kolmapäev, 28. märts 2018

Õppija individuaalsusega arvestamine kutseõppesse sisenemisel

Agnes Pihlak

Kutsehariduses on väga mitmekesine õppijate grupp, sest õppima asutakse nii peale üldhariduse omandamist kui ka pikema õppimisest eemaloleku järel, aga ka paljudel muudelgi juhtudel. Erineva taustaga õppijad on kooli jaoks nii väärtus kui ka väljakutse, sest ühest küljest rikastavad nad koolipere, kuid teisalt on keeruline korraldada iga õppija ootustele ja individuaalsusele vastavat õpet. Et ennetada õppe jooksul tekkivaid raskusi, on mõistlik juba vastuvõtuprotsessi raames välja selgitada nii kooli kui ka tulevase õppija ootused ja vajadused. Mida kool selleks teha saab? 

Kooli kodulehekülg on ilmselt üks neist esmastest infokanalitest, kust tulevane õppija saab informatsiooni seal pakutavate erialade ja võimaluste kohta. Tihti leitakse esimesena just erialade lühitutvustused, mille põhjal on raske hinnata huvipakkuva eriala jõukohasust – inimesel võib lühikese kirjelduse ja atraktiivsete piltide/videote põhjal tekkida ettekujutus, et see ongi just tema tulevikutöö, kuid selleks, et saada aimu, kas huvipakkuv eriala ka tegelikkuses jõukohane on, peaks inimese suunama erialade õppekavasid uurima. Seal kirjeldatud õpiväljundid annavad õpitavast terviklikuma pildi ja aluse eriala sobivuse üle otsustamiseks. 

See teadmine ei ole väga laialt levinud, kuid tegelikkuses võiks kutseõppeasutus sisseastujat tema tulevase eriala valikul nõustades toetada. Millisel viisil ja kuidas seda korraldada, on kooli enda otsustada. Võimalusel võiks kool oma piirkonnas teha koostööd ka teiste noortega tegelevate asutustega ja põhikoolidega. Nii saab noorte käekäigul silma peal hoida, ennetada nende kadumist haridus- ja tööturupildilt ning toetada sujuvaid üleminekuid. Näiteks Tartu Kutsehariduskeskus on loonud väga hea koostöö Tartumaa Rajaleidja Keskusega ja nii tulevad Rajaleidja keskuse karjäärispetsialistid koolile appi noorte karjäärinõustamisel. Lisaks võtavad spetsialistid Rajaleidjast ka vastuvõtu perioodil toimuvatest vestlustest osa – selliselt on tagatud vastuvõtukomisjoni laiem vaade õppijale ja tema valikutele. Vastuvõtuperioodil ja lahtiste uste päevadel on saanud noored ka karjäärinõustamist, selleks on Rajaleidja karjäärinõustajad kutsehariduskeskuses kohapeal olemas.







Tulevase õppija motiveeritus ei pea selguma alles õpingute jooksul, hea on omada plaani enne, kui õpinguid alustatakse. Nii näiteks küsib Tartu Kutsehariduskeskus sisseastujalt enne vestlusele kutsumist temalt motivatsioonikirja, millest selgub, kas noor on läbi mõelnud eriala valiku ja kuivõrd suur on ta soov ning tahe valitud erialal õppida. Lisaks sisulisele poolele annab kirjatükk palju infot ka selle vormilises mõttes (kas sisseastujal esineb näiteks düsgraafiat, mille tõttu võiks ta vajada õpingute jooksul erisusi/tuge). Kuna tõenäoliselt ei ole noor sisseastuja veel motivatsioonikirjadega oma elus palju kokku puutunud, pakub Tartu Kutsehariduskeskus eelnevalt motivatsioonikirja koostamise koolitusi ja ka Rajaleidja Keskus on noortele selle juures abiks.

Kõige tavapärasem meetod, mida koolid oma vastuvõttudel kasutavad, on vestlus. Vestluse edukusele aitab kaasa niisuguste küsimuste esitamine, mis suunavad sisseastujat seostama ning mõtestama kooli ja erialale sisseastumist oma karjääriga laiemalt.
Vestlus ei pea aga olema alati tavapärane 15minutiline formaalne jutuajamine vastuvõtukomisjoni ja sisseastuja vahel, vaid seda võiks võimaluse korral korraldada selliselt, et kool saaks selle abil maksimaalselt infot tulevase koolipereliikme kohta. Näiteks Vana-Vigala Tehnika- ja Teeninduskoolis kestab üldine vestlus õppijakandidaadiga tund aega ja selles osalevad nii direktor, õppedirektor, juhtivad õpetajad igast osakonnast kui ka tugispetsialist. Pärast üldist vestlust suundub kandidaat edasi vestlema selle õppesuuna, mille noor valinud on, juhtiva õpetajaga. Nii räägitakse juba konkreetsemalt erialast veel ligi tund aega.

Vestlusest palju informatiivsem on aga praktiline ülesanne või töökatse, mis muuhulgas annab aimu sellest, kuidas õppija tuleb toime reaalse tegevusega ja näitab ära ka tema tegutsemisoskuse rühmas, kui katse korraldada grupis. Näiteks koka eriala sisseastujale võib anda ülesandeks erinevate esemete kaalumise ja nende võrdlemise-järjestamise raskuse järgi (raskusastme tõstmiseks lasta mõõtühikuid teisendada). Tulevane tisler võiks aga märkida silma järgi puidu peale erinevaid pikkusühikuid (nt märgi lõik 3cm, 10 dm jne) või näidata ette/nimetada, mida millise tööriistaga tehakse. Töökatse käigus tuleb aga teha seda tööd, mida teevad igapäevaselt sama eriala õppijad ja seda osaliselt ka õpetaja juhendamisel. Nii praktiliste ülesannete kui ka töökatsete läbiviimisel võiks meeles hoida, et ainult selle põhjal lõplike järeldusi teha ei tasu.

Järjest aktuaalsemaks on muutumas muukeelsete ja välispäritolu inimeste kaasamine meie ühiskonda ja nende õppima asumine meie koolidesse. Üldiselt võiks sisseastumisprotsess muukeelse sisseastuja puhul olla võimalikult praktiline, sest annab aimu inimese tegutsemisest, valikutest, oskustest. Hästi sobivad korraldamiseks töökatsed. Keele ebapiisav valdamine ei tohiks saada otsustamisel määravaks. Kui kandidaadil on muud eeldused täidetud, siis omandab ta keeleoskuse täiendava õppe käigus ja ühtses rühmas eakaaslastega koos õppides-suheldes. Nii mõnelgi üldhariduskoolil on kogunenud tänaseks väga edukad näited muukeelsete õpetamisest ja näiteks sihtasutuse Innove keelekümbluskeskuse kaudu on võimalik teada saada oma piirkonnas olevad koolid, kellelt küsida nõu just õppe ja keskkonna kohanduste osas.

Kooli seisukohast on kindlasti oluline nende inimeste ettevalmistus, kes langetavad otsuse, kas tulevane õppija on oodatud neile õppima või mitte. Vastuvõttu korraldades peaks kooli juhtkond silmas pidama ja aitama igal vastuvõtukomisjoni liikmel enda jaoks lahti mõtestada, mis on nende tegevuse eesmärk ja oodatav tulemus, mida peaks tulevase õppija puhul hindama, milliseid meetodeid selleks kasutatakse, millised on hindamiskriteeriumid. Lisaks heale suhtlemisoskusele, koostöövalmidusele, erinevate hindamismeetodite valdamisele on aga lisaks veel oluline oskus, kuidas anda sisseastujale edasiviivat, kuid ka negatiivset tagasisidet.

Tagasisidestamise aluseks saab olla mõtestatud kokkuvõte, mis põhineb saadud informatsiooni analüüsil. Igasuguse info koondamise ja analüüsi muudab lihtsamaks ja kindlasti ka tõhusamaks, kui eelnevalt on läbi mõeldud selle info koondamise struktuur. Näiteks võib eelnevalt valmis teha kogu infot koondava tabeli põhja, kuhu vestluse käigus informatsiooni üles täheldada. Et kogu protsessist ei jääks eitava vastuse korral kummalegi osapoolele negatiivset maiku ja et vältida olukorda, kus järjekordne noor ei

tööta ega õpi, on oluline teda nõustada ning anda soovitusi edaspidiseks.
Tõenäoliselt jääb läbimõeldud protsessi põhjal komisjonile silma, millised on kandidaadi nõrgemad küljed ja millised on tema tugevused. Selle info võiks kirjalikult talletada eelnevalt ette valmistatud dokumendipõhjale ja anda see sisseastujale kaasa. Nõrkuste ületamiseks võiks kaasa anda ka mõned lihtsamad soovitused (mis tuleneksid mh eriala osaoskustest, baasteadmistest), mida endas arendada. Taoline kaasa antav tagasisidestatud leht võiks muuhulgas sisaldada ka kontakte ja asutusi, kuhu inimene edaspidi saaks pöörduda (nt Rajaleidja keskused, Töötukassa, Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskus jt). Lisaks võiks aidata tal leida teisi koole, kus ehk õpetatakse sama õppekavarühma eriala, kuid madalamal tasemel või kus on inimese huvidele ja võimetele sobivamad valikud.

Igal koolil on võimalus korraldada omanäoline vastuvõtuprotsess. Häid ja toredaid näiteid leidub koolides palju. Et aidata koolidel oma sisseastumisperioodi laiemalt mõtestada ja ka anda ideid selle korraldamiseks, koostasime Innoves sel teemal ka kirjatüki, millega on võimalik tutvuda siin. Mõnusat lugemist!

neljapäev, 22. märts 2018

Kas loovkirjutamine on tõsine asi?

Mihkel Seeder, VAT Teatri dramaturg

Keegi ei kahtle kirjutamisoskuse vajalikkuses. Kuidas on aga lood loovkirjutamisoskusega? Kas tegemist on pigem kitsamale ringkonnale mõeldud hobi või lausa andega, mida igaühele pole jagatud? Või peaks siiski iga inimene ka endas peituvat loojat toitma ja kasvatama?

Kuigi olen kirjutanud mitmeid näidendeid ja stsenaariumeid, siis romaaniga ma veel hakkama pole saanud. Parim katse sündis kuuendas klassis, kui alustasin ühe hooga lausa kahe romaanikäsikirjaga. Mõlemaga jäin pärast algset suurt tuhinat toppama umbes seitsmeteistkümnendal leheküljel. Probleem ei seisnenud nii väga selles, et ideed oleks otsa saanud, vaid ma lihtsalt ei suutnud enam otsustada, kuidas jätkata. Ja sinnapaika see romaan jäigi.

Koolides erinevaid loovkirjutamistöötube andes märkan noorte seas tihti samasugust probleemi – tahe on justkui olemas, aga ometi miski takistab loomist. Kõige lihtsam on öelda: „Ma ei oska”. Levinud on ka mure: „Mul ei ole mõtteid” või siis kahe eelneva kombinatsioon: „See lugu ei tule nii hästi välja, kui ma tahaksin!”. Ma ei leia, et igast loovkirjutamistöötoas osalenud õpilasest peab tulevikus saama näitekirjanik. Samas pole ma veel tänaseni kohanud inimest, kellele poleks hinge peal vähemalt üks lugu, mis on väärt maailmaga jagamist.

Milleks me õpime kirjutama? Vastus on lihtne: et me saaks maailmaga suhelda. Loovkirjutamine on üks viis, kuidas end väljendada – kuidas otsida kontakti maailmaga. Nooremana tundsin tihti frustratsiooni, kui abstraktsel mõttetasandil toimus palju põnevat, aga mulle tundus, et ma suuda seda iialgi sama huvitavalt paberile panna. Loovkirjutamine avab ja laiendab neid kanaleid ning laseb inimesel end selgemini väljendada. Loovkirjutamine ei nõua õigeid vastuseid, vaid avatud meelt.

Miks aga kirjutada? Võib ju laulda, tantsida, joonistada, kasvõi rääkida. Kirjutamisel on üks tore omadus, mida tänapäeval harva kohtab – see sunnib hoogu maha võtma, sõnu valima ja neid kaaluma. Hakkasime mõne aja eest oma parima sõbraga vastamisi kirju kirjutama. Kuigi me tunneme teineteist väga kaua, siis on tema mõtteid kirjutatuna huvitav lugeda, need on kuidagi teistsugused. Mu sõber selgitab seda just ajafaktoriga: paber võimaldab maalida endale valitud tempos rikkaliku fantaasiamaailma, kuid selleks ei pea õppima pintslit talitsema – piisab tähtedest-sõnadest, mida me ju nagunii igapäevasel kasutame. Loovkirjutamine loob aga pinnase süvenemiseks.

VAT Teatri haridusprogrammis on hetkel kolm kirjutamisega seotud töötuba õpilastele (lookirjutamine, näidendikirjutamine ja „VATinaarium”) ja kaks töötuba õpetajatele („Loovkirjutamine õpetaja töövahendina” ja „Tähelepanu, valmis olla, kirjuta!”).

Kõige üldisem ja seetõttu ka kõige populaarsem on lookirjutamise töötuba õpilastele. Mul on olnud rõõm anda seda nii algklassidele kui abiturientidele, nii keelekümblusklassile kui mõne teemapäeva raames. Nö tühja paberi hirmu ületamiseks alustame loomist koos – alguses terve klassiga, siis gruppides. Töötoa viimases kolmandikus süvenevad osalejad juba igaüks ise oma kirjatöösse. Töötubades märkan tihti, et fantaasiast ei jää tänastel kooliõpilastel küll puudu. Väga tugevad mõjutajad on paratamatult sotisaalmeedia trendid, kuid noori tuleb õige vähe julgustada, et nad hakkaksid meemidest ja kuumadest teemadest arendama enda originaalseid ideid. Mida nooremad on kirjutajad, seda käredamad on lood. Tegelased vibutavad rusikat ja heidavad hinge. Sündmused vahetuvad kiiresti. Keskkooliõpilased on juba õppinud mõõdukust ja nende lugudes ning teemavalikutest tajub palju enam sotsiaalset tundlikkust ning realismi. Seetõttu on vahel vaja just vanemate õpilastega rohkem tööd teha, et neid kirjutades hullama meelitada. Tavalised on küsimused: „Mitu tegelast peab olema?”, „Kui pikk peab lugu olema?”, „Kas peab ette ka lugema?”. Algklassiõpilane veel ei karda. Loovkirjutamine annab igaühele julguse astuda piiridest välja nii, et end või teisi ohtu ei seata.

Millega jäädakse kõige rohkem hätta? Eriti keerukaks osutub järjepidevus. Tihti kiputakse lugu väga kiiresti ära lõpetama, pooleli jätma või käänatakse sündmustik närviliste liigutaustega erinevasse suunda. Töötoas õpime keskenduma olulisele, otsima keskset telge. Teine oluline oskus, mida loovkirjutamine õpilastele saab anda, on panna end teise inimese kingadesse. Pahatihti kiputakse kasutama šabloonseid või lausa stereotüüpseid tegelasi. Seetõttu keskendun ma töötoas väga palju just tegelase loomisele ja mõtestamisele, et õpilasel tekiks huvi jälgida tegelast erinevate nurkade alt.

Näidendikirjutamise töötuba paneb tegelasele aga eriti palju rõhku, sest draamakunst ammutab peamise jõu just karakteritest. Usun, et kui tegelane on piisavalt läbi mõeldud, siis hakkab ta oma teekonda justkui ise käima ja kirjanikul tuleb lihtsalt sabas püsida ja kõige huvitavamad seigad kirja panna. Kui küsin õpilastelt, et mis neil töötoast meelde jäi, siis tuuakse tihti välja just tegelast. Loovkirjutamine, eriti veel näidendivormis, otsib kontakti autori ja tegelaste vahel ning loob seeläbi märkamatult dialoogi. Väga rõõmustavad on need korrad, kui õpilased isegi imestavad, kust see lugu nende juurde tuli. See annab julgust, et kirjutamine ei pea olema vaid ränk töö, kus karta eksida, vaid arendav ja silmaringi avardav mäng.


Loovkirjutamist saab kasutada ka analüüsivahendina. VAT Teatri kolmas kirjutamistöötuba õpilastele on „VATinaarium”, mis annab võimaluse osalejatel nähtud etendus ümber kirjutada. Õpilased esitavad tegelastele küsimusi ja pakkuvad välja stseenide uusversioone. Mäng ja analüüs on ühendatud kokku ning loovad nii uut teksti, maailma, kus noore autori ja originaalnäiendi kirjutaja reaalsused põrkuvad.

Minul jäi romaani valmimine mitte ideedepuuduse, vaid nõrga tehnika tõttu seisma. Kuuldes klassides põnevaid ideekillukesi, on minu soov aidata autorihakatistel jõuda oma tervikliku looni. Seepärast korraldab VAT Teater stseenikirjutamise konkursi „VAT, KUS DIALOOG!”. Sinna on oodatud kõigi 8. –11. klassi õpilaste stseenid (pikkus vaid 1–2 lk), mille teema saab iga autor ise valida. Parimate tööde kirjutajad kutsutakse 2018. aasta sügisel näidendikirjutamise töötubadesse, kus osalejad saavad näpunäiteid ja abi, et oma dialoogikatke tervikuks muuta. Projekti finaal leiab aset 2019. aasta kevadel, kui 1–3 värske autori tekstid loetakse VAT Teatris professionaalsete näitlejate poolt ette. Mul on usku noorte lugudesse ning mul on hea meel, et saan neile pakkuda tuge, mis mul kunagi endal saamata jäi. Võistlus kestab 27. märtsini. 
Rohkem infot võistluse kohta: http://www.vatteater.ee/et/opetajale/30/-vat-kus-dialoog-stseeni-kirjutamise-konkurss.html.

Märts on teatrikuu, aga märtsis on ka emakeelepäev. Eks on see järjekordne märk, et teater ja emakeel käivad käsi-käes ning ammutavad teineteiselt jõudu. Ja loovkirjutamine saab olla üks viljakas viis, kuidas neid maailmu veelgi paremini ühendada.

Inspireerivat teatrikuu jätku ja kohtumiseni teatris ning töötubades!

teisipäev, 20. märts 2018

Elva Gümnaasium teeb kodanikukaitse suuna veel huvitavamaks

Karl Kontor, Elva Laskespordiklubi treener

Paljud koolid püüavad nüüdisajal õpet mitmekesistades ära kasutada kohalikke ja piirkondlikke tugevusi ja eripärasid. Elva gümnaasium alustas märtsikuus valikkursusega laskespordist – alast, millel on sealkandis väga tugevad traditsioonid. Ka meie olümpialastest laskesuusatajad Indrek Tobleruts ning Roland Lessing alustasid treeninguid Elva lasketiirus ja suusaradadel.

Kool ja relv – tunduvad ju omavahel sobimatud? Elvas leitakse, et laskespordiharrastus kasvatab õpilastes nii vastutustunnet kui ohutusteadlikkust. Laskespordi kursus toetabki Elva gümnaasiumis kodanikukaitse suunda. Õppesuuna ülesandeks on koolitada laia silmaringi, hea eneseväljenduse ja igakülgse ettevalmistusega eesti kodanikke, kel on põhjalikud teadmised Eesti riigistruktuuride toimimise kohta. Suunaaineteks on enesekaitse, inimjuhtimine, riigikaitse, praktiline bioloogia, keskkonnakeemia, keel ja ühiskond jne.

Laskespordi kursus koosneb nii teooriast kui praktikast ning selle lõpul tehtav arvestus sisaldab nii sportpüssist kui -püstolist laskmist. Juhendajad on Elva Laskespordiklubi treenerid Ave Nigul ja Karl Kontor.






kolmapäev, 14. märts 2018

Mis mulle oma kooli juures meeldib?

Läinud aasta lõpus külastas Eestit Susan Galletly Austraaliast Central Queenslandi ülikoolist – lugemisoskuse uurija ja eripedagoog. Siia tõi teda huvi meie laste hea lugemisoskuse vastu – Eesti õpilaste lugemisoskus on maailmas 6. kohal.
Susan kirjutab erinevate maade lugemisoskuste õpetamise kohta raamatu. Teose sisu loomiseks kasutas ta Eesti Lugemisühingu liikme Maria Jürimäe abi, kellega koos käidi erinevates koolides ning paluti õpilastel kirjutada lühilugusid, miks neile meeldib Eesti koolis käia. 
Emakeelepäeva vaimus otsustasime avaldada mõned vahvad nopped õpilaste lugudest. 
Huvitav on lugeda, mida peab üks algklassi õpilane oluliseks. Mõne jaoks on olulised teised õpilased ja õpetajad, mõni fännab tehnikavõimalusi. Kuid kindel on see, et kui kool on kasutusel võtnud erilisi tegevusi nagu Liikuma kutsuv Kool, uudistering või üldõpetus, siis muutused jäävad ka õpilastele silma.
Mulle meeldib koolis käia. Minu lemmik õppeaine on matemaatika. Arvan, et mul läheb koolis hästi. Koolis on toredad sõbrad ja õpetajad. Minu kool erineb teistest koolidest päris palju. Kui tavalises koolis on matemaatika, eesti keel, loodusõpetus ja inimeseõpetus eraldi tunnid, siis minu koolis on nende asemel üldõpetus. Minu koolis on ka draama tund, mida teistes koolides pole. Mõnikord õpime me mängides. Me käime klassiekskursioonidel. Kõige rohkem meeldivad mulle metsaskäigud, kuid teater pole ka paha. Minu koolis on igal aastal „Eurovisioon“. Iga klass esineb mõne riigi eurovisiooni looga. 
Hele Mari, Peetri Kool
Peetri kool on kool, kus igal lapsel on hea olla. Seal on toredad ja mõistvad õpetajad, hea koolilõuna ja ilusad ruumid. Peetri kool korraldab ka igasuguseid üritusi, näiteks „Lugemisöö", Eurovisioon jne. Mulle meeldib, et meil pole mitte matemaatika, eesti keel … tunnid, vaid meil on üldõpetus, kus me põimime kõik need asjad kokku. Mulle meeldib ka, et meie koolis on akvaarium ning lisaks sellele on meil ka erinevad mängud, näiteks me saame vahetunnis mängida, malet/kabet, keksu või lugeda lihtsalt raamatut. Tore on õppida Peetri Kool
Lisette, Peetri Kool
Minu koolis on palju lahetaid asju näiteks me saame õppida õues ja korvpalli mängida. Meil on suur kool selle kõrval ka kaks lasteaeda kus kõrval on skeitpark. Meie koolis on suur saal ja jalkaplats, jooksurada ja korvpalli plats. Me saame teha sporti mõnikord käime ka teatris või metsas kus õppime loodust. Meil on head õpetajad ja treenerid. Üks kord aastas on meil lugemisöö, seal loeme, tantsime mängime ja ööbime terve öö koolis. Ma käin Peetri lasteaed põhikoolis.
Tanel, Peetri Kool

MULLE MELDIB KOOLIS VUNKIMINE KOOLI ÜRITUSED SIIN ON ÕUEKLASS SIIN ON KOMMI KARPP SIIN ON VAIKUSE KORITOOR SIIN SAAB USI SÕPRU
RONJA, Tartu Kesklinna Kool
MULLE MEELDIS KOOLIS SEST SIN ON SÕBRAD. SEST ME KÄIME ÜRITUSTEL. SIIN SAAB ÕPIDA. SIIN SAAAB MÄNKIDA.
EGERT, Tartu Kesklinna Kool
Mulle meeldib arvutiklass. Mulle meeldib arvuti klassis arvuti mänge mängida. Mulle meeldib söökla kohvikust komme ostmas käia. Mulle meeldib robootika ringis käia
2. a , Tartu Kesklinna Kool
Mulle meeldib koolis matemaatika, sest saan arvutada. Mulle meeldip meie õpetaja, sest ta on tark ja lahke. Ja vahetunnis liikumisbingot täita. Ka sõprateka mängita. Mulle meeltib kunst, sest seal saab meistertata ja joonistada. Mulle meltip jõululat sest seal saab käia rinki ja sõprateka meistertata. Muusika on vahva sest muusikas saab laulta ja õpita rütme. Mulle meeltib õuevahtunt sest saa värsket õhtku hinkata. 
2. c, Tartu Kesklinna Kool
Mulle meeldib koolis see, et järelvastata saab, õpetajad aitavad kui ei saa aru, kui uut teemat hakkame õppima siis õpetaja seletab kõik ära ja annab nippe kuidas lihtsam oleks, vägivalda ei kasutata, keegi ei ähvarda, vahetundides saab mängida ja õppetajad teevad tundites liikumismänge. 
Berit, Tartu Kesklinna Kool
Mulle meeldib oma kooli juures see, et me mängime vahel tundide ajal. Ja see, et meil on liikuma kutsuv kool. Ja mulle meeldiv puutöö, seal me saame kasutada masinaid ja teha igasuguseid puust asju. Ja mulle meeldib loodusõpetus sest ma olen selles hea. Ja mulle meeldib ka kehaline kasvatus sest ma olen spordis hea ma jooksen väga kiirest ja hüppan kaugust ka hästi. 
Markus, Tartu Kesklinna Kool
Mulle meeldivad meie koolis väikesed klassid, sõbralikud õpetajad, vähe kodutöid, ipadid, huviringid ja huvitunnid, koolivorm, puuvilja paus, õpipesa ja paaristunnid 
Karl, Tartu Erakool
Mulle meeldib koolis üldiselt kõik. Õpetajad, klassid, koolikaaslased, raamatud ja õpikud, harjutused, ülesanded ja mängud, mis tuleb teha tundides, aknast avanev vaade (eriti hommikul), söök, koolipingid, muidugi tunnid, kõik huvitavad pildid mis sageli koridorides (ja klassides) üleval ripuvad a isegi kontrolltööd. Ning see pole veel sugugi kõik. 
Tuuli, Tartu Erakool
Mulle meeldib minu kool, sest
  • See on lõbus
  • Klassis on vähe lapsi
  • Suht hea toit
  • Toredad õpetajad
  • Vahetunnis saab õue minna
  • Saab lauajalgpalli mängida
  • Teeme põnevaid meisterdusi
  • Meil on i-padid
  • Oleme hommikuringis
  • On igasugused stiilipäevad
  • Käime väljasõitudel
  • Pikad vahetunnid
  • Kool algab kell 9.00
  • Meil on koolivorm
  • Koolis on söökla
Tartu Erakool


Mulle meeldib minu koolis sest…
  • Kunst, sest joonistada on väga tore.
  • Kooli viinerid, sest need on maitsvad
  • Heegeldamine, sest see on väga huvitav
  • Kehaline kasvatus, sest mulle meeldib trenni teha
  • Ekskursioon, sest need on väga toredad
  • Stiilipäevad, sest see on nii äge!
  • Matemaatika sest mulle meeldib arvutada
Tartu Erakool


neljapäev, 8. märts 2018

Projektipõhine loodusharidus Nõval

Kristiina Taits, Nõva Kool

Päris oma Noored Kooli!
Nõva Kool on 20 õpilasega põhikool looduskaunis Loode-Eestis. Tutvusin selle kandi ja kooliga esmakordselt 2017. aasta juunis, kui käisin mööda Eestit endale sobivat maakooli otsimas. Kandideerisin jaanuaris ka Noored Kooli programmi, ent teisest voorust edasi ei pääsenud. Siis mõtlesin, et miks mitte oma Noored Kooli teha, täitsa ise hakkama saades? Mõeldud, tehtud! Mõneti oli loomulikult raske lahkuda Tartust - sealsest hipihõngust, sõpradest, kõrtsidest-kohvikutest, kultuuriüritustest, lõhnavatest pärnaõiealleedest ja Emajõest -, ent just praegu tundus olevat sobivaim aeg elu järgmiseks etapiks. Olen viimase kuue kuuga elu kohta õppinud rohkem kui viimase 3-4 aastaga enne seda.

Miks just Nõva? 

Magistrikraadiga bioloogina mõistsin uut tööd otsima hakates, kui suur vajadus on Eestis noorte õpetajate järele. Kõik koolid, kuhu kandideerisin, helistasid mitu korda tagasi ning pakkusid igasugu toredaid boonuseid, alustades elukohast, lõpetades rahaliste lisatasudega. Nõva Kool eristus aga enam-vähem iga aspekti puhul kõigist ülejäänutest. Määravaks said toonane ääretult külalislahke ja südamlik koolipere eesotsas koolidirektor Virve Tautsiga, armsad lasteaialapsed, kes mind kohe sisse minnes kallistasid, 
lõunaeestlase jaoks eksootiline mereline loodus, isoleeritus kõigest muust, uudishimu näha maaelu poliitilisi keeriseid ning tung maailma parandada. 

Loodushariduslik süvaõppeprogramm
Igal koolil on mingisugune eriline külg, mille poolest teised koolid seda kadestavad. Nõva Kooli puhul on selleks eelkõige loodushariduslik süvaõppeprogramm. Oleks patt mitte ära kasutada siinset metsikut loodust, mis jäi sõjaväeliste piirangute tõttu Nõukogude ajal suuremast inimmõjust puutumata. Meil on ääretult suured metsamassiivid, rannaniidud, jõed, järved, rabad ja meri. Varsti saabub ilmselt aeg, mil pole enam Eestis inimest, kes ei teaks Peraküla randa - nii populaarne on siinne loodus suvisel perioodil.

Ümbritseva keskkonna kõige lihtsamaks rakendamise võimaluseks on viia läbi õuetunde. Õnneks on meie klassid hetkel imeväikesed, mistõttu ei ole ka minule olnud probleemiks võtta 3-4 õpilast autosse ja 40 minutiks paari kilomeetri kaugusele metsa sõita. Väga suurt lisaväärtust pakub meile RMK Nõva külastuskeskus, kellega tihe koostöö on kestnud juba aastaid – ikka ja alati pakutakse meile õppeprogramme, uhket kaasaegset hoonet, matkaradade nõu kui ka retkejuhte. Loodusringi ning projektilaagrite läbiviimisel on see kõik ääretult suur boonus. Lisaks sellele on rahulikus looduskeskkonnas ääretult põnev osaleda kõiksugustes koolidele mõeldud miniprojektides, nagu nt. „Tere, Kevad!“, „Linnusõber 2018“, „Kurgisõbrad 2018“ (vt. http://novakoolikurgid.blogspot.com.ee/) , loodusfotograafia konkursid, erinevad viktoriinid jne. Tuleb tunnistada, et viimastel aastatel enne Nõvale tulekut õppisin bioloogiat liiga spetsialiseerunult. Seetõttu võimaldavad Nõva looduskooslused ja kõrge liigiline mitmekesisus ka minu enda loodusteaduslikul silmaringil iga päevaga muudkui laieneda. 


Projektide kirjutamise traditsioon 

Kuna juba viimased kaheksa aastat on minu kõige aktiivsemad kolleegid tegelenud projektimajandusega, et koolielu rikastada, siis olen ilmselgelt valinud parima võimaliku kooli, et ka ise juba kogenud kaladelt nii mõndagi uut õppida. Konservatiivne rutiinist kinni pidamine ning õpiku ja töövihikuga faktide pähetoppimise (loe: "õppekava läbimise") aeg on möödas. Prioriteediks peaks järk-järgult saama reaalsete elus hakkama saamise oskuste arendamine, nagu nt. esinemis-, kohanemis-, meeskonnatööoskus, suhtlemine, väärtuskasvatus, info otsimise oskus, allikakriitilisus, seoste leidmine erinevate valdkondade vahel jms. Kuna mainitud pädevused arenevad kõige efektiivsemalt just „raamist-väljas-koolitundide“ jooksul, on tänapäevaga kaasas käivatel koolidel igati asjakohane mõelda välja uuenduslikke ideid, otsida võimalikud rahaallikad, kirjutada projekte ning viia need projektid läbi. 

Nõva koolipere on nüüdseks juba iga-aastase traditsioonina saanud rahastust nii KIK-ilt, SA Archimedeselt kui ka SA Innovelt, aga ka HITSA-lt, Kultuurkapitalilt ja ProgeTiigrilt. Oleme aastate jooksul külastanud erinevaid Eesti saari ning maismaa nurki. Nõva Kool on juba mitu korda kohtunud ka vene keelt emakeelena rääkivate koolide lastega – need mitmepäevased laagrid (sh telgis ööbimisega), kus on saanud nii tantsu, laulu, mänge, viktoriine, sporti, keelekümblust, uusi sõpru, lemmikloomapäevi jne, on ilmselt kõigi õpilaste TOP 3-s, kui nad kunagi põhikooli lõpetavad. Ikka ja jälle on kõik need projektid aga eelkõige õpilaste initsiatiivil toimunud loodushariduslikel teemadel. Kronoloogiliselt viimasena panime äsja käima kogukonna kaasamise projekti – läbitud on esimene osa põnevast fotograafiakoolitusest koostöös kohaliku loodusemehe Tauri Voogiga, samuti saime endale soetatud uue digipeegelkaamera. Tehnilistest vahenditest ootab riiulil 

rakendamist ka 3D printer... Oleme uhked! Ülevaade meie olulisematest projektidest siin: http://www.nova.edu.ee/projektid

Elu on ikka seiklus 


Nõva Kool on pisike Bullerby kool, kus iga päev on ise nägu. Minu esimesel tööpäeval vallandati keset koolitust päevapealt pikaaegne koolidirektor ja projektide eestvedaja. Hetkel on ta meil siiski veel õpetajana arvel ning olen õnnelik, et kõigist emotsionaalsetest ja poliitilistest raskustest hoolimata jätkame koos projektimajandust. Taolised seigad teevad tugevamaks. Ka lastega töötama õppimine on palju juurde õpetanud – ühest küljest, et kõik lapsed ongi erinevad indiviidid, teisest küljest aga iseenda psühhomaastiku eripärasid ning oskust näha maailma lapselikuma pilguga. 
Vaid korra olen uue elu tõttu pisarateni löödud olnud, aga ka see läks ruttu üle, kui väikesed tüdrukud vahetunnis tulid ja küsisid: „Õpetaja, ega Te ometi nüüd koolist ära ei lähe? Te olete nii armas ja mu lemmikõpetaja ju!“. Suurt rõõmu valmistavad needsamad tüdrukud ka oma loodusarmastusega – minu klassi tuuakse pidevalt kõiksugu loodusest leitud elukaid, keda siis tarvis kasvatada... Just paar päeva tagasi algas neil aktivistidel järjekordne projekt nimega „Kasvatame need laudast leitud tuvipojad ise üles!“. 
Samuti jääb pikalt meelde periood, kus kodust püütud hiired klassi lahti pääsesid ning kohale toodi kass, kes jahipidamise asemel hoopis klassi täis pissis...

Mida inimesena oma koolile andnud olen? Põhiliseks eesmärgiks minu töös on olla väike päike kellegi päevas. Loodushariduse poolelt soovin lapsi õpetada mõistma seda, kuivõrd geniaalselt loodus toimib, ning et sellega ja teiste inimestega tuleb käituda viisakalt. Sotsiaalse olendina saan pakkuda vahvaid külalisi oma sõprade hulgast, nt. hiljuti käis minu tundides üks Peruu sõber. Samuti pean end kultuurihuviliseks ning olen kahe käega poolt kõiksugu laagrite, lavastuste, muusika- ja kinoprojektide poolt, mis tulevikus loodetavasti veel tihemini toimuma saavad. Soovin kõigile julgust tuua oma ellu muudatusi ning kutsun endaga ühendust võtma teistel koolidel ja huvilistel, kes sooviks jagada oma kogemusi, tulla meile külla või kutsuda meid külla! Minu e-mail: kristiina.taits@gmail.com.

esmaspäev, 5. märts 2018

Parimate praktikate päev „PAINDLIK JA TOETAV ÕPPEKORRALDUS“


Hea õpetaja, koolijuht, hariduse sõber! 
Kutsume Teid osalema V parimate praktikate päeval 
„PAINDLIK JA TOETAV ÕPPEKORRALDUS“ 
24. aprillil 2018 Tartus Ahhaa keskuses (Sadama 1). 

Kuidas arvestada õppe korraldamisel kõigi õppijate võimete ning vajadustega? Kui avar on kaasava hariduse mõiste tänases koolis? Millised on formaal- ja huvihariduse lõimimise viisid ning kuidas seejuures õpet planeerida ning õpilasi hinnata? Kuidas arvestada õppe korraldamisel teadmiste ja oskustega, mida õpilased on mujal omandanud? Kuidas saavad koolid reguleerida koduste tööde hulka, et vähendada nii õpilaste kui ka õpetajate koormust? Milliste väljakutsete ees seisavad koolid sellega seoses ja kuidas nad on toime tulnud?

Koolipäev ei ole lõputu, õppimis- ja õpetamiskoormus on kõrge, kuid eripäraseid lahendusi õppija vajadustest lähtuva, eesmärgipärase ning mitmekesise õppe korraldamiseks on selle sees siiski leitud.

Huvitava Kooli parimate praktikate päeval räägivad koolid sellest, kuidas saab õpet korraldada paindlikult, toetades õpilastes 21. sajandi oskuste, väärtushinnangute ja ‑hoiakute kujunemist.

Ürituse päevakava
10.30–11.00    Kogunemine ja tervituskohv
11.00–12.15    Avamine ja ettekanded: 
Kellele antakse koduseid töid?  Airi Kukk, Tallinna Ülikool
Kellele pannakse hindeid?  Maria Jürimäe, Tartu Ülikool 
Mida ta juba õppinud on?  Mari-Liis Lind, Tallinna Ülikool

12.30–13.50     töötubade 1. ring

Põlva Kool – Kaie Lõhmus
Tartu Erakool – Marjeta Venno
Tallinna Õismäe Vene Lütseum – Rita Juhanson

Jäneda Kool – Ülle Oru
Valga Põhikool -Tiiu Püss ja Hannely Luik-Stogov
Peetri Lasteaed-Põhikool - Luule Niinesalu

Suur-Jaani Gümnaasium – Evald Sepp
Jaan Poska Gümnaasium + Heino Elleri nimeline Tartu muusikakool –  
Virge Prank-Vijard ja Mari Roostik
Veeriku Kool – Carmen Luts
13.50–14.30  lõunapaus

14.30–15.50  töötubade 2. ring

Põlva Kool – Kaie Lõhmus
Tartu Erakool – Marjeta Venno
Tallinna Õismäe Vene Lütseum – Rita Juhanson

Jäneda Kool – Ülle Oru
Valga Põhikool -Tiiu Püss ja Hannely Luik-Stogov
Peetri Lasteaed-Põhikool - Luule Niinesalu

Suur-Jaani Gümnaasium – Evald Sepp
Jaan Poska Gümnaasium + Heino Elleri nimeline Tartu muusikakool –  
Virge Prank-Vijard ja Mari Roostik
Veeriku Kool – Carmen Luts


16.00–16.30  Teadurite ja õpilaste paneelarutelu  


Parimate praktikate päeva korraldab SA Innove koostöös algatusega Huvitav Kool. 
Osavõtt on tasuta, osalejate arv on piiratud. 

Registreeru SIIN! 
Rohkem lisainfot: 
Kädi Alanurm
SA INNOVE 
Tel: +372 56651324
kadi.alanurm@innove.ee