VAT Teatris esietendub 17. mail spetsiaalselt gümnaasiuminoortele mõeldud “Foorumetendus: Vaheaasta”. Lavastust mängime mais vaid 3 korda, ent see jääb mängukavva ka sügisel. Foorumteater on unikaalne ja tõhus meetod, mille abil analüüsida sotsiaalseid protsesse ning näidata publikule, et igale probleemile leidub mitu lahendust. Foorum on meetod, mille abil esitada raskeid, kuid vajalikke küsimusi.
Siin aga mõned küsimused foorumi enese kohta.
Mis on foorumteater?
Foorumteatri puhul on tegu interaktiivse ja ühiskondliku rakendusteatri meetodiga. Heal lapsel palju nimesid - uues lavastuses nimetame seda kaasa(rääki)misteatririks. Seda võib kirjeldada ka dialoogiteatrina, sest rõhutab, et monoloogid ühiskonnas soodustavad diskrimineerimist; suhtlus aga vastuoksa vabastab inimesi, loob lahendusi, väestab. Antud teatrivorm pakub vaatajatele võimaluse kaasa mõelda ning teha ettepanekuid, kuidas lahendada just konkreetse publiku jaoks olulisi probleeme.
 |
| Foorumteatri etendus |
Foorumteatri etenduses toimub esmalt publiku ettevalmistamine ja õhkkonna loomine, et osalejad sooviks ning julgeks arvamust avaldada. Seejärel mängitakse ette stseen, kus peategelane püüab ebaõnnestunult saavutada oma soove, eesmärke, unistusi. Ta püüab ületada takistusi ja rõhumist, kuid teda ei saada edu. Seejärel keritakse lugu tagasi algusesse ja mängitakse uuesti nii, et publik saab tegelaste otsuseid mõjutada.
Loo keskmes asub “rõhutu”, inimene, kelle soove ja vajadusi keegi piirab. Foorumteatris on rõhutu ühtlasi ka etenduse peategelane ja kangelane, keda proovitakse aidata. Keskseks töövahendiks on diskussioon ja mäng.
Kust see tuleb?
Mõiste “foorum” on pärit Vana-Roomast, kus foorumid olid ühiskonnaelu keskusteks. Seal said kogukonna liikmed kokku ja arutasid probleeme, võtsid enda jaoks kriitilistel teemadel seisukohti.
Foorumteatri meetod on üks osa rõhutute teatri (The theatre of the oppressed) tehnikate süsteemist, mille lõi Augusto Boal 1960ndatel aastatel Brasiilias. Ta on öelnud, et teatri kõrgeim eesmärk on vaataja kaasamine etendusse, sest nii saab ühiselt tegeleda kriitilise mõtlemisega ja harjutada reaalsuseks. Foorumteatri üks baasmõte on, et kõigil inimestel on võime mõjutada sotsiaalseid muutusi. Boal eksperimenteeris mitmete interaktiivse teatri vormidega (nt ajaleheteater, nähtamatu teater, seadusandlik teater jt).
Kaua ta siin on olnud?
Eestis tutvustas foorumteatrit just VAT Teater 1999. aastal, mil toimusid esimesed foorumetendused „Vägivallata nooruse” festivalil. Sellest ajast on tehtud palju teavitustööd, etendusi ja kogukonnaprojekte. Aastaid tegutses ka VAT Teatri Foorumgrupp. Foorumteater on Eestis leidnud pidevalt uusi praktikuid ja kasutusalasid.
Milleks seda kasutatakse?
Foorumteater on sündinud revolutsioonide tuules ja soovib anda inimestele tagasi jõu otsustada iseenda elu üle. Seda printsiipi saab rakendada mistahes valdkonnas, kus üksikisik või grupp seisab silmitsi dilemmaga.
Sihtgrupiks pole ainult koolinoored. Foorumeid korraldatakse igale vanusegrupile, vahel lähtutakse ka kindlast elukutsest. Eestis on foorumteater leidnud enim rakendust vägivalla ennetustöös. Fookuses on olnud pereprobleemid, sõltuvuskäitumine, karjäärinõustamine, lein, religioon, suhteprobleemid, seksuaalkäitumine jpt. Boalile meeldis öelda, et teema ei ole teema, sest protsessi juures on kõige olulisem suhtlus ja inimkontakt - tähtis on jõuda dialoogini. Tähtis on tõsta esile neid teemasid ja gruppe, kelle hääl vajab kõlamiseks tuge.
Foorum on mitmetirakendatav: see võib olla omaette teatrisündmus või meetod “klassikalise” lavastuse sees (VATis kasutati foorumi võttestikku lavastuses “Klammi sõda”). Foorum on kasulik vahend materjali kogumiseks (VATi repertuaari on niimoodi jõudnud lavastused nt “Mirr” ja “Netis sündinud”). Mitmed VAT Teatri töötoad on arenenud välja foorumteatri erinevatest elementidest. Foorumit saab kasutada teavitus- ja ennetustööks ning kogukonnategevuste edendamiseks.
Mida teeb foorumetenduses näitleja?
Tihti sünnivad foorumlood lavastusprotsessis grupitööna. On olemas algmaterjal, aga foorumnäitlejad panustavad alati ka oma lugude jagamisega.
