Neljapäev, 29. detsember 2016

Huvitavad Koolid: Tapa Gümnaasium läheneb õpilastele individuaalselt

Tapa Gümnaasiumis on viimasel kahel-kolmel aastal tehtud mitmeid uuenduslikke arendusi, mis annavad kooli õpilastele kui ka uuendusmeelsetele õpetajatele erinevaid uusi võimalusi õppetöös. Tahame nende muutustega koolielu kaasajastada ning õppetööd mitmekesistada, säilitades kõik endise, mis on vajalik ning väärtuslik.
Sellel õppeaastal oleme loonud juurde võimalusi, et eelnevalt tehtud töö kinnistuks koolielus, õppeprotsess oleks kaasaegsem ning õpilaste eripärad ja anded saaksid veelgi rohkem arvestatud, niivõrd kui see on võimalik munitsipaalkoolis, piiratud võimalustega väikelinnas ning mitmekülgsete huvidega Tapa vallas.

Eelmisel aastal lõime õppetoolide süsteemi, mis haarab kõiki nelja kooliastet ehk siis klasse 1.-3., 4.-6., 7.-9. ja gümnaasiumi osa. Lisaks kutsusime ellu ka võimekamate õpilaste õppetooli. Teame, et riiklik õppekava on suuresti täis materjali, mis võiks olla lõimitud mitme erineva aine vahel ning mida saaks seeläbi õpilastele palju elukesksemalt edasi anda kui seda praegu suudetakse.

Ainesektsioonide süsteem käsitleb õpiprotsessi liialt ühekülgselt ja ühe aine keskselt. Kindlasti annab uus õppetoolide süsteem võimaluse erinevate ainete õpetajatel rohkem mõelda, kuidas luua paremini integratsioon erinevate õppeainete vahel eesmärgiga mitte suurendada õpilaste õpikoormust, aga samas ka lõimida erinevate ainete teemasid omavahel. See süsteem annab võimaluse vaadata ka tulevikku, et õpilane ei õpiks ainult ühte ainet, vaid vaataks õppeprotsessi kui tervikut. Koolis õpitav peaks olema osa eluõpetusest, mis tänapäevases hariduslikus mõistes tähendaks elukestevat õpet.

Selle idee suuremaks eesmärgiks on ka õpiprotsessi sünergiaga sidumine. Etapi läbimisel on väga tähtis õppetooli juhtide oskus näha tulevikku ning olla kooli arengu liidrid. Ei ole ju saladus, et osade õpetajate tundides läheb palju aega mitte õppimisele, vaid millelegi muule. Selleks, et sellise nn tühja aega oleks vähem, vajab õpetajatöö ümbermõtestamist.

Eelmisel õppeaastal sai mitmel õpilaste ja õpetajate ühisel arutlustel kokkulepitud Tapa Gümnaasiumi väärtused. Nendeks on VÄÄRIKUS, AVATUS, LENNUKUS ja KOOSTÖÖ (ehk lühidalt V.A.L.K.). Lisaks käisin eelmisel õppeaastal õpilasega kahepäevasel väljasõidul, kus töötasime koos õpilastega välja meie kooli HEA TUNNI, HEA ÕPETAJA ja HEA ÕPILASE tunnused. Õpilased olid asjalikud ning panid paberile iseseisvalt need mõtted, mida vajab iga kool, mida mitmel üle-eestilisel uuringul on ka korduvalt välja toodud.

HEA ÕPILASE MUDEL 

  • Hea õpilane on kohusetundlik, püüdlik ning teab, et õpib enda jaoks.
  • Koostööaldis, positiivne ning avatud uutele ideedele.
  • Eeskujulik, viisakas, rõõmsameelne, hea suhtleja ning avatud.
  • Sõbralik, teisi innustav, teistega arvestav ja abistav.
  • Laia silmaringiga, oskab mõelda „raamiväliselt”, on originaalne ning loominguline.
  • Oskab õpetajat kuulata, kuid samas oskab ka oma arvamust avaldada.
  • Oskab jääda iseendaks.
  • Aktiivne ning eeskujuks kaasõpilastele.

HEA ÕPETAJA MUDEL

  • Õpetaja tunneb oma ainet ja oskab seda edasi anda, st tund on huvitav ja põnev.
  •  Seostab õpitavat eluga ning teiste ainetega.
  • Tunnis on kord, sest õpilased on teemaga haaratud.
  • Suhtub õpilastesse võrdselt, tunnustab ja motiveerib neid, on abivalmis ja vastutulelik.
  • Teeb oma tööd kirega, on positiivne, laia silmaringiga, loominguline, st teda ennast huvitab õpetatav aine.
  • Valmis kaasaegseid õppemeetodeid, õppematerjale ja digivahendeid kasutama.
  • Aus, enesekindel, viisakas ja järjepidev.
  • Stiilne ning aktiivne ka väljaspool tundi.
HEA TUND = HUVITAV TUND
  • Õpilasel on õigus teada, kuidas läbitakse ainet, kuidas õpitakse läbi õppeaasta (tööplaanide tutvustus õpilastele).
  • Õpetaja selgitab tunni alguses, mida ja kuidas õpitakse, tutvustab tunni eesmärki.
  • Tunnis kasutatakse elulisi näiteid, õpitav on tihedalt seotud eluga ning tunnis toimub arutlus õpitava teema üle.
  • Tunnis kasutatakse loovaid ülesandeid, rühmatöid, katseid, praktikume, on erinevaid võimalusi info otsimiseks.
  • Tunnis austavad õpetajad ja õpilased üksteist, st õpilased alluvad korrale ja õpetaja korraldustele ning ka õpetaja on valmis õpilaste ettepanekutega arvestama.
  • Õpetaja oskab motiveerivalt õpetada, sära silmis nii õpetajal kui ka õpilastel ( hea nali aitab).
  • Rohkem õpilaste kasutamist õppetöö läbiviimisel, koostöö kasutamist õppimisel ja üksteise aitamist õppimisel.
  • Tunnis kasutab õpetaja rohkem aktiivõppe võtteid ja omavahelist suhtlemist, et vältida liigset kirjutamist, samuti rakendatakse õpikeskkonna viimist väljas poole kooliruume.
 Tapa Gümnaasiumis on tööl mitmed õpiabi spetsialistid - eripedagoog, psühholoog, sotsiaalpedagoog, logopeed. Koolis töötab 6 õpiraskustega õpilaste klassi. Õpiraskus tähendab seda, et õpilastel võivad olla võimed osades ainetes erinevatel tasemetel ning mõnda neist on vaja järgi aidata, et õppimine sujuks valutumalt. Koolis on ka väikeklass, kus võib õppida kuni neli õpilast. Lisaks on ka üks-ühele õppele suunatud õpilane ning koolis töötab sotsiaalpedagoogi juhatamisel tunnirahuklass. Sellest aastast on meil uus HEV-koordinaator, kes teeb ka lisaks nn õppenõustaja tööd. Õppenõustaja töö peaks olema suunatud õpilaste õpiraskuste ületamisele ning õpilaste oskusele oma tööd koolis paremini organiseerida.

Kooli pikad päevad on taas töös, neis on suunatud pilk õpilaste erinevatele vajadustele ja võimetele ning arvestatud on ka lapsevanemate soovidega.

Igal kevadel viime läbi ülekoolilise kooliga rahulolu, õpimotivatsiooni ja sotsiaalset enesetõhusust hõlmava uuringu, kus osalevad 3. kuni 11. klassi õpilased. Selles uuringus saab võrrelda erinevate klassikollektiivide tulemusi õppeaastati (tulemusi saab ka vaadelda poisid tüdrukud eraldi ning võrrelda tulemusi eelnevate aastatega) ning teha järeldusi uue kooliaasta tööplaani ülesehitamiseks. Küsimusi on kokku 25, alateemad on sotsiaalne enesetõhusus, kooliga rahulolu ja õpimotivatsioon, mida saab eraldi ka tulemustena vaadelda.

Lisaks uurime õpetajate tagasisidet kooli ja oma töö kohta ning õpilaste tagasisidet õpetajate töö kohta. Uuringu tulemusi vaadeldes leppisime kokku, et 2016/17 õppeaasta läbivaks teemaks on olnud HUVITAV KOOSTÖÖ, sest erinevatest uuringutest saab järeldada, kust kohast „king“ kõige rohkem pigistab ning leida siis ühistöös neile probleemidele lahendusi. Igal suvel paneme kokku brošüüri, mida jagame uue õppeaasta alguses. See on nagu väike tagasiside kooli enesehinnangust.

Ei ole küll uus asi, kuid tuletan meelde, et Tapa Gümnaasiumis on mitmes aines nn tugevusrühmad, mis võimaldab ühesuguse võimekusega õpilastel läbi ühte gruppi kuulumise tõsta õpiprotsessi intensiivsust. Sellest õppeaastast käivitame ka nn andekate õppe, mille ehitame üles nii, et oleks arvestatud eriti võimekate õpilastega ja õpilastega, kellel on sügavam huvi mingi aine või ainete õppimise vastu.

Kindlasti on vaja teha selle töö käivitamisel ja rakendamisel tihedat koduga koostööd. Teiseks eelduseks on erinevate aineõpetajate tahe mõista õpilaste eripärasusi ning huve. Selle õpivormi mõte on pakkuda nii süvendatud õpet tugevamatele õpilastele, kui ka nende huvide arendamise võimaldamine, olümpiaadideks ettevalmistamine ja õpetajate õpetamisvõimaluste parendamine koostöös võimekamate õpilastega.

Veelkord – selles töös on vaja kõigi kolme osapoole – õpilase, kodu ja kooli
head arusaamist, tahet ning paindlikku üksteisega arvestamist. Olen kindel, et selle süsteemi tulemusena tõuseb õpilaste õpimotivatsioon ning kokkuvõttes ka õpitulemused. Aastate pikkuse kogemuste najal arvan, et need muutused ei tule kergelt, kuid olen kindel, et muutused on vajalikud ning toovad kaasa edu.

Kindlasti vajavad muutused veidi aega, et need kinnistuksid õpetajate ja õpilaste teadvuses ja saaksid ka kogukonna toe. Lihtne on olla ainult vanas kinni, raiuda ja öelda, et vaata see või teine asi toimis hästi. Raskem on tunnistada, et tuleb minna uuega kaasa ning otsida oma teed. Arengut toob selline tegevus, kus positiivsus aitab luua uut. Peab olema julgust olla uuenduste eestvedaja ning ma usun, et Tapa Gümnaasium on oma valikutes õigel teel.

Neljapäev, 15. detsember 2016

Huvitavad Koolid: Haabneeme Koolis on esikohale seatud koostöö

Haabneeme Kool kirjeldab end kui tugeva ühtsustundega, paindlik, õppimist ja laia silmaringi väärtustav kogukonnakool, kus väärikas ja kaaslasest lugupidav käitumine on oluline igale liikmele. Kool kirjutab lähemalt...

Tegutseme pidevalt selle nimel, et kooli visiooni ja vajadustega ühtivate algatustega liituda ning seeläbi areneda üha huvitavamaks ja lapsekesksemaks õpikeskkonnaks.
 Näiteks liitusime Kiusamisvaba Kooli programmiga ning meil käivad külas Tagasi Kooli külalisõpetajad, kes muudavad õppetöö vaheldusrikkamaks.

Haabneeme Kooli missioon on aidata õpilasel igakülgselt areneda hoolivaks, vastutustundlikuks ja väärikaks kodanikuks, kellel on tugev eneseusk, analüüsioskus ning tahe arendada parimal võimalikul moel oma erilisust, annet ja loovust.


Haabneeme Kooli heategevuslik jõululaat
Meie kooli põhiväärtused on:

1) teadmishimu ja õppimisoskus – meie õpilased on avatud uutele teadmistele, formaalsest hindest tähtsam on oskus ja tahtmine õppida;

2) austus ja lugupidamine – koolis valitseb viisakus, tähelepanelikkus ja hoolimine kõigi inimeste suhtes;
3) kooli kogukonna tunnetus ja koostöö – koolis on tugev ühtsustunne, mis väljendub kooli ja kodu koostöös ning heades suhetes erinevate kogukondlike huvigruppidega.

Oleme end arendanud erinevate projektide abil nagu näiteks Targalt internetis, KoodiTund ja Reaalainetega edukaks, samuti oleme pööranud tähelepanu sellele, et meie õpetajad oleksid digipädevad

Kultuuri- ja spordiüritustest tuleks kindlasti välja tuua õuesõppe raames tehtud külastused, rahvaste- ja jalgpallivõistlused ning laste jaoks väga vahva “Scetch a Song“ programmi kasutamise. Mainimata ei saa jätta ka Leelo Tungla külastust, playboxi esinemisi, Teadlaste Öö ettevõtmisi ning Haigekassa suuhügieeni teavituskampaanias osalemist.

Selleks, et toetada laste tervisliku toitumise harjumusi, liitusime õpilastele tasuta koolipiima ja köögiviljade jagamisega tegelevate algatustega.
Üritame panna rõhku kehalise aktiivsuse ja tervisliku eluviisi propageerimisele, ent pakume võimalusi ka teisi andeid rakendada.
 

Oleme üht kooli väärtust – hoolimist – lastele õpetanud ka heategevuse kaudu - toonud Sära Silmadesse vähekindlustatud lastega peredele, korraldanud juba mitmeid aastaid heategevuslaatasid Viimsi invaühingu heaks ja kogunud annetusi Varjupaikade MTÜ jaoks. Sealsete kasside ja kutsude jaoks kogusime pesasid, konserve, mänguasju, patju, maiuseid jm vajalikku. Lisaks andsime üle laste endi poolt kogutud annetusraha, 330 eurot. 



Haabneeme Kooli õpilased Tallinna Loomade Varjupaigas
Meie traditsioonilised üritused on välja kasvanud õpetajate või lapsevanemate algatustest ning lähtuvad ei kellegi muu kui laste huvidest. Populaarsemad ettevõtmised leiavad aasta-aastalt kordamist ning iga kord nende õpilaste ja õpetajate nägu, kes üritusi korraldavad ja neil osalevad.
Pereõhtu koos liikumisega
Ettevalmistused üritusteks on integreeritud igapäevasesse õppetöösse ning kavandatud selliselt, et need seostuksid õppekavas ette nähtud teemadega. Toimub ka tundide ja koolipäevade väliseid ettevõtmisi, nendeks saame ideid lastelt või lapsevanematelt. Meie õpilaste jaoks on normiks osalemine tunnivälistes tegevustes, ringides, trennides, mida pakume ka koolimajas rohkelt (näitering, rütmika, laste- ja mudilaskoor jne), lisaks teeme tihedat koostööd Peeter Sipelga juhitud Viimsi Keskkooli teadmiskeskusega. 



Pereõhtu
Projektide süstemaatiline juhtimine sai alguse sel õppeaastal arendusjuhi palkamisega, siiani on toimunud tegevused olnud edukalt õpetajate eestvedamisel ning omavahelisele koostööle toetudes koordineeritud. Samuti on olnud kaasatud lapsevanemad ja piirkonna teised koolid. Meil on väga hea läbisaamine teiste valla koolidega ning meie õpilased käivad tundides ka Randveres, Püünsis ja Viimsi Keskkoolis. 



Heategevuslik jõululaat täies hoos
Samuti teeme koostööd kohalike spordiklubide ja loominguringidega (näiteks HC Viimsi käsipallurid). Oleme alati püüdnud osa võtta ka valla ja maakonna üritustest ja sõlmida suhteid/kontakte ümbruskonna koolidega.

Lapsevanemaid püüame motiveerida perepäevade abil. Oleme asendanud näiteks isadepäeva kontserdi perespordi õhtuga, kuhu ootame kõiki pere liikmeid ühiselt osalema. Kogukonna üritustest tooksime välja näiteks õpetajate osalemise kevadisel SEB jooksul, kus meeskonnas oli üle kümne liikme uhkelt Haabneeme Kooli särkides silkamas.

Meie koolipere on ühtne, väärtustame avatust ning koostööd, et koolielu rikastada ja õpilastele mitmekesiseid võimalusi pakkuda!


Haabneeme Kooli kohta saad rohkem lugeda nende Facebooki- ja kodulehelt, Twitterist ja Instagramist.



Huvitavate koolide artikliteseeria tutvustab algatuse Huvitav Kool põhimõtteid järgivaid, õpilast toetavaid, mitmekesiseid õppe võimalusi pakkuvaid, avatud ja inspireerivaid ja arengule suunatud koole. Huvitava Kooli põhimõtetega saad tutvuda siin.

Teisipäev, 13. detsember 2016

Õppimise ruum õppija arengu toetajana

Autor: Ene-Mall Vernik-Tuubel
 
Õppe- ja kasvatustöö põhitaotlus on iseseisva, ennast juhtiva õppija kujunemine ja õpikeskkond ehk kogu õppimise ruum peab seda taotlust toetama. Õppimise ruumi kogu tema variatiivsuses kujundab ja selle mõju õpilase arengule vahendab õpetaja.

Elukestva õppe strateegia põhjal on õpetaja roll toetada õpilase kujunemist inimeseks, kes tuleb toime muudatustega keskkonnas ning on valmis võtma vastutust oma õpivalikute ja arengu eest. 


Koolimeeskonna eesmärgiks selles valemis on iga õppija individuaalset ja sotsiaalset arengut toetada, õpioskusi, loovust ja ettevõtlikkust arendada ning kõikidel haridustasemetel õpikäsitlust rakendada.

Nii strateegias kirjeldatu kui riiklikes õppekavades esitatud õppimise, õpetamise ja õppekeskkonna vastastikuse toime loogika võiks kokku võtta alljärgnevalt:

Kes on ennastjuhtiv õpilane, kes tuleb toime muudatustega keskkonnas ning võtab vastutuse oma õpivalikute ja arengu eest? Õpilane, kui ta on õppeprotsessis aktiivne osaleja, kes juhib oma õppimist, on oma õppimises iseseisev, konstrueerib uusi teadmisi varasematele teadmistele tuginedes.


Tulemuslik õppimine eeldab aga oskust õppida koos kaaslastega, õppides hindama nii ennast kui oma kaaslasi. Õppimise psühholoogiliseks aluseks on kogemus, mille õpilane omandab vastastikuses toimes füüsilise, vaimse ja sotsiaalse keskkonnaga. See on süstemaatiline ja sihipärane õppe- ja kasvatustegevus, mille võtmeisik on õpetaja.


Õpetamist mõistetakse riiklikus õppekavas kui õppekeskkonna ja õppetegevuse organiseerimist viisil, mis seab õpilase pingutust nõudvate ülesannete ette. Kasvatust mõistetakse kui õpilase suhete kujundamist teda ümbritseva maailmaga. Edukas kasvatus eeldab seega kogu koolipere, õpilase ja perekonna vastastikust usaldust ning koostööd.

