laupäev, 9. veebruar 2019

Mis mind koolis rõõmustab?

Ärkan hommikul.Tõusen viimasena ja jooksen kiirelt vannituppa. Ampsan putru. Haaran koolikoti ja jooksen bussi peale.

Mis mind koolis rõõmustab?

Õpetajad, kelle tunnid on huvitavad ja kes räägivad oma ainest kaasahaaravalt ja põnevalt. Nii tekib mul selle vastu huvi ja soov rohkem teada saada. Ma ootan järgmist tundi. Õpetajad kes on rõõmsad, kes lähevad õpilaste mõtetega kaasa ning räägivad huvitavaid lugusid.

Kui sinu õpetajad näitavad välja, et hoolivad sinust ja sellest, et sul koolis hästi läheks, annavad põnevaid ja arusaadavaid ülesandeid ning viskavad vahetevahel nalja ja toovad oma tundi vaheldust, on tunni õhkkond vaba, rõõmus ning ideedele valla. Kodutöödki edenevad paremini. Nii on väga raske mitte olla koolirõõmus. 

Et tunda end tunnis kindlana ja julgeda oma arvamust avaldada, klassi ees rääkida ning eksida, on väga oluline ennast oma klassikaaslaste seas hästi tunda. Meil on väga toetav ja ühtehoidev klass. Saame omavahel väga hästi läbi ning meil on koos naljakas ja lõbus. Mäletan, et mingil ajal, kui mul oli koolis igav ja sellepärast ka kurb, olid meie omavahelised tobedad naljad ainuke asi, mis pani mind hommikul voodist püsti tõusma ja kooli tulema. Seda, et meie klassis võiks kiusamist olla, ei suuda ma ettegi kujutada. Nii et ma pole isiklikult kunagi koolikiusamisega kokku puutunud, ka küberkiusamisega mitte. Aga olen seda väga lähedalt kõrvalt näinud. Sellega hakkama saada on raske. Kuidas olekski võimalik koolist rõõmu tunda, kui tead, et tunned seal ebamugavust, hirmu või pead taluma solvamist?

Marie koos klassiõega sügiseses kirjandustunnis
Foto: erakogu, kasutamine autori loal. 
Mind teevad koolirõõmsaks veel näitering, muusikatunnid, laulmine, klaveri mängimine ja segakoor. Kirjandustunnid ja õmblemine. Mulle meeldib käia nädalavahetusel koolis proove tegemas, kui maja on ebatavaliselt vaikne.

Loomulikult olen ma rõõmus, uudishimulikum ning tunnist ja sellega kaasnevatest töödest enam huvitunud, kui teeme asju, mis mulle rohkem meeldivad, või räägime teemadest, mis on minu jaoks põnevamad. Näiteks ajalugu, muusika, kirjandus, õmblemine, mood, keeled, filmid. 

Samas võib aines, mis mulle meeldib, tulla ette tunde või nädalaid, mil see mind üldse ei huvita, mil ma ei suuda keskenduda, õpetaja jutt läheb ühest kõrvast sisse ja teisest välja ning hakkan mõtlema veidratele asjadele. Kui töid, mis mulle ei meeldi ning mis on suure mahuga, tekib palju ja kogu aeg on närv sees, et ei jõua valmis, on stress ning tüdimus koolist kerge tekkima. Aga siis aitab suhtumine, et see ei muuda seda ainet veel läbinisti halvaks. Tuleb otsida häid asju nagu ikka, kui tahad millestki rõõmu tunda. Pead ka ise kaasa töötama, ei saa oodata kõike õpetajalt. Ning mõnikord võib juhtuda, et kõige igavam teema võib muutuda kõige põnevamaks ning imestad, kuidas see sulle varem pole huvi pakkunud. Igavad teemad lähevad mööda. Ka oskus närida ennast läbi asjadest, mida sa ei oska ja mis sulle üldse ei meeldi, on oluline. Mida kiiremini end läbi närid, seda kiiremini tuleb huvitav teema.

Lisaks on veel palju pisiasju, mis mind meie koolis rõõmustavad. Näiteks suurepärane taimetoit. See on mõnikord lausa uskumatult maitsev! Vabadus ja võimalus tegeleda erinevate asjadega. See, et gümnaasiumis ei pea valima humanitaar- ja reaalainete vahel. See ei puuduta mind veel, aga teeb mind juba ette koolirõõmsamaks. Mulle meeldib sissejuhatav päeva algus. See, et hommikul on pikem põhitund ja siis algavad lühemad ainetunnid. Perioodõpe ja vaheldus, mida see endaga kaasa toob.

Koolis on vaikne. Tunnid on juba ammu lõppenud, ent nokitsen veel käsitööklassis oma aastatöö kallal. Õues on jälle pime. Jalutan koju.

Marie Kurs

Tartu Waldorfgümnaasium VIII klass





teisipäev, 5. veebruar 2019

Neljandat aastat tegutsev liikuma kutsuvate koolide võrgustik laienes 76 koolini


Tartu Ülikooli teadlaste algatatud projekt „Liikuma kutsuv kool“, mille eesmärk on astuda vastu Eesti lapsi kimbutavale liikumisvaegusele ja istuvale ajastule, on nüüdseks laienenud 76 koolini kõikjal Eestis. Koostöös koolidega ning lähtudes nüüdisaegsetest uuringutest tuuakse 34 000 lapseni õuevahetunnid, tantsu-, mängu- ja liikumisvõimalused ning suurem koolirõõm. 

2016. aastal TÜ liikumislabori eestvedamisel kümne kooliga algatatud ettevõtmisest on saanud kiiresti kasvav üle-eestiline programm, millel on huvilisi rohkem, kui vastu võtta jõutakse. „Liikuma kutsuva kooli“ programmist on tuge saanud nii suured kui ka väikesed, nii linna- kui ka maakoolid. Aina enam on võrgustikus ka vene õppekeelega koole ja hariduslike erivajadustega lapsi õpetavaid koole. Täna liitub neljakümne liikuma kutsuva kooliga veel 36. 

Sellest aastast alates koolide võrgustikku juhtivale Maarja Kalmale teeb rõõmu, et aina rohkem võetakse tegevusest osa piirkonniti: „Täna liitusid meiega pea kõik Hiiumaa koolid korraga, peale nende veel arvestatav hulk koole suurtest linnadest nagu Narva ja Pärnu. Meil on selle üle ainult hea meel: nii tekivad parajad võrgustikud, kus ühe paiga koolid innustavad üksteist. Veelgi parem on, kui koolidel on ka omavalitsuste tugi.“ 

Emmaste Põhikooli lapsed talverõõme nautimas
Foto autor: Tiina Koit
TÜ liikumislabori juhataja Merike Kull selgitas „Liikuma kutsuva kooli“ selle aasta eesmärke: „Soovime, et laste liikumisest ja heaolust saaks riiklik prioriteet. Selle nimel teeme koostööd lisaks koolidele ja omavalitsustele ka valitsusega. 2019. aastaks oleme saanud riigilt kinnituse, et meie tegevust toetatakse.“ 

Teaduspõhise projekti käigus on toodud koolidesse ka uuringud, mis näitavad, et ainult 24% Eesti lastest ja noortest on iga päev piisavalt aktiivsed. Sagenenud on laste terviseriskid, ülekaalulisus ja meeleoluhäired ning programmiga liitunud koolid seisavad selle eest, et olukord taas paraneks. Seminaride, töötubade, teiste koolide külastamise ja nõustamise abil aidatakse koolidel kavandada aktiivseid ainetunde ja vahetunde, mille abil suureneksid õpilaste liikumisvõimalused koolipäeva jooksul. Paljudes koolides toimuvad tantsu- ja mänguvahetunnid ning lapsed veedavad seetõttu vähem aega nutitelefonide seltsis. Osa koole otsib aktiivselt lahendusi, et lapsed saaksid koduteel liikuda ohutult ka jalgsi. Populaarseks on saanud õuevahetunnid, mis ei jää ära ka pakasega. 

Tänu „Liikuma kutsuva kooli“ projektile on osalevates koolides suurenenud koolirõõm ja vähenenud kooliväsimus. Õpetajad on märganud, et liikumine toetab õpilastevahelisi häid suhteid. 

„Liikuma kutsuva kooli“ projektiga liitunud koolidest saab ülevaate Delfi kaardilt

Lisateave: Britta Sool, TÜ liikumislabori kommunikatsioonispetsialist, 5904 6826, britta.sool@ut.ee, www.liikumakutsuvkool.ee


pühapäev, 3. veebruar 2019

BAFF stipendium viib 11. klassi õpilased suvel tasuta Liidriakadeemiasse USA-s

Balti-Ameerika Vabaduse Fond (BAFF) kutsub 11. klassi õpilasi kandideerima Liidriakadeemiasse, mis pakub stipendiumi abil võimalust tuleval suvel veeta pea üks kuu Ameerikas ja seda tasuta! 

Liidriakadeemia programm on mõeldud 11. klassi õpilastele, kes soovivad arendada oma ettevõtlikkust ning liidrioskusi. Programmi raames reisivad 30 valitud kandidaati kogu Baltikumist Ameerikasse, kus nad kolme nädala jooksul sukelduvad põnevasse ettevõtluse maailma, külastavad kohalike ettevõtteid, õpivad turundusplaani tegema, oma äriplaani kaitsma ja palju muud. Programm sobib noortele, kes näevad end tulevikus liidrina erinevates eluvaldkondades või sektorites. 

Liidriakadeemias on õppetöö ning puhkuse vahel sobilik tasakaal ning lisaks uute teadmiste omandamisele tutvuvad noored kohalike vaatamisväärsustega, külastavad lõbustusparki jpm. Viimase nädala veedavad õpilased New Yorki ja Washingtoni külastades.

Nõudmised stipendiumile kandideerimiseks

Kandideerida saavad õpilased, kes on hiljemalt 1. juuliks 16 aastat vanad ning astuvad keskkooli viimasesse klassi Liidriakadeemiale järgneval sügisel. Kandidaatidelt oodatakse inglise keele oskust tasemel, mis võimaldab osaleda seminaridel ja osa saada igapäevastes tegevustes.

BAFF Liidriakadeemia stipendium hõlmab järgmist:
• Lennupiletid
• Liidrikoolitus
• Majutus, toitlustamine
• Ekskursioonid
• Tervisekindlustus ja 24/7 tugi

Osalejal tuleb kaasa võtta taskuraha umbes 300 USA dollarit.
Programmis osalemiseks tuleb kandidaatidel esitada vajalikud kandideerimisdokumendid ning parimad kandidaadid kutsutakse intervjuule. Avalduste esitamise tähtaeg on 11. märts 2019.a.

Lisainfo programmi, kandideerimistingimuste kohta veebilehel:
http://www.balticamericanfreedomfoundation.org/summer-leadership-academy/

"Osalesin BAFF liidriakadeemia programmis USA’s 2018 aasta suvel. Liidriakadeemia andis mulle väga hea ülevaate ärimaailmast. Kuu aja jooksul kohtusime mitmete ettevõtjatega, õppisime põneval viisil ettevõtlust, avastasime Portlandi ja lõbutsesime ka! Õppejõud olid imelised ning see kuu möödus linnutiivul. Suhtlen siiani tihedalt oma toakaaslasega ja tänu sellele programmile olen 30 sõbra võrra rikkam!" Brita Tõnisson, BAFF Liidriakadeemia 2018 osaleja


Lisainfo:
Eeva Kauba
BAFF koordinaator Eestis
+372 555 28323
ekauba@ciee.orghttp://www.balticamericanfreedomfoundation.org/