Rannamõisa Lasteaed on mere ääres metsa sees ja panga peal asuv imetore lasteaed. Meil kasvab 195 peret. Oleme looduse ja loovuse usku. Loome innovaatilist pedagoogikat ja haarame kinni igast ideepojast, et jälle miskit põnevat ellu kutsuda.
Meenub üks väike lugu paar aastat tagasi. On august ja kohtume esimest korda uute, lasteaeda tulevate, peredega. Lapsed on 3-aastased. Teeme omavahel väikese tutvumisringi ja tiiru majas, istume kohvilauda, kui küsib üks ema: „Millal te tähti õppima hakkate?“ ja kohe ka teine ema: “Milliseid töövihikuid te kasutate?“.
Hetkeks võtsid need küsimused mu sõnatuks, aga siis vastasin ühe näitega: „Meil on väljas suur õuesöögiplats. Keskel on tulekolle, mille peal supipada ja selle ümber lauad-toolid. Me keedame soojal ajal toitu seal pajas ja sööme kõik koos. Miks nii? Muidugi eelkõige sellepärast, et see on lihtsalt nii tore. Teisalt aga on palju olulisi oskusi, mida selle, pealtnäha tavapärase tegevusega, selgeks saab õpitud.“
 |
| Õuesöögituba Rannamõisa lasteaias. Foto: Margit Toomlaid |
Enne söömist peseb laps käed voolikust voolava vee all. Ta peab oskama oma jalgu hoida nii, et need märjaks ei läheks. Ta aitab voolikut hoida järgmisele lapsele, kes käsi peseb. Ta õpib hoolimist ja hoolitsemist. Seejärel võtab ta oma supikausi ja läheb järjekorda, kus tal tuleb oodata, sest järjekorras on palju lapsi. Ta õpib kannatlikkust. Pajani jõudes ütleb ta supijagajale kui palju ta süüa soovib. Ta õpib julgelt oma soovi avaldama. Nüüd tuleb kuuma supikausiga minna üle konarliku õuepinna, läbi paljude ringisebivate laste ja leida endale koht. Ta õpib olema tähelepanelik, ettevaatlik ning harjutab keha ja silma koostööd. Lõpuks peab ta tegema valiku, kas soovib lõunatada oma rühmakaaslastega koos või valib täna seltsiliseks oma väikese venna või hoopis suure sõbra. Ta õpib tegema valikuid. Paljud erinevad oskused saavad üht igapäevast toimingut tehes selgeks, aga seda vaid juhul, kui meie, suured, julgeme talle selle võimaluse anda.
Oleme oma lasteaia elukeskkonna teadlikult loonud selliseks, et olulisi asju ei peaks lastele eraldi õpetama, vaid nad saavad need selgeks lihtsalt ja loomulikult, ise tehes ja katsetades.
Iseenda tundmine on eeldus individuaalse õpiraja loomiseks tulevikus. Selleks on vajalik, et laps teab, mis teda huvitab, ta julgeb katsetada , julgeb eksida ja õpib end usaldama. Neid oskusi saavad meie lapsed harjutada Laste Juhitud Päeval. Selle päeva olemus on see, et täiskasvanud panevad valmis erinevad keskused, on olemas, vajadusel kaasas ja abiks. Lapsed kujundavad oma päeva ise, valides endale tegevused kas hetke meeleolu või sügavama huvi järgi. Tegevused on erinevad ja katavad kõik valdkonnad - loovusest liikumiseni ja teadusest tantsimiseni.
 |
| Puutöötegevused laste juhitud päeval. Foto: Margit Toomlaid |
Selline päeva korraldus loob võimaluse ka sotsiaalseid oskusi arendada. Hommikusel kogunemisel laps kuulab ja jätab meelde, kus midagi toimub. Ta jõuab selgusele, mida ta teha soovib. Ta teeb valikuid, sest kõiki tegevusi ühel hommikul teha ei jõua. Ja õpib ka loobuma. Ta oskab terves lasteaiamajas orienteeruda ja leiab üles õiged tegevuskohad. Kui ta soovib õue minna, paneb ta end ise riidesse ja oskab õueski õige koha üles leida . Tal on võimalus paluda abi, kui hätta jääb ja samas on tal endal võimalus aidata neid, kes abi vajavad. Lapselt lapsele õpetamist on sel päeval väga palju. Oluline on leida tasakaal indiviidikesksuse ja kogukondlikkuse vahel.
 |
| Pingutamist ja eneseületamist on hea harjutada mängides. Foto: Margit Toomlaid |
Lisame siis juurde veel igakülgse loovuse toetamise. Meie lasteaias tähendab see seda, et kõikvõimalikud loovate tegevuste vahendid on alati käepärast ja on ka piisavalt aega tegutsemiseks. Laseme ajal rahulikult kulgeda, jättes ära üleplaneerimise ja pideva organiseerimise. Saame luua ja loodut lõpetada. Ka pingutus, mis on oluline osa, nõuab aega. Võtame endale aega ja anname lapsele aega. Aega oleme juurde saanud ka nii, et kasutame koolirühmal lõunauinaku tunde. Magamise asemel saavad 6-7-aastased tegeleda kas teaduskatsetega, digimaailmaga või mängida malet.
Soorituskeskkond on asendunud heaolukeskkonnaga. Heaolu aga tähendab, et lapse päev on tähenduslik. See saab olla selline ainult sel juhul, kui ta ise on olnud selle loomisel osaline.
Margit Toomlaid
Rannamõisa lasteaia direktor
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar