esmaspäev, 23. detsember 2013

6. klassi õpilase huvitav kool

Sihtasutuse Noored Kooli tegevjuht ja Huvitava Kooli nõukoja liige Kristi Klaasmägi kirjutab 6. klassi huvitavast koolist.

Ma juba ootan esmaspäeva hommikut, eriti ajaloo projekti. Esitame seda hoopis inglise keele tunni ajal, aga ajalooõpetaja andis meile ülesanded ja juhendab ettevalmistusi. Geograafiaõpetaja juures käisime ka. Minu grupp uurib inimasustuse tekkimist. Kõige raskem oli jagada rolle, kõik tahtsid sama asja teha. Aga siis oli meil tund kokkulepete sõlmimisest ja suhtlemisest ning õpetaja aitas üksmeelele jõuda. Ma ei saanud oma sõpradega ühes grupis olla, aga see ei olegi nii hull. Isegi üks poiss, kes tuli meie kooli alles eelmisel kuul ja on natuke naljakas, on täitsa okei. Ta tõi mulle raamatu, kus on pilte minu osa kohta.

Meil käivad õpetajad kogu aeg üksteise tunde vaatlemas, isegi linna teise kooli õpetajad tulevad. Pärast tunde nad istuvad ja räägivad omavahel, ise ütlevad, et on nende kord õppida. Mu ema oli ühe päeva abiõpetaja ja õppis koos õpetajatega. Ta rääkis, et kui nemad koolis käisid, siis õpetajad ikka õpetasid ja lapsed kuulasid. Me kuulame ka, muidu ei jõua tunnis mängudeni.

Meil on palju grupitöid, mata tunnis on meil sageli võistlused. Lahendame võistkondadega ülesandeid. Kõige rohkem punkte saab selle eest, kui kõik võistkonnas oskavad ülesannet pärast lahendada. Meie võitsime, sest tunni lõpuks kõik oskasid murde taandada. See oli tegelt väga hea tunne, mitte sellepärast, et võitsime, vaid et meil oli kõige parem meeskond.

Mu vanem vend ütles, et kaks aastat tagasi olid koolis asendusõpetajad ja meie oma õpetajatel oli seminar. Kui nad tagasi tulid, olid nad teistsugused ja rääkisid ühistest kokkulepetest ja väärtustest. Ta ütleb, et nad on nüüd veidi spordimeeskonna moodi. Nad naeratavad küll palju, aga ma ei tea, kas nad enne siis ei olnudki sellised.

reede, 20. detsember 2013

Enam õuesõpet

Huvitava Kooli nõukoja liige ja vabakutseline meediakonsultant Maris Hellrand leiab, et üheks viisiks kooli huvitavamaks muuta on õuesõppe suurem kasutamine.

Esimese väikse sammuna võiks põhikoolis ja eriti algkoolis lihtsate vahenditega suurendada õuesõppe osakaalu. Kurdetakse, et lapsed on väsinud ja pikk pime talv rõhub. Seetõttu on justkui põhjendatud kolmekuuline suvevaheaeg. Tegelikult ei ole füsioloogiliselt võimalik valgust varuks koguda ja koolipäevi tuleks aasta vältel nii korraldada, et valgel ajal viibitaks õues. Algkoolis võiks muuta pigem reegliks kui erandiks õuesõppe − loodusõpetuse tunnid on pargis, metsas, looduses. See ei nõua mingit lisaressurssi, lihtsalt mõtteviisi muutust. Sama põhimõtet saaks rakendada ka ajaloo ja paljude teiste ainete jaoks.

Keset koolipäeva võiks olla pikem vahetund, kus lapsed saavad õues olla. Seda praktiseeritakse paljudes maades, ka Soomes, kus kliima meie omast sugugi parem ei ole.

Kooli teeks praegusest huvitavamaks integreeritud õppekava, kus eri ainetes käsitletaks sama teema eri tahke erinevate vahenditega. Sellele aitaks kaasa õpetajate kvalifikatsiooni duubeldamine: näiteks geograafiaõpetaja võiks olla ka kehalise kasvatuse õpetaja, matemaatikaõpetaja muusikaõpetaja jne.

neljapäev, 19. detsember 2013

Noortekeskus aitab nii noori kui ka vanu

Huvitava Kooli nõukoja liige ja Eesti Avatud Noortekeskuste Ühenduse tegevjuht Heidi Paabort kirjutab vajadusest noortekeskuste ja koolide suurema koostöö järele.

Noortekeskuste toetusprogrammid pakuvad aineõpetajaile abi tundide läbiviimiseks.

Tänapäeval on noorsootöö koolides esindatud peamiselt huvitegevuse kaudu. Järjest enam teevad koolidega koostööd aga ka noortekeskused. Noortekeskuste noorsootöötajad ei asenda siiski kooli huvijuhti, vaid on üks osa noort ümbritsevas võrgustikus.

Eestis on 220 noortekeskust, mille võimalused erinevad suuresti. Kuid ühine on see, et nad on loodud noorte toel, nende eelistustest lähtuvalt ning huve ja vajadusi silmas pidades. Ligi 30% noortekeskustest on andnud märku järjest elavamast koostööst. Pakkuda on noortele nii kompetentsust töötajate näol kui ka tegevusvahendeid ja ruume. Noortekeskus on noore ümber oleva võrgustiku üks lüli, sotsialiseerumis- ja arengukeskkond, kuhu minna pärast kooli. Koostöö toimib vajaduste alusel.

Häid näiteid koolide ja huvikoolide koostööst võib tuua Eesti igast nurgast. Tartus kutsuti näiteks noortekeskuse esindus kooli, et toetada õpetajaid, kaasamaks käitumisraskustega noori draamaõppe metoodika kaudu paremini õppetöösse, et muuta klass toimivaks meeskonnaks.

Koostatud on voldik „Noorte­kes­kuste toetavad programmid koolidele 2013/2014”. Eestimaa eri paigus − Tartus, Tallinnas, Põltsamaal, Rõuges, Maidlas jm − on koos kooliga ellu viidud eri ainekavasid (projektiõpe, ühiskonnaõpetus, kodundus, keeleõpe) ja temaatilisi klassijuhatajatunde. Noorsootöö oskusteavet ja kompetentsust kasutatakse ainekavade elluviimise toetamisel. Koostööd on tehtud peamiselt aineõpetajate, ainesektsioonide või klassijuhatajatega.

Keilas on noortekeskus kutsutud toetama lapsevanemaid, et rääkida lastele kiusamise, mõnuainete ja koolistressi teemal. Kurtnas ja Põltsamaal on noortekeskus olnud abiks seksuaaltervise ja tervisliku toitumise koolituste korraldamisel, koostööd on tehtud kooli tervisenõukoguga. Ka mitmed kodundustunnid toimuvad noortekeskuste ruumes, sest tunni läbiviimisel saavad abiks olla eri riikide vabatahtlikud, kes õpetavad tegema traditsioonilisi toite.

On juba tavapärane, et kooli traditsioonilised üritused, nagu klassiõhtud, jõulupeod, kontserdid jms viiakse läbi noortekeskustes, sest neid on keskuses mõnikord mõjusam korraldada.


Keskus tuleb kooli

Lisaks ruumidele pakutakse temaatilisi töötubasid. Koostööd tehakse peamiselt huvijuhtide ja klassijuhatajatega. Vahel juhtub ka nii, et noortekeskus tuleb oma ressurssidega hoopis kooli ja sisustab vahetunde, see on mobiilse noorsootöö üks suundi. Nii saavad noored infot piirkonna noorsootöö tegevusvõimalustest ning noorsootöötaja leiab väärtuslikke kontakte kohalike noorte seast. Viimased näited saab tuua Jürist, Tallinnast ja Randverest.

Võrgustiku aspektist on oluline tuua välja noortekeskuste koostöö nii karjäärispetsialisti kui ka tugi­spetsialistidega: psühholoogide ja sotsiaalpedagoogidega. Noortekeskused korraldavad temaatilisi töötubasid ennetuse teemal, tööelu tutvustavat tegevust, koordineerivad noortele suunatud vabatahtlikku tegevust, pakuvad tasuta huvitegevust jne.

Keila koolis said noored viimati panna proovile oma meeled, nad osalesid interaktiivsetes töötubades, tunnetades, mida tähendab, kui oled pime, kurt või ei saa käsi ja jalgu liigutada. Psühholoogiaõpetaja tunnustas osapoolte koostööd.

Võru noortekeskus pakub aga õppenõustamist ja mitmed Eesti noortekeskused asendavadki nn pikapäevateenust, kaasates „vanemad” noored väiksemaid õpetama. Ühiseid lahendusi leides saame toetada noore arengut ning luua elutervet kooli- ja klassikeskkonda.

Ilmselt on iga õpetaja ja noorsootöötaja nõus, et ühine koostöö on vajalik, kuid suurim kitsaskoht on noorte sage puudumine tunnist, mis tekitab probleeme ainekavade täitmisel. Seetõttu tuleb arutada, kuidas kahte valdkonda veelgi paremini üksteist toetama panna.

Kogudes mõtteid „Huvitava kooli” ideekonkursiks, tõid noortekeskused välja mitmeid võimalikke lahendusi, mida on üksikutes piirkondades ka juba katsetatud. Oluline on, et koostöö tulemusel jälgitaks, et noore/õpilase tegevus on jõukohane, ja võimaldataks mitmekülgseid kogemusi eri kultuurivaldkondadest. Samuti on tähtis, et  antaks võimalus kasutada teadmisi ja oskusi reaalses olukorras, seostataks eri valdkondades õpitavat igapäevaeluga, loodaks võimalusi tulla toime erinevates sotsiaalsetes suhetes ja kasutataks ajakohast õppemetoodikat, sealhulgas aktiivõppemeetodeid.

Suur osa noortekeskustest on koostööks valmis. Kas ka koolid?

reede, 6. detsember 2013

Võtmesõna on lõiming

Huvitava Kooli nõukotta valitud Oru põhikooli õpetaja ja Õpetajate Ühenduste Koostöökoja juhatuse esimees Kristi Saadoja kirjutas mõttekonkursil õppimise lõimitusest.

Kool on huvitav siis, kui koolis käsitletud teemad kõnetavad õpilasi.

Igasuguse õppimise eeldus on kogemus. Ma ei saa vastata küsimusele, mille eeldatava vastuse taust ning põhimõte pole selge. Siit järeldus: iga uus teadmine ja oskus kinnistub eelnevale ning täiendab seda.

Lõimitus, süsteemsus, selgus ja järjepidevus annavad õppimisele mõõtme, kus õppija võtab ise vastu otsuseid ning näeb valikuid.

Praktiline teadmine on kontekstiline. Seetõttu ei saa eeldada, et üht teadmist saab rakendada teises kontekstis uut juurde õppimata.

Mis on põhikooli esmane ülesanne? Õpetada lapsi õppima ning õpitut rakendama.
Esimeses kooliastmes on õppeainete lõiming ja praktilisus kergemini hoomatav, sest aineid on omavahel oluliselt kergem siduda. Teine ja kolmas kooliaste on keerulisemas olukorras. Õpetajate koostöö hakkab seal lonkama. Miks? Kas tõesti on see kurikael õppekava?

Kus on lahendused?

Võtmesõna on õpetajate koostöö ja lõimingu jõulisem propageerimine ning rakendamine. Teoreetiliselt on õpetajad lõimingust teadlikud, kuid mingil põhjusel ei rakenda oma teadmisi. Üks lahendus on professionaalsete õpetajate ühenduste koostöö, et seeläbi avardada lõiminguvalmidust.
Elulähedus − faktid, elulised näited, tegevused = praktilisus. Õpilane loob praktilise tegevusega lisaväärtust, mis kinnitab eelnevaid teadmisi.

Õppematerjalide korrastatus ning analüüs − oluline, et õppekirjandusele on siiski kinnitatud reeglid, mis toetavad õppija ealisi iseärasusi, lõimitust ja süsteemsust. Professionaalsetes õpetajate ühendustes on kompetentsus, mis toetab õppematerjali igakülgset analüüsimist, kasvatusteaduslik kompetentsus on ülikoolides = praktikute ja teadlaste koostöö.

Hinnangud ja kommentaarid on õppe jõukohastamise ja õpilase positiivse eneseteadvuse arendajad.
Süsteemi korrastatus tagab võrdsed võimalused, koostöö.

Õpetaja taseme- ja täienduskoolitus − õpetajaks õppija on teadlik valikutegija.

Kas ei oleks mõistlik koondada õpetajaharidus siiski ühe mütsi alla? Jään selle juurde, et praktika ja teadus peavad käima käsikäes, ning ülikoolid on siin aineühenduste tugevad partnerid. Ja vastupidi.
Ikkagi julgen ma väita, et on koole, kus on huvitav õppida, ja on õpetajaid, kes suudavad õpilasi õppetöös huvitavalt juhendada.

esmaspäev, 2. detsember 2013

Huvitava Kooli nõukojast saab hariduse kriitiline sõber


Huvitava Kooli nõukoja esmakordsel kogunemisel lepiti kokku, et nõukojast saab hariduse kriitiline sõber, kes esitab ideid ja lahendusi kooli huvitavamaks muutmiseks ning hindab ka kavandatud tegevuste vastavust ühiskonna ootustele.


Algatuse koordinaator Pille Liblik tutvustas Huvitava Kooli ideekonkursi tulemusi ja ministeeriumi senised tegevussuundi kooli huvitavamaks muutmiseks. „Nõukoda aitab kaasa Huvitava Kooli eesmärkidele – suurendada üldhariduses loovust, parandada koostööd ja kasvatada usaldust kooli suhtes – ehk siis muuta Eesti kool niisuguseks, kus on huvitav õppida ja töötada,“ ütles Pille Liblik. 

Kohtumisel jõuti üksmeelele selles, et Huvitav Kool loob uusi ja huvitavaid võimalusi, kuid ei muuda kooli põhiolemust olla jätkuvalt õppimise koht, kus tuleb taluda ka rutiini. Eesti hariduses on kujunemas uus mõtteviis, mis lähtub pigem õpetajate, koolijuhtide ja kogukonna sisemisest motivatsioonist ning koostöövalmidusest. 

Minister Jaak Aaviksoo sõnul jõuamegi huvitava koolini läbi lihtsa matemaatilise tehte, kui liidame omavahel eduelamuse ja väljakutse jõukohasuse nii õpilastele kui ka õpetajatele. „Koolid on edukad siis, kui õpetaja staatus on tugev, lapsevanemad suhtuvad kooli positiivselt ning õpilastel on eduelamus,“ lisas ta. 

Nõukoja liikmed rõhutasid vajadust viia koolis tähelepanu lõpptulemuselt protsessile, mis eeldab ka püsivust ja keskendumisvõimet. Protsessi huvitavaks muutmine eeldab panust kõikidelt kooliga seotud osapooltelt, siis tuleb ka hea lõpptulemus. Samuti räägiti sellest, et praegu tunduvad koolist kõnelemisel kõige tähtsamad olevat hinded – kui laste käest küsida, mida te õppisite ja kuidas läks, siis nad ütlevad, et hästi, kahte ei saanud. Toodi välja, et oleks hea, kui lapsed koju tulles räägiksid, mida huvitavat nad koolis tegid. 

Nõukoja koosolekul vahetati veel mõtteid kooli ja kogukonna lähendamise, e-õppekeskkondade mõjususe, heade praktikate levitamise ja laialdase kasutuselevõtu üle. Lepiti kokku, et kohe uue aasta alguses, 3. jaanuaril korraldatakse koos koolirahvaga Huvitava Kooli mõttekoda, kus on nii nõukoja liikmetel kui ka ideekirjelduste autoritel oluline roll.

reede, 29. november 2013

Huvitav kool - ärgas kool

Tallinna Ülikooli doktorant Taavo Lumiste esitas Huvitava Kooli ideekonkursile oma mõtted õppimisest ja õpetamisest. Ta kutsuti ka Huvitava Kooli ühiskondliku nõukoja liikmeks.

Maailm ja tehnoloogia arenevad kiiresti. Et arenguga kaasas käia, tuleb olla avatud, innovaatiline ja lõimitud. Tuleb julgeda esitada endale väljakutseid: katsuda piire ning neid ületada. Haridus on vahend, mis meid selles toetama peaks.
 
Nagu kõik meid ümbritsev, mis on pidevas arengus, peab olema arengus ka haridus.
 
Nimetan seda ärksuseks. Sageli kuuleme, et koolitunnid ei sütita kaasa mõtlema, uusi lahendusi leidma, vahel suisa klassitundi kohale tulema. On raiskamine olla klassis vaimses mõttes uimane. See kehtib nii õppija kui ka õpetaja kohta ning igal haridustasemel.
 
Olen mitteõpetajana andnud kümneid riigikaitseõpetuse tunde üle Eesti eri kooliastmetele, alates teise klassi lastest ja lõpetades abiturientide ja õpetajate koolitusega, ning erinevas keelekeskkonnas Saaremaast Narvani. Oma kogemusest väidan, et parim vahend vaimse ärksuse saavutamiseks ning kestlikuks säilitamiseks (soov hiljem iseseisvalt edasi uurida) on õppurit kaasavad tegevused: rollimängud, temaatilised uurimisprojektid, ühised laagrid ja väljasõidud, mis soodustavad seoste tekkimist ning lubavad vabalt ja loovalt erinevatele teemadele läheneda.
 
Hariduses ei peaks kunagi kartma oma mõtteid avaldada, vastupidi - õppida tuleb neid põhjendama ja argumenteerima. Selline lähenemine peab olema lõimitud traditsioonilisse klassitundi, milles tuleb vahel ka tuimalt tuupida.
 
Kokkuvõttes tekib õppeprotsessis aga motivatsiooni täiesti uus tase, kui on teada, et selle tulem on midagi põnevat.
 
Haridusärksusest on meil mitmeid näiteid leida ka Eestist. Matemaatika ja pranglimine, ajaloo-, kodaniku- ja riigikaitseõpetuses matkad ja laagrid, EstCube näitena kõrgharidusest - näeme, et see on võimalik nii humanitaar- kui ka reaalainetes. Pean oluliseks, et neid kogemusi rakendataks parimate õppetundidena kogu meie haridusmaastiku kaasavaks, huvitavaks, uusi lahendeid leidma kutsuvaks, ning eriliselt - meie ootustele vastavaks kujundamisel.
 
Haridus nagu iga teinegi valdkond vajab pidevat teadvustamist ja teadlikku lähenemist ning parim võimalus seda tagada on kasutada õpet, mis ei lase uinuda ei õppijal, õpetajal ega hariduspoliitika kujundajal.

reede, 22. november 2013

Õhinapõhisus kilbile

Rocca al Mare kooli direktor Kaido Kreintaal jagas Huvitava Kooli ideekonkursil oma kooli lähenemist õhinapõhisele õppele. Tema on üks neist kuuest, kes kutsuti Huvitava Kooli ühiskondliku nõukoja liikmeks.

Olen veendunud, et kool saab olla ja aeg-ajalt ongi päris huvitav. Kogu aeg ei peagi olema, sest õppimine on raske töö ja pingutus ning ka seda peab harjutama. Praegune haridussüsteem huvi ja elulisust ei soosi, seetõttu taanduvad ärksus ja põnevad ettevõtmised pigem õpetajate üksiküritusteks. Igas koolis on inimesi, kes suudavad raamist välja astuda, ainekavadesse loovalt suhtuda ja õpilaste silmad särama panna. Neid tuleb julgustada jätkama, nende kogumus tuleb kokku koguda, läbi analüüsida ja innustada ka teisi õpetajaid seda katsetama.

Oleme Rocca al Mares huvi- või õhinapõhisuse teadlikult kilbile tõstnud. Ega tal õiget nime olegi, aga ise saame aru küll, millest jutt käib. Märksõnad on õpilaste kaasamine otsustamisse, nende tegelikud huvid, paindlikkus, loomingulisus, elulisus ja päevakajalisus, õppeainete seostamine, üldpädevused.

Alustasime kaks aastat tagasi töörühmadega, mille ülesanne oli mõelda välja ja kirjeldada projekti või põhimõtet, kuidas õpetajad võiksid ühiselt mõnd probleemi lahendada. Esimesel aastal me ühegi päris projektini ei jõudnud, kuna algus jäi õppeaasta teise poolde. Aga kindlasti muutus midagi õpetajate mõtlemises ja väikesed tulemused jõudsid tundidesse.

Eelmist õppeaastat alustasime ainekavasid mõtestades. Püüdsime leida igast klassist ja kooliastmest ühiseid suuri teemavaldkondi, mida võiks aineüleselt käsitleda. Selle tulemusena tekkis juba rohkem ideid, mis realiseerusid ka konkreetseteks projektideks. Näiteks 7. klassidel toimus ühisprojekt matemaatika-, loodusõpetuse ja bioloogiatundides ning 6. klassidel ajaloos. Tagasiside andis julgust jätkata ja sel aastal soovime igas klassis viia ühes perioodis läbi sarnase aineülese projekti.
Meie mõte on, et kõik õppeained on võimelised leidma omavahel ühisosa ja olema valmis koostööks. Sügisvaheajal toimunud koolitus andis selleks kindlust. See on üks näide, millega praegu ühiselt tegeleme. Sarnaseid tegemisi on kindlasti paljudes koolides. Kui suudame julgustada õpetajaid loobuma õpiku diktaadist ja katsetama teisi meetodeid, võime loota, et kool muutubki huvitavaks, eluliseks ja loominguliseks.

teisipäev, 19. november 2013

Ühiskondlik nõukoda alustab tööd

Algatuse Huvitav Kool laiapõhjaliseks juhtimiseks kutsus haridus- ja teadusminister Jaak Aaviksoo kokku ühiskondliku nõukoja, millelt ootame ettepanekuid, millistes põhimõtetes peaks ühiskonnas kokku leppima, et kool oleks huvitav kõigile ning et seal tahetakse nii õppida kui ka töötada.

Pooled nõukoja liikmed on kutsutud ühiskondlikult aktiivsed kodanikud ning ülejäänud valisime ideekonkursil osalenute seast. Nõukoja koosseis on eriilmeline, sinna kuuluvad liikmed tippjuhtidest ja ettevõtjatest loomeinimeste ning haridusspetsialistideni.

Nõukoja liikmeteks valisime:
Swedbank Eesti juhatuse esimehe ja peadirektori Priit Perensi,
ettevõtja Heldur Meeritsa,
Euroopa Kontrollikoja liikme Kersti Kaljulaidi,
Eesti Noorteühenduste Liidu nõukogu esimehe Liina Hirve,
filmistsenaristi ja -režissööri Ilmar Raagi,
kommunikatsioonikonsultandi Raul Rebase,
Eesti Avatud Noortekeskuste Ühenduse tegevjuhi Heidi Paaborti,
Oru põhikooli õpetaja ja Õpetajate Ühenduste Koostöökoja juhatuse esimehe Krista Saadoja,
Rocca al Mare Kooli direktori Kaido Kreintaali,
vabakutselise meediakonsultandi Maris Hellrandi,
Tallinna Ülikooli doktorandi Taavo Lumiste,
sihtasutuse Noored Kooli tegevjuhi Kristi Klaasmägi.

