neljapäev, 29. detsember 2016

Huvitavad Koolid: Tapa Gümnaasium läheneb õpilastele individuaalselt

Tapa Gümnaasiumis on viimasel kahel-kolmel aastal tehtud mitmeid uuenduslikke arendusi, mis annavad kooli õpilastele kui ka uuendusmeelsetele õpetajatele erinevaid uusi võimalusi õppetöös. Tahame nende muutustega koolielu kaasajastada ning õppetööd mitmekesistada, säilitades kõik endise, mis on vajalik ning väärtuslik.
Sellel õppeaastal oleme loonud juurde võimalusi, et eelnevalt tehtud töö kinnistuks koolielus, õppeprotsess oleks kaasaegsem ning õpilaste eripärad ja anded saaksid veelgi rohkem arvestatud, niivõrd kui see on võimalik munitsipaalkoolis, piiratud võimalustega väikelinnas ning mitmekülgsete huvidega Tapa vallas.

Eelmisel aastal lõime õppetoolide süsteemi, mis haarab kõiki nelja kooliastet ehk siis klasse 1.-3., 4.-6., 7.-9. ja gümnaasiumi osa. Lisaks kutsusime ellu ka võimekamate õpilaste õppetooli. Teame, et riiklik õppekava on suuresti täis materjali, mis võiks olla lõimitud mitme erineva aine vahel ning mida saaks seeläbi õpilastele palju elukesksemalt edasi anda kui seda praegu suudetakse.

Ainesektsioonide süsteem käsitleb õpiprotsessi liialt ühekülgselt ja ühe aine keskselt. Kindlasti annab uus õppetoolide süsteem võimaluse erinevate ainete õpetajatel rohkem mõelda, kuidas luua paremini integratsioon erinevate õppeainete vahel eesmärgiga mitte suurendada õpilaste õpikoormust, aga samas ka lõimida erinevate ainete teemasid omavahel. See süsteem annab võimaluse vaadata ka tulevikku, et õpilane ei õpiks ainult ühte ainet, vaid vaataks õppeprotsessi kui tervikut. Koolis õpitav peaks olema osa eluõpetusest, mis tänapäevases hariduslikus mõistes tähendaks elukestevat õpet.

Selle idee suuremaks eesmärgiks on ka õpiprotsessi sünergiaga sidumine. Etapi läbimisel on väga tähtis õppetooli juhtide oskus näha tulevikku ning olla kooli arengu liidrid. Ei ole ju saladus, et osade õpetajate tundides läheb palju aega mitte õppimisele, vaid millelegi muule. Selleks, et sellise nn tühja aega oleks vähem, vajab õpetajatöö ümbermõtestamist.

Eelmisel õppeaastal sai mitmel õpilaste ja õpetajate ühisel arutlustel kokkulepitud Tapa Gümnaasiumi väärtused. Nendeks on VÄÄRIKUS, AVATUS, LENNUKUS ja KOOSTÖÖ (ehk lühidalt V.A.L.K.). Lisaks käisin eelmisel õppeaastal õpilasega kahepäevasel väljasõidul, kus töötasime koos õpilastega välja meie kooli HEA TUNNI, HEA ÕPETAJA ja HEA ÕPILASE tunnused. Õpilased olid asjalikud ning panid paberile iseseisvalt need mõtted, mida vajab iga kool, mida mitmel üle-eestilisel uuringul on ka korduvalt välja toodud.

HEA ÕPILASE MUDEL 

  • Hea õpilane on kohusetundlik, püüdlik ning teab, et õpib enda jaoks.
  • Koostööaldis, positiivne ning avatud uutele ideedele.
  • Eeskujulik, viisakas, rõõmsameelne, hea suhtleja ning avatud.
  • Sõbralik, teisi innustav, teistega arvestav ja abistav.
  • Laia silmaringiga, oskab mõelda „raamiväliselt”, on originaalne ning loominguline.
  • Oskab õpetajat kuulata, kuid samas oskab ka oma arvamust avaldada.
  • Oskab jääda iseendaks.
  • Aktiivne ning eeskujuks kaasõpilastele.

HEA ÕPETAJA MUDEL

  • Õpetaja tunneb oma ainet ja oskab seda edasi anda, st tund on huvitav ja põnev.
  •  Seostab õpitavat eluga ning teiste ainetega.
  • Tunnis on kord, sest õpilased on teemaga haaratud.
  • Suhtub õpilastesse võrdselt, tunnustab ja motiveerib neid, on abivalmis ja vastutulelik.
  • Teeb oma tööd kirega, on positiivne, laia silmaringiga, loominguline, st teda ennast huvitab õpetatav aine.
  • Valmis kaasaegseid õppemeetodeid, õppematerjale ja digivahendeid kasutama.
  • Aus, enesekindel, viisakas ja järjepidev.
  • Stiilne ning aktiivne ka väljaspool tundi.
HEA TUND = HUVITAV TUND
  • Õpilasel on õigus teada, kuidas läbitakse ainet, kuidas õpitakse läbi õppeaasta (tööplaanide tutvustus õpilastele).
  • Õpetaja selgitab tunni alguses, mida ja kuidas õpitakse, tutvustab tunni eesmärki.
  • Tunnis kasutatakse elulisi näiteid, õpitav on tihedalt seotud eluga ning tunnis toimub arutlus õpitava teema üle.
  • Tunnis kasutatakse loovaid ülesandeid, rühmatöid, katseid, praktikume, on erinevaid võimalusi info otsimiseks.
  • Tunnis austavad õpetajad ja õpilased üksteist, st õpilased alluvad korrale ja õpetaja korraldustele ning ka õpetaja on valmis õpilaste ettepanekutega arvestama.
  • Õpetaja oskab motiveerivalt õpetada, sära silmis nii õpetajal kui ka õpilastel ( hea nali aitab).
  • Rohkem õpilaste kasutamist õppetöö läbiviimisel, koostöö kasutamist õppimisel ja üksteise aitamist õppimisel.
  • Tunnis kasutab õpetaja rohkem aktiivõppe võtteid ja omavahelist suhtlemist, et vältida liigset kirjutamist, samuti rakendatakse õpikeskkonna viimist väljas poole kooliruume.
 Tapa Gümnaasiumis on tööl mitmed õpiabi spetsialistid - eripedagoog, psühholoog, sotsiaalpedagoog, logopeed. Koolis töötab 6 õpiraskustega õpilaste klassi. Õpiraskus tähendab seda, et õpilastel võivad olla võimed osades ainetes erinevatel tasemetel ning mõnda neist on vaja järgi aidata, et õppimine sujuks valutumalt. Koolis on ka väikeklass, kus võib õppida kuni neli õpilast. Lisaks on ka üks-ühele õppele suunatud õpilane ning koolis töötab sotsiaalpedagoogi juhatamisel tunnirahuklass. Sellest aastast on meil uus HEV-koordinaator, kes teeb ka lisaks nn õppenõustaja tööd. Õppenõustaja töö peaks olema suunatud õpilaste õpiraskuste ületamisele ning õpilaste oskusele oma tööd koolis paremini organiseerida.

Kooli pikad päevad on taas töös, neis on suunatud pilk õpilaste erinevatele vajadustele ja võimetele ning arvestatud on ka lapsevanemate soovidega.

Igal kevadel viime läbi ülekoolilise kooliga rahulolu, õpimotivatsiooni ja sotsiaalset enesetõhusust hõlmava uuringu, kus osalevad 3. kuni 11. klassi õpilased. Selles uuringus saab võrrelda erinevate klassikollektiivide tulemusi õppeaastati (tulemusi saab ka vaadelda poisid tüdrukud eraldi ning võrrelda tulemusi eelnevate aastatega) ning teha järeldusi uue kooliaasta tööplaani ülesehitamiseks. Küsimusi on kokku 25, alateemad on sotsiaalne enesetõhusus, kooliga rahulolu ja õpimotivatsioon, mida saab eraldi ka tulemustena vaadelda.

Lisaks uurime õpetajate tagasisidet kooli ja oma töö kohta ning õpilaste tagasisidet õpetajate töö kohta. Uuringu tulemusi vaadeldes leppisime kokku, et 2016/17 õppeaasta läbivaks teemaks on olnud HUVITAV KOOSTÖÖ, sest erinevatest uuringutest saab järeldada, kust kohast „king“ kõige rohkem pigistab ning leida siis ühistöös neile probleemidele lahendusi. Igal suvel paneme kokku brošüüri, mida jagame uue õppeaasta alguses. See on nagu väike tagasiside kooli enesehinnangust.

Ei ole küll uus asi, kuid tuletan meelde, et Tapa Gümnaasiumis on mitmes aines nn tugevusrühmad, mis võimaldab ühesuguse võimekusega õpilastel läbi ühte gruppi kuulumise tõsta õpiprotsessi intensiivsust. Sellest õppeaastast käivitame ka nn andekate õppe, mille ehitame üles nii, et oleks arvestatud eriti võimekate õpilastega ja õpilastega, kellel on sügavam huvi mingi aine või ainete õppimise vastu.

Kindlasti on vaja teha selle töö käivitamisel ja rakendamisel tihedat koduga koostööd. Teiseks eelduseks on erinevate aineõpetajate tahe mõista õpilaste eripärasusi ning huve. Selle õpivormi mõte on pakkuda nii süvendatud õpet tugevamatele õpilastele, kui ka nende huvide arendamise võimaldamine, olümpiaadideks ettevalmistamine ja õpetajate õpetamisvõimaluste parendamine koostöös võimekamate õpilastega.

Veelkord – selles töös on vaja kõigi kolme osapoole – õpilase, kodu ja kooli
head arusaamist, tahet ning paindlikku üksteisega arvestamist. Olen kindel, et selle süsteemi tulemusena tõuseb õpilaste õpimotivatsioon ning kokkuvõttes ka õpitulemused. Aastate pikkuse kogemuste najal arvan, et need muutused ei tule kergelt, kuid olen kindel, et muutused on vajalikud ning toovad kaasa edu.

Kindlasti vajavad muutused veidi aega, et need kinnistuksid õpetajate ja õpilaste teadvuses ja saaksid ka kogukonna toe. Lihtne on olla ainult vanas kinni, raiuda ja öelda, et vaata see või teine asi toimis hästi. Raskem on tunnistada, et tuleb minna uuega kaasa ning otsida oma teed. Arengut toob selline tegevus, kus positiivsus aitab luua uut. Peab olema julgust olla uuenduste eestvedaja ning ma usun, et Tapa Gümnaasium on oma valikutes õigel teel.

neljapäev, 15. detsember 2016

Huvitavad Koolid: Haabneeme Koolis on esikohale seatud koostöö

Haabneeme Kool kirjeldab end kui tugeva ühtsustundega, paindlik, õppimist ja laia silmaringi väärtustav kogukonnakool, kus väärikas ja kaaslasest lugupidav käitumine on oluline igale liikmele. Kool kirjutab lähemalt...

Tegutseme pidevalt selle nimel, et kooli visiooni ja vajadustega ühtivate algatustega liituda ning seeläbi areneda üha huvitavamaks ja lapsekesksemaks õpikeskkonnaks.
 Näiteks liitusime Kiusamisvaba Kooli programmiga ning meil käivad külas Tagasi Kooli külalisõpetajad, kes muudavad õppetöö vaheldusrikkamaks.

Haabneeme Kooli missioon on aidata õpilasel igakülgselt areneda hoolivaks, vastutustundlikuks ja väärikaks kodanikuks, kellel on tugev eneseusk, analüüsioskus ning tahe arendada parimal võimalikul moel oma erilisust, annet ja loovust.


Haabneeme Kooli heategevuslik jõululaat
Meie kooli põhiväärtused on:

1) teadmishimu ja õppimisoskus – meie õpilased on avatud uutele teadmistele, formaalsest hindest tähtsam on oskus ja tahtmine õppida;

2) austus ja lugupidamine – koolis valitseb viisakus, tähelepanelikkus ja hoolimine kõigi inimeste suhtes;
3) kooli kogukonna tunnetus ja koostöö – koolis on tugev ühtsustunne, mis väljendub kooli ja kodu koostöös ning heades suhetes erinevate kogukondlike huvigruppidega.

Oleme end arendanud erinevate projektide abil nagu näiteks Targalt internetis, KoodiTund ja Reaalainetega edukaks, samuti oleme pööranud tähelepanu sellele, et meie õpetajad oleksid digipädevad

Kultuuri- ja spordiüritustest tuleks kindlasti välja tuua õuesõppe raames tehtud külastused, rahvaste- ja jalgpallivõistlused ning laste jaoks väga vahva “Scetch a Song“ programmi kasutamise. Mainimata ei saa jätta ka Leelo Tungla külastust, playboxi esinemisi, Teadlaste Öö ettevõtmisi ning Haigekassa suuhügieeni teavituskampaanias osalemist.

Selleks, et toetada laste tervisliku toitumise harjumusi, liitusime õpilastele tasuta koolipiima ja köögiviljade jagamisega tegelevate algatustega.
Üritame panna rõhku kehalise aktiivsuse ja tervisliku eluviisi propageerimisele, ent pakume võimalusi ka teisi andeid rakendada.
 

Oleme üht kooli väärtust – hoolimist – lastele õpetanud ka heategevuse kaudu - toonud Sära Silmadesse vähekindlustatud lastega peredele, korraldanud juba mitmeid aastaid heategevuslaatasid Viimsi invaühingu heaks ja kogunud annetusi Varjupaikade MTÜ jaoks. Sealsete kasside ja kutsude jaoks kogusime pesasid, konserve, mänguasju, patju, maiuseid jm vajalikku. Lisaks andsime üle laste endi poolt kogutud annetusraha, 330 eurot. 



Haabneeme Kooli õpilased Tallinna Loomade Varjupaigas
Meie traditsioonilised üritused on välja kasvanud õpetajate või lapsevanemate algatustest ning lähtuvad ei kellegi muu kui laste huvidest. Populaarsemad ettevõtmised leiavad aasta-aastalt kordamist ning iga kord nende õpilaste ja õpetajate nägu, kes üritusi korraldavad ja neil osalevad.
Pereõhtu koos liikumisega
Ettevalmistused üritusteks on integreeritud igapäevasesse õppetöösse ning kavandatud selliselt, et need seostuksid õppekavas ette nähtud teemadega. Toimub ka tundide ja koolipäevade väliseid ettevõtmisi, nendeks saame ideid lastelt või lapsevanematelt. Meie õpilaste jaoks on normiks osalemine tunnivälistes tegevustes, ringides, trennides, mida pakume ka koolimajas rohkelt (näitering, rütmika, laste- ja mudilaskoor jne), lisaks teeme tihedat koostööd Peeter Sipelga juhitud Viimsi Keskkooli teadmiskeskusega. 



Pereõhtu
Projektide süstemaatiline juhtimine sai alguse sel õppeaastal arendusjuhi palkamisega, siiani on toimunud tegevused olnud edukalt õpetajate eestvedamisel ning omavahelisele koostööle toetudes koordineeritud. Samuti on olnud kaasatud lapsevanemad ja piirkonna teised koolid. Meil on väga hea läbisaamine teiste valla koolidega ning meie õpilased käivad tundides ka Randveres, Püünsis ja Viimsi Keskkoolis. 



Heategevuslik jõululaat täies hoos
Samuti teeme koostööd kohalike spordiklubide ja loominguringidega (näiteks HC Viimsi käsipallurid). Oleme alati püüdnud osa võtta ka valla ja maakonna üritustest ja sõlmida suhteid/kontakte ümbruskonna koolidega.

Lapsevanemaid püüame motiveerida perepäevade abil. Oleme asendanud näiteks isadepäeva kontserdi perespordi õhtuga, kuhu ootame kõiki pere liikmeid ühiselt osalema. Kogukonna üritustest tooksime välja näiteks õpetajate osalemise kevadisel SEB jooksul, kus meeskonnas oli üle kümne liikme uhkelt Haabneeme Kooli särkides silkamas.

Meie koolipere on ühtne, väärtustame avatust ning koostööd, et koolielu rikastada ja õpilastele mitmekesiseid võimalusi pakkuda!


Haabneeme Kooli kohta saad rohkem lugeda nende Facebooki- ja kodulehelt, Twitterist ja Instagramist.



Huvitavate koolide artikliteseeria tutvustab algatuse Huvitav Kool põhimõtteid järgivaid, õpilast toetavaid, mitmekesiseid õppe võimalusi pakkuvaid, avatud ja inspireerivaid ja arengule suunatud koole. Huvitava Kooli põhimõtetega saad tutvuda siin.

teisipäev, 13. detsember 2016

Õppimise ruum õppija arengu toetajana

Autor: Ene-Mall Vernik-Tuubel
 
Õppe- ja kasvatustöö põhitaotlus on iseseisva, ennast juhtiva õppija kujunemine ja õpikeskkond ehk kogu õppimise ruum peab seda taotlust toetama. Õppimise ruumi kogu tema variatiivsuses kujundab ja selle mõju õpilase arengule vahendab õpetaja.

Elukestva õppe strateegia põhjal on õpetaja roll toetada õpilase kujunemist inimeseks, kes tuleb toime muudatustega keskkonnas ning on valmis võtma vastutust oma õpivalikute ja arengu eest. 


Koolimeeskonna eesmärgiks selles valemis on iga õppija individuaalset ja sotsiaalset arengut toetada, õpioskusi, loovust ja ettevõtlikkust arendada ning kõikidel haridustasemetel õpikäsitlust rakendada.

Nii strateegias kirjeldatu kui riiklikes õppekavades esitatud õppimise, õpetamise ja õppekeskkonna vastastikuse toime loogika võiks kokku võtta alljärgnevalt:

Kes on ennastjuhtiv õpilane, kes tuleb toime muudatustega keskkonnas ning võtab vastutuse oma õpivalikute ja arengu eest? Õpilane, kui ta on õppeprotsessis aktiivne osaleja, kes juhib oma õppimist, on oma õppimises iseseisev, konstrueerib uusi teadmisi varasematele teadmistele tuginedes.


Tulemuslik õppimine eeldab aga oskust õppida koos kaaslastega, õppides hindama nii ennast kui oma kaaslasi. Õppimise psühholoogiliseks aluseks on kogemus, mille õpilane omandab vastastikuses toimes füüsilise, vaimse ja sotsiaalse keskkonnaga. See on süstemaatiline ja sihipärane õppe- ja kasvatustegevus, mille võtmeisik on õpetaja.


Õpetamist mõistetakse riiklikus õppekavas kui õppekeskkonna ja õppetegevuse organiseerimist viisil, mis seab õpilase pingutust nõudvate ülesannete ette. Kasvatust mõistetakse kui õpilase suhete kujundamist teda ümbritseva maailmaga. Edukas kasvatus eeldab seega kogu koolipere, õpilase ja perekonna vastastikust usaldust ning koostööd.

Õpet kavandades arvestatakse õpilase ea- ja isikupäraga, seostatakse erinevates valdkondades õpitut igapäevaeluga, erinevate sotsiaalsete suhetega, kasutatakse mitmekesiseid õppemeetodeid (näit. aktiivõppe meetodeid, õppekäike, õpet õues ja muuseumis jm) ning kasutatakse õppimist ja õppija arengut toetavat hindamist.

Õppimist ja individuaalset arengut toetavad õppimise ruum: füüsiline, vaimne, sotsiaalne, digiruum. Üksteist austavad suhted, mis rajanevad usalduslikkusel, sõbralikkusel, heatahtlikkusel. Sinna alla kuulub ka kõigi õpilaste kohtlemine eelarvamusteta, õiglaselt ja võrdselt, nende eneseväärikust ja isikupära arvestavalt, vägivalla ja kiusamiseta koolikliima, avatus vabale arvamusavaldusele, sealhulgas kriitikale, initsiatiivivõimalus, võimalus osaleda otsustamises, demokraatlikkus, iga õpilase pingutuste ja edu märkamine ja tunnustamine.

Tabivere Põhikooli õpilased
Ärme unusta, et õppimise ruum on laiem klassi/kooliruumist, selleks võivad olla ka kodu, kooliväline keskkond, loodus ja mis kõik veel! Huvitav füüsiline ruum on oluline, sest see toetab vaimset ja sotsiaalset ruumi.

Koolide edulood õpikeskkonna uuendamisel

Konverents vahendas ligikaudu 30 kooli kogemust just niisuguse õpikeskkonna loomisel, mis toetab õppija arengut ja elukestvaks õppeks vajalike hoiakute/oskuste kujunemist. Koolide lugusid täiendasid arhitektid, muuseumi ja raamatukogu, kohaliku omavalitsuse asjatundjad, liikumis-, haridusuuendus- ja ühiskonnateadlased. Oma sõnumit edastasid ka töötubasid modereerivad Huvitava Kooli arendusega seotud eksperdid. Õppimise ruumi otsingute ühisnimetaja – kuidas olemasolevast ruumist kujundada hariv, õppija isiklikku arengut stimuleeriv õpikeskkond – oli konverentsil koondatud nelja teemagruppi: õppimise ruumi mõjutavad arhitektuurielemendid, õpikeskkonna loojad, avanev õpiruum ja lõimitud õpperuum.

Ka Tallinnas saab õues õppida (Tallinna Saksa Gümnaasiumi õu)!
Millised arhitektuurielemendid mõjutavad õppimise ruumi? Muidugi räägitakse koolilugudes läbimõeldud värvilahendustest ja otstarbekast ruumipaigutusest meeldiva õpikeskkonna kujundajatena. Ja see ongi üks tee, kuidas füüsilise keskkonna kaudu vaimset õpikeskkonda kujundada. Aga räägiti ka renoveerimata ja renoveeritud, uute ja vanade majade võimalustest õpikäsitluse uuendamisel: kuidas panna hoone füüsiline keskkond - olgu uus või vana, renoveeritud või renoveerimata - toetama kooli eesmärke. Eripeatükk eesti koolide loos on mõisakoolidel, mistõttu oli huvitav teada saada, kuidas kujundada õpilase individuaalset arengut toetavat õpikeskkonda mõisahoones kui ühepereelamus. Nende kogemustest on, mida õppida!
Ruila Mõisakoolis saab ratsutada
Kes räägivad kaasa õpikeskkonna kujundamisel? Muidugi räägivad siin kaasa õpilased – õpikeskkond on ju eelkõige nende jaoks. Õpilased osalevad hea kooli - sh hea õpetaja, hea õpilase, hea tunni - kriteeriumide väljatöötamisel, õppe- ja kasvatusprotsessi tagasisidestamisel, väärtusarenduses.

Lapsevanemad on koolikeskkonna arendamisesse kaasatud võimalusega osaleda kooli igapäevaelus. Lapsevanematelt on võimalik saada kõrvalpilku koolikeskkonna hindamisel.

Kogu koolipere osaleb õpikeskkonna kujundamisel näiteks lõimingupäevade läbiviimisel või talgute raames. Koolipidajal omakorda on võimalus mitmekesistada õppimisvõimalusi kogukonna aktiivsuse toetamise kaudu.

Avanev õpiruum – teekond olemasolevast ruumist hariva õpiruumini. Avanev õpiruum on vist küll levinuim märksõna uueneva õpiruumi iseloomustamisel. Kuhu on meie õpilaste õpiruum avanenud?

Muidugi kõigepealt klassile kõige lähematesse ruumidesse: fuajeesse, kooliõue, kooli laiemasse ümbrusesse, loodusesse. Loogiline, et õppimine on kandunud ka raamatukogudesse ja muuseumidesse. Muuseumiõpe kogub jõudu ja pakub häid lahendusi tänapäevase õpikeskkonna loomiseks. Omamoodi avatud õpiruumi pakuvad mõisahooned ja –park ning teisedki vanad hooned, millel on oma lugu ja oma väärtus. Enamasti pole need hooned kooliks ehitatud, hoopiski mitte tänapäevaseks kooliks, kuid ometi võimaldavad nad nende hoonete loo oskusliku kasutamisega kujundada vägagi tänapäevast vaimset ruumi.

Ruila mõisapargis saab edukalt õuetunde teha
Ootuspärane on koolide tegevuste mitmekesistumine koostöös teadusasutustega, teadusliku mõõtme tekitamine õpikeskkonnale. Ühes töötoas tuligi juttu projektist „Liikuma kutsuv kool“, kus kümnest koolist koosnev võrgustik otsib koostöös TÜ teadlastega võimalusi liikumisaktiivsuse arendamiseks.

Konverentsi lood võimaldasid heita pilku ka koolidele digiruumis. Tutvustati digilahenduste ökosüsteemi, mis pakub õppijale võimalust õppeprotsessi vastavalt oma vajadustele personaliseerida. Räägiti digipöördega kaasnenud muudatustest kooli õppekeskkonnas ja õpiharjumuste kujundamisel ning tutvustati digivahendite igapäevast rakendamist erinevates õppeainetes, HEV õpilaste toetamisel ja keelekümbluse metoodika uuendamisel.

Mida õpiruumi avamisega taotletakse, mis on selles kasvatuslikult olulist? Koolid on oma lugusid seostanud väärtuste kujunemiseks sobiva keskkonna ja koostöövõimaluste mitmekesistamisega, õpihuvi soodustamisega, loovuse arendamisega, mitmesuguste lõiminguvõimalustega (näit. õppimise ja igapäevaelu lõiminguga, erinevate ainete omavahelise sidumisega jm), õpilase eneseväljendusoskuse arenguga, õpikeskkonna muutumise toetamist keskkonnaharidusega jm. Kõik vaieldamatult olulised aspektid õppija arengut toetava õpikeskkonna loomisel.

Lõimitud õpperuum. Lõimitud õpe on hea pinnas juba teadaoleva seostamiseks uuega, igapäevaelu seostamiseks koolis kogetuga. Lõimitud õpe on suuteline muutma koolitunde õpilase jaoks tähenduslikeks, tekitab õpitu vastu huvi ja toetab selliselt õpimotivatsiooni. Lõimitud õpikeskkonnas õppimine eeldab õppija aktiivsust. Õnnestununa toetab see õpilast tema enesekujunduse teel. Parim õppija arengule tema enesekujunemise teel on nn transdistsiplinaarne lõiming, mille olulisim tunnus on õppe teostumine reaalse elu kontekstis ja õppija uurija rollis.

Lõiming on võimalus tekitada huvi õpitava vastu. Huvi on sillaks olemas- ja teadaoleva (teadmise, kogemuse) ning uue, tundmatu vahel. See avab tee uue kogemuseni viivale tunnetusprotsessile ja on selliselt olulisemaid motivatsioonikujunduse komponente. Lõimitud õppe rolli õpilase enesearengus ja ennastjuhtiva õppija kujunemiseks soodsa keskkonna loomisel ei tohi alahinnata ega ühekülgselt käsitleda.

Koolid, kes kavandavad lõimingu põhimõtetel õppetegevusi, muudavad koolielu huvitavamaks ja mitmekesisemaks kõigi õppimise osalejate jaoks. Haljala kool teeb seda meeskonnatöö ja lõimingupäevadena. Palade kool pakub koostöös Hiiumaa loodushariduskeskusega loodus- ja keskkonnaharidust nii õpilastele kui ka teistele huvilistele. Rocca al Mare kool toetab väärtuskasvatust kooliväliste praktikatega. Töötab loodusklass, mille kaudu luuakse koolimajast väljas keskkond suhtlemiseks ja kooskõla leidmiseks iseenda ja loodusega. Loodusklass võimaldab keskenduda ka pärimuskultuuri tundmaõppimisele ning hoolivuse arendamisele.

Kuidas edasi?

On iseenesest mõistetav, et vastutus kooliruumi kujundamise eest on õpetajal, kes on koolilugude disainer, huvigruppide kaasaja, tulemuse hindaja. Analüüsi ja esile tõstmist vajab õpetaja kui ruumi kujundaja rolli pedagoogiline aspekt: millisel eesmärgil üht või teist meedet nagu lõiming, avatud, koostöö partneritega jm kasutatakse, milliseid metoodilisi põhimõtteid on õppimise ruumi kujundamisel järgitud, kuidas on arvestatud õppija individuaalsusega, kuidas jälgida õppija aktiivsust, kuidas hindamisega õpilast toetada. See pole midagi muud, kui pedagoogilise meisterlikkuse küsimus ja kompetentsus.

Seekordse konverentsi raamidesse ei mahtunud paraku paljud võimalused erinevate tasandite koostööst, näiteks kogukonna kaasatus õpikeskkonna kujundamisse: seltsid, kodanikeühendused, teised koolid jt. Elukestva õppe strateegia näeb ette koostööd igal tasandil ja see toimib ning küllap on selle esitlemiseks edaspidi võimalusi.

Tõeline väljakutse on kasvatusfilosoofilistest küsimustest tõukuv õppimise ruumi analüüs. Millisest kasvatusfilosoofiast juhinduda, kui soovime ainekesksuse asemel õppija arengu kesksust? Kas biheivioristlikku või kognitivistlikku käsitlust? Mõlemad on ainekesksed, ja ainekeskne kool ei küsi eriti kasvatuse järele.

Küsida tuleks kasvatusteooria järele, mis aitaks luua õppija arengut toetavat keskkonda. Kuidas ühendada õpitav aine ja inimene ehk kuidas mõelda kasvatusfilosoofiliselt inimese olemisterviku peale? Sobida võiks konstruktivistlik vaateviis, kus inimene, kool ja maailm ei vastandu, vaid inimene ja kool ongi maailmas ja loovad seda maailma või sobiks hoopis filosoofiline käsitlus, mille märksõnaks on „piirilolev“?

Küsidagi pole kerge, mis veel vastamisest rääkida! Ühe elukogenud vanaisa tarkus kõlab: kui sa ei suuda teha nii, nagu soovid, siis tee nii, nagu suudad, aga tee õiget asja. Kasvatusteoreetilises kontekstis haridusuuenduslike ettevõtmiste analüüsimine on kindlasti õige asi.

Edu ja õnnestumisi kõigile, kes panustavad oma mõtetega ja tegemistega eesti kooli käekäiku.


Novembri lõpus kutsus algatus Huvitav Kool õpilasi, õpetajaid, lastevanemaid, koolipidajaid, kooli sõpru tavapärasele konverentsile, millel seekord pealkirjaks „Õppimise ruum“. Huvitav kool jätkab selle konverentsiga oma missiooni kooli kui õppiva organisatsiooni arendamisel nii, et kool suudaks teadvustada õpilaste motiveerimise võimalusi ja neid kombineerides looks õpilastele valmisoleku elukestvaks õppeks. Seekordsel konverentsil avati õpikeskkonna olemus ruumi mõiste kaudu. Kõne alla tuli ruumi eri aspektide õpetamine ning selle õppimist ja õppija arengut toetav roll. 


reede, 9. detsember 2016

Meie väikeses Eestis ei ole kahte samasugust kooli

Olen seiklushimuline õpilane Helena Aavistu Valgast. Vahetusõpilaseks minemine tundus alati põnev teema olevat. Seega võtsin asja käsile ja võtsin ühendust VeniVidiVici meeskonnaga.

Minu kooliks on Valga Gümnaasium. Vahetuskooliks valisin Viljandi Gümnaasiumi, sest Viljandi on mulle alati südamelähedane linn olnud ja ma tunnen end seal nagu kodus. Kaalusin isegi Viljandi Gümnaasiumisse õppima minna, kuid otsustasin siiski kodukoha kooli kasuks. Sellest olenemata käin üsna tihti vaheaegadel Viljandis ja mõtlesin, et miks ka mitte siis Viljandi Gümnaasiumi õpilastega nädalake koos aega veeta.

Rääkisin sellest mõttest ka oma tädi perele, kes mu lootuste kohaselt olidki nõus mind vahetusajal majutama. Sain veeta kvaliteetaega enda tädi pere ja täditütre lastega. Mängisime lastega koos erinevaid lauamänge ja meisterdasime. Sellel ajal oli ka juba lumi maas ja sain koos nendega ka lumes mängida. Kui tavaliselt ma Halloween´i ei tähista, siis nüüd proovisin esmakordselt ära ka kõrvitsale hirmutava pildi lõikamise.

Kuigi minu puhul toimus vahetusse minemine protsess umbes 2 nädalat, siis jõudis see mulle kohale alles paar päeva enne vahetusse astumist, et ma tõesti teen seda.

„Wow,“ mõtlesin. Seiklus, mis oli algselt kõigest mõte saab nüüd alguse.

Mõned tunnid enne esimest tundi tekkis väike hirm teadmatuse ees, kuid olin samas väga elevil ja see ületas kõik hirmud.

Olin Viljandi uues koolimajas vaid ühe korra sisseastumiseksamil käinud,. Seega enamus nägusid tuli juba sisseastumiseksamilt tuttavad ette. Kõik klassikaaslased, kellega tutvuda jõudsin, olid väga sõbralikud ja viimne kui üks neist omapärane. Iseloomudelt leidus tagasihoidlikke, jutukaid, rõõmsaid ja julgeid inimesi. Eksperimenteeriti erinevate välimustega. Näiteks üks tüdruk kandis valgeid läätsi, teine aga rokkis oma lühikesi punaseid juukseid.

Helena oma Viljandi klassiga
Ainult ühe nädala jooksul sain ma selle klassiga koos teha mitut rühmatööd, kuulata mitut loengut, osaleda matemaatikanädalal, näha keemias kahte katset, korrata üle enda koolis läbitud materjale, saada tuttavaks toredate kümnenda klassi majandussuuna õpilaste ja mõningate aineõpetajatega, süüa väga head toitu ja palju veel. Imestan isegi, kuidas ainult üks nädal mahutas nii palju põnevaid asju.

Võrreldes Valga kooliga oli Viljandi gümnaasium palju värvikirevam ja disainirohkem. Lisaks on seal rohkem ruumi istuda ja suhelda. Kui meie koolil on söökla, raamatukogu ja arvutiklass kõik eraldi ruumides, siis Viljandis olid need avatud ja läbikäidavad kõigile. Seal oli ka mõne tavalise klassi asemel auditoorium, kus oli palju mugavam õppida. Selle ühe nädala jooksul, mil ma vahetuses olin, kasutasime pidevalt erinevaid tehnoloogiavõimalusi, mis on minu kooli jaoks veel natuke võõras teema. Samuti oli ka tore teha rühmatöid, mis minu koolis ei ole just väga igapäevased. Valga Gümnaasiumis võiks olla samuti noortele rohkem ajaveetmise kohti ja kunstipärasust.

Olin vahetuses ühe nädala, kuid oleksin meeleldi olnud veel paar nädalat. Kahjuks pidin vahetuse lõpus langetama raske otsuse, kas jääda oma kooli õppeainetes kaugele maha või nautida edasi oma Viljandi seiklust. “Igal pool hea, kodus kõige parem,” seega otsustasin koju minna ja oma õpingutega järje peale saada.

See kogemus jäi minu jaoks natuke liiga lühikeseks ja seetõttu plaanin VeniVidiVici raames uuesti õpilasvahetusse minna. Soovitan soojalt ka kõigil teistel õpilastel õpilasvahetus ära proovida! Meie väikses Eestis ei ole kahte ühesugust kooli. Seega ükskõik, milline kool valida, saaksite igas koolis midagi uut näha või kogeda! See on suurepärane võimalus puhata enda igapäeva rutiinist ja astuda mugavustsoonist välja.

esmaspäev, 5. detsember 2016

Sügiskonverentsi "Õppimise ruum" ettekanded ja Kadri Klementi kokkuvõte

Klikates SIIA leiad kõik konverentsi ettekanded pdf-formaadis!


KONVERENTSIL TOIMUNUD TÖÖTUBADE KOKKUVÕTE
Autor: Kadri Klementi (arhitekt)

29.-30. novembril toimunud Huvitava Kooli konverentsil “Õppimise ruum” arutleti vaimset, sotsiaalset ja füüsilist ruumi siduva tervikliku koolikeskkonna üle. Kahe intensiivse ja inspireeriva päeva kokkuvõtte arhitekti vaatenurgast ehk ruumiteemaliste tähelepanekutega

Juhuslikus järjekorras ruumiteemalisi tähelepanekuid Huvitava Kooli konverentsilt “Õppimise ruum”:

* Nii mõnigi konverentsi ligi paarikümne töötoa moderaatoritest märkis, et nende töötoas ruumist pigem ei räägitud. Töötoa sisulisest kokkuvõttest aga ilmnes, et tegelikult räägiti küll. Kuigi töötoa fookus võis olla mujal, on õppesisu ja -keskkond alati seotud ja üht ilma teiseta arutada on üpriski võimatu. Soovime moderaatoritele edaspidiseks ruumiliste teemade julget märkamist ja äratundmist!
Kadri Klementi
* Konverentsilt jäi meelde koolirahva entusiasm ja julge pealehakkamine ruumiliste muudatuste läbiproovimisel. Eeskujulik! Selleks, et tegutsemisindu üha edasi - uutele avastamata maadele - aidata, soovitame muutust plaanides esitada endale lihtne kontrollküsimus: kas plaani tulemuseks on istumisvõimaluste lisandumine? Koolis, teadagi, on istumiseks väga palju kohti, ja vaeslapse osas on just kõiksugu muud tegevused. Mõelge läbi, mitut eri asendit/tegevust teie koolimaja pakub. Mitmekesistage! (Heade mõtete kogumiseks kaasake ka õpilaste fantaasiat!)
Tartu Tamme Gümnaasiumi avatud raamatukogu
* Mitmel korral jõudis arutelu nii abstraktse kui konkreetse kooliruumi lähteülesandeni. Milline on üks hea kaasaegne kool? Paistis, et tihti olid mõtetel seitsmepenikoormasaapad jalas ja hoogsa sammuga jäi vahele esimene ja ehk isegi kõige olulisem küsimus: miks? Ruumi-ideed on vastupandamatult põnevad (arhitektina mõistan seda täielikult!), kuid enne kui asuda kirglikku väitlusesse teistmoodi klassi, puhkenurga või väliruumi kujunduse üle, tasub läbi arutada, MIKS meil üht või teist vaja oleks. Milliseid õpitegevusi see toetab? Milliseid pädevusi arendab ja kuidas? Milliseid väärtuseid õpetab? Kes oleme meie? Kuidas me õpetame? Kuidas me õpime?
EKA tudengid kavandasid õpperuumi
* Kannatlikult konverentsitoolil istuva publiku fantaasiat lennutas liikumise ja liikuvuse teema. Seda jätkus nii tõsistesse aruteludesse kui naljaviskamisse. Et oleks üht lihtsam teisest eristada, tundus paslik meelde tuletada sõna jõudu. Kas kooliruum, mida veel ei ole, aga mida alles sõnades ehitame, on liikuma kutsuv või liikuma sundiv? Liikumisharjumust kasvatav ruum pakub võimalusi (nt õues on põnev ja sinna on mugav minna või vahetunnis saab loominguliselt kõõluda). Tunni ajal liikumine ei peaks olema niisama sportimine, vaid toetama arusaamist liikumisest (asendivahetusest, keskkonnavahetusest) kui töötamise ja kestva töövõime loomulikult osast. Liikuma saab ka sundida (nt tunniplaaniga ehk klassidevahelise distantsiga või käsuga), kuid sisulise ja püsiva muutuse (liikuva eluviisi) saavutamiseks tuleb kuulda kutset.
Konverentsi teise päeva alguses pandi kuulajad kohe liikuma
* Digitööriistad on kõne all ilmselt igal konverentsil sõltumata teemast - on need ju meie igapäevased töövahendid. Digiruumi ja päris ruumi lõimimise küsimus on ääretult põnev ja pakub meile veel kõvasti avastamist. Kindlasti ei väljendu nende ühisala vaid arvutiklassina (meenutagem siinkohal ka Anna Kristin Sigurðardóttiri viidet uurimusele, millest selgus, et need on noorte arvates kooli kõige ebameeldivamad klassid). Digi- ja füüsilise ruumi ühendamine on tõeline väljakutse meie fantaasiale. Milline digipõhine õpitegevus võiks panna lapsed ja päris ruumis liikuma samamoodi nagu Pokemon GO? Kas tutvustada tänastele noortele mobiiliklassikat - ussimängu - aga olles digitaalsed ussid päris ruumis? Kuidas toimiks digigeopeitus?
Anna Kristin Sigurðardóttir Islandi Ülikoolist
* Hea ruum üksi ei ole võluvits. Selleks, et (hea, aga ka hetkel veidike kesise) ruumi kõiki võimalusi kasutada, on vajalik ruumiharidus: oskus märgata ruumi ja ennast selles. Nagu iga osavuse puhul, teeb ka siin harjutamine meistriks. Kasutagem ruumiõppe õppevara - koolimaja - oskuslikult! Vaata ka www.ruumiharidus.ee
Tartu Tervisehoiu Kõrgkool
* Koolimaja on rätsepatöö, mis sõltub kontekstist ja kooliperest. Koolimajad on ja peavadki olema erinevad, sest häid lahendusi on palju. Alati leidub ka keegi, kes sellest lahendusest ei võida (näiteks kus õpib see, kellele avatud ruum ei sobi?) - temalgi peab olema võimalus leida oma parimaks arenguks sobiv keskkond.
Tartu Tervisehoiu Kõrgkool
* Kokkuvõtte kokkuvõttena ning kõige suurema ja tähtsama mõttena jäi kõlama koostöö kogukonnaga ning dialoog arhitektide ja koolirahva vahel. Kõige paremad õppimise ruumid sünnivad siis, kui tavaks saab koostöine koolikavandamine. Põnevate taaskohtumisteni!