Parimate praktikate päev on läbi, kuid üritusel tekkinud ideed oleme kokku kogunud ning tänases postituses on võimalik lugeda kujundava hindamise töötoa nutikamaid nippe.
Tartu Ülikooli haridusuuenduskeskuse spetsialist Maria Jürimäe keskendus oma sissejuhatavas ettekandes õppimist toetavale hindamisele. Ta esitas saalisviibijatele küsimuse, kas õppimist toetava hindamise kontekstis on üldse paslik rääkida sellest, kellele pannakse hindeid. Pigem peaksime selgeks tegema põhitõed: õppida pole võimalik hindamiseta; see aga ei tähenda, et õppida ei saaks hinnete panemiseta. Hindamine on osa õpiprotsessist ning selleks saab infot koguda sõnaliselt, vaadeldes, hindeid pannes või analüüsides.
Töötoas osales kolm kooli, kes tutvustasid enda parimaid praktikaid.
Valga Põhikool - õppijakeskne kool
2011/12 õppeaastal loodi Valga Põhikool, mis on ainus eestikeelne põhikool Valgas. Koolis õpib 827 last 50 klassikomplektis, millest kuus on HEV-klassid. Pea 900 õpilase kohta on koolis 118 töötajat.
Valga Põhikooli lähtub õpetamisel sellest, et kool on õpilasele, st eelkõige õpilane ise peaks aru saama, kuidas tal õppimine läheb, milline õppimisstiil on sobivaim, mida ta juba teab/oskab, mida peaks juurde õppima, millised on tugevused ja nõrkused, kas on õppimisega õigel teel, kuidas tööd paremaks muuta, millele peaks tähelepanu pöörama. Just seetõttu lähtuvad kõik tegevused ja süsteemid koolis õppija arenguvajadustest.
Kuidas seda kõike tõhusalt teha? Kuidas iga vanem saaks oma lapse kohta kõige paremat ja tõhusamat tagasisidet? Kuidas anda tagasisidet, mis motiveeriks ja innustaks õppijate edasi liikuma oma õppimise teel?
Kõige olulisem, et tagasiside oleks seotud õpilase eesmärkidega!
Tõhusa tagasiside tunnused on (Maria Jürimäe järgi):
- tugevustele toetuv
- õigeaegne
- kirjeldav
- fokuseeritud
- arusaadav
Valga Põhikoolis on väljundipõhine kokkuvõttev sõnaline hindamine, milles rõhutatakse muutusi õpilase käitumisvõimes tõenduspõhiselt. Kujundava hindamisena antakse igapäevast tagasisidet, mis peaks toetama õppimist ja õpiväljundite saavutamist. Igapäevane tagasiside peaks olema mitte üksnes hetkeolukorra kirjeldus, vaid ka suunis, kuidas liikuda edasi. Just see on võti, mille abil tehakse Valga Põhikoolis õppijakeskset õpet.
Kahe aasta jooksul on õpetajad kõik kooli õpiväljundid sõnastanud kolmetasemeliste õpitulemustena: algtase, kesktase, kõrgtase. Õpilased saavad tunnistusi, kus on nii hinne kui kõik tasemekirjeldused. Selline muutus on eeldanud õpetajatelt paradigmaatilist muutust, mida on koolis olnud väga-väga põnev jälgida.
Vaata Valga Põhikooli õpitulemuste põhise hindamise näidet eelmisest blogipostitusest.
Jäneda Kool - 20 aastat arenguvestlusi
Ülle Org rääkis, et Jäneda Koolis õpib 55 õpilast ja 18 lasteaialast, palgalehel on 24 inimest, neist 14 õpetajat. Lasteaeda ja kooli ühendab õppekava, üldtööplaan, õppenõukogu. Õpetajad on väga kogenud – töötanud koolis rohkem kui 30 aastat. Sellegi poolest pole ühtki õpetajat, kes ütleks „tegin 30 aastat tagasi nii ja teen nüüd ka“ – kõik on teel ja muutumises. Hea õpetaja ongi valmis iga kell ka ennast arendama, et õpilastel parem oleks.
I kooliastmes liiguti numbriliselt hindamisel sõnalisele juba seitse aastat tagasi. Alguses olid küll nägudega tunnistused (naerune, kriips, tõsine), mis oli sisuliselt ju hinnete panemine.
Sellegi poolest on Jändas õpetajatel palju vabadust loovaks tagasiside andmiseks. Copy-paste tunnistusi ei soosita, pigem võiks iga õpetaja välja tuua midagi personaalset õpilase kohta. Tunnistuse ees on kõigi ainete kokkuvõte, tagumisel küljel koht vanemale tagasiside andmiseks ja ka õpilasele, et ta saaks kirjutada, mida ta õppinud on. Nii arendab laps oma eneseanalüüsi oskust. Vanemad olid algul murelikud, ent pika kogemusega on jõutud nii kaugele, et ei küsita – mis number see on, vaid pigem huvitab vanemat see, kuidas läheb.
Igapäevased kommentaarid pannakse e-kooli ja seda alates lasteaiast. Kirjalikele kommentaaridele lisatakse e-kooli ka „tärne“ , mille abil tunnustatakse õpilase pingutust või eriti hästi õnnestunud tegevusi. Vaikiv reegel on see, et muresid tärnidega ei kirjutata, neist räägitakse silmast silma arenguvestlustel.
Jäendal on pikaajalise traditsiooniga arenguvestluste kultuur, mis sai alguse 1996. aastal. Arenguvestlused toimivad põhimõttel, et kooli lõpus saab laps kaasa kausta, kus on töid, arenguvestlusel arutatuid tegevusi, muid märkusi jne. Lisaks tunnistusele saab õpilane kooli lõpus portfoolio, mis dokumenteerib õppuri edasiminekut.
Lisaks õppimist toetavale tagasisidele on Jäneda kool populariseerinud ka läbi mängu õppimist. Õpilased on rõõmsamad ja uudishimulikumad ning lisaboonuseks on see, et õpikutele kulub vähem raha ja töövihikud pole kohustuslikud.
Peetri Lasteaed-põhikool - kool, kus lapsest saab hea inimene
Peetri Lasteaed-põhikool avati 2009. aastal. Sel hetkel töötas koolis 14 inimest ning õppis 111 õpilast. Üheksa aastaga on koolipere kasvanud. Koolis on 760 õpilast ja üle 170 töötaja, 70 õpetajat, lasteaias 18 rühma. Kool on suur, kuid laste jaoks mõnus ja turvaline paik.
Ettekandja Luule Niinesalu on hariduselt klassiõpetaja, kes 2009 kandideeris Peetri kooli direktoriks. Oli soov teha head kooli ja sai minna koos kolleegidega -- 10 inimest, kellega olid ühised põhimõtted ja arusaamad selle kohta, milline üks kool olema peab.
Hindamine paneb õppima hinde pärast ja piirab lapse vaba õppimist. Selge, et kõik õpilased ei oska kõike ja ei oska samal tasemel. Kui paneme numbri, siis loeme kokku vead. Aga kui juba hindeid pannakse, siis tahavad nii vanemad kui lapsed häid hindeid.
Peetris algab numbriline hindamine 6. klassist, sest seda näeb ette riiklik õppekava. Vanemate poolt tuli ettepanek, et praegune 5. klass, kes pole numbreid saanud, saaks 2018 kohe tähti (siiani on olnud ikkagi 5 palli süsteem). Samas kujundava hindamisega minnakse ikkagi edasi põhikooli lõpuni.
Tagasisidet antakse lähtuvalt õppekava õpioskustest. Põhiharidus peab laduma põhja lugemis- kirjutamis-, arvutamisoskusele aga ka arendama koostöö ja iseseisva töö oskusi, suhtlemist kaaslastega, abikäe pakkumist ja palju muud. Kõiki neid tegevusi numbriga hinnata ei saa.
Peetri Kooli saab õpilane kokkuvõtvat tagasisidet kaks korda aastas. Siis saab vanem edasiminekut näha. Tagasiside ei mahtunud tunnistustele, seepärast võetigi kasutusele õpinguraamat.
Peetri Koolis on ka enesehindamine au sees. Õpilasi suunatakse juba väga varakult ennast hindama ja kõrvalt vaatlema. Nii õpivad nad varakult märkama ja analüüsima, mida paremini saaks teha. Kaks korda aastas täidavad õpilased enesehinnangu lehe. Nii päevikusse kui õpilasraamatusse ei kirjuta allkirja üksnes õpetaja ja vanem, vaid ka lapsed ise. Ka lapsevanemal on võimalus oma lapse arengust kirjutada – õppimine, suhted sõpradega jms. See paneb ka vanema märkama, mida laps oskab endisest paremini või rohkem. See loonud hea koostöise suhte peredega „Tunneme end tõesti ühtse perena, kel üks eesmärk – aidata ja toetada noort inimest. Tähtsad pole üksnes akadeemilised teadmised, vaid see, et õpilasest saaks hea inimene,“ märgib Luule Niinesalu.
Lisaks sellele, et tegime kirjalikud kokkuvõtted on töötuba järelvaadatav UTTV videokanalilt.
Vaata videokokkuvõtet siit:
1. töötuba: https://www.uttv.ee/naita?id=27024
2. töötuuba: https://www.uttv.ee/naita?id=27027
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar