reede, 10. august 2018

Haridus 2.0 täitsa otse koju kätte!

Mine tea, võib-olla on haridus 2.0 veebipõhine ja täiesti virtuaalne. Haridus 2.0 Arvamusfestivalil ala selle poole igatahes pürgib. Otseülekannet mõlema päeva aruteludest saab vaadata Huvitava Kooli blogist.

VAATA OTSEÜLEKANNET SIIT!

Hääd nautimist. Kirjuta oma mõtted ja tagasiside meile Facebooki või blogisse kommentaariumisse.

neljapäev, 26. juuli 2018

Õpime mängides!

Mäng on igal pool meie ümber – mängitakse reisides, õppides ja sõpradega aega veetes. Mängude tähtsusest on aru saanud ka tööandjad, kes kasutavad mängustamist, et oma töötajaid motiveerida. See toimbiv väga hästi, sest mängida on lõbus ning mis võiks olla toredam kui lõbus töö?  Lisaks lõbule on enamasti  mängus ka väljakutseid, mis tekitavad hasarti. Väljakutsed omakorda sunnivad meid oma tavakäitumist muutma, et jõuda edukamalt sihile - toimub õppimine. Ka koolis on palju mängimist. Õpetajad üritavad iga päev leida viise, kuidas õppimist ja väljakutseid huvitavamaks muuta. Ehk on mängustamine see võluvits?

Tartu Ülikooli haridusinnovatsiooni magistrandid  Klaarika Prii ja Pirgit Saar on kokku pannud õpetliku video mängustamisest ning vaadanud täpsemalt sisse VEPA Käitumisoskuste Mängu pakutavatesse võimalustesse.

    

Kui sind hakkas mängimine ja mängustamine huvitama, siis kuula lisaks Kaspar Kruubi Hariduskonverentsi ettekannet  Õpi- ja töömotivatsioon mängu .

teisipäev, 24. juuli 2018

Osale ettevõtlikkuskonkursil!

Ettevõtlusõppe programm Edu ja Tegu kutsub 7–26aastaseid õppivaid lapsi ja noori ettevõtlikkuskonkurssist osa võtma. Osalemiseks tuleb esitada konkursile enda või oma meeskonna ettevõtlik tegu.

Ettevõtlik tegu võib olla ettevõtlus klassikalises mõttes ehk äritegu, kus osaleja pakub omaloodud teenust või toodet ja keegi ostab seda. Aga see võib olla ka sotsiaalne tegu, mis aitab lahendada mõnda kogukonna, linna, valla või riigi probleemi. 

Mõlema kategooria puhul on oluline, et tegu oleks uudne, oluline ja eluline ning pakuks leidlikke ja nutikaid lahendusi. Võistlustulle ei astu ideed, vaid teod, see tähendab, et ideed peavad olema esitamise ajaks osaliselt või täielikult ellu viidu
Ettevõtlikud teod on konkursile oodatud kuni 14. septembrini 2018.
Hindamine toimub kolmes vanuserühmas: 7-10-aastased, 11-15-aastased ja 16-26-aastased. Žürii hindab teo olulisust, läbimõeldust ja teostust, uuenduslikkust ja potentsiaali tulevikus ning tegijate meeskonnatööd.

Tööde esitamiseks tuleb täita veebivorm, lisada kuni 10 pilti või kõige rohkem 5 minuti pikkune videopilt töö käigu kohta.

Võitjad kuulutatakse välja novembris. Iga vanuserühma parimad saavad osaleda just neile korraldatud inspiratsioonipäeval oma ala tippu kuuluvate ettevõtjatega. Lisaauhindadeks on tasakaaluliikurid, muusikamängijaid, kõrvaklapid jm, kõigi finalistide vahel loositakse välja elektriroller Stigo.
Lisainfo
Konkursi tingimused 
Ettevõtlusõppe programm 
OSALEMISVORMINI jõuad lihtsalt ka SIIT


neljapäev, 19. juuli 2018

Haridus 2.0 Arvamusfestivalil

10.-11. augustil toimub Paide Vallimäel taas Arvamusfestival, mis on mõttevahetuspaik erinevate Eesti oleviku ja tuleviku jaoks oluliste küsimuste arutamiseks. 

Tänavuse Arvamusfestivali ühed põnevaimad arutelud sünnivad Haridus 2.0 alal, kus kahe päeva jooksul toimub seitse inspireerivat mõttevahetust haridusega seotud teemadel. Aruteludega otsime vastuseid küsimustele, millist haridust vajab Eesti riik ja ühiskond järgmiseks sajaks aastaks ning kuidas igaüks saab selle kujundamisse panustada.Kõige värskem info arutelude kohta koguneb Facebooki ürituse alla: Haridus 2.0
Kava
💡 10.08 / 14.00-15.30 / Digimuutuv kool

Maailm muutub ning oskused, mida tulevikus vajame on uudsed. Sellega seoses peaks ka kool muutuma. Üha enam otsitakse uutmoodi lahendusi, mis aitaksid tõhusamalt õppida ja õpetada. Õpetajaid julgustatakse kasutama õppetöös rohkem digivahendeid, sest “õpilased on nagunii kogu aeg nutimaailmas”. Kas kool peaks õpilastele nutimaailma järgnema või pigem õpetama neid ka ilma selleta toime tulema? Kas nutisõltuvus on reaalne oht? Kas kõike saab kogu aeg guugeldada või peaks mõned asjad peas olema?

Arutelu toimub grupitööformaadis, mille juhatavad sisse avakõned nutimaailma võimalustest ja ohtudest. Osalevad Margus Pedaste ja Kristi Vinter. Haridus- ja Teadusministeeriumi esindab kantsler Tea Varrak ning osaleb HITSA juht Heli Aru-Chabilan. 

Korraldab Tartu Ülikooli haridusteaduste instituut.
Ürituse info veebis

💡 10.08 / 16.00 – 17.30 / Kaasav haridus – päästerõngas või kivi kaelas?

Kaasava hariduse idee on hea, kuid me pole Eestis veel küpsed idee rakendamiseks. Arutelu otsib vastuseid küsimusele: mida ja kellel tuleks teha, et saada küpsemaks? Mida üldse tähendab kaasav haridus? Kuidas jagada häid kaasava hariduse praktikaid, mis juba Eestis olemas on? Kuidas tagada kaasava hariduse ühtlus üle Eesti? Millist muutust vajab õpetajate ettevalmistus? Kuidas kujundada erivajadusteta laste ja nende vanemate hoiakud? Arutelu on suunatud nii tavaliste kui ka puudega laste vanematele, pedagoogidele ja poliitikutele. Idee on ühiskonna sallivuse ja teadlikkuse tõstmine.

Arutelu toimub paneeldiskussiooni formaadis. Osalevad Anneli Habicht (Eesti Puuetega Inimeste Koda), Piret Liba (HTM), Liis Reier (õpetaja TPL, Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskus), Anu Pikamäe (HEV-koordinaator, sotsiaalpedagoog), Zenja Volohhonskaja (MTÜ Eriline maailm, puudega lapse vanem). 

Korraldab MTÜ Eriline Maailm ja Astangu Kutserehabilitatsiooni keskus
Ürituse info veebis

💡 10.08 / 18.00 – 19.30 / Igasse kooli oma ÕNNEalajuhataja

Kuidas teha nõnda, et kõigil oleks hea koolis olla? Mis tõstaks õpilaste koolirõõmu? Kuidas saaks pere või kogukond koolielu arendada? Arutelu eesmärgiks on mõelda õppimiseks soodsa ruumi – õppekeskkonna - loomisele. Seda kujundavad inimesed, atmosfäär ja koolis kokku lepitud käitumisreeglid. Arutelu käigus koostatakse ühiselt õnnealajuhataja ametikirjeldus, mis tagab nii õpilastele kui ka õpetajatele hea koolikeskkonna. Me teame, et õppida saab klassis ja koridoris, õues ja internetis, kodus ja kooliteel. Kuidas luua koolis õppimist toetav õhkkond, mis kutsub õppima, uurima, liikuma, suhtlema või süvenema?

Arutelu toimub paneeldiskussiooni ja publikut kaasava ajurünnakuna. Osalevad Ott Oja (TLÜ kooliarendusekspert), Liisa Ringo (Avatud Kool), Helen Voogla (Eesti Noorte Vaimse Tervise Liikumine), Dagmar Kutsar (Tartu Ülikool), Kristiina Treial (Kiusamisvaba Kool), Katri Lamesoo (Tartu Ülikooli haridusuuenduskeskus), Mihkel Rebane (HTM).

Korraldab Peaasi ja Tartu Ülikooli haridusteaduste instituut
Ürituse info veebis

💡 11.08 / 12.00 – 13.30 / Haridus 2.0 – milline uuendus tuleks installida?

Kuhu peaks Eesti haridus jõudma järgmise 10-15 aasta jooksul? Millised globaalsed ja kohalikud muutused ning trendid seda mõjutavad? Kuhu oleme jõudnud praeguse strateegia? Millised on olnud meie edusammud ja mis vajab veel tööd? Mis on kõige olulisemad sammud, mida saame teha täna Eesti hariduses, et meie 200. sünnipäevaks oleks Eesti parem paik? Arutelu eesmärgiks on kuulda kõikide erakondade haridusvaldkonna visioone aastani 2035. Omapoolse visiooni loob ekspertgrupp. Ideed koondatakse ning esitatakse Haridus- ja teadusministeeriumile uue Eesti haridus- ja teadusstrateegia 2020-2035 sisendiks.

Arutelu toimub avatud ruumi aruteluna. Osalevad Mailis Reps (Keskerakond), Priit Sibul (Isamaa), Jevgeni Ossinovski ja Toomas Jürgenstein (SDE), Robert Kiviselg (EKRE), Mihkel Kangur (Eestimaa Rohelised), Reformierakond, Vabaerakond. 
Ekspertgrupp: Tartu ja Tallinna Ülikooli teadlased, õpilased ning koolijuhid

Korraldab Tartu Ülikooli haridusuuenduskeskus ja Haridusinnovatsiooni keskus
Ürituse info veebis 

💡 11.08 / 14.00 – 15.30 / Kes peaks otsustama, mida peaks õppima?

Millist haridust ja kellele vajab Eesti riik ja ühiskond järgmiseks sajaks aastaks? Kas tänane kool annab järgmisele generatsioonile tööturule vastavad oskused? Milliseid sotsiaalseid oskuseid õpivad noored täna ja millistele peaksime keskenduma tulevikus? Millisel staadiumil otsustame suurema osa sellest, mida õppida? (HTM/kool/õpetaja) Kuidas tagame ühetaolise õpitava info kättesaadavuse ja õpikvaliteedi eri piirkondades?

Arutelu toimub miniväitluste formaadis, mis avavad erinevaid tahke. Osalevad Mailis Reps (haridus- ja teadusminister), Marcus Ehasoo (Eesti Õpilasesinduste Liit, juhatuse esimees), Andrei Korobeinik (ettevõtja), #OSKA esindaja Priit Kruus (TLÜ õppejõud).

Korraldab Eesti Õpilasesinduste Liit
Ürituse info veebis

💡 11.08 / 16.00 – 17.30 / Kui kergendaks koolikoormat?

Üld- ja huvihariduse lõimimine. Õpilaste koolikoormus on suur ja päevad väga pikad, kui lisaks koolile käiakse veel huviringides, trennides või tööl. Samas tegeletakse ainetundides mõnikord teemadega, mida õpilane on juba kuskil mujal omandanud ja seejuures võib-olla isegi efektiivsemalt kui koolis. Kas õpilasel, kes on õppinud aastaid muusikakoolis, on vajalik käia koolis muusika ainetunnis? Millises mahus peaks läbima kehalise kasvatuse aineprogrammi õpilane, kes käib kooli kõrvalt kahes-kolmes erinevas trennis? Kas mõnede läbivate teemade ning 21. sajandi oskuste (näiteks loovus, suhtlemine ja koostöö) omandamine on noorsootöös efektiivsem kui koolis? Kas õpilasel peaks olema suurem vabadus asendada valikaineid endale sobivate ja huvipakkuvate programmidega noorteasutustes? Kuidas seda kõike korraldada? Missugune oleks ideaalne lahendus? Sisend läheb taaskord nn hariduse rohelise raamatu ettepanekuks.

Arutelu toimub paneeldiskussiooni ja publikut kaasava ajurünnakuna. Osalevad Saara-Katri Laan (Tartu Jaan Poska Gümnaasiumi ja Heino Elleri nimeline Tartu Muusikakooli ühisõppekava õpilane), Mailis Reps (haridus- ja teadusminister), Lapsevanemate Liidu esindaja

Korraldab TÜ haridusteaduste instituut
Ürituse info veebis

💡 11.08 / 18.00 – 19.30 / Kuidas teha nii, et suurepärase matemaatika ja kirjaoskusega noored ei feiliks päriselus?

PISA 2015 järgi on Eesti kooliõpilaste tase maailma parimate seas ja Euroopa absoluutses tipus, kuid ainult kõrged teadmised matemaatikas või emakeeles ei taga elus hakkamasaamist. Millised on võimalused rikastada õppetööd nii, et koolisüsteem “kasvataks” julged, tegusad ja ettevõtlikud noored, kes süsteemide kritiseerimise asemel ise lahendusi pakuvad? Miks ettevõtlike noorte kujundamine lasteaiast-algkoolist ülikoolini tundub elementaarne tegevus, kuid reaalsuses ei ole seda?

Arutelu toimub “Suud puhtaks” saateformaadina, mida juhib Urmas Vaino. Osalevad Koolijuhid, tööandjad, ettevõtjad, õpetajad, teised hariduse edendajad, loomulikult noored ise. Sõna saab sekka öelda ka publik. 

Korraldab Ettevõtlusõppe programm Edu ja Tegu, võrgustik Maakondlikud Arenduskeskused, Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, Huvitav Kool
Ürituse info veebis


Lisaks haridus 2.0 alale leiab haridusteemasid ka teistelt aladelt. 

💡 10.08 / 16.00 – 17.30 / Ühine keel – vene keele roll ja eesti- ning venekeelsete noorte ühine mõtteruum

Vene keel on nii mõnegi eesti lapse jaoks nagu veskikivi kaelas, samas kui nii mõnigi vene laps ei saa koolis eesti keelt õpitud nii hästi nagu sooviks. Kas selline olukord on jätkusuutlik ja mida teha, et seda parandada? Kas eesti ja vene lastel on olemas ühine info- ja komberuum? Arutelu toimub 60min eesti keeles (ülekandega ETV ja ETV+) ning 30 minutit vene keeles (ülekandega ETV+).

Osalejad: President Kersti Kaljulaid Irene Käosaar, Integratsiooni Sihtasutuse juhataja Tatjana Kiilo, haridusministeeriumi analüüsiosakonna asejuhataja Jevgeni Ossinovski, SDE esimees
Ürituse info veebis

💡 10.08 / 15.00- 16.00 / Kaks keelt ühe katuse all: kui Katrin ja Katja käiks ühes koolis (RUS sünkroontõlge)

Keelebarjäär, ajalugu, erinevad inforuumid… Need on kõige enam levinud põhjused, kui räägitakse ühiskondlikust lõhestumisest eestlaste ja venelaste vahel. Aga mis siis, kui algpõhjus on hoopis betoonseintes kahe erineva kogukonna vahel? Jevgeni Ossinovski ja Katri Raik arutlevad uue põhikooli kontseptsiooni üle koos ekspertide ja festivali külalistega. Kas ühtne kool ühendab Eesti inimesi? Kas ja kuidas mahuvad kaks keelt ühe katuse alla? Kas inimesed on selleks mudeliks valmis ning mis on alternatiivsed lahendused? Kakskeelset arutelu modereerib Katerina Danilova ning selle tulemusel plaanitakse moodustada ekspertrühm, mis tegeleb Eesti ühtse kooli plaani väljatöötamisega.
Ürituse info veebis

💡 11.08 / 14.00 – 14.30 / Suhtle vabalt - kiusuvabalt!

Eestis on iga 5. laps kiusamise ohver ning kiusamisel on pikaajalised negatiivsed mõjud nii ohvrile kui ka kõrvalseisjatele, kiusajatele endile ja riigile laiemas plaanis. Rootslased on välja arvutanud, mitu miljardit eurot kiusamine ühiskonnale maksma läheb. Kiusamist saab ennetada ja kiusamist saab ka edukalt peatada, kui seda juhtub - ja inimeste maailmas juhtub. Arutleme, mida üldse tähendab kiusuvaba suhtlus(kultuur)? Kuidas seda õppida ja õpetada?
Ürituse info veebis

💡 11.08 / 15.30 – 16.30 / Piirideta, anonüümne, eikellegimaal – koolikiusamine nutiajastul

Piirideta kiusamine, ehk kiusamine ei lõpe sellega, kui laps koolipäeva lõpetab ja koju läheb, see jätkub suhtlusvõrgustike vahendusel. Üks vemp või nali (pildi või video kujul) võib väga kiirelt väga kaugele levida. Anonüümne kiusamine, ehk me ei näe teise inimese nägu, hääletooni, kehahoiakut. Eikellegimaa ehk kes vastutab, õigluse jalule seab, milline on kooli roll? Keeruline on õpetajatel sellega tegelda, kui ta ei näe, ei kuule, sageli pole tõendeid. See oli niigi keeruline varem, sest kiusamine on alati olnud varjatud, ent nüüd on see veel raskem. Kas see on üldse kooli vastutusala, kui toimub koolivälisel ajal ja kodudes? Kui ei ole, siis kelle vastutus see on? Veebikonstaabli? Vanemate?
Ürituse info veebis

esmaspäev, 16. juuli 2018

Majandusõpe kasvatab õpilastes ettevõtlikkust

Silja Enok, Vändra Gümnaasiumi õpetaja

Vändra Gümnaasiumis algab majandusõpetus 1. klassist ja kestab põhikooli lõpuni, gümnaasiumis on see üks valikkursustest. Lähemalt kirjutab Vändra Gümnaasiumi õpetaja Silja Enok.

Hariduses ei ole võõraid muresid. Kõigil meie kaaskodanikel võiks olla roll õpilaste suunamisel ja arendamisel. Ühelt poolt vajab meie kool toimivat suhetevõrgustikku, head sidet ülejäänud ühiskonnaga. Teisalt vajavad meie kaasmaalased selget arusaamist sellest, kuidas elab tänane Eesti kool ja kuidas nad saavad meie haridusele toeks olla.“ President Toomas Hendrik Ilves külalisõpetajate rollist Eesti Õpetajate Liidu konverentsil 2012

Vändra Gümnaasiumis alustasime algklasside majandusõppega juba 1994. aastal. Läks veidi aega, enne kui mõistsime, mil määral rikastame oma tunde, kui avame klassiuksed uutele õpetajatele, näiteks ettevõtjatele ja vilistlastele.

Ettevõtlikkus määrab meie kõigi heaolu, seda peab ärgitama, koos otsustus- ja vastutusjulguse kasvatamisega. Meil Vändra Gümnaasiumis algab majandusõpetus 1. klassist tunniplaani-tunnina ja kestab põhikooli lõpuni, gümnaasiumis on see üks valikkursustest. Majandusõppes kasutame Junior Achievement Eesti programme ja õppematerjale. Lisaks majandusõpetuse tundidele korraldame teemapäevi, eesmärgiga aidata õpilastel mõista igapäevaelu ja karjääri seotust koolis õpituga. 

Juba kuuel aastal oleme pidanud ettevõtlus- ja karjääripäevi, kus erinevate elualade esindajad on tutvustanud oma haridusteed, karjäärivalikuid ja seda kuidas koolis omandatu on aidanud elus edasi jõuda. Ettevõtjad on viinud läbi töötube, õpilased-õpetajad käinud firmades õppekäikudel ja olnud praktikal. Ettevõtlus- ja karjäärinädalatel on tähtis roll kohalikel ettevõtjatel, meie vilistlastel ja kogukonna liikmetel.

