Neljapäev, 18. september 2014

Professionaalsed õpikogukonnad on parim viis koostöökultuuri arendamiseks koolis

Küsisime Tartu Ülikooli haridusuuringute ja õppekavaarenduse keskuse spetsialistilt Katri Lamesoolt, kuidas nende keskuses mõistetakse koostööd koolis ja mida tehti 18. augustil toimunud õpikogukondade koostööpäeval Tartus?

Hea ja huvitava kooli eduvalem on väga lihtne: selle asemel, et olla oma õpilastega üksi, on igal õpetajal võimalik kasutada kõigi oma kolleegide teadmisi, kogemusi, oskusi ja ideid. Toetudes teooriale ja teiste riikide praktikale leidsime, et Haridus- ja teadusministeeriumi tellitud projektis, mille eesmärgiks on toetada riikliku õppekava rakendumist, on parim viis koostöökultuuri arendamiseks koolis luua õpetajate professionaalsed õpikogukonnad. Õpikogukonnas tehtava töö kaugem eesmärk ja järgmine tasand on, et koostööharjumus leviks kogu koolis. 

Koostöö edendamisel on meie projektis veel kolmaski tasand – koolidevaheline koostöö. Selleks kutsusime 18. augustil kokku kõik projektis osalevad üheksa kooli ja suvel liitunud kolme kooli õpikogukondade esindajad.

Koostööpäeval said õpikogukondades osalevad õpetajad ja juhtkonnaliikmed õppida kolleegidelt teistest koolidest ja ülikoolist ning luua kontakte edasiseks koostööks. Päev koosnes õpikogukondade endi poolt veetud töötubadest, kahest ettekandest auditooriumis ja ühest uurimusliku õppe praktikumist Katoliku Hariduskeskuse juhtimisel.

Kadri Ugur Tartu Ülikoolist käsitles oma ettekandes tunni videosalvestuse ja videoanalüüsi võimalusi. Haridusuuringute keskuse juhataja Margus Tõnissaar tutvustas kevadel kogukonnakoolides läbiviidud kaardistamise tulemusi. Kaardistusega uuriti nii kogukonda kuuluvate õpetajate kui nende õpilaste arusaamist õppimisest, õpetamisest ja koolikliimast laiemalt. Kuna projekti eesmärk on toetada riikliku õppekava uuenduste rakendamist, said kaardistamise küsimused moodustatud selliselt, et annaksid informatsiooni aineülese lähenemise rakendamise kohta. Tulemustest selgus, et nii õpetajad ise, kui ka nende õpilased, hindasid teiste õppekava rakendumist toetavate meetodite seas (nt lõiming, õppimist toetav hindamine, uurimuslik õpe jne.) kõige madalamaks just õpetajatevahelist koostööd.

On paradoksaalne, et koostööd esineb koolis vähem kui konstruktivistlikku õpikäsitlust toetavaid praktikaid endid. Samas on just koostöö uueneva õpikäsitluse rakendumise eelduseks. Võime järeldada, et kui õpetajad suudavad oma töös leida võtme, mis viiks omavahelisele koostööle, saame näha märkimisväärset edasiminekut uue õppekava rakendumisel.

Sellega koolidevahelise koostöö toetamine ei piirdu. Veel sel kuul tulevad kokku projekti kuuluvad põhikoolid, et arutada ekspertide toel selle üle, mida võtta ette koolikiusamise vähendamiseks. Nimelt selgus koolides läbiviidud kaardistamistulemustest õpilaste seas, et kiusamine on endiselt probleem, mille lahendamiseks mõni õpilane palus abi lausa küsitluse kaudu. Projekti kuuluvate keskkoolide õpikogukonnad osalevad koostööseminaril videosilla vahendusel. 


                 Türi Põhikooli õpetajad Kadri Tammar, Ellen Roosileht ja Lea Allik uurimusliku õppe 
                 praktikumis.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar