Esmaspäev, 9. märts 2020

Rollimängud koolis… Milleks?

Praeguseks juba üle kümne aasta tagasi puutusin esmakordselt kokku rollimängudega ja leidsin vähemalt enda jaoks lahenduse probleemile, mis oli mind juba pikka aega vaevanud. Kuidas suunata õpilasi loovalt probleeme lahendama, oma tegevuste eest vastutust võtma, arendada neis ettevõtlikkust ja suhtlemisoskust? Teha seda nii, et noortel oleks huvitav, ei tekiks igavusekrampi või trotslikku vastuseisu? 

Rollimäng on aktiivõppe vorm, mis eeldab õpilaselt pidevat kaasamõtlemist, uute oskuste omandamist ja tegutsemist. Rollimängud erinevad teistest mängudest selle poolest, et rollimängudes ei ole võitjaid ega kaotajaid, nende puhul on peamiseks elemendiks kujutlusvõime kasutamisest saadav elamus. Ühtlasi jääb läbi elamuse õpitav väga hästi meelde. 

Läbi rollimängude mängimise saab arendada kõiki üld- ja valdkonnapädevusi ning leida hulgaliselt võimalusi lõiminguks teiste õppeainetega. Kui mängimist alustades tundsin end oma koolis tihtipeale veidrikuna, kes millegipärast tegeleb koos õpilastega teiste jaoks kummaliste ning mõistetamatute asjadega, siis aja jooksul hakkasid ka kolleegid nägema rollimängus peituvaid võimalusi. Esimestena hakkasid rollimänguringi noorte tegevuse tulemusi kasutama algklasside õpetajad, kelle õpilaste jaoks sisustasime nii mõnegi projektipäeva. Väga tihedaks muutusid sidemed tööõpetuse, käsitöö- ja kunstiõpetajatega, kelle nõu ja abi siiani pidevalt vaja läheb. Rollimängu võimalusi saab kasutada nii kirjanduse, loodusainete kui matemaatikatundides, mängude tegevusse annab sõlmida keemia ning füüsika ülesandeid, rääkimata minu enda õpetatavatest ainetest, ajaloost ja ühiskonnaõpetusest. Noored on palju rollimängudeks vajalikke vahendeid valmistanud 8. klassi praktilise tööna ja õpilaste seas väga populaarne rollimäng „Viirus“ valmis 11. klassi õpilase, Triin Taali, loovtööna. 

Kostüümide õmblemine keskaegse karnevali läbiviimiseks.
Foto autor: Karl Kristofer Alp 
Rollimängude kaudu on tunduvalt lähedasemaks muutunud suhted lapsevanematega ja kohaliku kogukonnaga. Mängu korraldamiseks vajalike vahendite leidmisel löövad kaasa inimesed, keda ma varem ei tundnud ega teadnud. Nüüd on tarvis üleskutsega vaid kohalikku Facebooki-gruppi pöörduda, kui abi on juba teel. Kord läks rollimängu jaoks vaja vankriratast – neid on meil nüüd laos neli. Teine kord läks vaja sirpi – järgmisel päeval toodi neid kooli kolm tükki. Meil on suurepärane kogemus ka isa ja vanaisaga, kelle kaks poega ja kaks lapselast on rollimänguhuvilised ja kes siis, kui Eestis korraldatav suurim fantaasiarollimäng „Põhjala Pööripäev“ lõpetas mängijate metsas toitlustamise, aitas nooremal pojal 8. klassi praktilise tööna ehitada välipliidi, pani selga omatehtud kostüümi ja tuli meie telklaagrisse kokaks, pakkudes noortele kolm korda päevas väga korralikku kõhutäidet. 

Eriti teeb mulle rõõmu see, et noored, kes on õppimise ajal rollimänguga tegelenud, on ka peale kooli lõpetamist leidnud võimaluse ülikooli või töö kõrvalt meie rollimängudes osalejana või mängujuhtidena kaasa lüüa. 

Hetk mängust keskaegsel karnevalil.
Foto autor: Joonas Talvik

Ei maksa arvata, et rollimängude puhul kõik probleemideta sujub. Ükski meetod ei sobi kunagi kõigile ühtviisi hästi. Mõni õpilane tunneb ennast rollis ja kostüümis naeruväärsena, teatud vanuses noormehed tunnevad rohkem huvi mõõgavõitluses pealejäämise kui mängu tegeliku eesmärgi vastu. Tihti on mängus keegi, kes ei pea reeglitest kinni ning võib juhtuda, et idee, mida oled ise korraldajana heaks pidanud, ei haara noori kaasa, vaid jätab ükskõikseks. Ka võib mõni hea mõte jääda mängijate poolt teostamata, sest nad ei saa sellest aru või ei leia mängu jooksul vajalikku infot üles… Juhtuda võib igasuguseid asju. Minu jaoks on alati murekohaks ka mängu ohutus ning mängus ette tulevate ülesannete mõistetavus. Aga kui midagi lähebki untsu, tuleb mäng koos meeskonnaga läbi analüüsida ja vigadest õppida. 

Rollimäng ei pea meetodina sugugi tundidest eraldi seisma, seda saab kasutada tavalise ainetunni ühe osana, kuna mängida saab ka pliiatsi ja paberi abil, sõnaliselt või väikesi stseene lavastades. Erinevad rollimängu elemendid muudavad tunni elavamaks ja tutvustavad mängimise võimalusi ka neile õpilastele, kes pole seni selle vastu erilist huvi tundnud. 

Kui otsisime noortega võimalusi oma mängutegevust laiendada, jõudsime lõpuks välja SA Archimedese Noorteagentuuri ja Eesti Avatud Noortekeskuste Ühenduse noorte omaalgatuslike ideede projektifondi „Nopi üles“ noorteprojektideni. Pärast esimeste projektide kirjutamist ja läbiviimist õpilaste poolt tegi kooli juhtkond mulle 2017. aastal ettepaneku, millest polnud võimalust ega tahtmistki keelduda. Nimelt oli juhtkonna silmis rollimängu näol tegemist kõiki eluvaldkondi haarava õpetusega, millele on vaja luua rollimängu ainekava, mis oleks aluseks rollimängu õppimisel valikainena. Nii on huvilistel võimalik teemaga süvitsi tegeleda ning ka tunnistusele vastav märge saada. Tarvastu Gümnaasiumi LARP (live action role-playing game) ainekavaga on võimalik tutvuda SIIN! 

Mäng võib olla väga tõsine töö. Läbi mängu õpetamine veel tõsisem. Vajalik on selge eesmärk, kindlalt määratletud rollid ja objektiivse mängujuhi olemasolu, kes annab vajadusel tagasisidet. Tunnis on see õpetaja ülesanne. See meetod eeldab õpetaja poolt põhjalikku läbimõtlemist ja planeerimist. Samuti võib iga plaan anda ettenägematuid tagasilööke, nii et õpetaja peab pidevalt valmis olema toimuvale koheselt reageerima ja olukordi ümber mängima. See on põnev ametialane väljakutse. Soovitan proovida! 


Aive Kaldra, 

Tarvastu Gümnaasiumi ajaloo ja ühiskonnaõpetuse õpetaja



Neljapäev, 5. märts 2020

Kutsume koole osalema tunnustusprogrammis „Hea kool kui väärtuspõhine kool“

Tartu Ülikooli eetikakeskusel on hea meel kutsuda koole osalema tunnustusprogrammis „Hea kool kui väärtuspõhine kool“ ning taotleda oma koolile hea kooli märgis.  

Tartu Ülikooli eetikakeskus on toetanud ja tunnustanud koolide väärtusalast tegevust juba aastast 2009. Tunnustusprogramm aitab kooliperel toetatud eneseanalüüsi ja nõustamise abil leida oma tugevused, omapära, arenguvõimalused ja -kese. 

2019. aasta detsembris toimunud väärtuskasvatuse konverentsilt
"Harjutades kujuneb iseloom"
Vasakult: Võru linna haridusnõunik Anita Kikas, Võru Gümnaasiumi õppejuht Annely Hindrikson, 
Võru abilinnapea Sixten Sild, Võru Kesklinna Kooli õppejuht Õnne Kronberg 
ja direktriss Kaare Lill. Foto: TÜ eetikakeskus

Sellel aastal on tunnustusprogrammis eelistatud fookusteemadeks hea kooli mudeli valdkonnad koostöö ja head suhted ning koolikeskkond. Samuti on tähelepanu all koolide põhjalikum individuaalne toetamine, mistõttu on programmis osalejate kohtade arv piiratud. Kandideerimine kestab 02.03–20.03 motivatsioonikirja alusel. Motivatsioonikirja vorm on etteantud ning palume seda kandideerimisel kasutada. Programmi pääsenud koolid selguvad hiljemalt 27.03.2020. 

Koolide motivatsioonikirju ootame 20. märtsiks 2020 läbi eetikaveebi vorm. Tunnustusprogrammi täpsemad juhised ning formaat on leitav eetikaveebist. 

Tunnustusprogrammis toetavad koolipere Tartu Ülikooli eetikakeskuse väärtusarenduse nõustajad ehk kriitilised sõbrad ning hea kooli ja hea lasteaia projektijuhid. 

Lisainfo:
Nele Punnar, Hea kooli ja lasteaia projektijuht, tel: +372 53848320, nele.punnar@ut.ee

Tunnustusprogrammi korraldab Tartu Ülikooli eetikakeskus Haridus- ja Teadusministeeriumi riikliku programmi „Eesti ühiskonna väärtusarendus 2009–2013" jätkuprogrammi 2015–2020 raames.