Neljapäev, 28. juuli 2016

Direktor Kaarel Rundu: selleks, et teiste silm särama hakkaks, peab ka enda silm särama

Kaarel Rundu (pildil) on Tallinna Saksa Gümnaasiumi värske direktor. Augustis tähistab kõigest 32-aastane mees esimese aasta täitumist uues ametis. Eriline on ka see, et Rundu on näinud koolielu nii läbi õpilase, koolipsühholoogi, õpetaja, õppealajuhataja ja nüüd direktori silmade. Huvitavat Kooli huvitab, mis on vastutusrikka töö suurimad rõõmud, väljakutsed ja võimalused ning millise kursi on kool noore juhi käe all võtnud.

Kui palju jõuab uus direktor ühe aastaga ära teha?


Üksi ei tee direktor just väga palju ära. Dirigent annab häälestuse ja kõrguse ette, kust laulma hakata, kuid ilus kooskõla tekib vaid siis, kui kogu koor kokku laulab. Samamoodi on koolis. See on üks tähtsamaid asju, mida olen õppinud selle aasta jooksul nägema – kõikide saavutuste, heade tulemuste ja võitude taga on pea alati meeskonnatöö ehk mitme inimese panus.  

Seda ei pruugi esmapilgul märgata, kuid muudmoodi edu ei saavutataks. Just meeskonnatöö nägemine ja pidev teadvustamine on aidanud väärtustada ka neid aspekte koolistöös, mis väljapoole ei paista, kuid milleta süsteem tervikuna ei toimiks. Lühidalt, kui ühel inimesel läheb erakordselt hästi, läheb tegelikult kogu kooliperel hästi ja rõõmustame nende võitude üle koos.

Kõigest hoolimata on esimesel aastal on paratamatult rohkem tähelepanu sellel, mida uus direktor teeb ja teadvustasin ka sellega kaasnevat vastutust, aga kui suund on paigas ja meeskond tuleb algatustega kaasa (meeskonna alla loen ma nii kolleege st õpetajaid ja muud personali, aga ka õpilasi ja lapsevanemaid), siis on võimalik juba esimesel aastal päris julgeid samme astuda. Märksõnadeks siinkohal oleks innustumine ja innustamine. Selleks, et teiste silm särama hakkaks, peab ka enda silm särama. 

Milline on Sinu ja Tallinna Saksa Gümnaasiumi visioon? Kuhu pürgite? 

Soovin, et Tallinna Saksa Gümnaasium oleks kool, kus ma tahaksin õpetajana töötada, õpilasena õppida ja lapsevanemana oma lapsed haridust omandama saata. See oleks kõige lühem vastus. Pikem vastus on see, et kuna õppimise ja õpetamise meetodid pidevalt täienevad või muutuvad, siis on tähtis keskenduda püsiväärtustele ja sellele, millised pädevused võiksid inimesele alles jääda ka peale kooli lõpetamist. Minu hinnangul võiks nende hulka kuuluda kriitiline mõtlemine, loovus, empaatiavõime, huvitumine, tervislik ja sportlik ellusuhtumine, hariduse väärtustamine ja oskus õppida uusi asju, suhtlemisoskus sh erinevate keelte oskus, aga ka oskus mõista endast erinevaid inimesi, nendega arutleda ning leida ja hoida sõprussuhteid. 

Üks visioon, milles kooliperega kohe esimesel aastal kokku leppisime on meie “Rohelise kooli visioon”. Tahame muuta oma õpikeskkonda loodussõbralikumaks ja propageerida teadlikult rohelist mõtteviisi, et anda oma panus meie planeedi heaollu. Soovime inspireerida oma kooliperet hoidma emakest loodust ja tegema seda teadlikult. Õpilaste oskused ja pädevused võivad aastate jooksul küll muutuda, kuid keskkonnasõbralik ellusuhtumine peaks olema ajatu pärand. Hea meel, on et neid esimesi samme visiooni elluviimisel on ka märgatud ja see annab indu veelgi enam selle teemaga edasi liikuda.

 Taimedest elav sein TSG-s
Elav sein on moodne automaatne süsteem, mis on mõeldud aastaringseks kasutamiseks siseruumides. Loe lähemalt: http://saksa.tln.edu.ee/elav-sein/
Õhutaimed TSG-s


 Millised on olnud esimese aasta suurimad rõõmud?

Rõõmu valmistas see, et saime kooliperega kooli 35. juubelit tähistada. Samuti see, et seni tehtud muudatused ja algatused võeti koolipere poolt hästi vastu ning loomulikult, et rohelise kooli visiooni märgati ja tunnustati!

Kuidas motiveerida kogu koolipere õpilastest, õpetajate ja söögitädideni välja? Mis sa selleks teed?  

Tähtis on “kohal olla” ja märgata kõikide nende inimeste panust. Edu võti on kaasamine ja parimad asjad on ikka need, mis on koos tehtud. Koolipere juurde kuuluvad lisaks õpilastele ja õpetajatele ka valvur, garderoobitädi, med. õde, raamatukogutöötajad, koristajad, söögitädid, lapsevanemad, vilistlased ja paljud teised, kellel on koolielus oluline roll. 

Head ideed võivad tulla kõige ootamatumatest kohtadest. Sellepärast üritan ka palju arutleda ja kuulata erinevaid mõtteid ja positsioone. Väga rõõmustab, kui ka vilistlased koolis külas käivad ja huvi tunnevad, kuidas meil läheb. 

Ma usun, et motiveerib ka see, kui koolipere tunneb, et teed asja südamega, siis tullakse kaasa. Olen ka ise kooli vilistlane ja seega läheb mulle kooli käekäik väga korda. Direktorina on tähtis koolis toimuvast ennekõike ise innustuda, et saaks seeläbi ka teisi innustada. See tähendab siis ka loomulikult teiste ideede elluviimist ja algatustel osalemist. See on nagu selline positiivne motivatsioonilaks, kui keegi teeb midagi lahedat, siis see motiveerib ka teisi.

Õpilaste omalooming kooli seintel ja õues (all)

Millised on olnud Sinu suurimad arengukohad ja väljakutsed uues ametis? 

Mulle meeldib Theodore Roosevelti tsitaat: “Tee, mis suudad, sellega, mis sul on, seal, kus sa oled.” Suurimaks väljakutseks pean oskust leppida sellega, et teatud ressursid ongi piiratud ja tuleb loota, et kõiki tegureid arvesse võttes on tehtud parim võimalik otsus või leitud kõige õigem lahendus. Aga väljakutsed käivad asja juurde ja ainult väljakutsed aitavadki kasvada.

Esimese õppeaasta lõpuks mõtlesin, et kui on üks valdkond, mida tahaksin direktorina veelgi rohkem osata, siis oleks see suhtekorraldus ja kommunikatsioon. Lappasin juba ülikooli magistriõppekavasid, aga otsustasin siis, et teisel aastal on veel vara põhitöö kõrvalt selline tükk ampsata. Kuid kindlasti plaanin ühel hetkel akadeemilist haridusteed jätkata.


Kooli ja hariduse mõttes laiemalt pean suurimaks arengukohaks õpetajatöö jätkusuutlikkust. See tähendab me peame tegema endast kõik, et andekad noored ka ise kunagi õpetajametisse astuksid ja kõikide õppeainete õpetajaid jaguks ka viie, kümne ja viiekümne aasta pärast.


Tallinna Saksa Gümnaasium on ligi tuhande õpilasega suur kool. Kuivõrd oluline on Sinu jaoks kogukonna (lastevanemate, vilistlaste, ettevõtjate jt) kaasatus õppetöösse ja kooliellu ning kuidas neid aktiviseerida?


Pean seda väga oluliseks. Kui anda võimalus, siis õpilased, kolleegid, vilistlased ja ka lapsevanemad on väga altid näitamaks initsiatiivi ja kaasa lööma. Kui lihtsalt öelda, et soovime teid kaasata, siis sellest suurt tolku pole. Tuleb konkreetselt öelda, et palun tulge meile appi lastele koolihoovi ehitama. Palun aidake õppekäikudel õpilasi saata. Palun tulge kontserdile. Aidake kooli ümbrust turvalisemaks muuta. Aidake uusi üritusi välja mõelda või tulge tantsuvõistluse žüriisse. 


Need on konkreetsed asjad ja nende kaudu on võimalik kaasata nii väikseid kui ka suuri, nii et nad sellest ka rõõmu tunnevad. Ja neid asju, kuhu inimesed ise on panustanud, hoitakse ka rohkem. Näen, et terve meie kool ongi ühislooming, mis on täpselt meie koolipere nägu.

Koostöös kogukonnaga valminud kooliõu, kus on hea nii õppetööd korraldada kui ka vahetunde veeta


Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar