Räpina Ühisgümnaasiumi õpilased uurisid projektinädalal Peipsimaa kultuuri- ja looduspärandit

Koroonaviirusest tingitud eriolukord pani proovile paljud koolid. Samas andis see ka suurepärase võimaluse katsetada ja kogeda uusi asju nii õpetajatel kui ka õpilastel. Räpina Ühisgümnaasiumis testiti piirkondliku kultuuri ning ajalugu ja Peipsi järve loodust tutvustavaid õppematerjale. 

Eesti-Vene koostööprogrammi projekt „CuNaHe: Formaalsete ja mitteformaalsete haridusasutuste võrgustiku koostöö tugevdamine Peipsi järve piirkonna kultuuri- ja looduspärandi säilitamise ja edendamise toetamiseks“ sai alguse 2019 a. märtsikuus ning tänaseks on selle käigus Eesti ja Vene spetsialistide koostöös välja töötanud mitmeid õppematerjale ja metoodilisi juhendeid. Koroonaviirusest tingitud distantsõppe periood andis vastloodud õppematerjalide testimiseks suurepärase võimaluse. 

Uute õpimaterjalide loomine 

Mitmed sotsiaaluuringud näitavad, et keskkonnaharidus on tulemuslik siis, kui see on seotud piirkondlike teemadega. See tähendab, et õpetajad, õpilased ja muud huvilised peavad olema otseses kontaktis uuritava nähtuse või objektiga, mis omakorda loob äratundmise, arendab praktilisi oskuseid ja loob emotsionaalse seose loodusega. 

Töötades välja piirkondlikke õppematerjale, suureneb kogemuspõhise õppe võimalus piirkonna koolides. Selleks, et keskkon­naharidus muuta atraktiivseks nii noortele kui ka juhendajatele, on vaja pakkuda neile uusi võimalusi, meetodeid ning vahendeid. Ühe näitena võib tuua 2019. aastal Eesti-Vene piiriülese koostööprojekti CuNaHe raames valminud Peipsi järve lõimitud õppe materjalid, mis on leitavad: 

https://yg.rapina.ee/wp-content/uploads/2019/10/Korrigeeritud-Peipsi_loiminguprojektid_koond-1.pdf. 

Metoodilised õppematerjalid loodi Räpina Ühisgümnaasiumi juhtimisel ning on seotud järve looduse ja piirkonna keele ning ajaloo käsitlemisega ainetundides. 

Nii, nagu muutub meid ümbritsev keskkond, peame ka me ise end kohandama uute tingimuste, võimaluste ja väljakutsetega. Seda ka koolitundides. Luues aga uusi õppematerjale ei saa jääda vanadesse raamidesse. Põlvkonnale, keda praegu koolides õpetatakse, tuleb läheneda hoopis teisiti kui näiteks 20 aastat tagasi. Muutuva maailmaga peavad kaasa käima ka uued õppematerjalid. 

Selles tulenevalt sisaldavad Peipsi järve lõimitud õppe materjalid nii vaatlust, uurimust, isetegemist, mille puhul on ühendatud veebipõhised tööriistad, simulatsioonid ja kodukohakohapõhine õuesõpe. 

Marteni ema pildistas konna voltimise tööprotsessi
ja nad nimetasid valminud konna oma tiigi valvuriks.
Foto: Erakogu. Kasutamine autori loal. 

Testimaks Peipsi järve looduse ja kultuuriloo õppematerjale, viis Räpina Ühisgümnaasium maikuus läbi Peipsi järve projektinädala. Põhinedes osalt loodud metoodilistele õppematerjalidele, katsetas 3. klassi õpetaja Hele Aia nädala jooksul väga erinevaid õppeülesandeid, mis kõik aitasid kaasa oma kodukoha looduse ja kultuuripärandi tundmaõppimisele. 

Piirkondlike metoodilised õppematerjalide testimine 

Distantsõppel toimunud projektinädalal seoti 3. klassile suunatud õppeprogramm erinevate virtuaalsete, käeliste, tubaste kui ka õues toimuvate tegevustega. Tegevused toetasid lisaks ainealaste teadmiste ja oskuste edendamisele õppijate suhtlusoskuse, probleemide lahendamise oskuse arendamist ja loovuse toetamist.   

Mai teisel poolel toimunud projektinädal tutvustas Peipsimaa elusrikkust ning kultuuri. Nädal algas konnapäevaga, mis sisaldas lisaks erinevate ülesannete lahendamisele ka konna voltimist paberist ja õhtust "Kurg ja konn" karaoke-laulmist pere keskel. Õpilaste tagasiside tegevusele oli ülimalt positiivne. Loominguline eneseväljendus oli põimitud ka teistesse päevadesse. Lastele põnevaks ja väljakutset pakkuvaks oli erinevate tekkemuistendite uurimine ning ka ise ühe Peipsi teemalise muistendi kirjutamine. Lugude väljamõtlemine ning nende illustreerimine avas laste fantaasiamaailma. Kõige enam tekkis uusi lugusid järve tekkest kuid saadi ka teada, kuidas näiteks siig ja haug järve elama said või kuidas Salosaar tekkis.

Marleen illustreeris ärakirjaharjutuse tuntud
lastelaulule "Kurg ja Konn" koomiksiga.
Foto: Erakogu. Kasutamine autori loal.

Põnevaks osutusid ka erinevad praktilised ülesanded, mille omavahelise jagamise tegid lihtsaks veebipõhised õpiplatvormid ning online-lahendused. Palju elevust pakkus kalapäev, kuhu lisaks järveelustiku tundmaõppimisele mahtus sisse kirjalik harjutus kalatoiduretsepti näol. Õpiülesanne pakkus lõbusat ja kasulikku ajaviidet nii lastele kui ka võimaluse õpetajatele teha meeskonnatööd: eelkõige erinevate õppeainete lõiminguna (lõiming matemaatikaga - mahu- ja massiühikud, eesti keel - lühendid, inimeseõpetus - tervislik toit ja taldrikureegel). 

3. klassi kodutöö - kalatoidu retsept. Selle maitsva retsepti autoriks on Marten,
kellele endale kala küll eriti ei maitse.
Foto: Erakogu. Kasutamine autori loal. 

Peipsi järve lõimitud õppe materjalide üheks osaks on ka Eesti-Vene koostööprogrammi projekti GreenMind raames väljatöötatud Peipsi randade elurikkust tutvustav veebiviktoriin http://www.ctc.ee/viktoriinid/elurikkus, mis oli suurepäraseks võimaluseks motiveerida õpilasi tegelema õppetööga läbi digimeediumi. 

Lisaks Peipsi projektinädalale viiakse projekti partnerkoolides Räpinas ja Petseris läbi õpilastööde konkurss. Projekti koordinaatori Irmen Nagelmaa sõnul tegelevad Räpina Ühisgümnaasiumi algklassid Peipsi järve loodusliku mitmekesisusega ja võistlustöödena valmivad joonistused kalade elukeskkonnast, Peipsi järvega seotud muistendid ja koomiksid. Põhikooli õpilaste teemaks on „Peipsi järve ilu ja valu“, kus võistlustöödena esitatakse fotod järve kaunist loodusest ning murekohtadest. Gümnaasiumi õpilased koguvad meenutusi ja fotosid ja teevad intervjuusid teemal „Peipsi järve lood“. Kunsti- ja fotograafiatöid hindab Eesti-Vene ühisžürii ning töid saab loodetavasti näha lisaks Internetile ka erinevate avalike ürituste raames. Loodetavasti on sügisel võimalik läbi viia Räpina-Petseri õpilaste laager, mida sellel suvel pole võimalik teha. 

CuNaHe Projekt kestab märts 2019-veebruar 2021, ning seda rahastab Eesti-Vene piiriülese koostöö programm suuruses 148 286 eurot ja kaasrahastab Keskkonnainvesteeringute Keskus. Projekti juhib MTÜ Peipsi Koostöö Keskus. Eestist on partneriks Räpina Ühisgümnaasium, Venemaalt MTÜ Peipsi Järve Projekt ja Pihkva Petseri 3. Keskkool. Eesti-Vene piiriülese koostöö programmi 2014-2020 eesmärgiks on edendada Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni piiriülest koostööd sotsiaalmajandusliku arengu edendamiseks piiriülestel aladel. 

Margt Säre

CuNaHe projektijuht 

Peipsi Koostöö Keskus 

www.ctc.ee