neljapäev, 21. mai 2020

Muhu Põhikool: tulevikus rohkem rõhku digipädevustele ja õpioskuste arendamisele

Kriisiolukord. Sellisel kujul lahvatanud kriisiks ei osanud küll keegi valmis olla. Aga, mobiliseerisime endid ruttu. Pidasime õpetajatega viimase hetke kriisikoosoleku –„ 2+2“-st polnud sel hetkel kellelgi aimugi, kuulasime ära peaministri avalduse ning läksime laiali valmistuma distantsõppeks. Nagu ikka, teoreetikuid oli palju, praktikuid kahjuks mitte ühtegi. Õnneks on meie koolil tänu koolipidajale head digivahendid ja heas mõttes digipöörane õppealajuhataja Ulvi. 

Tuleb tunnistada, et meie õpetajad suhtuvad kaasaegsetesse õppemeetoditesse positiivselt, kuid digivahendite kasutamine lähtub meie koolis siiski põhimõttest, nii palju kui vaja ja nii vähe kui võimalik. Võib olla on see seletatav sellega, et enamus meie õpetajatest kuulub nn riskigruppi, ehk vanusesse 50+. Seetõttu on üsna loomulik, et kriisi alguses oli olukord kergelt komplitseeritud. Õppealajuhataja jagas poole ööni telefoni teel juhiseid nii lastele, vanematele, õpetajatele kui direktorile.


Äratus! Zoomi tund!
Pildil: Kadri-Liis Kolk Foto autor: Kalmer Saar
Kui vesi pikka aega kivile tilgub, küll ta selle augu ka kivisse uuristab. Nii ka meie puhul - ühel hetkel taipasime, et olukord on hull, aga mitte lootusetu. Esimesed  zoomi koosolekud ja tunnid läksid aia taha, kord ei saanud sisse, siis ei kuulnud, siis ei näinud ja kui nägi, siis mitte seda mida vaja oli jne… Ning ühel hetkel hakkasid tunnid toimuma perfektselt.  Arusaamine sellest, et asi  viimaks toimib, jõudis meieni läbi lapsevanemate, kes ühel hetkel ei saatnud meile enam murekirju ega teinud murelikke telefonikõnesid, vaid need asendusid ainealaste küsimustega. 
Õnneks olid õpetajad läbinud vahetult enne kriisi ka Opiqu koolituse. Paljud said sellest keskkonnast abi. Samuti kasutasid õpetajad teisi varem kasutusel olnud õpikeskkondi. Tuli arvestada õpilaste hariduslike eripäradega, kohandada end ümber ja kasutada neid kanaleid, mida õpilane juba varem  suhtlemiseks kasutas. Õpilastel oli ka alguses põnev, kuid ajapikku hakkavad nad väsima.

Mida me sellest kriisist õppisime?
Tuleb tõtt tunnistada, et  vaja on arendada digipädevusi nii õpetajatel kui õpilastel. Distantsõpe soosib igati projektõpet ja  lõimingut, samas eeldab see suuremat koostööd. Suuremat rõhku tuleks panna õppima õpetamisele, ehk õpioskustele. Need õpilased, kelle õpioskused on head, on ka iseseisvalt õppides edukamad ja motiveeritumad. Samuti  jätab soovida osade õpilaste funktsionaalne lugemisoskus - õpilased ei saa aru ülesande tööjuhendist või ei vaevu seda korralikult läbi lugema.
On lapsi, kellele antud õppimise viis sobib isegi paremini. Vähem on stressi ja teiste õpilastega võrdlemist. Samas on õpilasi, kes vajavad pidevat õpetaja kõrvalolekut, nõustamist ja julgustamist. Väga oluline on kooli ja kodu vaheline koostöö ja usaldus.  Lapsed ja vanemad on öelnud, et videotunde võiks olla rohkem, eriti neid kus õpetaja seletaks lahti uusi  teemasid. Vanemad on  valdavalt lastele toeks, kuid ka neil on oma töö, mis vajab tegemist ning on peresid, kus koolilapsi mitu ning koormus on suur. Paraku on koormus kriisiolukorras suurem nii lastel, vanematel kui ka  õpetajatel. Praeguseks on muidugi õpilased rohkem tüdinenud, mitte niivõrd õppimisest, kui sellest, et nad ei saa koos olla teiste õpilastega, ei saa koos mängida ning suhelda. See tekitab stressi ja tülpimust.
Meie oma koolis peame zoomi  vahendusel edasi kõiki  koosolekuid, jagame infot. Arutame klasside kaupa õppeedukust ning klassijuhatajated saavad probleemide tekkimisel võtta koheselt ühendust peredega. Lahendame ka tehnilisi probleeme, samuti on lahenduse leidnud arvutitega seotud mured. On positiivne, et õpetaja ei ole jäetud eriolukorras  üksi, vaid tal on võimalus jagada oma rõõme ja muresid kolleegidega ning arutada aktuaalseid teemasid. Oleme seda meelt, et antud kriis on meid pigem liitnud, nii kogukonda kui kooliperet. Nii et koos oleme me tunduvalt tugevamad kui igaüks eraldi.

Muhu Põhikooli õpetajate tähelepanekud pani kirja koolidirektor Andres Anton. Tänud õpetaja Riin Jürgensonile ja õppealajuhataja Ulvi  Kipperile, kes artikli valmimisele kaasa aitasid!


esmaspäev, 18. mai 2020

Narva Pähklimäe Gümnaasium: distantsõpe on näidanud kätte kohad, mis õppe- ja koolikorralduses muutmist vajavad

Pikalt kestnud distantsõpe on mõjutanud õppe korraldamist Narva Pähklimäe Gümnaasiumis. Eriolukorras on kooli põhilisteks ülesanneteks saanud järgmiste küsimuste lahendamine: 
⇒ Kuidas organiseerida koostööd distantsilt nii, et õppeprotsess oleks tulemuslik? 
⇒ Milliseid tugi- ja motivatsioonimeetmeid on võimalik õpilaste toetamiseks rakendada? 
⇒ Kuidas töötada lastevanematega sel viisil, et nad saaksid toetada oma lapsi, tehes tihedat koostööd kooliga?” 

Kogu distantsõppe perioodi jooksul on kool omandanud uusi kogemusi - algul katse-eksituse meetodil, kuid järjest enam tehes tähelepanekuid ja ettevalmistusi selleks, et saadud kogemust tulevikus õppe kavandamisel ja korraldamisel statsionaarõppes kasutada. Esimesed distantsõppe käigus tekkinud tähelepanekud, millega tulevikus edasi tegeleme:  

⇒ Kindlasti leiavad õpetaja töös edaspidi enam kasutust erinevad e-keskkonnad: Opiq, Learning Apps, Google Classroom ning Zoom. 

⇒ Tagasiside küsimine õpilastelt ja lastevanematelt online-küsitlustega on osutunud efektiivseks ning võimaldab jälgida õpilaste hakkamasaamist ja rahulolu kooli, õppetöö ja õpetajatega.  

⇒ Õpetajad on saanud tegeleda enesetäiendusega, kvalifikatsiooni tõstmisega erinevatel e-kursustel, seminaridel ja koolitustel. Need on osutunud väga vajalikeks, mõnele lausa hädavajalikeks.  

Õpilased igatsevad huvitavaid koolitunde.
Foto: Erakogu. Kasutamine autori loal.
Selle aja jooksul on muutunud ka õpilaste, lastevanemate ja pedagoogide suhtumine õppeprotsessi. Paljud tunnistavad tõsiasja, et distantsõppega ei ole võimalik täielikult asendada statsionaarset õpet. Antud asjaolu on seotud piiratud suhtlemisvõimalusega ning liiga suure iseseisva töö mahuga. Eriti raske on algklasside õpilastel. Kuid märkimist väärib see, et lastevanemad ei räägi  ainult probleemidest, vaid lausuvad ka tänusõnu pedagoogidele. Kuna paljud lastevanemad on hetkel õpetajate rollis, siis on nad hakanud rohkem pedagooge mõistma. 

Kindlasti mõjutab hetkeolukord edaspidi kooli kultuuri. Kollektiivi koostööd ja tegevust reguleerivas reeglistikus on aset leidnud teatud muudatused: mitmesuguste nõupidamiste läbiviimine videovestluste kujul. Antud asjaolu annab võimaluse aega kokku hoida, kiiresti lahendada päevakorras olevaid küsimusi. Viiakse sisse muudatusi ja täiendusi kooli õppekavasse, eriti puudutab see õpilaste hindamist. 

Koolis luuakse ka uusi traditsioone: iga kahe nädala tagant toimusid koolis tundide asemel temaatilised virtuaalsed ekskursioonid näiteks MoMA muuseumisse, orienteerumine linnas või õppematkad. Selleks, et ülal hoida koolipere ühtekuuluvustunnet, võis kooli veebilehel ja interneti kodulehel jälgida lastevanemate ja õpilaste loovtöödest tehtavat näitust, emadepäeva kontserti ning lihtsalt meelelahutusliku sisuga avaldatut. Seevastu gümnaasiumiõpilased korraldasid kooli instagrami kodulehel #npg_noored flash mob’i ja kokkusaamisi huvitavate inimestega: kooli õpilaste, näitlejate ja blogeritega. 
Mõned eksponaadid emadepäevale pühendatud virtuaalsest näitusest.
Foto: Erakogu. Kasutamine autori loal. 
Eriolukord on teatud määral raskendanud kooli igapäevast rütmi, kuid samas on näidanud, kuivõrd igatseme oma kooli ning iga oma koolipere liikme järele. 


Narva Pähklimäe Gümnaasiumi
õppealajuhatajad ja direktor



reede, 15. mai 2020

Kärla Põhikooli distantsõppe õppetunnid tulevikuks

Nii nagu paljudes koolides Eestimaal, pakkus ootamatult kehtestatud eriolukord ühest küljest põnevat väljakutset, teisalt pani mõtlema traditsioonilise õppe kitsaskohtadele. 
4. klassi õpilase Greete-Liisa meem
distantsõppest valiti konkursil "Neljaseina kunst"
parimate tööde hulka.
Foto: Erakogu. Kasutamine autori loal.

Distantsõppe nädalate jooksul sai kõigile osapooltele üheselt selgeks, et ilma digioskusteta uues olukorras hakkama ei saa. Kuna meie kool kasutab Office 365 keskkonda, siis eeltööd Teamsi ja OneNote Classroomi kasutusele võtuks olid tehtud ja väga kiiresti õppisid nii õpetajad kui õpilased selles keskkonnas ka õppetööd tegema. Videotunnid on õpilaste seas nõutud ja populaarsed. Meie koolis kasutab seda võimalust umbes pool õpetajaskonnast - füüsikas ja matemaatikas on neid veebitunde üsna tihti. Klassijuhatajatundides kasutatakse sama keskkonda, eriti algklassides on silmast silma suhtlemine õpilaste ja vanemate poolt hästi vastu võetud. 

Õpetajad on hakanud palju enam nii juba tuntud kui ka uusi e-õppe keskkondi kasutama. Tänaseks on selgunud ka edasine koolitus- ja tehnikavajadus, nt dokumendikaamerate ja digitaalsete graafikatahvlite osas. Kindlasti analüüsime õpetajatega distantsõppes väljakoorunut ja kaalume erinevaid variante õppekorralduse muutmiseks. Tegime vastava tagasisideküsitluse ka õpilastele. 

Kuna õppimise eesmärk on eelkõige õppima õppimine, siis võib küll tõdeda, et siiani oli meil liialt palju nn frontaalõpet, kus õpetaja üksi klassi ees rääkis, õpilased olid tihti liiga passiivsed selleks, et õpitavat vastu võtta. See tuli eriti välja distantsõppe algusnädalatel, kus paljud õpilased olid iseseisvalt õppimises korraga täiesti abitud. Mida nädal edasi, seda rohkem on õpilaste iseseisvus õppimisel kasvanud. 
Juba praegu on õpetajad aru saanud, et tublide laste jaoks võib koolis minna vahel igavaks ja protsess on liiga aeglane, kuna nõrgemate õpilaste järele aitamine võtab õpetajatelt liiga palju aega. Üks lahendus võib olla koduõppe päevad neile, kes saavad paremini ja kiiremini hakkama. 

2019. aasta sügisel toimunud õpetajate päev
oli tagantjärele vaadates nagu eriolukorra
ettekuulutus - üheksandikud saatsid õpetajad
viiruse eest karantiini ehk spaasse.
Foto autor: Maris Õispuu
Selgunud on, et mitmetele õpilastele (sh HEV) sobib distantsõpe paremini kui traditsiooniline õpe. Näiteks käitumis- ja tähelepanuhäirega õpilane, kes ei suutnud klassis koos teistega õppida ja kelle põhihuvi oligi pidevalt iseendale tähelepanu tõmmata, on kodus muutunud vaat et kõige tublimaks õppijaks, kel alati kõik tööd tähtajaks ja väga hästi tehtud.
Sellised õpilased on motiveeritumad, osavõtlikumad, rohkem pühendunud ja keskendunud. Võibolla on selle taga asjaolu, et nad saavad omas tempos asju teha või lõpuks ometi oma une täis magada. Kui selline rütm ja töökorraldus toimib õpilase kasuks, siis me ei tohiks seda ignoreerida. 

Peame kriitiliselt üle vaatama õpetamismeetodid ja mõtlema, kuidas tõsta õpilase vastutust õppimise eest, aidates tal algklassidest alates seada eesmärke ja õpetades enesehindamist; panema suuremat rõhku kujundavale hindamisele, mis motiveerib õpilasi rohkem. 
Õppimist on juba muutnud tõsiasi, et distantsõppes on see läinud palju individuaalsemaks. Õpetajad annavad isiklikku sõnalist tagasisidet ja õpilane saab oma tööd järjest paremaks teha. Seeläbi on õppimine õpilase jaoks efektiivsem ja nauditavam. Õpetaja sõnul tunneb ka tema sellest palju suuremat rõõmu, samas on see oluliselt aeganõudvam. 

Õpetaja rõõmus meel ja positiivsed emotsioonid on kaugtöö puhul väga olulised. Teeme iganädalaselt videokolleegiume, kus kõigil on võimalik oma rõõmudest-muredest rääkida. Siiski teevad õpetajale kõige rohkem head meelt õpilaste edenemine ja püüdlikkus, aga ka nende head sõnad. Näiteks nagu õpilase kiri liikumisõpetajale, et tema sai ülesandega hästi hakkama, aga emal läks raskeks. 

Õppetööväliste tegevuste eest kannavad hoolt pikapäevarühma õpetaja, kaitseliidu ringijuhendajad, ja noortekeskus. Iganädalased üleskutsed „Pikk-päev-kodus“ ja „Kogu veel kilomeetreid“ kaasavad lisaks kooliperele ka vanemaid. Kärla kooli õpetajaid ja lapsevanemaid on distantsõppe ajal väga palju aidanud Saaremaa Laste ja Perede Tugikeskuse eripedagoog ja sotsiaalpedagoog ning tugiisikud. Oleme rakendanud ka vabatahtlike abi, nt huvijuht ja üks tubli vilistlane on võtnud endale rolli aidata ühte-kahte õpilast igapäevaselt. 

Lõppevat õppeaastat jääb Kärla Põhikool jaoks sümboliseerima siiski kooli 110. juubel juubelinädalal üheskoos ettevõetuga, mida kodulehelt leitavate videoklippide kaudu ikka ja jälle järele vaadata saab. 

Sirje Ellermaa, Kärla Põhikooli direktor
Foto autor: Anzelika Toll

Sirje Ellermaa 

Kärla Põhikooli direktor

teisipäev, 12. mai 2020

Jõhvi Vene Põhikoolile on distantsõppes edu taganud tihe suhtlus osapoolte vahel ning kiire reageerimine muredele

Kunstitund distantsõppel.
Foto: Erakogu. Kasutamine autori loal.
Jõhvi Vene Põhikooli õpilased  õpivad distantsõppel alates 16. märtsist. Juba selle alguses oli selge, et õpe ei saa jätkuda tavaõppega samas mahus ja samal viisil. Õpetajad kohandasid nii ainekavad kui ka õppemeetodid uute oludega. Tunnid jäid küll toimuma tunniplaani järgi, kuid ülesannete mahtu vähendati, keerulisemaid teemasid lükati edasi, kasutusele võeti erinevad e-õppevahendid. Viimane polnud meie jaoks tundmatu asi, sest e-õppepäevi korraldasime ka varem (nt kasutasime e-õpikuid, erinevaid suhtlusvahendeid, e-ülesannete koostamise programme, osalesime digipööre programmis jne). 

Muidugi tekkisid distantsõppe käigus nii õpetajatel kui vanematel mitmed  küsimused, millele kooli juhtkond ja õpetajad püüdsid lahendusi leida:
⇒kuidas koguda õpilastelt tagasisidet ning anda tagasisidet?; 
⇒kuidas korraldada online-tunde ning koostada atraktiivseid ülesandeid?; 
⇒kuidas toetada ja motiveerida õpilasi, kellel tekkisid õppimisraskused?

Vanemate mured, mis tagasisidest välja tulid, olid järgmised: 
⇒kuidas korraldada koduõpet, kui peres on mitu koolilast? 
⇒kuidas toetada lapsi õppisel ning samal ajal perele toitu valmistada ja kodutöid teha?;
⇒kuidas last õppimisel toetada, kui vanematel on tarvis tööl käia? 

Distantsõppe alguses oli kooliperel vaja tegeleda suure väljakutsega – kohandada õpe vastavalt muutunud olukorrale ning julgustada õpilasi ja nende peresid sellega hakkama saama. Arvame, et tänu tihedale koostööle kooli juhtkonna, õpetajate, psühholoogi, sotsiaalpedagoogi, õpilaste ja vanemate vahel, saime selle ülesandega tublisti hakkama.

Reageerisime koheselt igale abipalvele või murele, laenasime õpilastele sülearvuteid, toetasime vanemaid ja õpilasi IT-vahendite kasutamisel, korraldasime online-tunde ja konsultatsioone, olime pidevas kontaktis õppimises mahajäänud õpilaste ja nende vanematega. 

Spordipäev distantsõppel.
Foto: Erakogu. Kasutamine autori loal.
Selleks, et mitmekesistada õppimist karantiini ajal, korraldasime tervist edendavaid, loovust ning positiivset mõtlemist ergutavaid päevi, mille käigus tavatunnid olid asendatud loominguliste ja põnevate tegevustega.
Kevadisel koolivaheajal pakkusime õpilastele erinevaid aktiivseid tegevusi vaheaja sisustamiseks:
„online-tantsud“, „koolipere karaoke“, „kendama võistlus“, „foto tuntud maali järgi“. Üks lapsevanem isegi kirjutas meile vaheajategevuste tagasisideks: „Andke võimalus natuke puhata ka.“ See oli  ka igati lubatud. 
Kokkuvõtvalt võib öelda, et oleme nüüd palju targemaks saanud nii IT-valdkonnas kui ka õppe diferentseerimises ja kohandamises, lähtudes õpilaste eripäradest, vajadustest ja võimalustest.
Täienenud IT-kohvrit (videotunnid Zoomis, Skype`is, Discordis, Screencastis, Google Classroomis, interaktiivsed harjutused Liveworksheetis-is, Quizlet-is, Quizizz-is, Kahoot`is, Wizer.me`is, PurposeGames`is, Seterra`s jne) kasutame õppe läbiviimisel kindlasti ka edaspidi. Online-koosolekud ja õppenõukogud on viimase kahe kuu jooksul saanud tavapärasteks.
Oleme distantsõppel küll hästi hakkama saanud, kuid nüüdseks  ootame väga oma õpilasi tagasi kooli ning igatseme vahetut suhtlemist lastega! Keerulised ajad on pannud meid rohkem mõtlema sellele, mis on tegelikult olulised asjad elus - väärtustame nüüd kõik palju rohkem inimsoojust, elurõõmu, tihedat koostööd, tolerantsust ja vahetut suhtlemist!

Irina Šulgina
Jõhvi Vene Põhikooli direktor

neljapäev, 7. mai 2020

Emmaste Põhikooli distantsõppe kogemus: muutused on tulnud, et jääda

Viie distantsõppe nädalaga on Eesti koolid teinud tohutu hüppe digipädevustes ja muutunud õpikäsituse rakendamises. Oleme olnud sunnitud kiiresti kohanema muutunud oludega ja kinnitust on leidnud tõsiasi, et muutused toimuvad kõige jõudsamalt siis, kui need on inimese enda jaoks tähenduslikud ja ellujäämiseks vajalikud. 

Meie koolis on selle lühikese aja jooksul realiseerunud mitmed eesmärgid, mille poole üritasime viimased aastad tasapisi liikuda. Enamgi veel. Näiteks, kui varasemalt liikusime väikeste sammudega õpilaste ja õpetajate digioskuste ja -võimaluste arendamise suunas, siis distantsõppes on areng muljetavaldav. Ka kõige nooremad õpilased toimetavad julgelt erinevates digikeskkondades, suhtlevad õpetajaga Zoomis, oskavad Stuudiumisse üles laadida tehtud töödest pilte jne. Julgen arvata, et märgatavalt on paranenud digioskused mitte ainult õpilaste ja õpetajate, vaid ka lapsevanemate seas. Tean, et mõned pered liiguvad koos lapsega kooliülesande tarvis Endomondo saatel või lahendavad Nutispordis matemaatikaülesandeid. Kodudes on olemas kõik vajalikud IT-vahendid, et edukalt õppetöös osaleda. Me kõik oleme digimaailmas ühtaegu nii õppijad kui ka õpetajad. 

Robootika töötubade abil toimus digi- ja tehnoloogiapädevuste arendamine
juba enne distantsõppele minekut. Foto: huvijuht Marys Suislepp
Distantsõppega on muutunud õppimisviisid, õpetamise olemus ja tähendus. Kui varasemalt tundus, et muutunud õpikäsitus on kohati midagi saavutamatut ja suures osas mitmetimõistetavat, siis viimased viis nädalat on näidanud, et muutused õpetamises ja õppimises on paratamatud. Enamikest õpilastest on saanud ennastjuhtivad õppijad, kes suures osas planeerivad ise oma päeva ja vastutavad oma õppimise tulemuslikkuse eest. Õpetajatest on saanud juhendajad ja suunanäitajad. Võrreldes varasemaga edasi- ja tagasisidestavad õpetajad igat õpilast individuaalselt oluliselt enam kui varem. Õpetaja peab õpilast usaldama, lubama tal eksida ja andma võimaluse jõuda ise püstitatud eesmärgini. Õpetajad on pidanud üle vaatama oma ainekavad ja tegema valikuid - õpetama ainult seda, mis on tõeliselt oluline. Valima selliseid õpetamisviise, mis ei eelda õpetaja suurt osalust. Keskmes on õppija ja tema areng. 
Kehalise kasvatuse tunnitöö- koduhoovist orienteerumiskaardi koostamine.
Töö autor 9. klassi õpilane Kertu Liisa Põtter.
Kooli (õpetajate) kõrvale on olulise osapoolena tõusnud kodu (lapsevanemad). Kodul on suur vastutus lapse vaimses ja füüsilises arengus. Õppimine ei ole ainult kooli asi ja vastutus. On selgeid märke sellest, et kodudes väärtustatakse varasemaga võrreldes enam õpetajate tööd ja koolikeskkonna mõju lapse arengule. Päris mitmed asjad, mis varem tundusid iseenestmõistetavad, on nüüd omandanud uue väärtuse. Näiteks koolilõuna asemel toidupakk, õpetaja lahke innustav hääl Zoomis või kohtumine klassikaaslastega virtuaalkeskkonnas. 

Distantsõpe on pakkunud meie väiksele maakoolile huvitava võimaluse. Kujunenud olude sunnil õpetavad meie kooli 6.-9. klassile eesti keelt ja kirjandust tublid Tallinna Vanalinna Hariduskolleegiumi õpetajad. Distantsõppeta poleks see võimalik. 

Milline saab olema distantsõppe mõju koolikultuurile ja haridusele laiemalt, on hetkel veel raske öelda. Selge on see, et samas seisus, nagu me enne distantsõppele minekut olime, sügisel jätkata ei saa. Mõned muutused on tulnud, et jääda. Tõenäoliselt IT-vahendite ja digikeskkondade kasutamine tavaõppes suureneb. Õpetajad on viimastel nädalatel välja töötanud hulga põnevaid õppematerjale, mida saab ka hiljem kasutada. Õpilaste digipädevused ja julgus on oluliselt kasvanud, seda saab õppetöös ära kasutada. 

Kehalise kasvatuse tunnitöö - orienteerumisraja peidukohtade vastused.
Töö autor 9. klassi õpilane Kertu Liisa Põtter
Inimeste väärtushinnangud on muutunud. Ma tahaks loota, et me küsime endalt edaspidi rohkem, miks me midagi teeme ja vähem saab olema asjatut tormamist. Arvan, et praegune tihe koostöö ja vastutuse jagamine kooli ja kodu vahel jääb vähemalt mingiks ajaks püsima. Usun, et sügisest jätkavad haridusteed ennastjuhtivad ja motiveeritud õppijad. Usaldus õppija ja õpetaja vahel on kasvanud. Ilmselt on õige aeg mõelda sellele, kuidas koolipäeva sees õpilasele suuremat otsustusvabadust anda. Distantsõppega on järjest enam kinnistunud mõtteviis, et igal õppijal on oma õpitee. Ja kindlasti tunneme sügisel kohtudes suuremat rõõmu oma kaaslastega koosolemisest. 

Emmaste koolimaja õpilaste ootuses.
Foto autor: huvijuht Marys Suislepp
Ja lõpetuseks, ma väga loodan, et järjest enam peresid väärtustavad elu maal ja valivad oma lastele haridustee alguseks väikse kodukoha lähedase maakooli. Meil on veel ruumi ja igaüks loeb. 

Merje Kikas 
Emmaste Põhikooli direktor

laupäev, 2. mai 2020

Kärdla Põhikooli distantsõppe kogemus: edu tagavad tasakaalukus, positiivsus ja koostöö osapoolte vahel

Algatus Huvitav Kool on jõudnud distantsõppe kogemuste kirjeldamisega Hiiumaale ning sel korral jagame Kärdla Põhikooli  mõtteid sellest, kuidas on läinud kohanemine uue olukorraga ning mis aitab keerulises olukorras hoida rõõmsat meelt ja viia läbi kavandatud õppetööd. 

1) Millised kogemused saaks teie kool kaasa võtta sellest kriisiolukorrast tulevikuks?

KOHANEMINE 
⇒ Uus olukord nõudis kiiret kohanemist. Siinjuures olid suureks abiks koolipere tasakaalukus ja positiivne meel. 
⇒ Distantsõppe alguses alustasime juba tuttavate e-keskkondadega, uusi asju võtsime juurde järk-järgult. 
⇒ Kollektiivis leppisime aegsasti kokku mõned tegutsemise reeglid distantsõppe planeerimisel, õpilaste hindamisel ja tagasisidestamisel. 
⇒ Mõne nädala möödudes kujunesid igal õpetajal välja kindlad töövormid ja stiil, mis aitasid luua rutiini ja anda kindlustunde õpilastele selles ebakindlas maailmas. 

PAINDLIKKUS 
⇒ Õpetajad said olla enda töö planeerimisel võimalikult vabad. Nii kasutati võimalusi anda ülesandeid õpilastele kas päeva või nädala kaupa. Kokku oli lepitud see, et ülesanded peavad olema õpilasele nähtavad hiljemalt sama päeva kella 10-ks. Eraldi kodutööde andmist vältisime, sest distantsõppel on õpilase vastutus nagunii suurem ja ülesannete tegemine võtab rohkem aega. 
⇒ Hindamisel lähtusime õpetaja soovist anda numbrilist või sõnalist tagasisidet. Arvestasime seejuures õpilaste osalust, esile kerkisid teistsugused oskused, mida sai hinnata (nt info otsimine, koostöö, aja planeerimine, arvuti kasutamise oskused). 

KOOSTÖÖ ja SUHTLUS 
⇒ Koostöö vajadus on suurenenud igal tasandil (kooli pidaja – koolipere, juhtkond – õpetajad, tugispetsialistid omavahel, õpilased omavahel, õpilased ja klassijuhataja). 
⇒ Koostööle on mõjunud positiivselt tunnustus; olukorra mõistmine, aga mitte dramatiseerimine. Järjest enam on märgata õpetajate vahelist koostööd metoodika vahetamise osas ja lõimingut toetavate õppeülesannete planeerimisel. 
⇒ Üksteisega aitavad sidet hoida iganädalased õpetajate veebikoosolekud. Lisaks toimuvad tugimeeskonna regulaarsed grupivestlused. Õppealajuhataja vestleb sageli õpetajatega telefoni teel. Direktor on tihedas suhtluses kooli juhtkonna ja teiste koolijuhtidega. 
⇒ Õpilastega aitavad tugevamat sidet hoida veebikohtumised. Toimunud on ka esimesed lastevanemate koosolekud veebis. Peamiselt kasutame koolis Google Meet keskkonda ja mõned ka Zoomi. 
⇒ Ühelt poolt tundus, et tehti omavahel rohkem koostööd, aga eristusid selgemalt ka grupist eemale jääjad ja nendeni tuli jõuda teisel viisil. 

ÜKSTEISE TOETAMINE 
⇒ Pärast esimest nädalat distantsõpet saatis direktor õpilastele videotervituse ja sõnumi kooli kodulehele
⇒ Õpilasi on aidanud individuaalne tagasiside õpetajalt (e-posti teel, FB sõnumite, telefonikõnede, videovestluste abil), ühine veebitund klassiga ja veebiülesannete lahendamine (nt Opiq). Vanemad õpilased on loonud iseseisvalt väiksemaid õppegruppe, kellega koos lahendatakse ülesandeid ja hoitakse samal ajal üksteisega veebisuhtlust. Suurenenud on õpilaselt - õpilasele õpetamine ja toetamine. 
⇒ Hea meel on selle üle, et enamus õpilastest on hakkama saanud. Koostöös lastekaitsega oleme suutnud kõiki peresid kaasata. Vaid mõned üksikud õpilased on distantsõppe perioodil õppetööst eemale jäänud. Tugispetsialistid on pöördunud perede poole ja saavutanud peredega kontakti. Iseasi, kas kõik õpilased ülesandeid teevad. Pigem on ülesannete tegemine jäänud puudulike oskuste taha. Pingutame selle nimel, et ka praeguseks õppimisega raskustesse sattunud õpilased kooliaasta positiivselt lõpetaksid. Ehk annab selleks uusi võimalusi maikuu teine pool, mil loodetavasti on võimalik korraldada individuaalseid silmast silma kohtumisi mõne õpilasega. 
⇒ Õpetajate suhtluseks sai kohe distantsõppe perioodi algul loodud sotsiaalmeediasse nn virtuaalne õpetajate tuba. Õpetajad on saanud üksteiselt metoodilist tuge, tehnilist abi kooli haridustehnoloogilt ja juhtkonnalt, lisaks on olnud võimalus osaleda erinevatel veebikursustel (nt HITSA, INNOVE) ja leida huvitavaid ideid internetist, kus distantsõpe on käima lükanud mitmed kogukonnad. Üle 300 inimese on liitunud ka maakondliku FB grupiga „Kodune distantsõpe Hiiumaal – õpime koos”, mis on kinnine grupp, mis on mõeldud Hiiumaa lapsevanematele ja õpetajatele. 
⇒ Koolijuht on saanud tuge nii õpetajatelt, lapsevanematelt, kooli pidajalt, oma mentorilt kui ka alustavate koolijuhtide arenguprogrammist. 

Kärdla Põhikooli ja Hiiumaa Gümnaasiumi õpetajate, õpilaste ja
lapsevanemate ühistööna valminud lauluvideo "Hirmu ei pea tundma me".
POSITIIVNE MEEL 
⇒ Uus olukord on toonud kaasa ebakindlust ja määramatust ning kõige selle juures aitab hakkama saada positiivne meel ja toredad ettevõtmised. 
⇒ Õpilased on saanud osaleda nii suurtes projektides kui ka lühemaajalistes tegevustes. Näiteks saavutas meie kooli 1.b klass RMK metsaviktoriinis 15. koha ligi 300 osaleja hulgas. Huvitav oli rahvusvaheline rändekalade joonistamise projekt algklassidele, kus olid osalejatele korraldaja poolt toredad diplomid. 
⇒ 9.klassi õpilased osalesid ettevõtlus tunni raames ja saavutasid häid tulemusi loovas ja põnevas meeskonnamängus Creatlon, mida korraldasid JA Eesti ja EBS Gümnaasium. 
⇒ Kärdla Põhikooli ja Hiiumaa Gümnaasiumi õpetajate, õpilaste ja lapsevanemate ühistööna valmis positiivsust süstiv video, mille leiad siit: Hirmu ei pea tundma me. 
⇒ Meeleolu on aidanud üleval hoida Kärdla Põhikooli õpilasesinduse ja huvijuhi poolt loodud algatused. Näiteks “Südame- ja tervisekuu väljakutsetesari” (Vaata fotosid siit: shorturl.at/DLV06) ja liikuma kutsuv lauamäng „Liikumises peitub rõõm".
Liikuma kutsuv lauamäng "Liikumises peitub rõõm".
Foto: Kärdla Põhikool.
⇒ Kõigele vaatamata oli kevadist koolivaheaega väga vaja, sest esimene õhin sai mööda ning nii õpetajad, õpilased kui lapsevanemad hakkasid väsima. Oleme väga tänulikud kodude pühendumisele ja panusele ning selle väljenduseks joonistasid Kärdla Põhikooli õpetajad lapsevanematele tänukaardid. Vaata siit

2) Kas distantsõpe ja need raskused, millega on tulnud tegeleda, on mingil viisil mõjutanud õpetajate, õpilaste ja lapsevanemate, aga ka kogukonna suhtumist õppimisse ja õpetamisse? 

⇒ Laste iseseisva töö oskus ja vastutus on suurenenud. Distantsõpe on andnud selge sõnumi – õpin enda jaoks, sest õpetajale töö ära tegemiseks on väga palju ausaid ja vähem ausaid võtteid. Tohutult tõusis õppija enda vastutus, harjutada ja kinnistada uusi teadmisi. Õpetaja oli nõuandja ja tagasi/edasisidestaja, mis ongi väga oluline. Seda inimlikku toetust ja suunamist ei saa asendada ükski tehniline vidin. 
⇒ Lapsevanemad oskavad hinnata õpetajate tööd senisest enam. 
⇒ Koolipere tajub väga selgelt kodude ja lapsevanemate panust ning pühendumist. Kodu ja kooli vaheline koostöö olulisus on veelgi tugevamalt välja tulnud. 
⇒ Koostööd on võimalik teha ka distantsilt. Oluline on hoida suhtlust õpetajaga ja anda kohest tagasisidet, kui õppemaht läheb liiga suureks või ei tule iseseisva õppmisega toime. Oma töö said sujuvamalt käima need õpetajad, kellel oli kodudega juba enne distantsõppele suundumist loodud regulaarne suhtlemine. See tegi ülemineku mõlema poole jaoks lihtsamaks. 
⇒ Oleme saanud distantsõppega hakkama ja seda võiks tulevikus kasutada nt siis, kui riiklik punane püha satub teisipäevale või neljapäevale, kui koolimaja on (proovi)eksami jaoks vaja vaikseks saada jms. 
⇒ Liiga palju uut alguses oli ehmatav, toimis traditsioonilise ja tuttavaga samm-sammult alustamine ja järjest millegi uue lisamine. Kui esimesel kahel nädalal olid peamised ülesanded, mida õpilastele anti õpiku ja töövihiku baasil , siis kolmandal nädalal kasvas hüppeliselt videotundide maht. Selle reguleerimiseks viisime sisse Google kalendrisse videotundide märkimise süsteemi. 
⇒ Tegelikult on eriolukorrast veel palju õppida ja kõik ei ole kindlasti mitte negatiivne. Selleks, et sellest perioodist võtta kaasa hea ja õpetlik osa palus õppealajuhataja kõigil õpetajatel distantsõppe alguses mõelda nendele asjadele, mis töötasid meie kooli tingimustes hästi ning nendele, mis ebaõnnestusid. Perioodi lõpul koostame nendest mõtetest ideepanga tuleviku tarbeks, kuhu iga õpetaja lisab vähemalt ühe mõtte. 
⇒ Enne koolivaheajale minekut viisime läbi õpilaste hulgas tagasiside küsitluse, millele vastas ligi 202 õpilast ehk 63% kõikidest õpilastest. Saadud tagasiside on meie jaoks väga oluline ja aitab planeerida järgmiste nädalate distantsõpet, et üheskoos edasi minna. 

3) Kas see olukord võib kuidagi mõjutada tervet koolikultuuri? 

⇒ Oleme saanud hakkama ja seda ühise pingutuse tulemusena. 
⇒ Koolipere MEIE- tunne tugevneb ja sellega koos ka igatsus ühel päeval taas kohtuda. 
⇒ Oma kooli kogemusest lähtudes võime öelda, et hüppeliselt kasvasid nii õpetajate kui ka õpialaste erinevad digipädevused. Muuhulgas avastati uusi viise suhtlemiseks.


Margit Kagadze
Kärdla Põhikooli direktor

kolmapäev, 22. aprill 2020

Kehra Gümnaasiumi distantsõppe kogemus: õpilased tunnevad kõige enam puudust sõpradest ja trenniskäimisest

Kehra Gümnaasiumi, nii nagu teistegi Eesti koolide õpilased on olnud tänaseks juba pea poolteist kuud distantsõppel. Võrreldes tavapärase kooliskäimise ja õppimisega, on õpilased pidanud paljuga ümber harjuma – enam iseseisvat ja arvutipõhist õpet, ruumi jagamine pereliikmetega, piiratud suhtlus väljaspool pereringi jms. 

Sellest, millest õpilased praeguses olukorras kõige enam puudust tunnevad, räägivad Kehra Gümnaasiumi õpilased. 
Estri liikumistund. Foto: Erakogu. Kasutamine autori loal. 

3. klassi õpilased:
Mida sa kõige rohkem igatsed viiruskriisist põhjustatud eriolukorras ja nendes piirangutes, millega pead praegu leppima?
Tunnen oma sõpradest puudust, sest saime staadionil kokku ja mängisime jalgpalli. Kõige rohkem igatsengi näiteks trennis käimist. 

Miks see, mida sa igatsed, on sinu jaoks tähtis?
Kuna meil hakkas just (enne kriisi) jalgpalli liiga ja tahaks praegu sellega seoses mööda Eestit ringi käia ja võistelda. 
Igatsen ratsutamist, sest see meeldib mulle ja samuti sõpru, kellega on koos tore aega veeta. 

Mida sina ise saaksid teha, et viiruskriis ja eriolukord rutem lõppeks?
Kui mina oleksin peaminister, siis mina paneksin kõik asjad kinni, peale toidupoe ja apteegi, isegi õues ei lubaks käia. Ise saaksin teha seda, et püsin kodus ja pesen korralikult käsi. 


Kristoferi kaardistatud kevade märgid. Foto: Erakogu. Kasutamine autori loal.
6. klassi õpilased:
Mida sa kõige rohkem igatsed viiruskriisist põhjustatud eriolukorras ja nendes piirangutes, millega pead praegu leppima?

Kõige rohkem igatsen sõpru ja teisi lähedasi. Pean leppima sellega, et ma ei näe nüüd neid üle 2 kuu kindlasti. Ja koolis on lihtsam käia, kui kodus üksi õppida. 

Miks see, mida sa igatsed, on sinu jaoks tähtis?
Sellepärast, et saaks koos väljas käia. Üksi on igav. Lähedased inimesed on mul alati südames olnud ja nüüd järsku me enam ei näe - see teeb väga kurvaks. Sõbrad on need, kes panevad mind naeratama. 

Mida sina ise saaksid teha, et viiruskriis ja eriolukord rutem lõppeks?
Püsin kodus, pesen ka käsi ja kui käin õues, siis hoian 2 meetrit vahet teistega.
Martin distantsõppe ülesandeid lahendamas.
Foto: Erakogu. Kasutamine autori loal. 
8. klassi õpilane:
Mida sa kõige rohkem igatsed viiruskriisist põhjustatud eriolukorras ja nendes piirangutes, millega pead praegu leppima?
Mu elu ei ole drastiliselt muutunud, kuid ise kodus õppides on hommikul raske ärkvel olla ning peab rohkem oma päeva ette plaanima. Olen hakanud päevikut hoolikamalt pidada. Üleüldse igatsen sõbrannaga hommikul koos koolisööklas söömas käimist ning kunstiringi. 
Eriolukorra algusest alates igatsen mina kõige rohkem oma sõpradega rääkimist ja nendega aja veetmist. 

Miks see, mida sa igatsed, on sinu jaoks tähtis?
Sõbrannaga koos sööklas söömine oli see, mis mind enne tunde tavaliselt rohkem üles äratas ning nii oli kindlam, et ma hommikusööki söön. Pealegi, sõbrannaga oli tore enne tunde rääkida seda, mida me teinud oleme ja mis plaanid meil on. Kunstiringi igatsen meie koosseisu tõttu, me sobisime kõik kokku nagu sukk saapaga. 
Igatsen sõpru, kes on mulle tähtsad ja kellega koos meeldib mulle korvpalli mängida ja mujal õues nendega koos käia. 

Mida sina ise saaksid teha, et viiruskriis ja eriolukord rutem lõppeks?
Ma saan ise käsi pesta ja koju jääda, et see epideemia kiiremini mööda läheks. 


Kehra Gümnaasiumi õpilased


Edwardi kodutöö.
Foto: Erakogu. Kasutamine autori loal.

Gerreti kodutöö - kunst ja skulptuur.
Foto: Erakogu. Kasutamine autori loal.





esmaspäev, 13. aprill 2020

Tartu Kivilinna Kooli kogemus: Kui distantsõpe on toetanud õpiedu - kuidas jätkata?

Loo autori tütar Emeliine, kes alustab sügisel 
kooliteed Kivilinna Koolispraegu aga väga eelkooli 
igatseb. Lahendamisel on kevade märkamise BINGO.
Foto: Erakogu. Kasutamine autori loal. 
Tartu Kivilinna Kooli HEV koordinaator Evelin Laul on pannud kirja mõned õpilaste õppimise lood. Need on ennekõike õpilastest, kelle jaoks igapäevaselt klassiruumis õppimine on olnud erinevatel põhjustel keeruline ja tekitanud pingeid. Distantsõpe on avanud nende jaoks uue maailma, kus nad saavad õppeülesannetega tunduvalt paremini hakkama ning nende üldine meeleolu on paranenud. Mõelge koos meiega, kuidas võiksid koolid jätkata peale distantsõppe lõppemist õpilastega, kes on kodus õppides avanenud ja leidnud just distantsõppes enda jaoks sobiva õppimise viisi. 

7. klassi õpilane 
Koolis olid õpilasel suured emotsionaalsed raskused, keskkond ei sobinud lapse eripära (pervasiivne arenguhäire) arvestades, süvenesid puudumised ja õppeedukus langes. Distantsõppel on paranenud lapse üldine meeleolu, ta tunneb ise huvi õppeülesannete vastu ning on valmis koostööks õpetajate ja emaga. Lapsevanema sõnul sobib lapsele enda rutiini loomine ja omas tempos vaikses keskkonnas õppeülesannetega tegelemine. Vaikselt ilmuvad Stuudiumisse täidetud õppeülesanded ja varem suuri raskusi tekitanud õppeainetes, nt saksa keel. 

7. klassi õpilane
Koolis oli probleemiks lapse käitumine, ta istus passiivselt ning enamikes õppeainetes ei asunud ka kõige lihtsamate õppeülesannete puhul õpetajatega koostööle. Vaid üks-ühele õppides oli võimalik mingisuguse tulemuseni jõuda. Distantsõppel sooritab laps klassiga samu õppeülesandeid (v.a. ühes aines, kus õpilane õpib individuaalsel õppekaval) ning on positiivne. Õpilane kirjutas sotsiaalpedagoogile, et kodus meeldib talle õppida ja ta saab ka asjadest aru. Ka lapsevanem leiab, et koduõpe lapsele sobib, kuna saab asju teha omas tempos ja vaiksemas keskkonnas. Kui õpilane ei kiirustaks ülesannete tegemisel, oleks tulemused veelgi paremad. 

3. klassi õpilane 
Tulenevalt lapse eripärast oli koolikeskkonnas klassikalisel viisil õppimine lapse jaoks stressi tekitav, ta lahkus klassist, ei võtnud vastu õpetaja pakutud õppeülesandeid, ei soovinud teatud õpetajatega koostööd teha. Päeva jooksul oli tööjõudlus vähene. Praegu on lapsel kodus temale sobiv kindel õpirutiin (vanem väga toetav ja teadlik) ning õppeülesannete täitmisele kulub vähem aega, vajalik saab tehtud. 

4. klassi õpilane 
Koolis oli probleemiks aeg-ajalt toimetulek emotsionaalse pingega. Pikad koolipäevad suures klassis väsitasid. Samuti raskusi oma emotsioonidega toimetulekuga, ebaõnnestumistele reageerib sellega, et läheb lukku ja keeldub koostööst. Viimastel nädalatel tuli korduvalt last suunata individuaalsele tööle sotsiaalpedagoogi kabinetti. Nüüd ema sõnul toimetab kodus suuresti iseseisvalt, saab hästi hakkama ja abi väga ei küsi. Saab õppeülesanded iseseisvalt valmis. 

8. klassi õpilane 
Koolis oli suuri raskusi õppetööga järjel püsimisega. Tööd ebaõnnestusid pidevalt ning need kuhjusid. Õpilane oli õpitulemuste saavutamise ja pingutuse osas passiivne. Kooli koostöö lapsevanemaga oli vähene. Kodus õppimise juures on näha, et negatiivseid või tegemata asju ei ole või on väga vähe. Tundub, et õpilane on järgi jõudnud nii mõneski õppeaines, saab enda tempoga ülesandeid sooritada. Nii positiivset “pilti” Stuudiumis ei ole tema puhul ammu näinud ning see motiveerib kindlasti ka teda ennast.


Evelin Laul
HEV koordinaator
Tartu Kivilinna Kooli 

teisipäev, 7. aprill 2020

Vesiroosi kooli distantsõppe kogemus: ühed vajavad lisatuge, teised puhkevad õitsele

Üks on selge - digiaasta õitseb ja digipädevuste omandamine käib erilise tempoga. Õpetajad ja õpilased, nii eraldi kui koostöös, on hakanud kasutama keskkondi ja programme, mille olemasolust varem oldi kas õige vähe kuulnud või mille olemasolust polnud õrna aimugi. Muidugi on käiku läinud ka varem teada ja töös olnud suhtlemiskanalid. 

Õpetaja Kati töölaud ning tema koduõppijad.
Foto: Erakogu. Kasutamine autori loal. 


Enamasti pole koolis õppimisel ja distantsõppel olevate õpilaste hakkamasaamisel vahet. Kellel läks varem hästi, läheb ka nüüd. Kellel nii hästi ei läinud, on sama seis ka kodus õppides. Kuid on ka nn mustrimurdjad. Õpilased, kellel oli varem probleeme õppimisega, nutitelefonidega - on nüüd usinad vastajad, esitavad töid tähtaegselt ja isegi varem. Samuti on positiivne edenemine neil õpilastel, kellele koolikeskkond ja rutiin oli ahistav, kes olid trotsi täis ja ei kannatanud õpetajate juhendamist ehk nende keeles „näägutamist“, saavad nüüd tegutseda oma päevakava kohaselt ja kodutööd on tehtud. Selline positiivne muutumine on toimunud enamasti kolmanda kooliastme noormeestega. Samas on ka õpilasi, kellel koolis kulges kõik hästi, on nüüd raskused näiteks planeerimisega. Kui varem õpetaja juhtimisel ja juhendamisel tuldi hästi toime, siis nüüd on ennast raske tööle panna. Välja tulevad iseseisva töö ja enesejuhtimise oskused ja nende oskuste puudumine. Distantsõppel on keeruline õpiraskustega lastel. Kooli tugispetsialistid on pannud kirja oma nõuanded lapsevanematele laste toetamiseks uues olukorras. Neid saad vaadata SIIN

Sügav kummardus lapsevanemate ees, kes aitavad ja hoiavad oma laste õppimisel silma peal ning hoiavad meeleolu ja kodurahu. 

Fotoseeria liikumise tunnist kodukoolis.
Foto: Erakogu. Kasutamine autori loal. 
Õpilaste tagasisidest tulenevalt saame öelda, et väga, väga suur hulk õpilasi igatseb kooli ja õpetajaid. Loodame, et kohtume tervete ja rõõmsatena peagi koolis. 



Marike Uusjärv 

Rapla Vesiroosi Kooli õppealajuhataja

kolmapäev, 1. aprill 2020

Kriisi juhtimise kuldvõtmeke

🔑Veel kolm kuud tagasi rääkisime üsna abstraktselt vajadusest kujundada tulevikuoskusi, et saada hakkama keskkonnas, mida me ei oska ette kujutada. Kolm nädalat tagasi sai kujuteldamatu tulevik reaalsuseks. 

Õpetajaid ei ole kriisiolukorras nimetatud eesliini töötajateks, kuigi üks esimesi eriolukorra meetmeid oli koolide viimine distantsõppele. See on väga oluline sõnum, mis näitab, kui mõjukas valdkond on haridus. 

Kui valitsus kehtestas kohustuse hakata korraldama õppetööd distantsilt, tuli koolijuhtidel ja õpetajatel väga kiiresti välja mõelda lahendused, kuidas seda korralda. Ühtviisi ootamatu oli olukord nii enam kui 1000 õpilasega südalinna koolile kui ka napilt 10 õpilasega maakoolile. Lahendused tuli kõigil leida oma võimalusi arvestades. Oleme harjunud rääkima, et Eesti kool on autonoomne
Mida aga tähendab autonoomia eriolukorras, seda näitas koolide suutlikkus võtta vastu kiireid otsuseid ja luua ettevaatavaid lahendusi. Juba märtsi alguses mõtlesid paljud koolid sellele, kuidas korraldada õppetööd siis, kui kooli uksed jäävad suletuks: 
👉 kehtestati õppe- ja töökorralduse kord kriisiperioodiks; 

👉lepiti kokku, millised on suhtluskeskkonnad ja millised reeglid kehtivad; 

👉kaardistati õpilaste ja õpetajate IT-vahendite olemasolu selleks, et õppimine ei takerduks riistvara puudumise tõttu; 

👉õpetajad otsisid välja ja süstematiseerisid varasemate IT- ja digiõppe koolituste materjalid selleks, et õpitut meelde tuletada ja kasutusele võtta; 

👉kavandati haridustehnoloogiline tugi õpetajatele; 

👉esimese distantsõppe nädala lõpus küsiti õpilastelt ja koolidelt tagasisidet õnnestumiste ja rahulolematuse põhjuste kohta ja vastavalt sellele kohandati õppe korraldust. 

Eriti uhked võivad oma senise tegevuse üle olla need koolid, kes on saanud lapsevanematelt eriolukorras tuge. Nüüd näeme, et kui kool on varem suhelnud kodude ja kogukonnaga avatult, siis kriisiolukorras tõuseb see usaldusfoon eriti esile. Lapsevanemad möönsid, et isegi kui esimeste kriisipäevade otsuseid pidi täpsustama ja ümber tegema, siis tegelikult pole eksimine viga –  oleme kõik ühtviisi esmakordselt nii keerulises olukorras. 

📢Esimese kahe eriolukorras töötatud nädala jooksul on saanud kirja koolijuhtide soovitused kolleegidele

👉Anname regulaarselt infot koolis toimuva kohta avalikkusele, nt kohaliku lehe kaudu. 

👉 Korraldame nii, et päev jaguneb nii lastel kui nende vanematel, aga ka õpetajatel tööpäevaks ja oma päevaks. 

👉Jätkame õpetajate vahel regulaarseid infokoosolekuid, jagame rõõme ja muresid. 

👉 Lepime kokku, milliseid varasemast tuttavaid IT-lahendusi on võimalik eriolukorras kasutada. 

👉Tunnistame endale, et tehniliste võimaluste kasutamisel õpivad õpetajad koos õpilastega ja et see on väga huvitav. 

👉Vaatame kriitiliselt üle ja täpsustame oma senise hindamisjuhendi, vajadusel lisame paindlikkust. 

👉 Suuname kooli ainekomisjonide tähelepanu veelgi enam konkreetsetele lahendamist vajavatele ülesannetele. 

👉 Mõtleme läbi tugispetsialisti rolli koolis ning võimalused, kuidas tugispetsialist saab muutunud olukorras õpilastele ja õpetajatele abiks olla. 

Õpetajate silmad on lahti läinud ja klassikeskkonnast ongi ootamatult kiiresti välja tuldud. Esimesed kriisipäevad näitasid, et õpetajad on – vahel isegi juhtidele üllatuseks – väga digipädevad, sh eakad õpetajad ei sattunud paanikasse, vaid kohanesid kiiresti muutunud oludega. 

📢Koolid on otsekui avastanud või vähemasti julgevad välja öelda:

👉 Kodused tööd ei ole enam teema – lapsed õpivad ära, mis vaja,  kui selleks piisavalt aega ning ülesanded on selgelt sõnastatud. Õppimisel toimib õpetaja ja õpilase vahel kokkuleppimise põhimõte – mida on vaja teha ja millisel ajal ning kujul on võimalik õpitut ette näidata. 

👉Lisaks ainelaste ülesannete andmisele on vaja kavandada aeg juhendamiseks, et selgitada õpilastele aja planeerimise vajalikkust. Anname eriti gümnasistidele sõnumi, et tarvis on enda aega planeerida ja teha õppetöö kokku lepitud ajal. Sellega kasvatame vastutustunnet, sest järelevastamine praegu koolis on stressiallikas tulevikus kogu ühiskonnale. 

👉 Õppetunniks lastele antav kirjeldus peab olema sõnaliselt täpne ja struktureeritud, et õpilased saaksid aru, mida on vaja teha: ülesande või tegevuse teema ja eesmärk, töö juhend ja esitamise viis, tagasiside andmise viis vastavad õpilaste vanusele. 

👉Üldõpetus ja lõiming kui võimalus on kujunenud reaalsuseks, kui tavapärane tunniplaan ei toimi ja kui ülesandeid jaotatakse terveks nädalaks. Kui eKoolis on nähtav terviklik vaade sellele, mida õppida antakse, kujuneb lõiming otsekui iseenesest, samuti teemapäevad. 

👉Ka põhikooli III kooliastmes saab tööd korraldada nii, et koormus ei oleks kellelgi üle mõistuse; selle eelduseks on juhtkonna ja õpetajate avatud (vahel ka valusad) läbirääkimised. 

👉 Hindamine peab olema ja ongi teistmoodi - üha enam üldoskusi kujundav, sisaldades rohkem sõnalist tagasisidet. Seda ka juhul, kui põhiliseks hindeks on number. Kergem oli uue olukorraga kohaneda neil koolidel, kus õppimist ja arengut toetavat hindamist on varasemalt rakendatud kasvõi osaliselt ja kus hinne ei ole kunagi karistusvahend olnud. 

👉Distantsõpe ei asenda vahetut suhtlemist, see on ajutine nähtus õppe mitmekesistamiseks. Distantsilt õppimisel tuleb sellega tegeleda põhjalikult, see pole meelelahutus, vaid pingutus kõikidele osapooltele. Töö paremat organiseerimist võimaldab õpilaste jaotamine veebisuhtluses väiksematesse gruppidesse, kes arutlevad teema üle ja esitavad rühma tagasiside. See on tavaolukorras meetod, mida kasutatakse pigem täiskasvanute koolitustel ja seminaridel. Uurimis- ja loovtöid saab vajadusel kaitsta ka veebikeskkonnas. 

👉Juhtkonna ülesanne on õpetajaid mitte ainult moraalselt toetada ja innustada, vaid seirata seda, kuidas õppetööd korraldatakse, vajadusel sekkuda. 

Esimese kahe nädala jooksul on koolidel tulnud rinda pista sellega, et õppimiseks sobiv tagala oleks töökorras: püsiv internetiühendus, mõistlik töökoormus õpilastel ja õpetajatel, kadunud õpilased õppetööle tagasi toodud, tagatud arvutitega varustatus. Kogemuste põhjal tehakse juba kavatsusi sügisesteks e-õppepäevadeks, et olukorra sunnil õpitu ära ei ununeks. Esimeste nädalate jooksul on kõlanud ka ettepanekud jätkata koolitööd nüüdisaegses võtmes ka pärast kriisi. Põhjalikumalt on võimalik nii koolis kui riigis järeldusi teha alles siis, kui meil on võimalus naasta tavaolukorda. 

Praegu on erilisus saamas tavalisuseks. Kolmandaks nädalaks on tekkimas n-ö õpperutiin ja mured seonduvad pigem inimeste tunnete, kui asjadega: 

❓Mida teha ja kuidas hoida motivatsiooni, kui kriisiolukord venib, kui (majanduslikud)pinged peredes kasvavad? 

❓Kuidas öelda lapsevanematele, et nad ei pingutaks üle ega muretseks ette? Vanem ei pea oskama nt III kooliastmes kõiki õppeülesandeid täita, küll aga nad saavad tunda huvi selle vastu, kuidas laps ülesandeid täidab ja aidata otsida nt sisenemisvõimalust digikeskkonda. 

❓Kuidas sobitada distantsõppesse laps, kes pole harjunud või suuteline üksi õppima? 

Erakorraline aeg nõuab erakorralist tegutsemist, aga valmisolek selleks on kujunenud ammu enne. Kui me eelnevalt tavaolukorras ei oleks panustanud digipädevusse, paindlikku õppekorraldusse jms, oleksime praegu ilmselt palju täbaramas seisus. Praeguse kriisi juhtimise kuldvõtmeke on vormitud meie koolide senise töö ja valikutega ning siit saab liikuda üksnes edasi.


Pille Liblik
Algatuse Huvitav Kool koordinaator



esmaspäev, 9. märts 2020

Rollimängud koolis… Milleks?

Praeguseks juba üle kümne aasta tagasi puutusin esmakordselt kokku rollimängudega ja leidsin vähemalt enda jaoks lahenduse probleemile, mis oli mind juba pikka aega vaevanud. Kuidas suunata õpilasi loovalt probleeme lahendama, oma tegevuste eest vastutust võtma, arendada neis ettevõtlikkust ja suhtlemisoskust? Teha seda nii, et noortel oleks huvitav, ei tekiks igavusekrampi või trotslikku vastuseisu? 

Rollimäng on aktiivõppe vorm, mis eeldab õpilaselt pidevat kaasamõtlemist, uute oskuste omandamist ja tegutsemist. Rollimängud erinevad teistest mängudest selle poolest, et rollimängudes ei ole võitjaid ega kaotajaid, nende puhul on peamiseks elemendiks kujutlusvõime kasutamisest saadav elamus. Ühtlasi jääb läbi elamuse õpitav väga hästi meelde. 

Läbi rollimängude mängimise saab arendada kõiki üld- ja valdkonnapädevusi ning leida hulgaliselt võimalusi lõiminguks teiste õppeainetega. Kui mängimist alustades tundsin end oma koolis tihtipeale veidrikuna, kes millegipärast tegeleb koos õpilastega teiste jaoks kummaliste ning mõistetamatute asjadega, siis aja jooksul hakkasid ka kolleegid nägema rollimängus peituvaid võimalusi. Esimestena hakkasid rollimänguringi noorte tegevuse tulemusi kasutama algklasside õpetajad, kelle õpilaste jaoks sisustasime nii mõnegi projektipäeva. Väga tihedaks muutusid sidemed tööõpetuse, käsitöö- ja kunstiõpetajatega, kelle nõu ja abi siiani pidevalt vaja läheb. Rollimängu võimalusi saab kasutada nii kirjanduse, loodusainete kui matemaatikatundides, mängude tegevusse annab sõlmida keemia ning füüsika ülesandeid, rääkimata minu enda õpetatavatest ainetest, ajaloost ja ühiskonnaõpetusest. Noored on palju rollimängudeks vajalikke vahendeid valmistanud 8. klassi praktilise tööna ja õpilaste seas väga populaarne rollimäng „Viirus“ valmis 11. klassi õpilase, Triin Taali, loovtööna. 

Kostüümide õmblemine keskaegse karnevali läbiviimiseks.
Foto autor: Karl Kristofer Alp 
Rollimängude kaudu on tunduvalt lähedasemaks muutunud suhted lapsevanematega ja kohaliku kogukonnaga. Mängu korraldamiseks vajalike vahendite leidmisel löövad kaasa inimesed, keda ma varem ei tundnud ega teadnud. Nüüd on tarvis üleskutsega vaid kohalikku Facebooki-gruppi pöörduda, kui abi on juba teel. Kord läks rollimängu jaoks vaja vankriratast – neid on meil nüüd laos neli. Teine kord läks vaja sirpi – järgmisel päeval toodi neid kooli kolm tükki. Meil on suurepärane kogemus ka isa ja vanaisaga, kelle kaks poega ja kaks lapselast on rollimänguhuvilised ja kes siis, kui Eestis korraldatav suurim fantaasiarollimäng „Põhjala Pööripäev“ lõpetas mängijate metsas toitlustamise, aitas nooremal pojal 8. klassi praktilise tööna ehitada välipliidi, pani selga omatehtud kostüümi ja tuli meie telklaagrisse kokaks, pakkudes noortele kolm korda päevas väga korralikku kõhutäidet. 

Eriti teeb mulle rõõmu see, et noored, kes on õppimise ajal rollimänguga tegelenud, on ka peale kooli lõpetamist leidnud võimaluse ülikooli või töö kõrvalt meie rollimängudes osalejana või mängujuhtidena kaasa lüüa. 

Hetk mängust keskaegsel karnevalil.
Foto autor: Joonas Talvik

Ei maksa arvata, et rollimängude puhul kõik probleemideta sujub. Ükski meetod ei sobi kunagi kõigile ühtviisi hästi. Mõni õpilane tunneb ennast rollis ja kostüümis naeruväärsena, teatud vanuses noormehed tunnevad rohkem huvi mõõgavõitluses pealejäämise kui mängu tegeliku eesmärgi vastu. Tihti on mängus keegi, kes ei pea reeglitest kinni ning võib juhtuda, et idee, mida oled ise korraldajana heaks pidanud, ei haara noori kaasa, vaid jätab ükskõikseks. Ka võib mõni hea mõte jääda mängijate poolt teostamata, sest nad ei saa sellest aru või ei leia mängu jooksul vajalikku infot üles… Juhtuda võib igasuguseid asju. Minu jaoks on alati murekohaks ka mängu ohutus ning mängus ette tulevate ülesannete mõistetavus. Aga kui midagi lähebki untsu, tuleb mäng koos meeskonnaga läbi analüüsida ja vigadest õppida. 

Rollimäng ei pea meetodina sugugi tundidest eraldi seisma, seda saab kasutada tavalise ainetunni ühe osana, kuna mängida saab ka pliiatsi ja paberi abil, sõnaliselt või väikesi stseene lavastades. Erinevad rollimängu elemendid muudavad tunni elavamaks ja tutvustavad mängimise võimalusi ka neile õpilastele, kes pole seni selle vastu erilist huvi tundnud. 

Kui otsisime noortega võimalusi oma mängutegevust laiendada, jõudsime lõpuks välja SA Archimedese Noorteagentuuri ja Eesti Avatud Noortekeskuste Ühenduse noorte omaalgatuslike ideede projektifondi „Nopi üles“ noorteprojektideni. Pärast esimeste projektide kirjutamist ja läbiviimist õpilaste poolt tegi kooli juhtkond mulle 2017. aastal ettepaneku, millest polnud võimalust ega tahtmistki keelduda. Nimelt oli juhtkonna silmis rollimängu näol tegemist kõiki eluvaldkondi haarava õpetusega, millele on vaja luua rollimängu ainekava, mis oleks aluseks rollimängu õppimisel valikainena. Nii on huvilistel võimalik teemaga süvitsi tegeleda ning ka tunnistusele vastav märge saada. Tarvastu Gümnaasiumi LARP (live action role-playing game) ainekavaga on võimalik tutvuda SIIN! 

Mäng võib olla väga tõsine töö. Läbi mängu õpetamine veel tõsisem. Vajalik on selge eesmärk, kindlalt määratletud rollid ja objektiivse mängujuhi olemasolu, kes annab vajadusel tagasisidet. Tunnis on see õpetaja ülesanne. See meetod eeldab õpetaja poolt põhjalikku läbimõtlemist ja planeerimist. Samuti võib iga plaan anda ettenägematuid tagasilööke, nii et õpetaja peab pidevalt valmis olema toimuvale koheselt reageerima ja olukordi ümber mängima. See on põnev ametialane väljakutse. Soovitan proovida! 


Aive Kaldra, 

Tarvastu Gümnaasiumi ajaloo ja ühiskonnaõpetuse õpetaja



neljapäev, 5. märts 2020

Kutsume koole osalema tunnustusprogrammis „Hea kool kui väärtuspõhine kool“

Tartu Ülikooli eetikakeskusel on hea meel kutsuda koole osalema tunnustusprogrammis „Hea kool kui väärtuspõhine kool“ ning taotleda oma koolile hea kooli märgis.  

Tartu Ülikooli eetikakeskus on toetanud ja tunnustanud koolide väärtusalast tegevust juba aastast 2009. Tunnustusprogramm aitab kooliperel toetatud eneseanalüüsi ja nõustamise abil leida oma tugevused, omapära, arenguvõimalused ja -kese. 

2019. aasta detsembris toimunud väärtuskasvatuse konverentsilt
"Harjutades kujuneb iseloom"
Vasakult: Võru linna haridusnõunik Anita Kikas, Võru Gümnaasiumi õppejuht Annely Hindrikson, 
Võru abilinnapea Sixten Sild, Võru Kesklinna Kooli õppejuht Õnne Kronberg 
ja direktriss Kaare Lill. Foto: TÜ eetikakeskus

Sellel aastal on tunnustusprogrammis eelistatud fookusteemadeks hea kooli mudeli valdkonnad koostöö ja head suhted ning koolikeskkond. Samuti on tähelepanu all koolide põhjalikum individuaalne toetamine, mistõttu on programmis osalejate kohtade arv piiratud. Kandideerimine kestab 02.03–20.03 motivatsioonikirja alusel. Motivatsioonikirja vorm on etteantud ning palume seda kandideerimisel kasutada. Programmi pääsenud koolid selguvad hiljemalt 27.03.2020. 

Koolide motivatsioonikirju ootame 20. märtsiks 2020 läbi eetikaveebi vorm. Tunnustusprogrammi täpsemad juhised ning formaat on leitav eetikaveebist. 

Tunnustusprogrammis toetavad koolipere Tartu Ülikooli eetikakeskuse väärtusarenduse nõustajad ehk kriitilised sõbrad ning hea kooli ja hea lasteaia projektijuhid. 

Lisainfo:
Nele Punnar, Hea kooli ja lasteaia projektijuht, tel: +372 53848320, nele.punnar@ut.ee

Tunnustusprogrammi korraldab Tartu Ülikooli eetikakeskus Haridus- ja Teadusministeeriumi riikliku programmi „Eesti ühiskonna väärtusarendus 2009–2013" jätkuprogrammi 2015–2020 raames. 


reede, 28. veebruar 2020

Kust tuled ja kuhu lähed, Huvitav Kool?


2013. aastal esitas haridusminister Jaak Aaviksoo avaliku küsimuse: kas Eesti kool on huvitav? PISA testide esimese eduloo taustal oli tolleks hetkeks õhku kogunenud omajagu rahulolematust. Minister leidis, et kooli oleks vaja rohkem rõõmu. See tõdemus päästis midagi just nagu paisu tagant valla: poole aastaga läks üldhariduses käima kooliuuendusliikumine, mis seadis eesmärgiks koolirõõmu. Mõte iseenesest polnud päris uus: juba 90ndate alguses asutasid noored ja ägedad koolimehed ja -naised ühenduse Omanäoline Kool. Järgneval kümnendil sündisid Hea Algus, Eesti Kooli Kvaliteedikool, õpilasomavalitsuste haridusprogramm ja Junior Achievement. Kerkisid esile uued koolikorraldus- ja juhtimisviisid ning uued õppemeetodid. Taasavastati Johannes Käis. Kui teised liikumised keskendusid kolmele igikestvale teemale – professionaalne õpetaja, õppekavade rakendamine, koolikultuur –, siis algatus Huvitav Kool astus sammu edasi ning lisas päevakorda kogukonna kaasamise kooliellu. 

Vaatamata suurele avalikule huvile oli algus keeruline. Korduvalt tuli skeptikutele seletada, et tegemist ei ole järjekordse riikliku rahajagamisprojektiga. Lisaks tuli mitmeid kordi üle rääkida, et sõnad „huvitav“ ja „õnnelik“ ei tähenda õppimis- ja pingutamisvaba tingel-tangelit. Tasapisi hakkasid selguma koolide parimad praktikad, viiel aastal tõime need ka teemade kaupa avalikkuse ette: 
- uurimuslik õpe; 
- kujundav hindamine; 
- elukestev õpe ja karjääriplaneerimine; 
- kooli õppekava; 
- lõimiv õpe;
- nüüdisaegne õppekorraldus; 
- õpetaja kui uueneva õpikäsituse eestvedaja; 
- koolid ja kogukonnakultuur; 
- õppekeskkonna parandamine;
- valikud õppekavas;
- koostöö kooli sees ja partneritega; 
- loovtööd;
- valikute pakkumine ja andekus koolis; 
- kodused tööd;
- õppimist toetav hindamine ja VÕTA üldhariduses. 
Tänaseks on Huvitava Kooli rüpest välja kasvanud ning iseseisvasse ellu lennanud ettevõtlikkusprogramm „Edu ja Tegu“ ning „Liikuma kutsuv kool“. Tekkis mitmekultuurilise hariduse koostöövõrgustik MUKK. Käima on läinud koolide õppejuhtide arenguprogramm. 


Algusest peale on olnud meie eesmärk, et algatuse sisu kujuneks alt üles – seda toetavad regionaalsed mõttekojad, kus kogunevad erinevad huvipooled ning sõnastavad oma ootusi koolile ja viise sinna jõudmiseks. Eeskätt oleme püüdnud rääkida sellest, mis on hästi, ning vältida hariduse kurikuulsat kolme „p“-d (palk, betoon, pahandused). Mitmel pool on osalejatele tulnud üllatusena see, kui palju on õppimises ja õpetamises muutunud võrreldes nende enda koolikogemusega.
2019. aasta mõttekodades enim kõlama jäänud mõtted:
- varasemast palju rohkem tegeletakse koolis tervise ja turvalisusega;
- õpilased on varasemast sallivamad ja saavad paremini läbi;
- õpiraskuste korral on õpetajad tähelepanelikumad ja abivalmimad; 
- õpetajad püüavad õppimist huvitavaks muuta, digitehnoloogiad tulevad õppetöös üha enam kasutusele;
- õppekava ülepaisutatust ei tunnetata probleemina;
- lõimingusse suhtutakse mõistlikult;
- õpetajad väärtustavad ennast ja oma kolleege aina rohkem;
- õpetajate professionaalset arengut juhitakse teadlikumalt;
- õpilased räägivad õppe kavandamisel varasemast rohkem kaasa;
- huvitegevus on õpilastele paremini kättesaadav, nad osalevad kogukonnaelus ja ettevõtluses;
- lapsevanemad on kooli tegemistesse rohkem kaasatud kui varem. 

Kas midagi on jäänud Huvitavat Kooli tehes ka kripeldama? Oleksime tahtnud sisulisemalt jõuda venekeelsete koolide ja kogukondadeni ning keskenduda lapsevanemate vastutusele. Need ideed on aga endiselt töömapi vahel oma aega ootamas. Algatuse Huvitav Kool jätkukava keskendab perioodil 2021-2024 tähelepanu sellistele teemadele nagu üldhariduse suurem sidustamine noorsootöö ja huviharidusega, lapsevanema vastutus oma lapse õppimise ja arengu eest, üleminek lasteaiast kooli, nüüdisaegne koolikultuur ja haridusuuendused. Lähtume juba väljatöötatud mudelist: muutusi saab koolis ellu kutsuda igaüks, kes hoolib ja austab õppimist ja õpetamist. Teemad raamistame nüüdisaegse õppimise ja õpetamise vajadustega. 


Huvitav Kool on seadnud sihid aastaks 2020+ ning tegutseb koostöös
 partneritega nende saavutamise nimel.
Ka meie vabariigi presidendile on
hariduses toimuv alati korda läinud ning ta on algatust tunnustanud
kutsega meie riigi sünnipäevapeole.
Foto autor: Erlend Štaub



Meie väljakutsed 2020+: 

· õpetajate valmisolek aja ja ühiskonna muutustega kaasa minna; 

· üksluine metoodika, jäikus traditsioonide järgimisel; 

· kaasava hariduse põhimõtete rakendamine tavakoolis, kuhu tuleb üha rohkem HEV lapsi; 

· sihipärane tegelemine eneseväljendamis-, suhtlemis- ning seoste loomise oskusega; 

· koostöö ettevõtetega ja koolide endi vahel konkurentsihirmus; 

· õpetaja sisemine motivatsioon, mis ei sõltu vanusest ja mille viib sageli alla õpilaste vähene motiveeritus; 

· ainekesksus, mis lämmatab lõimimise, mõtlemise ja seoste loomise; 

· lapsevanemate teadlikkus ehk vanemaharidus; 

· hariduse positiivse kuvandi kujundamine meedias; 

· õpilaste tunnustamine on piiratud, domineerib numbriline hindamine; 

· õpetaja toetamine, et ta lisaks märkamisele ka oskaks õpilase probleemi lahendada; 

· erineva õppekeelega koolide koostöö; 

· reaal- ja loodusained ning inseneeriat tundvate õpetajate puudus; 

· noorte ja uute õpetajate tööle asumise innustamine; 

· õpetajate ja hariduse sõprade koostöö õpetamise huvitavamaks ja mitmekesisemaks muutmiseks; 

· õpetaja julgus usaldada õpilasi ja jätta neile otsustus- ja vastutusvõimalusi. 

Huvitava Kooli sünniaastal esimesse klassi astunud lapsed on tänaseks seitsmendikud. Aastal 2035 on nad 30sed, st tegusas eas otsustajad. See, mis täna toimub klassiruumis, mõjutab muutusi ülehomses maailmas. Juba enam kui pooltes Eesti koolides on võetud ette muuta kool inspireerivamaks, elulähedasemaks, intellektuaalselt nõudlikumaks. Muutused on kooliti ja õpetajati erinevad ning toimuvad paljude otsuste ja nähtuste koosmõjul. Neid on uurinud Tartu Ülikooli haridusinnovatsiooni magistriõppe üliõpilased, võttes aluseks haridusteadlaste välja töötatud nüüdisaegse õpikäsituse mudeli.

Võime julgelt kinnitada, et algatus Huvitav Kool on kogunud tuntust ja kujunenud Eesti haridusuuenduse kaitstud kaubamärgiks. Oleme andnud selge sõnumi, et õpilase loomuliku uudishimu arendamine on esmane ja õige ning et kool peab toimima loovalt ning avatult. Kindlasti saab see uut sisu hariduse jätkustrateegiaga „Tark ja tegus rahvas“. Algatus Huvitav Kool on meile endile muutunud juba iseenesestmõistetavaks, aga mitmel pool mujal maailmas on selline tegutsemisvorm pälvinud tähelepanu ja tunnustust. Meil on põhjust tutvustada Eesti huvitavat kooli ka rahvusvaheliselt turundusbrändi "Education Nation" all koos paljude teiste Eesti haridusvaldkonna tegevustega.   

Omalt poolt tänan kõiki, kes algusest peale on uskunud, et Eesti kooli huvitavamaks muutmine on rohkem kui ainult koolipere asi, ning aidanud kaasa tööga oma koolis, ülikoolides, algatuse nõukojas, ministeeriumis ja maakondades üle Eesti. 


Pille Liblik 
Algatuse Huvitav Kool koordinaator