reede, 29. november 2013

Huvitav kool - ärgas kool

Tallinna Ülikooli doktorant Taavo Lumiste esitas Huvitava Kooli ideekonkursile oma mõtted õppimisest ja õpetamisest. Ta kutsuti ka Huvitava Kooli ühiskondliku nõukoja liikmeks.

Maailm ja tehnoloogia arenevad kiiresti. Et arenguga kaasas käia, tuleb olla avatud, innovaatiline ja lõimitud. Tuleb julgeda esitada endale väljakutseid: katsuda piire ning neid ületada. Haridus on vahend, mis meid selles toetama peaks.
 
Nagu kõik meid ümbritsev, mis on pidevas arengus, peab olema arengus ka haridus.
 
Nimetan seda ärksuseks. Sageli kuuleme, et koolitunnid ei sütita kaasa mõtlema, uusi lahendusi leidma, vahel suisa klassitundi kohale tulema. On raiskamine olla klassis vaimses mõttes uimane. See kehtib nii õppija kui ka õpetaja kohta ning igal haridustasemel.
 
Olen mitteõpetajana andnud kümneid riigikaitseõpetuse tunde üle Eesti eri kooliastmetele, alates teise klassi lastest ja lõpetades abiturientide ja õpetajate koolitusega, ning erinevas keelekeskkonnas Saaremaast Narvani. Oma kogemusest väidan, et parim vahend vaimse ärksuse saavutamiseks ning kestlikuks säilitamiseks (soov hiljem iseseisvalt edasi uurida) on õppurit kaasavad tegevused: rollimängud, temaatilised uurimisprojektid, ühised laagrid ja väljasõidud, mis soodustavad seoste tekkimist ning lubavad vabalt ja loovalt erinevatele teemadele läheneda.
 
Hariduses ei peaks kunagi kartma oma mõtteid avaldada, vastupidi - õppida tuleb neid põhjendama ja argumenteerima. Selline lähenemine peab olema lõimitud traditsioonilisse klassitundi, milles tuleb vahel ka tuimalt tuupida.
 
Kokkuvõttes tekib õppeprotsessis aga motivatsiooni täiesti uus tase, kui on teada, et selle tulem on midagi põnevat.
 
Haridusärksusest on meil mitmeid näiteid leida ka Eestist. Matemaatika ja pranglimine, ajaloo-, kodaniku- ja riigikaitseõpetuses matkad ja laagrid, EstCube näitena kõrgharidusest - näeme, et see on võimalik nii humanitaar- kui ka reaalainetes. Pean oluliseks, et neid kogemusi rakendataks parimate õppetundidena kogu meie haridusmaastiku kaasavaks, huvitavaks, uusi lahendeid leidma kutsuvaks, ning eriliselt - meie ootustele vastavaks kujundamisel.
 
Haridus nagu iga teinegi valdkond vajab pidevat teadvustamist ja teadlikku lähenemist ning parim võimalus seda tagada on kasutada õpet, mis ei lase uinuda ei õppijal, õpetajal ega hariduspoliitika kujundajal.

reede, 22. november 2013

Õhinapõhisus kilbile

Rocca al Mare kooli direktor Kaido Kreintaal jagas Huvitava Kooli ideekonkursil oma kooli lähenemist õhinapõhisele õppele. Tema on üks neist kuuest, kes kutsuti Huvitava Kooli ühiskondliku nõukoja liikmeks.

Olen veendunud, et kool saab olla ja aeg-ajalt ongi päris huvitav. Kogu aeg ei peagi olema, sest õppimine on raske töö ja pingutus ning ka seda peab harjutama. Praegune haridussüsteem huvi ja elulisust ei soosi, seetõttu taanduvad ärksus ja põnevad ettevõtmised pigem õpetajate üksiküritusteks. Igas koolis on inimesi, kes suudavad raamist välja astuda, ainekavadesse loovalt suhtuda ja õpilaste silmad särama panna. Neid tuleb julgustada jätkama, nende kogumus tuleb kokku koguda, läbi analüüsida ja innustada ka teisi õpetajaid seda katsetama.

Oleme Rocca al Mares huvi- või õhinapõhisuse teadlikult kilbile tõstnud. Ega tal õiget nime olegi, aga ise saame aru küll, millest jutt käib. Märksõnad on õpilaste kaasamine otsustamisse, nende tegelikud huvid, paindlikkus, loomingulisus, elulisus ja päevakajalisus, õppeainete seostamine, üldpädevused.

Alustasime kaks aastat tagasi töörühmadega, mille ülesanne oli mõelda välja ja kirjeldada projekti või põhimõtet, kuidas õpetajad võiksid ühiselt mõnd probleemi lahendada. Esimesel aastal me ühegi päris projektini ei jõudnud, kuna algus jäi õppeaasta teise poolde. Aga kindlasti muutus midagi õpetajate mõtlemises ja väikesed tulemused jõudsid tundidesse.

Eelmist õppeaastat alustasime ainekavasid mõtestades. Püüdsime leida igast klassist ja kooliastmest ühiseid suuri teemavaldkondi, mida võiks aineüleselt käsitleda. Selle tulemusena tekkis juba rohkem ideid, mis realiseerusid ka konkreetseteks projektideks. Näiteks 7. klassidel toimus ühisprojekt matemaatika-, loodusõpetuse ja bioloogiatundides ning 6. klassidel ajaloos. Tagasiside andis julgust jätkata ja sel aastal soovime igas klassis viia ühes perioodis läbi sarnase aineülese projekti.
Meie mõte on, et kõik õppeained on võimelised leidma omavahel ühisosa ja olema valmis koostööks. Sügisvaheajal toimunud koolitus andis selleks kindlust. See on üks näide, millega praegu ühiselt tegeleme. Sarnaseid tegemisi on kindlasti paljudes koolides. Kui suudame julgustada õpetajaid loobuma õpiku diktaadist ja katsetama teisi meetodeid, võime loota, et kool muutubki huvitavaks, eluliseks ja loominguliseks.

teisipäev, 19. november 2013

Ühiskondlik nõukoda alustab tööd

Algatuse Huvitav Kool laiapõhjaliseks juhtimiseks kutsus haridus- ja teadusminister Jaak Aaviksoo kokku ühiskondliku nõukoja, millelt ootame ettepanekuid, millistes põhimõtetes peaks ühiskonnas kokku leppima, et kool oleks huvitav kõigile ning et seal tahetakse nii õppida kui ka töötada.

Pooled nõukoja liikmed on kutsutud ühiskondlikult aktiivsed kodanikud ning ülejäänud valisime ideekonkursil osalenute seast. Nõukoja koosseis on eriilmeline, sinna kuuluvad liikmed tippjuhtidest ja ettevõtjatest loomeinimeste ning haridusspetsialistideni.

Nõukoja liikmeteks valisime:
Swedbank Eesti juhatuse esimehe ja peadirektori Priit Perensi,
ettevõtja Heldur Meeritsa,
Euroopa Kontrollikoja liikme Kersti Kaljulaidi,
Eesti Noorteühenduste Liidu nõukogu esimehe Liina Hirve,
filmistsenaristi ja -režissööri Ilmar Raagi,
kommunikatsioonikonsultandi Raul Rebase,
Eesti Avatud Noortekeskuste Ühenduse tegevjuhi Heidi Paaborti,
Oru põhikooli õpetaja ja Õpetajate Ühenduste Koostöökoja juhatuse esimehe Krista Saadoja,
Rocca al Mare Kooli direktori Kaido Kreintaali,
vabakutselise meediakonsultandi Maris Hellrandi,
Tallinna Ülikooli doktorandi Taavo Lumiste,
sihtasutuse Noored Kooli tegevjuhi Kristi Klaasmägi.

Huvitava Kooli nõukoda koguneb esmakordselt 26. novembril, mil on plaanis tõsta arutelu keskmesse nii õpilaste kui õpetajate koolirõõmu temaatika. Nõukoda arutab, milline saaks olla riigi järgneva kuue aasta strateegiline realistlik tegevuskava, mille tuntavad tulemused jõuaksid meie põhikoolide ja gümnaasiumide lõpetajateni.

neljapäev, 14. november 2013

Huvitava kooli konkursile esitati 65 väärt ideed

Üleskutse saata mõtteid kooli huvitavaks muutmiseks sai paari nädala jooksul 65 vastust, mis näitab, et koolihariduse tulevik on oluline väga paljudele. Aitäh kõigile, kes oma mõtteid jagasid!

Ideede autorid on erinevate elualade esindajad. Saadetud ideekirjeldusi seob mõistmine, et kooli saab ja peab senisest huvitavamaks muutma. Suur osa ideedest on igapäevasesse kooliellu kiiresti ja kergesti rakendatavad. Iga kaastöö annab  mõtteainet õpilastele, õpetajatele, koolijuhtidele ja hariduspoliitika kujundajatele.

Töötame ideed läbi ning autorite nõusolekul ka avaldame need – olgu selleks siis ootus paremini haridust korraldada või soov parimaid praktikaid jagada. Kirjutiste autorite hulgast kutsume kuus kaasamõtlejat 12-liikmelisse ühiskondlikku nõukotta, kellelt ootame seisukohti ja ettepanekuid, millistes põhimõtetes tuleb ühiskondlikul tasandil kokku leppida, et kool oleks huvitav kõigile.