Ettevõtlusnädalate suursündmuseks on aulaloengud, kus õpilased kõrvuti kohalike ettevõtjatega osalevad kutsutud esinejate inspiratsiooniloengutel. Peaesinejat valides oleme lähtunud karjäärinädala teemast ja ainevaldkonnast, mida oleme soovinud õpilastele tutvustada. Loenguid on pidanud Marek Helm, Meelis Atonen, Mart Noorma, Volli Kalm, Tõnu Esko, Mart Kalm. 

Majandusõppe ja kogu õppetöö üks sõnastatud eesmärke on koostööoskuste arendamine. Ettevõtlus- ja karjääripäevad on toimiva ja areneva koostöö hea näide. Ettevõtlusnädalate teemade valik on aja jooksul kasvanud lähemast ümbrusest kaugemale, kodusest ettevõtlusest geeni- ja kosmosetehnoloogiani. 

Alustasime üsna traditsiooniliselt, kui võtsime eesmärgiks tuua lapsevanemad ja kohalike ettevõtete juhid kooli oma tegemisi tutvustama. Korraldasime õpilastega laada, mille tulu toetas klassiekskursioonide korraldamist. Aasta hiljem liikusime elustiili ettevõtluse juurde. Näiteks rääkisime hobidest, millest on aja jooksul või olude sunnil kujunenud kellegi elukutse. Õpilaste soovil rääkis Raio Piiroja avameelselt elukutselise sportlase tööst ja sellest, kuidas ta profikarjääri lõppedes oma kalastusharrastusest uue ameti sai. Oleme otsinud esinejad, kelles õpilased eeskuju võiks näha. Siiani on noorim esineja olnud vormelisõitja Ralf Aron, kes meile külla tulles oli ise alles gümnasist.

Vändra 500. juubeliaastal pühendusime kodukandi ajaloole. Tõime koduloo kaudu esile vändralaste ettevõtlikku meelt alal hoidnud seosed. Kuna kuulsad vändralased Jakobson ja Koidula olid Eesti 500- ja 100-krooniste „tunnusnäod“, kutsusime Siim Kallase rääkima Eesti kroonist, aga ka Eestis, Euroopas ja maailmas toimuvast. Ettevõtlusnädalale panid õla alla väga paljud kohalikud ettevõtted, toimusid õppekäigud Vändra asutustesse ja ettevõtjate tunnid õpilastele. Aastapäevaks välja antud kultuurikalender andis ainest koduloolise maastikumängu läbiviimiseks, kus kontrollpunktid olid juubeliaasta tähttegelastega seotud paikades. Sellest algatusest said sportlikku ajaloorõõmu kõik soovijad.

2016. a. karjääripäevadel tutvustasime ettevõtmisi, kus õnnestumise eeldus on loovus ja tulemus eeskätt rahulolu, positiivne emotsioon või eneseteostus. Ettevõtlusest saadav tulu lubab nautida kunsti, muusikat, teatrit, kirjandust. Ja kuidas mõõta nii olulist õnnetunnet? Õpilased soovisid kohtuda ka muusiku, kunstniku või ajakirjanikuga. Soovid said teoks, loomingulise ettevõtlikkuse tutvustamine oli põnev nagu ka peaesineja Mart Noorma loeng sellest, mis teeb inimese õnnelikuks või mida talle endale on pakkunud tudengisatelliidi Estcube programmi ja teadussaate Rakett 69 vedamine.

Paaril aastal oleme esinejate kutsumise sidunud kodanikualgatusega Tagasi Kooli. Oma kodukooli tulid esinema Tartu Ülikooli rektor Volli Kalm ja aasta noorteadlane Tõnu Esko. Tõnu Esko avas geeniteaduse keerulist teemat nii kaasavalt, et suutis äratada igas eas kuulajate tähelepanu. Parim tagasiside on ühe 2. klassi tüdruku otsus pärast noorteadlase loengut valida Tartu Ülikooli loodusmuuseumis oma lemmikobjektiks DNA ahelat tutvustav eksponaat ja plaan geeniteadlaseks saada.

Sel aastal kutsusime need kuus kooli, kes lisaks gümnaasiumile olid valmis end tutvustama ka alg- ja põhikooli õpilastele. Eesti Kunstiakadeemia korraldas Mart Kalmu sõnul suisa Vändra dessandi. Rektor tuli ise kohale ja tõi kaasa kümned üliõpilased, kes töötube korraldasid.

Alatest 2017 aastast teeme koostööd ettevõtlusõppe programmiga Edu ja Tegu. Meie majandusõpetaja on osalenud Edu ja Tegu programmi raames ettevõtlikkuspädevuse õppeprotsesside kirjelduste loomisel ja rakendamisel. Maagümnaasiumis näeme kooli ühe tervikuna ja ka ettevõtlikkust toetavad tegevused ning majandusõpetuse tunnid toimuvad kõigis kooliastmetes. Uue algatusena võtavad meie algklassiõpilased ja gümnasistid üheskoos osa koolinoorte äriideede konkursist Bright Minds.

Iga uus tegu on väljakutse. Vändra Gümnaasiumis on ettevõtlusõpe ja sellega seotud sündmused muutunud traditsiooniks. Oleme karjääripäevade elluviimisel palju õppinud, teame kuidas külalisi kaasata, koolijuhte innustada ja kolleege koostööle motiveerida. Kuigi alustades seda ei oodanud, oleme väga rõõmsad, et meie vilistlased on soovinud oma kooliga sidet hoida. Et tegu saadaks edu, vajame toetajaid, kes meiega ühiseid väärtusi jagavad. 


Artikkel ilmus ettevõtlusõppe programmi "Edu ja tegu" tutvustavas erilehes 4. mail 2018.

reede, 13. juuli 2018

Kui klassiruum jääb kitsaks. Muuseumipedagoogika - NÕK 1990-test aastatest.

Kaja Visnapuu, Tartu Ülikooli haridusinnovatsiooni magistrant

Tänapäevases, muutunud ja muutuvas õpikäsitluses on muuseumil nii kultuuriasutuse kui avatud õpikeskkonnana oluline osa elukestva õppe toetamisel kogu inimese elukaare vältel. Taasiseseisvunud Eestis on paarikümne aasta jooksul toimunud olulised arengud nii üldises ajalookäsitluses kui muuseumide sisus ja vormis, elust enesest tulenev vajadus aja- ja kultuurilugu aktiivselt taasmõtestada (Kõiva 2006, Raisma 2009), kajastudes nii väljapanekutes kui erinevate sihtrühmade vajadustega arvestamisel.
Mitmekesistunud ja arenenud on muuseumide haridustegevused suundumusega konstruktivistliku õpikäsitluse suunas, kus igaüks saab ise olla aktiivne teadmiste omandamisel, kogemuste saamisel ja mõtestamisel. Muuseumide haridustegevused on diferentseerunud ja eakohastunud. Lisaks traditsioonilistele, pigem täiskasvanuile mõeldud ekskursioonidele, pakutakse laste- ja noorterühmadele võimalusi osalemiseks erinevates muuseumitundides, õpitubades ja laagrites; peredele korraldatakse temaatilisi perepäevi (Visnapuu 2015).
Haritud inimese ellu kuulub ka teadlikkus ja harjumus muuseumeid kui mäluasutusi teabe-, õppimise-, elamuse- ja inspiratsiooniallikat külastada, alustades sellega juba eekoolieas.

Muuseum kui kultuuriasutus ja avatud õpikeskkond
Kultuur on keeruline ja mitmekihiline nähtus inimühiskonnas, mis avaldub nii aineliselt kui vaimselt ehk teisisõnu: kultuur on inimkonna elamise ja olemise viis. Kultuuriruum on seotud tihedalt keskkonna mõistega. Keskkond on kõik see, mis meid füüsiliselt ümbritseb ja kõik see, mida me vaimselt enda ümber loome. ( Vooglaid 2009).

Muuseumikeskkond on omamoodi unikaalne, tähenduslik ruum, mis on üheaegselt segu autentsusest ja kunstlikkusest, tõepärasest ja fiktsionaalsest. Kui õpikeskkonnana võib üldisemas plaanis defineerida õppimist mõjutavate tingimuste kogumit (Eensaar, 2003, 30), siis muuseumikeskkonna kontekstis on täpsem kasutada käsitlust, mis mõistab õpikeskkonda kui avatud, autentset keskkonda, kus õppijad saavad vabalt erinevate ülesannete ja probleemidega tegelda, kus on sotsiaalselt toetav õhkkond kognitsiooniks, mis aitab õppijail arendada oma arusaamu ja oskusi, sealhulgas probleemide lahendamist (Korhonen, 2004, 100, viidatud Visnapuu 2011). Seega saab muuseumide loodud füüsiline ruum ja vaimne õhkkond koos juhitud hariduslike tegevustega toimida kultuuris kasvamist toetava avatud (õpi)keskkonnana.

Eestis muuseumides on haridustegevuse üldmõistena kasutusel termin „muuseumipedagoogika“, mille all mõistetakse elukestvat õpet kogu elukaare kontekstis- hõlmates sihtrühmi lastest vanuriteni. Muuseumipedagoogikat (ing museum pedagogy, saksa Museumspädagogik) on Eesti muuseumihariduse sõnaraamatus on defineeritud kui muuseumihariduse osa, interdistsiplinaarset, peamiselt museoloogia ja pedagoogika kokkupuutealal paikneva teaduslik-praktilise distsipliinina. (Sõnastaja 2015,11 ).
Muuseumipedagoogikal on kolm lähtekohta:
  • vahendada informatsiooni, süvendada arusaama muuseumi valdkonnast ja lisada uusi teadmisi,
  • toetada külastaja isikliku kogemuse ja elamuse saamist muuseumis, loovust ja tõlgendamist,
  • käsitleda ja avada muuseumi institutsiooni, ruumi ja kohana ( Kaitavuori 2006).

Seega pole muuseumipedagoogika põhiprintsiibiks mitte niivõrd otseselt nn koolitunni laadne õpetamine vaid pigem koostöine, suhtlev ja loovalt arutlev viis, õpetliku olukorra ja õppimist toetava tähendusliku keskkonna loomine (Siiner 2000). Lähtutakse loomuliku lõimingu tõhususest teadmiste omandamisel ning kasutatakse aktiivõppe meetodeid, erinevaid vahendeid ja muuseumikeskkonda ennast. Muuseumipedagoogika põhimõtteid näitlikustav õppimise püramiid/kolmnurk (Joonis 1), näitab kujukalt käisiliku isetegemise viisi rakendamise tõhusust.
õppimise üks olulisi komponente, toetamiseks.

Joonis 1. Õppimise püramiid (Abram, S. 2015)


Kuigi õppimist mõistetakse ja käsitletakse ühe enam õppija aktiivse suhte ja suhtlemisena (õpi)keskkonnas ja õpikeskkonnaga, ei ole neidsamu, juba Comeniuse ja Piaget poolt väljatoodud põhimõtteid, suudetud haridusevaldkonnas ikka veel täielikult omaks võtta ega rakendada (Hein 2002 ).

Nii nagu muuseum on avatud kõigile ühiskonna liikmetele, on muuseumihariduse sihtrühmadeks kõik vanuseastmed elukestvas informaal-, mitteformaal- ja formaalõppes. Just muuseumikeskkonna võimalusi, teadmiste elamusliku esitamise ja valdkondade loomuliku lõimimise oskusteavet kasutades on võimalik lapse elust ning ümbritsevast keskkonnast tulenev temaatika õppe- ja kasvatustegevuses loomulikuks tervikuks siduda, nagu näevad ette formaalhariduslikud õppekavad. Muuseumitundides on võimalik korraldada nii rühmategevusi kui võtta arvesse individuaalseid õpistiile, Howard Gardneri ( Garder 1993, 205- 211, Gadrner 1995,) väljatoodud erinevate intellektitüüpide vajadusi (vt ka Froyland , Visnapuu 2011, 10). Muuseumitunni saab koostada nõnda, et tegevust leidub nii mõistusele kui meeltele, on võimalik kombineerida erinevaid metoodikaid või metoodilisi võtteid selleks, et nii isiklik kui sotsiaalne õpikogemus oleks mitmekesisem, sügavam ja ka elamuslikum.

Viimastel aastakümnetel ajakohastatud Eesti muuseumides on võimalik valida individuaalseks tutvumiseks nii muuseumi väljapanekuid kui kasutada õppimise toetamiseks spetsiaalseid temaatilisi muuseumitunde (ajakiri Muuseum nr 1 (33) 2013), mida koostavad ja viivad läbi enamasti muuseumipedagoogid, aga ka tunnijuhid, giidid või teised muuseumitöötajad, kelle töö üheks osaks on haridustegevuste läbiviimine. Muuseumitund on haridusprogrammi allvorm, põhinedes näitusel, muuseumi kogudel või teistel objektidel ning teabel, mis seostuvad muuseumi valdkonna ja keskkonnaga. Muuseumitunnil on läbiviija ja kindel sihtrühm, eeskätt haridusasutuste õpilased, ta võib toetada riiklikku õppekava. Muuseumitunni teema ja õpieesmärgid on üldjuhul piiritletud, enamasti toetub muuseumitund kindlale kavale, kasutatakse mitmesuguseid (aktiivõppe) meetodeid, vahendeid ja materjale. (Sõnastaja 2015, 11). Muuseumitundi kavandatakse ja viiakse läbi ülddidaktika printsiipe arvestades ehk siis mõeldakse läbi :
  1. eesmärgid (milleks ?)
  2. sisu (mida ?)
  3. meetodid (kuidas ?) õpetada.

Tegevused kavandatakse eakohaselt, loogiliselt ja vaheldusrikkalt. Oluline on et elamuslikkus oleks tasakaalus ega kipuks varjutama teadmiste omandamist. Tähtis on parimal võimalikul viisil teemakäsitluse näitlikustamiseks ja toetamiseks kasutada muuseumikeskkonnast tulenevaid võimalusi. See on ka põhjus, miks mõne teemaga tegelemine võiks ja peaks just muuseumi või mõnes muus pärimuslikus või autentses keskkonnas toimuma. Õpetajale tuleb kasuks eelnev teadmine muuseumis eesseisvast, et ette valmistada ja häälestada muuseumikäiguks ka lapsi. Samuti on oluline muuseumis kogetu kinnistamine järeltegevustega lastaias või koolis. Muuseumid on sobivaks keskkonnaks ka keelekümblusele ja avastusõppele.

Küsitlused on näidanud, et need lastaiaõpetajad, kes on läbinud muuseumipedagoogika kursuse tasemeõppes, oskavad teadlikumat valida õppetööks sobivaid muuseumitunde ja teadvustavad muuseumit koostööpartnerina kui need lastaiaõpetajad, kes sellist koolitust pole saanud. Osad tegevõpetajad pole muuseumihariduse võimalustega ka kursis või kasutavad muuseumit õpikeskkonnana erinevatel põhjustel harva (Uusma 2016, 38). Muuseumitunde tihedamalt külastavad õpetajad leiavad muuseumist inspireerivaid mõtteid ja vajalikke teadmisi ka enda igapäevatööks ( Visnapuu 2009, 51).

Muuseum kui avatud õpikeskkond on võrdsustatud üldhariduskooli riiklikus õppekavas klassiruumis õppega, ka eelkooliealise lastasutuse õppekava võimaldab kasutada erinevaid õpikeskkondi väljaspool lasteaeda. Õppekäigud muuseumisse või mistahes avatud õpikeskkonda on täiendav võimalus erinevateks lõiminguteks, üldpädevuste ja väärtuskasvatuse toetamiseks.

Kasutatud allikad

  • Abram. S. The Learning Pyramid [2015, aug 16] http://stephenslighthouse.com/2010/02/26/the-learning-pyramid/
  • Eensaar, T. (2003). Elukestva õppe põhiterminoloogia inglise-eesti seletava sõnastik Euroopa komisjoni dokumentide põhjal. [Magistriprojekt] Tartu Ülikool. Filosoofiateduskond. Germaani-romaani filoloogia osakond [2016, dets, 30] http://andras.ee.h14.dbweb.ee/et/elukestva-%C3%B5ppe-s%C3%B5naraamat
  • Froyland, M. (s.a.)Mitmekülgsed tegevused arvukates tegevuspaikades MIKAT-teoreetiline raamistik muuseumipedagoogika jaoks [2015, aug 16] http://www.muzeologija.lv/sites/default/files/merethe_froyland_est.pdf
  • Gardener, H. (1993). Frames of mind: The theory of multiple intelligences. New York: Basic Books
  • Gardener, H. (1995). Reflections on multiple intelligences: Myths and messages. Delta Kappan
  • Hein, G. (2002). Learning in the Museum. Taylor & Francis
  • Kaitavuori, K. (2006). Muuseumipedagoogika riiklik arendamine ja võrgustamine. Soome museoloogia 2 . Jaotmaterjal. [2016, dets,30] http://www.finst.ee/07Akaitavuori.pdf
  • Korhonen, V. (2004). Contextual orientation patterns as describing adults’ personal approach to learning in a Web-based learning environment. Studies in Continuing Education, Vol. 26, No. 1, March 2004, 99-116
  • Kõiva, M. (2006). Muutustest muuseumikultuuris. Akadeemia 7, 1558 - 1608
  • Muuseum nr 1 (33) 2013 http://www.muuseum.ee/uploads/files/muuseum33.pdf
  • Raisma, M. (2009). Pärand ja perestroika. Muutused muuseumides 1980. aastate lõpul 1990. aastate alguses. Kunstiteaduslikke uurimusi. Erinumbri koostaja Randla, A. 18,3/4. Tallinn Eesti Kunsiteadlaste Ühing.
  • Siiner, T. (2000). Muuseumipedagoogikast. (Koost.)I. Rüütel. Pärimus pärijale. Tartu: Rahvuslik Folkloorinõukogu, Eesti Kirjandusmuuseumi etnomusikoloogia osakond, 94-99.
  • Sõnastaja. Eesti muuseumihariduse sõnastik (2015). Koostaja Eesti muuseumihariduse terminikomisjon. Võrguteavik [2016, dets, 30] https://www.digar.ee/arhiiv/et/raamatud/68692
  • Uusmaa, S.(2016). Lastaiaõpetajate teadlikkus muuseumiharidusest ja selle võimalusest alushariduse toetamisel. Tallinna Ülikooli Rakvere Kolledž. [Bakalaureusetöö].
  • Visnapuu, K. (2009). Muuseumipedagoogika võimalused formaalhariduse toetajana. Tallinna Ülikooli Rakvere Kolledž . [Bakalaureusetöö].
  • Visnapuu, K. (2011). Muuseumikeskkonna mõju täiskasvanu kogemustele ja õppimisele. Tallinna Ülikool [Magistritöö]. f
  • http://www.muuseum.ee/et/erialane_areng/museoloogiaalane_ki/eestikeelne_kirjandu/baka_mag_PhD
  • Visnapuu, K. (2015). Kas Jukust on saanud Juhan. Eesti muuseumipedagoogika - 20 aastat noor. Õpetajete Leht 20.03.2015 [2016, dets 31] http://opleht.ee/2015/03/kas-jukust-on-saanud-juhan/
  • Vooglaid, Ü. (2009). Keskkond, kus me elame. Sügis 2009. Ettekande slaidid.[ 2016, dets , 30] www.eelk.ee/eelk_doc/esimeeste.../keskkond_milles_elame2009.ppt , slaid 5

kolmapäev, 27. juuni 2018

Muuseumihariduse infopäev „Mitmekülgne muuseumiharidus – eristuvad õppimisvõimalused“

Teist aastat järjest korraldab Eesti Kunstimuuseum koostöös eri muuseumidega üle Eesti muuseumihariduse infopäeva õpetajatele ja koolijuhtidele. Teabepäev „Mitmekülgne muuseumiharidus – eristuvad õppimisvõimalused“ toimub reedel, 24. augustil kell 12.00–17.00 Kumu kunstimuuseumis.

Oma tegevusi ja programme tutvustavad 14 muuseumi üle Eesti: kavas on haridusmess, õpetajad saavad osaleda avatud töötubades ning tutvuda Eesti Kunstimuuseumi näitustega.

Muuseumid kaasavad oma õppeprogrammidesse ja haridustegevustesse üha rohkem interaktiivseid lahendusi. Muuseumiõppe rikastamiseks on kasutusel mängud, videod, nutilahendused, katsed, loovülesanded, erinevad käed-külge- ja meeled-külge-meetodid ning palju muud põnevat. Nendest suundadest tulenevalt on infopäeva „Mitmekülgne muuseumiharidus – eristuvad õppimisvõimalused“ fookuses uued ja kaasaegsed õppimisviisid.

Osalevad muuseumid: Eesti Maanteemuuseum, Tartu Ülikooli muuseum, Eesti Ajaloomuuseum, Eesti Kunstimuuseum, Eesti Vabaõhumuuseum, Eesti Rahva Muuseum, Tallinna Linnamuuseum, Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseum, SA Haapsalu ja Läänemaa Muuseumid, Vabamu, Eesti Tervishoiu Muuseum, Eesti Loodusmuuseum, Eesti Spordi- ja Olümpiamuuseum, Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum, Eesti Meremuuseum, NUKU muuseum, Eesti Arhitektuurimuuseum.

Täpsem info programmi ja töötubade kohta asub SIIN.
Üritus on õpetajatele tasuta, kuid vajalik on eelregistreerimine. Registreeruda saab 21. augustini või kuni kohad on täitunud.

kolmapäev, 20. juuni 2018

“Muutus algab minust”: raamat alustavate õpetajate lugudest

Missugused on alustava õpetaja suurimad rõõmud, mured, hirmud, võidud?  Igal Noored Kooli õpetajal on rääkida oma ainulaadne lugu. 10. lennu liikmed, kes on töötanud kaks aastat koolides üle Eesti, kirjutasid oma kogemustest raamatu “Muutus algab minust”. 22 noore õpetaja lugudes on näha pisaraid, naeru ja vahvaid seiklusi.  

Raamatu üks autoritest, Karksi-Nuias asuva August Kitzbergi nimelise Gümnaasiumi saksa keele õpetaja Mari Mäekivi ütles, et raamat sündis soovist tõsta esile õpetajaameti võimalusi ja väärtust. “Mõtlesime, et see võiks olla kingitus Eesti 100. sünnipäevaks, sest haridusel ja õpetajatel on olnud Eesti arengus väga oluline roll. Tahame oma raamatuga inspireerida lugejaid ka ise laste arengut toetama ja avaldada tunnustust kõigile õpetajatele, kes teevad oma tööd südamega.”

Noored Kooli tegevjuhi Kristi Klaasmägi sõnul on iga raamatu peatükk eriline ja erinev tahk alustava õpetaja elust, kuid lugusid koos vaadates moodustub terviklikum pilt, mis esindab Noored Kooli kogukonna kogemust õpetaja ametis. “Loodan, et lugejad saavad raamatust innustust, et ka ise Eesti ühiskonna kujundamisse teadlikult panustada ja kinnituse, et muutus algab meist igaühest endast,” ütles Kristi Klaasmägi.

Katkendeid raamatust:
"1. september 2016 kinnitas sisetunnet Ahtme eksootilisusest. Koolile lähenedes oli juba kaugelt kosta rõõmsate vene lastelaulude kõla. Puu küljes lehvisid värvilised lindid. Sven-Erik teadis rääkida, et selliseid võib ka Siberi pühakohtades kohata. Koolihoovis pandi õpetajad kähku ritta, kõigile anti kaela kollased sallid ning alustati paraadiga, kus õpetajad kõndisid uhkelt lehvitades õpilaste vahelt läbi koolitrepile järgnevaks kaheks tunniks aktust jälgima. Kaks tundi möödus kõrvu teritades, usun, et saime aru umbes 5–20 protsenti aktusel räägitust. Tipphetk saabus aktuse lõpus, kui lavale astusid gümnasistid koos esimese klassi lastega, tüdrukutel valged lehvid peas, helistati koolikella ning eneseteadlike nägudega abituriendid avasid oma peod, kust lendasid välja valged tuvid. Head algavat kooliaastat!" (Kadri Väljaste ja Sven-Erik Mändmaa)
"Ühel päeval on mu tahvel täis joonistatud südameid, järgmisel päeval leian klassi ukselingilt plastiliinist suguelundid. Mõned õpilased paluvad, et ma iial ei lahkuks, teised ütlevad iga päev valju häälega, et nad ei jõua ära oodata, mil ma läinud olen. Sageli saan võõrastelt numbritelt kõnesid – õpilased helistavad. Mõnikord tahavad nad öelda, et armastavad mind, tihti helistatakse, et vene keeles ropendada." (Kärt Lindlo)
"Mul oli piinlik, tundsin end saamatu ja tobedana: klassijuhataja jääb konkusse luku taha, samal ajal kui kuuendikud koolimajas möllavad. Mida õpilased arvavad, kui nad teada saavad? Kas kaotan igaveseks autoriteedi? Kui õpilased veidi aja pärast uksele koputasid, ma ei vastanud, sest ei julgenud veel öelda, et olen luku taga. „Ta vist on magama läinud,“ arvas M. „Aga tuli põleb ju, teisest aknast oli näha,“ vastas R." (Margot Möller) 
"Ühel päeval astus kultuurimajas minu juurde vanem naisterahvas valla leht näpus, näitas mulle minu pilti seal ja ütles, et on lehest lugenud kahe uue õpetaja kohta, kes peaksid ka naiskoori tulema. Kui andsin mõista, et mul ei ole selleks ilmselt sobilikku lauluhäält, ütles ta rõõmsalt käega lüües: „Oh, ega seal ei oskagi keegi väga laulda!“ Teisel päeval aga astusid minu juurde väikesed tüdrukud jutuga „Õpetaja, me olime eile su kodu akna all. Sul on nii ilus suur kell seinal! Mis trepikojas sa eladki? Järgmine kord võiksime külla tulla!“ Uudised levivad siin kiiremini kui 4G, üksteist teatakse ja märgatakse. Kooli direktor, kuulnud murest mu katkise pliidi pärast, tõi mulle juba järgmisel päeval kodust oma vana pliidi." (Mari Mäekivi)
"Kõige ilusamad hetked on olnud need, kui õpilased, kes alguses ei osanud eesti keelt, alustavad esimeste lausete ütlemist. Minuni jõuab arusaam, et need lapsed on hakanud rääkima. Sel hetkel puhken suurest rõõmust nutma.” (Minna Sillamaa)  
 Huvilistel tasub uurida lähemalt raamatu kodulehte. Kogu tulu raamatu müügist annetavad autorid Noored Kooli sihtasutusele uute ja õpilasi inspireerivate õpetajate kooli toomise heaks.

esmaspäev, 11. juuni 2018

FLEX programm saadab kolmadat korda õpilased USA kultuurikeskkonda uudistama

Greete Lepik, Ameerika Nõukogu haridusprogrammide koordinaator

8. mail toimus Tallinnas Lastekirjanduse keskuses ütlemata tore kohtumine, kus tutvusid omavahel FLEX - Future Leaders Exchange programmi finalistid, nende lapsevanemad ning USA Suursaatkonna ja Haridus- ja Teadusministeeriumi esindajad.

Haridus- ja Teadusministeeriumist käis õpilastele ja vanematele oma kogemust jagamas Ruth Opmann, kes sel talvel külastas American Councilsi Washingtoni osakonda. Sealhulgas külastas ta FLEX-programmi vahetusõpilast Marleeni ning tema llinoisi osariigis elavat vahetuspere.  See võimaldas tal mõista FLEX-programmi väärtust ning välismaal õppimise olulisust tänapäeva kontekstis. Ruthi kõne oli inspireerivm ning innustas kõiki tegutsema.
Ameerika Ühendriikide Suursaatkonda esindasid sel korral Ameerika Ühendriikide Saatkonna pressi -ja kultuuriatašee assistent Julia Smart ja hariduse- ja kultuuritöö spetsialist Tiiu Vitsut. Ameerika Suursaatkond kinkis kõikidele finalistidele ja alternatiivsetele finalistidele  Eesti 100 raames tehtud rinnamärgid, mis sümboliseerivad Ameerika ja Eesti sõprussuhteid. 


Mis on FLEX-programmi eesmärgid ja unistus? FLEX programm arendab rahvusvahelist suhtlust Euraasia ja Euroopa ning USA vahel, andes õpilastele võimaluse:

  • õppida mõistma Ameerika ühiskonda, inimesi, väärtusi, kultuuri, mitmekülgsust ja tolerantsust erinevuste suhtes; 
  • luua kauakestvaid piirideüleseid sõprussuhteid; 
  • tutvustada ameeriklastele oma kodumaad ja selle kultuuri; 
  • jagada hiljem FLEX-programmi vilistlasena teistega oma kogemusi ja õpitud uusi teadmisi. 

Järgmisel õppeaastal saavadki 18 Eesti noort võimaluse kogeda Ameerika keskkooli koolielu. Nad õpivad aasta Ameerika koolis ning elavad Ameerika vahetusperes. Õpilased valiti välja erinevatest Eesti linnadest ja küladest: Tallinnast, Paidest, Arukülast, Tartust, Sillamäelt, Valgast, Põlvast, Narvast, Muhust, Pärnust ja Keilast. 

Programmi finaliste ootab ees enne vahetusaastat veel üks kokkusaamine. Eesti, Läti ja Leedu FLEX programmi finalistid kohtuvad baltikumiüleses laagris, kus nad valmistuvad ette oma vahetusaastaks. Kogemusi jagavad ameeriklastest õpetajad ning FLEX-i vilistlased. Vastuse saavad küsimused - mida kaasa pakkida, kuidas valida endale Ameerika koolis õppeaineid ning kuidas leida uusi sõpru koolis ja kogukonnas.

FLEX programmi näol on tegemist üsna uue programmiga. Nimelt saadame Eestist Ameerikasse sel aastal kolmandat korda õpilasi ning rohkem meie tegemiste kohta saab lugeda lehelt: discoverflex.org või Facebookis: FLEX Estonia. Pane tähele, et kandideerimine lagab sügisest, siis saad isegi programmi kandideerida. 
Tutvu ka meie programmi vilistlaste vahvate toimetamistega ja uudistega Facebookis: FLEX Alumni Estonia ja Instagrammis: flexalumniest.


teisipäev, 22. mai 2018

Kas üld- ja huviharidus peaksid tegema rohkem koostööd, kui noored on mõlemas süsteemis samad?


Mari-Liis Parts, TÜ haridusuuenduskeskus
Tartu Ülikoolil valmis 2017. aasta lõpul huviharidust reguleerivate dokumendite ja üldhariduse riiklike õppekavade analüüs[1], mille eesmärk oli nähtavale tuua, kui suures osas on neil kahel valdkonnal ühised sihid ja aluspõhimõtted ning lisaks leida võimalikke koostööd soodustavaid ja takistavaid aspekte. Mida analüüs näitas? 

Valdkondade ühisosad ja erisused
  1. Seadusandluse järgi on üld- ja huviharidusel väga sarnased eesmärgid ja põhimõtted, ainus erinevus on huvihariduse vabatahtlikkus. Samas riiklikud õppekavad (mille õpitulemused peavad olema õppeastmete lõpuks määratud mahus täidetud) annavad palju vabadust õppeprotsessi ja -keskkonna kujundamiseks. 
  2. Nii huvi- kui üldhariduse põhimõtted rõhutavad, et tuleb lähtuda õppijast: õppija eelistuste ja eripäradega tuleb arvestada, kaasata teda otsustusprotsessidesse, suunata ennast hindama ja oma õppimist ise kavandama. Õppijakesksuse kõrval väärtustatakse mitmekesisust – nii õppekeskkonnas kui meetodites. 
  3. Huviharidus läheneb formaalharidusele - loodud on huviharidusstandard, milles on toodud õppekava nõue. Samas, erinevalt üldharidusest, ei ole ühelt õppeastmelt teisele liikumisel vajalik hindamine.
Mis soodustab ja mis takistab koostööd
  1. Noortevaldkonna arengukava rõhutab, et formaal- ja mitteformaalõppe lõimimist tuleks soodustada, sh mitteformaalõpet formaalhariduses tunnustada. RÕK soodustab koolivälist õpet, samuti mõistetakse õppekeskkonda laiemalt, kui seda on kool. Koolivälise õppe arvestamist võib aga takistada ühtsetel alustel õpiväljundite süsteemi puudumine. 
  2.  RÕK rõhutab, et iga õpilase huvid ja võimed tuleb üles leida ja tagada nende maksimaalne areng – huvihariduses osalemine toetab seda eesmärki ning tagab lisaks teadmiste praktikas kinnistamise võimalusi, mida kool ei pruugi pakkuda. 

Mida teha takistuste ületamiseks?

Nagu seadusandlusest näha, on eesmärkide ja aluspõhimõtete tasandil huvi- ja üldhariduse koostöö igati soodustatud - põhiline keerukus tuleneb sellest, et puudub ühtsetel alustel õpiväljundite süsteem. Sellise süsteemine loomine ning õpiväljundite kirjeldamise nõude huviharidusstandardisse lisamine aitaks olukorda lahendada. Õpiväljundipõhisus võiks olla seotud enesehindamisega, mis on kooskõlas noorsootöö põhimõtete ja RÕKi õppijakeskse lähenemisega (sh kujundava hindamise osana).

Analüüs näitas, et vajaksime juhtumipõhiseid uuringuid huvi- ja üldhariduskoolide koostöös raskuskohtade leidmiseks – see annaks selgema pildi reaalsest olukorrast ning aitaks töötada välja parimaid lahendusi ühise õpiruumi loomisel. Seega - kindlasti peaksid kaks süstemi tegema rohkem koostööd. 

Vaata ettekande slaide  SIIT.

Näiteid praktikutelt

Siiri Kõrv, Põltsamaa Ühisgümnaasium
Meil on antud võimalus huvikooli õpilastel mitte osaleda riikliku programmi õppes, kui huvikooli tegevus on sellega võrdsustatav, st õpilane saavutab vajalikud õpitulemused huvikoolis.

Praegu kasutab seda võimalust minu õpilastest 1 kunstikooli õpilane. Kuna tund on keset päeva, veedab ta selle aja iseseisvalt näiteks raamatukogus, õpib midagi omaette või lihtsalt puhkab. Õpilane on kooliväliselt koormatud lisaks kunstikoolile veel treeningutega ja päevad on pikad ning tihedad. Õppeaasta lõpul saavad hinded ka tunnistusele, sest kunstikooli hindamise süsteem on veidi erinev, arvestus toimub aasta lõpul. Probleemi sellega ei näe.
Teised kunstikooli õpilased ei ole seda võimalust kasutanud, käivad tunnis edasi ja tundub, et neile meeldib.
 


Mari Roostik ja Mari Roostik ja Virge Prank-Vijard, Jaan Poska Gümnaasium + Eino Elleri nimeline Tartu Muusikakool
JPG ja Elleri ühiselt korraldatav õpe on noortele, kes armastavad õppida ja esineda ning teha tõsist tööd iseenda ja oma oskustega. Neile, kes soovivad pühenduda nii füüsikale ja kirjandusele kui heliredelite harjutamisele, pillimängu tehnika õppimisele. Kaks kooli arvestavad õpilaste päevakava koostamisel noorte inimestega.
Poska koolis ollakse paindlik ka teiste õpilaste õpikoormuse suhtes, arvestades nii teaduskoolis osalemist, trennides käimist kui ka näiteks aktiivset tegutsemist õpilasesinduses.
Elleri koolis on moodustatud ka nn VÕTA komisjon, kuhu kuuluvad üldjuhul õppeosakonna töötajad. Õpilastel on võimalus teises koolis omandatud teadmiste alusel taotleda vabastust teatud õppeainetest. Komisjoni ülesanne on hinnete ülekandmine kinnitada.


[1] Noorsootöö eesmärkide ja üldhariduskooli õppekava üldpädevuste ühisosa tuvastamine ja soovituste andmine huvi- ja üldhariduse paremaks sidustamiseks (2017). Tellija: Eesti Teadusagentuur.

kolmapäev, 16. mai 2018

Aasta Kool 2018

"Aasta Kool 2018“ on esimest korda toimuv koolidevaheline konkurss, mille eesmärk on näidata kooli loovas ja lõbusas võtmes, kus tegutsetakse ühiselt ka õppetöö väliselt. Projekt annab võimaluse tuua esile Eesti koolide ägedaid omadusi – teistmoodi õpikeskkonda, tänapäevast koolipere ja põnevaid õpetajaid. Konkurssi korraldab Innove koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumiga. Konkursi läbiviimist toetab Euroopa Sotsiaalfond.

Nüüdseks on selgunud 10 finalisti, kelle valis žürii, kuhu kuuluvad lisaks korraldajate esindajale ka ETV saatejuht Grete Lõbu, Eesti Õpilasesinduste Liidu aseesimees Marcus Ehasoo ja hariduse kõneisik, laulja Getter Jaani.

Aasta Kooli tiitli kandideerivad: 

10. Tallinna Südalinna Kool

Uuri koolide ja nende tegemiste kohta täpsemalt Novaatori portaalist

teisipäev, 15. mai 2018

Kodutöödest kolmes koolis

Kaja Visnapuu, Tartu Ülikooli haridusinnovatsiooni magistrant

Tartu Erakool
Direktor Marjeta Venno
Kümnendat aastat tegutsevat kooli iseloomustas direktor Marjeta Venno kui „Väikest suurt kooli“ kus lisaks neljale põhiväärtusele- tarkus, loovus, julgus, avatud- on ka viies põhiväärtus ehk muutus. Igapäevaelus tähendab see seda, et muutusi ei kardeta vaid nendega tegeletakse- võtetakse ette, püütakse ja suudetakse muutused üheskoos ka ellu viia.

Seda, kas kodutöödeta õppimine on võimalik katsetati koolis, lapsevanamaid eelnevalt teavitades, kuu aja jookusul. Kokku oli kokku lepitud, et kodutööks ei peeta tunnis alustatud ja kodus vajadusel lõpetatavat tööd ning lugemist üldiselt. Küsitlustulemustest selgus, et kodutöid andmata esilagu õppe tase muutus, hiljem aga mitte. Kõige rohkem mõjutas kodutööde mitteandmine võõrkeelte ja matemaatika õpiväljundite saavutamist. Selgus ka tõsiasi, et mitte kõigile õpilastele ei sobi intensiivsem tunnis töötamine. Seoses kodutööde mitteandmisega tegid kõige suurema muutuse läbi õpetajad oma õpetamise metoodikas. Kokkuvõttes leidsid nii koolipere kui lapsevanemad ühiselt, et põhjendatult ja perioodiliselt on kodutööde andmine siiski vajalik.

Katsetuse küsitlustulemuste analüüsile ja õpetajate ettepanekutele põhinedes on nüüdseks juurutatud tava, et 2 korda aastas 2 nädala jooksul kodutöid ei anta. Ehk siis õppeaasta alguse ja III perioodi alguse nädalad on kodutöövabad.

Põlva Kool
Õppejuht Kaie Lõhmus
Ligi 900 õpilasega põhikool tekkis kolme kooli liitmisel kaks aastat tagasi seoses Põlva riigigümnaasiumi loomisega. Õppejuht Kaie Lõhmus tõi välja, et koolipere lähtus nüüdisaegset õpikäsitlusest ning muutusi tehakse koostöös õpilastega. Kord kuus korraldavad õpilased „Suud puhtaks“ formaadis debatte, tehes heatahtlikku kriitikat kooleelu teemadel, kus on arutletud ka kodutööde „ andmise või jätmise “üle.

Sarnaselt Tartu Erakooliga on Põlva õpetajad leidnud, et enamus õppetööst on võimalik koolis ära teha. Selleks tuleb kõigepealt õpetajal endal süüvida oma õpetamisesse ning kodutöid tuleb ikka aeg- ajalt anda. Heaks näiteks õpilaste enda initsiatiivist ja koostöisusest oli ühes klassis käsipallipoistest treeningkaaslaste algatus ja teiste klassikaaslaste julgustamine tunnis julgelt küsima, sooviga just tunnis asjad võimalikult selgeks saada. Ka Põlvas on suur koostöökoht ja sõnaõigus õpilasesindusel, kes on olulisena välja toonud, et iga aine õpetaja saab eelkõige toetada õpilaste õppima õppimist. Oluline on ka funktsionaalse lugemisoskuse arendamine. Koolipere saab innustust noortelt õpetajatelt, kes tulevad kooli uute mõtete ja lahendustega, mida püütakse õppetöö arendamisel kohe ka kasutada.

Tallinna Õismäe Vene Lütseum
Direktor Rita Juhanson
Juba neli aastakümmet tegutsevas kodukohajärgses koolis õpib tuhatkond õpilast, kus õpitakse vene keeles aga tänu keelekümbluse metoodika saavad õpilased ka tasemel eesti keele oskuse. Lütseumi direktor Rita Juhanson tõi välja oma kooli asukoha eeliseid õppekeskkondade rikastamiseks- lähedal on nii meri, loomaaed kui Vabaõhumuuseum. Õpilased ja õpilasesindus on koolielus aktiivsed kaasarääkijad ja partnerid. Õpilase tõstatasid küsimuse: miks meid ei usaldata oma õppimise eest vastutuse võtmisel. Sarnaselt Tartu Erakooliga prooviti 1 kuu jooksul kodutöödeta õppetööd gümnaasiumi, seejärel ka põhikooli osas. Gümnaasiumi osas näitava õpitulemused tõusutendentsi. Rakendatakse individuaalset lähenemist, õpilases kasutavad rohkem koosõppimist, vastastikku õpetamist. Kui nii õpilased ja õpetajad on muutusega kaasa tulnud, siis koostöös lastevanematega on veel arenguruumi. Peredes on harjumuspärane mudel, et lapsed tegelevad oma kodutööga ning nende aeg on seega suurelt osalt sisustatud. Muutusega kodutöödes tuleb ka vanematel oma lastele rohkem ühist aega pühendada, milleks kõik vanemad ei ole valmis.

Kokkuvõttes näitab igapäevapraktika, et koolis ei mõistlik ei üle- ega alakoormus, vaid vajalik on paras pinge. Ühisest arutelust kooli ja koolipäeva korralduse küsimustes tõusis esile iga kooli õigus ja võimalus koostöös õpilaste ja lastevanematega otsustada selle üle kuidas toetada keskendumisvõimet koolis. Näiteks Tartu Erakooli võib tulla hommikul varem, aga selleks, et õppetöö oleks efektiive, algavad tunnid kell 9. 00. Selleks, et oleks vähem sisse- ja väljalülitamisi ja süvenemisvõimalust kasutatakse 1- 2 korda päevas 80- minutilisi paaristunde. Samuti rakendatakse „kusagil mujal õpet“ ehk erinevaid avatud õpikeskkondi väljaspool kooli, milleks loob eeldused ka üldõpetuse ja lõimimise kasutamine. Kõikjalt on võimalik õppida, oluline on seoste loomise oskuse arendamine.

Nii Tartus Erakoolis kui Õismäe Vene Lütseumis ülesandeid diferentseeritakse, antakse ka pikemaks perioodiks eriti uurimuslikes tööde puhul , et õpilane saab liikuda omas tempos. Põlva koolis on põhimõte, et iga kodutöö tehakse just niikaugele kui osatakse- siis oskab õpetaja edasi aidata, uuesti õpetada või oma õpetamises korrektiive teha. Parima tunnustusena õppimiseks tingimuste loomise ja ennastjuhtiva õppimise toetamise näitena tsiteeris Rita Juhanson oma õpilast, kes ütles „Ma ei saa aru, mis on õpetaja, teie ülesanne tunnis“.

Kokkuvõttes on igas koolis olulised vastastikused kokkulepped, põhjendatud ja praktikas kujunenud head tavad, mis aitavad kaas õppimist toetava keskkonna loomisel- läbimõeldud õppetöö tunnis ning vajaduspõhised ja sisuliselt põhjendatud kodutööd sealhulgas.

teisipäev, 8. mai 2018

Millised on koolide praktikad paindliku õppe pakkumiseks?

Hele Liiv-Tellmann, SA Innove

Parimate praktikate päeva töötuba "Mida ta juba õppinud on?" viisid läbi Mari Roostik Jaan Poska Gümnaasiumist, Virge Prank-Vijard Heino Elleri nimelisest Tartu Muusikakoolist, Evald Sepp Suure-Jaani Gümnaasiumist ja Carmen Luts Veeriku Koolist. 

VÕTA või TÕTA – kahe kooli lugu

Varasemate õpingute ja töökogemuse kõrval on võimalik õppija koormuse vähendamiseks arvestada ka tulevast õpikogemust, nagu praegu on rakendanud ühisõppe kavandamise ja läbiviimise käigus Jaan Poska gümnaasium (edaspidi Poska kool) ja Heino Elleri nimeline Muusikakool (edaspidi Elleri muusikakool). 
Üldhariduskool ja kutseõppeasutus on ühendanud oma jõud, et õpilased saaksid soovitud kvaliteetse keskhariduse ja samal ajal ka muusikaalase kutse. Elleri muusikakool on kutseõppeasutus, kus on olemas ka kutsekeskharidus. Kutsehariduses saadakse keskharidus, mis lähtub erialaspetsiifikast. Elleri kooli õpilased aga soovivad omandada keskharidust, mille baasil oleks lihtsam pääseda kõrgkooli, nt Muusikaakadeemiasse. Poska koolis on selle õppeaasta algusest muusikaklass, kus sügisel alustas 12 õpilast, hetkel õpib 11. Ühisõppe eripära on, et mõlemas koolis arvestatakse tunniplaani koostamisel teise kooliga. Näiteks on õpilased hommikuti Elleri koolis, 9.40–14.30 Poska koolis ning õhtupoolikutel ja reedeti taas Elleri koolis. Poska koolis ei ole muusikaklassi õpilastel kunsti, kehalise kasvatuse ja muusika tunde, sest need ained läbitakse oluliselt suuremas mahus Elleri kutseõppes. Ka B võõrkeelt, milleks on neil õpilastel itaalia keel, õpitakse just Elleri koolis. Kuna kutsehariduses ei ole veel otseselt ette nähtud üldhariduskooliga ühisõppekava, ongi õpilased kahe kooli nimekirjas ja saavad lõpetades eraldi kahe kooli tunnistused. 


Poska koolis ollakse paindlik ka teiste õpilaste õpikoormuse suhtes, arvestades nii teaduskoolis osalemist, trennides käimist kui ka näiteks aktiivset tegutsemist õpilasesinduses. 


Elleri koolis on moodustatud ka nn VÕTA komisjon, kuhu kuuluvad üldjuhul õppeosakonna töötajad. Õpilastel on võimalus teises koolis omandatud teadmiste alusel taotleda vabastust teatud õppeainetest. Komisjoni ülesanne on hinnete ülekandmine kinnitada. 

Arendavad reisipäevikud 


Veeriku põhikool on kolme viimase aastaga väga kiiresti kasvanud. Seetõttu on väga palju treeninguid ja ringe toodud oma majja ning neis osalemise arvestamine õppetöö osana on tavaline. Suures koolis on oluline, et märgataks lapsi, kes käivad õppimas väljaspool kooli. Ega lapsed ei ole ise väga huvitatud tundidest vabastamisest, eriti, kui tegemist on nende huvialaga (nt sport, muusika). Kui aga õpilane vajab mõnes aines näiteks lisatuge ja sobiv õpetaja on vaba, saab nn vabastatud tunni ajaks selle asendada. 

Õpilased õpivad väljaspool klassiruumi meelsamini ja sageli isegi rohkem. Kuna viimasel ajal reisivad õpilased koos vanematega väga palju, siis tekkis koolis õpetajatel idee seda ära kasutada. Kui õpilane läheb reisile kooli ajast, püütakse läbi mõelda, milliseid materjale saaks õpilane sellel reisil koguda. Õpilane vormistab siis oma reisi loovtööna ja kirjeldab, mida kõike ta oma reisil õppis? Kirjeldus võib olla nii reisiblogi, raamat, fotošõu, film jne, formaadi valib õpilane ise. Näidisena esitleti ühe õpilase loovtööd „Minu reisipäevik Iisraeli!, mis ei jäänud sugugi alla ilmunud reisikirjeldustele. Võõrkeeleoskus, väljendusoskus, eesti keele oskus, ettevõtlikkus-, digi-, enesemääratluspädevus – kõik on reisi jooksul enamasti arenenud. 

Põhikooli ülesanne on õpetada õppima. Veerikus toimuvad huvitava õppimise päevad, kus õpilased ise otsustavad, mida nad tahavad klassiülestele rühmadele õpetada.

Aastaga poolteist

Mida teha siis, kui õpilane tuleb teisest riigist ja tahab oma õpitut üle kanda? Suure-Jaani Gümnaasiumis just niisugune kogemus oligi. Suure-Jaani Gümnaasium on liidetud huvikooliga. On kaks suunda: spordi- ja sotsiaalsuund. Spordisuunal on mitmesuguseid lisakursuseid. Õpilane tuli Soomest (seal on gümnaasiumis 75 kohustuslikku kursust, meil 96) ja tahtis 11. klassis õppida, et siis minna tagasi Soome. Võrdlus Soome kursustega näitas, et meie riikliku õppekava täitmiseks oli läbimata umbes 14 kursust. Individuaalsetest soovidest lähtuvalt pandi kokku ainete pakett, mida õpilane pidi tegema. Vaatamata suurele koormusele oli noormees edukas nii 10. kui ka 11. klassi ainetes. 

Veel mõtteid
  • Hiiumaa Gümnaasium on oma õppekavasse sisse kirjutanud, et huvikoolides käimine annab neile võimaluse üle kanda valikaineid. Ka täiskasvanute gümnaasiumi osas püütakse õpitut arvestada valikkursustena. 
  • Teaduskoolis osalemist arvestatakse kui süvaõpet. Teaduskooli õpilastele antakse rohkem tegevust ja lisaülesandeid. 
  • VÕTA ei pea olema üks-ühele, see võib olla ka erinevate tükkide kombinatsioon. 
  • Tõendus ei pea olema kindlasti mingi kirjalik tõend, võib oma oskusi ka demonstreerida. 
  • Kui õpilane saadab oma uurimistöö vabariiklikule konkursile ja saab edasi teise vooru, siis ta vabastatakse koolieksamist. 
  • Mida teeb õpilane, kui ta on vabastatud? Näiteks: valmistub teise aine olümpiaadiks, tegutseb nn abiõpetajana, talle antakse lisaülesandeid jne. 
  • VÕTA idee on tasakaalustada õpilaste õppekoormust, mitte vähendada seda. Individuaalse õppekavaga ja paindlikkusega on võimalik õpitulemuste saavutamiseks väga palju ära teha. Oluline on nii see, mida õpilane juba omandanud on, kui ka see, mida ta tulevikus veel omandab.

Lisaks sellele, et tegime kirjalikud kokkuvõtted on töötuba  järelvaadatav UTTV videokanalilt. 
Vaata videokokkuvõtet siit: 

reede, 27. aprill 2018

Kuidas kolm erisugust kooli kujundavat hindamist rakendasid?

Parimate praktikate päev on läbi, kuid üritusel tekkinud ideed oleme kokku kogunud ning tänases postituses on võimalik lugeda kujundava hindamise töötoa nutikamaid nippe.

Tartu Ülikooli haridusuuenduskeskuse spetsialist Maria Jürimäe keskendus oma sissejuhatavas ettekandes õppimist toetavale hindamisele. Ta esitas saalisviibijatele küsimuse, kas õppimist toetava hindamise kontekstis on üldse paslik rääkida sellest, kellele pannakse hindeid. Pigem peaksime selgeks tegema põhitõed: õppida pole võimalik hindamiseta; see aga ei tähenda, et õppida ei saaks hinnete panemiseta. Hindamine on osa õpiprotsessist ning selleks saab infot koguda sõnaliselt, vaadeldes, hindeid pannes või analüüsides.

Töötoas osales kolm kooli, kes tutvustasid enda parimaid praktikaid. 

Valga Põhikool - õppijakeskne kool

2011/12 õppeaastal loodi Valga Põhikool,  mis on ainus eestikeelne põhikool Valgas. Koolis õpib 827 last 50 klassikomplektis, millest kuus on  HEV-klassid. Pea 900 õpilase kohta on koolis 118 töötajat. 
Valga Põhikooli lähtub õpetamisel sellest, et kool on õpilasele, st eelkõige õpilane ise peaks aru saama, kuidas tal õppimine läheb, milline õppimisstiil on sobivaim, mida ta juba teab/oskab, mida peaks juurde õppima, millised on tugevused ja nõrkused, kas on õppimisega õigel teel, kuidas tööd paremaks muuta, millele peaks tähelepanu pöörama.  Just seetõttu lähtuvad kõik tegevused ja süsteemid koolis õppija arenguvajadustest. 
Kuidas seda kõike tõhusalt teha? Kuidas iga vanem saaks oma lapse kohta kõige paremat ja tõhusamat tagasisidet? Kuidas anda tagasisidet, mis motiveeriks ja innustaks õppijate edasi liikuma oma õppimise teel?
Kõige olulisem, et tagasiside oleks seotud õpilase eesmärkidega!
Tõhusa tagasiside tunnused on (Maria Jürimäe järgi):
  • tugevustele toetuv
  • õigeaegne
  • kirjeldav
  • fokuseeritud
  • arusaadav
Valga Põhikoolis on väljundipõhine kokkuvõttev sõnaline hindamine, milles rõhutatakse muutusi õpilase käitumisvõimes tõenduspõhiselt. Kujundava hindamisena antakse igapäevast tagasisidet, mis peaks toetama õppimist ja õpiväljundite saavutamist. Igapäevane tagasiside peaks olema mitte üksnes hetkeolukorra kirjeldus, vaid ka suunis, kuidas liikuda edasi. Just see on võti, mille abil tehakse Valga Põhikoolis õppijakeskset õpet. 

Kahe aasta jooksul on õpetajad kõik kooli õpiväljundid sõnastanud  kolmetasemeliste õpitulemustena: algtase, kesktase, kõrgtase. Õpilased saavad tunnistusi, kus on nii hinne kui kõik tasemekirjeldused. Selline muutus on eeldanud õpetajatelt paradigmaatilist muutust, mida on koolis olnud väga-väga põnev jälgida. 
Vaata Valga Põhikooli õpitulemuste põhise hindamise näidet eelmisest blogipostitusest.

Jäneda Kool - 20 aastat arenguvestlusi

Ülle Org rääkis, et Jäneda Koolis õpib 55 õpilast ja 18 lasteaialast, palgalehel on 24 inimest, neist 14 õpetajat. Lasteaeda ja kooli ühendab  õppekava, üldtööplaan, õppenõukogu. Õpetajad on väga kogenud – töötanud koolis rohkem kui 30 aastat. Sellegi poolest pole ühtki õpetajat, kes ütleks „tegin 30 aastat tagasi nii ja teen nüüd ka“ – kõik on teel ja muutumises. Hea õpetaja ongi valmis iga kell ka ennast arendama, et õpilastel parem oleks.
I kooliastmes liiguti numbriliselt hindamisel sõnalisele juba  seitse aastat tagasi. Alguses olid küll nägudega tunnistused (naerune, kriips, tõsine), mis oli sisuliselt ju hinnete panemine. 
Sellegi poolest on Jändas õpetajatel palju vabadust loovaks tagasiside andmiseks. Copy-paste tunnistusi ei soosita, pigem võiks iga õpetaja välja tuua midagi personaalset õpilase kohta. Tunnistuse ees on kõigi ainete kokkuvõte, tagumisel küljel koht vanemale tagasiside andmiseks ja ka õpilasele, et ta saaks kirjutada, mida ta õppinud on. Nii arendab laps oma eneseanalüüsi oskust. Vanemad olid algul murelikud, ent pika kogemusega on jõutud nii kaugele, et ei küsita – mis number see on, vaid pigem huvitab vanemat see, kuidas läheb.

Igapäevased kommentaarid pannakse e-kooli  ja seda alates lasteaiast. Kirjalikele kommentaaridele lisatakse e-kooli ka  „tärne“ , mille abil tunnustatakse õpilase pingutust või eriti hästi õnnestunud tegevusi. Vaikiv reegel on see, et muresid tärnidega ei kirjutata, neist räägitakse silmast silma arenguvestlustel. 

Jäendal on pikaajalise traditsiooniga arenguvestluste kultuur, mis sai alguse 1996. aastal. Arenguvestlused toimivad põhimõttel, et kooli lõpus saab laps kaasa kausta, kus on töid, arenguvestlusel arutatuid tegevusi, muid märkusi jne. Lisaks tunnistusele saab õpilane kooli lõpus portfoolio, mis dokumenteerib õppuri edasiminekut.

Lisaks õppimist toetavale tagasisidele on Jäneda kool populariseerinud ka läbi mängu õppimist. Õpilased on rõõmsamad ja uudishimulikumad ning lisaboonuseks on see, et õpikutele kulub vähem raha ja töövihikud pole kohustuslikud.  



Peetri Lasteaed-põhikool - kool, kus lapsest saab hea inimene 

Peetri Lasteaed-põhikool avati 2009. aastal. Sel hetkel töötas koolis 14 inimest ning õppis 111 õpilast. Üheksa aastaga on koolipere kasvanud. Koolis on 760 õpilast ja üle 170 töötaja, 70 õpetajat, lasteaias 18 rühma. Kool on suur, kuid laste jaoks mõnus ja turvaline paik. 
Ettekandja Luule Niinesalu on  hariduselt klassiõpetaja, kes 2009 kandideeris Peetri kooli direktoriks. Oli soov teha head kooli  ja sai minna koos kolleegidega -- 10 inimest, kellega olid ühised põhimõtted ja arusaamad selle kohta, milline üks kool olema peab.
Hindamine paneb õppima hinde pärast ja piirab lapse vaba õppimist. Selge, et kõik õpilased ei oska kõike ja ei oska samal tasemel. Kui paneme numbri, siis loeme kokku vead. Aga kui juba hindeid pannakse, siis tahavad nii vanemad kui lapsed häid hindeid. 
Peetris algab numbriline hindamine 6. klassist, sest seda näeb ette riiklik õppekava. Vanemate poolt tuli ettepanek, et praegune 5. klass, kes pole numbreid saanud, saaks 2018 kohe tähti (siiani on olnud ikkagi 5 palli süsteem). Samas kujundava hindamisega minnakse ikkagi edasi põhikooli lõpuni. 
Tagasisidet antakse lähtuvalt õppekava õpioskustest. Põhiharidus peab laduma põhja lugemis- kirjutamis-, arvutamisoskusele aga ka arendama koostöö ja iseseisva töö oskusi, suhtlemist kaaslastega, abikäe pakkumist ja palju muud. Kõiki neid tegevusi numbriga hinnata ei saa. 
Peetri Kooli saab õpilane kokkuvõtvat tagasisidet kaks korda aastas. Siis saab vanem edasiminekut näha. Tagasiside ei mahtunud tunnistustele, seepärast võetigi kasutusele õpinguraamat.
Peetri Koolis on ka enesehindamine au sees. Õpilasi suunatakse juba väga varakult ennast hindama ja kõrvalt vaatlema. Nii õpivad nad varakult märkama ja analüüsima, mida paremini saaks teha.  Kaks korda aastas täidavad õpilased enesehinnangu lehe.  Nii päevikusse kui õpilasraamatusse ei kirjuta allkirja üksnes õpetaja ja vanem, vaid ka lapsed ise. Ka lapsevanemal on võimalus oma lapse arengust kirjutada – õppimine, suhted sõpradega jms. See paneb ka vanema märkama, mida laps oskab endisest paremini või rohkem. See loonud hea koostöise suhte peredega „Tunneme end tõesti ühtse perena, kel üks eesmärk – aidata ja toetada noort inimest. Tähtsad pole üksnes akadeemilised teadmised, vaid see, et õpilasest saaks hea inimene,“  märgib Luule Niinesalu. 

Lisaks sellele, et tegime kirjalikud kokkuvõtted on töötuba  järelvaadatav UTTV videokanalilt. 
Vaata videokokkuvõtet siit: