kolmapäev, 24. aprill 2019

Dialoogi ja mängu võlujõust ehk foorumteater VAT Teatri juures juba 20 aastat!

VAT Teater ja foorumteatri meetod on olnud tihedalt seotud, täiendades üksteist. Esimesed koolitused ja etendused toimusid VAT Teatri ja Soome õppejõudude koostöös juba 20 aastat tagasi. Sellest ajast alates on VAT olnud peamine foorumteatri alase tegevuse innustaja Eestis, ehkki ajapikku on kujunenud ja kadunud ka teisi gruppe, kes on välja kasvanud meie loodud koolitustest. Aastaid tegutses ka VAT Teatri Foorumgrupp, mille liikmed samuti on iseseisvalt tegutsenud ja loonud uusi ettevõtmisi. 


Foorumteater on interaktiivne ja sotsiaalteatri meetod, mis on kaasav ja inimeste vahel dialoogi arendav. Ta aitab esile tuua lugusid, kus keegi kannatab ebaõigluse tõttu ja läheb läbi dialoogi otsima lahendusi eri teemadele. Foorumteatri puhul võib olla tegu töötubadega, kus eri tehnikate kaudu mängitakse kogukonna liikmete lugusid, kui ka etenduse formaadiga, kus analüüsitakse ühte konkreetselt lavastugrupi poolt ettevalmistatud lugu. Etendusel on samuti eri vorme, nagu nt tinglikult nimetatud laadafoorum, välkfoorum, blank jne. Kogukond, kellega ja kellele töötuba või lavastust luuakse võib olla nii laiem kui väiksem grupp, alates klassist kuni nt mingi linna inimesteni jne. 

Foorumteater on rikas vahend, olles ühelt poolt teatrivõttestik, teisalt sotsiaalpedagoogiline meetod. Vaadates tagasi kahel dekaadil VAT Teatri initsiatiivil tehtule, on näha tõeliselt pühendunud, põhjalikku ja mitmekülgset teekonda. Ajaloost ja tagasivaadetest tehtule saab ka hea ülevaate ÕPL artiklist "Miks meil on vaja foorumteatrit?" https://opleht.ee/2019/03/miks-meil-on-vaja-foorumteatrit/  ja Klassikaraadio saatest Delta: https://klassikaraadio.err.ee/907215/delta-11-veebruaril-ponevusteater-pilveooper-foorumteater-20/924219?fbclid=IwAR2VGsdehrQ4Zabk5CIFtJzVvBafOUQ0hvuoDoRxqtC3CDYWUiX7V6xnpXU

VAT Teatri Foorumgrupi tegemistest ja tegijatest läbi aastate: http://www.vatteater.ee/et/foorumgrupp.html

VAT Teater on väike, aga julge ja innovaatiline ning paljudes noortele suunatud tegevustes nn pioneer olnud. Ka Mustamäe noortefestivali „Vägivallata Noorus” korraldas VAT Teater lausa 5 aastat. Just seal toimusid ka esimesed foorumteatri etendused 1999.a aprillis. Samuti on VAT Teater noortele mõeldud haridustegevuste osas, mis on just sotsiaalsema suunaga, olnud paljuski algataja. Aastate jooksul oleme leiutanud ja loonud mitmeid lähenemisi, mis hiljem mujalgi kasutusele tulnud. 

90ndate lõpus ei olnud dialoogimeetodid Eestis üldse nn tüüpilised. Pärast esimesi koolitusi ja etendusi kujunes VATi juures huviliste grupp (hiljem VAT Teatri Foorumgrupp), mis hakkas tegema etendusi koolides. Üks märgiline sündmus oli ka ETV saade „Rusikas” (aastal 2000), kus tuli ettemängimisele lausa 15 erinevat foorumlugu. Nii meile selleaegsete foorumteatriõpilastena kui ka koolides, kus tegime foorumteatri etendusi, mõjus see meetod väga värskendavalt. Teemad olid tundlikud, aga meetod ise oma olemuselt väga vabastav ja rõõmupakkuv. 

VAT Teatri kunstiline juht Aare Toikka on öelnud, et lugu ja inimene on foorumteatris olulised ja nii see tõesti on. Ning et see meid niivõrd võlus ja aktiveeris, oleme me ka nende 20 aasta jooksul püüdnud seda algsest õhinast alguse saanud sügavamat lähenemist ja teadmist edasi anda üle Eesti. Sina ja su lugu loevad. Sa saad ise midagi teha inimesena, et muuta oma reaalsust. Teater on mänguline vahend, et koos ühiselt katsetada, mis oleks need võimalused ja lahendusvariandid. 

Valikuvabadus. Koolivägivalla teemaline projekt.
Foto: VAT Teater. Kasutamine autori loal.

Meetodi looja on Brasiilia draamakirjanik, teoreetik, õpetaja Augusto Boal, kes on öelnud, et teatri kõrgeim eesmärk on vaataja kaasamine etendusse. Teater on inimestele kuuluv varandus, kus saab ühiselt tegeleda kriitilise mõtlemisega, harjutada reaalsuseks. Nagu enne mainitud, siis foorumteatris me saame rääkida nii töötoast kui etendusest. Mõlemad on mängulised protsessid. Mäng on aga ühiskonna nn minimudel, sümbol ühiskonnast – et mängida, tuleb teada reegleid, samas ei saa neisse kinni jääda, vaid vajaduselt tuleb neid julgeda muuta ja selle nimel ka tegutseda. 

Foorumteatri levik Eestis oli nagu plahvatus ja nagu näha, sädemeid jagub tänase päevani ning meetod, ehkki eksootilisest riigist pärit, võrsub Eesti pinnases viljakalt. Ju meil on eestlasena vaja rääkida ausalt kannatusega/ebaõiglusega seotud lugudest ja harjutada tervislikku dialoogi. Foorum on Boali rõhutute teatri süsteemi süda, meetodeid selles on aga veelgi - nähtamatu, ajalehe, seadusandlik teater, "soovide vikerkaar", otsesesed aktsioonid - ka nende meetodite osas on aastate jooksul toimunud Eestis koolitusi. Enim on aga juurdunud just foorumteater. 

Olulisel kohal on kindlasti olnud nii Eesti sisene kui rahvusvaheline koostöö ja mitmed arendusprojektid, milles VAT Teater on kaasa teinud ning omakorda Eestis teavitustööd jätkanud. Nt projekt "Interaktiivne teater kui informaalne õppimisvõimalus" (2004). Meie head partnerid on olnud nt SA Archimedes, Lastekaitse Liit, Tallinna Laste Tugikeskus, MTÜ Tore, Tallinna Ülikool, TÜ VKA, lisaks paljud koolid jt asutused. 

Sihtgrupid ja teemad on väga mitmekesised olnud, aga kõige läbivam teema on kindlasti olnud vägivalla ennetus just kooliõpilaste seas ning meetodi osas teavitustöö täiskasvanuhariduses. Lisaks entusiastlikule levitustööle, etendustele, töötubadele ja koolitustele on lisandunud ka uurimuse ja teaduse tasand, et selgitada foorumteatri sotsiaalset mõju ja teooriat. Nüüdseks on juba mitmeid ülikoolitööd valminud. Esimesed olid aga foorumteatri kui koolivägivallaennetusmeetodi tutvustamise eesmärgil loodud. 2008 ilmus ka esimene eestikeelne õppematerjal "Foorumteatri rakendamise võimalusi koolivägivalla ennetustöö näitel"(Mari-Liis Velberg). 

Materjal on allalaetav ka VAT Teatri kodulehel: https://drive.google.com/file/d/0B8CXNfzSPLRLNHV3YTF5bU1iczA/view ning laenutatav paberkandjal VAT Teatrist. 
Info: mariliis@vatteater.ee. 

Nagu mainitud, oleme loonud palju vägivallaennetuse projekte, tihti on järgmise projekti idee kasvanud välja eelmisest saadud uurimuste tulemusena, st teadmistest ja vajadustest kogukonnas. Toon siin vaid kolm näidet. 

Tallinna Laste Tugikeskuse alt tehtud projekti „Kõik Noored Vägivalla Vastu!” (2004/2005) raames korraldasime 12 vägivallateemalist töötuba Tallinna ülikoolide sotsiaalvaldkonna tudengitele (sh noorsootöö, sotsiaaltöö, politsei jpt erialad). Töötubades tutvustasime foorumteatri meetodit etenduse ja teooria kaudu, tegime uurimust vägivalla ennetuse teemade osas ja muid aktiveerivaid tegevusi. 

Projekti “ValikuVabadus” (2005) raames toimusid koolivägivalla teemalised etendused kuue Tallinna kooli 6. klasside õpilastele. Nüüd tutvustasime õpilastele endile foorumteatrit kui vägivalla ennetusmeetodit ja osalenud õpilastega tegime etenduse järgselt ankeetküsitluse ja selle uurimuse tulemused said kajastatud ka teadustöös. Eesmärk oli sihtgrupilt teada saada, kuidas nemad tajuvad sellise teatrivormi mõju. Noorte arvates oli etendus realistlik ja õpetlik; kaasav ja huvitav; seal sai ühiselt lahendusi otsida; teatri keeles oli julgem ja kergem rääkida vägivalla teemast. Põhjalikult saab lugeda uurimusest ülaltoodud materjalist. 

Eelmisele projektile tuginedes saime küll aru, et valikuvabadus on tore, aga siis on vaja ka valikuvõimalusi. Mõistsime, et üle Eesti tuleb spetsialistidele tutvustada seda, mis eelmise projekti uurimustulemused olid, ehk kokkuvõtlikult – noored tõesti väga vajavad foorumteatrit ja erivaid loovaid ennetusmeetodeid. 

Järgmise põhjaliku projekti “Valikuvõimalus – foorumteatri ID!” (2006-2007) raames tegime seminari-ja teavituspäevi üle Eesti maavalitsuste juures ja Tallinnas Õpetajate Majas, mis hõlmasid nii foorumteatri praktilist kogemist, teooriat kui ka koolivägivalla ennetuse teemalisi erinevaid loovaid tegevusi. Lisaks tutvustasime ka varasemates projektides väljatöötatud innovaatilist sõnaseletusmängu “ENTER”, mis toimib Aliase põhmõttel, kuid kõik sõnad kaartidel on kuidagi seotud vägivallaga. Sihtgrupi moodustasid koolide, noortekeskuste jt sotsiaalse suunitlusega asutuste spetsialistid. Lisaks foorumteatri ja „ENTERI” kui võimalike koolivägivalla ennetusmeetodite tutvustamisele lõime ka lisandväärtuse. Leiutasime ja innustasime õpetajaid ka ise looma uuenduslikke ja loovaid koolivägivallaennetusmeetodid juba 2006-2007. aastal, nüüdseks on neist nii mõnigi Eestis ka toimimas. Kokkuvõtvat materjali saab selle kohta lugeda siit: https://drive.google.com/file/d/0B8CXNfzSPLRLcC16TDBqNnViZHM/view

Koolivägivalla teemalised etendused koolides.
Foto: VAT Teater. Kasutamine autori loal.

Foorumteatri arengutee ja loodud sündmuste puhul VAT Teatri juures, võib öelda, et jätkunud on see, mis juba hästi toiminud ja lisandunud on alati midagi uut. Olles pikalt algusaastatel just kogukonnaprojektide initsiaator olnud, toimusid 2008. a ka teatraalsemad aktsioonid ja avalikud foorumetendused Rahvusraamatukogu Teatrisaalis ja Tartus. Toimunud on ka kolm foorumteatri festivali (2009-2011), mis ühendasid mitmeid Eestis tegutsenud gruppe. 

2009-2018 oli VAT Teater kahes rahvusvahelises projektis (Platform 11+ ja Platform shift+), kus osalesid teatrid üle Euroopa. Projektid kaasasid loomisprotsessi ka publikut, sh eriti just noori vanuses 11+ ja 14+. Edasi VAT Teatri tegevus rikastus ja laienes ning peamine fookus ei ole olnud ainult foorumil, vaid ka teistel noori kaasavatel meetoditel. Sel ajal toimus omamoodi uus plahvatus ja välja on kujunenud haridustegevused. Foorumteatri meetod on olnud haridustöötubade alustala. Nüüd on meetod toiminud ka kui uurimusmeetod, et näidendite ja lavastuste materjale leida ja analüüsida ning publikuga testida ja mõtestada. Vaadates ajalukku, siis tegelikult juba 2007. a etendunud noortelevastuse „Mirr” eeltöös toimusid foorumetendused noortega. Ja veelgi varem etendunud lavastuses „Klammi sõda”, milles Marika Vaarik tegi erakordse õpetajarolli, oli etenduse lõpus foorummeetod kasutusel. Nüüd aga integreerus foorum veelgi enam teatri tegemistesse. Läbivaks teemaks neis projektides olid internetiohud ja tehnoloogilised uuendused teatris. Mõned näited, mis lavastuste loomisprotsessis foorummeetod rakendus leidis. Näiteks "Netis sündinud" lavastuse eeltööna viidi üle Eesti läbi internetiohtude temaatikat käsitlevaid töötubasid ning noortelt saadud teavet kasutati näidendi kirjutamisel. Lähemalt siit: http://www.vatteater.ee/et/ lavastused/59/netis-sundinud.html. Samuti toimus foorummeetodi kaudu töö lavastuste "Kirjaklambritest vöö", "Web Demon" ja "Salto Mortale" puhul. Iga lavaloo puhul oli protsess eriline ja ainuomane. Aga peamine märksõna oli dialoog ja sild noortega ja nendega materjali analüüs foorummeetodi kaudu. Haridustöötubasid viivad läbi foorumteatri Jokkerid – nii nimetatakse töötoa või etenduse juhti. 

Senimaani on mängukavas lavalugu „#kaotamindära”, mille järgselt saab kutsuda töötuba „Noor virtuaalmaailmas”. Lavastuses on mitmed kriitilised teemad nagu näiteks: koolikiusamine, depressioon, eneselõikumine, keerulised peresuhted, ohtlikud arvutimängud, noorte vaimne tervis, enesetapp jne. Lavastuse vaatamise järgse töötoa eesmärk on käsitleda lavastuses õhku jäänud teemasid, analüüsida tegelaste käitumist ning erinevate foorumteatri tegevuste ja harjutuste kaudu pakkuda noortele võimalust otsida võimalikke lahendusi erinevatele probleemidele, mis lavastuses ilmnevad. 

Seega üheks oluliseks suunaks on konkreetsete lavalugude juurde pakkuda võimalus õpetajal kutsuda töötuba, et õpilased saaksid võimaluse iseenda ja maailma kohta õppida. Foorumteatri töötuba on võimas ja seda saab kutsuda ka teiste lavastuste järgselt – nt „Müller peab lahkuma!” ja „Pal-tänava poisid” järgselt. Töötuba saab kutsuda ka täiskasvanutele. Täiskasvanute töötoa puhul võib planeerida ka koolitust, et õppida foorumteatri meetodit. 

Foorumteatri meetodi ja koolivägivalla ennetusmeetodite teemaline seminaripäev
Foto: VAT teater. Kasutamine autori loal.
Lisaks saab „Noor virtuaalmaailmas” töötuba kutsuda ka ilma teatrikülastuseta, sest antud ohtude teema on hetkel väga universaalne. Töötoa läbiviijatel ei ole noorte jaoks kaasas valmis vastuseid, vaid hoopis küsimused ning vastuseid otsitakse ja avatakse noortega koos. Alati räägime õpetajaga eraldi põhjalikult läbi, mis võiks just olla selle töötoa fookus ja nende laste vajadus. 

Foorumteatri töötuba saab kutsuda ka iseseisvalt mingi muu teema avamiseks, mis on just selle konkreetse grupi mureks. Oleme teinud mitmeid töötubasid, nt poiste ja tüdrukute kontakti parandamise, sõltuvuste jt riskikäitumiste, seksuaalsuse, tervise, töötuse ning paljudel muudel teemadel. 

Lisaks koguneb endiselt aeg-ajalt foorumgrupp VATi juures, et konkreetsel teemal lavastust luua. 2018. a toimus nt kaks avalikku foorumetendust haridusteemadel ning 2019. a. veebruaris tähistasime foorumteatri sünnipäeva VATis toimunud avaliku etendusega „Rahvahääletus = rahva hääletus?”. Seega loome endiselt nii lavastusi, töötubasid kui ka koolitusi vastavalt kogukonna vajadustele. Oleme tänulikud, et paljud õpetajad on foorumteatri meetodi avastanud ning väärtustavad seda kui vahendit, mis aitab mitmeid teemasid õpilaste endi abiga avada ning jõuda seeläbi probleemide tuumani. 

Foorumteatri meetodi levitamiseks laiemalt, on oluline seda ka huvilistele õpetada. Foorumteatri töötoad ja koolitused VATi juures on hea võimalus saada esmane kogemus antud meetodist. Varasemalt oleme foorumteatrit õpetanud huvijuhi eriala tudengitele ja TLÜ sotsiaaltöö tudengitele. On rõõm tõdeda, et alates 2019. a sügisest saavad Tallinna Ülikoolis õppida nii andragoogika, noorstootöö kui sotsiaalpedagoogika tudengid, samuti Erasmuse kaudu tulnud välisüliõpilased õppekavas valikainet Foorumteater mitteformaalse õppe meetodina. Tugevat teavitustööd teeb ka MTÜ Foorumteater ja foorumteatri süvakursusi korraldab Piret Soosaar-Maiberg. 

Soovi korral saab VAT Teatris tutvuda foorumteatri ja rõhutute teatri alase kirjandusega. Üheks tulevikusoovituseks foorumteatri harrastajatele üle Eesti on ka Augusto Boali raamatute tõlge eesti keelde. Lisaks oleks põnev, kui teostataks uurimust, kui palju ja kuidas täpsemalt üle Eesti rakendatatakse foorumteatrit. Viimased uurimused toimusid 2011. aastal. 

Foorumteater on olnud nagu elav organism, pidevas arengus ja mõtestamises, nagu ka Eesti ühiskond viimase 20 aasta jooksul. Foorumteater püüdleb selle poole, et tuua esile inimeste hääl, kes kannatavad või on kuidagi alla surutud. Teater saab toimida kui labor, kus harjutame dialoogi ja leiame üles takistused ning püüame neid ületada. Eesti ühiskonnas on hetkel käimas huvitavad protsessid. Tundub, et rohkem kui kunagi varem on arvamuste avaldamist ja sõnavõtte. Meenub humoorikas sõnakõlks, et eestlased on internetis õide puhkenud. Selles arvamustemüras tundub, et ka rahulolematust on senisest enam. 

Esimestel foorumteatri etendustel aastaid tagasi oli näha suurt hämmingut õpilaste ja õpetajate seas, kui neilt arvamust küsiti. Täna on see loomulik, et küsitakse ja öeldakse välja oma seisukohad. Kas dialoog ka austavalt toimib, on juba omaette küsimus. Usun, et foorumteatri meetod võiks olla tähenduslik just praeguses ajas, kus tervislikud ja ausad dialoogid meie ühiskonnas on niivõrd vajalikud. 

Lisainfo: 
Mari-Liis Velberg 
VAT Teater 
haridustegevuste juht 
kontakt: mariliis@vatteater.ee 

esmaspäev, 15. aprill 2019

Vali töö, mida armastad, ja sa ei pea enam päevagi töötama!

Seda Konfutsiusele omistatavat soovitust jagab Rakke kooli õpilastele Svetlana Moks. Kas tegu on direktori, klassijuhataja või sotsiaalpedagoogiga? Ei, Svetlana töökohaks on hoopis AS Nordkalk – Rakke suurim ja tuntuim ettevõte, kus ta töötab personalijuhina. 


Ehkki Nordkalk on suur rahvusvaheline firma, kus tegeletakse lubjakivi kaevandamise ja töötlemisega ning kellel esindused kümnes riigis ning Eestiski sada töötajat, on heade spetsialistide leidmine nendegi jaoks paras väljakutse. Kuidas leida Rakkesse hea väljaõppega automaatik-elektrik? Üks võimalus ongi alustada koostööd kohaliku kogukonna kõige noorematega. 

Karjääriõpetuse tund Rakke Põhikooli 8. klassi õpilastele toimub Nordkalk ASi kontoris. „Milliseid tööandjaid kodukandis teate?“ küsib Svetlana alustuseks. „Grossi toidukaubad,“ kõlab esimene vastus õpilaste seast. Veidi ühiselt arutledes jõutakse poekettidest kohaliku omavalitsuse ja piirkonnas asuvate tööstusettevõteteni. Juttu tuleb sellest, kui keeruline on väiksematesse kohtadesse leida ametisse häid spetsialiste. Mis võiks inimesi Rakkesse elama ja tööle meelitada? Pakutakse, et linna omast rahulikum ja meeldivam elukeskkond, kus on siiski olemas eluks vajalikud teenused ja õppimisvõimalused lastele. 

Rakke kooli 7. klassi õpilased Nordkalk ASi tegevusega tutvumas
Foto: Igmar Matto

Kolmevärviline töömaailm 

Esindades küll oma ettevõtet, soovitab Svetlana Moks kaheksandikel siiski lähtuda tulevikuotsuste tegemisel ennekõike valdkonnast, mis neile huvi pakub. Edasi tehakse juttu kolmest töötamise maailmast: oranž väikeettevõtete maailm, sinine rahvusvaheliste suurfirmade maailm ning roheline sotsiaalselt vastutustundlik ettevõtlus – nii on tuleviku töömaailma arenguid kirjeldanud konsultatsioonifirma PWC. Õpilased moodustavad rühmad, kes asuvad välja mõtlema, millise ettevõtte nad ise luua tahaksid. Kirja tuleb panna ettevõtte nimi, tegevusala ja väärtused, pakutavad tooted ja teenused, kliendid, töötajate arv ja asukoht. Vastus tuleb leida küsimusele „miks see ettevõte on edukas?“. 

Rakke kooli 8. klassi õpilased karjääriõpetuse tunnis
rühmatööd tegemas.
Foto: Carolin Ambos
Pärast rühmatööd esitlevad õppurid oma ettevõtete ideid ning saavad Svetlana Moksilt tagasisidet. Kolm rühma on välja tulnud väga erinevate ideedega, mille seas nii airsoft’i näol meelelahutusliku elamuse pakkumine Ao külas, ilusalong Tallinna vanalinnas kui ka ettevõte, mis pakub paremat elu kõigile kogu Euroopa Liidus. Arutelud võetakse juhendaja poolt kokku sõnumiga, et kõige tähtsam on idee; tooteid ja teenuseid saab vastavalt vajadusele alati asendada.

Nii näiteks arvab ta, et airsoft’i ideega välja tulnud õpilasrühma moto „Elamus turvaliselt!“on väga hea idee, millega edasi töötada. 

Veel tehakse karjääriõpetuse tunnis juttu tegevusaladest, mis järgneval kümnendil enam tööjõudu vajavad, ning ka nendest, kus on töökohad kadumas. Svetlana arutleb õpilastega universaalsete tulevikuoskuste teemal, mida hinnatakse töötajate juures sõltumata erialast järjest enam: sotsiaalne intelligentsus, loovus ja kohanemine, kultuuridevaheline kompetents, uue meedia kirjaoskus ja transdistsiplinaarsus. Nende arendamisele tuleks koolideski rohkem tähelepanu pöörata. 

Koolielu ja päriselu 

Rakke kooli ja AS Nordkalki koostööd toetab ühiselt välja töötatud tegevuskava. Lubjatööstuse toel ja näitel õpetatakse 6.-9. klassile lisaks karjääriõpetusele ka geograafiat, keskkonnakaitset, ajalugu, tööõpetust, keemiat ja loodusõpetust. Õpetajate ja ettevõtte töötajate koostöös on paika seatud tundide eesmärk ja õpiväljundid ning seosed ainekavadega. Tunde viivad läbi erinevad Nordkalk ASi töötajad koostöös Rakke kooli õpetajatega. Õpilastel on võimalus külastada lubja- ja fillerite tehast, karjääre, näha lõhkamisi ning teha tutvust kivimis esinevate fossiilidega. Selline koostöö käib hoogsalt juba kuuendat aastat. Svetlana Moksi sõnul on ettevõtte eesmärk ennekõike avardada õpilaste maailmapilti ning tutvustada neile ümbruses toimuvat – lootes, et nad tulevikus heade asjatundjatena kodukanti naasevad. 


Kärt Leppik
Algatus Huvitav Kool