teisipäev, 28. november 2017

Hariduskonverentsi "Heaolust õpihuvini" teine päev

Oleme esinejate ja teemade tutvustamisega jõudnud teise konverentsipäeva.

Motivatsiooni areng põhikoolis
Anna-Liisa Jõgi käsitleb oma ettekandes motivatsiooni arengut põhikoolis ning toob välja seosed õpilaste õpioskuste, teadmiste – eriti matemaatikateadmiste – ja motivatsiooni vahel. Liiga paljudel õpilastel kaob põhikooli lõpuks nii soov õppida kui eneseusk. Mida saaks õpetaja jälgida ja teha juba algkoolis, et õpihuvi ja töötahe säiliks või isegi kasvaks?
Anna-Liisa asus hiljuti tööle haridus- ja teadusministeeriumi välishindamisosakonna analüütikuna. Oma ettekandes toetub ta teadustöö tulemustele ajast, mil töötas professor Eve Kikase töögrupis Tallinna Ülikooli psühholoogia suuna vanemteadurina.

Gümnaasiumiõpilaste sotsiaalse pädevuse arendamine
Anni Tamm ja Triin Peitel arutlevad oma ühisettekandes, mis on sotsiaalne pädevus. Kuidas hinnata ja arendada gümnaasiumiõpilastes selliseid omadusi ja oskusi nagu algatusvõime, enesekehtestamine, toimetulek konfliktidega, empaatia ja eneseavamise oskus? Nende ettekanne toetub praegu käimas olevale projektile, milles töötatakse välja üldpädevuste hindamisvahendeid gümnaasiumiastmele.
Anni Tamm töötab Tartu Ülikooli haridusteaduste instituudis teadurina ning psühholoogia instituudis arengu- ja koolipsühholoogia lektorina. Tema uurimishuvid on lapse sotsiaalne areng, väärtuste omandamine ja kujundamine ning laiemalt õppija arengu toetamine.
Triin Peitel on TÜ õpetaja- ja kõrghariduse keskuse spetsialist ning õpib doktorantuuris. Ta on töötanud kolm aastat Tartu Herbert Masingu Koolis abiõpetaja ja klassiõpetajana ning täiendanud ennast psühholoogina USAs ja Kanadas.

Õpi- ja töömotivatsioon mängu kaudu
Miks me mängime? Kuhu kaob mängulisus, kui me kasvame suuremaks ja saame vanemaks? Kuidas mängu õppimises ära kasutada? Kaspar Kruup räägib õpi- ja töömotivatsiooni seostest ning põimib oma tegemistes vaateid psühholoogiale, juhtimisele, mängudele, disainile ja tehnoloogiale.
Kaspar Kruup töötab töödisaini laboris VIVIC, mis püüab mängu ja disaini kaudu tekitada tööõnne ja motivatsiooni. Lisaks on tal käsil magistriõpingud ning vabatahtlik õpetamine DD Akadeemias.
Mis ühendab äriliidreid ja häid õpetajaid?
Konverentsipäevad sõlmib kokku juhtimiskoolitaja, strateeg ja filosoof Anto Liivat. Ta kutsub kaasa mõtlema, mis pädevusi on õpetajal vaja, et luua õppimist motiveerivat keskkonda, ning mis ühendab äriliidreid ja häid õpetajaid.
Anto on Intelligentse Grupi koolitaja, Estonian Business School’i (EBS) juhtimise õppetooli lektor, Kuku raadio majandussaate Buum saatejuht ning üks Tänavakorvpalli Eesti Meistrivõistluste idee autoreid ja eestvedajaid.
Reedel ilmub pikem tutvustus ka paralleelsessioonide kohta.
Püsige meiega ja kohtumiseni konverentsil!

reede, 24. november 2017

Kuidas on lood kooliheaolu ja õpihuviga teistes riikides?

Jätkame hariduskonverentsi esinejate tutvustamist! Põnevad väliskülalised räägivad OECD uuringute tulemustest, kaasavast haridusest Iirimaal ja mujal Euroopas ning kooliuuendusest Hollandis.

Eesti õpilaste heaolu OECD uuringu taustal
Tue Halgreen käsitleb oma 5. detsembri ettekandes Eesti õpilaste heaolu OECD rahvusvaheliste õpilasuuringute taustal. 6. detsembril arutleb ta paralleelsessioonis „Heaolu ja õpihuvi teadlik loomine ja levitamine“ koos Raatuse kooli direktori Toomas Kingu ja haridusministeeriumi analüüsiosakonna juhataja Aune Valguga. Teema: kuidas koolijuhi ja õpetajate koostöö mõjutab kooli kliimat ja õpikeskkonda
Tue Halgreen on Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) juhtiv ekspert, kes koordineerib PISA uuringut ning nõustab hariduspoliitika kujundajaid. Varem on ta töötanud hindamise ja hariduspoliitika nõunikuna Taani haridusministeeriumis.

Kaasav koolikliima ja õppekeskkond
Milline on kaasav koolikliima ja kuidas kujundada kõigile sobivat õppekeskkonda?  Paul Downes keskendub eelkõige kaasava hariduse emotsioonide ja suhetega seotud aspektidele ning väljalangevuse ennetamisele.  Lahendustena näeb ta sotsiaalse ja emotsionaalse arengu toetamist, individuaalsete vajaduste arvestamist, õpetajate suhtlus- ja konfliktilahendusoskuse arendamist ning multidistsiplinaarseid tugimeeskondasid. Kuidas see kõik tomida võiks, kuuleb konverentsil.
Dr. Paul Downes on Dublini ülikooli hariduslike erivajaduste keskuse direktor ja haridusteaduste instituudi õppejõud, populaarne autor ja lektor. Ta on tegev ka Euroopa Komisjoni eksperdina sotsiaalse ebavõrdsuse, elukestva õppe, koolist väljalangevuse ja katkestanute haridussüsteemi tagasitoomise alal.

Kuidas teha iseseisvat ja motiveeritud õppijat?
Niekée kooli direktor Martin Peters Hollandist arutleb 6. detsembril koos Viljandi gümnaasiumi direktori Ülle Matsiniga Eesti ja Hollandi kogemuse põhjal, mida saab kool teha, et õpilastest kujuneksid iseseisvad ja motiveeritud õppijad.
Martin Peters alustas õpetajatööd 2000. aastal loodusainete õpetajana, kuid praegu juhib ta Niekée kooli – see on mitmes mõttes tulevikukool, kus tehtu eeldab paljude õppimise kohta omaks võetud arusaama kõrvale heitmist.
Ülle Matsin külastas Niekée kooli 2017. aasta algul ja kirjutab kooli iseloomustades: „Siinsed õppijad on harjunud ise oma õpieesmärke määratlema ning naudivad tiimitööd. Võib ju küsida, mis on tulemuslik? Me ei tea, milliseid teadmisi on vaja tulevikuühiskonnas edukaks toimetulekuks. Seega formaalhariduse tulemuslikkuse määratlus on siinses kontekstis kasutu. Kool kujundab eeskätt ennastjuhtivat ja õppima harjunud indiviidi. Õpilase oma eesmärgi määrtlemist peetakse siin oluliseks. Igal õpilasel on vaja vähemalt valida valdkond, mille suunas ta ennast
arendama hakkab.“ vt lisa Ülle blogist „Koolijuhi õpipoisina Amsterdamis“).

Püsige meiega ja kohtumiseni konverentsil!

reede, 17. november 2017

Hariduskonverents “Heaolust õpihuvini” - Kuidas on õppimine, kool ja rahulolu seotud õpilaste meelest?

Jätkame 5.–6. detsembri hariduskonverentsi esinejate ja teemade tutvustamist. Esimese konverentsipäeva lõpetab õpilaste paneelarutelu kooliga rahulolu ja õppimise seostest. 

Koolirahulolu hinnatakse maailmas erinevate meetoditega. Eesti koolides viidi 2017. aastal läbi küsitlus, millega uuriti subjektiivset heaolu: kuidas õpilane ennast koolis tunneb, kas talle meeldib seal käia? Aluseks võeti enesemääratlusteooria, mille järgi heaolu ja teotahte eelduseks on kolm rahuldatud põhivajadust: autonoomia-, kompetentsuse- ja seotusevajadus.

Kooli puhul uuriti

  • kuivõrd õpilane kogeb, et tema valikud ja tegevused koolis sõltuvad temast endast, 
  • kuivõrd õpilane kogeb, et ta saab oma ülesannetega hakkama, 
  • kuivõrd õpilane tajub, et on kaasõpilaste ja õpetajatega lähedastes ja usalduslikes suhetes.
Vaadeldi koolielu nii sotsiaalset (nt õpetajate tegevus, õpetamisviisid, distsipliin, tugiteenused) kui ka füüsilist poolt (nt õppematerjalid, ruumid). Eraldi tähelepanu pöörati õpikäsitusele – kuivõrd õpilane saab ise aktiivselt uusi teadmisi ja oskusi luua ning kui palju ta saab õpetajalt oma arengu kohta tagasisidet.


Rahulolu-uuringu tulemused on kvantitatiivsed ja annavad üldise pildi. Paneelarutelus loodame nelja õpilase – Diana Stepanova, Annika Uibo, Hans-Hendrik Karro ja Emily Anete Puki – abiga lisada sellele üldisele vaatele värve, näiteid ja kogemusi neljast 
koolist:
  • Narva Vanalinna Riigikool on 2000. aastal tegevust alustanud õppeasutus, mis töötab keelekümblusmetoodika alusel.
  • Sütevaka Humanitaargümnaasium tegutseb aastast 1990. ning on sellega Eesti esimene eragümnaasium. 
  • Hugo Treffneri Gümnaasium on üks Eesti ajaloolistest gümnaasiumidest ja esimene, kes 1997. aastast hakkas taas tegutsema nn puhta gümnaasiumina. 
  • Pärnu Kuninga Tänava Põhikooli puhul on tegu kaasava kooliga, kus õppetöö toimub nii tava- kui ka lihtsustatud õppekava alusel.
---------------------------------------------------------------------------------
 Mõned mõtted samades koolides töötavatelt täiskasvanutelt:
„Head suhted aitavad saavutada ühiseid eesmärke ja annavad igapäevaseks tööks positiivsust ja energiat. Töös õpilastega peame tähtsaks huvi ja pingutuse tasakaalu: õppimine olgu huvitav, aga eeldagu mõõdukat pingutamist, sest pingutus aitab märgata oma saavutusi.“

„Kool peab head õhkkonda koolis väga oluliseks, et õpilased tahaksid kooli tulla ja koolis olla, õpiksid vastutama ning loovalt mõtlema, tunneksid end turvaliselt ja säiliks õpirõõm.“
„Sõbralik ja lugupidav suhtumine üksteisesse on ju enesestmõistetav!“ 
„Haridusel on neli tugisammast: õppida teadma, õppida tegema, õppida olema, õppida üheskoos elama. Oleme koolis püüdnud neid põhimõtteid järgida ning tundub, et oleme
sõbralikult üheskoos elamise oskust tasapisi omandamas.“ 
„Info õpilaste ja õpetajate rahulolu kohta on strateegiliste ja juhtimisotsuste tegemise tööriist, mida kasutada sisehindamisel ja uute eesmärkide püstitamisel.“
Konverentsil saame kuulda, milline on õpilaste vaade.

kolmapäev, 15. november 2017

Kuidas Häädemeeste kool kogukonda kaasas?

Aule Kink, Häädemeeste Keskkool

Et kõik ausalt ära rääkida, siis tuleb alustada sellest, et kui alustasime Häädemeeste Keskkoolis 2016. aasta lõpus uue arengukava loomist, siis planeerimise käigus avastasime SA Innove kodulehelt võimaluse saada toetust kogukonna kaasamiseks kooli õppekava arendamisse ja rakendamisse. Saime aru, et see on midagi meie jaoks. Mõeldud-tehtud. Kirjutasime projekti ning projekti läbiviimise ajal valmiski Häädemeeste Keskkooli arengukava aastateks 2017 – 2020.

Kes me siis oleme?
Projekt andis võimaluse arengukava koostamise protsess paremini läbi mõtestada ning kooli arengukava töötasimegi välja koostöös kogukonnaga, st kaasasime lisaks õpilastele ja kooli töötajatele ka lapsevanemad, hoolekogu ning kohalikud ettevõtted ja haridusasutused. Kogukonna ootused ongi sõnastatud kooli arengukavas. 
Arengukava koostamise käigus mõtlesime, et mis on see „miski“, mis teeb meie kooli eriliseks. Saime aru, et see johtub eelkõige kooli asukohast: turismipiirkond erilise looduse ja ajaloolise taustaga. Nüüdseks on valminud uudne tunnijaotuskava, milles on arvestatud arengukavas sõnastatut.

"Teistmoodi koolipäev" ja teistmoodi hindamine

Projekti üheks huvitavamaks sündmuseks oli „Teistmoodi koolipäev“, mille viisid läbi inimesed väljastpoolt kooli (inimesed kogukonnast) ning see kogemus võimaldab analüüsida, mil moel saaksime edaspidi erinevaid õppevorme ja kogukonda õppeprotsessis paremini kasutada. Sellised teistmoodi koolipäevad on planeeritud toimuma iga-aastaselt. Teistmoodi koolipäeva põhisisu oli tavapärasest erinev õppetöö ülesehitus ja õpilastele suurema vastutuse andmine oma õppetöö eest. Õpilased andsid tagasisidet, et tore oli õppida omas tempos ning omal initsiatiivil, päeva lõpus ei oldud väsinud nagu tavaliste koolipäevade lõpus.
"Teistmoodi koolipäev" Häädemeeste Keskkoolis
Olime oma projektis seadnud eesmärgiks, et ka hindamine toimuks sel päeval teistmoodi, et õpilane oleks hindamisprotsessi kaasatud. Saime aru, et nii lihtsalt see ei käi. Kui õpilane on harjunud ikka kogu aeg saama numbri õpetajalt, siis ei tule enda analüüsimise oskus kohe. Samuti vajab õppimist ja harjutamist õpilaste meeskonnatöö. Järgmistel kordadel oskame õpilasi selles vallas kindlasti paremini juhendada.

Õppisid ka õpetajad

Positiivne kogemus oli õpetajatele teiste koolide külastamine, st õppimine teiste kogemustest. Arengukava jaoks soovisime leida põnevaid ideid ning loomulikult pole mõtet jalgratast leiutada, vaid vaadata, mida teised teevad. Õpetajad külastasid koole Tartus (TERA, Puškini kool, Raatuse kool), Tallinnas (Reaalkool, Peetri kool ja Tallinna Euroopa Kool) ja Pärnus Vabakooli. Saime kinnitust, et praktikult praktikule on suurepärane õppimisvorm. Õpetajad said häid ideid kooli arengukava ja enda töö jaoks.

Õpetajad õppimas koostöist õpetamist
Õpetaja ei saa ilma õppimata. Projekti käigus toimus õpetajate arenduspäev koos Tallinna ülikooli teaduri Grete Arroga, et analüüsida õppimise olemust laiemalt ning üldpädevuste õpetamist. Koos Tallinna ülikooliga viisime läbi ka koolituspäeva, kus oli fookuses õpetajate vaheline koostöö. Saime aru, et õpetajate koostöö ei sünni just kergelt, aga see pole ka võimatu. Tallinna ülikooli (Pille Slabina ja Katrin Aava) abiga analüüsisime, miks koostöö kui õpetamise meetod on kasulik ja vajalik. Tekkisid reaalsed õpetajate koostööprojektid. Saime ka kinnitust sellele, et kooli arendusse on ülikooli kaasamine igati mõistlik.


Viljakas koostöö kogukonnaga toob parimad lahendused

Kokkuvõtlikult saab tõdeda, et projekti käigus sündis koostöös kogukonnaga kooli arengukava, õpetajad said teistelt koolidelt häid ideid, õpetajad on teadlikumad üldpädevuste õpetamisest ja koostöisest õpetamisest, oskame paremini planeerida järgmisteks õppeaastateks erinevaid õppimisvorme. Projekt näitas, et kogukond on valmis aktiivsemalt kooli elus kaasa lööma. Koolil tuleb ka edaspidi olla kogukonna kaasamisel aktiivsem. Tehke järgi!

------------------------------------------------------------------------------------------------------------------
Kellel läks hammas verele, siis kuni 20. novembrini saab esitada projekte taotlusvooru „Kogukonna kaasamine kooli õppekava arendamisse ja rakendamisse“
Taotlusvooru raha saab kasutada: 
  • kogukonna ootuste õppekavasse lõimimiseks,
  • kohalike traditsioonide sidumiseks õppega,
  • paikkondliku omakultuuri õpetamiseks.
Taotlusvooru dokumendid ning osalemisinfo: https://goo.gl/p4RRjY

reede, 10. november 2017

HARIDUSKONVERENTS “HEAOLUST ÕPIHUVINI”

Juba vähem kui kuu pärast, 5. detsembril algab Tartus hariduskonverents “Heaolust õpihuvini”. Ootame kõnelema ja arutlema mitmeid põnevaid haridusinimesi Eestist ja välismaalt, kavas on nii värskemate uuringute ülevaated kui ka uuete haridusalgatuste ja praktikute heade ideede tutvustused.
Toome teieni väikse valiku esimese konverentsipäeva teemadest ja esinejatest.

Kust tuleb koolirõõm, mis paneb õpetaja silmad särama?
Tallinna Ülikooli haridusinnovatsiooni keskus viis 2017. aastal Eesti koolides läbi uuringu, mil määral ennustavad õpetaja heaolu koolis tema isiksus, mil määral töökeskkond ja mil määral enesetaju.

Õpilaste puhul uuriti, mil määral ennustab nende koolirõõmu õpikäsitus, koolikliima, tajutud õiglus, õppeedukus ja enesetaju.

Kirsti Rumma (Tallinna Tehnikaülikool) on töötanud nii õpetajana üldhariduskoolis kui õppejõu ja teadurina ülikoolis. Tal on doktorikraad Agderi Ülikoolist (Norra) matemaatika didaktika alal ning tema teadustöö on olnud seotud nii matemaatika didaktika kui ka üldiste haridusuuringutega laiemalt. Hetkel töötab Kirsti Tallinna Tehnikaülikooli majandusteaduskonnas vanemlektorina.

Merlin Linde (Tallinna Ülikool) on tegelenud haridusuuendusega nii idufirma kui ka haridusinnovatsiooni keskuse koosesisus. Tal on kasvatusteaduste magistrikraad Oulu Ülikoolist (Soome) ning tema peamiseks huviks õppija psüühilisi protsesse toetav õpetamine. Hetkel töötab Merlin Tallinna Ülikoolis analüütiku ja õpetajahariduse arendajana.

Eesti õpilaste heaolu PISA uuringu põhjal
Kuidas tunnevad end Eesti koolide õpilased? Kas nad on eluga rahul, kas nad tunnetavad koolis õpetajate ja kodus vanemate toetust? Kas nad tunnevad, et kuuluvad kooli kogukonda? On nad kokku puutunud koolikiusamisega? Aga kuidas on õpilaste rahuloluga seotud nende kehaline aktiivsus või see, kas nad söövad hommikusööki. Kas õpilased on seda rohkem eluga rahul, mida rohkem nad saavad veeta aega veebikeskkondades? Ettekanne tugineb PISA 2015 uuringu Eesti andmetele.
Karin Täht õpetab Tartu Ülikooli psühholoogia instituudis üliõpilastele ja magistrandidele, kuidas töötada andmetega. Tema enda uurimisteemad on õpilaste õpihoiakud ning noorte inimeste nutiliialduste seos vaimse tervisega.

Keelekümblus kui arengut toetav õppekeskkond
Õppimise käigus kogetavad emotsioonid mõjutavad õpilaste tulemusi! Lapse jaoks on oluline teada, et õpetaja temast hoolib. Haabersti Vene Gümnaasiumi õpetaja jagab oma kogemust keelekümblusklassist, kus keele õppimine toimub nii loomulikul viisil, et õpilane seda ei märkagi. Keelekümblus on arengut toetav keskkond, kus arenevad õpilaste sotsiaalsed oskused, empaatiavõime ja metakognitsioon.
Sandra Anon oli üks nendest õpilastest, kes oma koolikogemuse põhjal teadis juba lõpetades, et tahab saada õpetajaks, täpsemalt – keelekümblusõpetajaks. Sel õppeaastal alustas ta tööd Haabersti Vene Gümnaasiumis, kus ta on esimese klassi õpetaja. Ettekandesjagab Sandra oma kogemusi ja mõtteid keelekümbluse kohta.

Erinev kultuuriruum, sama suur koolirõõm
Kuidas tagada sallivust erineva kultuurilise taustaga klassiruumis? Iiri Saar tutvustab oma töötoas seda, mida nad teevad Tartu Descartes’i koolis ning kuidas koolirõõmu suurendada.
Iiri Saar töötab Tartu Descartes’i Koolis – põhikoolis, kus lisaks tavapärasele õppekavale pööratakse tähelepanu tervise edendamisele ja liikumisele ning prantsuse keelele ja kultuurile. Viimasel viiel aastal on kool puutunud kokku uusimmigrantide, sh pagulaste õpetamise ja kohanemise toetamisega.

Teise konverentsipäeva esinejate tutvustused leiate meie blogist juba nädala pärast.Vt konverentsi kava
Püsige meiega ja kohtumiseni konverentsil!

kolmapäev, 8. november 2017

Kuidas inimõigustest tunnis rääkida?

Kas sina oskaksid ilma guugeldamata öelda, mis on inimõigused? Mida sa vastaksid õpilasele, kes väidab, et tunni ajal telefoni kasutamine kuulub tema inimõiguste hulka? Aga mida vastaksid kodukohviku külastajale, kes küsib tasuta joogivett kui inimõigust?

Eesti õpetaja keskmine vanus on 48 aastat – see tähendab, et paljud meist omandasid hariduse ja eriala sel ajal, kui Eestis inimõiguseid veel euroopalikul viisil ei käsitletud. Tänapäeval on aga inimõigused keerukas ja põnev teema, mis pakub koolitunnis palju võimalusi aktiivseteks, ka meeskondlikeks õppetegevusteks, näiteks rollimängudeks. Kuid kas koolides osatakse neid võimalusi kasutada?

Balti Uuringute Instituut (IBS) ja Eesti Inimõiguste Keskus (EIK) uurisid, kuidas Eesti koolides inimõigusi õpetatakse ja kuidas seda võiks teha. Sel sügisel korraldasid nad Tartus seminari, et parimaid praktikaid levitada. Osalesid õpilased ja õpetajad eri koolidest. Maailmakohviku põhimõttel jaguneti laudkondadeks ja võeti järjest ette teemad: koolikiusamine, valimisõigus, arvamuse avaldamine, võrdne kohtlemine ning isikuandmete kaitse ja eraelu puutumatus. Vaadati lühivideoid, lahendati kaasuseid, toimusid hääletused, koostati kollaaže ajaleheväljalõigetest ja prioriteedipüramiide.

Samal seminaril jagus tegevusi ka õpetajatele, kes suunati lahendama väljakutseid, mis Eesti haridussüsteemis inimõigustega seonduvad. Kõik arutelud kinnitasid vajadust süstemaatiliseks teadlikkuse ja oskuste tõstmiseks inimõigustega seonduvatel teemadel. Antud seminari korraldati esmakordselt ning see on 
osa tervikust ehk suuremast rakendusuuringust, mille eesmärk on omakorda toetada inimõiguste hariduse kontseptsiooni loomist.

Jagame siinkohal üht võimalikku inimõiguste käsitlemise meetodit:
Teema: Võrdne kohtlemine: puudest, rahvusest, nahavärvist, seksuaalsest orientatsioonist jms tulenevad erisused

Kasutatavad meetodid:

  • arutelu võrdse kohtlemise ja mõiste "vähemus" sõnastamiseks
  • kollaaži tegemine ajalehtede väljalõigete põhjal (seminaril kasutati eelnenud viimase kahe nädala Eesti ajalehti)
Arutelu käigus keskendutakse kõigepealt mõistete defineerimisele: noortel palutakse selgitada, mis neile esimesena meelde tuleb, kui nad kuulevad sõna “vähemus” ning milliseid vähemusi nad teavad ja oskavad nimetada. Sealhulgas tuleks uurida, miks nad arvavad, et see grupp on vähemus? Kust pärineb info?


Pärast arutelu valivad noored välja ühe arutelu all olnud vähemusgrupi ning otsivad Eesti lehtedest näiteid, kuidas nende poolt valitud vähemusgruppi on meedias kajastatud. Kui näited on leitud, panevad noored need kollaažina paberile, asetades negatiivsed näited vasakule ning positiivsed näited paremale.

Kollaaži koostamise ajal on võimalik käsitletava teema üle arutleda: kuidas erinevad ajalehed erinevaid vähemusgruppe ja nendega seotud teemasid kajastavad, millised on levinud stereotüübid ja müüdid, 
kas leidub rohkem positiivseid või negatiivseid näiteid ning kas kollaaži lõpptulemus oli üllatav või mitte.

Läbiviidud seminaril koostati kokku 5 kollaaži:
  • Kataloonia valimised
  • rahvusvahelise kaitse saanud isikud (pagulased)
  • erivajadustega inimesed
  • sisserändajad
  • samasooliste kooselu
Teiste meetoditega ja põhjalikuma aruandega saab tutvuda siinHuvilised saavad uuringuaruannet tervikuna lugeda novembri teises pooles www.ibs.ee aadressil. Miks mitte proovida samasugust üritust ka oma koolis. Õpilastele meeldis eriti saada kokku eakaaslastega teistest koolidest – seega on siin ka idee koostööprojekti jaoks!

Kas ja kuidas teie oma tundides inimõigusi käsitlete?
Oma mõtted lisage julgelt kommenaatridesse.