Kolmapäev, 3. september 2014

Uuendused õppekavades aitavad muuta kooli huvitavaks

Kooliaasta alguses jõustusid riiklike õppekavade muudatused, millega kool mitte lihtsalt ei või olla huvitav, vaid saab ja peab olema huvitav. Muudatused seavad keskmesse õpilase loomuliku uudishimu ning loovuse arendamise.

 
Õppe- ja ainekavade uuendustega tagatakse õpetajatele senisest suurem võimalus teha valikuid õppe sisus ja vähendatakse ainekavades kohustuslike õpitulemuste mahtu. Parandused ainekavadesse tehti enam kui aasta kestnud arutelude tulemusena.
 
Koolidel on riiklike ainekavade paranduste rakendamiseks ja vajadusel kooli õppekava muutmiseks aega kuni järgmise kooliaastani ehk 1. septembrini 2015.
 
Parandustega tehakse õpetajale ning õpilasele arusaadavamaks ainekavade struktuur ja sõnastus. Õpieesmärke kirjeldatakse eakohasemalt. Õpetamise fookuses on oskuste kujundamine, mitte lihtsalt õpetatavate teemade läbimine, mistõttu vähendatakse õpitulemuste kohustuslikku mahtu.
 
Ainekavast jäeti välja tarbetud kordused. Näiteks vähendati esimese kooliastme ehk 1.–3. klassi õpitulemuste juures kohustuslike tervikteoste arvu 12-lt 10-le, millega antakse õpetajale võimalus kasutada õppetöös rohkem lühemat, kuid mitmekesisemat lugemismaterjali.
 
Põhikooli ühiskonnaõpetuses on II kooliastmest (3.-6. klass) välja jäetud teema „Meedia ja teave“, sest mitmed õpitulemused kattuvad III (7.-9- klass) kooliastme sama teema õpitulemustega ning neid käsitletakse ka keele ja kirjanduse valdkonna ainetes ning inimeseõpetuses.
 
Gümnaasiumi kirjanduse kursusest „Kirjandusteose analüüs ja tõlgendus” on jäetud välja liiga üldine teema „kirjanduse olemus ja roll”. Samuti positivism kirjandusteaduses, mudellugejad, lugemismudelid, intertekstuaalsus, mis on 10. klassi õpilastele liiga keerulised, arvestades nende lugemiskogemust ja kirjandusteaduslikke teadmisi.  
 
Seitsmenda klassi loodusõpetuse ainekava on struktureeritud teemapõhiselt, mis toetab senisest rohkem uurimusliku õppe läbiviimist teistes loodusainetes ning säästab õpetamiseks ja õppimiseks aega.
 
Uuendustega tuuakse juurde uus üldpädevus – digipädevus, mis toetab nii digipööret kui ka järgmise 7 aasta haridusprioriteetide ehk elukestva õppe strateegia eesmärkide elluviimist.
 
Väärtuspädevus muudetakse kultuuri-ja väärtuspädevuseks. Sotsiaalse pädevuse asemel nähakse ette sotsiaalne ja kodanikupädevus. Soovides väärtustada loodusteaduste ja tehnoloogialaseid saavutusi, lisatakse matemaatikapädevusele loodusteaduste ja tehnoloogiaalane pädevus.
 
Korrigeeris üle 200 õpetaja, koolijuhi ja spetsialisti
 
Riiklike ainekavade korrastamine lähtus õpetajate, koolijuhtide ja lapsevanemate tagasisidest, et nelja aasta eest vastuvõetud õppekavade rakendamist takistab ainekavade ülekoormatus ja keeruline sõnastus. Sel põhjusel pole soovitud ulatuses rakendunud ka õpilasekeskne õpe ning ainete lõimimine.
 
Eelnõu koostamisel osalesid tegevõpetajad ja arvestati eri huvirühmade seisukohti – muudatused tehti möödunud märtsis tööd alustanud ainekavade korrigeerimise komisjoniga, kuhu kuulus enam kui 200 tegevõpetajat, koolijuhti ja ainespetsialisti üle Eesti. Oma arvamuse ainekavade muudatuste kohta on esitanud kehtivate riiklike õppekavade koostajad, aineühendused, kodanikuühendused ja kõrgkoolide esindajad. 
 
Muudatused ei eelda uut õppevara
 
Muudatused võimaldavad jätkata riiklike õppekavade rakendamist ega too endaga kaasa õppeprotsessi põhimõttelist ümberkorraldamist. Muudatused ei too kaasa täiendavaid kulutusi, eelnõu rakendumine ei eelda uusi õpikuid – ainekavadesse ei ole teemasid lisandunud ning õppekavade põhimõtted on jäänud samaks.
 
 
 
Õppekava on haridusstandard, mis paneb paika õpetamise ja kasvatamise üldised põhimõtted, eesmärgid ja ülesanded. Ainekava on osa õppekavast, kus on kirjas, kuidas ja mis tulemustele ning mis ajaks peab vastavas ainevaldkonnas jõudma.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar