Kolmapäev, 15. juuni 2022

Formaal- ja mitteformaalõppe lõiming−miks üldse lõimida?

2021. aasta sügisel käivitus Euroopa Liidu struktuurireformide toetusprogrammi abil ning Haridus- ja Teadusministeeriumi, Praxise, Tallinna Ülikooli ning Civittaga koostöös kaheaastane projekt „Noorte edu toetuseks: võimekus lõimida mitteformaalhariduses omandatut formaalharidusse“[1]. Projekti eesmärgiks on luua eeldused mitteformaal[2]- ja formaalõppe[3] lõimingu üleriigiliseks rakendamiseks. Selleks, et luua eeldused lõimingule, on vaja kaardistada, milline on formaal- ja mitteformaalõppe lõimingu hetkeseis Eestis. Peatselt avalikustatakse Haridus- ja Teadusministeeriumi kodulehel lõimingu üleriigilist seisu analüüsiv ülevaade. Hoolimata paljudest edukatest formaal- ja mitteformaalõppe lõimingu rakendajatest, on Eestis koole, kus pole astutud samme mitteformaalse õppe raames omandatu teadvustamiseks ja arvestamiseks kooli õppekava täitmisel. See aga tekitab ebavõrdsust hariduses ning ei väljenda õppijakeskset lähenemist õpitee kujundamisel. Siin keskendungi sellele, miks on õppeliikide vaheline lõiming oluline.

Lõiming on kindlasti tuttav igale õpetajale, sest nii põhikooli- kui ka gümnaasiumi riiklikud õppekavad näevad ette valdkondlike pädevuste arendamiseks õppeainete omavahelist lõimimist. Seda lõimimist võime nimetada formaalõppe siseseks lõimimiseks. Viies õpet läbi koolimajast väljaspool, näiteks muuseumis, loodusmajas või kasvõi viikingi laeval, astume sammu lähemale mitteformaal- ja formaalõppe lõimingule. Kirjeldatu on üks neljast Eestis kasutusel olevast formaal- ja mitteformaalõppe lõimingu vormidest− kooli õppekava viiakse ellu mitteformaalses keskkonnas. Lisaks sellele loetakse mitteformaalse ja formaalse õppe lõiminguks a. koolivälise õppe arvestamist kooli õppekava täitmisel, b. loovtöö tegemist kooliväliselt ja c. põhikooli valikaine või gümnaasiumi valikkursuse läbimist väljaspool kooli. 

Mitteformaalne õppimine pildile püütud.
Foto: Annika Kallasmaa


Lõiming on Sõnaveebi[4] järgi „riikide, õppeainete vms kooskõla moodustumine ühtse eesmärgi nimel“. Millise eesmärgi saavutamist toetab formaal- ja mitteformaalõppe lõiming? Õppeliikide vahelise lõimingu ühiskondlikuks eesmärgiks on inimeste poolt omandatud pädevuste (oskused, teadmised, väärtushinnangud, suhtumine) rakendumine mh tööjõuturul, hoolimata pädevuste omandamise keskkonnast. See eesmärk lähtub probleemistikust, mille puhul ei ole piisaval arvul pädevat töötajaskonda, tingituna omandatud pädevuste mitte teadvustamisest või ühiskonna toimimiseks vajalike pädevustega inimeste vähesusest. Mõtestatud ning süsteemne õppeliikide lõimine toetab omandatud pädevuste teadvustamist indiviidi tasandil ja loob eeldused omandatud pädevuste arvestamiseks formaalõppes ja tööjõuturul. Lisaks aitab lõimimine omandada mitmekesisemat pädevuste komplekti, võrreldes ainiti ühes või teises õppeliigis osalemisega, mis omakorda suurendab inimeste võimet eluga edukalt toime tulla. Soodustades formaalse ja mitteformaalse õppe lõimingut, aitame kaasa inimeste maksimaalse potentsiaali realiseerumisele.
Õppija vaatest soodustab formaal- ja mitteformaalõppe lõiming erinevates keskkondades õpitu teadvustamist, kogemustest saadud õppetundide väärtustamist, õpilaste koormuse vähenemist ja ajakasutamise optimeerimist. See motiveerib formaalses ja ka mitteformaalses õppes osalema ning muudab õpikogemused meeldivaks ja rikkalikumaks. Lõimingu soodustamine toetab ühtlasi isiksuse kujunemist, sest annab õppijale tagasisidet, et tema huvid on olulised ja väärtuslikud kooli ning õpetajate silmis. Arvestades mitteformaalset õpet õppekava täitmisel, anname õppijatele suurema autonoomia ise otsustada, aga ka vastutada oma õpitee kujundamise eest.

Õpetajale tõotab lõiming aja kokkuhoidu, sest osa õppekavalistest eesmärkidest saavutatakse mitteformaalõppes osalemise kaudu. Vähemtähtis ei ole õppeliikide omavahelise lõimimise kaudu õpetaja pädevuste areng. Nii võib kaasjuhendaja kaasamisel loovtöö juhendamiseks õpetaja teadlikkus rikastuda uuritavast teemast või meetoditest, mida mõne valdkonna uurimisel kasutatakse. Erinevates õppeprogrammides osalemise kaudu muuseumides või keskkonnahariduskeskustes rikastub õpetajate metoodiline tööriistakast kaasavate õppemeetoditega, mida hiljem kooli keskkonnaski proovida.

Formaal-ja mitteformaalõppe lõimingust on palju võita erinevatel osapooltel. Samas ei saa kõrvale jätta probleeme, mis seni on pärssinud sujuvat õppeliikide vahelist lõimingut. Ülevaate raport toob probleemidena esile ebavõrdsed võimalused mitteformaalses õppes osalemiseks, süsteemsuse puudumise lõimingu korraldamisel, usaldamatuse õpitulemuste saavutamise osas ja raskused mitteformaalses õppes omandatu hindamisel. Neid probleeme on kohalikud omavalitsused ja koolid suutnud lahendada erinevalt, kuid ühtse üleriigilise lõimingu süsteemi kujundamiseks on esmatähtis kõigi hariduse sidusgruppide vaheline koostöö riigi tasandist õppurini välja.

Tormi Kotkas, PhD, huvihariduse valdkonna juht, Haridus- ja Teadusministeerium


[1] Projekti arengutega saab tutvuda siin: https://www.hm.ee/et/mitteformaalse-oppimise-loimimine-formaalharidusse

[2] Mitteformaalne õpe: on eesmärgistatud vabatahtlik õpe, mis toimub kindla õppeprogrammi alusel, kindlatele huvirühmadele erinevates keskkondades. Mitteformaalseks õppeks võimaluste tagamisel on oluline roll noorsootööl, huviharidusel, vabaharidusel ja täiskasvanute täiendkoolitustel. (Hariduse arengukava 2021-2035)

[3] Formaalne õpe: on koolieelses lasteasutuses, üldharidus-, kutse- ja kõrgkoolis õppekava alusel toimuv eesmärgistatud õpe, mida viivad läbi spetsiaalse ettevalmistuse ja kvalifikatsiooniga õpetajad või õppejõud. (Hariduse arengukava 2021-2035)

[4] Sõnaveeb, Eesti Keele Instituut: https://sonaveeb.ee/search/unif/dlall/dsall/l%C3%B5iming/1