Mõttekojad

Mõttekodade kaudu kaasab Huvitav Kool algatuse tegemistesse kõiki haridusest huvitatud osapooli – lapsevanemaid, ettevõtjaid, õpetajaid, koolijuhte, õpilasi, vabaühendusi, kohalike omavalitsuste esindajaid jt.

Aastatel 2014-2015 viis algatus Huvitav kool kümnes Eesti maakonnas läbi piirkondlikud mõttekojad, kus seati arengusihte aastaks 2020. Huvigruppide esindajad arutlesid üheskoos selle üle, mille poolest on iga konkreetse maakonna koolid huvitavad ning mida on vajalik ja võimalik koostöös edendada hariduse sisus. Iga osaleja pidi vastama ka küsimusele, kuidas tema ise või organisatsioon, mida ta esindab kavatseb kaasa aidata koolielu ja õppimise huvitavamaks muutmisele. 

Toonaste ootuste täitumise hindamiseks kutsusime 2019 sügisel erinevad huvipooled taas laua ümber, et hinnata, kuidas toimunud muutusi tajutakse. Välja valiti Lääne-, Valga-, Viljandi- ja Jõgevamaa, pidades silmas seda, et haldusreformiga seotud piirimuutused ja teised välised tegurid võiksid olla neis maakondades hariduselu kõige vähem mõjutanud. Järgnev kokkuvõte koondab mõttekodades vabas vestlusringis jagatud kogemusi ja arvamusi. 


Kõigis neljas maakonnas tõsteti esile koolijuhtide ja ka õpetajate ridadesse tulnud nooremat põlvkonda, kes kasutavad kaasaegseid juhtimisvõtteid ning on kooli toonud avatuma suhtlemise ja koolikultuuri. Õppimist mitmekesistab üldharidus- ja kutsekoolide koostöö paranemine, avarduvad noorsootöö ja huvitegevuse võimalused ning suurem tähelepanu karjääriteadlikkusele ja ettevõtlikkusele. Tunnustavalt märgiti riigigümnaasiumide käivitumise positiivset mõju hariduselule ning asjaolu, et järjest enam kajastatakse meedias hariduse sisuteemasid. Haridustehnoloogia juurutamiseks tehtud süsteemne töö on vilja kandnud, digikeskkondade kasutamine on muutnud õppe mitmekesisemaks ja aidanud kaasa eri õppeainete lõimimisele.

Aastal 2014 leiti mõttekodades, et on neli teemat, mis vajaksid teravdatud tähelepanu ning vastutuse võtmist:

⇒ õpetamise ja kasvatamise ning koolikultuuri nüüdisajastamine,

⇒ õpilaste võimete ja huvide arengu toetamine,

⇒ õpilaste ja õpetajate motivatsioon ning

⇒ koolikeskkonna avamine kogukonnale.

Aastal 2019 saame tõdeda, et suurimat muutust tajutakse õpetajate kompetentsuses ja nüüdisaegsete õpetamisviiside kasutamises. Õpetajad soovivad, et õpilastel oleks nende tunnis põnev, sest see annab ka õpetajale endale hea tunde. Õppimise mahtu ei peetud üheski neljast mõttekojast liiga koormavaks. Küll oli päevakorral õpilaste vähene õpimotivatsioon ja huvi õppimise vastu ning nenditi, et siingi on võtmeisik inspireeriv õpetaja.

Muutunud on õpetajate arusaamad oma rollist õppimist toetava õppekeskkonna kujundamisel. Üha enam juurdub õppimist ja arengut toetav hindamine, kasutatakse õpet tasemerühmades. Laienemas on valikkursuste pakkumine, huvikoolides tehtud tööd arvestatakse üldhariduskoolis loovtööna või õppetöö osana, uuenenud on liikumisõpetuse sisu ja korraldus. Rohkem kasutatakse aktiiv- ja õuesõpet, muuseumi- ja raamatukogutunde; väljasõidud ja õppekäigud on varasemast rohkem seostatud kooli õppekavaga ning neile järgnevad eel- ja järeltegevused õpitu kinnistamiseks. Lõimingut tehakse seal, kus see annab õppele lisaväärtust. Aineõpetus on üha enam seotud reaalse eluga.

Kasvanud on kompetents hariduslike erivajadustega õppijate toetamisel. Tugispetsialistidest on koolides jätkuvalt puudus, kuid tugisüsteemid tervikuna on muutunud õpilastele kättesaadavamaks. Tõhus on osutunud lahendus, kus tugispetsialistid on toodud ühest koolist välja ja töötatakse kogu valla piires, abistades seal, kus kõige enam abi vajatakse. Paranenud on lasteaia- ja kooliõpetajate koostöö ja üksteiselt õppimine. Koostöös tegutsetakse selle nimel, et laste üleminek lasteaiast kooli oleks võimalikult sujuv.

Õpetaja füüsiline töökeskkond, sh tehnilised vahendid ja digitaristu, on väga palju muutunud. Kasutusel on Opiqu keskkond ja digikiirendid, e-õppe võimalused vabastavad aega muude tegevuste jaoks. Koolirahvas tunnustab HITSA, Innove jt pakutavaid koolitusprojekte, ülikoolide kursusi, iga-aastasi hariduskonverentse, Huvitava Kooli parimate praktikate päevi ja sotsiaalmeedias info jagamist.

Õpetajate enesetäiendamist toetab koolijuhi sihiteadlik tegutsemine, toimiv koolituskava sh kogu koolipersonalile ning õpetajate endi initsiatiiv. Teadmisi ja kogemusi jagatakse kolleegilt kolleegile professionaalsetes õpikogukondades, toimuvad projektipäevad, vastastikused tunnivaatlused ja tagasiside andmine. Õpilased kinnitavad, et end pidevalt täiendavate õpetajate tunnid on põnevad.

Õpetajate ja teiste haridustöötajate tunnustamises on mitmes maakonnas astutud pikki samme edasi. See puudutab nii teenekaid kui alustavaid õpetajaid. Tunnustamiseks pidasid ümarlaudades osalenud iseenda ja üksteise märkamist ja tunnustamist ka igapäevaste väikeste edusammude eest, nt kolleegipreemia välja andmist ja esitamist aasta õpetaja aunimetuse kandidaadiks. Tunnustusena nimetati aga ka seda, kui koolijuht usaldab õpetajat ega sekku tema igapäevatöösse. Hea õpetaja on enesekindel, asjatundlik ja rõõmsameelne ning aitab kaasa positiivse õpetaja kuvandi loomisele ühiskonnas.

Õpilaste turvatundes ja kaasatuses ning neile mitmekülgsete arenguvõimaluste loomisel on toimunud suured muutused võrreldes varasemaga. Koolides ei ole enam võimalik teha olulisi muudatusi õpilasi ja õpilasesindusi kaasamata. Kui õpilaste ettepanekuid küsitakse ja arvestatakse, muutub koolielu järjest enam nende ootustele vastavaks. Nooremate õpilaste ettepanekud on valdavalt seotud kooli noorsootöö- ja huvitegevuse ning kodukorraga, vanematel ka õppe sisuga. Aineõpetajad küsivad õpilastelt regulaarselt tagasisidet ja sellest on saanud üks õpetaja töövahend, et teha õppes sisulisi muudatusi. Õpetajate hoiakud õpilaste kaasamisse on varasemast soosivamad ning nii jõuavad lapsed varem demokraatliku koostöökultuuri juurde.

Õpilaste endi hoiakud on muutunud sallivamaks, üheskoos tegutsetakse koolikaaslastega kelle seas nii pagulasi, õpilasi kaks- ja muukeelsetest peredest, samuti keerulise taustaga perede lapsi, kes kasutavad õpilaskodu teenust. Nenditi, et sallivus suureneb õpilaste vanemaks saamisega ja et on õige suund tegeleda hoiakute kujundamisega ennekõike nooremates kooliastmetes. Maailma mitmekesisust aitavad mõista osalemine õpilasvahetustel: (nt VeniVidiVici, rahvusvahelised noortevahetused).

Varasemast palju rohkem tegeletakse füüsilise tervisega (nt liikumis- ja õuevahetunnid) ning õppekeskkonna turvalisusega. Ka vaimsest tervisest räägitakse rohkem ja tegeletakse koolikiusamise vähendamisega. Tervikliku turvalise õppekeskkonna vajaduse teadvustamisele on kaasa aidanud seadusemuudatused, VEPA, TORE, KiVa programmid ja õpetajate oskuslik tegutsemine.

Side kooli ja kogukonna vahel on muutunud tugevamaks. Viis aastat tagasi ei räägitud hariduse kontekstis kuigi palju kogukonnast. Nüüd liiguvad koolid õpikeskkonna rikastamiseks aina enam koolimajast välja, kogukonna keskele. Sellele on kaasa aidanud kogukonnapraktikad nt MTÜdes, silmapaistvate vilistlaste ja paikkonna loomeinimeste juures. Kooli ja kogukonna side on tugevnenud eeskätt seal, kus see on võetud teadlikult eesmärgiks ning ka vastavalt tegutsetud (nt koolide ja ettevõtete kontaktide vahendamine, külastus- ja töövarjupäevad jms).

Hoolivus kaasõpilaste suhtes sõltub ka kogukonna ja muidugi lastevanemate suhtumisest, sest kogukonna hääl jõuab kooli ennekõike lastevanemate kaudu. Lapsevanemate kaasamine kooliellu edeneb tasapisi. Vanemaid ja kogukonda püütakse teadlikult tegevustesse kaasata rohkem kui viis aastat tagasi. Nii aitavad vanemad või kogukonnaliikmed erinevate sündmuste ettevalmistamisel ja läbiviimisel või annavad tundi külalislektorina. On näiteid sellestki, kuidas õpetajat asendama tulnud lapsevanem on hiljem kooli tööle asunud. Ka paljude koolis tegutsevate huviringide juhid, trennide, spordipäevade, projektipäevade ja etenduste läbiviijad on lapsevanemad ja kohaliku kogukonna liikmed.

Kooli ei too vanemaid enam pelgalt info saamine, sest selleks on nüüdisaegsemaid võimalusi. Tullakse osalema aruteludele, kus on võimalik kaasa rääkida (nt rühmaarutelu kooli arengu teemadel). Infovahetus E-kooli/Stuudiumi abil on kiirem ja aktiivsem ning nii märkused kui kiitused jõuavad vanemateni kiiremini. Nelja aastaga on tekkinud sotsiaalmeedias suhtlemiseks klasside lastevanemate grupid, hulk koole edastab vanematele regulaarselt infokirju ja kasutatakse ka nn m-klassijuhataja teenust. Järjest suureneb hoolekogu roll kooli ja kodu vahel, reflekteerides koolis toimuvat ja olles koolile nõuandev organ.

Kokkuvõtteks

Kui algatus Huvitav Kool seitse aastat tagasi ellu kutsuti, seati eesmärgiks nii koolides toimuvate muutuste toetamine kui ka nende nähtavaks tegemine. Soovisime, et rahulolu kooli ja õppimisega oleks suurem, et koolid jagaksid julgelt oma eduelamusi ja et kohalik kogukond kujuneks kooli partneriks. Nüüdseks on meie üleriigilistel ja piirkondlikel üritustel, samuti blogiveergudel ja Facebooki lehel sõna saanud kümned ja kümned koolid, kes on uhkusega jaganud oma ideesid ja saavutusi ning inspireerinud teisi. Koolide vahel on tekkinud edasiviiv konkurents, mis paneb rohkem pingutama enda esitlemisel ning info jagamisel veebis ja sotsiaalmeedias. Kuigi artiklis toodud näiteid ei saa veel üle kanda kõikidele Eesti üldhariduskoolidele, võib kindlalt väita, et Eesti kool on muutunud nüüdisaegsemaks, avatumaks ja huvitavamaks. See töö jätkub, sest õppimine – kuigi pingutav ja proovilepanev – saab olla ja peab olema huvitav.

Pille Liblik
Algatuse Huvitav Kool koordinaator
Artikkel täismahus: Ülevaade haridussüsteemi välishindamisest 2019/2020 õppeaastal. 
Loe lähemalt SIIT