Neljapäev, 4. september 2014

Õpilased: me ei taha olla oravad rattas!

Kooliteemalistes aruteludes domineerivad pahatihti täiskasvanud ja lapsed, kelle jaoks koolid on loodud, jäävad kahjuks sageli otsustamisest kõrvale. Kutsusime vestlusringi kolm Tartu õpilast, et mõista, mida õpilased ise koolilt ootavad ja milline on nende arvates huvitav kool. Mia Marleen õpib Tartu Kivilinna Gümnaasiumi 3. klassis, Jürgen Tartu Kommertsgümnaasiumi 8. klassis ja Lisanne Hugo Treffneri Gümnaasiumi 12. klassis. Intervjueeris Marilin Noorem.
Jürgen, Mia Marleen ja Lisanne. Foto: Marilin Noorem
Mis on koolis huvitav?
L: Tunnis on huvitav, kui me saame ise midagi teha või vaatame filme ja illustreerivaid materjale. Igav on üldiselt siis, kui õpetaja peab ainult monoloogi ning õpilasi üldse vestlusesse ei kaasa.
M: Toredad klassiõed ja klassivennad. Ja kui õpetaja teeb nalja ja vaatame filme.
J: Huvitav on, kui tunnis saab midagi teha ja ei pea ainult õpetajat kuulama. Praktilised tegevused on alati huvitavamad.

Mida te arvate hindamissüsteemist koolis?
L: Hindama peaks rohkem õpilase pingutust. Näiteks kunstiõpetuses võiks lohakat tööd hinnata madalamalt, kuid kui on näha, et õpilane on vaeva näinud, võiks hinne positiivne olla. Kehalise kasvatuse tunnis peaks õpetaja hinde panemisel arvestama ka pingutust ja kohalkäimist.
M: Meie hakkame alles viiendas klassis hindeid saama. Praegu kirjutab õpetaja meile päevikusse, aga ma tahaks juba hindeid, et näha, kui hästi ma tööd teen.
J: Loovainetes võiks olla arvestatud/mittearvestatud hindamissüsteem, hindeid ei peaks saama.

Kui palju peab õpetaja õpilastele eraldi tähelepanu pöörama?
L: Hetkel saan seda suhteliselt vähe, sest klassid on nii suured ja erilist tähelepanu saavad kõige targemad, kellele lisaülesandeid antakse. Ülejäänud õpilased on pigem ühtlane mass. Oleks vägagi kasulik, kui õpetaja saaks õpilastega individuaalsemalt tegeleda.
M: Õpetaja võiks rohkem minuga eraldi tegeleda. Õpetaja tegeleb rohkem nendega, kes pole väga targad.
J: Õpetajad võiksid lastele läheneda individuaalsemalt, sest nii saaksid õpilased paremini aru ja teema palju kiiremini selgeks.

Kas see motiveeriks rohkem ja paremini õppima ka?
J: Jaa, kindlasti!
L: Tund peaks olema dialoog õpilaste ja õpetajate vahel. Kui on teada, et õpetaja ootab vastuseid, arvamusi ja küsimusi, on ka õpilased aktiivsemad ja valmis arutelus osalema.

Kas te eelistate iseseisvat tööd või rühmatööd?
J: Kindlasti rühmatööd.
L: Rühmatööd on kindlasti huvitavamad, teistega on hea suhelda. Mida vähegi saab, võiks teha rühmas. Hea on teistega arvestada, teiste mõtteid kuulata.
M: Mulle meeldib rühmas teiste mõtteid kuulata, aga teised tahavad kõike omamoodi teha. Ise saan ma teha tööd nii, nagu ise tahan.

Kas õpetajaid võiks klassi ees olla üks või rohkem?
J: Üks õpetaja võiks olla klassi ees ja teine võiks olla abiõpetaja, kes aitaks lapsi.
L: Ma arvan, et ühest piisab. Kahte õpetajat jälgida on raskem.

Kas koolides võiksid olla eraldi tüdrukute- ja poisteklassid?
L: Ei, minu klassis on näiteks poisse ja tüdrukuid pooleks. On palju erinevaid arvamusi ja see rikastab klassi.
M: Mulle meeldiks käia ainult tüdrukuteklassis. Tüdrukud saavad juba koolielust aru. Poistel läheb veel aega, et koolieluga harjuda.

Kas koolis võiks õppevahendina kasutada isiklikku arvutit?
L: Pigem mitte. Ühiskond on niigi suuresti elektroonikapõhine ja kool on üks vähestest kohtadest, kus veel silmast-silma suheldakse. Siis muutuks suhtlus veelgi virtuaalsemaks.

Kas aineid peaks õppima perioodidena või aastaringi?
L: Mulle meeldib väga perioodõpe. See tähendab, et kuus nädalat toimub õppetöö, mille järel on arvestuste nädal. Aineid õpime perioodi vältel intensiivsemalt ning need muutuvad iga perioodi järel. Minu jaoks on see väga hea vaheldus.
M, J: meile meeldib, kui kõikide ainete tunnid on aasta peale jaotatud, keskenduda on lihtsam.

Kuidas võiks lapsevanemaid kooliellu kaasata?
J: Vanemad võiks korraldada rohkem enda töö juurde õppekäike, siduda õppeained ekskursioonidega vastavatesse firmadesse. Näiteks majanduse tunnis käisime pangas.
L: Jaa, see toob eesmärgi lähemale, et miks me seda üldse õpime.

Mis on hetkel kõige suuremad murekohad koolis?
L: Liiga suur koormus. Kõik õpetajad arvavad, et nende aine on kõige tähtsam. Kui õpetajad suhtuvad õpilastesse nagu oravatesse rattas, kes peaks ainult õppima kodus, siis see tõmbab motivatsiooni alla. Samuti ei tohiks õpetajad võtta klassi ühtse tervikuna nagu konveieri peal, et teen oma tunni ära ja võtan järgmise, vaid õpilastele tuleks läheneda individuaalsemalt.
J: Kodutöid on kindlasti liiga palju, trennide kõrvalt ei jää tihti üldse aega, et kodutöödega valmis saada.

Kuidas võiks teie arvates veel kooli huvitavamaks muuta?
L: Koolis võiks arutada päevakajalisi sündmusi ning need siduda õpituga. Näiteks ajaloos arutasime me terve tunni Ukraina kriisi teemat.
J: Ilusate ilmadega võiks tunde ka väljaspool klassiruume läbi viia.

Kas kool peab üldse olema huvitav?
M: Jah, sest lapsed peavad ise tahtma sinna minna.
J: Muidugi, et oleks motivatsiooni koolis käia ja pingutada.
L: Kui kool on huvitav, läheb laps sinna parema meelega, on motiveeritud ja õppimine on kergem. Kooli eesmärk ongi ju teadmised eluks kaasa anda ja miks mitte siis teha õppimine kõigi jaoks lihtsamaks. Kahjuks arvavad hetkel paljud õpetajad, et kool ei peagi olema lõbus ja huvitav koht.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar