Tartu Erakool
Direktor Marjeta Venno
Kümnendat aastat tegutsevat kooli iseloomustas direktor Marjeta Venno kui „Väikest suurt kooli“ kus lisaks neljale põhiväärtusele- tarkus, loovus, julgus, avatud- on ka viies põhiväärtus ehk muutus. Igapäevaelus tähendab see seda, et muutusi ei kardeta vaid nendega tegeletakse- võtetakse ette, püütakse ja suudetakse muutused üheskoos ka ellu viia.Seda, kas kodutöödeta õppimine on võimalik katsetati koolis, lapsevanamaid eelnevalt teavitades, kuu aja jookusul. Kokku oli kokku lepitud, et kodutööks ei peeta tunnis alustatud ja kodus vajadusel lõpetatavat tööd ning lugemist üldiselt. Küsitlustulemustest selgus, et kodutöid andmata esilagu õppe tase muutus, hiljem aga mitte. Kõige rohkem mõjutas kodutööde mitteandmine võõrkeelte ja matemaatika õpiväljundite saavutamist. Selgus ka tõsiasi, et mitte kõigile õpilastele ei sobi intensiivsem tunnis töötamine. Seoses kodutööde mitteandmisega tegid kõige suurema muutuse läbi õpetajad oma õpetamise metoodikas. Kokkuvõttes leidsid nii koolipere kui lapsevanemad ühiselt, et põhjendatult ja perioodiliselt on kodutööde andmine siiski vajalik.
Katsetuse küsitlustulemuste analüüsile ja õpetajate ettepanekutele põhinedes on nüüdseks juurutatud tava, et 2 korda aastas 2 nädala jooksul kodutöid ei anta. Ehk siis õppeaasta alguse ja III perioodi alguse nädalad on kodutöövabad.
Põlva Kool
Õppejuht Kaie Lõhmus
Ligi 900 õpilasega põhikool tekkis kolme kooli liitmisel kaks aastat tagasi seoses Põlva riigigümnaasiumi loomisega. Õppejuht Kaie Lõhmus tõi välja, et koolipere lähtus nüüdisaegset õpikäsitlusest ning muutusi tehakse koostöös õpilastega. Kord kuus korraldavad õpilased „Suud puhtaks“ formaadis debatte, tehes heatahtlikku kriitikat kooleelu teemadel, kus on arutletud ka kodutööde „ andmise või jätmise “üle.
Sarnaselt Tartu Erakooliga on Põlva õpetajad leidnud, et enamus õppetööst on võimalik koolis ära teha. Selleks tuleb kõigepealt õpetajal endal süüvida oma õpetamisesse ning kodutöid tuleb ikka aeg- ajalt anda. Heaks näiteks õpilaste enda initsiatiivist ja koostöisusest oli ühes klassis käsipallipoistest treeningkaaslaste algatus ja teiste klassikaaslaste julgustamine tunnis julgelt küsima, sooviga just tunnis asjad võimalikult selgeks saada. Ka Põlvas on suur koostöökoht ja sõnaõigus õpilasesindusel, kes on olulisena välja toonud, et iga aine õpetaja saab eelkõige toetada õpilaste õppima õppimist. Oluline on ka funktsionaalse lugemisoskuse arendamine. Koolipere saab innustust noortelt õpetajatelt, kes tulevad kooli uute mõtete ja lahendustega, mida püütakse õppetöö arendamisel kohe ka kasutada.Tallinna Õismäe Vene Lütseum
Direktor Rita Juhanson
Juba neli aastakümmet tegutsevas kodukohajärgses koolis õpib tuhatkond õpilast, kus õpitakse vene keeles aga tänu keelekümbluse metoodika saavad õpilased ka tasemel eesti keele oskuse. Lütseumi direktor Rita Juhanson tõi välja oma kooli asukoha eeliseid õppekeskkondade rikastamiseks- lähedal on nii meri, loomaaed kui Vabaõhumuuseum. Õpilased ja õpilasesindus on koolielus aktiivsed kaasarääkijad ja partnerid. Õpilase tõstatasid küsimuse: miks meid ei usaldata oma õppimise eest vastutuse võtmisel. Sarnaselt Tartu Erakooliga prooviti 1 kuu jooksul kodutöödeta õppetööd gümnaasiumi, seejärel ka põhikooli osas. Gümnaasiumi osas näitava õpitulemused tõusutendentsi. Rakendatakse individuaalset lähenemist, õpilases kasutavad rohkem koosõppimist, vastastikku õpetamist. Kui nii õpilased ja õpetajad on muutusega kaasa tulnud, siis koostöös lastevanematega on veel arenguruumi. Peredes on harjumuspärane mudel, et lapsed tegelevad oma kodutööga ning nende aeg on seega suurelt osalt sisustatud. Muutusega kodutöödes tuleb ka vanematel oma lastele rohkem ühist aega pühendada, milleks kõik vanemad ei ole valmis.Kokkuvõttes näitab igapäevapraktika, et koolis ei mõistlik ei üle- ega alakoormus, vaid vajalik on paras pinge. Ühisest arutelust kooli ja koolipäeva korralduse küsimustes tõusis esile iga kooli õigus ja võimalus koostöös õpilaste ja lastevanematega otsustada selle üle kuidas toetada keskendumisvõimet koolis. Näiteks Tartu Erakooli võib tulla hommikul varem, aga selleks, et õppetöö oleks efektiive, algavad tunnid kell 9. 00. Selleks, et oleks vähem sisse- ja väljalülitamisi ja süvenemisvõimalust kasutatakse 1- 2 korda päevas 80- minutilisi paaristunde. Samuti rakendatakse „kusagil mujal õpet“ ehk erinevaid avatud õpikeskkondi väljaspool kooli, milleks loob eeldused ka üldõpetuse ja lõimimise kasutamine. Kõikjalt on võimalik õppida, oluline on seoste loomise oskuse arendamine.
Nii Tartus Erakoolis kui Õismäe Vene Lütseumis ülesandeid diferentseeritakse, antakse ka pikemaks perioodiks eriti uurimuslikes tööde puhul , et õpilane saab liikuda omas tempos. Põlva koolis on põhimõte, et iga kodutöö tehakse just niikaugele kui osatakse- siis oskab õpetaja edasi aidata, uuesti õpetada või oma õpetamises korrektiive teha. Parima tunnustusena õppimiseks tingimuste loomise ja ennastjuhtiva õppimise toetamise näitena tsiteeris Rita Juhanson oma õpilast, kes ütles „Ma ei saa aru, mis on õpetaja, teie ülesanne tunnis“.
Kokkuvõttes on igas koolis olulised vastastikused kokkulepped, põhjendatud ja praktikas kujunenud head tavad, mis aitavad kaas õppimist toetava keskkonna loomisel- läbimõeldud õppetöö tunnis ning vajaduspõhised ja sisuliselt põhjendatud kodutööd sealhulgas.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar