reede, 31. oktoober 2014

Mida toob november Huvitavale Koolile

November on Huvitava Kooli jaoks sündmusterohke kuu - lisaks põnevale digivõimaluste konverentsile toimub kaks mõttekoda, koolide huvitavuse küsimusi arutatakse noorte osaluskohvikutes üle Eesti ja toetust leiavad koolide koostööprojektid.

5. novembril kl 11-15.15 toimub Huvitava Kooli ja Tartu Ülikooli koostöös Dorpati konverentsikeskuses konverents „Digivõimalused õppimises ja õpetamises".
Konverentsil arutatakse, milline on digivõimaluste pedagoogiliselt mõtestatud kasutus ning tutvustatakse juba kasutusel olevaid e-õppevorme ja haridusuuenduskeskuste võimalusi, aga näiteks ka loodavat e-õppevara pilve. Väliskülalistest on kohal õppimist toetava hindamise rahvusvaheliseks edendamiseks loodud hindamisreformi rühma asutajaliige prof Gordon Stobart Londoni Ülikoolist ning Sloveenia e-koolikoti projekti esindajad Andreja Čuk ja Amela Sambolić Beganović.  Eesti õpetajad tutvustavad posterettekannetes programme ja rakendusi, mis on end nende igapäevatöös juba õigustanud.
Konverentsi saab jälgida otseülekandes ja ka järelvaadata Tartu Ülikooli televisioonis: www.uttv.ee.

Jätkuvad Huvitava Kooli maakondlikud mõttekojad.
7. novembril algusega kell 10.30 toimub TTÜ Virumaa Kolledžis Ida-Virumaa I mõttekoda. Mõttekotta on osalema kutsutud maakonna haridusedendajad, õpetajad, lapsevanemad, ettevõtjad ja teised kogukonnas aktiivsed inimesed. Kavas on ühiselt arutada Ida-Virumaa koolide omanäoliste tugevuste ja probleemide üle ning määratleda osapooled, kes saavad panustada maakonna koolide huvitavaks muutmisse. Peamised tegevused ja vastutused nende väljakutsete lahendamiseks otsustatakse juba jaanuaris Ida-Virumaa II mõttekojas.
Sarnane mõttekoda läänevirulastele, kus arutatakse, kuidas maakonna kooliharidust huvitavamaks muuta ning mil moel saab Huvitava Kooli algatus aidata kaasa kohalike haridusküsimuste lahendamisele, toimub 26. novembril Rakveres.

Novembri viimasel nädalal kogunevad üle Eesti noorte osaluskohvikud, kus sel aastal on üheks lauaarutelude teemaks "Kas kool saab olla huvitav?". Noored arutavad, kuidas suurendada motivatsiooni õppimiseks ja õpetamiseks ning siduda kooli rohkem kogukonnaga, sh mitteformaalse noorsootööga. Eesti hariduse sisu ja tuleviku üle toimuvas vestlusringis otsitakse vastuseid küsimusele, kes ja kuidas saab kaasa aidata sellele, et kool oleks avatud ja huvitav, pakuks pingutust ja loovust kõigis Eestimaa paigus.
Noorte osaluskohvik on Eesti Noorteühenduste Liidu iga-aastane üritus, mis toimub 15 kohas üle-Eesti. Selle raames noored saavad võimaluse arutada otsustajatega nii ühiskonna jaoks tähtsaid probleeme laiemalt, kui ka noorte rolli nende probleemide lahendamisel.

Novembri lõpuks selguvad SA Innove ja Huvitava Kooli konkursi „Üldõpetus ja ainetevaheline lõiming kooli õppekava rakendamisel“ tulemused. Toetust saavad kuni 10 projekti, millega koolid jagavad häid praktikaid üldõpetuse ja ainetevahelise lõimingu kavandamise ja korraldamise edulugudest, metoodiliste kogemuste jagamisest väljapoole kooli ning koolist väljapoole suunatud koostöö korraldamise kogemustest, õpilaste ja õpetajate motivatsioonimehhanismide muutmisest ja kooli õppekorralduse nüüdisajastamisest.

Jätkub SA Archimedes ja Huvitava Kooli uudsete õppemeetodite ja õpitoodete konkurss „Teeme tunni huvitavaks!“. Konkursile on oodatud kõige erinevamad ideed ja tooted, mille kasutamine võiks pakkuda põnevust nii koolieelse lasteasutuse õpilasele kui üliõpilasele, aga ka õpetajale, õppejõule või koolijuhile. Ootame tegevusi ja lahendusi, mis sobiksid nii ühe kui ka mitme tunni või loengu läbiviimiseks, ainealaste ning üldpädevuste kujundamiseks. 4000-eurose auhinnafondiga konkursi tähtaeg on 5. detsember. Täpsemat infot leiab konkursi veebilehelt:  http://koostoopaevad.archimedes.ee/konkurss

101 õpilast ragistas ajusid Elva Gümnaasiumi mõttetalgutel "Koolielu on Sinu kätes"



Sellise ülekutse esitasime Elva Gümnaasiumi õpilastele. Kes siis ikka, kui mitte õpilased, peavad olema aktiivsed ja tahtma muuta koolielu põnevamaks ning mitmekesisemaks. Andes koolis võimaluse aktiivsele ja teotahtelisele õpilasele teostada oma mõtteid, anname noortele esmase ettevõtlikkuse kogemuse.
Mõttetalgutele kogunes kahe koolimaja peale kokku 101 õpilast ehk Riigikogu liikmete täisarv, kohal oli iga seitsmes Elva Gümnaasiumi õpilane. Talgute alguses jagunesid õpilased gruppidesse, misjärel toimus ajurünnak - kõik ideed pandi kirja, ühtegi mõtet ei tohtinud kritiseerida, ükski idee ei olnud vale. Ja ideid õpilastel jagus! Kokku sai kirja 110 erinevat mõttevälgatust, mida kõike võiks Elva Gümnaasiumi koolielus korda saata. Näiteks võiks õpilaste arvates korraldada jõulude ajal Elvas toreda jõuluinimketi, kus kõik linlased võtavad üksteisel kätest kinni, moodustades ühtse ja kokkuhoidva linnapere. Või siis, et 13. reede võiks olla koolivaba päev, et vältida ebaõnne, mis selle päevaga pahaendeliselt kaasas käib. Ideede kirjapanemiseks oli aega 30 minutit. Peale ajurünnakut tuli igal meeskonnal leida kõige parem idee, mida nende meeskond tahab ise ka ellu viia.
Novembris koguneme uuesti, et kõigist ideedest omakorda enim teostatavamad välja valida ja koos õpilasesindusega ellu viia. Koolielu on õpilaste kätes.


Väljavõte huvitavamatest ideedest:
  • iga nädal on eriline (matemaatika -, stiilide -, foto nädal); 
  • õpikute asemel tahvelarvutid ja e- lugerid;
    elektroonikapäev kooli;
  • õpetajate õppeainete vahetuspäev;
  • muusikavaheunnid;
  • olümpiapäevad (nädal) koolis;
  • kuulsad sportlased kooli õpetama;
  • korralda ülekooliline rattamatk;
  • su nägu kõlab tuttavalt (õpetajate paroodia);
  • ökopäev koolis; 
  • kinoõhtud koos ööbimisega koolis;
  • teadusturniir;
  • tantsuvõistlused;
  • koolitunnid võiksid olla lõbusamad ja põnevamad;
  • kooli omad botased; 
  • klassidevaheline jalgpalli turniir.     


Autor: Tarmo Post, Elva Gümnaasiumi direktor

neljapäev, 30. oktoober 2014

Avinurme edulugu ehk kuidas lapsed kogukonna abiga pargi rajasid

Avinurmes asuv elulaadikeskus tegeleb kohaliku elu edendamise, piirkonna elulaadi eksponeerimise, arendamise ja toetamisega. Kui keskuse juurde parki hakati rajama, kaasati protsessi algusest peale ka kohaliku Avinurme lasteaia Naerulind vanema rühma lapsed.

2011. aastal, kui alustati pargi projekteerimisega, küsiti kõigepealt lastelt, mida nad selles pargis näha ja teha tahaksid. Lapsed andsid projekteerijatele oma mõtted edasi, kes ideedega arvestasid. Kui 2013 aasta suvel pargi VIA Hanseatica projekti I etapiga alustati, valmisid esimesena laste soovitud esemed, rajad ja ronimise väljak. Mänguväljaku ehitamise käigus osalesid lapsed värvimistöödes ja said värvida puidust kukeseeni. Sügisel toimus koos lastega pargi avamine, kus koos vallavalitsuse esindajatega lõigati linti ja istutati parki viis puud.

Sellest ajast alates on lasteaed viinud pargis läbi õppetööd ning lapsed on saanud mängida ja ronida mänguväljakul, mille rajamises nad ise vahetult osalesid. Projekt andis lastele kogemuse, et nende ideed on võimalik ellu viia, julgust teha uusi ettepanekuid ja teadmise, et nende osalus on oluline. Elukeskkond muutus paremaks terve kogukonna jaoks.

Avinurme lasteaia Naerulind projekt tunnistati Ettevõtliku Kooli edulugude konkursi 2014 võitjaks kategoorias "parim heategu kogukonnale".



laupäev, 25. oktoober 2014

Juuru kooli edulugu ehk kodunduse tunnid tippkoka juhendamisel

E. Vilde nimelises Juuru Gümnaasiumis Raplamaal viidi eelmisel õppeaastal läbi projekt "Kodumaalt hooajaliselt patta!", mis seisnes selles, et ühe kuu jooksul toimusid 8. klassi kodunduse tunnid tippkokk Ants Uustalu juhendamisel. Ööbiku gastronoomiatalu peremees ja peakokk viis kooli kodunduse klassis läbi kokku kaheksa õppetundi, mille käigus valmistasid õpilased salateid, suppe ning teisi soolaseid ja magusaid roogi.

Õpilased said Ants Uustalu kogemustest õppida toiduainete kvaliteedi hindamist ning erinevaid külm- ja kuumtöötlemise viise, toidu esteetilist serveerimist ja laua katmist. Ka toimusid vestlused ja arutelud, mille käigus võrreldi Eesti kööki muu maailmaga ning saadi teadmisi nii maitsetaimedest kui toidulaborites välja töötatud tehistoiduainetest. Rõhutati kohalike toiduainete kasutamise olulisust ja samas tutvustati ka väljaspool Eestit kasvavaid saadusi, mida võiks kasutada tervisliku toidu valmistamisel.



Õpilased olid projektist väga huvitatud ja käisid tundides korralikult kohal. Eriti positiivselt paistsid silma mõned noormehed, kellele tavapärane õppetöö valmistab raskusi ning kellel on olnud käitumisprobleeme - nad töötasid väga hästi nii iseseisvalt kui meeskonnana ning said juhendajalt selle eest ka korduvalt kiita.

Ants Uustalu ise sai uudse kogemuse õppetundide ettevalmistamisel ja läbiviimisel üldhariduskoolis. Tal avanes võimalus tutvustada koka elukutset ja motiveerida õpilasi seda ala õppima just kodumaakonna Kehtna Kodumajanduskoolis.  Ka oli ta huvitatud Juuru õpilastele praktikakoha võimaldamisest oma mahekokandustalus.

Valmistatud toidud olid õpilaste jaoks uudsed ja isegi tavapäratud - selleks, et süüa sooja röstitud punapeeti ja maapirni, pidi nii mõnigi ennast ületama. Hoolimata eelarvamustest maitsesid õpilased kõiki toite ja leidsid need maitsvad ja omapärased olevat. Seega võib loota, et projekt aitab kaasa ka mitmekesisema ja tervislikuma toiduvaliku jõudmisele nende laste kodudesse.

Juuru kooli kokandusprojekt osales Ettevõtliku Kooli edulugude konkursil 2014 põnevaima tunni kategoorias.

reede, 24. oktoober 2014

"Omanäoline Rakvere" ehk õpilaste loomingust sai kalender



Eelmine õppeaasta oli Rakvere Gümnaasiumi Tallinna tn õppehoones kuulutatud kultuuriaastaks, mille teemaks oli ,,Kultuur minu sees ja minu ümber“. Kogu õppeaasta vältel oli õpilastel ja õpetajatel võimalus osaleda mitmetes ettevõtmistes, mis panid osalejaid uurima kodulinna erinevaid tahke. Kui algselt olid kavas lihtsalt erinevad omavahel seotud kultuuriteemalised ettevõtmised, siis töö käigus tekkis mõte vormida õpilaste omalooming kalendriks, mida Rakvere asutused nüüd meeneteks ja külalistele kingituseks tellida saavad.

Sügisel jäädvustasid õpilased fotodele linna väärikad hooned, mälestusmärgid, -tahvlid ja ausambad, huvitavad loodusobjektid, linna tänavad, huvitavad maja- ja tänavasildid. Saadud fotodest sai kokku suur virtuaalne fotonäitus ,,Omanäoline Rakvere“. Talvel kirjutasid õpilased nende fotode põhjal müüte, muistendeid ja legende. Klassides valiti välja paremad tööd ning saadeti need omaloominguvõistlusele ,,Rakvere müüdis ja legendis“. Kevadel kaardistasid õpilased oma koolimajas või klassis esindatud rahvused ning joonistasid/kleepisid/maalisid pilte, millel olid kujutatud koolipere rahvused ja rahvuste traditsioonid. Huvitavamatest töödest sai kokku kunstinäitus. Aprillis tõlkisid õpilased võõrkeele õpetajate juhendamisel eestikeelsed jutulõigud vene-saksa-inglise keelde. Samal ajal kaardistasid õpilased koos õpetajatega Rakvere linna ettevõtteid, sest vaja oli omaloomingulise kalendri trükkimiseks sponsoritelt toetusi hankida. Tekkinud nimekirjast valisid klassid omale ettevõtted ning õpilased käisid asutustes kalendri ideed tutvustamas. Teema-aasta pidulik lõpetamine toimus kultuurifestivalil ,,Kultuur minu sees ja minu ümber“. Tänaseks on valminud õpilaste omaloomingu ja fotodega kalender.


Projekti tegevuste käigus tuli õpilastel arendada suhtlusoskusi ja suuta ennast selgelt väljendada erinevates olukordades ja erinevate suhtluspartneritega, oma seisukohti esitada ja neid ka põhjendada. Pea kõik õpilased kirjutasid eri liiki tekste ning pidid kasutama kohased keelevahendeid ja sobivat stiili, väärtustama õigekeelsust ja väljendusrikast keelt. Projektis osaledes said lapsed ennast loominguliselt väljendada, näidata initsiatiivi ja vastutada tulemuste eest. Tegevuste kaudu lõimiti paljusid eri õppeaineid: fotografeerimise ja joonistamisega kunstiõpetust, muistendite kirjutamise ja sponsoritele kirjutamise ning suhtlemise kaudu eesti keelt, tõlkimise kaudu võõrkeeli, kultuurifestivali kaudu muusikaõpetust, kodulinna ehitistega tutvumise kaudu ajalugu, Rakvere linnas liikumise kaudu kehalist kasvatust, linna loodusobjektide jäädvustamise kaudu loodusõpetust, toetuste hankimise kaudu inimese- ja ühiskonnaõpetust.

Eraldi väärib esiletõstmist asjaolu, et Rakvere Gümnaasium on kolmandat õppeaastat kakskeelne kool. Nii eesti kui ka vene lastel oli võimalus projektis osaleda võrdsete partneritena, sest projekti tegevused olid valitud nii, et õppekeel või eesti keele oskus ei oleks takistuseks ja kõik õpilased saaksid osa võtta. Kogu õppeaasta kestnud terviklik projekti tulemusel õppisid õpilased väärtustama omakultuuri ja kultuurilist mitmekesisust ning see toetas õpilaste kujunemist aktiivseks ja vastutustundlikuks kogukonna- ja ühiskonnaliikmeks.

Rakvere Gümnaasiumi kalendriprojekt osales Ettevõtliku Kooli edulugude konkursil 2014.

"Snorgeldame Põlula tiikides" ehk infotahvli koostamisest kogukonda kaasava projektini


Möödunud õppeaasta teisel poolel võtsid Põlula Kooli 8. klassi õpilased sihiks valmistada kooli tiigi äärde infotahvel. Kõigepealt tegid nad tahvli disaini ja tööjoonised, arvutasid materjali kulu ja kavandasid selle asukohta. Seejärel tegeldi sisu loomisega: toimusid vaatlused ja õppekäik kohalike tiikide äärde, intervjueeriti kohalikke elanikke, otsiti lisainfot raamatutest ja internetist ning töödeldi ja süstematiseeriti saadud teavet. Lisaks tahvli kujundamisele ja paigaldamisele otsustati kogutud teadmisi ka ülejäänud kooliperega jagada. Selleks vormistati temaatilised töölehed, mida saab kasutada noorema kooliastme loodusõpetuse tundides, koostati ristsõnad, täherägastikud ja teised põnevad ülesanded ning viidi läbi õuesõppepäev ja konverents 1.-8.klasside õpilastele. Veepäeval kandsid õpilased ette kogutud info põhjal valminud uurimustööd ning organiseerisid ja viisid läbi viis töötuba: kalad, veetaimed, putukad, linnud, katsed veega. Projekt lõppes põhjaliku analüüsi ning tänuürituse korraldamisega kõigile seotud osapooltele.

Kõik need tegevused nõudsid suurel määral meeskonnatööd, ülesannete jaotamist ja eri partnerite kaasamist: infotahvli asukoht tuli kooskõlastada direktoriga, vajaliku ehitusmaterjali soetamiseks saadi abi kohalikult ettevõttelt ning vallavalitsuselt, tiikide ajaloo uurimiseks intervjueeriti kooli ja kunagise kohaliku sovhoosi endisi töötajaid, infotahvli tehnilist teostamist juhendas lapsevanem. Lõpuks tuli kokkulepe saavutada isegi koolisöökla kokkadega, kes Veepäevaks maitsva kalatoidu valmistasid. Algselt kavandatud infotahvli koostamisest kasvas seega välja suur ülekooliline projekt, millest said kasu nii algatajad kui ka kogu koolipere ning kogukond.


Lisaks väga heale meeskonnatöö kogemusele said õpilased projekti eri etappides rakendada loodusõpetuse, keemia, füüsika, eesti keele, matemaatika, ajaloo, kunsti- ja tööõpetuse, informaatika ja inglise keele tundides õpitut. Nad õppisid uurimustöö vormistamist ja konverentsi korraldamist, lõid palju kontakte ja arendasid suhtlusoskust ning õppisid seeläbi paremini tundma ja väärtustama oma kodukohta. Projekt on hea näide sellest, kuidas õpilaste algatatud ja läbiviidud ettevõtmine elavdab koolielu, muudab teadmiste omandamise eluliseks ja huvitavaks ning loob koolikeskkonna avatumaks.

Põlula õpilaste tiigiprojekt pälvis Ettevõtliku Kooli edulugude konkursil 2014 tunnustuse parima laste/ noorte algatuse kategoorias.





"Ettevõtlik kool" kogus kokku koolide edulood

Huvitava Kooli heaks partneriks oleva haridusprogrammi „Ettevõtlik kool” üle-Eestiline võrgustik viis möödunud poolaastal läbi koolide ja lasteaedade edulugude konkursi. Et edulood võiksid olla heaks eeskujuks teistelegi, tutvustame edaspidi oma blogis konkursil osalenud koolide ja lasteaedade parimad praktikaid, kus põnevus ja seotus päriseluga on tihedalt lõimitud õppekavaga.

Märtsi alguses kuulutas haridusprogrammi “Ettevõtlik kool” üle-eestiline võrgustik välja edulugude konkursi “Õppimine on põnev!”. Konkurss oligi peamiselt ajendatud sellest, et lood kõige parimatest ettevõtlikest tundidest, sündmustest, õppepäevadest või muudest tegevustest saaksid suuremale hulgale huvilistele jutustatud. Tegemist on selliste lugudega, kus küsides „Mida õpiti?“ peab selguma hoopis vastus „Kuidas õpiti?“, mille eesmärgiks on väärtustada ettevõtlikku hoiakut.

Hindamisele saabus üle 90 eduloo nii lasteaedadest kui koolidest, kõige rohkem Lääne- ja Ida-Virumaalt. Žürii valis iga maakonda esindama kolm parimat lugu. Nende seast valiti võitjad, keda tunnustati 16. oktoobril TTÜ Virumaa Kolledžis toimunud Haridusfestivalil:

Parim heategu kogukonnale:
Võitja: Avinurme Elulaadikeskuse pargi rajamine (1. etapp) - Avinurme lasteaed Naerulind
Nominendid: 
Avatud südamega - Tallinna Mustamäe Humanitaargümnaasium
Radiatsioonimõõtmised Kohila valla majade toaõhus  - Kohila Gümnaasium

Parim koostöö partneriga:
Võitja: Inseneriõpe Kadrina Keskkoolis - Kadrina Keskkool
Nominendid: 
Õpilaste tööpraktika Saksamaal ja Eestis - Kääpa Põhikool
Vanast uus - Särevere lasteaed Kurepesa

Parim laste/noorte algatus:
Nominendid: 
Loodus- ja fotolaager Vilsandil ja rändnäitus valminud fotodest - Antsla Gümnaasium
Õnn kuuti! - Türi Gümnaasium
Meie viimased suured teod - Albu Põhikool

Põnevaim tund:
Võitja: Geneetika õppepäevad - Tarvastu Gümnaasium
Nominendid:
Purgiprojekt - Kiviõli 1. Keskkool
Liiklusteemaline kooli kohvik - Oru Kool

Lisaks tõstame Huvitava Kooli poolt esile:
Kodumaalt hooajaliselt patta! - E. Vilde nim. Juuru Gümnaasium
Omanäoline Rakvere - Rakvere Gümnaasium

Suur tänu, et olete teenäitajaks õppimise põnevamaks tegemisel!


Haridusprogramm “Ettevõtlik kool” on Ida-Virumaal olnud töös alates aastast 2005. Programmi eesmärgiks on tõsta õppeasutustes antava hariduse kvaliteeti, mille läbi on ka noored oma elus edukamad. Tänaseks on liitunud “Ettevõtliku kooli” programmiga lisaks Ida-Virumaale veel üheksa maakonda: Lääne-Virumaa, Harjumaa, Järvamaa, Raplamaa, Läänemaa, Pärnumaa, Viljandimaa, Jõgevamaa, Võrumaa.

Tutvu “Ettevõtliku kooliga” lähemalt kodulehel www.evkool.ee



 

neljapäev, 16. oktoober 2014

Algas konkurss "Teeme tunni huvitavaks!"


SA Archimedes ja Huvitav Kool kuulutavad välja uudsete õppemeetodite ja õpitoodete konkursi „Teeme tunni huvitavaks!“

Konkursile on oodatud kõige erinevamad ideed ja tooted, mille kasutamine võiks pakkuda põnevust nii koolieelse lasteasutuse õpilasele kui üliõpilasele, aga ka õpetajale, õppejõule või koolijuhile. Ootame tegevusi ja lahendusi, mis sobiksid nii ühe kui ka mitme tunni või loengu (käesoleva konkursi raames kokku kuni 90 minutit) läbiviimiseks, ainealaste ning üldpädevuste kujundamiseks. Ärge laske ennast piirata kooliruumil, klassipingil või 45-minutisel tunnipikkusel!

Konkursi eesmärgiks on luua ja levitada õppimist toetavaid võimalusi ehk nn õpitooteid (nt metoodika, juhendid, raamat, tarkvara, veebilahendused või muu), mida saaks ka reaalselt edaspidi õppetöös rakendada. Uudsed õppemeetodid ja õpitooted on osa 21. sajandi koolist, millest räägitakse peagi saabuvate Hariduse koostööpäevade raames.

Konkursil osalema on oodatud kõik huvilised:
  • õpetajad ja õppejõud,
  • õpilased ja üliõpilased, 
  • õpilasfirmad, 
  • organisatsioonid,
  • üksikisikud 
  • ja teised.

Osalemistingimused:
Õpitoodet ei ole varem laiemale avalikkusele (s.t väljaspool õppetööd) esitletud.
Toode võib olla alles arendamisjärgus – konkursile võib esitada ka toote prototüübi.
Töö peab olema esitatud eesti keeles või eestikeelse tõlkega (nt subtiitrid).

Toodet võib esitleda kahel viisil:
  1. Video pikkusega kuni 2 minutit koos kirjeldusega selle kohta, kuidas õpitoode täidab konkursi eesmärki.
  2. Õpitoote kirjeldus ja põhjendus selle kohta, kuidas õpitoode täidab konkursi eesmärki.
Õpitoote kirjeldus või õpivideo peab andma vastused järgmistele küsimustele:
  1. Missuguseid pädevusi või oskusi õpitoote abil tunnis omandatakse või kujundatakse?
  2. Kuidas on võimalik kasutada õpitoodet erinevates õppeolukordades? 
  3. Milles seisneb õpitoote idee ja uudsus?
Auhinnafond: 4000 eurot. Videod pannakse rahvahääletusele ning publiku lemmikul on võimalik võita 500 eurot.
 
Tööde esitamise tähtaeg on 5. detsembril 2014 (k.a). 
Tööde esitamise juhendi leiab konkursi veebilehel.

Soovid konkursi kohta rohkem teada? Vaata http://koostoopaevad.archimedes.ee/konkurss

Lisainfo ja täpsustavad küsimused: anna-stiina.parnaste@archimedes.ee

Konkursi toimumist toetavad: 
Haridus-ja Teadusministeerium läbi algatuse Huvitav Kool. 
Programm Eduko, mis on Eesti Haridus-ja Teadusministeeriumi poolt ellu kutsutud ja Euroopa Sotsiaalfondist toetatud programm, mille missiooniks on teha Eesti õpetajakoolitus paremaks, et meie lastel oleks parimad õpetajad maailmas. 
Tallinna Ülikooli Haridusinnovatsioonikeskus ja Tartu Ülikooli Haridusuuenduskeskus.