Esmaspäev, 8. juuni 2020

Naljal om mitu atra, vihal ei ole üttegi?

Rahvasuu räägib, et kord elanud üks poiss, kes vihaseks saades väljendas alati oma pettumust ja tunnet häälekalt. Kord elanud ka selle poisi tark isa, kes mõtles oma pojale välja ülesande: iga kord kui poiss vihastas, pidi ta tagaaias asuvasse aeda lööma ühe suure naela. Esimesel nädalal tuli neid naelu aia sisse lüüa ikka paras ports. Teisel nädalal juba natukene vähem, kolmandal veel vähem, kuni viimaks saabus päev, mil poiss ei pidanud enam haamrit kätte võtma. See naelte aeda löömine polnud sugugi lihtne tegu ja poiss oli tulemusega päris rahul. Seejärel andis isa pojale uue ülesande: igal päeval, mil poiss kontrollis oma viha, võis ta aiast välja tõmmata ühe naela. Päevad, nädalad ja kuud läksid ning viimaks olid kõik naelad aia seest kätte saadud. Isa oli oma poja üle uhke. Ka poeg oli enda üle uhke. Aed aga polnud enam endine, vaid oli auke täis. Isa õpetas seepeale oma pojale, et vihaga öeldud sõnad jätavad inimestesse samasugused armid. Pole vahet mitu korda vabandatakse, armid jäävad ikkagi. 

Ometi on viha tundmine täiesti normaalne ja meie ellujäämise mõttes ka vajalik kogemus. On tõestatud, et viha on universaalne emotsioon ja et erinevates riikides on viha mõistmisel leitud rohkem sarnasusi kui erinevusi. Arsitoteles on öelnud, et igaüks võib vihastada ja see on lihtne, kuid vihastada õige inimese peale ja õigel määral ja õigel ajal ja õigel eesmärgil ning õigel viisil - see pole kõigi võimuses ja pole ka lihtne. Viha juhtimine on maailma eripaigust pärit teadlaste arvates aju ja teiste kehaorganite jaoks ülioluline oskus, soodustades seeläbi paremat elukvaliteeti. Emotsioonide juhtimist tuleks õpetada lastele juba algkoolist peale, sest see võib aidata vältida või vähendada ebasobivate käitumusmustrite väljakujunemist noorukieas. Viha juhtimise oskus võib tagada ka paremaid õpitulemusi. 
California ülikooli teadlased selgitavad, et meie tähelepanuvõime on piiratud ning emotsioonid suunavad meie tähelepanu infole, mis võib heaolu hoidmise või eesmärkide saavutamise mõttes olla tähenduslikum kui õppimine. Seega neil, kes suudavad oma tundeid juhtida, on eelis nende ees, kes lasevad oma emotsioonidel tähelepanu hajutada. Viha juhtimine ei tähenda seda, et oma tundeid tuleb maha suruda, vaid hoopis õppida neid paremini tundma, mõistma ja ohjama. Öeldakse, et kui inimene ei juhi oma viha ise, siis juhib viha inimest. Kes on siis päriselt boss?! 

Emotsioonide reguleerimise oskuse arendamine on algklassiõpilaste jaoks oluline viis, kuidas oma käitumist, mõtteid ja tundeid edukamalt juhtima hakata. Eneseteadlikkus, eneseregulatsioon, vaimne tervis jne on terminid, mida on praeguse aja haridusstrateegiates küll palju sees, kuid mille toetamine on koolides suuresti veel lapsekingades. 

Foto autor: Kadri Raudsepp
Märtsikuus said Puhja kooli
3. klassi õpilased oma eneseregulatsioonioskusi arendada just nimelt viha juhtimisega seotud tegevuste kaudu. Lapsed täitsid kodudes vihapäevikuid, mille abil nad vaatlesid ja kirjeldasid oma käitumist, tundeid ja aistinguid. Lisaks toimus koos kooli sotsiaalpedagoogiga märtsis kaks pikemat ja paar lühemat kohtumist, kus räägiti viha tundest ja selle äratundmisest, vihasest käitumisest ning selle positiivsetest ja negatiivsetest külgedest ning erinevatest viha juhtimise tehnikatest.
Kuna erinevatele õpilastele sobivad erinevad vihajuhtimise tehnikad, tutvustati neid õpilastele laias valikus. Tehnikate hulgast valisid õpilased enda jaoks välja need, mis neid kõige enam kõnetasid. Õpilased tõid välja, et nad õppisid selle aja jooksul, et kõik inimesed vihastavad, kuid vihastades ei tohi endale ja teistele liiga teha; väsinuna on kergem vihaseks saada; viha võib panna meid käituma nii nagu me muidu seda ei teeks; me saame ise õppida oma tundeid juhtima jne. 
Kõige enam aitasid õpilaste toodud näidete järgi neil rahuneda perekonna ja sõprade tugi, rahulik hingamine, värske õhu kätte minemine, aknast välja vaatamine, füüsiline liikumine (hüppamine, jooksmine, tantsimine jne) ja ka üksi olemine. Need on lihtsad asjad, mida on tegelikult ju kerge teha, kuid mis ei taha sugugi õigel hetkel meelde tulla. Siinkohal kehtib küll vanasõna, et harjutamine teeb meistriks. Selleks, et tekiks mõni uus harjumus, tuleb tegevusi korduvalt ja regulaarselt korrata ehk harjutada. Kui tegevus on muutunud igapäevaseks, siis on seda hõlpsam kasutada ka ärevates ja pingelistes olukordades. 

Lõpetuseks sobib siia lisada Rootsi jalgpalluri Johan Mårtenssoni tsitaat: “Tunded on nagu lained: me ei saa nende tulekut takistada, kuid me same valida, millisel surfata!” 

Mõnusaid laineid! 


Karmen Paavel

TÜ haridusinnovatsiooni magistrant


Kasutatud materjalid 

Alia-Klein, N., Gan, G., Gilam, G., Bezek, J., Bruno, A., Denson, T. F., . . . Verona, E. (2020). The feeling of anger: From brain networks to linguistic expressions. Neuroscience and Biobehavioral Reviews, 108, 480-497. 

Alonso-Arbiol, I., van deVijver, F. J. R., Fernandez, I., Paez, D., Campos, M., & Carrera, P. (2011). Implicit theories about interrelations of anger components in 25 countries. Emotion, 11 (1), 1-11. 

Cole, R. L., Treadwell, S., Dosani, S., & Frederickson, N. (2013). Evaluation of a short-term, cognitive-behavioral intervention for primary age children with anger-related difficulties. School Psychology International, 34(1), 82-100. 

Davis, E. L., & Levine, L. J. (2013). Emotion regulation strategies that promote learning: Reappraisal enhances children's memory for educational information. Child Development, 84(1), 361-374. 

Eisenberg, N., & Sulik, M. J. (2012). Emotion-Related Self-Regulation in Children. Teaching of psychology, 39(1), 77–83. 

Ekman, P. (2016). What Scientists Who Study Emotion Agree About. Perspectives on Psychological Science, 11(1), 31–34 

Sutrop, M. (2019). Väärtuste ja vastutuse visioon. Tark ja Tegus Eesti 2035. Ekspertrühmade tulevikuvisioonid ja ettepanekud Eesti haridus-, teadus-, noorte- ja keelevaldkonna arendamiseks aastatel 2021-2035. Külastatud aadressil http://www.e-ope.ee/images/site_0/FINAL_trykk.pdf?fbclid=IwAR3ghmC0N0z60bFtHPK-QhX28F1dKtx3yqAWseYbAKmuXS0xeC5mGVJoSQ

Vierhaus, M., Lohaus, A., & Wild, E. (2016). The development of achievement emotions and coping/emotion regulation from primary to secondary school. Learning and Instruction, 42, 12-21. 

Waters, S. F., & Thompson, R. A. (2014). Children's perceptions of the effectiveness of strategies for regulating anger and sadness. International Journal of Behavioral Development, 38(2), 174-181.

Kolmapäev, 3. juuni 2020

Räpina Ühisgümnaasiumi õpilased uurisid projektinädalal Peipsimaa kultuuri- ja looduspärandit


Koroonaviirusest tingitud eriolukord pani proovile paljud koolid. Samas andis see ka suurepärase võimaluse katsetada ja kogeda uusi asju nii õpetajatel kui ka õpilastel. Räpina Ühisgümnaasiumis testiti piirkondliku kultuuri ning ajalugu ja Peipsi järve loodust tutvustavaid õppematerjale. 


Eesti-Vene koostööprogrammi projekt „CuNaHe: Formaalsete ja mitteformaalsete haridusasutuste võrgustiku koostöö tugevdamine Peipsi järve piirkonna kultuuri- ja looduspärandi säilitamise ja edendamise toetamiseks“ sai alguse 2019 a. märtsikuus ning tänaseks on selle käigus Eesti ja Vene spetsialistide koostöös välja töötanud mitmeid õppematerjale ja metoodilisi juhendeid. Koroonaviirusest tingitud distantsõppe periood andis vastloodud õppematerjalide testimiseks suurepärase võimaluse. 

Uute õpimaterjalide loomine 

Mitmed sotsiaaluuringud näitavad, et keskkonnaharidus on tulemuslik siis, kui see on seotud piirkondlike teemadega. See tähendab, et õpetajad, õpilased ja muud huvilised peavad olema otseses kontaktis uuritava nähtuse või objektiga, mis omakorda loob äratundmise, arendab praktilisi oskuseid ja loob emotsionaalse seose loodusega. 

Töötades välja piirkondlikke õppematerjale, suureneb kogemuspõhise õppe võimalus piirkonna koolides. Selleks, et keskkon­naharidus muuta atraktiivseks nii noortele kui ka juhendajatele, on vaja pakkuda neile uusi võimalusi, meetodeid ning vahendeid. Ühe näitena võib tuua 2019. aastal Eesti-Vene piiriülese koostööprojekti CuNaHe raames valminud Peipsi järve lõimitud õppe materjalid, mis on leitavad: 
Metoodilised õppematerjalid loodi Räpina Ühisgümnaasiumi juhtimisel ning on seotud järve looduse ja piirkonna keele ning ajaloo käsitlemisega ainetundides. 

Nii, nagu muutub meid ümbritsev keskkond, peame ka me ise end kohandama uute tingimuste, võimaluste ja väljakutsetega. Seda ka koolitundides. Luues aga uusi õppematerjale ei saa jääda vanadesse raamidesse. Põlvkonnale, keda praegu koolides õpetatakse, tuleb läheneda hoopis teisiti kui näiteks 20 aastat tagasi. Muutuva maailmaga peavad kaasa käima ka uued õppematerjalid. 
Selles tulenevalt sisaldavad Peipsi järve lõimitud õppe materjalid nii vaatlust, uurimust, isetegemist, mille puhul on ühendatud veebipõhised tööriistad, simulatsioonid ja kodukohakohapõhine õuesõpe. 
Marteni ema pildistas konna voltimise tööprotsessi
ja nad nimetasid valminud konna oma tiigi valvuriks.
Foto: Erakogu. Kasutamine autori loal. 
Testimaks Peipsi järve looduse ja kultuuriloo õppematerjale, viis Räpina Ühisgümnaasium maikuus läbi Peipsi järve projektinädala. Põhinedes osalt loodud metoodilistele õppematerjalidele, katsetas 3. klassi õpetaja Hele Aia nädala jooksul väga erinevaid õppeülesandeid, mis kõik aitasid kaasa oma kodukoha looduse ja kultuuripärandi tundmaõppimisele. 

Piirkondlike metoodilised õppematerjalide testimine 

Distantsõppel toimunud projektinädalal seoti 3. klassile suunatud õppeprogramm erinevate virtuaalsete, käeliste, tubaste kui ka õues toimuvate tegevustega. Tegevused toetasid lisaks ainealaste teadmiste ja oskuste edendamisele õppijate suhtlusoskuse, probleemide lahendamise oskuse arendamist ja loovuse toetamist.   

Mai teisel poolel toimunud projektinädal tutvustas Peipsimaa elusrikkust ning kultuuri. Nädal algas konnapäevaga, mis sisaldas lisaks erinevate ülesannete lahendamisele ka konna voltimist paberist ja õhtust "Kurg ja konn" karaoke-laulmist pere keskel. Õpilaste tagasiside tegevusele oli ülimalt positiivne. Loominguline eneseväljendus oli põimitud ka teistesse päevadesse. Lastele põnevaks ja väljakutset pakkuvaks oli erinevate tekkemuistendite uurimine ning ka ise ühe Peipsi teemalise muistendi kirjutamine. Lugude väljamõtlemine ning nende illustreerimine avas laste fantaasiamaailma. Kõige enam tekkis uusi lugusid järve tekkest kuid saadi ka teada, kuidas näiteks siig ja haug järve elama said või kuidas Salosaar tekkis.
Marleen illustreeris ärakirjaharjutuse tuntud
lastelaulule "Kurg ja Konn" koomiksiga.
Foto: Erakogu. Kasutamine autori loal.
Põnevaks osutusid ka erinevad praktilised ülesanded, mille omavahelise jagamise tegid lihtsaks veebipõhised õpiplatvormid ning online-lahendused. Palju elevust pakkus kalapäev, kuhu lisaks järveelustiku tundmaõppimisele mahtus sisse kirjalik harjutus kalatoiduretsepti näol. Õpiülesanne pakkus lõbusat ja kasulikku ajaviidet nii lastele kui ka võimaluse õpetajatele teha meeskonnatööd: eelkõige erinevate õppeainete lõiminguna (lõiming matemaatikaga - mahu- ja massiühikud, eesti keel - lühendid, inimeseõpetus - tervislik toit ja taldrikureegel). 
3. klassi kodutöö - kalatoidu retsept. Selle maitsva retsepti autoriks on Marten,
kellele endale kala küll eriti ei maitse.
Foto: Erakogu. Kasutamine autori loal. 

Peipsi järve lõimitud õppe materjalide üheks osaks on ka Eesti-Vene koostööprogrammi projekti GreenMind raames väljatöötatud Peipsi randade elurikkust tutvustav veebiviktoriin http://www.ctc.ee/viktoriinid/elurikkus, mis oli suurepäraseks võimaluseks motiveerida õpilasi tegelema õppetööga läbi digimeediumi. 

Lisaks Peipsi projektinädalale viiakse projekti partnerkoolides Räpinas ja Petseris läbi õpilastööde konkurss. Projekti koordinaatori Irmen Nagelmaa sõnul tegelevad Räpina Ühisgümnaasiumi algklassid Peipsi järve loodusliku mitmekesisusega ja võistlustöödena valmivad joonistused kalade elukeskkonnast, Peipsi järvega seotud muistendid ja koomiksid. Põhikooli õpilaste teemaks on „Peipsi järve ilu ja valu“, kus võistlustöödena esitatakse fotod järve kaunist loodusest ning murekohtadest. Gümnaasiumi õpilased koguvad meenutusi ja fotosid ja teevad intervjuusid teemal „Peipsi järve lood“. Kunsti- ja fotograafiatöid hindab Eesti-Vene ühisžürii ning töid saab loodetavasti näha lisaks Internetile ka erinevate avalike ürituste raames. Loodetavasti on sügisel võimalik läbi viia Räpina-Petseri õpilaste laager, mida sellel suvel pole võimalik teha. 

CuNaHe Projekt kestab märts 2019-veebruar 2021, ning seda rahastab Eesti-Vene piiriülese koostöö programm suuruses 148 286 eurot ja kaasrahastab Keskkonnainvesteeringute Keskus. Projekti juhib MTÜ Peipsi Koostöö Keskus. Eestist on partneriks Räpina Ühisgümnaasium, Venemaalt MTÜ Peipsi Järve Projekt ja Pihkva Petseri 3. Keskkool. Eesti-Vene piiriülese koostöö programmi 2014-2020 eesmärgiks on edendada Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni piiriülest koostööd sotsiaalmajandusliku arengu edendamiseks piiriülestel aladel. 

Margt Säre
CuNaHe projektijuht 



Peipsi Koostöö Keskus 

www.ctc.ee