teisipäev, 16. oktoober 2018

Hariduskonverents “Olen kohal, mõtlen kaasa”

Hea õpetaja, koolijuht, haridushuviline!


Ootame Sind osalema 5.–6. detsembril 2018 Tartus Dorpati konverentsikeskuses ja Tartu Raatuse koolis toimuvale 

hariduskonverentsile "Olen kohal, mõtlen kaasa".

Sel suvel saime uudistest lugeda pealkirju, mis ütlesid, et inimeste intelligentsuse tõus on katkenud ning alanud on langus. Kas meie järeltulijad muutuvad tõepoolest rumalamaks?! Kas kool saab õpetada rohkem ja paremini mõtlema? Kuidas saavad õpetajad kujundada kooli vaimset ja intellektuaalset kliimat?

Huvitava Kooli kahel eelneval hariduskonverentsil oleme arutlenud füüsilise ja emotsionaalse õpikeskkonna loomise teemadel, sel aastal võtame fookusesse vaimsuse.

Konverentsile „Olen kohal, mõtlen kaasa“ on oodatud kõik õpilased, õpetajad, lapsevanemad, koolijuhid, koolipidajad ja haridusametnikud, kes hoolivad vaimse õpikeskkonna kujundamisest ning jagavad mõtteviisi, et kohalolek soodustab kaasa mõtlemist. Osalemine on tasuta. 

Registreerimine kuni 25.11.2018 või kohtade täitumiseni



KAVA

Kolmapäev, 5. detsember Dorpati konverentsikeskuses


11.00
Avamine
11.20
Mõtlemine ja maailm

Tuleviku tööturg ja tulevikuoskused // professor Raul Eamets, Tartu Ülikool, Eesti haridus- ja teadusstrateegia 2035 konkurentsivõime ekspertrühma juht

Vabaduse tuul puhub – mõtlejad ja vaimne keskkond Stanfordis // professor Margus Pedaste, Tartu Ülikool

Mõtlemisest mõtlemine // Katrin Pärn
12.50
Lõuna
13.45
Mõtlemine ja teadus

Õpilaste üldpädevuste arengu toetamine: kooliterviklik lähenemine // Eve Kikas ja Eve Eisenschmidt, Tallinna Ülikool; Kaie Belkov, Tallinna 32. Keskkool

Mõtestatud kohalolu ja tähenduslik õppimine lastega filosofeerimise
kaudu // Egle Säre, Tartu Ülikool
15.15
Paus
15.30
Mõtlemine ja koolielu

Tulevased teadusdoktorid, arstid ja õpetajad õpivad täna esimeses
klassis // Imbi Henno, Haridus- ja Teadusministeerium

Õpetajate stressiga toimetuleku viisid: võimalus kujundada vaimset õpikeskkonda läbi iseenda // Liisa Pedoksaar, Tartu Ülikool

MÕK, OK, aga TOT? // Kati Aus, Tallinna Ülikool
17.00-17.15
Ülevaade välishindamise arengutest ja päeva kokkuvõte // Kristin Hollo, Haridus- ja Teadusministeerium


Neljapäev, 6. detsember Tartu Raatuse koolis



9.15-10.00
Uuenenud õpikeskkonna mõju õpilase arengule: ringkäik Raatuse koolis (I grupp)
9.30
Hommikukohv
10.00
Mõtlemine ja selle mõjutajad

Õpetajate soov ja suutlikkus õppida // Triin Ulla, Tallinna Ülikool

Kool - kas arutu vaimuvara tampimine või...?  //  Sten Mäses, Tallinna Tehnikaülikool

Reguleerida ennast või jätta reguleerimata - selles on küsimus?  // Katrin Saks, Tartu Ülikool
11.40
Lõuna
12.30
Paralleelsessioonid

Õpetajad-kõneisikud: nutikas tegutsemine nutika kooli nutivabas tsoonis

Õppimine kogemuse kaudu kujundab teadmised, oskused ja hoiakud

Minu missioon, minu inimesed, minu seljakott - koolijuhi võimalused kujundada vaimset õpikeskkonda

Kuidas kootsingu abiga käivitada muutus ja areng inimestes

Koolipidaja roll haridusinnovatsioonis

Uurimuslik õpe vaimse õpikeskkonna kujundajana
14.00
Paus
14.30
Mõtlemine ja aeg

Kas tulevikuinimesed on tänastest vaimselt vaesemad?  // professor Marju Lauristin, Tartu Ülikool, Eesti haridus- ja teadusstrateegia 2035 sidususe ja heaolu ekspertrühma juht

Olen see, mis minu ümber: konverentsi kokkuvõte // Pille Liblik, Haridus- ja Teadusministeerium
15.30-16.15
Uuenenud õpikeskkonna mõju õpilase arengule: ringkäik Raatuse koolis (II grupp)

Konverentsi korraldajad jätavad endale õiguse teha päevakavas muudatusi.

Konverentsi pildistatakse ja filmitakse. 

Korralduslikud küsimused:
Kädi Alanurm (kadi.alanurm@innove.ee), Kärt Leppik (kart.leppik@ut.ee)

Konverentsi korraldavad Haridus- ja Teadusministeerium, SA Innove ja Tartu Ülikooli Haridusuuenduskeskus.




reede, 12. oktoober 2018

Uued mustrid võrgupunumises

Kuus aastat tagasi algatas Tartu Ülikoolis õpetajaharidust koordineeriv Pedagogicum innovatsioonikoolide võrgustiku. Ajendiks võrgustiku loomisel sai soov mõtestatult siduda ülikoolis tehtav teadus-, arendus- ja õppetöö üldhariduskoolide, lasteaedade, kutse- ja huvikoolide tegevusega. Osalevatele õppeasutustele pakuti võimalust osaleda ülikooli uurimis- ja arendustöös, teha koostööd õpetajakoolituse praktika raames. Võrgustikuga liitunud organisatsioonidelt eeldati avatust ja valmisolekut hariduslikeks uuendusteks. 


Innovatsioonikoolide võrgustikus alustas 57 õppeasutust huvikoolidest kutsekoolideni. Viie aasta jooksul on koostöös läbi viidud uurimusi ja projekte, koostatud ja katsetatud on koolituskavasid; innovatsioonikoolide õpetajad on olnud õpetajakoolituse tudengite praktikajuhendajateks, kogemusi on osapoolte vahel jagatud juba traditsiooniks saanud iga-aastasel võrgustikufoorumil. Tartu Ülikool on kõigile julgetele ja aktiivsetele koolidele ja lasteaedadele seni tehtud töö eest väga tänulik. 

Avatud võrgustik ootab uusi liitujaid 

Nüüd on aga aeg astuda järgmine samm. Uuendustele avatud koole ja lasteaedu on üha rohkem; samas on olemasolevasse võrgustikku kogunenud rikkalikult põnevaid kogemusi. Järeldus on loogiline – muudame võrgustiku avatuks! 

Mida see praktikas tähendab? Seda, et innovatsioonikoolide nimekirja ei pea enam konkursil kandideerima. Iga kool ja lasteaed saab ise hinnata, kas ta vastab uuendusliku haridusasutuse tunnustele. Samal ajal toetab ülikool igati seda, et võrgustiku liikmed omavahel otse suhtleksid ning parimaid praktikaid jagaksid. Selline mudel põhineb rahvusvahelistel teadusuuringutel hästi toimivatest võrgustikest. 

Haridus- ja Teadusministeeriumi õpikäsituse mudeli järgi mõjutavad koolikultuuri: 

1) õpikeskkond ja -vahendid, 

2) õpiprotsess ja selle sisu, 

3) õpetajate ettevalmistus ja täiendkoolitus ning 

4) eestvedamine ja kogukonna kaasamine. 

Kuidas kõik see peaks innovatiivses koolis või lasteaias toimima? Eelmise aasta juunis Viljandis toimunud võrgustikufoorumil sai koolirahvas ise ajusid ragistada; nüüdseks on ülikooli eksperdid oma teadmise ühisloomele lisanud. Kokku on saanud nimekiri viieteistkümnest tunnusest. Iga kool saab ise hinnata, kuivõrd ta neile vastab. 

Uut innovatsioonikoolide võrgustiku mudelit ning kavandatavat enesehindamise vahendit tutvustatakse 7. novembril Tartu Raatuse koolis toimuval haridusuuendajate foorumil, kuhu on oodatud kõik huvilised kaasa mõtlema ja arvamust avaldama. 

Pane end osalejana kirja:
https://www.pedagogicum.ut.ee/et/sugisfoorum-2018

Lisainfo: Silver Sillak, TÜ haridusuuenduskeskus, silver.sillak@ut.ee, tel: 505 0670




reede, 5. oktoober 2018

Mida tahame ja mida teeme?

Kaido Kreintaal, Kehra Gümnaasiumi direktor
"See on ime, kui pärast kooliharidust on inimesel uudishimu"
(Albert Einstein)

Üks mu sõber andis oma kahele pojale, kellest üks hakkas lõpetama esimest klassi ja teine alles ootas suure põnevusega kooli astumist, nuputamisülesande. Noorem asus innukalt asja kallale, lootes õige lahenduse korral saada uut väljakutset. Vanem poeg vaatas väikese irooniaga kõrvalt ja püüdis noorema indu tagasi hoida. Tema oli juba aasta aega õppinud ennast säästma ja tegema just niipalju või nii vähe, kui õpetaja heakskiiduks vaja. Õhin oli aastaga kuhugi kadunud. Selline lugu meenub mulle, kui mõtlen loovusele ja kooli osale selles. 

Meid on vähe ja igaüks on oluline. Loomulikult on neid, kellele praegune välise heakskiidu poole püüdlev koolisüsteem sobib ning kes tulevad sellest välja võitjatena, isegi loovate võitlejatena. Paraku on ka õpilasi, kelle innukust süsteem nullib, sest vaatamata kõigele saab kool ikka veel loovuse lämmatamisega suurepäraselt hakkama. Ja mitte ainult õpilaste omaga.

Nüüdisaegne kool peab kasvatama vabu kodanikke 

Üldsus ootab koolilt muutumist, aga kui pea ükskõik kellega hakata rääkima kooli arengust, jõutakse meenutustega tagasi oma kooliaega ja hakatakse ülistama enda mälestusi ning püütakse paigutada tolleaegseid paremaid näiteid tänasesse kooli. Maailm meie ümber on muutunud, suhted inimeste vahel on teisenenud ja tänaste täiskasvanute kooliaega mõjutanud struktuurid ning korralduslikud süsteemid ajaloo prügikasti saadetud. Loodan, et igavesti, kuid tänaseid koolisuhteid mõjutavad veel piisavalt toonased hoiakud ja siia ongi vastuolu sisse kodeeritud. 

Ühelt poolt oleme sõnastanud demokraatlikud väärtused, mis eeldavad vabadust ja inimeste eripäraga arvestamist, usaldust, teisalt ootame, et keegi väljastpoolt loob korda ja lahendab ettetulevad probleemid. Me soovime olla vabad ja teha ise oma valikuid ning sarnast käitumist ootavad ka õpilased, kes eelmist süsteemi pole kogenud. Kindlasti on paljude jaoks raske, kui isegi mitte ületamatu mõte, et kõikvõimalikud normatiivid ja lävendid ei taha enam mahtuda tänapäeva kooliellu. 

Mina ei usu sportlike normide imettegevasse jõusse! Innukas spordimees on alati seadnud endale eesmärgid ja saavutas edu ka ilma ühetaoliste normideta, nõrgema õpilase peletasid need võib-olla igaveseks kehalise tegevuse juurest tugitooli või koguni selle alla. Kooli, õigemini õpetajate ülesanne on tekitada ja süvendada igas inimeses huvi tervislike eluviiside ja paraja sportliku koormuse vastu. Ning selleni tuleb jõuda mitte välise, vaid sisemise motivatsiooni kaudu. Ja see on hoopis teistsugune, loov ja lapse eripära arvestav lähenemine õppetöösse.

Vastutus eeldab usaldust 

Räägime palju vastutusest ja oleme mures, et õpilaste vastutus on kuhugi kadunud. Aga vastutus eeldab otsustamist. Kui palju on tänases koolis õpilaste endi otsustamist õppetöö osas? See, mida me kasvatame, on käsutäitmine või kohusetunne, sest tuleb hästi täita õpetaja antud korraldused. Paljudesse õpetajatesse on justnagu sisse kodeeritud teadmine, et õpilased „petavad“. Väga tihti see nii ongi, sest tähtsamaks peetakse häid hindeid ja õpetajate-vanemate heakskiitu kui teadmisi. Samas ütles mulle kord arenguvestlusel üks kuuenda klassi tüdruk, et talle ei ole hindeid vaja, ta ei saa aru, miks neid pannakse. Ta õpib endale. Taas tõden, et tänane süsteem, kus motivatsiooni ja tahte kujunemisse ei usuta tegelikult süvendab ja tekitab oma pideva kontrollimise ja usaldamatusega slikerdamist ja manipuleerimist. Elus on täpselt sama moodi nagu Newtoni teises seaduses. Usalda ja saad vastu rohkem usaldust ning vastutustunnet. 

Vanamoodi enam ei taha, aga uutmoodi veel ei oska? 

Mitte üksnes sportimine, vaid kogu koolisüsteem peab toimima õpilase enda motivatsioonil. Praegune süsteem, mis rajati üle-eelmise sajandi keskel vabrikutööliste ettevalmistuseks, oli tollasi eesmärke silmas pidades ilmselt õige. See sobis ka totalitaarsesse süsteemi hästi, sest valmistas ette käsutäitjaid ja kuuletujaid mõlemal pool õpetajalauda. Aga täna elame teistsuguses ühiskonnas ja aastate pärast, millal tänased noored ellu astuvad, tugineb maailm inimestele, kes oskavad arutleda, analüüsida, olla paindlikud ja loovad ning oma arvamusi selgitada ja nende eest seista ning vastutada oma tegude eest. Selles ongi paradoks, me soovime üht, aga tegutseme teisiti. Määratleme head ja õiged sihid, aga liigume neid mööda vanade võtetega. Tuntud teel püsida ja loota, et vahest saab ka nii, on ju mugav.

Ehk ongi just selles tänase kooli suur probleem, mis tekitab pingeid ja töö klassi ees ei ole populaarne. Arvan, et see on veel pehmelt öeldud. Ühed ei taha enam vanaviisi, teised ka justkui ei taha, aga muudmoodi ei oska või ei julge. Me pole olukorraga rahul, aga pingutust, mis meid sealt vabastaks, peame liiga suureks ja hirmutavaks. Nii me tegutsemegi omaloodud kinnises süsteemis.

Kui leiutada ratast, siis leiutagem koos! 

Paljud koolid lähenevad uutele eesmärkidele loominguliselt ja neil on palju toredaid kogemusi, aga paraku on suurem osa kogemustest isetekkelised ja igaüks leiutab oma ratast. Muutused ei ole kerged ja toimuvad seal, kus juhtkond ja õpetajad on valmis mugavustsoonist välja astuma ning panustama oma kooli uuendusse. Kõike ei jõua ise proovida ning katsetada, sestap tuleks head kogemused koondada, teaduspõhiselt läbi töötada ja seejärel soovitusteks sõnastada.

Selleks, et teha ruumi aruteludele, analüüsile, ainetevahelistele projektidele, meeskonnakoolitustele jne, tuleb millestki loobuda. Paraku ei suuda ega saagi ka kõige loovam ja innukam õpetaja eirata ainekava, mistõttu ei ole riigimehelik panna siin kogu vastutus õpetajatele. Mulle meeldib mõte et ainekavad on justkui klaas, mis on ääretasa vett täis valatud. Selleks, et sinna midagi juurde lisada, tuleb osa välja valada. Kõike seda, mis neis kirjas, pole ei teoreetiliselt ega ka praktiliselt võimalik ära õppida. Õpetajad vuristavad õpiku läbi, sulgevad kergendatult pärast viimast peatükki, ära andsin! Aga kui palju kohale jõudis? Mida õpiti?

Vanadest harjumustest ja „niionalatitehtud“ mõtteviisist loobuda pole lihtne. Seda suurem on rõõm direktorina õpetajate väikestest edusammudest, mis kajastuvad kohe ka õpilaste hoiakutes. Selleks, et õppimise ja õpetamise õhin ja loovus püsiks, et ka pingutus pakuks rahulolu, vajame koolisuhetes rohkem usaldust ja koos seatud eesmärke.

Aga tegelikult läks Einsteinil ikkagi õnneks!

Kaido Kreintaal, Kehra Gümnaasiumi direktor

teisipäev, 2. oktoober 2018

Kandideeri lühiprogrammi „Hariduse tulevikutegijad“ ning heida pilk Eesti/Hollandi haridussüsteemi!

Tähelepanu! Kandideerimine teise lendu on avatud! 
Kui saaksid olla iseenda unistuste õpetaja, siis milline Sa oleksid? Ehk on Sul ka nägemus maailma parimast koolist?

Pidevas muutumises ühiskond kujundab nii kooli kui ka õpetaja rolli. Õpetajaamet on hea võimalus ennast teostada, olla positiivne eeskuju, arvamusliider ja protsesside mõjutaja nii kogukonna kui ka riigi tasandil. Selleks, et Sina saaksid avastada õpetajaameti võimalusi, ettekujutuse selle töö rõõmudest, muredest ja väljakutsetest, on ellu kutsutud programm „Hariduse tulevikutegijad”.

Programmi „Hariduse tulevikutegijad” oodatakse kandideerima julgeid ja avatud noori, kes on valmis kaaluma õpetajaametit kui üht võimalikku karjäärivalikut paljudest. Programmi jooksul ei pea asuma õpetajaametisse! Programmi saavad kandideerida bakalaureuse või rakenduskõrghariduse 2.- 3. kursuse üliõpilased, kes ei ole õpetajakoolituse tudengid.

Programmis osaledes avaneb Sulle õpetajatöö tänapäevane sisu, saad proovile panna oma juhioskused ning tutvuda inspireerivate haridusmaastikul tegutsevate inimestega. Lisaks näed ja koged õpetaja igapäevatööd ning uuenduslikke koolikeskkondi külastades nii Eesti kui ka Hollandi koole.

Koolitused toimuvad üle Eesti ajavahemikul 
oktoober 2018 – veebruar 2019. 
Moodulite toimumise ajad:
I moodul: 27.–28. oktoober 2018
II moodul: 10.–11. november 2018
III moodul: 8.–9. detsember 2018
IV moodul: jaanuar 2019 (reis Hollandisse, kuupäevad täpsustatakse esimesel võimalusel)
V moodul: 16.–17. veebruar 2019

Transpordi-, majutus- ja toitlustuskulud kaetakse programmi poolt.

Kuidas kandideerida?
Pane kokku lühike videoklipp või kirjatükk teemal „Milline võiks välja näha tuleviku kool?“ (videoklipi pikkus on 1-2 minutit, kirjalik töö kuni üks A4).
Saada meile väljavõte õpingutulemustest.
CV (vabas vormis).

Dokumente ootame hiljemalt 8. oktoobriks e-posti aadressile kaisa.jogeva@innove.ee 

Loe lähemalt Facebookist või innove.ee/tulevikutegijad

esmaspäev, 1. oktoober 2018

Alanud on KüberPähklite raputamise kuu!


Tallinna Tehnikaülikool, Kaitseministeerium ja Eesti Interneti sihtasutus kutsuvad õpilasi osalema digitaalse ohutuse alaseid oskusi mõõtvas uuringutestis. Uuringus osalemine on avatud kõikidele 4.-9. klasside õpilastele alates 1. oktoobrist - 2. novembrini 2018. Uuringutesti täitmine võtab aega 30-45 minutit ning see on anonüümne.

Uuringus testitakse õpilaste oskusi digitaalses ohutuses (seadmed, olukorrad, mõisted).

Uuringus saavad osaleda 4.-9. klassi õpilased veebilehel www.kyberpahkel.ee

Peale osalemist saab endale alla laadida tunnusmärgi. Tunnusmärgi saab ka kool, kes uuringus osalemist toetab, nt viies testimise läbi koolitunnis.

Ühtlasi on käimas KüberPähkel 2.0 koolivoor, kus võtavad omavahel mõõtu 52 kooli üle Eesti. Koolivooru eesmärgiks on välja selgitada need koolid, kes saavad võimaluse osaleda Robotexil toimuvas meeskonnavõistluses „CyberSecurity meets Robotex“.

Lisaks eelnevale on toimumas mitmeid erinevaid teavitusüritusi ja minivõistlusi: 
* 6.10.2018 Pärnu Kutsehariduskeskuses kogunevad õpetajad ja õpilased, et saada uusi teadmisi ning neid ka proovile panna. 
* Sarnane üritus viiakse läbi ka 3.11.2018 Tartu Kutsehariduskeskuses. 
* 20.10.2018 on võimalik kõikidel osaleda iduEdu Haridusfestivalil Tallinnas, mille raames jagatakse infot küberkaitset puudutavate õppekavade kohta põhikoolis ja gümnaasiumis ning abimaterjalide kohta, mis valmimas.

Lisainfo: Küberkaitse teadlikkuse tõstmine Eesti ühiskonnas Facebooki grupp: https://www.facebook.com/groups/kyberharidus/


Birgy Lorenz
birgy.lorenz@gmail.com


reede, 28. september 2018

Garage48 Edutech

Garage48 ja Sihtasutus Innove kutsuvad koolinoori, tudengeid, õppejõude ja kõiki hariduse entusiaste osalema haridusvaldkonnale suunatud arendusnädalavahetusel Garage48 Edutech!

19.–21. oktoobril toimub uhiuues Tallinna Euroopa Kooli hoones arendusnädalavahetus Garage48 Edutech, mille eesmärk on välja töötada uudseid ja praktilisi tehnoloogiapõhiseid rakendusi haridusvaldkonnas. Sündmus on mõeldud põhi- ja keskkooli õpilastele, tudengitele ning hariduse entusiastidele igas vanuses. Garage48 formaadile tavapäraselt on oodatud ja kaasatud ka programmeerijad, disainerid, visionäärid, turundajad ja teised valdkonna eksperdid.

Osalejatel on suurepärane võimalus saada kogemus, mis sarnaneb päriselus start-upi ülesehitamisele - nädalavahetuse jooksul arendatakse oma ideest välja esimene toimiv prototüüp. Kohal on mentorid, kes aitavad tiimidel fookuses püsida ja annavad nõu disaini, tehnoloogia ja projektijuhtimise teemadel. Seekord on kaasatud ka lauajuhid, kellest igaüks tegeleb terve nädalavahetuse jooksul ühe meeskonnaga.

Ligi kahekümne mentori seas astuvad üles näiteks Startup Estonia juhataja Marika Truu, haridusfoorumi N8 eestevdaja Märt Aru, Robotexi eestvedaja Sander Gansen, TÜ Haridusteaduste instituudi haridusuuenduskeskuse juhataja Anzori Barkalaja ja ka hulgaliselt spetsialiste väljastpoolt Eestit.

„Eesti haridussüsteem on küll edumeelne, kuid täiesti uute ideede kinnipüüdmise ja rakendamisega peame veel tööd tegema. Garage48 Edutech annab palli õpilastele - võimaluse muuta oma koolikeskkond just selliseks, millest unistatakse!" kommenteeris Sihtasutus Innove juhatuse liige Birgit Lao.

Garage48 Edutech häkaton algab 19. oktoobril kell 18:00 Tallinna Euroopa Koolis (Tehnika 18). Reede õhtul saavad kõik esitleda oma ideid, pärast mida toimub tiimide moodustamine.
Kogu laupäeva töötavad tiimid prototüübi kallal. Pühapäeva esimeses pooles harjutatakse esitluseks ja õhtul toimub avalik lõpusündmus, kus parimaid tiime premeeritakse! Kogu sündmust juhivad moderaatorid Kai Isand ja Joao Rei ning tiime nõustavad valdkonna professionaalidest mentorid.
Kõikidele osalejatele pakume kolm korda päevas sooja toitu, puuviljad ja maiustused on kättesadavad kogu sündmuse vältel ning parimatele tiimidele on auhinnad partnerite Lingvist, Robotex, Haridus-ja Teadusministeerium jt poolt.

Garage48 on organisatsioon, mis korraldab arendusnädalavahetusi ehk häkatone, kus osalejad saavad oma äriideid katsetada ja ellu viia. Osalejad peavad oma idee 48 tunni jooksul müügikõlbulikuks realiseerima, valmistades mentorite ning ekspertide nõul ja toel arvutiprogrammi, veebiteenuse, mobiilirakenduse või mis iganes prototüübi.

Registreerimine on avatud 1.oktoobrini: https://garage48.typeform.com/to/zlDQAr

Täiendavat informatsiooni leiad: http://garage48.ee/events/garage48-edutech või https://www.facebook.com/events/861813434206395/
Osale ka eelüritusel: https://www.facebook.com/events/245618396140007/
Lisainfo ja kontaktid:

Natalie Mets

Garage48 Edutech peakorraldaja

natalie@garage48.org

53457360




teisipäev, 25. september 2018

Kuidas teha nii, et suurepärase matemaatika ja kirjaoskusega noored ei feiliks päriselus?

Liisi Hansen, Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, Liina Pissarev, Edu ja Tegu
11. augustil Paides Arvamusfestivalil Haridus 2.0 alal aset leidnud arutelule tuli kaasa mõtlema suur hulk inimesi, kelle seas oli nii ettevõtjaid, õpetajaid, koolijuhte, õpilasi, lapsevanemaid, haridusametnikke kui ka poliitikuid.


Urmas Vaino juhitud „Suud Puhtaks“ saate formaadis toimunud arutelu alguses nõustuti, et noortele antavad teadmised on Eestis väga head, kuid puudu jääb motivatsioonist, väärtushinnangutest ja julgusest  teadmisi rakendada. Nii ettevõtjad kui ka noored tõid välja, et eriala spetsialistidel jääb kooli lõpetades puudu igapäevaoskustest erinevates olukordades hakkama saamiseks. Näiteks meeskonnatöö, IT-oskused, enesejuhtimine ja ka oskus ebaedust (feilimisest) õppida, on väga olulised, kuid tõdeti ka seda, et selliste oskuste ja motivatsiooni arendamisega koolis piisavalt ei tegeleta. Samuti on läbikukkumise hirm tegutsemist pidurdav asjaolu.
Eesti Õpilasesinduste Liidu juhatuse esimees Joosep Kään tõi näite, et enamik noori ei ole enne 18-aastaseks saamist andnud digiallkirja. Ta viskas õhku küsimuse, et kui räägime Eestist kui digiriigist, kas õpetame sellega seonduvaid oskusi ka koolipingis?   
Ants Sild sõnas: „Väärikas ja edukas hakkamasaamine on see, mida haridus peab andma. Meil on selleks vaja teadmisi, oskusi, väärtusi ja hoiakuid, et neid ellu viia. Hetkel on meie koolinoored teadmiste poolest maailma tipus. Nüüd oleks vaja õppida neid teadmisi ka rakendama!“
Koolijuhid olid ühisel meelel, et õppekava vajab muutust: aine- ja teadmiste kesksuselt tuleks üle minna inimesekesksele lähenemisele. Tegelikult on juba praegu koolidel võimalik valida oma tee ja metoodikad õppekava realiseerimiseks. Fookus ei peaks enam olema küsimusel „mida õpetada?“ vaid  „kuidas õpetada?“. Samuti toodi välja, et noortes tuleb arendada kriitilise mõtlemise oskust. Inglise kolledži direktor Toomas Kruusimägi nõustus ettevõtjatega, et õppekava tuleks uuesti lahti võtta ning süsteemi muuta.“
Riigikogu kultuurikomisjoni liikme Yoko Alenderi arvates takistab õpetajate koormus uusi meetodeid kasutusele võtmast.
Kuidas liikuda teadmiste keskselt inimeste kesksele ja ettevõtlikkust arendavale haridusele?
Arutelus jõuti seisukohale, et haridussüsteemis on juba praegu olemas meetodid, mida kasutada selleks, et kasvatada hästi hakkama saavat inimest ja pakkuda elulähedast haridust, Kool saab palju ära teha - selleks tuleb üle vaadata, kuidas, milliste meetodite abil sisu ja teadmisi edasi antakse ning kuidas seda saaks veelgi elulisemalt teha.
Üheskoos nõustuti, et noored vajavad rohkem aktiivset ning praktilist tegevust (learning by doing), mis aitab kaasa oskuste arendamisele, ettevõtlikkusele ja paremale kohanemisvõimele tuleviku tööturul hakkama saamiseks. Efektiivseks õppimisvõimaluseks on eduelamuse pakkumine, kuid käsitleda tuleb ka seda, et ebaõnnestumine on elu loomulik osa ja arenguks vajalik.
Õpilasfirmast välja kasvanud OÜ Kolm Põrsakest üks loojatest, praegune tudeng Aksel Part selgitas, et ettevõtlikkuse üks oluline osa on hoolivus. „Ettevõtlikkus on vajalik mitte ainult start-upides ja ettevõtluses, vaid ka ühiskondlike protsesside mõjutamiseks. Noor peab suutma näha kohti, kus on arenguruumi ja võimalust midagi teha, aga lisaks peab ta ka piisavalt hoolima, et need võimalused ära kasutada ja ideed ellu viia. See on üks komponent ettevõtlikkusest.“
OÜ Kolm Põrsakest kaasasutaja Taavet Kutsar lisas, et oma koolile tagasi mõeldes süsteemis edukas olla ei olnud keeruline, sest koolis öeldi enamasti ette, mida kontrolltööks õppida ja milliselt leheküljelt vastava informatsiooni leiab. „Päriselus  nii ei ole. On tähtis, et õpilased varakult erinevaid õppeaineid õpiksid, et oleks oskus nende vahel hiljem valida, aga oluline on ka see, et õpetajad annaksid neid aineid viisil, mis kasvataksid lastes varakult väärtushinnanguid, mille abil nad oma otsuseid hiljem teha oskaksid,“ rääkis Kutsar.  „Tuleb vaadata otsa pedagoogilistele meetoditele, kuidas õpetatakse“.
Programmi Ettevõtlik Kool esindaja Kristi Goldberg selgitas omalt poolt ettevõtlikkuse arendamise võimalusi tunnis: „Kool keskendub sageli faktiteadmistele ja arvatakse, et ettevõtlikkus ei saa sellega koos tunnis eksisteerida - saab küll!  Õpetajal on vabadus teha võib-olla palju rohkemat, aga kas ta on sellest teadlik, kas organisatsioon julgustab ettevõtlikult mõtlema?“ Ta lisas, et feilimist ennetavad oskused, hoiakud ja väärtused tekivad harjutamisega olukordades - neid ei saa õpetada. Õpetajale tähendab see, et tuleb lapsed sellisesse olukorda panna, pakkuda palju elulisi ja praktilisi väljakutseid ning ülesandeid.
Toomas Kruusimägi lisas: „Asi on lihtsam, kui mõtleme. Kui tahame riskivalmidust kasvatada, siis tuleb mõelda, kas ülesanded igas ainekavas ka seda teevad. Teiseks, seda peaks tegema grupina, mitte igaüks ei pea leiutama jalgratast“.
Eesti Lapsevanemate Liidu liige Hillar Lõhmussaar tõi välja, et väline motivatsioon ei kasvata sisemist. Teda toetas ettevõtlusõppe õpetaja Elbe Metsatalu, selgitades, et oluline on sisemise motivatsiooni õpetamine, mitte selle ära võtmine. „Noori tuleb ette valmistada ka ebaõnnestumisega toimetulekuks ning edu nimel pingutamiseks. Läbi eluliste tegevuste ja pingutuste on kõige parem teadmisi, oskusi omandada. Õpilasfirmas tegutsedes õpitakse ettevõtlust ja arendatakse ettevõtlikkust, oskusi elus toimetulekuks. Riiklik õppekava annab võimalusi, iseasi, kas kool ja õpetajad tahavad ja julgevad senist õpetamist muuta.“
Võru Gümnaasiumi direktor Karmo Kurvits rõhutas, et ettevõtlikkus on hoiak, mida saab arendada läbi õpetaja ja lapsevanema eeskuju. „Ettevõtmatu inimene ei saa kujundada ettevõtlikku hoiakut,“ selgitas Kurvits.
Ants Sild tegi arutelu lõpus ettepaneku: „Peame saama tööandjad ja koolid teineteisele  lähemale. Igal koolil võiks olla paar ettevõtet, kellega tehakse regulaarselt koostööd, et noored saaksid rohkem praktiseerida, harjutada, tutvuda. Loomulikult on see ettevõtjale lisakoormus, kuid ka võimalus järelkasvu arendamiseks.“
Sotsiaaldemokraatliku Erakonna esimees Jevgeni Ossinovski tõdes samuti, et inimesi, kes oleksid valmis tulema oma kogemust jagama, on palju. Selline tegevus võiks muutuda süsteemsemaks ja olla üks osa õppe praktilisemaks muutmiseks.


5 mõtet, kuidas erinevad osapooled saavad panustada ettevõtlike noorte kujundamisse:
Koolijuhi ülesanne on tagada õpetajate enesearendamise võimalused uuenduslike metoodikate omandamiseks ning julgustada ja toetada nende kasutamist.
Õpetaja võimuses on teha tunnid eluliseks ja huvitavaks, selleks vajalikke metoodikaid omandades ja võimalusi otsides, vajadusel kooliväliseid partnereid kaasates. Õppimise märksõnaks on learning by doing ehk tegevuspõhine praktiline õpe.
Ettevõtjad, kes on valmis oma teadmisi ja kogemusi jagama, tuleb koolidesse kutsuda.  
Ettevõtete ja koolide koostöö võiks muutuda süsteemsemaks.
Noored tunnevad puudust elulisi oskusi pakkuvast haridusest ning on valmis uuenenud õpikäsitluseks.
Lapsevanemad saavad alati olla koolidele koostööpartneriteks - tutvustada enda töövaldkonda/ettevõtet noortele ning aidata sellega muuta õpet praktilisemaks. Lapsevanem peab toetama noorte sisemist motivatsiooni ja ettevõtlikkust.


Arutelu korraldasid:
Huvitav Kool
Ettevõtlusõppe programm Edu ja Tegu
Võrgustik Maakondlikud Arenduskeskused
Eesti kaubandus-Tööstuskoda
Ettevõtlusõppe programmi toetavad Euroopa Sotsiaalfond ning Haridus- ja Teadusministeerium.

reede, 21. september 2018

Koolirõõm – kas ja kus ta peidus on?

Iti Pällin, ettevõtja ja 3 lapse ema
Foto: erakogu, kasutamine autori loal


Kuulsin kunagi raadiost, kuidas üks kristlik perekond ütles lause: „Enne laste saamist oli meil kuus erinevat teooriat, kuidas lapsi kasvatada. Nüüd on meil on meil kuus last ja mitte ühtegi teooriat.“ Ka koolirõõmuga on nii, et teooriaid ja ideid on ju meil kõigil, aga kui oled kaks nädalat 30 lapse ees seisnud, ei pruugi neist palju järele jääda. Sellepärast: kui järgnevat loevad minu või minu laste õpetajad, siis palun mitte pahandada. Ma olen kõigile teile tegelikult lõpmata tänulik, et te ikka hakkama saate, kui ka kõik teooriad koost lagunevad. 


Mulle endale ei meeldinud koolis käia, ehkki sain kaaslastega läbi, õppisin hästi ja olin hea sportlane. Mis mulle siis ei meeldinud? Ärkama pidi liiga vara (see ei sobi mulle ka praegu), olin hommikul väsinud ja unine, kool ei tundunud põnev, tegin lihtsalt oma õppetükid ära. Mis mind koolis rõõmustasid, olid kunstiõpetus ja käsitöö – voolida ja maalida tundus  nagu seitsmes taevas. Kahjuks maal kunstiringe polnud… Teine tore asi oli muusikatund ja ma olen siiani tänulik väikese maakooli õpetajale, kes meid kord ka laulupeole viis. Olin paljudes asjades küll tubli, aga keegi koolis ei tegelenud minu tugevuste arendamisega, välja arvatud kehalise õpetaja, kes meid küll võistlustele viis, aga samas karjus meie peale viisil, mis koolirõõmu ära nullis.

Keskkool oli juba toredam – olin tulnud pealinna spordikooli, toimusid trennid ja laagrid. Aga õppimise osa jäi sama igavaks mõne üksiku erandiga nagu inspireerivad kunstiajaloo ning kirjanduse tunnid. Võib öelda, et mul puudus koolirõõm, sest harva suutis koolis mind miski innustada. Ma ei saanud piisavalt inspiratsiooni, mul ei tekkinud seoseid ega põnevat tervikpilti.

Foto: erakogu, kasutamine autori loal
Kui mu kolm last kooliteed alustasid, selgus minu üllatuseks, et koolis pole vahepealse ajaga palju muutunud. Ikka peab tõusma vara ning materjali läbi töötamine on suhteliselt tuim ja igav töö. Ikka on nii, et mõned õpetajad on väga toredad, mõned mitte nii toredad ja mõni üldse mitte tore. Ja nagu selgub, ei ütle ka minu lapsed, et neile meeldib koolis käia. Nende sõnul on siiski asju, mis teevad kooli „okeiks“ – sõbrad, ringid ja huvitegevus kooli juures. Ses suhtes on lapsed minust õnnelikumas seisus, et nende kool pakub taskukohase hinnaga eriti palju erinevat huvitegevust. Pilliõpe, kokandus ja puutöö – need kõik toimuvad kooli juures, on osa koolist ja aitavad muuta koolis käimise meeldivamaks.

Aga kool ise? Võrreldes minu ajaga teevad õpetajad tegelikult vahel väga ägedaid asju, aga miskipärast ütlevad lapsed ikka, et kool on igav. Võib-olla on see paratamatu, sest kõik muu ju ongi põnevam. Kui üldse kuskilt koolirõõmu juurde saaks, siis mulle tundub, et igas lapses peaks üles leidma selle ühe asja, milles just tema hea on. Kui see ei ole õppimine, sport, muusika ega kunst, siis äkki ta on hästi tore ja meeldiv kaaslane? Äkki on tema see, kes alati teistele appi läheb või on ta hea eestvedaja, julge ja riskialdis ning valmis alati, pea ees, seiklustesse tormama. Lõpuks me ei tea, mis hiljem elus enam rolli mängib, kas head hinded koolis või isikuomadused, mis aitavad edukad ja vajalikud kodanikud olla. Mulle tundub, et igas õpilases tema tugevuse märkamine ja arendamine on õpetajatele üks suuremaid väljakutseid ning arvestades laste arvu klassides ka  pööraselt keeruline. Kuigi mu laste praegune kool on väga tore, siis kindlasti oleks nende unistuste koolis lisaks rohkemale liikumisele ja õuesolemisele ka natuke vähem lapsi klassis.

Uudistest kuulsin äsja, et meid on tabamas kohe õpetajate põud. See viis mind mõttele, et võib-olla alustasingi mõtisklusega valest otsast: võib-olla peaksime kõigepealt mõtlema, kuidas tekitada koolirõõmu õpetajates? Kogu aeg räägitakse sellest, kuidas lapsevanem peab endale aega võtma, et olla enda lapsele hea ema või isa, aga sama kehtib ju ka õpetaja kohta! Kui õpetaja ise on rõõmus, siis ta ongi inimene, kes suudab lastes koolirõõmu tekitada. Seega hoidkem õpetajaid ja meie lapsed on hoitud!