teisipäev, 22. mai 2018

Kas üld- ja huviharidus peaksid tegema rohkem koostööd, kui noored on mõlemas süsteemis samad?


Tartu Ülikoolil valmis 2017. aasta lõpul huviharidust reguleerivate dokumentide ja üldhariduse riiklike õppekavade analüüs[1], mille eesmärk oli nähtavale tuua, kui suures osas on neil kahel valdkonnal ühised sihid ja aluspõhimõtted ning lisaks leida võimalikke koostööd soodustavaid ja takistavaid aspekte. Mida analüüs näitas? 

Valdkondade ühisosad ja erisused
  1. Seadusandluse järgi on üld- ja huviharidusel väga sarnased eesmärgid ja põhimõtted, ainus erinevus on huvihariduse vabatahtlikkus. Samas riiklikud õppekavad (mille õpitulemused peavad olema õppeastmete lõpuks määratud mahus täidetud) annavad palju vabadust õppeprotsessi ja -keskkonna kujundamiseks. 
  2. Nii huvi- kui üldhariduse põhimõtted rõhutavad, et tuleb lähtuda õppijast: õppija eelistuste ja eripäradega tuleb arvestada, kaasata teda otsustusprotsessidesse, suunata ennast hindama ja oma õppimist ise kavandama. Õppijakesksuse kõrval väärtustatakse mitmekesisust – nii õppekeskkonnas kui meetodites. 
  3. Huviharidus läheneb formaalharidusele - loodud on huviharidusstandard, milles on toodud õppekava nõue. Samas, erinevalt üldharidusest, ei ole ühelt õppeastmelt teisele liikumisel vajalik hindamine.
Mis soodustab ja mis takistab koostööd
  1. Noortevaldkonna arengukava rõhutab, et formaal- ja mitteformaalõppe lõimimist tuleks soodustada, sh mitteformaalõpet formaalhariduses tunnustada. RÕK soodustab koolivälist õpet, samuti mõistetakse õppekeskkonda laiemalt, kui seda on kool. Koolivälise õppe arvestamist võib aga takistada ühtsetel alustel õpiväljundite süsteemi puudumine. 
  2.  RÕK rõhutab, et iga õpilase huvid ja võimed tuleb üles leida ja tagada nende maksimaalne areng – huvihariduses osalemine toetab seda eesmärki ning tagab lisaks teadmiste praktikas kinnistamise võimalusi, mida kool ei pruugi pakkuda. 

Mida teha takistuste ületamiseks?

Nagu seadusandlusest näha, on eesmärkide ja aluspõhimõtete tasandil huvi- ja üldhariduse koostöö igati soodustatud - põhiline keerukus tuleneb sellest, et puudub ühtsetel alustel õpiväljundite süsteem. Sellise süsteemine loomine ning õpiväljundite kirjeldamise nõude huviharidusstandardisse lisamine aitaks olukorda lahendada. Õpiväljundipõhisus võiks olla seotud enesehindamisega, mis on kooskõlas noorsootöö põhimõtete ja RÕKi õppijakeskse lähenemisega (sh kujundava hindamise osana).

Analüüs näitas, et vajaksime juhtumipõhiseid uuringuid huvi- ja üldhariduskoolide koostöös raskuskohtade leidmiseks – see annaks selgema pildi reaalsest olukorrast ning aitaks töötada välja parimaid lahendusi ühise õpiruumi loomisel. Seega - kindlasti peaksid kaks süstemi tegema rohkem koostööd. 

Vaata ettekande slaide  SIIT.

Näiteid praktikutelt

Siiri Kõrv, Põltsamaa Ühisgümnaasium
Meil on antud võimalus huvikooli õpilastel mitte osaleda riikliku programmi õppes, kui huvikooli tegevus on sellega võrdsustatav, st õpilane saavutab vajalikud õpitulemused huvikoolis.

Praegu kasutab seda võimalust minu õpilastest 1 kunstikooli õpilane. Kuna tund on keset päeva, veedab ta selle aja iseseisvalt näiteks raamatukogus, õpib midagi omaette või lihtsalt puhkab. Õpilane on kooliväliselt koormatud lisaks kunstikoolile veel treeningutega ja päevad on pikad ning tihedad. Õppeaasta lõpul saavad hinded ka tunnistusele, sest kunstikooli hindamise süsteem on veidi erinev, arvestus toimub aasta lõpul. Probleemi sellega ei näe.
Teised kunstikooli õpilased ei ole seda võimalust kasutanud, käivad tunnis edasi ja tundub, et neile meeldib.
 


Mari Roostik ja Mari Roostik ja Virge Prank-Vijard, Jaan Poska Gümnaasium + Eino Elleri nimeline Tartu Muusikakool
JPG ja Elleri ühiselt korraldatav õpe on noortele, kes armastavad õppida ja esineda ning teha tõsist tööd iseenda ja oma oskustega. Neile, kes soovivad pühenduda nii füüsikale ja kirjandusele kui heliredelite harjutamisele, pillimängu tehnika õppimisele. Kaks kooli arvestavad õpilaste päevakava koostamisel noorte inimestega.
Poska koolis ollakse paindlik ka teiste õpilaste õpikoormuse suhtes, arvestades nii teaduskoolis osalemist, trennides käimist kui ka näiteks aktiivset tegutsemist õpilasesinduses.
Elleri koolis on moodustatud ka nn VÕTA komisjon, kuhu kuuluvad üldjuhul õppeosakonna töötajad. Õpilastel on võimalus teises koolis omandatud teadmiste alusel taotleda vabastust teatud õppeainetest. Komisjoni ülesanne on hinnete ülekandmine kinnitada.


[1] Noorsootöö eesmärkide ja üldhariduskooli õppekava üldpädevuste ühisosa tuvastamine ja soovituste andmine huvi- ja üldhariduse paremaks sidustamiseks (2017). Tellija: Eesti Teadusagentuur.


Mari-Liis Parts
TÜ haridusuuenduskeskus

kolmapäev, 16. mai 2018

Aasta Kool 2018

"Aasta Kool 2018“ on esimest korda toimuv koolidevaheline konkurss, mille eesmärk on näidata kooli loovas ja lõbusas võtmes, kus tegutsetakse ühiselt ka õppetöö väliselt. Projekt annab võimaluse tuua esile Eesti koolide ägedaid omadusi – teistmoodi õpikeskkonda, tänapäevast koolipere ja põnevaid õpetajaid. Konkurssi korraldab Innove koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumiga. Konkursi läbiviimist toetab Euroopa Sotsiaalfond.

Nüüdseks on selgunud 10 finalisti, kelle valis žürii, kuhu kuuluvad lisaks korraldajate esindajale ka ETV saatejuht Grete Lõbu, Eesti Õpilasesinduste Liidu aseesimees Marcus Ehasoo ja hariduse kõneisik, laulja Getter Jaani.

Aasta Kooli tiitli kandideerivad: 

10. Tallinna Südalinna Kool

Uuri koolide ja nende tegemiste kohta täpsemalt Novaatori portaalist

teisipäev, 15. mai 2018

Kodutöödest kolmes koolis

Kaja Visnapuu, Tartu Ülikooli haridusinnovatsiooni magistrant

Tartu Erakool
Direktor Marjeta Venno
Kümnendat aastat tegutsevat kooli iseloomustas direktor Marjeta Venno kui „Väikest suurt kooli“ kus lisaks neljale põhiväärtusele- tarkus, loovus, julgus, avatud- on ka viies põhiväärtus ehk muutus. Igapäevaelus tähendab see seda, et muutusi ei kardeta vaid nendega tegeletakse- võtetakse ette, püütakse ja suudetakse muutused üheskoos ka ellu viia.

Seda, kas kodutöödeta õppimine on võimalik katsetati koolis, lapsevanamaid eelnevalt teavitades, kuu aja jookusul. Kokku oli kokku lepitud, et kodutööks ei peeta tunnis alustatud ja kodus vajadusel lõpetatavat tööd ning lugemist üldiselt. Küsitlustulemustest selgus, et kodutöid andmata esilagu õppe tase muutus, hiljem aga mitte. Kõige rohkem mõjutas kodutööde mitteandmine võõrkeelte ja matemaatika õpiväljundite saavutamist. Selgus ka tõsiasi, et mitte kõigile õpilastele ei sobi intensiivsem tunnis töötamine. Seoses kodutööde mitteandmisega tegid kõige suurema muutuse läbi õpetajad oma õpetamise metoodikas. Kokkuvõttes leidsid nii koolipere kui lapsevanemad ühiselt, et põhjendatult ja perioodiliselt on kodutööde andmine siiski vajalik.

Katsetuse küsitlustulemuste analüüsile ja õpetajate ettepanekutele põhinedes on nüüdseks juurutatud tava, et 2 korda aastas 2 nädala jooksul kodutöid ei anta. Ehk siis õppeaasta alguse ja III perioodi alguse nädalad on kodutöövabad.

Põlva Kool
Õppejuht Kaie Lõhmus
Ligi 900 õpilasega põhikool tekkis kolme kooli liitmisel kaks aastat tagasi seoses Põlva riigigümnaasiumi loomisega. Õppejuht Kaie Lõhmus tõi välja, et koolipere lähtus nüüdisaegset õpikäsitlusest ning muutusi tehakse koostöös õpilastega. Kord kuus korraldavad õpilased „Suud puhtaks“ formaadis debatte, tehes heatahtlikku kriitikat kooleelu teemadel, kus on arutletud ka kodutööde „ andmise või jätmise “üle.

Sarnaselt Tartu Erakooliga on Põlva õpetajad leidnud, et enamus õppetööst on võimalik koolis ära teha. Selleks tuleb kõigepealt õpetajal endal süüvida oma õpetamisesse ning kodutöid tuleb ikka aeg- ajalt anda. Heaks näiteks õpilaste enda initsiatiivist ja koostöisusest oli ühes klassis käsipallipoistest treeningkaaslaste algatus ja teiste klassikaaslaste julgustamine tunnis julgelt küsima, sooviga just tunnis asjad võimalikult selgeks saada. Ka Põlvas on suur koostöökoht ja sõnaõigus õpilasesindusel, kes on olulisena välja toonud, et iga aine õpetaja saab eelkõige toetada õpilaste õppima õppimist. Oluline on ka funktsionaalse lugemisoskuse arendamine. Koolipere saab innustust noortelt õpetajatelt, kes tulevad kooli uute mõtete ja lahendustega, mida püütakse õppetöö arendamisel kohe ka kasutada.

Tallinna Õismäe Vene Lütseum
Direktor Rita Juhanson
Juba neli aastakümmet tegutsevas kodukohajärgses koolis õpib tuhatkond õpilast, kus õpitakse vene keeles aga tänu keelekümbluse metoodika saavad õpilased ka tasemel eesti keele oskuse. Lütseumi direktor Rita Juhanson tõi välja oma kooli asukoha eeliseid õppekeskkondade rikastamiseks- lähedal on nii meri, loomaaed kui Vabaõhumuuseum. Õpilased ja õpilasesindus on koolielus aktiivsed kaasarääkijad ja partnerid. Õpilase tõstatasid küsimuse: miks meid ei usaldata oma õppimise eest vastutuse võtmisel. Sarnaselt Tartu Erakooliga prooviti 1 kuu jooksul kodutöödeta õppetööd gümnaasiumi, seejärel ka põhikooli osas. Gümnaasiumi osas näitava õpitulemused tõusutendentsi. Rakendatakse individuaalset lähenemist, õpilases kasutavad rohkem koosõppimist, vastastikku õpetamist. Kui nii õpilased ja õpetajad on muutusega kaasa tulnud, siis koostöös lastevanematega on veel arenguruumi. Peredes on harjumuspärane mudel, et lapsed tegelevad oma kodutööga ning nende aeg on seega suurelt osalt sisustatud. Muutusega kodutöödes tuleb ka vanematel oma lastele rohkem ühist aega pühendada, milleks kõik vanemad ei ole valmis.

Kokkuvõttes näitab igapäevapraktika, et koolis ei mõistlik ei üle- ega alakoormus, vaid vajalik on paras pinge. Ühisest arutelust kooli ja koolipäeva korralduse küsimustes tõusis esile iga kooli õigus ja võimalus koostöös õpilaste ja lastevanematega otsustada selle üle kuidas toetada keskendumisvõimet koolis. Näiteks Tartu Erakooli võib tulla hommikul varem, aga selleks, et õppetöö oleks efektiive, algavad tunnid kell 9. 00. Selleks, et oleks vähem sisse- ja väljalülitamisi ja süvenemisvõimalust kasutatakse 1- 2 korda päevas 80- minutilisi paaristunde. Samuti rakendatakse „kusagil mujal õpet“ ehk erinevaid avatud õpikeskkondi väljaspool kooli, milleks loob eeldused ka üldõpetuse ja lõimimise kasutamine. Kõikjalt on võimalik õppida, oluline on seoste loomise oskuse arendamine.

Nii Tartus Erakoolis kui Õismäe Vene Lütseumis ülesandeid diferentseeritakse, antakse ka pikemaks perioodiks eriti uurimuslikes tööde puhul , et õpilane saab liikuda omas tempos. Põlva koolis on põhimõte, et iga kodutöö tehakse just niikaugele kui osatakse- siis oskab õpetaja edasi aidata, uuesti õpetada või oma õpetamises korrektiive teha. Parima tunnustusena õppimiseks tingimuste loomise ja ennastjuhtiva õppimise toetamise näitena tsiteeris Rita Juhanson oma õpilast, kes ütles „Ma ei saa aru, mis on õpetaja, teie ülesanne tunnis“.

Kokkuvõttes on igas koolis olulised vastastikused kokkulepped, põhjendatud ja praktikas kujunenud head tavad, mis aitavad kaas õppimist toetava keskkonna loomisel- läbimõeldud õppetöö tunnis ning vajaduspõhised ja sisuliselt põhjendatud kodutööd sealhulgas.

teisipäev, 8. mai 2018

Millised on koolide praktikad paindliku õppe pakkumiseks?

Hele Liiv-Tellmann, SA Innove

Parimate praktikate päeva töötuba "Mida ta juba õppinud on?" viisid läbi Mari Roostik Jaan Poska Gümnaasiumist, Virge Prank-Vijard Heino Elleri nimelisest Tartu Muusikakoolist, Evald Sepp Suure-Jaani Gümnaasiumist ja Carmen Luts Veeriku Koolist. 

VÕTA või TÕTA – kahe kooli lugu

Varasemate õpingute ja töökogemuse kõrval on võimalik õppija koormuse vähendamiseks arvestada ka tulevast õpikogemust, nagu praegu on rakendanud ühisõppe kavandamise ja läbiviimise käigus Jaan Poska gümnaasium (edaspidi Poska kool) ja Heino Elleri nimeline Muusikakool (edaspidi Elleri muusikakool). 
Üldhariduskool ja kutseõppeasutus on ühendanud oma jõud, et õpilased saaksid soovitud kvaliteetse keskhariduse ja samal ajal ka muusikaalase kutse. Elleri muusikakool on kutseõppeasutus, kus on olemas ka kutsekeskharidus. Kutsehariduses saadakse keskharidus, mis lähtub erialaspetsiifikast. Elleri kooli õpilased aga soovivad omandada keskharidust, mille baasil oleks lihtsam pääseda kõrgkooli, nt Muusikaakadeemiasse. Poska koolis on selle õppeaasta algusest muusikaklass, kus sügisel alustas 12 õpilast, hetkel õpib 11. Ühisõppe eripära on, et mõlemas koolis arvestatakse tunniplaani koostamisel teise kooliga. Näiteks on õpilased hommikuti Elleri koolis, 9.40–14.30 Poska koolis ning õhtupoolikutel ja reedeti taas Elleri koolis. Poska koolis ei ole muusikaklassi õpilastel kunsti, kehalise kasvatuse ja muusika tunde, sest need ained läbitakse oluliselt suuremas mahus Elleri kutseõppes. Ka B võõrkeelt, milleks on neil õpilastel itaalia keel, õpitakse just Elleri koolis. Kuna kutsehariduses ei ole veel otseselt ette nähtud üldhariduskooliga ühisõppekava, ongi õpilased kahe kooli nimekirjas ja saavad lõpetades eraldi kahe kooli tunnistused. 


Poska koolis ollakse paindlik ka teiste õpilaste õpikoormuse suhtes, arvestades nii teaduskoolis osalemist, trennides käimist kui ka näiteks aktiivset tegutsemist õpilasesinduses. 


Elleri koolis on moodustatud ka nn VÕTA komisjon, kuhu kuuluvad üldjuhul õppeosakonna töötajad. Õpilastel on võimalus teises koolis omandatud teadmiste alusel taotleda vabastust teatud õppeainetest. Komisjoni ülesanne on hinnete ülekandmine kinnitada. 

Arendavad reisipäevikud 


Veeriku põhikool on kolme viimase aastaga väga kiiresti kasvanud. Seetõttu on väga palju treeninguid ja ringe toodud oma majja ning neis osalemise arvestamine õppetöö osana on tavaline. Suures koolis on oluline, et märgataks lapsi, kes käivad õppimas väljaspool kooli. Ega lapsed ei ole ise väga huvitatud tundidest vabastamisest, eriti, kui tegemist on nende huvialaga (nt sport, muusika). Kui aga õpilane vajab mõnes aines näiteks lisatuge ja sobiv õpetaja on vaba, saab nn vabastatud tunni ajaks selle asendada. 

Õpilased õpivad väljaspool klassiruumi meelsamini ja sageli isegi rohkem. Kuna viimasel ajal reisivad õpilased koos vanematega väga palju, siis tekkis koolis õpetajatel idee seda ära kasutada. Kui õpilane läheb reisile kooli ajast, püütakse läbi mõelda, milliseid materjale saaks õpilane sellel reisil koguda. Õpilane vormistab siis oma reisi loovtööna ja kirjeldab, mida kõike ta oma reisil õppis? Kirjeldus võib olla nii reisiblogi, raamat, fotošõu, film jne, formaadi valib õpilane ise. Näidisena esitleti ühe õpilase loovtööd „Minu reisipäevik Iisraeli!, mis ei jäänud sugugi alla ilmunud reisikirjeldustele. Võõrkeeleoskus, väljendusoskus, eesti keele oskus, ettevõtlikkus-, digi-, enesemääratluspädevus – kõik on reisi jooksul enamasti arenenud. 

Põhikooli ülesanne on õpetada õppima. Veerikus toimuvad huvitava õppimise päevad, kus õpilased ise otsustavad, mida nad tahavad klassiülestele rühmadele õpetada.

Aastaga poolteist

Mida teha siis, kui õpilane tuleb teisest riigist ja tahab oma õpitut üle kanda? Suure-Jaani Gümnaasiumis just niisugune kogemus oligi. Suure-Jaani Gümnaasium on liidetud huvikooliga. On kaks suunda: spordi- ja sotsiaalsuund. Spordisuunal on mitmesuguseid lisakursuseid. Õpilane tuli Soomest (seal on gümnaasiumis 75 kohustuslikku kursust, meil 96) ja tahtis 11. klassis õppida, et siis minna tagasi Soome. Võrdlus Soome kursustega näitas, et meie riikliku õppekava täitmiseks oli läbimata umbes 14 kursust. Individuaalsetest soovidest lähtuvalt pandi kokku ainete pakett, mida õpilane pidi tegema. Vaatamata suurele koormusele oli noormees edukas nii 10. kui ka 11. klassi ainetes. 

Veel mõtteid
  • Hiiumaa Gümnaasium on oma õppekavasse sisse kirjutanud, et huvikoolides käimine annab neile võimaluse üle kanda valikaineid. Ka täiskasvanute gümnaasiumi osas püütakse õpitut arvestada valikkursustena. 
  • Teaduskoolis osalemist arvestatakse kui süvaõpet. Teaduskooli õpilastele antakse rohkem tegevust ja lisaülesandeid. 
  • VÕTA ei pea olema üks-ühele, see võib olla ka erinevate tükkide kombinatsioon. 
  • Tõendus ei pea olema kindlasti mingi kirjalik tõend, võib oma oskusi ka demonstreerida. 
  • Kui õpilane saadab oma uurimistöö vabariiklikule konkursile ja saab edasi teise vooru, siis ta vabastatakse koolieksamist. 
  • Mida teeb õpilane, kui ta on vabastatud? Näiteks: valmistub teise aine olümpiaadiks, tegutseb nn abiõpetajana, talle antakse lisaülesandeid jne. 
  • VÕTA idee on tasakaalustada õpilaste õppekoormust, mitte vähendada seda. Individuaalse õppekavaga ja paindlikkusega on võimalik õpitulemuste saavutamiseks väga palju ära teha. Oluline on nii see, mida õpilane juba omandanud on, kui ka see, mida ta tulevikus veel omandab.

Lisaks sellele, et tegime kirjalikud kokkuvõtted on töötuba  järelvaadatav UTTV videokanalilt. 
Vaata videokokkuvõtet siit: