neljapäev, 29. september 2016

100 sõna #lemmikõpetaja kohta

Haridus- ja Teadusministeeriumi juhtkond ning Huvitava Kooli nõukoja liikmed on kirjutanud läheneva õpetajate päeva puhul 100 sõna neile meelde jäänud õpetajast. Aitäh, õpetaja, et sa oled inspireerinud, toetanud ja eeskujuks olnud. Kõigile head lugemist!

Eesti Avatud Noortekeskuste Ühenduse tegevjuht ja Huvitava Kooli nõukoja liige Heidi Paabort kirjutab: On inimesi, kes suudavad märkamatult puudutada sinu hinge ja saadud emotsioonid jäävad sinna helisema aastateks. Vahel mõjuvad nende teod nii, et sa märkad alles hiljem, kui suur eeskuju ta sulle oli. Oleks suurepärane, kui igaüks saaks öelda, et selleks inimeseks oli minu õpetaja.
Lõpetasin keskkooli 24 aastat tagasi, kuid endiselt on meeles emotsioonid, mis valdasid mind ühiskonnaõpetuse tundi minnes. Ma ei mäleta kõike, millest õpetaja rääkis, aga meenub kirglik jutt ja kehakeel. Ta pani iga teema särama sest elas iga ajaloolist hetke justkui uuesti läbi, muutes tunni elavaks kujutluspildiks, mille kaudu oli hea seoseid luua ning mälul teemat talletada.
Olen õppinud temalt seda, et iga teema, iga fakt võib tunduda põnev, kui selle põnevaks mängid. Mängulisus on üks osa minu eluviisist, mis hoiab mind uudishimulikuna maailma asjade suhtes ning ei lase vajuda rutiini.
Aitäh sulle, Erika Sari! Erika Sari oli minu ajal Võhma Keskkoolis, täna töötab Põltsamaa Ühisgümnaasiumis.

Üldharidusosakonna asejuhataja ja algatuse Huvitav Kool koordinaator Pille Liblik kirjutas:
Seosed, seosed... Faktide ümberkirjutused tunnikontrolli ei ole veenvad. Tegelaskuju ümberjutustus ei ole veenev. Maardla asukoha mõju tuleb seostada tootmise kujunemisega. Tegelaskuju karakteri analüüs peab avama kangelase olemuse. Seoseid tuleb luua. Seoste ja analüüsita saab hästi päheõpitud õpikuteksti taasesitamise eest vaevalt rahuldava. Õpetaja tahtis aga parimat hinnet panna.
Kaks erinevat õppeainet, väga erinevat õpetajat, kuid sisuliselt sarnased põhimõtted, mille olen koolist pärisellu kaasa võtnud – parima nimel peab pingutama ja hoolima. Vaevalt olid mõlemad õpetajad omavahel kokku leppinud, aga nad kujundasid (enese)kriitilist ja analüütilist mõtlemist. Olen selle eest lõpmata tänulik oma õpetajatele
Nõo Keskkoolist Aino Väinastele ja Helgi Pukile, kõige meeldejäävamatele paljude säravate seast.

Noored Kooli tegevjuht ja Huvitava Kooli nõukoja liige Kristi Klaasmägi kirjutas: Minu lemmikõpetaja oli vene keele õpetaja Zinaida Tovkatš. Selle aukoha teenis ta oma õiglase hindamissüsteemiga. Minu jaoks oli vene keel kerge, aga sel korral oli kodus õppimata jäänud. Pinginaabri jaoks olid keeled väga rasked, aga ta oli korralikult tunniks ette valmistanud. Pidime vist luuletust peast ette lugema või midagi sellist - minu meelest vastasime enam-vähem sama hästi, aga mina sain kehvema hinde. Kui pärast tundi õpetajalt selle "ebaõigluse" kohta pärisin, vaatas ta mulle üle prillide serva otsa ja ütles välja, mida ta hindas - mina oleksin suutnud ka paremini, aga pinginaaber oli kõvasti pingutanud.

Kes on Sinu #lemmikõpetaja? Rahvusvahelise õpetajate päevani, 5. oktoobrini toimuva kampaaniaga saad teda tunnustada ja selle eest ka auhindu võita! 8. oktoobril on Sul võimalus jälgida ETV-st Aasta Õpetaja galat, millega tunnustatakse üleriigiliselt aasta parimaid haridustöötajaid ja -toetajaid.
Lugude seeria jätkub lähipäevil!

kolmapäev, 28. september 2016

Aasta Õpetaja gala haridusteo nominendid

Tunnustame Aasta Õpetaja gala „Eestimaa õpib ja tänab“ kaudu 8. oktoobril neid haridustöötajaid ja -toetajaid, kelle töö on teistele eeskujuks, kes panustavad õppurite arengu toetamisele, koostööle ning uueneva õpikäsituse elluviimisesse õppeasutustes. Kindel on see, et neid kõiki ühendab üks omadus – vastutustunne tuleviku suhtes. 

Tutvustame ühe kategooria nominente korraga. 


Aasta haridusteo nominendid on Kilingi-Nõmme Gümnaasiumi koostööprojekt "Praktikult praktikule: õpetaja töövarjuna", Saaremaa Ühisgümnaasiumi Saaremaa 25. miniteatripäevad ja Küberkaitse õppesuuna avamine Põltsamaa Ühisgümnaasiumis.

Koostööprojekt “Praktikult praktikule: õpetaja töövarjuna”
(Kilingi-Nõmme Gümnaasiumi direktor Erli Aasamets)


Kilingi-Nõmme Gümnaasiumi koostööprojekt “Praktikult praktikule: õpetaja töövarjuna” kaasas 21 päeva jooksul 136 õpetajat 11st koolist ja oli ülemineku alguseks atesteerimiselt õpetaja kutsestandardile, koolitustelt enesetäiendusele ja analüüsilt refleksioonile.

Projekti käigus said õpetajad olla ise nii õppija kui mentori rollis, näha teoreetiliste koolituste kõrval kolleegide parimaid töökogemusi ning tutvuda erinevates koolides õpikeskkondade arendusega. Reeglina hindasid projektis osalenud õpetajad sellist enesetäienduse viisi kõrgelt. Õpetajate positiivne kogemus ning hoiak elukestva õppe vajalikuks pidamisel on motiveeriv ka õpilastele.

Koolid on valmis koostöövõrgustiku tööd jätkama, leidma ja rakendama erinevaid õpetajate enesetäiendamise viise.


Saaremaa miniteatripäevad
(Saaremaa Ühisgümnaasium, peakorraldaja Rita Ilves)

Saaremaa miniteatripäevad on olnud veerandsajandi jooksul Eesti teatri järelkasvu oluliseks motivaatoriks ning andnud kogemusi nii osalejatele kui korraldajatele. Miniteatripäevade käigus saavad osalejad arendada loovust, tutvuda heade kirjanduslike materjalidega, arendada analüüsi- ja esinemisoskust, partneritunnetust ning õppida koostööd tegema.

Miniteatripäevadel annab erinevate valdkondade esindajatest koosnev professionaalne žürii juhendajatele põhjalikku tagasisidet. Koos analüüsitakse nähtud etendusi ja õpetatakse teatri ja avaliku esinemise põhitõdesid. Just eeltoodut arvestades on miniteatripäevadest kujunenud ka omamoodi õpitoad.

Miniteatripäevade korraldamine õpetab loovust ja fantaasiat rakendama ning uusi innovaatilisi lahendusi otsima.


Küberkaitse õppesuuna avamine Põltsamaa Ühisgümnaasiumis (Algataja ja koordinaator õppealajuhataja Tiia Mikson)

Põltsamaa Ühisgümnaasiumis avati esimesena Eesti haridusasutustest küberkaitse õppesuund, mis akadeemilist õpet ja õpilaste tehnoloogiahuvi ühendades, loob eeldused küberkaitse rakendamiseks ja pädevate spetsialistide ning vastutustundlikult käituvate kodanike ettevalmistamiseks.

Küberkaitse õppesuuna algatajaks ja koordinaatoriks on õppealajuhataja Tiia Mikson, kelle eestvedamisel on saavutatud hea koostöö nii küberkaitsega tegelevate institutsioonide (Eesti NATO Ühing, Kaitseministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kommunikatsiooni ja Infoturbe Arendus ja Uurimiskeskus, Kaitseliit jt), kõrgkoolide (TÜ, TTÜ) kui Põltsamaa linnavalitsusega.

Küberkaitse õppesuuna õpilastele korraldatakse õppekäike küberkaitsega seotud organisatsioonidesse, loodud on drooniring ja sisustatud tehnoloogiaklass. Küberkaitse suuna tegevust toetab kooli korralik IT taristu. Kõiges selles on oluline osa koostööpartneritel, toetajatel ja sponsoritel, kelle arv on pidevalt kasvanud.


Kolonel Douglas Wheelock: astronaudiks ei saa erilised inimesed

Eesti GLOBE programmi mõõtmistes aktiivselt osalevad õpilased ja õpetajad kohtusid eile, 27. septembril USA astronaudi Douglas Wheelock`iga, kes rõhutas korduvalt, et astronaudiks võivad saada täiesti tavalised inimesed.
 

Wheelock pidas 27. septembril loengu Tallinnas, Mektory keskuses. Samal õhtul olid GLOBE'i koolide esindajad kutsutud ka USA suursaadiku James D. Melville Jr. vastuvõtule, kus õpilastel, õpetajatel ja teadlastel oli võimalik astronaudiga lähemalt suhelda. Vastuvõtul tõstis suursaadik esile GLOBE programmi koolide panust ja märkis nende koolide olulisust rahvusvaheliste keskkonnamõõtmiste tegemisel. 



Douglas Wheelock pidas vastuvõtul lühiettekande ja rääkis haaravalt elust rahvusvahelises kosmosejaamas. Wheelock rõhutas korduvalt, et ta oli tavaline õpilane ja et astronaudiks ei saa erilised inimesed. Tuleb olla uudishimulik, peab julgema küsida ja tundma huvi loodusteaduste ja tehnoloogia õppimise vastu.
NASA astronaut Douglas Wheelock (56) on sündinud New Yorgi osariigis ja ta on USA armee proovilendur. Douglas Wheelockil on selja taga kaks missiooni, ta on viibinud kosmoses 178 päeva ning olnud avakosmoses 43 tundi ja 30 minutit. 



GLOBE (Global Learning and Observations to Benefit Environment) on ülemaailmne alg-, põhi- ja keskkooli õpilastele mõeldud uurimuslikku õpet ja praktilisi tegevusi pakkuv keskkonnasuunitlusega haridus- ja teadusprogramm, mille algatas 1994. aastal USA asepresident Al Gore ja mis käivitati „Maa päeva“ ürituste raames. Läbi uurimusliku õppe on GLOBE-i visiooniks edendada ja toetada õpilaste, õpetajate ja loodusteadlaste koostööd keskkonna ja Maa kui süsteemi uuringute valdkonnas. GLOBE-i toetavad USA kosmoseuuringute keskus ehk NASA, USA Rahvuslik Teadusfond ning USA Välisministeerium koostöös GLOBE riikide ülikoolide, koolisüsteemi ja valitsusväliste organisatsioonidega.

Eesti ühines GLOBE programmiga 1996. aastal ja 1997. aastal alustasid Eesti koolid mõõtmistega. Eesti paistab silma nii mõõtmiste hulga kui ka nende kvaliteedi poolest, saades NASA-lt tänavu tunnustuskirja.

teisipäev, 27. september 2016

Kolm põnevat võõrkeelealast tegu

Eilsel Euroopa keeltepäeval kuulutati välja aasta parimad võõrkeelealased teod, tiitli pälvisid Tallinna Keskraamatukogu algatatud Skype’i raamatuklubi, Tartu Kristjan Jaak Petersoni gümnaasiumi keele- ja reaalteaduste õpet siduv õpilasvahetuse projekt ning Kadrioru Saksa gümnaasiumi muusikaga seostatud keeleõpe. 

Euroopa Komisjoni ning Haridus- ja Teadusministeeriumi tunnuskirjad parimatele võõrkeele õpetamise uuendajatele andis üle ministeeriumi keeleosakonna juhataja Piret Kärtner. Kärtneri sõnul paistavad aasta parimatena esile toodud teod silma selle poolest, et võõrkeelte õpe toimub koos aktiivse suhtlemise ja kultuurialaste kontaktide loomisega. ”Keelteoskus on võti, mis avab meile uksed teistesse kultuuridesse, lubab vahetult suhelda ja seeläbi paremini üksteist ja ennastki mõista,“ märkis Kärtner.

Tallinna Keskraamatukogu projekti „Skype raamatuklubi” eesmärk on tõsta osalejate huvi kirjanduse vastu, luua keskkond suhtlemaks inimestega teistest riikidest ja kultuurikeskkondadest ning seeläbi suurendada teadlikkust ja sallivust. Osalejad lugesid igaks kohtumiseks läbi lühikese kirjandusliku teksti oma emakeeles, seejärel arutati teksti Skype’i vahendusel teiste riikide osalejatega inglise või vene keeles. Erilist tähelepanu pöörati tekstide tõlgendamisele erinevates kultuurides.

Kristiin Meos ja Kristel Palk Tallinna Keskraamatukogust
Tartu Kristjan Jaak Petersoni Gümnaasiumi projekt „Teadus teoorias ja praktikas läbi keele ja kultuuri“ seob omavahel keeleõppe ja reaalteaduste õppe. Projekti tuumaks on neli aastat kestnud õpilasvahetus Pihkva Tehnikalütseumiga, lisaks tehakse koostööd Eesti Maaülikooliga. Eesmärk on võõrkeelte praktiline kasutamine, sealhulgas eneseväljendusoskuse, avaliku esinemise oskuse ja koostööoskuse lihvimine võõrkeeles. Projekti tegevused ning vene ja inglise, aga ka prantsuse ja saksa keele kasutamine väärtustab mitmekeelsust koolis.
Olga Bulatchik ja Edda Kaimre Tartu Kristjan Jaak Petersoni Gümnaasiumist
Kadrioru Saksa Gümnaasiumi projekt „Kohtumised sõnas ja helis“ viiakse ellu koostöös Saksamaal Reichenbachis asuva Goethe gümnaasiumiga. Saksa keele ja muusika projekti eesmärk on suurendada kultuuridevahelist mõistmist ning toetada keelesõbraliku ühiskonna arengut, sealhulgas populariseerida saksa keele õpet. 2012. aastast toimuva projekti käigus tutvutakse vastastikku eesti ja saksa koorimuusika traditsioonide ja ajalooga, õpitakse ja esitatakse üksteise laule. Eesti õpilased saavad kogemuse, kuidas võõrkeeles olla Eesti kultuuri saadik välismaal.
Kadrioru Saksa Gümnaasiumist osalesid muusikaõpetaja Reet Lend ja Lehti Hiller
Keeleõppe tunnuskirja žürii tegi valiku 12 kandidaadi hulgast. Lisaks kolmele Euroopa keeleõppe tunnuskirja saajale märkis žürii ära veel kolm projekti: MTÜ Tartu Saksa Kultuuri Instituudi projekt „Varane saksa keele õpe käpiknukk Hans Hase toel“ ja käpiknuku sünnipäeva tähistamine, Viimsi Keskkooli projekti „EstWay“ raames digilehe loomine ning Tartu Kunstikooli näitus Shakespeare’i 400. surma-aastapäeva tähistamiseks.

Euroopa Keeltepäeva tähistatakse alates 2001. aastast Euroopa Nõukogu ja Euroopa Komisjoni algatusel, et rõhutada keeleõppe tähtsust, väärtustada kõiki Euroopas kõneldavaid keeli ning toetada elukestvat keeleõpet.