reede, 27. aprill 2018

Kuidas kolm erisugust kooli kujundavat hindamist rakendasid?

Parimate praktikate päev on läbi, kuid üritusel tekkinud ideed oleme kokku kogunud ning tänases postituses on võimalik lugeda kujundava hindamise töötoa nutikamaid nippe.

Tartu Ülikooli haridusuuenduskeskuse spetsialist Maria Jürimäe keskendus oma sissejuhatavas ettekandes õppimist toetavale hindamisele. Ta esitas saalisviibijatele küsimuse, kas õppimist toetava hindamise kontekstis on üldse paslik rääkida sellest, kellele pannakse hindeid. Pigem peaksime selgeks tegema põhitõed: õppida pole võimalik hindamiseta; see aga ei tähenda, et õppida ei saaks hinnete panemiseta. Hindamine on osa õpiprotsessist ning selleks saab infot koguda sõnaliselt, vaadeldes, hindeid pannes või analüüsides.

Töötoas osales kolm kooli, kes tutvustasid enda parimaid praktikaid. 

Valga Põhikool - õppijakeskne kool

2011/12 õppeaastal loodi Valga Põhikool,  mis on ainus eestikeelne põhikool Valgas. Koolis õpib 827 last 50 klassikomplektis, millest kuus on  HEV-klassid. Pea 900 õpilase kohta on koolis 118 töötajat. 
Valga Põhikooli lähtub õpetamisel sellest, et kool on õpilasele, st eelkõige õpilane ise peaks aru saama, kuidas tal õppimine läheb, milline õppimisstiil on sobivaim, mida ta juba teab/oskab, mida peaks juurde õppima, millised on tugevused ja nõrkused, kas on õppimisega õigel teel, kuidas tööd paremaks muuta, millele peaks tähelepanu pöörama.  Just seetõttu lähtuvad kõik tegevused ja süsteemid koolis õppija arenguvajadustest. 
Kuidas seda kõike tõhusalt teha? Kuidas iga vanem saaks oma lapse kohta kõige paremat ja tõhusamat tagasisidet? Kuidas anda tagasisidet, mis motiveeriks ja innustaks õppijate edasi liikuma oma õppimise teel?
Kõige olulisem, et tagasiside oleks seotud õpilase eesmärkidega!
Tõhusa tagasiside tunnused on (Maria Jürimäe järgi):
  • tugevustele toetuv
  • õigeaegne
  • kirjeldav
  • fokuseeritud
  • arusaadav
Valga Põhikoolis on väljundipõhine kokkuvõttev sõnaline hindamine, milles rõhutatakse muutusi õpilase käitumisvõimes tõenduspõhiselt. Kujundava hindamisena antakse igapäevast tagasisidet, mis peaks toetama õppimist ja õpiväljundite saavutamist. Igapäevane tagasiside peaks olema mitte üksnes hetkeolukorra kirjeldus, vaid ka suunis, kuidas liikuda edasi. Just see on võti, mille abil tehakse Valga Põhikoolis õppijakeskset õpet. 

Kahe aasta jooksul on õpetajad kõik kooli õpiväljundid sõnastanud  kolmetasemeliste õpitulemustena: algtase, kesktase, kõrgtase. Õpilased saavad tunnistusi, kus on nii hinne kui kõik tasemekirjeldused. Selline muutus on eeldanud õpetajatelt paradigmaatilist muutust, mida on koolis olnud väga-väga põnev jälgida. 
Vaata Valga Põhikooli õpitulemuste põhise hindamise näidet eelmisest blogipostitusest.

Jäneda Kool - 20 aastat arenguvestlusi

Ülle Org rääkis, et Jäneda Koolis õpib 55 õpilast ja 18 lasteaialast, palgalehel on 24 inimest, neist 14 õpetajat. Lasteaeda ja kooli ühendab  õppekava, üldtööplaan, õppenõukogu. Õpetajad on väga kogenud – töötanud koolis rohkem kui 30 aastat. Sellegi poolest pole ühtki õpetajat, kes ütleks „tegin 30 aastat tagasi nii ja teen nüüd ka“ – kõik on teel ja muutumises. Hea õpetaja ongi valmis iga kell ka ennast arendama, et õpilastel parem oleks.
I kooliastmes liiguti numbriliselt hindamisel sõnalisele juba  seitse aastat tagasi. Alguses olid küll nägudega tunnistused (naerune, kriips, tõsine), mis oli sisuliselt ju hinnete panemine. 
Sellegi poolest on Jändas õpetajatel palju vabadust loovaks tagasiside andmiseks. Copy-paste tunnistusi ei soosita, pigem võiks iga õpetaja välja tuua midagi personaalset õpilase kohta. Tunnistuse ees on kõigi ainete kokkuvõte, tagumisel küljel koht vanemale tagasiside andmiseks ja ka õpilasele, et ta saaks kirjutada, mida ta õppinud on. Nii arendab laps oma eneseanalüüsi oskust. Vanemad olid algul murelikud, ent pika kogemusega on jõutud nii kaugele, et ei küsita – mis number see on, vaid pigem huvitab vanemat see, kuidas läheb.

Igapäevased kommentaarid pannakse e-kooli  ja seda alates lasteaiast. Kirjalikele kommentaaridele lisatakse e-kooli ka  „tärne“ , mille abil tunnustatakse õpilase pingutust või eriti hästi õnnestunud tegevusi. Vaikiv reegel on see, et muresid tärnidega ei kirjutata, neist räägitakse silmast silma arenguvestlustel. 

Jäendal on pikaajalise traditsiooniga arenguvestluste kultuur, mis sai alguse 1996. aastal. Arenguvestlused toimivad põhimõttel, et kooli lõpus saab laps kaasa kausta, kus on töid, arenguvestlusel arutatuid tegevusi, muid märkusi jne. Lisaks tunnistusele saab õpilane kooli lõpus portfoolio, mis dokumenteerib õppuri edasiminekut.

Lisaks õppimist toetavale tagasisidele on Jäneda kool populariseerinud ka läbi mängu õppimist. Õpilased on rõõmsamad ja uudishimulikumad ning lisaboonuseks on see, et õpikutele kulub vähem raha ja töövihikud pole kohustuslikud.  



Peetri Lasteaed-põhikool - kool, kus lapsest saab hea inimene 

Peetri Lasteaed-põhikool avati 2009. aastal. Sel hetkel töötas koolis 14 inimest ning õppis 111 õpilast. Üheksa aastaga on koolipere kasvanud. Koolis on 760 õpilast ja üle 170 töötaja, 70 õpetajat, lasteaias 18 rühma. Kool on suur, kuid laste jaoks mõnus ja turvaline paik. 
Ettekandja Luule Niinesalu on  hariduselt klassiõpetaja, kes 2009 kandideeris Peetri kooli direktoriks. Oli soov teha head kooli  ja sai minna koos kolleegidega -- 10 inimest, kellega olid ühised põhimõtted ja arusaamad selle kohta, milline üks kool olema peab.
Hindamine paneb õppima hinde pärast ja piirab lapse vaba õppimist. Selge, et kõik õpilased ei oska kõike ja ei oska samal tasemel. Kui paneme numbri, siis loeme kokku vead. Aga kui juba hindeid pannakse, siis tahavad nii vanemad kui lapsed häid hindeid. 
Peetris algab numbriline hindamine 6. klassist, sest seda näeb ette riiklik õppekava. Vanemate poolt tuli ettepanek, et praegune 5. klass, kes pole numbreid saanud, saaks 2018 kohe tähti (siiani on olnud ikkagi 5 palli süsteem). Samas kujundava hindamisega minnakse ikkagi edasi põhikooli lõpuni. 
Tagasisidet antakse lähtuvalt õppekava õpioskustest. Põhiharidus peab laduma põhja lugemis- kirjutamis-, arvutamisoskusele aga ka arendama koostöö ja iseseisva töö oskusi, suhtlemist kaaslastega, abikäe pakkumist ja palju muud. Kõiki neid tegevusi numbriga hinnata ei saa. 
Peetri Kooli saab õpilane kokkuvõtvat tagasisidet kaks korda aastas. Siis saab vanem edasiminekut näha. Tagasiside ei mahtunud tunnistustele, seepärast võetigi kasutusele õpinguraamat.
Peetri Koolis on ka enesehindamine au sees. Õpilasi suunatakse juba väga varakult ennast hindama ja kõrvalt vaatlema. Nii õpivad nad varakult märkama ja analüüsima, mida paremini saaks teha.  Kaks korda aastas täidavad õpilased enesehinnangu lehe.  Nii päevikusse kui õpilasraamatusse ei kirjuta allkirja üksnes õpetaja ja vanem, vaid ka lapsed ise. Ka lapsevanemal on võimalus oma lapse arengust kirjutada – õppimine, suhted sõpradega jms. See paneb ka vanema märkama, mida laps oskab endisest paremini või rohkem. See loonud hea koostöise suhte peredega „Tunneme end tõesti ühtse perena, kel üks eesmärk – aidata ja toetada noort inimest. Tähtsad pole üksnes akadeemilised teadmised, vaid see, et õpilasest saaks hea inimene,“  märgib Luule Niinesalu. 

Lisaks sellele, et tegime kirjalikud kokkuvõtted on töötuba  järelvaadatav UTTV videokanalilt. 
Vaata videokokkuvõtet siit: 

reede, 20. aprill 2018

Parimate praktikate päeva paralleelsessioon "Mida ta juba õppinud on?"

Kolmas suurem teema, millest parimate praktikate päeval räägime on huvihariduse ning formaalhariduse lõimimine. Millised on koolide praktikad paindlikku õppe pakkumiseks? Kuidas arvestada õppe korraldamisel teadmiste ja oskustega, mida õpilased on mujal omandanud? 

Teadur ja praktik Mari-Liis Lind teeb sissejuhatava esitluse "Mida ta juba õppinud on?", mis kajastab peamiselt Tallinna Ülikooli kogemust selle kohta, kuidas on võimalik varasemalt õpitut arvestada, tuues välja varasemate õpingute ja töökogemuse (VÕTA) protsessi võlu- ja valukohad. Lisaks tuuakse sisse laiemat (rahvusvahelist) kogemust, jagatakse soovitusi, millele koolid võiksid VÕTAga tegeledes tähelepanu pöörata.

Mari-Liis Lind
Olen Tallinna Ülikooli õppekorralduse peaspetsialist. Ligi kümne ülikoolis töötatud aasta jooksul on olnud üheks minu vastutusvaldkonnaks varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamise (VÕTA) nii sisuline kui ka tehniline korraldamine. Olen olnud nii nõustaja, hindaja, koolitaja kui ka protsessi arendaja ning kvaliteedihindaja rollis, osalenud Tallinna Ülikooli esindajana erinevates koostöövõrgustikes ja projektides.

Paralleelsessioonides arutlevad paindliku õppekorralduse üle kolm kooli, kellele on VÕTA ja individuaalse õppe planeerimisel üsna erinevad kogemused. 

Tartu Veeriku Kool
Tartu Veeriku kool on uuendusmeelne ja jõudsalt kasvav põhikool, kus õpetajad seovad oma senised kogemused vaatega tulevikku. Koolis õpib ligi 700 õpilast, kelle jaoks loome keskkonda, mis mõtestab ja analüüsib õppetegevust. Kasutame erinevaid digivahendeid, liikumisele kutsuvaid vahendeid ja õppekäike, ent kõige alus on alati seos õppekavaga. Kui juba midagi teha, siis hästi ja mõttega! Iga kooli liige on omamoodi individuaalne ning kannab endas lisaks jagatud väärtustele ka enda vajadusi.
Oleme Tartu Veeriku koolis seisukohal, et individuaalne õppekava ei ole staatiline valmis tehtud dokument, vaid praktiline, pidevalt arenev ja pidevat ülevaatust vajav protsess. See lähtub õpilase vajadustest ja võimetest ning töötab kõige paremini siis, kui ühest arusaama jagavad kool, kodu ja laps ise. Pole vähem oluline ka vastutuse küsimus. Läbi jõukohase individuaalse õppekava olukordades, kus on seda vaja, õpib laps oma vastutusala üle hoolt kandma
Vaadet esindab: Tartu Veeriku Kooli õppejuht Carmen Luts

Jaan Poska Gümnaasium + Eino Elleri nimeline Tartu Muusikakool
JPG ja Elleri ühiselt korraldatav õpe on noortele, kes armastavad õppida ja esineda ning teha tõsist tööd iseenda ja oma oskustega. Neile, kes soovivad pühenduda nii füüsikale ja kirjandusele kui heliredelite harjutamisele, pillimängu tehnika õppimisele ja itaalia keele valdamisele, ent tahaksid samal ajal säilitada ka elujõu, noorusliku siiruse ja leida aega iseendale. Kaks kooli arvestavad õpilaste päevakava koostamisel noorte inimestega – jah, see ongi tõepoolest nii lihtne! 
Oleme otsustanud teha ühisõppe noortele ja seega teeme tööd koos: tunniplaan, põhi- ja valikkursuste arvestamine, paindlikud graafikud, tugi kahest koolist, väiksem klass. Ühisõpe on paindlik, õppiv ja arenev ning meil tuleb kogu aeg valmis olla takistuste ületamiseks, loovalt ja koostöiselt. See on nii põnev!

Videost näeb 10.h klassi tehtud videot JPG ja Elleri ühisõppest
Vaadet esindavad: Mari Roostik ja Virge Prank-Vijard

Suure- Jaani Gümnaasium

Suure-Jaani Gümnaasium on iga õppija arengut toetav kool, mille lõpetajad oskavad teha tulevikule mõeldes õigeid valikuid. Hetkel õpib koolis 60 õpilast kolmes klassikomplektis.
Hariduse andmisel lähtutakse põhimõttest, et kõigile on loodud võimalused individuaalseks arenguks läbi mitmekesiste valikuvõimaluste.  Me teame juba praegu, et erineva põhikooli kogemusega noored  seavad gümnaasiumi õpetajatele väljakutse, sest keskkooli kursused peavad leidma optimaalse lahenduse kõigi arengu toetamiseks. Mõnda õpilast tuleb rohkem järgi aidata ning teistele anda veel suuremaid väljakutseid. Suure-Jaanil Gümnaasiumil on väärt kogemus, kuidas välisriigist tulnud noore eelnevat õpikogemust kaardistada ning individuaalset õppeprogrammi koostada. Just nii, et õppeprotsess toetaks õppijat ning ta teaks, mida on vaja õppida, et vastava taseme klass lõpetada.
Vaadet esindab Suure-Jaani Gümnaasiumi direktor Evald Sepp
Tutvu ka teiste paralleelsessioonidega.
1. Paralleelsessioon: Kellele pannakse hindeid? 
2. Paralleelsessioon: Kellele antakse koduseid töid?
Ürituse päevakava elab SIIN. Kohtumiseni Parimate praktikate päeval!

kolmapäev, 18. aprill 2018

Parimate praktikate päeva paralleelsessioon "Kellele pannakse hindeid?"

Jätkame Huvitava Kooli parimate praktikate päeva esinejate tutvustamisega. 
Sissejuhatavas kõnes keskendub Maria Jürimäe õppimist toetavale hindamisele. Seejuures tõstab ta esile, et õppimist toetav (kujundav) hindamine pole hindamine selle sõna tavatähenduses. See on pigem vaatepunkt õppimisele ja õpetamisele, mis sisaldab endas mitmekülgset info kogumist õppija hetketaseme ja arengu kohta, info analüüsi lähtudes seatud eesmärkidest ning info kasutamist – vajadusel õppeprotsessis muudatuste tegemist ja motiveeriva tagasiside andmist. See tähendab seda, mida tublid õpetajad on ajast aega teinud, ent milles samas ka parimatel õpetajatest veel arenguruumi on. 

Maria Jürimäe on Tartu Ülikooli haridusuuenduskeskuse peaspetsialist. Ta on hindamise teemadega tegelenud aastaid ning üks  kõrgkooli õpiku „Kujundav hindamine kui õppimist toetav hindamine“ autoritest.  Lisaks hindamissüsteemide uurimisele nii Eestis kui välismaal on ta juhendanud mitmeid hindamise teemalisi õpikogukondi. Kõige selle kõrvalt leiab Maria ikka õhtus mõne tunni, et siidisalle maalida.

Paralleelsessioonides kuuleme juba lähemalt ka praktikutelt, kuidas nemad hindamist mõtestavad. Parimaid praktikaid oleme kutsunud jagama kolm kooli. 

Jäneda Kool

Jäneda Kool on meie arvates maailma parimat tüüpi kool: ühe katuse all omandab laps ühistele väärtustele rajatud alus- ning põhihariduse.
Kuigi koolimaja on ehitatud 33 aastat tagasi ning selle aja jooksul on olnud meil nii ühend- kui eraldi haridusasutused, siis alles pärast viimast, 2008. aastal toimunud lasteaia ja põhikooli ühendamist oleme end arendanud ja ka tundnud ühiste eesmärkide nimel tegutseva kollektiivina.
Meie kooli 44 pere lastest 18 käib lasteaias ja 55 koolis. Neid kasvatab-õpetab-toetab 23 täiskasvanut. Jäneda Koolis kirjutatakse e-koolis hinnanguid ja märkamisi juba lasteaiarühmalastele, jagatakse sõnalisi hinnanguid I kooliastmes, kommenteeritakse II ja III kooliastme hindeid ja mitte ainult kokkuvõtvaid. Kuidas? Kui palju? Mis on muutunud viimase kümne aasta jooksul? Sellest juba 24. aprillil Huvitava Kooli Parimate praktikate päeval.
Vaadet esindab Jäneda kooli direktor Ülle Oru

Peetri Lasteaed – Põhikool 
Peetri Lasteaed – Põhikool avas uksed 2009.a. sügisel. Sellel õppeaastal on koolis 760 õpilast.  Peetri koolis on meie eesmärgiks, et kõik õpilased oleksid õnnelikud, ennast tundvad ja motiveeritud õppijad. Peetri kooli I ja II kooliastme õppilased saavad oma õpitulemustele kirjeldavat tagasisidet, mis lähtub seatud eesmärkidest. Usume, et õpilastel on vaja ennekõike omandada põhioskused (lugemis-, kirjutamis- ja arvutamisoskus) ja omandada erinevad õpistrateegiad. Alles seejärel saame õpitulemusi hinnata riiklikult kokkulepitud standardite ja kriteeriumite järgi. Kirjeldav tagasiside annab võimaluse arvestada õpilaste erinevate eelduste ja võimetega. Õpilastel säilib uudishimu ja tahe enda õpitulemusi parandada. Nad on aktiivsed kaasamõtlejad, avaldavad julgelt arvamust ja enda seisukohti. Kirjeldav tagasiside toetab õppeprotsessi. 
Peetri koolis oleme alati pidanud oluliseks suunata õpilasi enesehinnangu ja –analüüsi poole. Nii õpib ta tundma enda tugevusi ja vajakajäämisi. Analüüsides enda õppimist ja tegevust, oskab ta valida edaspidi just talle sobiva edasiõppimise võimaluse. 
Alates 6. klassist hindame õpilaste tulemusi numbrilise hindega ehk viiepallisüsteemis. Usume ja loodame, et selleks ajaks on õpilasest kujunenud teadlik ja eesmärgipärane õppija. Vaadet esindab Peetri Lasteaed – Põhikooli direktor Luule Niinesalu 

Valga Põhikool

Valga Põhikool 830 õpilasega kool, mille eesmärgiks on olla iga õpilase arengut toetav kool, kus kujuneb vastutusvõimeline, enesekindel ja õnnelik noor. Selleks, et olla iga õpilase arengut toetav kool, tuleb kõik tegevused planeerida lähtuvalt õpilasest ja õpilase arenguvajadustest sh ka hindamine. Kasutame väljundipõhist hindamist, milleni jõuame kujundava hindamise protsessi kaudu. Selline hindamine toetab iga õppija arengut personaalselt. 
Kujundava hindamise käigus anname õpilasele tagasisidet, mis toetab õpilase õpiväljundite saavutamist õppeprotsessi jooksul. Selle käigus korrigeerime õpilase teadmisi ja tehtud tegevusi sisuliste kommentaaride, ettenäitamise vm abil eesmärgiga aidata õppijal saada edaspidi parem tulemus e õpiväljund. Väljundipõhine hindamine toob kujundava hindamise juurde selged eesmärgid. Väljundipõhise hindamise puhul hindame õpilase õpitulemuste vastavust riikliku õppekava õpitulemuste alusel koostatud hindamiskriteeriumidele e õpiväljunditele. Kui baas-tasemel kriteeriumid pole saavutatud, ei saa hinne või muul viisil väljendatud tulemus olla positiivne. Hindamismeetodid muutuvad täpsemaks, sest õpiväljundid ja hindamiskriteeriumid annavad nende valikuks häid vihjeid. Tagasiside e kujundava hindamise roll kasvab, sest rõhuasetus on rohkem õppimise toetamisel, parima õpitulemuse e õpiväljundi saavutamisel. 

Näide: 3. klassi loodusõpetuse õpiväljundid e õpitulemused koos hindamiskriteeriumitega ainekavas

 Õpitulemus
Algtase/teadmine
Kesktase/rakendamine
Kõrgtase/ arutlemine
Eristab  okaspuud, õis-, sõnajalg- ja sammal- taime, nimetab ja näitab
taimeosi ning leiab tunnuseid, mille abil taimi rühmitada.
Eristab okaspuud ja
õistaime, nimetab
taimeosi.
Eristab  okaspuud, õis-, sõnajalg- ja
sammal-taime, nimetab ja näitab
taimeosi ning leiab tunnuseid, mille abil taimi rühmitada.
Eristab  okaspuud, õis-, sõnajalg- ja
sammal-taime ning toob näiteid, nimetab ja näitab taimeosi
ning rühmitab taimi kindlate tunnuste alusel.
Eristab kala, kahepaikset,
roomajat, lindu, imetajat ja selgrootut sh putukat ning teab, et need kuuluvad loomade hulka.
Eristab kala, kahe- paikset, roomajat, lindu, imetajat ja
selgrootut sh putukat.
Eristab kala, kahepaikset,
roomajat, lindu, imetajat ja selgrootut sh putukat ning teab,
et need kuuluvad loomade hulka.

Eristab kala, kahe- paikset, roomajat, lindu, imetajat ja
selgrootut sh putukat ning teab, et need kuuluvad loomade hulka, toob näiteid erinevate liikide kohta.

Näide 3. klassi loodusõpetuse õpiväljundist e õpitulemusest tunnistusel 

Teema: Õpitud bioloogiliste liikide (taimed, loomad, seened) tundmine
Tunned õpitud bioloogilisi liike (taimed, loomad, seened); tunned nende eluviise ja elupaiku. Tead fakte loodusest.
Tunned enamasti õpitud bioloogilisi liike (taimed, loomad, seened); tunned nende eluviise ja elupaiku.
Tunned osaliselt õpitud bioloogilisi liike (taimed, loomad, seened); tunned nende eluviise ja elupaiku.

Vaadet esindavad Valga Põhikoolist Hannely Luik-Stogov ja Tiiu Püss







kolmapäev, 11. aprill 2018

Parimate praktikate päeva paralleelsessioon "Koduste tööde võimalused reguleerida õppimis- ja õpetamiskoormust"

Huvitava Kooli parimate praktikate päeval „Paindlik ja toetav õppekorraldus“ räägivad koolid sellest, kuidas saab õpet korraldada nii, et see oleks õppija vajadustest lähtuv. Me ju teame, et koolipäev pole kummist ning protsesse tuleb planeerida strateegiliselt.

Parimate praktikate päevale omaselt avavad päeva Eesti eksperdid, kes teevad sissejuhatuse teemasse. Pärastlõunal toimub töö sektsioonides. Valida on kolme teemaploki vahel, kus koolid koos kasvatusteadlastega jagavad oma parimat praktikat kodutööde süsteemi, hindamise või õppijat toetava õppekorralduse kohta.
Nüüd tutvustamegi blogis järgemööda konverentsil esinejaid.

Esimene töötuba: Koduste tööde võimalused reguleerida õppimis- ja õpetamiskoormust.

Kodutöö – miks, milleks ja kellele? On küsimused, mis vajavad järelemõtlemist tänases muutunud koolis. Kodused koolitööd on mitmete õpilaste ja ka vanemate poolt kuulutatud eelmise sajandi igandiks ja nende kasutegur pole õppija huvides. Kas ikka on nii? Miks me nii arvame? Teisalt teame, et kodutööd on õpilaste arengus väga olulise tähtsusega, muutes õpilase koduülesanne kaudu kohusetundlikumaks ning võimaldades harjutamist ja õpitu kinnistamist. Kas ikka on nii?
Paralleelsessioonis arutatakse kodutööde vajalikkuse ning funktsiooni üle tänapäevases koolis.  Vastatakse küsimusele, kuidas, kas ja millised kodutööd aitavad õppijal reguleerida õppimis- ja õpetamiskoormust?

Ekspertarvamust esindab Airi Kukk Tallinna Ülikoolist, kes on ettevalmistuselt klassiõpetaja ning viimased 18 aastat pühendanud selle eriala arendamisele Tallinna Ülikoolis. Ta juhindub põhimõttest, et tark pole see, kes teab, vaid see, kes oskab hinnata oma mitteteadmist!

Lisaks osaleb paneelis ka kolm eripalgelist kooli.

Tartu Erakool

TERA on õppimiskeskne ja õpilase arengule orienteeritud, terviklikku isiksust arendav ja koostööd soosiva turvalise õpikeskkonnaga kool. Kool võimaldab omandada mitmekülgset haridust lähtuvalt õppija individuaalsusest ning toetab iga õpilase kujunemist selliseks isiksuseks, kes tuleb edukalt toime oma elu ja tööga, arendab ennast ja aitab sellega kaasa ühiskonna arengule.

Kool peab olema nagu elus organism, mis sünnib, kasvab, areneb ja muutub, seetõttu oleme 10 tegevusaasta jooksul ellu viinud mitmeid hariduslikke uuendusi, nt uuenduslik päeva- ja aastakava, tahvelarvutite teadlik kasutamine, huvi- ja oskustundide sidumine kooli õppekavaga, üld- ja loovusõpetuse rakendamine, väikestes õpi- ja temporühmades matemaatika ning võõrkeele õppimine, kogupäevakooli-mudeli rakendamine, kusagil-mujal-õpe jne. Kaasaegne koolikorraldus peab lapse ümber looma lahendused, mis innustavad ja haaravad kaasa, tegutsemaks eelkõige koolipäeva ajal mitte õhtul kodus.
Vaadet esindab: Tartu Erakooli direktor Marjeta Venno

Põlva Kool
Põlva Kool loodi pärast Põlva valla koolide reformimist 2016. aastal. Koolis õpib üle 900 toimeka õpilase ja töötab 90 uuendusmeelset õpetajat. Kool asub looduslikult ja kultuuriliselt mitmekesises piirkonnas. Asukoha eelisest ja Põlvamaa tunnuslausest „Põlvamaa- rohelisem elu“ tulenevalt pööratakse suurt rõhku looduse tundmaõppimisele, pärimuskultuurile ja ettevõtlikkusele. Koolis tegutseb edukalt juba teist aastat õpilaste minifirma. Lähtuvalt Põlva valla tunnuslausest „Põlva - parim paik põlvest põlve“ õpitakse koolis võru keelt ja kultuuri. 
Õpilasfirma "Kristallselge"

„Koduste tööde võimalused reguleerida õppimis- ja õpetamiskoormust“- selle teema üle oleme diskuteerinud nii õpetajate kui ka õpilaste hulgas. Oleme jõudnud ühtsele arusaamisele, et koduseid töid ei pea andma, aga kui seda teha, siis eesmärgipäraselt ja mõõdukalt. Kooli õpilasesinduse liikmed arvasid, et tunnis õpitu kinnistamiseks ja iseseisva õppimise oskuse arendamiseks on kodutöö vajalik. See annab õpilasele kinnituse, mil viisil õpitut rakendada osatakse ning õpetab iseseisvalt tööd tegema.
Vaadet esindab: Põlva Kooli õppejuht Kaie Lõhmus

Tallinna Õismäe Vene Lütseum

Selle nimel, et Haabersti ei kujuneks üksnes jõukaks magalaks kesklinna külje all, pakub Tallinna Õismäe Vene Lütseum elukoha läheduses head kvaliteetset haridust, mis on üks kindlamaid võimalusi kodutunde tekkimiseks. Tallinna Õismäe Vene Lütseumi  pärimus ehk meie õpilaste ja õpetajate lood on kestnud 42 aastat.

Paljud ei tea meie koolist eriti midagi. Oleme täiesti tavaline äärelinna kool, mille geograafiline asend ei räägi meie kasuks -koolist edasi on vaid mets, sood ja meri. Kuid vaatamata sellele oleme Haabersti linnaosa suurim kool, kus igapäevaselt toimetab 1000 õppijat. Meie õpilaste õpitulemused on harju keskmisest tunduvalt kõrgemad.
Olen veendunud,et väga hea kooli teevad nutikad ja puhanud õpilased, nende vanemad ning  pühendunud ja innovaatlised õpetajad.
Just seetõttu oleme viimastel aastatel tegelenud koolis õpilastele antavate koduste tööde vajalikkuse analüüsiga ja leppinud kokku, et kodus antakse teha ülesandeid, mis arendavad meeskonnatöö, probleemilahenduse ja õppimise oskust. Kodutöö ei tohiks mitte mingil juhul olla ainult õpitu kordamine, vaid ennast juhtiva õppija arendamine.

Tallinna Õismäe Vene Lütseumis kehtib põhimõte, et kodutööd peavad olema läbi mõeldud ja mõistliku mahuga, et mitte teha liiga andekatele, töökatele ja uudishimulikele.
Vaadet esindab: Tallinna Õismäe Vene Lütseumi direktor Rita Juhanson
Järgmise paralleelsessiooni tutvustuse leiate meie blogist juba järgmisel nädalal. Püsige meiega ja kohtumiseni Parimate praktikate päeval.

reede, 6. aprill 2018

Kahe aastaga heaks õpetajaks - kuidas Noored Kooli seda teeb


Maria Kurisoo, Noored Kooli koolitusjuht
Maria Kurisoo, Noored Kooli koolitusjuht

Üks minu juhtmõte alustavaid õpetajaid toetades on olnud: “Pole mõtet anda vastuseid, kui veel pole küsimust.” Minu jaoks tähendab see seda, et õppija peab olema õppimiseks valmis. See aga tähendab väga erinevaid asju, mis õppimise toimumise jaoks peavad kokku langema.

Noored Kooli osalejad on välja valitud sadade soovijate seast. Valikuprotsessis on oluline kindlaks teha, kellele sobib sedaviisi - õppimine ja töötamine korraga - järgmise kahe aasta veetmine. See ei tähenda ilmtingimata seda, kes sobib hästi õpetajaks ja kes mitte, sest väga head ettevalmistust koolmeistriametiks pakuvad ka ülikoolid. Küll aga tähendab see valmisolekut läbida väga intensiivne programm, kus ootused osalejale on kõrged, panused suured (tegemist on päris õpilastega päris koolides) ja õppimiskurv järsk. Noored Kooli õpetaja peab juba valikuprotsessis näitama valmisolekut end analüüsida, kiiresti kohaneda ja otsuseid teha, meeskonda kaasata ning siiralt hoolida igast õpilasest.

Olen nende aastate jooksul õppinud, et mida iganes õpetame osalejatele Noored Kooli programmi ja ettevalmistuskoolituse alguses, läheb otse meie õpetajate vereringesse. Seetõttu kaalun hoolega, kuidas koolituste algust seada. Olen õppinud, et head õpetajad on need, kellel on õppimist toetavad hoiakud. Nad usuvad südamest, et iga laps on suuteline õppima ja tahab õppida. Nad hindavad kõrgelt ja tunnustavad pingutust ning väärtustavad inimlikke lugupidamisel rajanevaid suhteid. Seetõttu on päris Noored Kooli programmi alguses sissevaade õpimotivatsiooni kujunemisse, neuropsühholoogiasse ja suhtlemisse. Loomulikult ei saa me mööda ka n-ö tehnilisest küljest: kuidas eesmärgistada, planeerida ja hinnata õppetööd, kuidas toetada õpilaste õpioskusi ja enda käitumise juhtimise oskust ning kuidas aidata õpilasi, kes vajavad õpetaja tuge rohkem. Koolituste juures on oluline aspekt see, et me ise juhendajatena mudeldaksime väga head õpetajapraktikat. Pole mõtet rääkida  loenguformaadis aktiivõppe olulisusest.

Praktiline õpe ja mitmekülgne tugi

Tulles tagasi selle kirjatüki alguse juurde - ilma küsimuseta ei jää vastused “kinni”. Seega on Noored Kooli programmi alguses kohe vaatluspraktika ja pärast mõnenädalast koolitustsüklit ka päris praktika ehk meie osalejad õpetavad päris õpilasi päris koolis. Sealjuures on oluline, et alustavat õpetajat toetavad professionaalsed juhendajad ehk tuutorid, kes kasutades nii mentori kui ka coach’i töövahendeid, aitavad noorel kolleegil leida, mis toimib hästi (st aitab eesmärke saavutada) ja mis ei toimi nii hästi (st ei aita eesmärke saavutada). Siin juba kulub marjaks ära hea eneseanalüüsioskus ning valmisolek otsida paremaid lahendusi.

Pärast lühikest suvepuhkust tulevad Noored Kooli õpetajad Tallinna Ülikooli tagasi (peaaegu kõik meie koolitused valmivad heas koostöös TLÜga) ja hakkavad valmistuma sügiseks. Koos programmi vilistlaste ja teiste heade kolleegidega alustatakse töökavade ja tunnikonspektide koostamist. Noored Kooli programmis on vähemalt sama oluline kui koolituste sisu ka see, et kujuneb tugev õppijate grupp, kes on üksteisele toeks nii ühistes kui ka erinevates väljakutsetes. Kui vilistlased sellele kahele aastale tagasi vaatavad, on seminaride sisu võib-olla meelest läinud, aga tugev omavaheline side jääb.

Oluline osa Noored Kooli programmist on ka see, et kahe aasta jooksul, mil osalejad üle Eesti õpetavad, jätkuvad iga kahe nädala tagant koolitused ja tuutori tugi. Lisaks on veel Tallinna Ülikooli poolt ainedidaktika õppejõu abi (seminarid ja tunnivaatlused) ning koolis aitab mentor - vanem kolleeg, kes on toeks nii igapäevastes küsimustes kui ka õpetaja rolli kujunemisel. Seega on alustaval õpetajal nii võimalusi grupis ja õppekava alusel õppida kui ka individuaalset tuge saada. Koolitused ja tugi on tihedalt seotud praktikaga - klassiruumist tulevad küsimused, millega tegeletakse, ning õpitut saab kohe, kas või homme, rakendada 6.B tunnis.

Noored Kooli 11. lend


Rõhk enese- ja meeskonna juhtimise oskustel

Igal uuel töökohal on algus raske. Õpetajaamet ei ole erand. Alustavate õpetajate töökoormus ja väljakutsed on suured ning kogemus, millest ammutada, veel ahas. Seega on meie erilise tähelepanu all õpetaja enesejuhtimise oskused. Kuidas tulla toime tugevate emotsioonidega nii endas kui ka õpilastes? Mida teha, kui väsimus on nii suur, et pilt läheb silme eest ära? Kuidas seda ennetada? Kuidas leida aega pere, sõprade ja hobide jaoks? Kust võtta aeg, et parandada ära kõik tööd, sealjuures anda sisulist tagasisidet, täita eKooli, kohtuda lapsevanematega, käia õpetajate koosolekutel, osaleda kooli arengukava koostamisel jne? See nimekiri on väga pikk ning vastamine eeldab eesmärgistamise ja enesejuhtimise oskust. Meil ei ole vastuseid, aga meil on väga head küsimused, mis aitavad vastust leida.

Head küsimused on Noored Kooli tuutori peamine tööriist. Ta on nii mentor, kes annab nooremale kolleegile nõu ja tagasisidet, kui ka coach, kes aitab õpetajal seada ja saavutada eesmärke läbi vahel keeruliste ja ebamugavate küsimuste. Läbi enda ja oma õpilaste tulemuste analüüsimise õpivad õpetajad enam ja kiiremini. On oluline, et õpetaja näeb ennast õppimisprotsessi juhina, kellel on vastutus oma õpilaste ees. See juhtimine on üsna “tavalise” juhtimise moodi, ainult et osakondade või meeskondade nimetused on 4.A, 6.C ja 11.B. Õpetaja-juht seab eesmärgid lähtudes riiklikust ja kooli õppekavast, teeb plaani, kuidas oodatud tulemusi saavutada, kaasab oma meeskonnaliikmed (õpilased ja ka lapsevanemad) ja hindab, kuivõrd liigutakse eesmärkide suunas või on need juba saavutatud. Õpetaja-juht vastutab selle eest, et IGA meeskonna liige (õpilane) saavutaks seatud eesmärgid, sest näiteks korrutustabelit teadmata läheb järgmistes klassides õppimine keeruliseks.

Mõnel õpilasel tulevad teadmised-oskused suurema vaevaga kui teisel ning see teeb õpetajatöö keerulisemaks, aga ilmselt üksjagu ka huvitavamaks. Kuna iga laps on erinev, siis ei saa ilmselt mitte ühtki klassitäit õpetada nii, nagu seal oleks kõik täpselt ühesuguste eelteadmiste, hoiakute, isikuomaduste, võimete ja huvidega lapsed. Õppetöö diferentseerimine, valikute ning võimaluste loomine ja pakkumine ei ole mitte kõrgem pilotaaž edasijõudnutele, vaid see ongi igapäevane õpetaja töö. See eeldab oma õpilaste väga head tundmist, selget eesmärgistamist ja head planeerimist ning õppetöö ja selle tulemuste pidevat analüüsimist, tagasiside otsimist. Kõik see on loomulik ja iseenesest mõistetav, kui õpetaja usub, et iga laps suudab, ning on valmis pingutama iga lapse nimel. Alustav õpetaja vajab selleks väga head tuge: sisukaid koolitusi (sh ainedidaktika, arengu ja õppimise iseärasused, erinevad õppemeetodid) ja hoolivat tuge koolist (koolijuht ja kolleegid, kes on valmis pakkuma oma aega ja tähelepanu).
Noored Kooli 10. lend

Õpetajast eestvedajaks

Noored Kooli pingutab selle nimel, et meie õpetajad oleksid tõesti head õpetajad, aga ka eeskujuks ja eestvedajaks laiemale haridusmuutusele. Programmi teisel aastal meie fookus laieneb: vaatame Eesti haridust tervikuna ning koolikogukonda väljaspool klassiruumi. Ootame, et meie osaleja tajuks, kuidas tema saab panustada oma kogukonda ning viiks ellu muutuse, mis aitaks õpilastel saavutada nende unistusi. Oleme programmi teise poole disaininud nii, et õppijal on võimalusi näha suuremat pilti, aga ka vaadata sügavamale, näiteks süveneda kasvatusteadustesse ja haridusfilosoofiasse, aga ka hariduspoliitikasse ning mõtestada õpetaja rolli. Noored Kooli õpetajal on siin palju vabadust, et leida oma tee ning võtta vastutus selle muutuse eest, mida tema peab kõige vajalikumaks ning millest osa tahab olla. Meie poolt on tugi ja suur usk temasse.

Kui Noored Kooli õpetaja lõpetab programmi, ei ole meil enam hoobasid ega ka soovi tema valikuid suunata. Oleme rõõmsad, kui ta jääb edasi kooli, kus ta siiani õpetas. See on ilmselgelt parim nendele õpilastele, kes teda tõepoolest vajavad. Samas on meil hea meel ka nende vilistlaste üle, kes jätkavad mujal hariduses, näiteks mõnes teises koolis või hoopis kodanikuühiskonnas või avalikus sektoris.

Osalejatest kujunevad kahe aasta jooksul väga head õpetajad ja tugevad eestvedajad, kuid see ei ole otseselt koolituste tagajärg, vaid kõik kokku: koolitused, tugi, grupp ja kõige olulisemana – osaleja ise oma õppimise juhina. Eestvedajat koolitada ei ole võimalik. Eestvedajal, juhil või liidril on vaja muutuse elluviimiseks sobivaid väärtusi, selget visiooni, baasteadmisi ja -oskusi inimeste ning meeskondade juhtimisest ning võimet ja valmisolekut oma kogemusest õppida.

LISAINFO:

Noored Kooli on Heateo Sihtasutuse ja Swedbanki poolt 2006. aastal loodud vabaühendus, mille eesmärk on luua kasvukeskkond haridusvaldkonna eestvedajate kujunemiseks, et iga laps Eestis saaks väga hea hariduse. Selleks tuuakse haridusse teistelt erialadelt võimekaid ja motiveeritud inimesi.

Käesoleval õppeaastal töötab koolides üle Eesti 40 Noored Kooli programmi osalejat, õpetades ligikaudu 4400 õpilast. Programmil on 122 vilistlast, kellest 76% töötab hariduses.

www.nooredkooli.ee