Arutelupäeval keskenduti nendele tegevustele, mida on võimalik teha kogukonna ja kooli tasandil lühikese aja jooksul ning mis ei nõua liialt täiendavaid vahendeid. Valgamaa hariduse olukorda analüüsides leiti, et:
- õpilasi on vaja motiveerida jätkama õpinguid maakonna gümnaasiumides või kutseõppeasutuses, et põhikoolide lõpetajad ei lahkuks maakonnast;
- on vaja leida motivatsioonimehhanismid noorte ja uute õpetajate tööle asumiseks Valgamaale, et muuta piirkond noortele atraktiivsemaks ja peatada õpetajaskonna vananemine;
- õpetajaid on vaja motiveerida kasutama kaasaegseid õpetamismeetodeid;
- on vaja leida motivatsioonimehhanismid, mis innustaksid lapsevanemaid aktiivsemalt koolielus osalema ja koolis toimuva vastu huvi tundma;
- on vaja läbi mõelda, millega motiveerida õpetajaid, et nad usaldaksid rohkem õpilasi ja jätaksid neile otsustus- ja vastutusvõimalusi, et õpilastel oleks õppetegevustes aktiivsem roll;
- on vaja läbi mõelda, millega ja kuidas motiveerida õpetajaid ja hariduse sõpru panustama õpetamise huvitavamaks ja mitmekesisemaks muutmisse. Aktuaalsed probleemid – ebaühtlased võimalused õppekava toetavate tegevuste valikul (huvitegevus, gümnaasiumis valikkursused), ebahuvitav koolitund, eksamitele orienteeritud õpetamine, teooria ja praktika vähene seostatus, õpilaste suutmatus end suuliselt väljendada ega mõtet sõnastada, halvad suhted õpilaste ja õpetajate vahel – ei tohi olla kellegi teise mure.
Lahendustena, millesse saavad panustada erinevad huvigrupid kuni üksiku inimese tasandini välja, kui ollakse huvitatud Valgamaa koolide huvitavamaks muutmisest, nähti järgmisi võimalusi:
- luua pidev positiivne kuvand maakonna haridusest;
- toetada kutseõppekeskuse koostööd maakoolidega;
- luua tingimused ja toetada noorte õpetajate tööletulekut Valgamaale;
- tunnustada ja väärtustada õpetajat kogukonnas;
- toetada iga õpetaja teadlikku täiendõpet ja pidevat enesearendamist;
- innustada õpetajaid uuendusmeelsusele ja arengule;
- toetada kaasaegse õpikäsitluse rakendumist;
- lõimida õppes olemasolevaid tegevusi;
- kaasata lapsevanemaid järjepidevalt ühistegevustesse;
- usaldada aktiivsematele lapsevanematele juhtroll teiste lapsevanemate kaasamisel;
- viia läbi koolides arenguvestlused kõigi kooliga seotud osapooltega;
- kaasata õpilasi kooli arendusse;
- kujundada õpilase eneseväljendamise oskusi;
- jpm.
Päeva lõpetuseks küsisid kõik osalejad endalt, mida me teeme selleks, et muuta kool Valgamaal huvitavamaks? Ja vastused olid järgmised: kasutame rohkem aktiivõppe meetodeid, mille puhul on kõige tähtsam mõtestatud tegevus; viime mõttekojas arutatud teemad kaasa oma kodukooli, et saaks edasi arutada. Haridus ei ole elust eraldiseisev ja Valgamaa ei ole kõrb, regionaalpoliitika peab muutuma ja see saab juhtuda ainult koostöös, tähtis on uskuda, et kõik ideed ja mõtted jõuavad ellu. Koolist teevad huvitava kooli õpilased – meie kanname edasi väärtusi, mida annavad meile õpetajad ja vanemad. Õpingute alus on õppekava igas mõttes – kes abi küsib, sellele saab seletada, kuidas paremini õpetamist toimetada.
Kõikide huvigruppide esindajad võtsid mõttekojast kaasa teadmise, et just nemad saavad panustada vahetult kooli huvitavamaks muutmisse. Algatus Huvitav Kool loodab, et järgmise sammuna viib iga Valgamaa kogukond oma koolis läbi sarnased mõttekojad, et juba konkreetselt leppida kokku olulisimates tegevustes ja motiveeritud vastutajates.