Parimate praktikate päeva paralleelsessioon "Mida ta juba õppinud on?"

Kolmas suurem teema, millest parimate praktikate päeval räägime on huvihariduse ning formaalhariduse lõimimine. Millised on koolide praktikad paindlikku õppe pakkumiseks? Kuidas arvestada õppe korraldamisel teadmiste ja oskustega, mida õpilased on mujal omandanud? 

Teadur ja praktik Mari-Liis Lind teeb sissejuhatava esitluse "Mida ta juba õppinud on?", mis kajastab peamiselt Tallinna Ülikooli kogemust selle kohta, kuidas on võimalik varasemalt õpitut arvestada, tuues välja varasemate õpingute ja töökogemuse (VÕTA) protsessi võlu- ja valukohad. Lisaks tuuakse sisse laiemat (rahvusvahelist) kogemust, jagatakse soovitusi, millele koolid võiksid VÕTAga tegeledes tähelepanu pöörata.

Mari-Liis Lind
Olen Tallinna Ülikooli õppekorralduse peaspetsialist. Ligi kümne ülikoolis töötatud aasta jooksul on olnud üheks minu vastutusvaldkonnaks varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamise (VÕTA) nii sisuline kui ka tehniline korraldamine. Olen olnud nii nõustaja, hindaja, koolitaja kui ka protsessi arendaja ning kvaliteedihindaja rollis, osalenud Tallinna Ülikooli esindajana erinevates koostöövõrgustikes ja projektides.

Paralleelsessioonides arutlevad paindliku õppekorralduse üle kolm kooli, kellele on VÕTA ja individuaalse õppe planeerimisel üsna erinevad kogemused. 

Tartu Veeriku Kool

Tartu Veeriku kool on uuendusmeelne ja jõudsalt kasvav põhikool, kus õpetajad seovad oma senised kogemused vaatega tulevikku. Koolis õpib ligi 700 õpilast, kelle jaoks loome keskkonda, mis mõtestab ja analüüsib õppetegevust. Kasutame erinevaid digivahendeid, liikumisele kutsuvaid vahendeid ja õppekäike, ent kõige alus on alati seos õppekavaga. Kui juba midagi teha, siis hästi ja mõttega! Iga kooli liige on omamoodi individuaalne ning kannab endas lisaks jagatud väärtustele ka enda vajadusi.

Oleme Tartu Veeriku koolis seisukohal, et individuaalne õppekava ei ole staatiline valmis tehtud dokument, vaid praktiline, pidevalt arenev ja pidevat ülevaatust vajav protsess. See lähtub õpilase vajadustest ja võimetest ning töötab kõige paremini siis, kui ühest arusaama jagavad kool, kodu ja laps ise. Pole vähem oluline ka vastutuse küsimus. Läbi jõukohase individuaalse õppekava olukordades, kus on seda vaja, õpib laps oma vastutusala üle hoolt kandma

Vaadet esindab: Tartu Veeriku Kooli õppejuht Carmen Luts

Jaan Poska Gümnaasium + Eino Elleri nimeline Tartu Muusikakool

JPG ja Elleri ühiselt korraldatav õpe on noortele, kes armastavad õppida ja esineda ning teha tõsist tööd iseenda ja oma oskustega. Neile, kes soovivad pühenduda nii füüsikale ja kirjandusele kui heliredelite harjutamisele, pillimängu tehnika õppimisele ja itaalia keele valdamisele, ent tahaksid samal ajal säilitada ka elujõu, noorusliku siiruse ja leida aega iseendale. Kaks kooli arvestavad õpilaste päevakava koostamisel noorte inimestega – jah, see ongi tõepoolest nii lihtne! 

Oleme otsustanud teha ühisõppe noortele ja seega teeme tööd koos: tunniplaan, põhi- ja valikkursuste arvestamine, paindlikud graafikud, tugi kahest koolist, väiksem klass. Ühisõpe on paindlik, õppiv ja arenev ning meil tuleb kogu aeg valmis olla takistuste ületamiseks, loovalt ja koostöiselt. See on nii põnev!

Videost näeb 10.h klassi tehtud videot JPG ja Elleri ühisõppest

Vaadet esindavad: Mari Roostik ja Virge Prank-Vijard

Suure- Jaani Gümnaasium

Suure-Jaani Gümnaasium on iga õppija arengut toetav kool, mille lõpetajad oskavad teha tulevikule mõeldes õigeid valikuid. Hetkel õpib koolis 60 õpilast kolmes klassikomplektis.

Hariduse andmisel lähtutakse põhimõttest, et kõigile on loodud võimalused individuaalseks arenguks läbi mitmekesiste valikuvõimaluste.  Me teame juba praegu, et erineva põhikooli kogemusega noored  seavad gümnaasiumi õpetajatele väljakutse, sest keskkooli kursused peavad leidma optimaalse lahenduse kõigi arengu toetamiseks. Mõnda õpilast tuleb rohkem järgi aidata ning teistele anda veel suuremaid väljakutseid. Suure-Jaanil Gümnaasiumil on väärt kogemus, kuidas välisriigist tulnud noore eelnevat õpikogemust kaardistada ning individuaalset õppeprogrammi koostada. Just nii, et õppeprotsess toetaks õppijat ning ta teaks, mida on vaja õppida, et vastava taseme klass lõpetada.

Vaadet esindab Suure-Jaani Gümnaasiumi direktor Evald Sepp

 

Tutvu ka teiste paralleelsessioonidega.
1. Paralleelsessioon: Kellele pannakse hindeid? 

2. Paralleelsessioon: Kellele antakse koduseid töid?: 

Ürituse päevakava elab SIIN. Kohtumiseni Parimate praktikate päeval!