooli partnerite päeva, kus paljud meie partnerid kokku said ja kogemusi-mõtteid vahetasid. Heade praktikate jagamine andis taas kinnituse, et toimivaid koostöönäiteid ja õppimise huvitavamaks muutmise võimalusi on üle Eesti on väga palju. On kooli valik, kas ja kuidas ta pakutavaid võimalusi kasutab. Parima tulemuse saavad koolid koostööst siis, kuid nad fikseerivad süsteemse partnerluse kooli õppekavas ja aastaplaanis ega panusta juhuslikule ühekordsele koostööle.

Tulevikuplaanid

Huvitava Kooli kolmandal õppeaastal jätkame kindlasti sügiskonverentsi ja parimate praktikate päevaga, mis õpetajate tagasiside põhjal on kasulikumad, kui nii mõnigi koolitus. Need on äärmiselt populaarsed võib-olla ka seetõttu, et osalejatel on võimalik kogu päeva vältel olla ise aktiivne nii vahetute arutelude ja koostööharjutuste kui ka digirakenduste kaudu.

Jätkame maakondlike mõttekodadega ja jaanuarist 2016 keskendume temaatilistele aruteludele, milleks üldhariduses ainest jätkub. Loodame, et ka noored on osaluskohvikutes valmis taas arutlema uue mõtteviisi üle hariduses. Jätkuvalt peame väga tähtsaks koolide edulugude jagamist, milleks ootame koolide panust – oma saavutuste levitamine ei ole uhkustamine, vaid toetab haridusuuenduste levikut.

Oleme alustamas projekti, mille tulemusena saaksime hinnata, kuidas mõjutavad koolides kasutusele võetud uuendused õpilaste ja kooli arengut. Loodame, et saame partnerite abil jätkata ka koolidevaheliste koostööprojektide korraldamisega.

Huvitav Kool pole kampaania ega programm, mille kohta ühel kindlal ajahetkel saame raporteerida tulemustest ja joone alla tõmmata. Algatuse näol pole tegemist pealesunnitud lisakohustusega, vaid eelkõige võimalusega muutuda avatumaks. Huvitav kool on mõtteviis, mille levikule on suunatud algatuse senised ja eesseisvad tegevused.

Tule sügiskonverentsile ”Pädevuspõhine õpe – miks ja kuidas?”

Hea õpetaja, koolijuht, hariduse sõber!

Ootame teid Huvitava Kooli sügiskonverentsile ”Pädevuspõhine õpe – miks ja kuidas?” 12. novembril kl 11-15.45 2015 Tallinna Ülikoolis (Astra õppehoone, Narva mnt 29, Auditorium Maximum).

Pädevuspõhine õpe muutunud õpikäsituses. Õppiva kooli kujundamine.
Mida pädevuste arendamine eeldab koolijuhilt ja õpetajalt? Kuidas õppija pädevusi kujundada ja hinnata? Mis laadi tuge koolid haridusuuenduste rakendamisel vajavad?

Oma kogemusest räägivad Soome ja Gruusia eksperdid ning Eesti õpetajad ja koolijuhid. Valminud tugimaterjale, vahendeid ja täiendusõppe võimalusi tutvustavad Tallinna ja Tartu Ülikooli haridusuurijad.

Huvitava Kooli sügiskonverentsi kaudu toetatakse riiklike õppekavade rakendamist, tutvustades uusi algatusi, haridusuuringute tulemusi jms Eestis ja mujal maailmas. Konverentsi kevadisel sõsarüritusel parimate praktikate päeval pakume võimaluse jagada juba läbiproovitud häid kogemusi koolilt koolile, õpetajalt õpetajale.

Registreerimine ja kava

Osavõtt on tasuta. Registreeruda saab 20. oktoobrini või kuni kohti jätkub.

Kutsume koole ja õpetajaid esitama konventsile posterettekandeid – kuidas kavandate õpet pädevustest lähtudes, kuidas kujundate ja hindate õppija pädevusi oma tunnis/klassis/koolis? Posterettekandega esineda soovijatel palume anda sellest 30. septembrini teada: inga.kukk@ut.ee
Ettekannete esitamise tähtaeg on 20. oktoober.

Konverentsi korraldavad Haridus- ja Teadusministeeriumi algatus Huvitav Kool ning Tartu Ülikooli haridusuuringute ja õppekavaarenduse keskus.

Lisainfo: Inga Kukk, inga.kukk@ut.ee

Õpetajad, koolijuhid ja ülikooli hariduseksperdid jagavad kogemusi haridusuuenduste rakendamisest

24. augustil tuleb Tartus kokku ligi 100 õpetajat 12 Eesti koolist, kus riikliku õppekava haridusuuenduste rakendamiseks on loodud õpikogukonnad.

Koostööpäeva plenaarosas tehakse kokkuvõte senisest ühisest õppimisest ning võrreldakse koolikogemust Eestis ja Austraalias. Pärastlõunastes töötubades vahetavad õpikogukondades osalevad õpetajad kogemusi õppimist toetava hindamise, lõimingu, koolikiusamise vähendamise ja ennetamise, sooteadliku õppe ja pädevuspõhisele õppele ülemineku teemadel.

Koostööpäeva kava

Tartu Ülikooli haridusuuringute ja õppekavaarenduse keskus toetab õpikogukondade meetodil kooliarendust Haridus- ja teadusministeeriumi rahastusel teist aastat. Erinevalt tavapärastest õpetajate täiendõppest võimaldab õpikogukonna meetod lähtuda konkreetse kooli vajadustest, toetada uuenduste rakendamist pikema aja jooksul ja mitmekülgsemalt (seminarid ja nõustamised koolides, eriteemalised webinarid ja veebikursused, teiste koolide külastused). Ülikooli eksperdid on täiendanud mujalgi maailmas kasutatavat õpikogukonnas õppimise formaati kaardistusosaga. Eel- ja järelkaardistus võimaldab koolil valida õpikogukonnatööks enda jaoks kõige olulisemad teemad ja lõpuks hinnata töö tulemuslikkust.

Õpetajate ja koolide koostööd toetades soodustame parimate ideede ja läbiproovitud praktikate levikut.

Lisainfo: http://www.curriculum.ut.ee/et/oppekavauuendused

Olulisest ja mängulisest õpetamise kunstist

Eesti Õpetajate Liit koostöös TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia, Tallinna Ülikooli ja paljude haridusentusiastidega toob tänavusele Arvamusfestivalile õpetamiskunstide ala, kus arutatakse haridusvaldkonna dogmade ja õpetaja võimalike rollide üle. Kõiki huvilisi oodatakse reedel, 14. augustil Arvamusfestivali Õpiorgu neil teemadel kaasa mõtlema ja ütlema. 

Õpetajate liidu juhatuse liige Peeter-Eerik Ots tutvustab Arvamusfestivali õpetamiskunstide ala arutelusid lähemalt.

Õpetajad tunnetavad, et haridusvaldkond on kivistunud arusaamadest raske. Nii võetaksegi Arvamusfestivalil ette mõned suuremad dogmasambad ja vaadatakse, miks ja millel need püsivad. Võib-olla ei olegi stambid mujal kui meie peades ning koos ägedate kolleegidega peamiselt etenduskunstide valdkondadest pakume paremaid alternatiive. 

Õpetamiskunstide ala esimese arutelu käigus püüame kokku panna Eesti koondise hariduses. Vaatame kui pikk on mängijate pink ja kas jagub mängijaid kõikidele positsioonidele või püüavad kõik olla kesktormajad. Või eelistavad äärekaitses rohkem fännisektorile poseerida.

Arutelu "Haridusorkester on häälest ära ehk kellega õpetaja koos mängib?" toimub kell 12.30-14.00. Arutavad kõik kohalolijad, modereerib Margit Timakov koos üllatuskülalisega.

Andrus Vaarik. Foto: efis.ee

Teises arutelus „Õpetaja kompab piire“, on piiride, rollide, publiku ja vaatenurkade teemal oma mõtetega kohal näitleja Andrus Vaarik, kel jagub tarkuseteri igasugu rollide täitmiseks. Suve hakul sai talle antud palve riiklik õppekava pähe õppida ning see professionaalse õpetaja rollis publikule ette kanda. Tea, kas ta oleks sel juhul ainus inimene, kellel see tekst peas on? Vaarik ise ütleb enda kohta, et igasugune improvisatsioon nõuab väga head teksti tundmist. Kuidas on õpetajaga?

Arutelu "Õpetaja kompab piire – kes või mis päästab õpetaja lõksust?" leiab aset kell 14.30-16.00. Arutavad kõik kohalolijad, modereerivad Andrus Vaarik ja Peeter-Eerik Ots.

Kolmandas arutelus panevad Tallinna Ülikooli ja Viljandi Kultuuriakadeemia ning lasteaednike esindajad oma pead ja käed kokku, et luua kõigile nähtav vaimupilt õppimise ja õpetaja põlisemast olemusest. Ning siis taas kustutame pildi, et see uuesti teha.

Arutelu "Õppimise kunst või kunstlik õppimine?" ootab kõiki huvilisi osalema kell 17.30-19.00. Teiste seas arutlevad teema üle Viive-Riina Ruus ja Mari Lints. Modereerib Katrin Nielsen.

Loe õpetamiskunstide ala kohta lisaks ka postitust Arvamusfestivali blogis.

Arvamusfestivalil saab kogeda uutmoodi õppimist

Noored Kooli, SA Innove, SA Archimedes, Tallinna Ülikooli Haridusinnovatsiooni Keskus ja algatus Huvitav Kool toovad tänavusele Arvamusfestivalile uutmoodi õppimise teemaala, kus arutatakse, miks ja kuidas muuta ajale jalgu jäänud õppimis- ja õpetamispraktikaid. Arutelude vorm võimaldab kõigil osalejatel uutmoodi õppimist ise kogeda ning veenduda, kas sel viisil õppimine on „vanast koolist“ tulemuslikum ja huvitavam.

Hariduses puhuvad muutuste tuuled

Pilt Eesti haridusest on vastuoluline – rahvusvahelises võrdluses on meie õpilaste tulemused maailma tipus, teisalt on Eesti lapsed koolis õnnetud, ülekoormatud ja alamotiveeritud. Kõrgharidusega inimeste osakaal ühiskonnas järjest tõuseb, kuid paljud tööandjad ei leia tööturult sobivate oskustega töötajaid. Seetõttu ongi Eesti haridusringkondades järjest enam kanda kinnitamas arusaam, et seni valdav õppimis- ja õpetamispraktika vajab muutmist.

Uutmoodi õppimise teema pole samas aktuaalne ainult Eestis, vaid kogu maailmas arutatakse vajaduse üle industriaalajast pärit traditsioonilisi õppimisviise muuta – kool on ühiskondlikest muutustest maha jäänud, sest globaalses ja infotehnoloogiakeskses maailmas jääb päheõpitud tarkustest väheks. Inimesed peavad olema valmis pidevalt juurde ja ümber õppima, teistega koostööd tegema, mitmekesist infot analüüsima, iseennast hindama ja valikuid tegema jne.

Kas oleme aga valmis selleks, et kui muutub õppimise viis, võivad langeda ka õppijate teadmised ja tulemused? Kuhu suunas pöörata hariduslaev, et see karile ei jookseks? Kuidas täpsemalt uutmoodi õppimine ja õpetamine välja peaks nägema? Keda see üldse puudutab? Kuidas muutub sel juhul mitteformaalne haridus ja elukestev õpe? Milline on erinevate osapoolte roll vajalike muutuste saavutamisel? Kõigi nende ja mitmete teistegi küsimuste üle saavad kõik huvitatud koos õpilaste, õpetajate, lapsevanemate, haridusteadlaste ja –ametnikega arutada Arvamusfestivali uutmoodi õppimise teemaalal.

Noored Kooli ja Huvitav Kool olid haridusteemadega Arvamusfestivalil ka möödunud aastal. Sel korral on koostööpartnereid ja haridusvaldkonna aruteluteemasid juba palju rohkem.

“Räägi mulle ja ma unustan. Näita mulle ja ma mäletan. Kaasa mind ja ma saan aru”

Sellest Konfutsiuse mõttest lähtuvad nii muutuv õpikäsitus kui ka uutmoodi õppimise teemaala arutelud. Ei ole esinejaid ja kuulajaid, vaid on koosõppijad, kes aitavad teineteisel oma seniseid kogemusi mõtestada ja uusi perspektiive avastada. Mõned arutlejatest on avalikkusele tuntumad kui teised, kuid kõigi arvamused on võrdselt olulised ja väärtuslikud.

Arutelude teemad lubavad eeldada intrigeerivaid ja mõtlemapanevaid diskussioone. Näiteks arutelu „Kas õppijakeskne kool kasvatab pehmosid?“ tõstatab põhjendatud küsimuse, kas kool, kus lapsed tunnevad ennast igal hetkel hästi ja õnnelikult, valmistab neid ikka piisavalt hästi ette reaalseks eluks, kus töö ei ole alati jäägitult huvitav ja tuleb hakkama saada ka ebaeduga. Arutelu „Elukool või elukestev õpe - kus õpime eluks tegelikult vajalikke oskusi?“ muudab küsitavaks mitmed Eesti vanasõnad, sest mis puudutab uutmoodi õppimist, võib käbi kännust väga kaugele kukkuda ja mida Juku koolis õppimata jättis, õpib Juhan hiljem järele, kasvõi 90-aastasena. Arutelus „Kas tulevikukool vajab eraldi huviharidust ja noorsootööd?“ seatakse aga kahtluse alla mitteformaalse hariduse eksistents ja noortevaldkonna vajalikkus tulevikus. Seega võiksid teemad pakkuda huvi kõigile – nii neile, kes hariduse ja noorsootöö valdkonnaga igapäevaselt kokku puutuvad, kui ka neile, kes õppimise peale pärast aastatetagust koolilõpetamist mõelnudki ei ole.

Lisaks põnevale sisule ja kaasaegsele vormile võib uutmoodi õppimise alalt oodata ka mugavat füüsilist keskkonda – ebamugavaid koolipinke ja suhtlemist takistavaid tooliridu sealt kindlasti ei leia. Korraldajad lubavad osalejatele hoopis hubast aruteluõhkkonda, kus kõik tunnevad end hästi nii vaimses kui kehalises mõttes.

Uutmoodi õppimist saavad kõik huvilised kogeda Arvamusfestivali teisel päeval, 15. augustil Õpiorus.

Tutvu kavaga: www.arvamusfestival.ee/kava

2014.a Arvamusfestivali hariduslava arutelu "Millises koolis on hea õppida?"

Arvamusfestivali õpiorg

14.-15. augustil toimub Paide Vallimäel kolmas Arvamusfestival, mis on mõttevahetuspaik erinevate Eesti oleviku ja tuleviku jaoks oluliste küsimuste arutamiseks.

Tänavuse Arvamusfestivali ühed põnevaimad arutelud sünnivad Õpiorus, kus kahe päeva jooksul toimub neljal arutelualal tosin inspireerivat mõttevahetust haridusega seotud teemadel. Õpiorg pakub kõigile huvilistele võimaluse kogeda uutmoodi õppimist, osaleda kaasahaaravates aruteludes kooliväärtuste üle, koguda uusi teadmisi ja värskeid ideid digihariduse õpitubades ning lasta loovus valla õpetamiskunstide alal.

Lisaks saab Õpiorus panna end proovile köielaskumises, kinnitada keha koolipuhvetis, lahendada põnevaid ülesandeid hariduskilomeetril ning muidugi tutvuda uute inimestega ja nautida hubast aruteluõhkkonda. Igaüks on oodatud ja sõna saavad kõik. Tulge koos lastega – tegevust jätkub kõigile!

Foto: arvamusfestival.ee

Reede, 14. august

KOOLIVÄÄRTUSTE ALA

12.00-13.30          Kas loodus on meid selliseks teinud?
Kas soorollid on määratud loodusest või on need ühiskondlik konstruktsioon? Kuidas need avalduvad ja kuidas neid koolis taastoodetakse? Millised tagajärjed on sellel ühiskonnale ja kas oleks võimalik koolis asjadesse teadlikumalt suhtuda ning tegelikult võrdõiguslikkust edendada?

Arutavad Ülle-Marike Papp ja Eha Reitelman Eesti Naisteühenduste Ümarlauast, kirjanik Elo-Maria Roots, haridusaktivist Evelin Tamm ja Tallinna Ülikooli teadlane Tiiu Kuurme. Modereerib Gertrud Kasemaa. Arutelu korraldab Tallinna Ülikool.

14.30-16.00          Vaimse tervise nõiaring: kes on süüdi?
Kutsume kõiki asjaosalisi ja huvilisi arutelule, mille eesmärk on täpsustada iga täiskasvanu rolli ja vastutust vaimse tervise teemadega tegelemises kooli kontekstis. Mis on iga osapoole võimalused, õigused ja kohustused? Vaimse tervise probleeme on pea pooltel koolilastel. Kolmandikul on esinenud viimase aasta hooksul depressiivseid episoode. Kes noore muresid märkab? Kes ja kuidas peab tegutsema? 

Arutavad õpilane Marleen Marlot, lapsevanem Kalev Roosiväli, koolijuht Liis Reier, koolipsühholoog Triin Kahre ja õpetaja Margit Timakov. Modereerivad Anna-Kaisa Oidermaa ja Marit Kannelmäe-Geerts. Arutelu korraldab MTÜ Peaasi.

17.00-18.30          Miks õpetaja kardab lapsevanemat ja lapsevanem õpetajat?
Eestis ei ole täna üksmeelt selle suhtes, kes on lapse arengus suurem ekspert: kas lapsevanem, kes tunneb oma last sünnist saadik, või õpetaja, kes näeb iga last võrdluses paljude teistega ning kellel on ka vastav akadeemiline haridus. Ent siiski tunnevad lapsevanemad sageli, et õpetaja õpetab pigem ainet kui last ja õpetajatel on sageli raske mõista lapsevanemate soove ja vajadusi. Mida teha? Millal on jäme ots lapsevanema, millal õpetaja käes?

Arutavad kõik kohalolijad, modereerib Kadri Ugur. Arutelu korraldab Tartu Ülikooli Haridusuuenduskeskus.


ÕPETAMISKUNSTIDE ALA

12.30-14.00          Haridusorkester on häälest ära ehk kellega õpetaja koos mängib?
Haridus on lai valdkond, kus tegutseb väga erinevaid organisatsioone, asutusi ning isikuid, kõigil oma eesmärgid, ülesanded ja unistused. Heaks koostoimeks on vaja ladus koostöö, ülesannete jaotus ja teineteise toetamine. Täna see nii ei ole.

Arutavad kõik kohalolijad, modereerib Margit Timakov koos üllatuskülalisega.

14.30-16.00          Õpetaja kompab piire – kes või mis päästab õpetaja lõksust?
Kas õpetajal on võimalik üle piiri minna? Millises suunas on piirid kõige lähemal ja kus kõige kaugemal? Kui astuda ise õpetaja kingadesse, siis mille järgi oma asukoht teiste kultuurifunktsioonide suhtes määrata. On see lõks ja nõiaring või liiguvad piirid eemale, kui õpetaja neile läheneb...

Arutavad kõik kohalolijad, modereerivad Andrus Vaarik ja Peeter-Eerik Ots.

17.30-19.00          Õppimise kunst või kunstlik õppimine?
Aruteluvoor keskendub teemale, miks peaks üldse käima päevast päeva koolis ja lasteaias, kui internetiavarusest leiab haaravamat õppeainest ja hetkega võib minna reisile kaugetesse maadesse ja aegadesse. Millal lõpeb õppimine, kas diplomi ja direktori käepigistusega või on olemas mingi universaalne õpihimu? Kuidas inspireerida õppijaid, sealhulgas õpetajat, kui ruumid on täis, nii reaalsed kui virtuaalsed? Kust ammutada meelekindlust ja usaldust, et OMA TEADMISENI läbi murda?

Arutavad kõik kohalolijad, teiste seas Viive-Riina Ruus ja Mari Lints. Modereerib Katrin Nielsen.

Õpetamiskunstide ala arutelusid korraldab Eesti Õpetajate Liit koostöös TÜ Viljandi Kultuuriakadeemiaga.


Laupäev, 15. august

UUTMOODI ÕPPIMISE ALA

10.30-12.00          Kas õppijakeskne kool kasvatab pehmosid?
Eesti hariduse tulevikuideaaliks on kujunemas kool, kus õppimine on huvitav ja õpilase individuaalsetest vajadustest lähtuv, hindeid enam ei panda, õpikoormus on väiksem ning kedagi ei kiusata. Kas kool, kus lapsed tunnevad ennast igal hetkel hästi ja õnnelikult, valmistab inimesi ette päriselu karmiks olelusvõitluseks? Kuidas muutub Eesti konkurentsivõime maailmas, kui meie lapsed on kasvanud õppijakeskses ja huvitavas koolis? Miks tahame muuta tänast heade tulemustega kooliharidust, mis on andnud meile arvestatava hulga maailmatasemel edukaid teadlasi, ettevõtjaid ja loomeinimesi?

Arutavad õpetajad Indrek Lillemägi ja Indrek Riigor, koolijuht Tarmo Valgepea ja TLÜ haridusinnovatsioonikeskuse juhataja Pille Slabina. Modereerib Mari-Liis Nummert. Arutelu korraldab SA Noored Kooli.

13.00-14.30          Kas tulevikukool vajab huviharidust ja noorsootööd?
Eesti koolid kasutavad üha enam aktiivõppemeetodeid, projekt- ja õuesõpet ning püüavad järjest rohkem arvestada õpilase huvide ja vajadustega. Selle nihkega on kooli ja noorsootöö põhimõtted ning õppemetoodika muutumas järjest sarnasemaks. Kas teineteisele lähenemine tähendab seda, et kool on üle võtmas noorsootöö (sh huvitegevuse) rolli või hoopis seda, et kool saaks osa õppimisest „välja anda“? Kuidas saavad koolid juba täna partnerite abil õppimist huvitavamaks muuta ja väljaspool kooli omandatud oskusi ja kogemusi koolis arvestada?

Arutavad Konguta Kooli direktor Liina Tamm, Lille maja noortekeskuse juhataja Hele-Riit Vällik, Kehtna Kunstide Kooli juhendaja Mari Tammar. Modereerib Siim Värv. Arutelu korraldab SA Archimedes.

15.00-16.30          Elukool või elukestev õpe – kus õpime eluks tegelikult vajalikke oskusi?
Meie aeg eeldab inimeselt suutlikkust teha pidevalt ja väga erinevaid valikuid oma elus ja karjääris, ümber õppida, ennast täiendada ja areneda – elukestvat õpet. Õppimine nii põhikoolis ja gümnaasiumis kui ka kutse- ja täiskasvanuhariduses peab toetama vastavate võimete, oskuste ja hoiaku kujunemist. Kuidas leiaks iga Eesti inimene just endale õiged teed ja valikud? Kuidas tagada, et hariduses poleks tupikteid ning iga inimese potentsiaal leiaks täieliku rakenduse? Mida saavad selleks teha hariduse korraldajad, tööandjad, õppijad ise?

Arutavad Piret Tatunts (Tartumaa Rajaleidja keskuse juht), Marko Ala (Oot-oot tegevjuht), Andrus Mõttus (Tartu Kutsehariduskeskuse direktor) ja Vahur Ausmees (Tallinki personalidirektor). Modereerib Mari Karm. Arutelu korraldab SA Innove.

Uutmoodi õppimise ala arutelude korraldust toetab algatus Huvitav Kool.


DIGIHARIDUSE ALA

11.00-12.30          Kas Eesti haridust on tabanud digimürgitus?
Arutleme positiivses ja negatiivses võtmes sõnapaari digi ja haridus ümber.

Arutavad lapsevanem Peeter Marvet, koolijuht Airi Aavik, Tartu abilinnapea Jarno Laur ja õpetaja Kalle Lina. Modereerib Ene Koitla.

13.30-15.00          Miks lapsed lähevad digimaailmast pöördesse?
Õpilased annavad soovitusi haridusinimestele - mida, miks ja mida mitte digivahenditega koolis teha.

Arutavad Väätsa kooli õpilased, modereerib Kadri Pius.

16.00-17.30          Digimürgitatute tulevik: kuidas õppida täna nii, et oma töökohta homme arvutile mitte kaotada?
Kas tänane haridus arvestab tulevikuühiskonna vajadustega? Kes on tööandja jaoks digipädev töötaja? Kas digioskamatu töötaja piirab ettevõtete arengut? Tõenäoliselt pole tööturg veel digimürgine, kuidas praegu on mõistlik käituda? Millised on digipädevate inimeste eneseteostusvõimalused võrgustunud maailmas? 

Arutavad Kristjan Rebane (Tallinna Tehnikaülikool), Priit Raspel (Riigi Infosüsteemide Amet), Merle Liisu Lindmaa (Skype Technologies OÜ), Kaarel Kotkas (AS Jalax). Modereerib Henrik Roonemaa.

Digihariduse ala arutelusid korraldab Hariduse Infotehnoloogia SA koostöös Väätsa Kooliga.


Õpioru programm on täiendamisel.

Uuri lisa sündmuse Facebooki lehelt ja Arvamusfestivali kodulehelt.

Huvitava Kooli partnerid said kokku

Ettevõtetel, kultuuriasutustel ja haridusvaldkonna vabaühendustel on koolidele palju pakkuda ning juba toimivatest headest koostöönäidetest tasub eeskuju võtta, leidsid sel kolmapäeval Energia Avastuskeskusesse kogunenud ligi 70 Huvitava Kooli partnerite esindajat.

Huvitava Kooli partnerite päeval kohtusid ja vahetasid kogemusi organisatsioonid, kes panustavad õppimise ja koolielu huvitavaks muutmisesse. Päev pakkus võimaluse kuulata inspireerivaid esinejaid, jagada oma parimaid praktikaid, osaleda põnevates töötubades ning leida uusi partnereid ja koostöövõimalusi.

Partnerite päeva juhtisid imetlusväärse professionaalsusega äsja 8. klassi lõpetanud Franz Malmsten Gustav Adolfi Gümnaasiumist ja Annabel Kilk Tallinna Arte Gümnaasiumist.

Nii näiteks inspireeris Vanemuise teatri noortetöö juht Mall Türk kõiki kohalviibijaid lugudega teatris korraldatud koolipäevadest ja Kollase Kassi suvekoolist. YFU Eesti juht Kadri Eensalu tõi esile YFU kogemuse ettevõtlikkuse edendamise ning keele- ja kultuuritundide läbiviimisel, aga ka õpilasuurimusteks teemade pakkumisel. „Tagasi kooli“ algatuse eestvedaja Teibi Torm jagas näiteid mitmete organisatsioonide eriprojektidest, mille raames on suur hulk ettevõtte töötajatest külalistunde andnud (vt Swedbanki ja Ahhaa keskuse näiteid) või vabaühendus oma sõnumit õpilasteni viinud (vt Terve Eesti SA näidet). Eesti Pandipakendi turundusjuht Kerttu-Liina Urke rääkis keskkonnaprojektidest, mida ettevõtte juba kolm aastat koolidele on korraldanud, et tõsta õpilaste keskkonnateadlikkust ning õppematerjalidest, millega aidatakse õpetajatel tundides säästva arengu teemasid käsitleda. Energia Avastuskeskuse direktor Kertu Saks tutvustas koostööprojekti Tallinna Ülikooliga, mille raames pakutakse õpetajakoolituse tudengitele võimalust õppida, kuidas kogemusõppe kaudu õppijate aktiivsust ja õpimotivatsiooni toetada. TK-Team AS-i müügijuht Tarmo Nugis ja Põltsamaa Ühisgümnaasiumi IT-juht Janel Palm aga jutustasid tahvlitehase ja kooli koostööst koolile vajalike tehniliste vahendite pakkumisel.

Kerttu-Liina Urke rääkimas Eesti Pandipakendi keskkonnaprojektidest

Koostöös võiks saavutada uue kvaliteedi 

Päeva teises osas arutasid partnerid väiksemates vestlusringides, kuidas edaspidi üheskoos veel paremini koole toetada. Leiti, et sageli tekivad koostöötõrked sellest, kui tehakse eelduseid teise osapoole ootuste suhtes ja arvatakse teadvat, mida kool vajab, seda koolilt küsimata. Toodi välja, et palju tehakse dubleerivaid tegevusi ja mitmed organisatsioonid pakuvad sisuliselt sarnaseid võimalusi, mille puhul võiksid need algatused koos tegutsedes saavutada uue kvaliteedi. Pakuti, et abi oleks ühtsest infosüsteemist, mis info juba olemasolevate koolide partnerite tegevuste kohta kokku koondaks – nii leiaksid samade eesmärkide nimel tegutsevad algatused teineteist lihtsamini üles.

Oma kogemust jagas aruteluringis ka Eesti Teatri- ja muusikamuuseumi direktor Tanel Veeremaa (pildil keskel)

Võimaluse õppida teiste kogemusest ja arutleda koostööideede üle pakkusid ka töötoad, kus leiti Meremuuseumi haridusprogrammide näitel võimalusi oma tegevuste riikliku õppekavaga seostamiseks ja arutati Noored Kooli teenusedisaini kogemuse najal, kuidas koolile oma ideega läheneda. Samuti oli võimalus kuulda Tartu Kristjan Jaak Petersoni Gümnaasiumi kogemust kooli õppekava koostamisest, kuhu partnerite pakutavad võimalused on sisse kirjutatud ning saada inspiratsiooni Läänemaa Arenduskeskuse haridusinnovatsiooni tegevuskava koostamise projektist.

Töötuba "Kuidas toetada oma paikkonna koolide ja partnerite koostööd?", mida juhtis Läänemaa Arenduskeskuse juht Andres Huul.

Partnerite päeva idee ja teostus tuli partnerite endi poolt 

Huvitava Kooli partnerite päeva idee tuli YFU Eesti poolt, kelle igapäevatööks on rahvusvahelise õpilasvahetuse korraldamine. YFUkad leidsid, et neil on mitmeid häid koostöökogemusi koolidega, mis vääriksid Huvitava Kooli raames jagamist, kuid samas ka palju küsimusi, mille osas teistel kooliga koostööd tegevatel organisatsioonidel võiks häid lahendusi olla. Nii tegidki nad ettepaneku korraldada üks Huvitava Kooli partnerite kokkusaamine, et leida uusi kontakte ja koostöövõimalusi haridusvaldkonnas tegutsevate vabaühenduste ja asutustega. Päeva sisulise poole ettevalmistamiseks kaasasime YFU eestvõttel ka Noored Kooli ning esinejate ja töötubade läbiviijatena hiljem veel kümme erinevat organisatsiooni. Nii oli päeva korralduski koostöine protsess, mis lõi ühendavaid sidemeid edaspidisteks ühisteks ettevõtmisteks.

YFU Eesti tegevujuht Kadri Eensalu partnerite päeva aruteluringis

„Uskumatu, kui palju põnevaid ja lahedaid asju tehakse meie väiksel haridusmaastikul,“ võttis üks osaleja päeva kokku. „Mulle oli Partnerite päeva kogemus väga inspireeriv ning pani mõtted tuleviku suunas liikuma,“ leidis teine. „See, et ajast pidevalt natuke puudu tuli, näitab, et OLI, mille üle arutleda!“ tõi välja kolmas. „Sellised kohtumised on vajalikud – just kontaktide vahetamise ja ideede põrgatamise ja õppimise jaoks,“ ütles neljas. Nii võibki tõdeda, et hariduse uuendajatel ja kooliellu panustajatel tasub edaspidigi kokku saada ja suurema koostöö poole püüelda.

Huvitava Kooli poolt oleme igal juhul valmis oma partnerite kohtumisi ka tulevikus võõrustama!

Huvitava Kooli mai

Üha soojemaks muutuv ilm pakub suurepäraseid võimalusi põnevateks õuesõppe tundideks ning kogukondlikeks ühistegevuseks, mis kodukoha kooli huvitavamaks aitavad muuta. Kevadiste koristustalgute kõrval võib korraldada näiteks Huvitava Kooli mõttekoja, kutsuda „Tagasi kooli“ kaudu külalisõpetaja või kasutada teisi meie partnerite poolt pakutavaid võimalusi koolielu mitmekesistamiseks.

7. mail koguneb Huvitava Kooli maakondlik mõttekoda Hiiumaal ja juba järgmisel päeval, 8. mail Läänemaal. Sarnaselt eelnevatele regionaalsetele mõttekodade arutleme siingi ühiselt, mille poolest on maakonna koolid huvitavad, mõtleme, mida on tarvis võimalik koostöös edendada maakonna hariduse sisus ning esitame küsimuse „kuidas?“ – kuidas saan mina või minu organisatsioon kaasa aidata kodukoha kooli õpetuse ja kasvatuse huvitavamaks muutmisele.

Lauaarutelu Saaremaa mõttekojas

Lisaks maakondlikele aruteludele toimub üle Eesti mitmeid kooli ja kogukonna tasandi Huvitava Kooli mõttekodasid. Aprillis arutleti kooli huvitavuse üle näiteks Põltsamaal, Väike-Maarjas, Kostiveres, Viljandi Kesklinna Koolis ja Viljandi Jakobsoni Koolis. Sarnased ühe kooli või valla kogukondade mõttekojad jätkuvad ka mais.

Mõttekoda Viljandi Jakobsoni koolis

19. mail kell 10-17 toimub Huvitava Kooli toetusel Tallinna Ülikooli Mare maja aatriumis supervisioonipäev „Kuidas koostöös haridusstrateegia ellu viia? Supervisioon ja coaching muutunud õpikäsituse mõtestamisel ja rakendamisel.“ Supervisioonipäeval osalevad koolide meeskonnad, Rajaleidja keskuste spetsialistid, ülikoolide esindajad ja haridusametnikud, et luua ühist muutunud õpikäsituse tähendust ning teha kokkuleppeid, kuidas koostöös soovitud eesmärke saavutada. Supervisioonipäeva korraldavad Eesti Supervisiooni ja Coachingu Ühing koostöös Tallinna Ülikooliga. Lisainfo: Kreet Aun, kreaun@hotmail.com, tel 521 1065.

Õpetajate Lehes alustas üldpädevuste artiklisari, kus Tallinna Ülikooli ja Tartu Ülikooli teadlased selgitavad riiklike õppekavade üldpädevuste olemust, miks need olulised on ja kuidas nende arengut toetada. Artiklid, mis ühtlasi kajastavad Haridus- ja Teadusministeeriumi tellitud ja viis aastat kestnud üldpädevuste uuringu tulemusi, oleme avaldanud ka oma blogis ja need on osutunud väga populaarseks. Seni ilmunud artiklites on Eve Kikas kirjutanud üldpädevuste arendamise vajalikkusest, Grete Arro enesemääratluspädevusest ning Tiia Tulviste ja Anni Tamm väärtuspädevusest. Edaspidi saab täpsemalt lugeda õpi-, suhtlus-, ettevõtlikkus-, matemaatika-, sotsiaalsest ja kodanikupädevustest ning üldpädevuste hindamisest.

Huvitav Kool aitab ka sel aastal haridusteemadel Arvamusfestivalile jõuda. Kui möödunud suvel korraldasime hariduslava koos Noored Kooli programmi vilistlastega, siis sel korral haridusvaldkonna arutelud enam ühele lavale ei mahu. Korraldajate seas on üle kümne organisatsiooni, teiste seas näiteks meie head partnerid loovhariduse ühendus, HITSA, Tallinna Ülikooli haridusinnovatsiooni keskus jpt. Kindlasti on kavas kasutada mitmekesiseid kaasavaid aruteluvorme ja põnevaid lahendusi, et hariduse üle arutlemine ja õppimine oleks võimalikult huvitav. Seega tasub kõigil haridushuvilistel tänavune Arvamusfestival juba aegsasti kalendrisse märkida – see toimub 14.-15. augustil Paide Vallimäel.

Hetk 2014. a Arvamusfestivali hariduslavalt

Huvitava Kooli aprilli uudised

Naljakuu aprill toob Huvitavale Koolile mitmeid olulisi sündmusi, kus tõsiste arutelude kõrval loodetavasti ka natuke nalja saab, sest naer teeb rinna rõõmsaks ja hea tujuga on hoopis toredam koolis uuenduslikke lahendusi katsetada. Uut energiat uue õpikäsituse rakendamiseks pakub ka üha soojemalt paistev kevadpäike – on suurepärane aeg kooli huvitavamaks muutmiseks!

9. aprillil toimub Tartus II Huvitava Kooli parimate praktikate päev, mis seekord kannab pealkirja ”Kooli õppekava kui võimalus”. Enam kui 150 õpetajat, koolijuhti ja haridushuvilist üle Eesti kogunevad Dorpati konverentsikeskusesse, et jagada üksteisega seda, mida oma koolis juba hästi tehakse. Päev, kus praktikud õpivad praktikutelt, soodustab koolide koostööd ning on tunnustuseks õpetajatele ja koolijuhtidele, kes on julgenud oma koolis õppimist huvitavamaks muutvaid lahendusi rakendada. Parimate praktikate päeva korraldame koos SA Innove ja Tartu Ülikooli haridusuuringute ja õppekavaarenduse keskusega. Lisainfo: http://www.innove.ee/et/yldharidus/registreerimine-huvitav

15. aprillil koguneb Lääne-Saare vallas Nasva klubis Saaremaa Huvitava Kooli mõttekoda. Arutame saarlastega, mille poolest on Saaremaa koolid huvitavad, mõtleme, mida on tarvis ja võimalik koostöös edendada saare hariduse sisus ning esitame küsimuse „kuidas?“ – kuidas saan mina või minu organisatsioon kaasa aidata kodukoha kooli õpetuse ja kasvatuse huvitavamaks muutmisele. Saaremaa regionaalne mõttekoda toimub koostöös MTÜga Saaremaa Huvijuhid ja Saare Maavalitsusega.

Aprillis toimub mitmeid kooli ja kogukonna tasandi Huvitava Kooli mõttekodasid. Näiteks 11. aprillil koguneb mõttekoda Kostiveres ja 29. aprillil Põltsamaal. Kavandamisel on Huvitava Kooli arutelud Väike-Maarjas ja Pirital. Mõttekojad toovad kokku kohaliku hariduselu juhtide ja otsustajate, õpetajate ja õpilaste, aga ka haridussüsteemist väljaspool tegutsevate inimeste hääled, et peegeldada kogukonna ootusi koolile ja kohalikule hariduselule. Üheskoos otsitakse võimalusi, kuidas erinevad osapooled saavad kaasa aidata sellele, et kodukoolist saadav haridus oleks kõrgel tasemel, huvitav ning vastaks kogukonna ja tänapäeva ühiskonna ootustele. Huvitava Kooli mõttekodade kohta saab lähemalt lugeda siit.

Teeme jätkuvalt koostööd paljude partneritega. Märtsis saime kokku mitme organisatsiooni esindajatega, kes panustavad oluliselt koolide huvitavaks muutmisse. Näiteks Tallinna Ülikooli Haridusinnovatsiooni Keskuse ja Kasvatusteaduste Instituudi juhtidega arutasime koostöövõimalusi muutunud õpikäsituse rakendamise toetamisel, Viimsi Kooli Teadmiskeskuses uurisime, mis innustab lapsi innukalt reaalteaduste huviringides käima, Energia Avastuskeskuse kogemusest saime ideid, kuidas koolivälised partnerid saaksid ülikoolidega koostööd teha, YFU Eesti tegijatega aga hakkasime korraldama Huvitava Kooli partnerite päeva.

Olgugi siinkohal esmakordselt eelteatena välja hõigatud, et 10. juunil toimub Energia Avastuskeskuses I Huvitava Kooli partnerite päev, kus kohtuvad ja vahetavad kogemusi organisatsioonid, kes panustavad õppimise ja koolielu huvitavaks muutmisesse. Tahame luua oma partneritele võimaluse jagada parimaid praktikaid, kuidas koostöös on kooli huvitavamaks muudetud ning luua uusi kontakte ühisteks ettevõtmisteks tulevikus. Täpsemalt anname partnerite päevast teada edaspidi.