Etenduses on näitleja roll esmalt mängida ette stseen ja hakata seda siis lähtuvalt publiku ettepanekutele muutma. Tihti saab näitleja mängida üht olukorda mitmeid kordi, kuni publik viimaks tulemusega rahul on. Foorumnäitleja peab olema osav improviseerija, sest kunagi ei tea, mis ideedega publik lagedale võib tulla.
Mida teeb publik?
Foorumteatri publikut võib nimetada vaataja-näitlejaks, sest ta on aktiveeritud ja tal on etenduse arengutes kandev roll. Boali nägemuses on kõik saalisolijad osalised - ka need, kes ei räägi. Kui publik mõtleb tegelastega intensiivselt kaasa, on kaastundlik ja avatud, siis on lootust, et ta hakkab viimaks analüüsima enda käitumist. Kogukondlikkus kasvab ka seeläbi, et publik saab kuulda mitmete saalisistujate seisukohti, nende muresid ja rõõme - see aitab paremini mõista ühiskondlikut tervikpilti. Foorumteatrit on nimetatud ka julguseõpetuseks. Võtta sõna või kujundada selge seisukoht - see nõuabki vaprust.
Kes on Jokker?
Foorumteatri etenduse läbiviijat nimetatakse Jokkeriks. Ta on justkui mängujuht, kes kehtestab sündmuse reeglid publiku jaoks, initsieerib rollivahetusi ning lõpuks teeb kokkuvõtte ning sõnastab iga sekkumise kaudu pakutud lahenduste eesmärgid. Jokker on ühtlasi jutustaja, kes aitab publikul suurt pilti näha, kui ka “wild card”, kelle võimuses on kaardipakk sassi ajada.
Jokkeri eesmärk on luua turvaline keskkond ja julgustada mõttevahetust. Just tema eestvedamisel esitatakse võimalikult palju küsimusi ja leitakse peategelase takistustele lahendused. Selleks on Jokkeril terve tööriistakast, kust seest vajalikke võtteid ja trikke valida. Jokker seab kahtluse alla status quo´d, ta innustab lahendama konkreetset lugu, mida laval nähakse, samas loob sotsiaalse dialoogi ka laiemalt teema osas, millest lugu räägib. Iga foorumetendus on ainukordne, sest publik on alati uus.
Kuidas valitakse teema?
Foorummeetod aitab esile tuua lugusid, kus keegi kannatab ebaõigluse all. ja loob pinnase ühiselt lahenduste otsimiseks. Teemani võib jõuda mitmel moel. Võib liikuda üldiselt väiksemale: keskendume ühele ühiskondlikule kitsaskohale ja otsime grupi, keda see eriti puudutab. Võib minna spetsiifilise grupi juurde ja ammutada neilt teema. Kui teema on pärit ühest konkreetsest loost, siis foorumetenduse tarbeks muudetakse see üldisemaks, et publiku jaoks oleks pilt laiem. Foorumlugu ei tohi olla liiga lihtne, lahendus algusest peale ilmselge. Ka teema peab peitma endas mitmeid sotsiaalseid ja psühholoogilisi tahke, sest vaid nii on publikul võimalik millessegi kaevuda ja probleemi üle pead murda.
Miks vaheaasta?
Antud loo sünni taga on meetod nr 2: dramaturg Jürgen Rooste õngitses koolinoortelt nende peamisi murekohti. Erinevate teemade vahelt tõusis korduvalt üles noorte vajadus vaheaasta järele. Põhjuseks toodi tihti soov hetkeks hoog maha võtta ning end kõrvalt jälgida: mida ma ikkagi soovin oma elust? Mis suunas tahan edasi liikuda? Noored tunnevad, et nad pole oma valikutes vabad - nende peal lasuvad vanemate ootused ja ühiskondlik surve: tuleb edasi õppida, edasi rügada, peatuda ei tohi hetkekski! Selline tormamine võib aga kiiresti lühisesse ajada.
Kellele see lugu on?
Kuna vaheaasta muutub eriti kõnekaks just ülikoolis, siis on peamine sihtgrupp gümnaasiuminoored, kellel see etapp peagi terendab. Kuidas valida endale elukutset? Kuidas oma aega kõige targemini kasutada? Kas värskelt täisealiseks saanud inimesel on üldse oskusi selliseid suuri otsuseid ilma targemate nõustamiseta langetada?
Iseenesest puudutab see küsimus ka põhikooli lõppu. Ka 9ndikud tormavad kevaditi koolist kooli ning põevad gümnaasiumi sisseastumiskatsete pärast. Millest tekib selline massipsühhoos? On see vajalik? See foorumetendus pakub huvi kõigile, kes küsivad vahel endalt: “Kas ma ikka olen õigel teel?”
Mis edasi?
VATi foorumetendused jätkuvad ka 2023/24 hooajal - kas fookuses on ikka vaheaasta või võtame pihtide vahele mõne teise (noorte jaoks) põletava teema, seda näitab juba aeg.
Mihkel Seeder, VAT Teatri dramaturg
Mari-Liis Velberg, VAT Teatri haridustegevuste juht
