kolmapäev, 27. veebruar 2019

Kunstnikud koolidesse


Möödunud nädalal lõppenud EV100 kunstiprogrammi partner Kaasaegse Kunsti Eesti Keskus tutvustab uut projekti „Kunstnikud koolidesse“, mis jääb Eesti 100. sünnipäeva tähistamist meenutama. 


Projekt toob kokku koolinoored ja kunstnikud, et tutvustada kooliõpilastele kaasaegset kunsti ja Eesti tegevkunstnikke ning julgustada gümnaasiuminoori valima edasistel õpingutel just kunstierialasid. KKEK soovib inspireerida uutele ideedele, algatada uusi tegusid ja koostöövorme, mis jääksid Eesti 100. sünnipäeva tähistamisest seemnena idanema ja tulevikus vilju kandma. 

Kaasaegse Kunsti Eesti Keskuse koostööpartnerid projekti läbiviimisel on Haridus- ja Teadusministeerium algatusega Huvitav Kool ja Eesti Kunstiakadeemia

Kaido Ole ja Marko Mäetamm kohtumas Võru Kreutzwaldi Gümnaasiumi
õpilastega 2014. aastal John Smithi tuuri raames.
Foto: erakogu, kasutamine autori loal
Projekt „Kunstnikud koolidesse“ algab 2019. aasta märtsis ning lõppeb novembris. Eesmärk on külastada koos kunstiprofessionaalidega võimalikult paljusid Eesti gümnaasiume. Eriline rõhk on koolidel, mis asuvad kohtades, kus aktiivselt tegutsevat kunstigaleriid või kus kunstikooli läheduses ei ole. Ikka selleks, et tutvustada kunstivaldkonda ja kaasaegset kunsti läbi tegevkunstnike, aga ka kuraatorite ja teiste kunstiprofessionaalide, kelle tööst arusaam veelgi väiksem.

Sarnaseid projekte, kus kunstnikud on käinud tutvustamas oma tegemisi kooliõpilastele, on korraldatud ka varem (nt Jana Huul koostöös Võru Linnagaleriiga 2009. aastal; MoKSi kunstiresidentuur 2013. - 2014. aastal). Tänavune projekt on oma eelkäijatega võrreldes laiahaardelisem ja mahukam.

Projektiga liituda soovivad koolid saavad endast märku anda allpool toodud kontaktidel.

Lisainformatsioon:
projektijuht Kadi Kesküla
e-post: kadi.keskula@cca.ee, telefon 5109125

Projekti viib läbi Kaasaegse Kunsti Eesti Keskus.

Kuula lisaks Kadi Kesküla intervjuud Kuku raadiole projekti "Kunstnikud koolidesse" teemal:
http://podcast.kuku.postimees.ee/podcast/intervjuu-kadi-keskula-kunstnikud-koolidesse/



teisipäev, 19. veebruar 2019

Õpime mängides


Mängimine on ilmselt üks loomulikumaid tegevusi, mis saadab meid sünnist surmani. Algselt on see tihedalt seotud lapse avastamissooviga ning enda ümbrusega suhestumisega. Enesele teadmatagi valmistab laps end läbi mängu ette tulevaseks eluks - õpib tegelema probleemide lahendamisega, tegema koostööd,  kiirelt reageerima, analüüsima ja arutlema. Kõik need mängus ette tulevad situatsioonid ja erinevad elemendid aitavad kaasa aju arengule ning lasevad lapsel kasvada emotsionaalselt ja kognitiivselt tugevaks täiskasvanuks, kes oskab elus ettetulevaid olukordi kriitiliselt hinnata ning leida neile parimaid lahendusi. Täiskasvanu ajule mõjub mängimine samamoodi, tänu millele võime kohata erinevas vanuses mängijaid, kes naudivad väljakutseid, mida mäng pakub, aga ka mängu sotsiaalset poolt. 

Mängudel on mitmeid vorme: aktiivsed mängud (kull, pallimängud), video- ja arvutimängud ning lauamängud. Viimased on kõige laiemat oskustespektrit arendavad, jagunedes üldjoontes reaktsiooni-, seltskonna-, mälu- ja strateegiamängudeks. Esimene teadaolev lauamäng pärineb ligikaudselt aastast 5000 eKr ning sellest edasi on nende populaarsus ainult kasvanud, saavutades erilist hoogu just 21. sajandil, kus võimalusi ja uusi lähenemisi on lõputult. 

Õpetajad ja õppejõud tutvumas lauamängude võimalustega
2018. aasta kevadel toimunud
suurseminaril "Õpime mängult, päriselt!"
Foto: TÜ haridusuuenduskeskus
Pea iga oskuse arendamiseks leidub mingi lauamäng ning seetõttu on üks kindlamaid viise lapsi õppima saada, teha seda mängides. Võiduhimu ning kaasahaaratus tegevusest on tavaliselt nii suured, et laps ei pane tähelegi, et kasutab mängides oskusi, mida rakendatakse tavaolukorras tema jaoks “igava” matemaatikaülesande või keelelise küsimuse lahendamiseks. Lauamäng on hea alternatiiv virtuaalsetele mängudele, mis võimaldab kasutada loomingulisust, teadmisi, meeskonnatöö oskusi ja annab võimaluse otsesuhtluseks. 

Olgem ausad - lapsed armastavad mängida ning seda saab suurepäraselt tunnisituatsioonis ära kasutada, sest mänguks makseerituna on võimalik pealtnäha keerulisi ja igavaid teemasid põnevalt käsitleda. Tasub vaid öelda sõna “mäng”, kui terve klass vaatab sind põlevil silmil ning on läbematusest toolilt peaaegu püsti kargamas. Olles ise õpetaja Kohila Mõisakoolis ning töötaja Brain Games lauamängupoes, toon siinkohal välja 7 põnevat mängu, mida saab mitmel erineva viisil õppetöös ära kasutada ning alternatiivseid lahendusi nende mängimiseks. 

Catan 

Catani võib lugeda euroopa lauamängude (lauamängukeeles “eurokate”) lipulaevaks. Selle põhikomponendiks on strateegilised otsused ning mõnevõrra ka mängijatevaheline suhtlus. Näinud ilmavalgust 1995. aastal, on ta siiamaani peremängudest üks enimmängitavaid lauamänge. 

Catanis on ülesandeks olla parim Catani saare asustaja - hakata metsikule maale rajama uusi teid ja külasid, koguda erinevatelt maalappidelt resursse (kivi, vili, puit, vill või tellis) ning ehitada nendega külasid suurejoonelisteks linnadeks. Mängu võidutingimuseks on koguda külade ning linnade pealt esimesena kokku 10 võidupunkti. 

Aga mis siis, kui iga värv on hoopis meeskond, kes on parlamendi ja presidendiga riik, kes peab iga otsuse võtma vastu nii, nagu teeksid seda needsamad võimuorganid? Kas mängijad suudavad pidada läbirääkimisi, et leida täielik üksmeel? Või valitseb maailmas hoopis kommunism ning mängijad ei saa kunagi õigete reeglite kohaselt vilja, vaid ainult iga paari vooru tagant? Mis tundeid see tekitab ning kuidas mängijad hakkama saavad? 

Neid variante on hea kasutada majandust, ajalugu või ühiskonda käsitledes. Mäng arendab strateegilist mõtlemist, probleemilahendamise oskust ning koostööd. 

Codenames 

Codenames on vaieldamatult üks parimaid seltskonnamänge, kus mängijad on kahes meeskonnas ning peavad meeskonnajuhi vihjete abil leidma laual olevast 25-st sõnast enda omad kiiremini üles. 

Oma ülesehituselt laseb Codenames üsnagi vabalt mängu vastavalt vajadusele ümber kohandada. Mängida võib nii, et terve meeskond teab, millised sõnad laualt on nende omad ning peavad esimesena moodustama kõiki neid sisaldava loogilise lause. Sõnakaardid on ka suurepärased just võõrkeelte õppimisel- kas kiiruse peale tõlkimisel, lause moodustamisel õigete sõnadega ning sõnade grupeerimisel teema järgi. Codenames arendab sõnaosavust, verbaalset väljendusoskust, keeleoskust ning koostööd. 

Halli Galli 

Halli Galli on suurepärane reaktsioonimäng, mis ei jäta minu kogemuse järgi üldjuhul ühtegi last külmaks. Mängijad istuvad ringis ning asetavad lauale puuviljakaarte. Kui kaartidel on kokku 5 ühesugust puuvilja, helistab kõige tähelepanelikum ja kiirem mängija kella ning saab laual olevad kaardid endale. Võiduks on vaja koguda kõik kaardid endale. 

See mäng on matemaatilistele oskustele üles ehitatud ning seda võib kasutada lahutamist, jagamist ja korrutamist õppides ning harjutades. 

Halli Galli arendab kiirlugemist, matemaatilisi oskusi ning reaktsioonivõimet. 

Pandemic 

Pandemic on koostöömäng, mis on tugevalt inspireerinud isegi lauamänge, mis mõeldud CIA ametnike koolitamiseks. Kõigi mängijate eesmärk on ühine - hoida maailmas levivaid haigusi kontrolli all ning otsida neile samaaegselt ka ravi. Selleks hakkavad mängijad liikuma mööda maailmakaardil olevaid linnu ning eemaldama haiguskoldeid. 

Maailmakaart mängulaual annab võimaluse Pandemicut kasutada geograafia õppimiseks - näiteks iga kord, kui mängija reisib uude linna, peab ta ütlema fakti, mis selle kohaga seotud on. Või peavad mängijad hoopis tegema ettekandeid kindla kontinendi nakkustaseme, heaolu ning terviseolukorra kohta. Kuna enamusel inimestest ei ole auditiivne mälu esikohal, on hea kasutada kaarti ka statistiliste andmete meeldejätmiseks. 

Pandemic arendab geograafiateadmisi, kriitilist mõtlemist ning koostööd. 

Oppo 

Oppo on tähelepanumäng lastele, kus mängijad peavad vaatama laual olevaid kaarte ning meelde jätma neil olevad pildid. Peale seda panevad kõik peale ühe mängija silmad kinni ning see mängija keerab ühe kaartidest ümber. Kaardi teisel küljel on sama pilt väikese erinevusega, mida silmad lahti teinud mängijad siis kõige kiiremini märkama peavad. 

Ühe hea variandina saab põhimängu reegleid kasutades mängida nii, et see, kes erinevuse üles leiab, peab selle ka sõnastama. Samas võib iga laps koostada teatud hulga kaartide põhjal ka jutu emakeeles või võõrkeeles. 

Oppo arendab tähelepanuvõimet, keeleoskust ning eneseväljendusoskust. 

Loogikakaardid 

Loogikakaardid sisaldavad endas viie erineva tasemega ülesandeid, mis põhinevad loogikal ja matemaatikal. 

Algselt on kaardid mõeldud ühele mängijale lahendamiseks, kuid sobivad ka lahendamiseks meeskondadega ning aardejahis kasutamiseks, kus iga kaardi lahendus viib järgmise punktini. Samuti on loogikaarte hea näppu pista õpilastele, kes teistest varem ülesannetega valmis on saanud. 

Loogikaardid arendavad loogilist ja matemaatilist mõtlemist, tähelepanu ning koostööd. 

Rory’s Story Cube 

Need jututäringud on arvatavasti enamikule keeleõpetajatest juba tuttavad ning kasutuses. Mängu eesmärgiks on veeretada üheksat täringut ning jutustada nähtavale jäävatest piltidest lugu. 

Keeleõppes saab jututäringuid kasutada vastavalt oma fantaasiale - kas lihtsalt loo jutustamiseks või loo jutustamiseks, kasutades kindlaid grammatilisi struktuure (tuleviku- või minevikuvorm). Samuti võib pilte kasutada erinevate füüsikaseaduste väljendamiseks või ajaloosündmuste ümberjutustamiseks. 

Rory’s Story Cube arendab loovust, kujutlusvõimet ning keeleoskust. 

Usun, et iga õpetaja igatseb, et õpilased tema ainet huvitavaks peaks. Üks võimalustest on selleks õppetööse põimida mänge, mis tunniatmosfääri põnevamaks teevad. Julgustan omalt poolt kõiki õpetajaid kasutama mänge kui toetavat õppevahendit nii uute teemade käsitlemisel kui ka õpitud teemade kordamisel.

Mareta Pedak
Kohila mõisakooli õpetaja


laupäev, 9. veebruar 2019

Mis mind koolis rõõmustab?

Ärkan hommikul.Tõusen viimasena ja jooksen kiirelt vannituppa. Ampsan putru. Haaran koolikoti ja jooksen bussi peale.

Mis mind koolis rõõmustab?

Õpetajad, kelle tunnid on huvitavad ja kes räägivad oma ainest kaasahaaravalt ja põnevalt. Nii tekib mul selle vastu huvi ja soov rohkem teada saada. Ma ootan järgmist tundi. Õpetajad kes on rõõmsad, kes lähevad õpilaste mõtetega kaasa ning räägivad huvitavaid lugusid.

Kui sinu õpetajad näitavad välja, et hoolivad sinust ja sellest, et sul koolis hästi läheks, annavad põnevaid ja arusaadavaid ülesandeid ning viskavad vahetevahel nalja ja toovad oma tundi vaheldust, on tunni õhkkond vaba, rõõmus ning ideedele valla. Kodutöödki edenevad paremini. Nii on väga raske mitte olla koolirõõmus. 

Et tunda end tunnis kindlana ja julgeda oma arvamust avaldada, klassi ees rääkida ning eksida, on väga oluline ennast oma klassikaaslaste seas hästi tunda. Meil on väga toetav ja ühtehoidev klass. Saame omavahel väga hästi läbi ning meil on koos naljakas ja lõbus. Mäletan, et mingil ajal, kui mul oli koolis igav ja sellepärast ka kurb, olid meie omavahelised tobedad naljad ainuke asi, mis pani mind hommikul voodist püsti tõusma ja kooli tulema. Seda, et meie klassis võiks kiusamist olla, ei suuda ma ettegi kujutada. Nii et ma pole isiklikult kunagi koolikiusamisega kokku puutunud, ka küberkiusamisega mitte. Aga olen seda väga lähedalt kõrvalt näinud. Sellega hakkama saada on raske. Kuidas olekski võimalik koolist rõõmu tunda, kui tead, et tunned seal ebamugavust, hirmu või pead taluma solvamist?

Marie koos klassiõega sügiseses kirjandustunnis
Foto: erakogu, kasutamine autori loal. 
Mind teevad koolirõõmsaks veel näitering, muusikatunnid, laulmine, klaveri mängimine ja segakoor. Kirjandustunnid ja õmblemine. Mulle meeldib käia nädalavahetusel koolis proove tegemas, kui maja on ebatavaliselt vaikne.

Loomulikult olen ma rõõmus, uudishimulikum ning tunnist ja sellega kaasnevatest töödest enam huvitunud, kui teeme asju, mis mulle rohkem meeldivad, või räägime teemadest, mis on minu jaoks põnevamad. Näiteks ajalugu, muusika, kirjandus, õmblemine, mood, keeled, filmid. 

Samas võib aines, mis mulle meeldib, tulla ette tunde või nädalaid, mil see mind üldse ei huvita, mil ma ei suuda keskenduda, õpetaja jutt läheb ühest kõrvast sisse ja teisest välja ning hakkan mõtlema veidratele asjadele. Kui töid, mis mulle ei meeldi ning mis on suure mahuga, tekib palju ja kogu aeg on närv sees, et ei jõua valmis, on stress ning tüdimus koolist kerge tekkima. Aga siis aitab suhtumine, et see ei muuda seda ainet veel läbinisti halvaks. Tuleb otsida häid asju nagu ikka, kui tahad millestki rõõmu tunda. Pead ka ise kaasa töötama, ei saa oodata kõike õpetajalt. Ning mõnikord võib juhtuda, et kõige igavam teema võib muutuda kõige põnevamaks ning imestad, kuidas see sulle varem pole huvi pakkunud. Igavad teemad lähevad mööda. Ka oskus närida ennast läbi asjadest, mida sa ei oska ja mis sulle üldse ei meeldi, on oluline. Mida kiiremini end läbi närid, seda kiiremini tuleb huvitav teema.

Lisaks on veel palju pisiasju, mis mind meie koolis rõõmustavad. Näiteks suurepärane taimetoit. See on mõnikord lausa uskumatult maitsev! Vabadus ja võimalus tegeleda erinevate asjadega. See, et gümnaasiumis ei pea valima humanitaar- ja reaalainete vahel. See ei puuduta mind veel, aga teeb mind juba ette koolirõõmsamaks. Mulle meeldib sissejuhatav päeva algus. See, et hommikul on pikem põhitund ja siis algavad lühemad ainetunnid. Perioodõpe ja vaheldus, mida see endaga kaasa toob.

Koolis on vaikne. Tunnid on juba ammu lõppenud, ent nokitsen veel käsitööklassis oma aastatöö kallal. Õues on jälle pime. Jalutan koju.

Marie Kurs

Tartu Waldorfgümnaasium VIII klass





teisipäev, 5. veebruar 2019

Neljandat aastat tegutsev liikuma kutsuvate koolide võrgustik laienes 76 koolini


Tartu Ülikooli teadlaste algatatud projekt „Liikuma kutsuv kool“, mille eesmärk on astuda vastu Eesti lapsi kimbutavale liikumisvaegusele ja istuvale ajastule, on nüüdseks laienenud 76 koolini kõikjal Eestis. Koostöös koolidega ning lähtudes nüüdisaegsetest uuringutest tuuakse 34 000 lapseni õuevahetunnid, tantsu-, mängu- ja liikumisvõimalused ning suurem koolirõõm. 

2016. aastal TÜ liikumislabori eestvedamisel kümne kooliga algatatud ettevõtmisest on saanud kiiresti kasvav üle-eestiline programm, millel on huvilisi rohkem, kui vastu võtta jõutakse. „Liikuma kutsuva kooli“ programmist on tuge saanud nii suured kui ka väikesed, nii linna- kui ka maakoolid. Aina enam on võrgustikus ka vene õppekeelega koole ja hariduslike erivajadustega lapsi õpetavaid koole. Täna liitub neljakümne liikuma kutsuva kooliga veel 36. 

Sellest aastast alates koolide võrgustikku juhtivale Maarja Kalmale teeb rõõmu, et aina rohkem võetakse tegevusest osa piirkonniti: „Täna liitusid meiega pea kõik Hiiumaa koolid korraga, peale nende veel arvestatav hulk koole suurtest linnadest nagu Narva ja Pärnu. Meil on selle üle ainult hea meel: nii tekivad parajad võrgustikud, kus ühe paiga koolid innustavad üksteist. Veelgi parem on, kui koolidel on ka omavalitsuste tugi.“ 

Emmaste Põhikooli lapsed talverõõme nautimas
Foto autor: Tiina Koit
TÜ liikumislabori juhataja Merike Kull selgitas „Liikuma kutsuva kooli“ selle aasta eesmärke: „Soovime, et laste liikumisest ja heaolust saaks riiklik prioriteet. Selle nimel teeme koostööd lisaks koolidele ja omavalitsustele ka valitsusega. 2019. aastaks oleme saanud riigilt kinnituse, et meie tegevust toetatakse.“ 

Teaduspõhise projekti käigus on toodud koolidesse ka uuringud, mis näitavad, et ainult 24% Eesti lastest ja noortest on iga päev piisavalt aktiivsed. Sagenenud on laste terviseriskid, ülekaalulisus ja meeleoluhäired ning programmiga liitunud koolid seisavad selle eest, et olukord taas paraneks. Seminaride, töötubade, teiste koolide külastamise ja nõustamise abil aidatakse koolidel kavandada aktiivseid ainetunde ja vahetunde, mille abil suureneksid õpilaste liikumisvõimalused koolipäeva jooksul. Paljudes koolides toimuvad tantsu- ja mänguvahetunnid ning lapsed veedavad seetõttu vähem aega nutitelefonide seltsis. Osa koole otsib aktiivselt lahendusi, et lapsed saaksid koduteel liikuda ohutult ka jalgsi. Populaarseks on saanud õuevahetunnid, mis ei jää ära ka pakasega. 

Tänu „Liikuma kutsuva kooli“ projektile on osalevates koolides suurenenud koolirõõm ja vähenenud kooliväsimus. Õpetajad on märganud, et liikumine toetab õpilastevahelisi häid suhteid. 

„Liikuma kutsuva kooli“ projektiga liitunud koolidest saab ülevaate Delfi kaardilt

Lisateave: Britta Sool, TÜ liikumislabori kommunikatsioonispetsialist, 5904 6826, britta.sool@ut.ee, www.liikumakutsuvkool.ee


pühapäev, 3. veebruar 2019

BAFF stipendium viib 11. klassi õpilased suvel tasuta Liidriakadeemiasse USA-s

Balti-Ameerika Vabaduse Fond (BAFF) kutsub 11. klassi õpilasi kandideerima Liidriakadeemiasse, mis pakub stipendiumi abil võimalust tuleval suvel veeta pea üks kuu Ameerikas ja seda tasuta! 

Liidriakadeemia programm on mõeldud 11. klassi õpilastele, kes soovivad arendada oma ettevõtlikkust ning liidrioskusi. Programmi raames reisivad 30 valitud kandidaati kogu Baltikumist Ameerikasse, kus nad kolme nädala jooksul sukelduvad põnevasse ettevõtluse maailma, külastavad kohalike ettevõtteid, õpivad turundusplaani tegema, oma äriplaani kaitsma ja palju muud. Programm sobib noortele, kes näevad end tulevikus liidrina erinevates eluvaldkondades või sektorites. 

Liidriakadeemias on õppetöö ning puhkuse vahel sobilik tasakaal ning lisaks uute teadmiste omandamisele tutvuvad noored kohalike vaatamisväärsustega, külastavad lõbustusparki jpm. Viimase nädala veedavad õpilased New Yorki ja Washingtoni külastades.

Nõudmised stipendiumile kandideerimiseks

Kandideerida saavad õpilased, kes on hiljemalt 1. juuliks 16 aastat vanad ning astuvad keskkooli viimasesse klassi Liidriakadeemiale järgneval sügisel. Kandidaatidelt oodatakse inglise keele oskust tasemel, mis võimaldab osaleda seminaridel ja osa saada igapäevastes tegevustes.

BAFF Liidriakadeemia stipendium hõlmab järgmist:
• Lennupiletid
• Liidrikoolitus
• Majutus, toitlustamine
• Ekskursioonid
• Tervisekindlustus ja 24/7 tugi

Osalejal tuleb kaasa võtta taskuraha umbes 300 USA dollarit.
Programmis osalemiseks tuleb kandidaatidel esitada vajalikud kandideerimisdokumendid ning parimad kandidaadid kutsutakse intervjuule. Avalduste esitamise tähtaeg on 11. märts 2019.a.

Lisainfo programmi, kandideerimistingimuste kohta veebilehel:
http://www.balticamericanfreedomfoundation.org/summer-leadership-academy/

"Osalesin BAFF liidriakadeemia programmis USA’s 2018 aasta suvel. Liidriakadeemia andis mulle väga hea ülevaate ärimaailmast. Kuu aja jooksul kohtusime mitmete ettevõtjatega, õppisime põneval viisil ettevõtlust, avastasime Portlandi ja lõbutsesime ka! Õppejõud olid imelised ning see kuu möödus linnutiivul. Suhtlen siiani tihedalt oma toakaaslasega ja tänu sellele programmile olen 30 sõbra võrra rikkam!" Brita Tõnisson, BAFF Liidriakadeemia 2018 osaleja


Lisainfo:
Eeva Kauba
BAFF koordinaator Eestis
+372 555 28323
ekauba@ciee.orghttp://www.balticamericanfreedomfoundation.org/