Reede, 20. mai 2022

Öko-kunstiteraapia kui üks võimalus õpetaja tööriistakastis

10. mail tutvustasid kümme Tallinna Ülikooli tudengit grupile õpetajatele ja kunstiterapeutidele öko-kunstiteraapia kasutusvõimalusi kooli- ja igapäevatöös. Läbinisti praktiline päev pani osalised tegutsema käbide ja kivide, puukooretükkide ja looduslike värvidega ning loovusest puudu ei tulnud. Töötuba toimus Tallinnas TLÜ Räägu tänava õppehoones.

ELU-õppeaine andis tõuke

Öko-kunstiteraapiat tutvustav töötuba sai teoks tänu Tallinna Ülikooli ELU-õppeainele. Tegu on erialasid lõimiva uuendusega, kus projektis teevad koostööd erinevate erialade ning tasemete üliõpilased. ELU-projektid on väga mitmekesised ja need annavad osalejatele võimaluse omandada uusi teadmisi väljaspool oma valdkonda ning arendada meeskonnatööoskusi.
Projekt “Öko-kunstiteraapia töötoa ettevalmistus ja läbiviimine” tõi kokku tudengid kunstiteraapia, integreeritud kunsti, muusika ja multimeedia; käsitöötehnoloogia ja disaini; eripedagoogika ning Euroopa nüüdiskeelte ja kultuuride erialadelt. Töötoa läbiviijaid ühendas huvi kunstiteraapia kasutamise vastu oma igapäevatöös, soov taastada laste ühendus loodusega, aga ka teadlikud keskkonda säästvad valikud. Igaüks kümnesest grupist panustas töötoa ettevalmistusse erialaseid teadmisi kui ka aega materjalide kogumiseks.

Looming aitab tõketest üle saada

Kunstiteraapias üldiselt kasutatakse loomingulisi tegevusi, sh joonistamist, värvimist, kollaažide tegemist, voolimist jms kliendi-terapeudi suhtes selleks, et saavutada personaalseid indiviidile sobivaid terapeutilisi eesmärke. Loovtegevused on kunstiteraapias esmane suhtlusvahend. Kunstiteraapiat kasutatakse ennekõike siis, kui inimesel on raske (või ka füüsiliselt võimatu) end sõnadega väljendada. Kõik see kehtib ka öko-kunstiteraapias, ainult et siin kasutatakse mitte klassikalist pintsel-paber-pliiatsit, vaid kõikmõeldavaid looduslikke materjale. See aitab taastada inimese kontakti loodusega, aitab oma tundeid, mõtteid, uskusmusi, probleeme paremini väljendada ning lisaks on meetod keskkonnasõbralik.

Suure ühise mandala tegemine. Foto autor: Epp Sussen

Öko-kunstiteraapia suuna looja on professor Theresa Sweeney USAst, kes on psühholoogina tegutsenud üle 25 aasta. Öko-kunstiteraapia sai laiemalt tuntuks 1990ndatel aastatel. Sweeney näeb öko-kunstiteraapiat kui loomingulist protsessi, mida igaüks meist saab kasutada just talle meeldivas ja sobivas looduskeskkonnas. Taotletakse samu tulemusi nagu verbaalses teraapias – isiklik taipamine, konfliktide lahendamine, sisemine paranemine ja eneseavastamine.

Looduslike materjalide kasutamine vähendab pingeid

Kõigest sellest räägiti ka töötuppa tulnud huvilistele ning lisaks rääkimisele alustati kohe ka praktikaga. “Osalejad proovisid omal käel, kuidas erinevad harjutused mõjuvad. Nad võrdlesid, mis tundeid tekitab, kui teed harjutust klassikaliste kunstivahenditega ja sama harjutust pärast loodusest pärit vahenditega,” selgitas Tallinna Ülikooli kunstiteraapia eriala tudeng Epp Sussen. “Töötuba algas nimedega seotud harjutustega. Osaleja mõtles mõne looma või linnu peale ja disainis oma nime selle värvides. Algul kasutati vildikaid, pliiatseid, õlipastelle. Järgnes harjutus, kus tuli nime esitäht disainida ainult looduslikke materjale kasutades. Meil oli varutud käbisid, okse, nööri, kive, suured tükid puukoort, sulgi, kuivanud taimi jms. Järgnes arutelu, missuguseid erinevusi nad ülesande täitmisel tunnetasid. Osalejad ütlesid, et kui kasutati klassikalisi kunstivahendeid, siis püüeldi ilusa tulemuse poole, tekkis tunne, nagu oleks koolis ja tuleks hea hinne saada. Looduslike vahendite puhul mitte mingit survet ega pinget ei tunnetatud, tegutsemine oli puhas looming, nauding.”

Looduslikust materjalist nimetähe kujundamine - K-täht. Foto: Epp Sussen

Millal kasutada öko-kunstiteraapiat koolis, õppetöös? “Ega nii polegi mõeldud, et täna teeme matemaatikatunnis kunstiteraapiat ja loeme käbid kokku. Aga õpetaja saab läbi kunstitöö panna õpilase ennast väljendama. Seda võib kasutada n-ö tõkke ületamiseks enne rasket vestlust, või kontakti saavutamiseks lapsega, kes on väga kinnine ja tagasihoidlik. Looduslikud vahendid, mida laps saab kasutada täiesti vabalt, peaks pingeid leevendama. Õpetaja ei pea olema terapeut, aga võibolla sellised harjutused aitavad tal muid ülesandeid täita. Öko-kunstiteraapia on vahend õpetaja tööriistakastis,” selgitas Epp Sussen.

Tööriistakast kaasa

Ja tööriistakasti said kõik osalejad sõna otseses mõttes kaasa: korralikud suured kastid, kus sees esmane varustus (käbid, kivikesed, oksad, sammal, looduslikud värvid jms) öko-kunstiteraapia kasutamiseks tunnis. “Osalejad olid väga rahul, said hakata kohe kasutama. Juba järgmisel päeval saadeti meile fotosid, kus oli näha, kuidas lapsed tegutsevad,” sõnas Epp Sussen.
Ka tagasisidest oli näha, et töötuba oli igati kasulik kogemus. Küsimusele, kus ja kuidas töötoas saadud teadmisi praktikasse rakendate, vastati näiteks 1.-3. klassi klassitunnis, Ukraina lastele mõeldud loovustunnis, keelekümbluslaagris hommikuse sissejuhtava harjutusena, või ka lihtsalt koos isiklike lastega. “Juba mõni oksake, samblatutt aitab otsida mõtet, tunnet enda/lapse sees,” kirjutas üks osaleja. “Väga praktiline. Saan kasutada mitte ainult kunstitunnis, vaid ka floristikas,” tõdes teine.
Meeldis ka see, et töötuba tuletas meelde: looduses on hea õppida ja looduses on kõik õppimiseks (ja öko-kunstiteraapiaks) vajalik olemas.

Madli Leikop

Neljapäev, 12. mai 2022

Millega täidab Rannamõisa lasteaed tulevaste õpilaste koolikotid?

Rannamõisa Lasteaed on mere ääres metsa sees ja panga peal asuv imetore lasteaed. Meil kasvab 195 peret. Oleme looduse ja loovuse usku. Loome innovaatilist pedagoogikat ja haarame kinni igast ideepojast, et jälle miskit põnevat ellu kutsuda.

Meenub üks väike lugu paar aastat tagasi. On august ja kohtume esimest korda uute, lasteaeda tulevate, peredega. Lapsed on 3-aastased. Teeme omavahel väikese tutvumisringi ja tiiru majas, istume kohvilauda, kui küsib üks ema: „Millal te tähti õppima hakkate?“ ja kohe ka teine ema: “Milliseid töövihikuid te kasutate?“.

Hetkeks võtsid need küsimused mu sõnatuks, aga siis vastasin ühe näitega: „Meil on väljas suur õuesöögiplats. Keskel on tulekolle, mille peal supipada ja selle ümber lauad-toolid. Me keedame soojal ajal toitu seal pajas ja sööme kõik koos. Miks nii? Muidugi eelkõige sellepärast, et see on lihtsalt nii tore. Teisalt aga on palju olulisi oskusi, mida selle, pealtnäha tavapärase tegevusega, selgeks saab õpitud.“

Õuesöögituba Rannamõisa lasteaias. Foto: Margit Toomlaid

Enne söömist peseb laps käed voolikust voolava vee all. Ta peab oskama oma jalgu hoida nii, et need märjaks ei läheks. Ta aitab voolikut hoida järgmisele lapsele, kes käsi peseb. Ta õpib hoolimist ja hoolitsemist. Seejärel võtab ta oma supikausi ja läheb järjekorda, kus tal tuleb oodata, sest järjekorras on palju lapsi. Ta õpib kannatlikkust. Pajani jõudes ütleb ta supijagajale kui palju ta süüa soovib. Ta õpib julgelt oma soovi avaldama. Nüüd tuleb kuuma supikausiga minna üle konarliku õuepinna, läbi paljude ringisebivate laste ja leida endale koht. Ta õpib olema tähelepanelik, ettevaatlik ning harjutab keha ja silma koostööd. Lõpuks peab ta tegema valiku, kas soovib lõunatada oma rühmakaaslastega koos või valib täna seltsiliseks oma väikese venna või hoopis suure sõbra. Ta õpib tegema valikuid. Paljud erinevad oskused saavad üht igapäevast toimingut tehes selgeks, aga seda vaid juhul, kui meie, suured, julgeme talle selle võimaluse anda.

Oleme oma lasteaia elukeskkonna teadlikult loonud selliseks, et olulisi asju ei peaks lastele eraldi õpetama, vaid nad saavad need selgeks lihtsalt ja loomulikult, ise tehes ja katsetades.
Iseenda tundmine on eeldus individuaalse õpiraja loomiseks tulevikus. Selleks on vajalik, et laps teab, mis teda huvitab, ta julgeb katsetada , julgeb eksida ja õpib end usaldama. Neid oskusi saavad meie lapsed harjutada Laste Juhitud Päeval. Selle päeva olemus on see, et täiskasvanud panevad valmis erinevad keskused, on olemas, vajadusel kaasas ja abiks. Lapsed kujundavad oma päeva ise, valides endale tegevused kas hetke meeleolu või sügavama huvi järgi. Tegevused on erinevad ja katavad kõik valdkonnad - loovusest liikumiseni ja teadusest tantsimiseni.
Puutöötegevused laste juhitud päeval. Foto: Margit Toomlaid

Selline päeva korraldus loob võimaluse ka sotsiaalseid oskusi arendada. Hommikusel kogunemisel laps kuulab ja jätab meelde, kus midagi toimub. Ta jõuab selgusele, mida ta teha soovib. Ta teeb valikuid, sest kõiki tegevusi ühel hommikul teha ei jõua. Ja õpib ka loobuma. Ta oskab terves lasteaiamajas orienteeruda ja leiab üles õiged tegevuskohad. Kui ta soovib õue minna, paneb ta end ise riidesse ja oskab õueski õige koha üles leida . Tal on võimalus paluda abi, kui hätta jääb ja samas on tal endal võimalus aidata neid, kes abi vajavad. Lapselt lapsele õpetamist on sel päeval väga palju. Oluline on leida tasakaal indiviidikesksuse ja kogukondlikkuse vahel.


Pingutamist ja eneseületamist on hea harjutada mängides.
Foto: Margit Toomlaid

Lisame siis juurde veel igakülgse loovuse toetamise. Meie lasteaias tähendab see seda, et kõikvõimalikud loovate tegevuste vahendid on alati käepärast ja on ka piisavalt aega tegutsemiseks. Laseme ajal rahulikult kulgeda, jättes ära üleplaneerimise ja pideva organiseerimise. Saame luua ja loodut lõpetada. Ka pingutus, mis on oluline osa, nõuab aega. Võtame endale aega ja anname lapsele aega. Aega oleme juurde saanud ka nii, et kasutame koolirühmal lõunauinaku tunde. Magamise asemel saavad 6-7-aastased tegeleda kas teaduskatsetega, digimaailmaga või mängida malet.
Soorituskeskkond on asendunud heaolukeskkonnaga. Heaolu aga tähendab, et lapse päev on tähenduslik. See saab olla selline ainult sel juhul, kui ta ise on olnud selle loomisel osaline.


Margit Toomlaid
Rannamõisa lasteaia direktor

 

Neljapäev, 5. mai 2022

Uudishimu kui märkamatu õpimotivaator

Tartu Poku lasteaiast läheb igal aastal kooli paari rühma jagu lapsi. Enamus neist jätkavad haridusteed Annelinna lähiümbruse koolides, tasandusrühmade lapsed asuvad õppima linna erinevatesse lastele õppimisel erituge pakkuvatesse koolidesse.

Uudishimu ja iseseisvuse toetamine - tugev alus edasiseks elu- ja õpiteeks 
Meie lasteaia missiooniks on, et Pokust astub välja õpihimuline, loodust väärtustav ja enesega toime tulev laps ning püüdleme selle suunas juba laste lasteaiatee alustamisest alates. Suurt tähelepanu pöörame laste ea- ja võimetekohasele kaasamisele igapäevastesse toimingutesse läbi töökasvatuse, kokanduse ja õuesõppe. 
Igapäevaselt on õues lastele kättesaadavad rehad, kühvlid, kastekannud, et hoida silma peal köögiviljakastides kasvavatel taimedel, mis saagikoristusperioodil kokandustegevustes headeks ja veel paremateks roogadeks valmistatakse. Väärtustame põhimõtet, et õppida saab kõikjal ning sellepärast käime palju õppekäikudel ning viime läbi erinevaid projektipõhiseid tegevusi. Seda kõike ikka selleks, et õppe- ja kasvukeskkond aitaks avardada silmaringi. 

Poku lasteaialaste külaskäik Descartes`i kooli projekti "Kutsu sõber külla raames" 
Foto: Lasteaed Poku


Tavaliselt ei püsi koolieelsed rühmad kuidagi lasteaia territooriumil ja teevad üks kuni kaks õppekäiku nädalas, mis aitab tublisti suurendada laste kohanemisvõimet ja ohutusteadlikkust. 
Samadest põhimõtetest lähtume ka vanemate nõustamisel ja suunamisel: soovitame neil kaasata lapsi erinevatesse kodustesse toimingutesse (toidu valmistamine, koristamine, aiatööd jne); jalutuskäikudel ja perereisidel soovitame lastevanematel suunata lapsi vaatlema, otsima, loendama ning arutlema või mängima. Kas või üks lauamäng igal õhtul, mis märkamatult arendab lapse õpioskuseid ja -huvi. Hea koostööpartnerina kodudele püüame meeles pidada, et lisaks nõustamisele ja suunamisele vajab lapsevanem ka motiveerivat tagasisidet ja kiitust, sest lapsi toetades ja nendega tegutsedes tuleks õppida märkama ka väikeseid edusamme ning lapsi nende eest tunnustada.

Kooliga tuttavaks
Viimase lasteaia-aasta sügisesele lastevanemate koosolekule kutsume alati ka mõne klassiõpetaja lähiümbruse koolidest, kes jagab lapsevanematele näpunäited, mis aasta pärast last koolis ees ootab ja millele võiks vanemad ja lasteaiaõpetajad veel viimase lasteaia-aasta jooksul tähelepanu pöörata, et üleminek lasteaiast kooli oleks lastele võimalikult sujuv ja rõõmu pakkuv.

Eriliselt pingsa tähelepanu all on koolieelikud (tegelikult juba 5-6 aastased) ka lasteaiasiseste tugispetsialistide seas, kus laiendatud ümarlaudades kõigi laste arengupotentsiaal ja toevajadus läbi arutatakse ja tegevussuunad kokku lepitakse. Tuge vajavate laste arengudünaamikal hoiab igakuiselt kätt pulsil ka hariduslike erivajaduste koordinaator, et vajadusel kokku kutsuda majaväliseid nõustajaid kompetentsikeskustest või suunata lapsevanemaid lisauuringutele või Rajaleidja Keskusesse õige koolivaliku väljaselgitamiseks. Erituge vajavate laste õige koolivaliku tegemiseks oleme kutsunud erikoolide spetsialiste vaatluspäevadele, et lühendada lapsevanematel spetsialistide järjekorda, kelle juures enne kooli tuleks ära käia.

Viimasel õppeaastal teeme koolieelikutega kindlasti tutvust ka mõne lähiümbruse kooliga. Koolid kutsuvad meid sageli osa võtma erinevatest üritustest, näitustest ja perepäevadest. või käivad erinevate projektide või tundide raames meie lasteaias esinemas. Näiteks on aastaid käinud Tartu Hansa kooli õpilased Meie meele tunni raames meie koolieelikutele kontserti andmas ja mänguhommikut läbi viimas. Tartu Descartes´i Kool on Poku lasteaeda iga-aastaselt kaasanud projekti „Sõber kutsub kooli”, mille raames käivad lasteaialapsed üks või mitu korda erinevates põnevates koolitundides ja kooli tutvustaval ekskursioonil. Sel õppeaastal osalesid Poku lapsed aprillikuus savi- ja kokandusetunnis.

Poku lasteaialaste külaskäik Descartes`i kooli 2022 kevadel
Foto: Lasteaed Poku

Koostöö jätkub koolidega ka siis, kui Arno süsteem on lapsed elukohajärgselt koolidesse jaganud. Maikuus viime läbi koostöövestlused koolide hariduslike erivajaduste koordinaatoritega tagasisidestamaks koolivalmiduskaartidel kirja pandut, et õpetajad oskaks tulevikus paremini tähelepanu pöörata laste arengupotentsiaalile või toevajadusele. Küsime ka tagasisidet meie vilistlaste käekäigu kohta esimese kooliaasta kevadel, et analüüsida ja parendada meie õppemeetodeid ja seeläbi panustada uute kooliminevate laste sujuvamasse kooliellu astumisse.


Evelin Laugus
Tartu Lasteaed Poku
õppealajuhataja