Huvitava Kooli nõukoda koguneb esmakordselt 26. novembril, mil on plaanis tõsta arutelu keskmesse nii õpilaste kui õpetajate koolirõõmu temaatika. Nõukoda arutab, milline saaks olla riigi järgneva kuue aasta strateegiline realistlik tegevuskava, mille tuntavad tulemused jõuaksid meie põhikoolide ja gümnaasiumide lõpetajateni.

neljapäev, 14. november 2013

Huvitava kooli konkursile esitati 65 väärt ideed

Üleskutse saata mõtteid kooli huvitavaks muutmiseks sai paari nädala jooksul 65 vastust, mis näitab, et koolihariduse tulevik on oluline väga paljudele. Aitäh kõigile, kes oma mõtteid jagasid!

Ideede autorid on erinevate elualade esindajad. Saadetud ideekirjeldusi seob mõistmine, et kooli saab ja peab senisest huvitavamaks muutma. Suur osa ideedest on igapäevasesse kooliellu kiiresti ja kergesti rakendatavad. Iga kaastöö annab  mõtteainet õpilastele, õpetajatele, koolijuhtidele ja hariduspoliitika kujundajatele.

Töötame ideed läbi ning autorite nõusolekul ka avaldame need – olgu selleks siis ootus paremini haridust korraldada või soov parimaid praktikaid jagada. Kirjutiste autorite hulgast kutsume kuus kaasamõtlejat 12-liikmelisse ühiskondlikku nõukotta, kellelt ootame seisukohti ja ettepanekuid, millistes põhimõtetes tuleb ühiskondlikul tasandil kokku leppida, et kool oleks huvitav kõigile.

kolmapäev, 23. oktoober 2013

Huvitav Kool ootab ideid, kuidas Eesti kooli huvitavaks muuta

Algatus Huvitav Kool ootab ideid neilt, kes soovivad kaasa rääkida Eesti hariduse tuleviku kujundamisel. Anna meile teada, mismoodi oleks võimalik sinu arvates Eesti kooli huvitavaks muuta. Ideede autorite hulgast valime välja kuus, kelle kutsume ühiskondlikku nõukotta esitatud ideede üle arutlema.

Ühiskondlikus nõukojas osaleda soovijatelt ootame lühikest ideekirjeldust (ca 2000 tähemärki), mis võiks aidata kaasa huvitava kooli kujundamisele. Palun lisa mõttepaberi lõppu paarilauseline enesetutvustus ja kontaktandmed, millega kinnitad ka oma valmisolekut Eesti kooli huvitavaks muutmisel kaasa rääkida. Juhul, kui sa oma idee avaldamist ei soovi, märgi see juurde.

Haridus- ja Teadusministeerium ootab mõttepabereid 5. novembriks e-kirja teel: huvitavkool(at)hm.ee

Huvitav Kool kutsub Eesti hariduse tuleviku üle arutlema

Eesti hariduse tulevik läheb korda palju enamatele kui vaid haridusinimestele. Seda näitas ka vastukaja küsimusele „Kas Eesti kool on huvitav?“, mille esitas haridus- ja teadusminister Jaak Aaviksoo 23. augusti Õpetajate Lehes.

Haridus- ja Teadusministeerium teeb algatusega Huvitav Kool ettepaneku mõelda ja arutada üheskoos selle küsimuse üle. Algatuse eesmärk on peegeldada ühiskonna ootusi koolile ja haridusele.

Huvitava Kooli raames hakkab tööle laiapõhjaline ühiskondlik kogu: 12-liikmeline nõukoda. Nõukojalt oodatakse ettepanekuid, millistes põhimõtetes peaks ühiskondlikul tasandil kokku leppima, et kool oleks huvitav kõigile – seal tahetaks nii õppida kui ka töötada.

Pooled nõukoja liikmed on eelnevalt kutsutud ühiskondlikult aktiivsed kodanikud ning ülejäänud valitakse mõttekonkursile oma ideede esitanute seast. Kuue idee autorid kutsutakse kaasa lööma Huvitava Kooli ühiskondlikus nõukojas, et aidata muuta kooli huvitavamaks.