Esmaspäev, 15. september 2014

Kool olgu kogukondlik organisatsioon

Küsisime Huvitava Kooli nõukoja liikmetelt, mis on nende arvates kõige olulisem muutus, mis Eesti koolides lähiaastatel lapsevanemate abil tuleks saavutada.
Vastab Liina Hirv, Eesti Noorteühenduste Liidu nõukogu esimees ja Huvitava Kooli nõukoja liige.


Liina Hirv. Foto: Daniel Sepp, www.delfi.ee
Palju on räägitud sellest, et kool peaks olema parem ja huvitavam. Iseenesest olekski see justkui see muutus, millele lapsevanemad peaksid kaasa aitama. Samas on ilmselge, et “parem ja huvitavam” on väga ebamäärane ning sellist määratlust tuleb sisustada. Viimast on juba palju ka tehtud, erineva nurga alt. Olulisim kontseptsioon on minu silmis aga see, et kool peaks arenema ülesandeid täitvast institutsioonist kogukondlikuks organisatsiooniks.

Organisatsioon peaks toimima kõigi selle liikmete osalusel. Ilmselged osapooled on õpetajaskond, kooli juhtkond ja õpilased. Kõigil neil on mingi sugune esindusvormgi olemas. Ära on aga unustatud paljuski lapsevanemate esindus. Tõsi, toimuvad küll lapsevanemate koosolekud, kuid üldjuhul on need formaalsed infojagamised. Hoolekoguski on marginaalne esindatus. Seega ehk peaksime kaaluma, et ka lapsevanematel oleks koolides konstantne esindusorgan?

Kool ei tohiks olla lihtsalt õppekava täitmise funktsiooniga asutus, vaid kooslus, mis püüdleb õpilastele maksimaalseid arenguvõimalusi pakkuva keskkonna loomise poole. Lapsevanemate roll on siin näiteks tuua kooliruumi  teadmist igapäeva elust, erinevatelt erialadelt, rikastada koolitükke värvikate lugudega.  

Eraldi tooks aga siinkohal välja hindamise küsimuse, mis pälvis selleaastasel Arvamusfestivalil omajagu tähelepanu. Palju on räägitud sellest, et meelevaldselt tõlgendatava numbrilise hindamise asemel peaks toimuma kujundav hindamine, mis kujutab endast põhjalikku tagasiside instrumenti. Nii jõutaks selleni, et hinded ja hindamine on tööriist toetamaks õppeprotsessi. Tegemist on aga ühe väga konkreetse sisulise muutusega, mis ei leia aset ilma lapsevanemate osaluseta. Seni kuni kodus küsitakse vaid seda, kas laps sai hindeks “2” või “5”, ei saa kujundav hindamine kuidagi täielikult jõustuda. Miks? Esiteks - nagu öeldud, peaks hindamine olema tööriist toetamaks õppetegevust – andma tagasisidet selle kohta, kuidas üks või teine õppetükk omandatud sai. Teiseks peame meeles pidama seda, et õppetöö ei toimu ainult klassiruumis, vaid ka kodus. Lapsel on tarvis vanemate toetust ja kasvatust selleks, et maksimaalselt õppetöös edasi jõuda. Just selle viimase tarvis on tegelikult lapsevanemale ääretult oluline, et e-koolist ei nähtuks vaid number, vaid temani jõuaks ka info, mis täpselt jäi puudu ja kuidas võiks seda parandada. Kui lapsevanemad võtavad selle suhtumise omaks – et ka nende teha on lapse koolitükkides edasijõudmine ning oluline abivahend neile selles on kujundav hindamine – saavutaksime ammu seatud eesmärgi palju kiiremini. Seni, kuni seda ei juhtu, ei ole ka õpetajatel ei motivatsiooni ega piisavat võimalust kujundavat hindamist täielikult kasutusele võtta.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar