Neljapäev, 28. juuli 2016

Direktor Kaarel Rundu: selleks, et teiste silm särama hakkaks, peab ka enda silm särama

Kaarel Rundu (pildil) on Tallinna Saksa Gümnaasiumi värske direktor. Augustis tähistab kõigest 32-aastane mees esimese aasta täitumist uues ametis. Eriline on ka see, et Rundu on näinud koolielu nii läbi õpilase, koolipsühholoogi, õpetaja, õppealajuhataja ja nüüd direktori silmade. Huvitavat Kooli huvitab, mis on vastutusrikka töö suurimad rõõmud, väljakutsed ja võimalused ning millise kursi on kool noore juhi käe all võtnud.

Kui palju jõuab uus direktor ühe aastaga ära teha?


Üksi ei tee direktor just väga palju ära. Dirigent annab häälestuse ja kõrguse ette, kust laulma hakata, kuid ilus kooskõla tekib vaid siis, kui kogu koor kokku laulab. Samamoodi on koolis. See on üks tähtsamaid asju, mida olen õppinud selle aasta jooksul nägema – kõikide saavutuste, heade tulemuste ja võitude taga on pea alati meeskonnatöö ehk mitme inimese panus.  

Seda ei pruugi esmapilgul märgata, kuid muudmoodi edu ei saavutataks. Just meeskonnatöö nägemine ja pidev teadvustamine on aidanud väärtustada ka neid aspekte koolistöös, mis väljapoole ei paista, kuid milleta süsteem tervikuna ei toimiks. Lühidalt, kui ühel inimesel läheb erakordselt hästi, läheb tegelikult kogu kooliperel hästi ja rõõmustame nende võitude üle koos.

Kõigest hoolimata on esimesel aastal on paratamatult rohkem tähelepanu sellel, mida uus direktor teeb ja teadvustasin ka sellega kaasnevat vastutust, aga kui suund on paigas ja meeskond tuleb algatustega kaasa (meeskonna alla loen ma nii kolleege st õpetajaid ja muud personali, aga ka õpilasi ja lapsevanemaid), siis on võimalik juba esimesel aastal päris julgeid samme astuda. Märksõnadeks siinkohal oleks innustumine ja innustamine. Selleks, et teiste silm särama hakkaks, peab ka enda silm särama. 

Milline on Sinu ja Tallinna Saksa Gümnaasiumi visioon? Kuhu pürgite? 

Soovin, et Tallinna Saksa Gümnaasium oleks kool, kus ma tahaksin õpetajana töötada, õpilasena õppida ja lapsevanemana oma lapsed haridust omandama saata. See oleks kõige lühem vastus. Pikem vastus on see, et kuna õppimise ja õpetamise meetodid pidevalt täienevad või muutuvad, siis on tähtis keskenduda püsiväärtustele ja sellele, millised pädevused võiksid inimesele alles jääda ka peale kooli lõpetamist. Minu hinnangul võiks nende hulka kuuluda kriitiline mõtlemine, loovus, empaatiavõime, huvitumine, tervislik ja sportlik ellusuhtumine, hariduse väärtustamine ja oskus õppida uusi asju, suhtlemisoskus sh erinevate keelte oskus, aga ka oskus mõista endast erinevaid inimesi, nendega arutleda ning leida ja hoida sõprussuhteid. 

Üks visioon, milles kooliperega kohe esimesel aastal kokku leppisime on meie “Rohelise kooli visioon”. Tahame muuta oma õpikeskkonda loodussõbralikumaks ja propageerida teadlikult rohelist mõtteviisi, et anda oma panus meie planeedi heaollu. Soovime inspireerida oma kooliperet hoidma emakest loodust ja tegema seda teadlikult. Õpilaste oskused ja pädevused võivad aastate jooksul küll muutuda, kuid keskkonnasõbralik ellusuhtumine peaks olema ajatu pärand. Hea meel, on et neid esimesi samme visiooni elluviimisel on ka märgatud ja see annab indu veelgi enam selle teemaga edasi liikuda.

 Taimedest elav sein TSG-s
Elav sein on moodne automaatne süsteem, mis on mõeldud aastaringseks kasutamiseks siseruumides. Loe lähemalt: http://saksa.tln.edu.ee/elav-sein/
Õhutaimed TSG-s


 Millised on olnud esimese aasta suurimad rõõmud?

Rõõmu valmistas see, et saime kooliperega kooli 35. juubelit tähistada. Samuti see, et seni tehtud muudatused ja algatused võeti koolipere poolt hästi vastu ning loomulikult, et rohelise kooli visiooni märgati ja tunnustati!

Kuidas motiveerida kogu koolipere õpilastest, õpetajate ja söögitädideni välja? Mis sa selleks teed?  

Tähtis on “kohal olla” ja märgata kõikide nende inimeste panust. Edu võti on kaasamine ja parimad asjad on ikka need, mis on koos tehtud. Koolipere juurde kuuluvad lisaks õpilastele ja õpetajatele ka valvur, garderoobitädi, med. õde, raamatukogutöötajad, koristajad, söögitädid, lapsevanemad, vilistlased ja paljud teised, kellel on koolielus oluline roll. 

Head ideed võivad tulla kõige ootamatumatest kohtadest. Sellepärast üritan ka palju arutleda ja kuulata erinevaid mõtteid ja positsioone. Väga rõõmustab, kui ka vilistlased koolis külas käivad ja huvi tunnevad, kuidas meil läheb. 

Ma usun, et motiveerib ka see, kui koolipere tunneb, et teed asja südamega, siis tullakse kaasa. Olen ka ise kooli vilistlane ja seega läheb mulle kooli käekäik väga korda. Direktorina on tähtis koolis toimuvast ennekõike ise innustuda, et saaks seeläbi ka teisi innustada. See tähendab siis ka loomulikult teiste ideede elluviimist ja algatustel osalemist. See on nagu selline positiivne motivatsioonilaks, kui keegi teeb midagi lahedat, siis see motiveerib ka teisi.

Õpilaste omalooming kooli seintel ja õues (all)

Millised on olnud Sinu suurimad arengukohad ja väljakutsed uues ametis? 

Mulle meeldib Theodore Roosevelti tsitaat: “Tee, mis suudad, sellega, mis sul on, seal, kus sa oled.” Suurimaks väljakutseks pean oskust leppida sellega, et teatud ressursid ongi piiratud ja tuleb loota, et kõiki tegureid arvesse võttes on tehtud parim võimalik otsus või leitud kõige õigem lahendus. Aga väljakutsed käivad asja juurde ja ainult väljakutsed aitavadki kasvada.

Esimese õppeaasta lõpuks mõtlesin, et kui on üks valdkond, mida tahaksin direktorina veelgi rohkem osata, siis oleks see suhtekorraldus ja kommunikatsioon. Lappasin juba ülikooli magistriõppekavasid, aga otsustasin siis, et teisel aastal on veel vara põhitöö kõrvalt selline tükk ampsata. Kuid kindlasti plaanin ühel hetkel akadeemilist haridusteed jätkata.


Kooli ja hariduse mõttes laiemalt pean suurimaks arengukohaks õpetajatöö jätkusuutlikkust. See tähendab me peame tegema endast kõik, et andekad noored ka ise kunagi õpetajametisse astuksid ja kõikide õppeainete õpetajaid jaguks ka viie, kümne ja viiekümne aasta pärast.


Tallinna Saksa Gümnaasium on ligi tuhande õpilasega suur kool. Kuivõrd oluline on Sinu jaoks kogukonna (lastevanemate, vilistlaste, ettevõtjate jt) kaasatus õppetöösse ja kooliellu ning kuidas neid aktiviseerida?


Pean seda väga oluliseks. Kui anda võimalus, siis õpilased, kolleegid, vilistlased ja ka lapsevanemad on väga altid näitamaks initsiatiivi ja kaasa lööma. Kui lihtsalt öelda, et soovime teid kaasata, siis sellest suurt tolku pole. Tuleb konkreetselt öelda, et palun tulge meile appi lastele koolihoovi ehitama. Palun aidake õppekäikudel õpilasi saata. Palun tulge kontserdile. Aidake kooli ümbrust turvalisemaks muuta. Aidake uusi üritusi välja mõelda või tulge tantsuvõistluse žüriisse. 


Need on konkreetsed asjad ja nende kaudu on võimalik kaasata nii väikseid kui ka suuri, nii et nad sellest ka rõõmu tunnevad. Ja neid asju, kuhu inimesed ise on panustanud, hoitakse ka rohkem. Näen, et terve meie kool ongi ühislooming, mis on täpselt meie koolipere nägu.

Koostöös kogukonnaga valminud kooliõu, kus on hea nii õppetööd korraldada kui ka vahetunde veeta


Neljapäev, 21. juuli 2016

Vahetusõpilane avardab maailmapilti, kui annad talle võimaluse

Augusti keskel saabub Eestisse 36 vahetusõpilast üheksast erinevast riigist üle maailma. Kõik õpilased asuvad elama kohalikesse peredesse, kes on vabatahtlikult selle rolli endale aastaks valinud. Vahetusõpilase koolivaliku määrab eelkõige kodu asukoht ja teiste perelaste kool. Hetkel on mitmed saabuvad õpilased veel ilma kindla vahetuspereta. YFU soov leida neile Eestis hea ja soe kodu aastaks, sest vahetusõpilased rikastavad meie maailma, kui anname neile võimaluse! 

Clara, Johanna ja Mathilda Saksamaalt armastavad Eestit. Kõik tüdrukud lõpetasid suve alguses oma vahetusaasta Eestis.

21 õppeaastat tagasi ilmus ühte Tallinna kooli YFU Eesti programmi raames esimene vahetusõpilane. Algavad õppeaastal ületab Eestis õppinute arv maagilise 400 piiri. See on suur number ja kinnitab selgelt seda, et Eesti koolidel on kogemust vahetusõpilaste ja välismaalastega klassiruumis rohkem kui esmapilgul arvata võiks.

Vahetusõpilased tulevad Eestisse ilma igasuguse keeleoskuseta, kuid sooviga see kiirelt omandada. Nad elavad kohalikes peredes ja käivad kohalikus koolis. Läbi vahetusaasta veedavad nad kõige rohkem ärkveloldud ajast justnimelt koolimajas. Kool on nende sotsiaalse elu allikas – koht, mis kannab endas kultuuri selle kõige laiemas mõistes. 


Perekond Karo koos vahetusõpilase Sophiaga, kes õppis Tartu Elleri Muusikakeskkoolis
Lähte Gümnaasiumis õppinud esimesel YFU vahetusõpilasel Claral oli algus väga raske, sest kaasõpilased pelgasid enda võõrkeeleoskust, kuigi soov suhelda oli kogu aeg olemas. Tütarlapse vahetusema ja õpetaja Ilona Võigu arvates oli Clara võti klassikaaslasteni kiire eesti keele äraõppimine. Õpetajad olid samuti algul nõutud, et mida siis selle vahetusõpilasega tegema peaks, aga said peagi aru, et tegu on tavalise noorega, kelle emakeel on lihtsalt teine ja keelelised mööndused siin seal lubatud. Õpetajate tähelepanu innustas noori rohkem pingutama ja kaasatöötama. 

Vahetusõpilased Denisa Saksamaalt ja Moe Jaapanist. Esimene õppis Tallinna Ühisgümnaasiumis, teine Tartu Ülenurme Gümnaasiumis
Jõgevamaa Gümnaasium on võõrustanud YFU vahetusõpilasi kõigil oma avamisjärgsetel aastatel ning klassijuhataja Nele Graversoni sõnul toob välismaalane klassi alati uue energia ja elevuse. Koos tegutsemise tahe on suurem ja lisatähelepanu meeldib kõigile. Sihtkohad klassireisideks tulevad koju kätte. 

Õppeaasta algul vajab õpilane kindlasti rohkem käehoidmist, et praktilistest asjadest kooliruumis aru saada ning samas ka teavitada järjest õpetajaid, et vahetusõpilane terveks aastaks nende ainet õppima asub. Parim sulandumisnipp õpilastele on olla aktiivne! Kui teed asju teistega koos, siis oledki osa kooliperest ja "oma inimene". 

Õpetajatel teeb ikka meele rõõmsaks kui vahetusõpilane esimest korda nende poole eesti keeles pöördub või aktusel isamaailisi laule kaasa laulab. Rahvatantsutrenn on meelitanud mitmeid vahetusõpilasi enda ridadesse ja nii on saanud õpilased ka väiksematel ja suurematel tantsupidudel käia – elamus kogu eluks.

Erinevate noorte lumeelamusi
Õppimine käib ikka vastastikku ja kui vahetusõpilane õpib keelt ja kultuuri, siis sama õpivad ka tema klassikaaslased ja koolikollektiiv tema ümber. 21.kooli direktori Meelis Kondi sõnul saab vahetusõpilane aasta jooksul kohtuda paljude erinevate kooliastmetega ja jagada oma kultuuri ning avardada sellega teiste maailmapilti. Kõik on kinni tahtmises ja õpilase ning kooli enda ettevõtlikkuses.

Aasta lõppedes lahkuvad vahetusõpilased kahest kodust korraga, sest koolimajast on saanud nende teine pesapaik, klassikaaslastest sõbrad, õpetajatest innustajad ja kaasaelajad. Kuid kodu ja vahetuspere Eestis jäävad alatiseks hingelähedaseks. Sellel lapsel on nüüd maailma eripaigus kaks pere ja tal on vedanud :)


Perekond Kriisa ja vahetusõpilane Jaapanist - Moe
Aga ka meil on vedanud, et oleme leidnud head ja hoolivad inimesed, kes pakuvad õpilastele kordumatu ja eluks ajaks meelde jääva aasta. YFU Eesti tänab kõiki koole ja õpetajaid, kes läbi aastate vajaminevat tuge ja kannatust YFU vahetusõpilastele pakkunud on. Ilma teieta ei oleks vahetusaasta võimalik.

Kui leiad, et teistmoodi aasta on just Sinule õige väljakutse, siis uuri lisa www.yfu.ee/vahetuspere ning võida eluaegne sõber ja avarda maailmapilti! Täpsem info vahetuspereks hakkamisest sissetulevate õpilaste programmijuhilt Diina Tuulikult (diina@yfu.ee)

Reede, 1. juuli 2016

Huvitava Kooli sügiskonverents keskendub õppimise ruumile

Õppida saab klassis ja koridoris, õues ja internetis, kodus ja kooliteel. Mõni ruum toetab õppimist paremini kui teine, mõni ruum koguni kutsub õppima, uurima, liikuma, suhtlema või süvenema. Õppimiseks soodsa ruumi – õppekeskkonna – kujundavad ka inimesed, atmosfäär ja koolis kokkulepitud käitumisreeglid.
 

Huvitava Kooli sügiskonverents "Õppimise ruum" keskendub õppimise ruumile – füüsilisele, vaimsele, sotsiaalsele, emotsionaalsele ja virtuaalsele. Konverents toimub 29.–30. novembril 2016 Tartus Tamme Gümnaasiumis ja Tartu Tervishoiukõrgkoolis.
 

Mida saab õpetaja teha, et õppetunni liigendus, tehnoloogia kasutus, mööbli- või infomaterjali paigutus klassis toetaksid õppimist? Kuidas saavad õpilased ja kogukond lapse „põhitöökoha” paremaks muutmisele kaasa aidata? Kellelt saab koolijuht nõu, et kooli nappi remondiraha kasutada nii, et see õppimist võimalikult hästi toetaks? Millele pöörata tähelepanu, kui ees ootab kooli renoveerimine? Kuidas koolipidaja jõuab hea lähteülesandeni uue kooli ehitamisel? Mida igaüks meist saab teha, et õppimise ruum oleks avatudm, motiveeriv ja innustaks õppima ning õpetama ja kooliga koostööle?
 

Konverentsile on oodatud kõik, kes peavad õppimise ruumi oluliseks ja tahavad selle kujundamises kaasa rääkida – lapsevanemad, õpilased, koolipidajad, koolijuhid, õpetajad ja haridusametnikud.
 

Registreerimine ja konverentsikava oktoobris.