Rollimäng on aktiivõppe vorm, mis eeldab õpilaselt pidevat kaasamõtlemist, uute oskuste omandamist ja tegutsemist. Rollimängud erinevad teistest mängudest selle poolest, et rollimängudes ei ole võitjaid ega kaotajaid, nende puhul on peamiseks elemendiks kujutlusvõime kasutamisest saadav elamus. Ühtlasi jääb läbi elamuse õpitav väga hästi meelde.
Läbi rollimängude mängimise saab arendada kõiki üld- ja valdkonnapädevusi ning leida hulgaliselt võimalusi lõiminguks teiste õppeainetega. Kui mängimist alustades tundsin end oma koolis tihtipeale veidrikuna, kes millegipärast tegeleb koos õpilastega teiste jaoks kummaliste ning mõistetamatute asjadega, siis aja jooksul hakkasid ka kolleegid nägema rollimängus peituvaid võimalusi. Esimestena hakkasid rollimänguringi noorte tegevuse tulemusi kasutama algklasside õpetajad, kelle õpilaste jaoks sisustasime nii mõnegi projektipäeva. Väga tihedaks muutusid sidemed tööõpetuse, käsitöö- ja kunstiõpetajatega, kelle nõu ja abi siiani pidevalt vaja läheb. Rollimängu võimalusi saab kasutada nii kirjanduse, loodusainete kui matemaatikatundides, mängude tegevusse annab sõlmida keemia ning füüsika ülesandeid, rääkimata minu enda õpetatavatest ainetest, ajaloost ja ühiskonnaõpetusest. Noored on palju rollimängudeks vajalikke vahendeid valmistanud 8. klassi praktilise tööna ja õpilaste seas väga populaarne rollimäng „Viirus“ valmis 11. klassi õpilase, Triin Taali, loovtööna.
Kostüümide õmblemine keskaegse karnevali läbiviimiseks. Foto autor: Karl Kristofer Alp |
Rollimängude kaudu on tunduvalt lähedasemaks muutunud suhted lapsevanematega ja kohaliku kogukonnaga. Mängu korraldamiseks vajalike vahendite leidmisel löövad kaasa inimesed, keda ma varem ei tundnud ega teadnud. Nüüd on tarvis üleskutsega vaid kohalikku Facebooki-gruppi pöörduda, kui abi on juba teel. Kord läks rollimängu jaoks vaja vankriratast – neid on meil nüüd laos neli. Teine kord läks vaja sirpi – järgmisel päeval toodi neid kooli kolm tükki. Meil on suurepärane kogemus ka isa ja vanaisaga, kelle kaks poega ja kaks lapselast on rollimänguhuvilised ja kes siis, kui Eestis korraldatav suurim fantaasiarollimäng „Põhjala Pööripäev“ lõpetas mängijate metsas toitlustamise, aitas nooremal pojal 8. klassi praktilise tööna ehitada välipliidi, pani selga omatehtud kostüümi ja tuli meie telklaagrisse kokaks, pakkudes noortele kolm korda päevas väga korralikku kõhutäidet.
Eriti teeb mulle rõõmu see, et noored, kes on õppimise ajal rollimänguga tegelenud, on ka peale kooli lõpetamist leidnud võimaluse ülikooli või töö kõrvalt meie rollimängudes osalejana või mängujuhtidena kaasa lüüa.
Hetk mängust keskaegsel karnevalil. Foto autor: Joonas Talvik |
Ei maksa arvata, et rollimängude puhul kõik probleemideta sujub. Ükski meetod ei sobi kunagi kõigile ühtviisi hästi. Mõni õpilane tunneb ennast rollis ja kostüümis naeruväärsena, teatud vanuses noormehed tunnevad rohkem huvi mõõgavõitluses pealejäämise kui mängu tegeliku eesmärgi vastu. Tihti on mängus keegi, kes ei pea reeglitest kinni ning võib juhtuda, et idee, mida oled ise korraldajana heaks pidanud, ei haara noori kaasa, vaid jätab ükskõikseks. Ka võib mõni hea mõte jääda mängijate poolt teostamata, sest nad ei saa sellest aru või ei leia mängu jooksul vajalikku infot üles… Juhtuda võib igasuguseid asju. Minu jaoks on alati murekohaks ka mängu ohutus ning mängus ette tulevate ülesannete mõistetavus. Aga kui midagi lähebki untsu, tuleb mäng koos meeskonnaga läbi analüüsida ja vigadest õppida.
Rollimäng ei pea meetodina sugugi tundidest eraldi seisma, seda saab kasutada tavalise ainetunni ühe osana, kuna mängida saab ka pliiatsi ja paberi abil, sõnaliselt või väikesi stseene lavastades. Erinevad rollimängu elemendid muudavad tunni elavamaks ja tutvustavad mängimise võimalusi ka neile õpilastele, kes pole seni selle vastu erilist huvi tundnud.
Kui otsisime noortega võimalusi oma mängutegevust laiendada, jõudsime lõpuks välja SA Archimedese Noorteagentuuri ja Eesti Avatud Noortekeskuste Ühenduse noorte omaalgatuslike ideede projektifondi „Nopi üles“ noorteprojektideni. Pärast esimeste projektide kirjutamist ja läbiviimist õpilaste poolt tegi kooli juhtkond mulle 2017. aastal ettepaneku, millest polnud võimalust ega tahtmistki keelduda. Nimelt oli juhtkonna silmis rollimängu näol tegemist kõiki eluvaldkondi haarava õpetusega, millele on vaja luua rollimängu ainekava, mis oleks aluseks rollimängu õppimisel valikainena. Nii on huvilistel võimalik teemaga süvitsi tegeleda ning ka tunnistusele vastav märge saada. Tarvastu Gümnaasiumi LARP (live action role-playing game) ainekavaga on võimalik tutvuda SIIN!
Mäng võib olla väga tõsine töö. Läbi mängu õpetamine veel tõsisem. Vajalik on selge eesmärk, kindlalt määratletud rollid ja objektiivse mängujuhi olemasolu, kes annab vajadusel tagasisidet. Tunnis on see õpetaja ülesanne. See meetod eeldab õpetaja poolt põhjalikku läbimõtlemist ja planeerimist. Samuti võib iga plaan anda ettenägematuid tagasilööke, nii et õpetaja peab pidevalt valmis olema toimuvale koheselt reageerima ja olukordi ümber mängima. See on põnev ametialane väljakutse. Soovitan proovida!
Aive Kaldra,
Tarvastu Gümnaasiumi ajaloo ja ühiskonnaõpetuse õpetaja