Kolmapäev, 18. aprill 2018

Parimate praktikate päeva paralleelsessioon "Kellele pannakse hindeid?"

Jätkame Huvitava Kooli parimate praktikate päeva esinejate tutvustamisega. 
Sissejuhatavas kõnes keskendub Maria Jürimäe õppimist toetavale hindamisele. Seejuures tõstab ta esile, et õppimist toetav (kujundav) hindamine pole hindamine selle sõna tavatähenduses. See on pigem vaatepunkt õppimisele ja õpetamisele, mis sisaldab endas mitmekülgset info kogumist õppija hetketaseme ja arengu kohta, info analüüsi lähtudes seatud eesmärkidest ning info kasutamist – vajadusel õppeprotsessis muudatuste tegemist ja motiveeriva tagasiside andmist. See tähendab seda, mida tublid õpetajad on ajast aega teinud, ent milles samas ka parimatel õpetajatest veel arenguruumi on. 

Maria Jürimäe on Tartu Ülikooli haridusuuenduskeskuse peaspetsialist. Ta on hindamise teemadega tegelenud aastaid ning üks  kõrgkooli õpiku „Kujundav hindamine kui õppimist toetav hindamine“ autoritest.  Lisaks hindamissüsteemide uurimisele nii Eestis kui välismaal on ta juhendanud mitmeid hindamise teemalisi õpikogukondi. Kõige selle kõrvalt leiab Maria ikka õhtus mõne tunni, et siidisalle maalida.

Paralleelsessioonides kuuleme juba lähemalt ka praktikutelt, kuidas nemad hindamist mõtestavad. Parimaid praktikaid oleme kutsunud jagama kolm kooli. 

Jäneda Kool

Jäneda Kool on meie arvates maailma parimat tüüpi kool: ühe katuse all omandab laps ühistele väärtustele rajatud alus- ning põhihariduse.
Kuigi koolimaja on ehitatud 33 aastat tagasi ning selle aja jooksul on olnud meil nii ühend- kui eraldi haridusasutused, siis alles pärast viimast, 2008. aastal toimunud lasteaia ja põhikooli ühendamist oleme end arendanud ja ka tundnud ühiste eesmärkide nimel tegutseva kollektiivina.
Meie kooli 44 pere lastest 18 käib lasteaias ja 55 koolis. Neid kasvatab-õpetab-toetab 23 täiskasvanut. Jäneda Koolis kirjutatakse e-koolis hinnanguid ja märkamisi juba lasteaiarühmalastele, jagatakse sõnalisi hinnanguid I kooliastmes, kommenteeritakse II ja III kooliastme hindeid ja mitte ainult kokkuvõtvaid. Kuidas? Kui palju? Mis on muutunud viimase kümne aasta jooksul? Sellest juba 24. aprillil Huvitava Kooli Parimate praktikate päeval.
Vaadet esindab Jäneda kooli direktor Ülle Oru

Peetri Lasteaed – Põhikool 
Peetri Lasteaed – Põhikool avas uksed 2009.a. sügisel. Sellel õppeaastal on koolis 760 õpilast.  Peetri koolis on meie eesmärgiks, et kõik õpilased oleksid õnnelikud, ennast tundvad ja motiveeritud õppijad. Peetri kooli I ja II kooliastme õppilased saavad oma õpitulemustele kirjeldavat tagasisidet, mis lähtub seatud eesmärkidest. Usume, et õpilastel on vaja ennekõike omandada põhioskused (lugemis-, kirjutamis- ja arvutamisoskus) ja omandada erinevad õpistrateegiad. Alles seejärel saame õpitulemusi hinnata riiklikult kokkulepitud standardite ja kriteeriumite järgi. Kirjeldav tagasiside annab võimaluse arvestada õpilaste erinevate eelduste ja võimetega. Õpilastel säilib uudishimu ja tahe enda õpitulemusi parandada. Nad on aktiivsed kaasamõtlejad, avaldavad julgelt arvamust ja enda seisukohti. Kirjeldav tagasiside toetab õppeprotsessi. 
Peetri koolis oleme alati pidanud oluliseks suunata õpilasi enesehinnangu ja –analüüsi poole. Nii õpib ta tundma enda tugevusi ja vajakajäämisi. Analüüsides enda õppimist ja tegevust, oskab ta valida edaspidi just talle sobiva edasiõppimise võimaluse. 
Alates 6. klassist hindame õpilaste tulemusi numbrilise hindega ehk viiepallisüsteemis. Usume ja loodame, et selleks ajaks on õpilasest kujunenud teadlik ja eesmärgipärane õppija. Vaadet esindab Peetri Lasteaed – Põhikooli direktor Luule Niinesalu 

Valga Põhikool

Valga Põhikool 830 õpilasega kool, mille eesmärgiks on olla iga õpilase arengut toetav kool, kus kujuneb vastutusvõimeline, enesekindel ja õnnelik noor. Selleks, et olla iga õpilase arengut toetav kool, tuleb kõik tegevused planeerida lähtuvalt õpilasest ja õpilase arenguvajadustest sh ka hindamine. Kasutame väljundipõhist hindamist, milleni jõuame kujundava hindamise protsessi kaudu. Selline hindamine toetab iga õppija arengut personaalselt. 
Kujundava hindamise käigus anname õpilasele tagasisidet, mis toetab õpilase õpiväljundite saavutamist õppeprotsessi jooksul. Selle käigus korrigeerime õpilase teadmisi ja tehtud tegevusi sisuliste kommentaaride, ettenäitamise vm abil eesmärgiga aidata õppijal saada edaspidi parem tulemus e õpiväljund. Väljundipõhine hindamine toob kujundava hindamise juurde selged eesmärgid. Väljundipõhise hindamise puhul hindame õpilase õpitulemuste vastavust riikliku õppekava õpitulemuste alusel koostatud hindamiskriteeriumidele e õpiväljunditele. Kui baas-tasemel kriteeriumid pole saavutatud, ei saa hinne või muul viisil väljendatud tulemus olla positiivne. Hindamismeetodid muutuvad täpsemaks, sest õpiväljundid ja hindamiskriteeriumid annavad nende valikuks häid vihjeid. Tagasiside e kujundava hindamise roll kasvab, sest rõhuasetus on rohkem õppimise toetamisel, parima õpitulemuse e õpiväljundi saavutamisel. 

Näide: 3. klassi loodusõpetuse õpiväljundid e õpitulemused koos hindamiskriteeriumitega ainekavas

 Õpitulemus
Algtase/teadmine
Kesktase/rakendamine
Kõrgtase/ arutlemine
Eristab  okaspuud, õis-, sõnajalg- ja sammal- taime, nimetab ja näitab
taimeosi ning leiab tunnuseid, mille abil taimi rühmitada.
Eristab okaspuud ja
õistaime, nimetab
taimeosi.
Eristab  okaspuud, õis-, sõnajalg- ja
sammal-taime, nimetab ja näitab
taimeosi ning leiab tunnuseid, mille abil taimi rühmitada.
Eristab  okaspuud, õis-, sõnajalg- ja
sammal-taime ning toob näiteid, nimetab ja näitab taimeosi
ning rühmitab taimi kindlate tunnuste alusel.
Eristab kala, kahepaikset,
roomajat, lindu, imetajat ja selgrootut sh putukat ning teab, et need kuuluvad loomade hulka.
Eristab kala, kahe- paikset, roomajat, lindu, imetajat ja
selgrootut sh putukat.
Eristab kala, kahepaikset,
roomajat, lindu, imetajat ja selgrootut sh putukat ning teab,
et need kuuluvad loomade hulka.

Eristab kala, kahe- paikset, roomajat, lindu, imetajat ja
selgrootut sh putukat ning teab, et need kuuluvad loomade hulka, toob näiteid erinevate liikide kohta.

Näide 3. klassi loodusõpetuse õpiväljundist e õpitulemusest tunnistusel 

Teema: Õpitud bioloogiliste liikide (taimed, loomad, seened) tundmine
Tunned õpitud bioloogilisi liike (taimed, loomad, seened); tunned nende eluviise ja elupaiku. Tead fakte loodusest.
Tunned enamasti õpitud bioloogilisi liike (taimed, loomad, seened); tunned nende eluviise ja elupaiku.
Tunned osaliselt õpitud bioloogilisi liike (taimed, loomad, seened); tunned nende eluviise ja elupaiku.

Vaadet esindavad Valga Põhikoolist Hannely Luik-Stogov ja Tiiu Püss







Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar