Kooliaasta alguses
jõustusid riiklike õppekavade muudatused, millega kool
mitte lihtsalt ei või olla huvitav, vaid saab ja peab olema huvitav. Muudatused seavad keskmesse õpilase loomuliku uudishimu ning loovuse arendamise.
Õppe- ja ainekavade uuendustega tagatakse
õpetajatele senisest suurem võimalus teha valikuid õppe sisus ja
vähendatakse ainekavades kohustuslike õpitulemuste mahtu. Parandused
ainekavadesse tehti enam kui aasta kestnud arutelude tulemusena.
Koolidel on riiklike ainekavade paranduste rakendamiseks ja
vajadusel kooli õppekava muutmiseks aega kuni järgmise kooliaastani ehk
1. septembrini 2015.
Parandustega tehakse õpetajale ning õpilasele arusaadavamaks
ainekavade struktuur ja sõnastus. Õpieesmärke kirjeldatakse
eakohasemalt. Õpetamise fookuses on oskuste kujundamine, mitte
lihtsalt õpetatavate teemade läbimine, mistõttu vähendatakse
õpitulemuste kohustuslikku mahtu.
Ainekavast jäeti välja tarbetud kordused. Näiteks vähendati
esimese kooliastme ehk 1.–3. klassi õpitulemuste juures kohustuslike
tervikteoste arvu 12-lt 10-le, millega antakse õpetajale võimalus
kasutada õppetöös rohkem lühemat, kuid mitmekesisemat lugemismaterjali.
Põhikooli ühiskonnaõpetuses on II kooliastmest (3.-6. klass) välja
jäetud teema „Meedia ja teave“, sest mitmed õpitulemused kattuvad III
(7.-9- klass) kooliastme sama teema õpitulemustega ning neid
käsitletakse ka keele ja kirjanduse valdkonna ainetes ning
inimeseõpetuses.
Gümnaasiumi kirjanduse kursusest „Kirjandusteose analüüs ja
tõlgendus” on jäetud välja liiga üldine teema „kirjanduse olemus ja
roll”. Samuti positivism kirjandusteaduses, mudellugejad,
lugemismudelid, intertekstuaalsus, mis on 10. klassi õpilastele liiga
keerulised, arvestades nende lugemiskogemust ja kirjandusteaduslikke
teadmisi.
Seitsmenda klassi loodusõpetuse ainekava on struktureeritud
teemapõhiselt, mis toetab senisest rohkem uurimusliku õppe läbiviimist
teistes loodusainetes ning säästab õpetamiseks ja õppimiseks aega.
Uuendustega tuuakse juurde uus üldpädevus – digipädevus, mis toetab
nii digipööret kui ka järgmise 7 aasta haridusprioriteetide ehk
elukestva õppe strateegia eesmärkide elluviimist.
Väärtuspädevus muudetakse kultuuri-ja väärtuspädevuseks. Sotsiaalse
pädevuse asemel nähakse ette sotsiaalne ja kodanikupädevus. Soovides
väärtustada loodusteaduste ja tehnoloogialaseid saavutusi, lisatakse
matemaatikapädevusele loodusteaduste ja tehnoloogiaalane pädevus.
Korrigeeris üle 200 õpetaja, koolijuhi ja spetsialisti
Riiklike ainekavade korrastamine lähtus õpetajate, koolijuhtide ja
lapsevanemate tagasisidest, et nelja aasta eest vastuvõetud õppekavade
rakendamist takistab ainekavade ülekoormatus ja keeruline sõnastus. Sel
põhjusel pole soovitud ulatuses rakendunud ka õpilasekeskne õpe ning
ainete lõimimine.
Eelnõu koostamisel osalesid tegevõpetajad ja arvestati eri
huvirühmade seisukohti – muudatused tehti möödunud märtsis tööd
alustanud ainekavade korrigeerimise komisjoniga, kuhu kuulus enam kui
200 tegevõpetajat, koolijuhti ja ainespetsialisti üle Eesti. Oma
arvamuse ainekavade muudatuste kohta on esitanud kehtivate riiklike
õppekavade koostajad, aineühendused, kodanikuühendused ja kõrgkoolide
esindajad.
Muudatused ei eelda uut õppevara
Muudatused võimaldavad jätkata riiklike õppekavade rakendamist ega
too endaga kaasa õppeprotsessi põhimõttelist ümberkorraldamist.
Muudatused ei too kaasa täiendavaid kulutusi, eelnõu rakendumine ei
eelda uusi õpikuid – ainekavadesse ei ole teemasid lisandunud ning
õppekavade põhimõtted on jäänud samaks.
Õppekava on haridusstandard, mis paneb paika õpetamise ja kasvatamise üldised põhimõtted, eesmärgid ja ülesanded. Ainekava on osa õppekavast, kus on kirjas, kuidas ja mis tulemustele ning mis ajaks peab vastavas ainevaldkonnas jõudma.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar