Videokonkurss „Kui ma oleksin õpetaja…“

TÜ haridusteaduste instituudi videokonkurss „Kui ma oleksin õpetaja…“ andis gümnasistidele põhjuse astuda õpetaja rolli. Konkursile saabunud videod on tänasest rahvahääletuseks üleval TÜ haridusteaduste instituudi Facebook´i lehel.

Videokonkursil osalesid Tartu, Tallinna, Narva ja Luunja koolide õpilased, kellelt laekus kokku üheksa konkursivideot.
Videokonkursi ülesandele läheneti väga loominguliselt ja erinevalt. Väiksematele õpilastele õpetati näiteks joogitopsidega jagamist, suurematele räägiti eksistentsialismist, paljunemisest ja võrrandisüsteemidest.

Ühe konkursil osaleja, Tallinna Gustav Adolfi gümnaasiumi õpilase Stiina Salumetsa arvates tuleb koolis õpetada seda, mida õpilasel ka tegelikult vaja läheb, näiteks patsi punumist. Samuti tuleks Stiina arvates teha palju tunde õues, sest siis harjuvad õpilased väljas olema ja looduses ringi käima. Õuesõpet propageerisid ka Anastassia Massalova Narva Soldino gümnaasiumist ja Tallinna Järveotsa gümnaasiumi õpilased.

 

Stiina Salumetsa video

 Tartu Hugo Treffneri gümnasist Silver Taavet Kollom lõpetas oma prantsuse keele tundi näitava video tõdemusega, et kui ta oleks õpetaja, teeks ta tööd kirega ega kahetseks oma karjäärivalikut.
Konkursivideosid hakkab vaatama ja hindama haridus- ning filmiinimestest koosnev žürii. 

Esimese pilgu videotele saab heitaTÜ haridusteaduste instituudi Facebook´i lehel, kus on avatud rahvahääletus. Auhinnad antakse üle juunis toimuval pidulikul lõpuüritusel.

SA Innove ja Huvitava Kooli taotlusvoor üldhariduskoolidele!

SA Innove kuulutab välja üldhariduskoolidele suunatud taotlusvooru„Kogukonna kaasamine kooli õppekava arendamisse ja rakendamisse“, millega innustab üldhariduskoole õppekava arendamisse kaasama kohalikku kogukonda ehk lapsevanemaid, kohalikke elanikke, avaliku, äri- ja kolmanda sektori organisatsioone.

Konkursi eesmärk on toetada kooli koostööd kogukonnaga kooli õppekava arendamisel ja rakendamisel, sh siduda kooli ja paikkonna eripära, kultuuritraditsioonid õppekava üldosas ja ainekavades.

Konkursiga antakse kooli meeskonnale võimalus arendada oma professionaalsust kooli õppekava koostajana, sh koostööoskusi. Konkursiga viiakse ellu algatuse Huvitav Kool põhimõtteid – kool on avatud keskkond, valikute ja otsustusvõimaluste pakkuja ning loov ja intellektuaalne pingutus.

Taotluste esitamise tähtaeg on 19. september 2016 kell 11:00.

Konkursi dokumendid ning osalemisinfo on leitav siit.

Lisainformatsioon: Inge Raudsepp, tel 735 0637, e-post: inge.raudsepp@innove.ee

Juht kui õpetaja = õpetaja kui juht

Paljude Eesti tippjuhtide möödunud töönädal lõppes Pärnus, kus toimus juhtimiskonverents „Juht kui õpetaja”. Selge on see, et kui juht võib olla õpetaja, siis õpetaja on kindlasti juht, nagu ütles konverentsi juhataja Anu Välba.

Konverentsi juhatas sisse tööandjate keskliidu tegevjuht Toomas Tamsar, kes tõdes, et õpetaja roll inimese kujunemisel on väga suur, sest on tähtis, et iga noor jõuaks kuhugi. Kuidas seda saavutada? „Teineteise mõistmisel. Inimeste mõistmisel. Maailma mõistmisel,” ütles Tamsar.

Mind huvitas, mis teeb juhist õpetaja ja õpetajast juhi. Inspireerituna juhtide räägitust annan edasi mõned mõtted ja toon nende ametite vahele paralleele, millele viitasid esinejad.

1. Eeskuju

Elering AS-i juhatuse esimees Taavi Veskimägi rääkis õpetajast kui eeskujust. „Kuidas on juhil lootus välja teenida õpetaja autoriteet? Ainult autentne olles. Ela tões – ole sina ise,” oli tema sõnum. „Õpetamine kui töö ei seisa elust eraldi. See on dualism,” ütles Veskimägi, viidates sellele, et on oluline, milliseid väärtusi juht või õpetaja inimesena kannab.

Taavi Veskimägi Foto: Urmas Kamdron

„Juhtide maailmas on õpetaja see, kellel on järgijaid ja missioon, suutlikkus haarata inimeste südant, mõistust ja vaimu. Usun, et see ei ole teistmoodi ka koolis,” jäi samuti kõlama Veskimägi ettekandest.

Kuivõrd õpetaja tajub, et ta juhib koolis nagu liider õpilaste hoiakute, väärtuste ja tuleviku kujunemist? Juhid saavad õpetajaks eeskuju kaudu, nagu ütles pikaajaline juht Veskimägi, ja usun, et ma ei eksi, kui ütlen, et ka õpilasi saab juhtida õpetaja, kes on austuse välja teeninud. „Austust ei saa peale suruda, see tekib,” kinnitas nii mulle kui ka igale saalis viibinule sama päeva teises pooles üles astunud 7. klassi õpilane Pauliine Põldmaa.

Pauliine Põldmaa Foto:Urmas Kamdron

„Õpilased tajuvad maski taha peitumise halba haisu, rääkis järgmisena lavale astunud Henton Figueroa, Tšiili aukonsul, kes on Eestis viibinud juba 20 aastat ja töötab õpetajana Pirita majanduskoolis. „Inimeste ees seistes ole kena, ole rõõmus, miks sa oled nii krimpsus äädikanäoga,” küsis pikaajaline õpetaja koolilelule viidates tippjuhtidelt. Selgitades, et õpetaja on õpilaste ees alasti ja kui ta ei ole aus ja siiras, nähakse teda läbi.

Henton Figueroa Foto: Urmas Kamdron

2. Õpetaja roll

Professori ja TÜ eetikakeskuse juhataja Margit Sutropi sõnul on õpetaja roll aidata lapsel leida ühendus maailmaga. Selleks tuleb nii lapsevanemal kui ka õpetajal küsida, mis on selle lapse tugevus. Kus on tema ühenduskoht maailmaga? Tuleb näha, millist tuge ta vajab, ning näidata, millised võimalused tal on. „Hoidume äädikanäost ja liigume koos suuremate tegude poole,” võttis Sutrop oma kõne kokku.

USA armee Euroopa vägede ülemjuhataja Ben Hodges avas kogu konverentsi, rääkides sõjalisest olukorrast Euroopas, aga mitte ainult. Kindralleitnant pani kõigile südamele, et noortele antaks vastutus ja võimalus ennast tõestada.

„Noored ohvitserid peavad olema edukad. Läbikukkumine on lubamatu, aga eksida võib. Eksimine on inimlik,” ütles Hodges. Noored peavad õppima initsiatiivi olla loov, võtta vastutust. Ta kirjeldas missioone ja ülesandeid, mida USA Euroopa maavägede juhid täidavad, ja kuigi ma arvasin, et sellel ei ole Eesti kooliga suurt seost, eksisin, sest ka meie õpilastel on vaja initsiatiivi, usaldust nende vastu, vastutust ja vabadust.

Ben Hodges Foto:Urmas Kamdron

3. Õpilaste motivatsioon

Anu Välba juhatas konverentsil mitut vestlussaate formaadis toimunud arutelu. Sotsiaalministeeriumi töötaja Imbi ja õpilase Pauliine vestluse sissejuhatuses sõnas ta, et juht peaks aru saama, mis inimesi motiveerib, aga see ei ole lihtne ega ühene.

7. klassi õpilane Pauliine oli veendunud, et õpetaja lihtsalt peab olema kirglik oma aine suhtes ja see motiveerib. „Meid kui õpilasi ei hakka kunagi huvitama, kui õpetajat ennast teema ei huvita,” ütles Pauliine. Ta tõi mitmesuguseid näiteid, lisades, et ainult halb õpetaja paneb lapse või noore ennast halvasti tundma, tehes maha tema küsimuse, viidates kõigi ees eksimusele või üllatavalt halvale hindele.

Vestlesin hiljem Krediidiinfo müügidirektori Raido Soomiga, kes ütles mulle Pauliine sõnavõtust rääkides juhtide hulgas tuntud tõe: „Kiida avalikult, laida personaalselt!” Lihtne, kuid mõjus nõuanne. Ka Pauliine sõnul motiveerib kiitus enam kui laitus, sest see annab enesekindlust ja jõudu. „Too välja head ja õpilane õpib,” ütles noor neiu konverentsil entusiastlikult. Eduelamus tekitab hasarti rohkem pingutada ja hoiab õpihimu ülal.

Lisaks arvas õpihimuline Pauliine, et tunnis peaks toimuma efektiivne töö. „Loodan kooliaega produktiivselt kasutada,” sõnas ta. „Natukene nalja ja juttu tunni alguses on okei, aga mitte liiga palju. Kool on rohkem õppimise kui niisama suhtlemise koht,” tuletas ta kõigile meelde.

4. Arutelu ja koostöö

Elering AS-i juhatuse esimehe Taavi Veskimägi sõnul on õppimise eriti tõhus vorm arutelu. „Arutelu on väärtus, sest selle toimumise ajal on inimesed mõttega kohal,” ütles Veskimägi oma ettekandes.

NOW! Innovationsi tegevdirektor Üllar Jaaksoo toonitas enda ettekandes sama. „Arutelu tekitamine koolis või koosolekul on väga hea tulemus, sest olete saavutanud midagi vajalikku – pannud mõtte tööle ja lasknud inimestel ise lahendusteni jõuda,” ütles ta, lisades, et viimane on raske, kuid vajalik.

Üllar Jaaksoo Foto: Raul Mee

Henton Figueroa tõi näite eksamilt, kus 12. klassi õpilased hakkasid nutma, sest ei suutnud ülesande lahendamisel koostööd teha. Figueroa lisas, et koostöö on edu võti igal pool ja alati. Ühel on ühed tugevused, teisel teised, aga edu seisneb nende koostöös. „Messil ei oleks midagi, kui tema selja taha ei jääks tervet jalgpallimeeskonda,” tõi Figueroa veel ühe näite.

Artikli autor: Helena Tamm, Huvitava Kooli koordinaator

Õpilaste korraldatud õppeaine - kuidas see võimalik on?

Kerttu Sepp

Olen Kerttu, Noored Kooli programmis osalenud õpetaja ja Tagasi Kooli projektijuht. Minu esimesel õpetaja aastal ütlesid 12. klassi õpilased ühiskonnaõpetuse tunnis, et koolis ei õpetata neid teadmisi ja oskusi, mida pärast kooli vaja läheb. Küsisin, mis on need asjad, mida nad teada tahavad. Nimekiri tuli pikk – alates CV kirjutamisest kuni (õppe)laenudeni ja investeerimiseni välja, üldiselt joonistusid välja karjääri ja haridusega seotud küsimused.

Otsustasin, et planeerin oma tundides õppeprotsessi just õpilaste huvidest lähtuvalt – külalisõpetajad, rollimängud ja muud tegevused. See läks väga hästi! Õpilased olid teemadega rohkem kaasas, kuna olid need ise välja pakkunud. Enda korraldatud kursuse lõpus mõistsin, et põhiliselt õppisin hoopis mina, arendasin enda organiseerimise, läbirääkimise ja suhtlemisoskusi. Sain suhelda külalisõpetajatega erinevatelt elualadelt, ettevõtete ja erinevate asutustega. Õppisin probleemilahendamist ja kohanemist erinevate olukordadega. Arendasin endas ettevõtlikkus- ja suhtlusoskusi.

Mul tekkis küsimus, miks kogesin seda tohutut õppimist ainult mina õpetajana? Eesmärk on ju, et õpilased nõnda tunneksid. Miks teeme õpilaste eest nii palju asju ära? Õppimispüramiidi teades - kõige suurem teadmiste ja oskuste omandamine toimub läbi praktilise tegevuse ja vähim omandame kuulates loengut. Õpilase aktiivset tegutsemist soosib muutuv õpikäsitus, mis on koolides osaliselt rakendunud, kuid mitte kõikjal.

Seejärel, 2014. aastal hakkasime Tagasi Koolis 9.-12. klassidele välja töötama karjääriõpetuse ja ettevõtlikkuse valikkursust, mis võimaldaks õpilastel aine sisu ise luua ja ellu viia. See tähendab, et ise külalisõpetajaid kaasates, õppekäike organiseerides ja töövarjuvõimalusi realiseerides. 2016. aasta algusest koordineerin Tagasi Koolis karjääriõpetuse ja ettevõtlikkuse valikkursuse kava arendamist ja piloteerimist.

Nüüdseks oleme koostöös Tagasi Kooli välja töötanud uue formaadi, kus kursuse alguses õpilased visandavad oma tulevikuplaani, mis aine jooksul aina täieneb. Plaani täiendamiseks visandavad nad ka koos klassikaaslastega tundide sisu, loovad üheskoos kogu aine toimumise plaani, otsustavad keda ja miks külalistundi andma kutsutakse, milliseid ettevõtteid ja asutusi külastatakse ja keda töö- või hoopis tudengivarjutatakse.

Kursuse lõpuks on õpilasel selgem pilt endast ja töömaailmast ning nad on proovile pannud oma suhtlemis- ja organiseerimisoskused. Õpetaja roll on sealjuures aidata õpilaste koostöö käivitada ja olla kogu kursuse jooksul õpilastele mentoriks. Tagasi Kooli tagab õpilastele ja õpetajale abimaterjalid ning annab meetodid õpilaste koostöö käivitamiseks. Näiteks: näidis e-mail ja telefonikõne, juhend organisatsioonidega kontakteerumiseks jne.

Algatuse Huvitav Kool eestvedaja ja Haridus- ja Teadusministeeriumi üldharidusosakonna asejuhataja Pille Libliku sõnul võib sellisel viisil uue valikkursuse koostamist nimetada haridusuuenduseks: „Uus pole seejuures mitte õppeaine ise, vaid viis, kuidas see läbi viiakse – õpilaste huvide ja arvamusega reaalselt arvestades ning probleemilahendus-, suhtlemisoskust ja loovust kujundades. Nii saab läheneda erinevate aineüleste valikkursuste koostamisele. Õpilaste kaasamine vastutusrikkasse tegevusse ja nende usaldamine soodustab noortes õpihuvi säilimist ja suurendab nende vastutustunnet.“

Tavapärasest erineva valikkursuse idee on pakkuda koolidele välja viis õpilaste senisest aktiivsemaks kaasamiseks. Taolist kursust toetab ka SA Innove karjääriõppe peaspetsialist Mare Lehtsalu, kes sõnab: „Tooksin esile kaks väärtuslikku aspekti: vastutus ja eneseusaldus. Vastutust võtma õpitakse läbi kogemuse. Oma elu, õnnestumiste ja valikute eest saab vaid igaüks ise vastutada. Usun, et ise karjääriõpetust kavandades saavad õpilased panna end parajal määral proovile, kogeda eneseusaldust ja avastada vastutuse uus sügavam tähendus. Kursuse õnnestumisele aitab kaasa koostöö karjäärispetsialistiga, sest õpilase professionaalne juhendamine on vajalik.

9.-12. klassile mõeldud karjääriõpetuse valikkursus

Valikkursuse esialgne kava valmib 2016. aasta juuniks koostöös kuue pilootkooli õpetajaga ja karjäärispetsialistidega. Kiviõli I Keskkooli õpetajad Jüri Käosaar ja Maria Uuetoa hakkavad järgmisel aastal 10. klassi valikkursust koos juhendama. Jüri usub, et õpilased saavad kõige parema kogemuse just tegutsedes: “Leian, et uus aine võimaldab õpilastel isetegemist, -kogemist ja -põrumist.” Karjääriplaneerimise ja ettevõtlikkuse valikkursuse sisu kõlas Maria jaoks algusest peale sellise kursusena, mille järele ta ise keskkoolis õppides vajadust tundis: “Kõige rohkem intrigeerib mind, millised eeskujud õpilased välja valivad, kellega kursuse jooksul külalistundides kohtuda ning milliseid ettevõtteid soovivad külastada. Kursus annab õpilasele toetuse võtmaks kontakti just temas aukartust äratava tegijaga ning võimaluse selle inimesega kohtuda, küsida küsimusi ja nõuandeid. Sellised kohtumised võivad olla väga suurte ja säravate ideede alguseks!“

Kehra Gümnaasiumi karjääriõpetuse õpetaja ja Rajaleidja karjäärinõustaja Lydia Kruusmanni kommentaar valikkursusele: “Karjääriõpetuse uus vorm annab senisest enam võimalusi õpilaste selliste praktiliste oskuste arendamiseks, mis on tööturul väga olulised: suhtlemis- ,meeskonnatöö- ja projektipõhise töö oskus. Kuna õpilased ise planeerivad kursuse, siis on edaspidi kindlasti oluliselt kõrgem ka noorte motivatsioon ja omavastutus. Sageli ei näe täiskasvanud päris täpselt ka noorte arengu- ja infovajadusi, mis õpilaste enda poolt planeerituna paremini esile tulevad.”

Karjääriõpetuse valikkursus on valitud ka nupukate ideede kiirendisse. Tagasi Kooli otsib lisaks 10 pilootkooli, kus alates 2016. aasta septembrist karjääriõpetuse pilootkursust ellu viia. 6. juunil kell 10.00-12.00 toimub Tallinna Ülikooli Haridusinnovatsiooni Keskuses huvitatud õpetajatele ja koolijuhtidele seminar valikkursuse tutvustamiseks. Oma soovist seminaril osaleda või kursusega liituda palume teada anda Tagasi Kooli valikkursuse projektijuht Kerttu Seppale: kerttu@tagasikooli.ee

Ühe kooli ja ühe teatri JÕULine koostöö

Lavastaja Kaija M Kalvet. Autor: Ruudu Rahumaru

Minu nimi on Kaija M Kalvet ning ma töötan Tartus tegutsevas väiketeatris Must Kast lavastaja ja näitlejana. Sel hooajal oli meil töös üks põnev projekt, mille tulemusi nüüd kõik kaeda võivad. Nimelt arutasime eelmisel suvel Tartu Forseliuse Kooli tollase eesti keele ja kirjanduse õpetaja, nüüdse õppealajuhataja Kristi Mummiga, et võiks luua mingi vahva projekti, mille raames põhikooli noored võiksid näha lähedalt ühe teatrietenduse sündi ja oleksid ka ise sinna oma loominguga kaasatud. Selle kauge mõtte tulemusena esietendus selle aasta 10. mail Tartus, Genialistide Klubis Musta Kasti muusikaline noortelavastus „Jõud“. 

Aga kuidas see protsess siis käis? 7. klassi eesti keele ja kirjanduse õpetaja Mari-Liis Türno andis oma õpilastele ülesandeks kirjutada noortelugusid, mis neid endid huvitaks. Õpilased küll teadsid, et nende loomingust sünnib lõpuks lavastus, kuid ei kirjutanud näitekirjandust, vaid proosat. Mitte kuidagi ei olnud piiratud ka tegelaste arvu ega vanust või tegevuspaikade ja sündmuste reaalsust. Tulemusena sündisid 12 väga erinevat kirjatööd. Kui need sügisel valmis said, käisin ise õpilastel koolis külas rääkimas sellest, mis on nende ootused antud projekti suhtes, mida nad on seni teatris näinud ning mis neid nii teatris kui elus üldiselt huvitab. Lisaülesandena palusin õpetajal suunata neid üksteise lugude kohta arvamusi kirjutama, et olla kindel, kas see, mis minu arvates on juttudes huvitav ja oluline, on seda ka noorte endi arvates. 

Lavastuses "JÕUD" mängivad (vasakult): Mihkel Kallaste, Jaanika Tammaru, Birgit Landberg, Silver Kaljula ja Kaarel Targo (pikali). Autor: Ruudu Rahumaru

Nüüd juba 24 kirjatööd analüüsides ning ka oma näitlejate peale mõeldes jõudsin veebruariks kõige esmase dramaturgilise struktuurini. Püüdsin kasutada võimalikult suurt hulka käsitletud teemadest ning kujundada välja viis peategelast, kes oleksid usutavad, elulised ning omavahel piisavalt erinevad, et nende vahel juhtuv võiks vaatajatele huvi pakkuda. Mõtlesin kaua, et mida siis üldse tähendab noortelavastus – ja jõudsin järeldusele, et selle esmane tingimus on, et peategelased ise oleksid noored. Sisu poolest võib juhtuda mida iganes, kuid eakaaslastest kangelased teevad loo publiku jaoks jälgitavaks ja põnevaks.

Näitleja Birgit Landberg lavastuses "JÕUD". Autor: Ruudu Rahumaru

 Esmase struktuuri pealt sain anda lähtekohti ka lava- ja kostüümikunstnikule Illimar Vihmarile ning heliloojale Marten Kuningale. Et Forseliuse õpilased pika ettevalmistusprotsessi ajal võõraks ei jääks, käisid nad Mustas Kastis mitu korda külas –  teisi etendusi vaatamas, intervjuid ja reportaaže tegemas. Samuti vaatasid nad koolis mitmeid Musta Kasti vanemate lavastuste videosalvestisi ning liikmetest tehtud dokumentaalfilme.

Helilooja Marten Kuningas (keskel), näitlejad Jaanika Tammaru (vasakul) ja Silver Kaljula (paremal). Autor: Ruudu Rahumaru

Märtsi lõpus alanud prooviprotsessi alguseks oli struktuur veelgi täienenud ning näitlejad said proovides hoolega etteantud piirides improviseerima hakata. Mina panin kogu aeg üht-teist kõrva taha ning üsna pea valmis lõplik tekst. Proovide keskel tulid Forseliuse õpilased taas külla, vaatasid läbimängu ning said arvamust avaldada, kas tulemus on nende jaoks kaasakiskuv. Õnneks tundus, et vähemalt enamus tundis ka oma lood veel terviku seest ära ning et üldmulje oli positiivne.

Vestlusring peale lavastust, kus publik saab küsimusi esitada. Autor: Ruudu Rahumaru

 Ja valmis ka muusika, selle abil kujundas koreograaf Helen Solovjev liikumise ning kõige lõpuks pani valguskunstnik Karl Marken prožektorid põlema ning lavastus saigi valmis. Kuna meil Mustas Kastis toimuvad pärast iga etendust vestlusringid publikuga, käivad Forseliuse noored ka seal külalistena osalemas. Koostöö kestab niiviisi edasi. Mina isiklikult olen nii protsessi kui tulemusega väga rahul. Lõpliku tõe ütleb ikkagi publiku silm, aga siiamaani pole mingit põhjust häbeneda olnud. 

Lavastus "JÕUD". Autor: Ruudu Rahumaru

Olen selle aasta jooksul väga palju mõelnud ka enda põhikooliajale ja sellevõrra oli noortelavastust teha ootamatult nostalgiline. Mulle tõesti tundub, et palju ei ole muutunud. Selge see, et koolisüsteem areneb ja avardub ning et tehnilised võimalused on tänapäeval hoopis teised kui 15 aastat tagasi, kui ma ise seitsmendik olin. Aga need mured-rõõmud, mis eneseleidmisega kaasas käivad, ei teisene; ning hormoonidki on igavesed. Mul on hea meel, et minu puberteediaeg on lõppenud, aga ma olen ka väga tänulik selle võimaluse eest vaadata distantsilt tagasi ning see mõnes mõttes teraapilises vormis uuesti läbi elada. Seega ütlen ausalt, et lisaks noortele on minu arvates lavastus ka vanematele inimestele vajalik (aga ei sobi väikestele lastele!).

Kõikidele noortele inimestele aga sooviksin JÕUDu iseenda ja maailmaga toimetulemisel! Ja muidugi – tulge teatrisse!

NOORTELAVASTUSE "JÕUD" LISAINFO

Etendust mängitakse sel hooajal vaid 4 korda kuni 23. maini.
Tutvu lavastuse kirjeldusega teater Must Kast kodulehel. 
 
P 15.05 19:00 Jõud Genialistide Klubi (Magasini 5, Tartu)

E 16.05 13:00 Jõud Genialistide Klubi (Magasini 5, Tartu)

P 22.05 19:00 Jõud Genialistide Klubi (Magasini 5, Tartu)

E 23.05 13:00 Jõud Genialistide Klubi (Magasini 5, Tartu) 

OECD webinar "Global Competency for an Inclusive World"

OECD korraldab 11. mail webinari teemal "Global Competency for an Inclusive World", et arutada kompetentside üle, mida on noortel vaja edukaks koostööks inimestega erisugustest valdkondadest, kultuuridest ja väärtussüsteemidest.
 

Lähemalt
Globalisation brings innovation, new experiences and higher living standards, but it equally contributes to economic inequity and social division. That’s why this generation requires new capacities. Young people need to collaborate with people from different disciplines, cultures and value systems, in a way that solves complex problems and creates economic and social capital. They need to bring judgement and action to difficult situations in which people’s beliefs and standards are at odds.
 
For some years, educators have been discussing how best to build these capacities. Is there a distinctive competence that equips young people for the culturally diverse and digitally-connected communities in which they work and socialise? And can students learn to mobilise knowledge, skills, values and attitudes, in order to act creatively, collaboratively and ethically?
 
These issues are now at the heart of international education discussion. In this webinar, Andreas Schleicher will set out the OECD’s perspective – explaining the key elements from the framework for defining, assessing and reporting global competence as part of PISA 2018. Please join us.

When: May 11, 2016 at 17h Paris time.
Where: The convenience of your own computer.
To register for the online webinar, go to: http://bit.ly/1q8rmEO

Robootika ja muusika lõimimise lugu: elektrooniline heli

Robootika ja muusikaõpetamise lõimimisest 8. klassis räägib Gustav Adolfi Gümnaasiumi muusikaõpetaja Lilian Reinmets.

Lilian Reinmets

Hetkel on meie koolis kasutusel üks LittleBits robootikakomplekt ja just 8. klassis. Üks rühm saab ühes tunnis muusikalõigu ette valmistada ja demonstreerida, teine rühm järgmises tunnis. Asja mõte on lastes huvi tekitada ja alati leidub klassis ka julgeid katsetajaid, kes tahavad kohe proovida, kas ja kuidas asi toimib ning soovi korral saavad nad enda katsetusi jätkata ka väljaspool klassitundi. Keda tehnika rohkem huvitab, need tulevad selle teemaga kohe kaasa!

Mina ütleksin LittleBits robootikakomplekti kohta maakeeli, et see on süntesaatori lego; selle osad on nagu lego klotsid, millest saad ehitada süntesaatori ja millest väljuvad helid. Näiteks see imepisike asi on kõlar. (Õpetaja näitab ühte väga väikest osa komplektist. LittleBitsi osad on mõõtudelt kõik üllatavalt väikesed ja mahuvad ühte väikesesse karpi.) Igal osal on nimi peal, siin on näiteks kaks ostsillaatorit. Komplekti kuulub ka patarei. 

LittleBits „Synth KIT“ kasutamine haakub 8. klassi muusikaõpetuses elektrofonide teemaga. Elektrofonid on elektroonilised muusikainstrumendid. Robootikakomplekt on tunnis näitlik vahend. Kui selgitan, et elektrofonide juures on kõige tähtsam osa ostsillaator ehk generaator, kus elektriimpulsid saavad kindla sageduse, siis saan seda reaalselt näidata.

Valjuhääldi kaudu muudetakse elektrisignaalid inimkõrvale kuuldavaks – saan näidata komplektis olevat valjuhääldit. LittleBitsi tükid haakuvad magnetiga kokku, seda on väga lihtne käsitseda. See on väike ja peen elektrooniline seade, mida peab hästi hoidma. Komplektiga on kaasas ka ingliskeelne raamat, kus on toodud näidisvariandid, aga kuna süntesaatori kokkupanek on nii lihtne, siis õpilased eelistavad ise katsetada.
 
Tunni käik näeb välja nii, et kõigepealt räägime elektrofonidest, missugused heli võnkumised on olemas – siinusvõnkumine, saehammasvõnkumine, hammasvõnkumine – erinevate võnkumistega saab matkida erinevate pillide kõla. Siis lasen õpilasel või õpilastel komplekti kokku panna, soovitan neil kasutada juhendit.

Seejärel kuulame kõik koos, mis välja tuli. Aga iga detaili puhul on ka muidu näha, mis võimalused sellel on. Näiteks saab muuta heli kõrgust, tämbrit või seda, millist võnkumist edastada. Kaasas on ka väike kontroller, mis imiteerib klaviatuuri, seega osutub võimalikuks ka meloodia esitamine loodud pillil. LittleBitsi saab ühendada ka arvutiga, et katsetusi salvestada.

Omaette küsimuseks on, kuivõrd need helid on muusikana tajutavad, mõni õpilane on ka öelnud, et see on müra. Keda rohkem see asi huvitas, kuulas kõike tähelepanelikumalt. Aga õpetajal tuleks arvestada sellega, et kõigil ei ole valmisolekut kaaslaste heli-improvisatsiooni pikalt kuulama jääda. Mõnes mõttes katse-eksituse meetodil tunnis see kõik toimubki. Trikk on selles, et kui paned LittleBitsi osad vales järjekorras kokku, siis heli välja ei tule.

Ainete lõimingust rääkides seostub Little Bitsi kasutamine ja elektrofonide teema hästi füüsikaga, kus 8. klassis käsitletakse heli teket ja sellega seonduvat. Lõiming on ka inglise keelega, sest LittleBitsi juhend on ingliskeelne ja nii saavad nad muusikatunnis inglise keelt harjutada ja tutvuvad antud mõistetega ka inglise keeles.

Soovitused teistele õpetajatele: esiteks tuleb robootikakomplekti hästi hoida, see on väga õrn. Tunnis tuleb jälgida grupis töötamist: mõni grupp on võibolla asjast rohkem huvitatud, neil saab lasta kauem komplekti katsetada. Väga pikalt terve klassi tähelepanu katsetuste kuulamise juures hoida on raske, sest huvitavam on nendel, kes ise saavad katsetada. Robootikakomplekti tehnilist poolt ei maksa karta, see on tõesti nagu lego kokkupanemine.

NB! 15. maini on avatud on ProgeTiigri programmi seadmete taotlusvoor haridusasutustele, mille abil on võimalik alus-, üld- ja kutseharidusasutustel taotleda toetust mikrokontroller arendusplaatide, robootika komplektide ja nende riistvaraliste lisade, elektroonika-mehhaanika KIT-ide ning 3D-printer KIT-ide soetamiseks.