Õpet kavandades arvestatakse õpilase ea- ja isikupäraga, seostatakse erinevates valdkondades õpitut igapäevaeluga, erinevate sotsiaalsete suhetega, kasutatakse mitmekesiseid õppemeetodeid (näit. aktiivõppe meetodeid, õppekäike, õpet õues ja muuseumis jm) ning kasutatakse õppimist ja õppija arengut toetavat hindamist.

Õppimist ja individuaalset arengut toetavad õppimise ruum: füüsiline, vaimne, sotsiaalne, digiruum. Üksteist austavad suhted, mis rajanevad usalduslikkusel, sõbralikkusel, heatahtlikkusel. Sinna alla kuulub ka kõigi õpilaste kohtlemine eelarvamusteta, õiglaselt ja võrdselt, nende eneseväärikust ja isikupära arvestavalt, vägivalla ja kiusamiseta koolikliima, avatus vabale arvamusavaldusele, sealhulgas kriitikale, initsiatiivivõimalus, võimalus osaleda otsustamises, demokraatlikkus, iga õpilase pingutuste ja edu märkamine ja tunnustamine.

Tabivere Põhikooli õpilased
Ärme unusta, et õppimise ruum on laiem klassi/kooliruumist, selleks võivad olla ka kodu, kooliväline keskkond, loodus ja mis kõik veel! Huvitav füüsiline ruum on oluline, sest see toetab vaimset ja sotsiaalset ruumi.

Koolide edulood õpikeskkonna uuendamisel

Konverents vahendas ligikaudu 30 kooli kogemust just niisuguse õpikeskkonna loomisel, mis toetab õppija arengut ja elukestvaks õppeks vajalike hoiakute/oskuste kujunemist. Koolide lugusid täiendasid arhitektid, muuseumi ja raamatukogu, kohaliku omavalitsuse asjatundjad, liikumis-, haridusuuendus- ja ühiskonnateadlased. Oma sõnumit edastasid ka töötubasid modereerivad Huvitava Kooli arendusega seotud eksperdid. Õppimise ruumi otsingute ühisnimetaja – kuidas olemasolevast ruumist kujundada hariv, õppija isiklikku arengut stimuleeriv õpikeskkond – oli konverentsil koondatud nelja teemagruppi: õppimise ruumi mõjutavad arhitektuurielemendid, õpikeskkonna loojad, avanev õpiruum ja lõimitud õpperuum.

Ka Tallinnas saab õues õppida (Tallinna Saksa Gümnaasiumi õu)!
Millised arhitektuurielemendid mõjutavad õppimise ruumi? Muidugi räägitakse koolilugudes läbimõeldud värvilahendustest ja otstarbekast ruumipaigutusest meeldiva õpikeskkonna kujundajatena. Ja see ongi üks tee, kuidas füüsilise keskkonna kaudu vaimset õpikeskkonda kujundada. Aga räägiti ka renoveerimata ja renoveeritud, uute ja vanade majade võimalustest õpikäsitluse uuendamisel: kuidas panna hoone füüsiline keskkond - olgu uus või vana, renoveeritud või renoveerimata - toetama kooli eesmärke. Eripeatükk eesti koolide loos on mõisakoolidel, mistõttu oli huvitav teada saada, kuidas kujundada õpilase individuaalset arengut toetavat õpikeskkonda mõisahoones kui ühepereelamus. Nende kogemustest on, mida õppida!
Ruila Mõisakoolis saab ratsutada
Kes räägivad kaasa õpikeskkonna kujundamisel? Muidugi räägivad siin kaasa õpilased – õpikeskkond on ju eelkõige nende jaoks. Õpilased osalevad hea kooli - sh hea õpetaja, hea õpilase, hea tunni - kriteeriumide väljatöötamisel, õppe- ja kasvatusprotsessi tagasisidestamisel, väärtusarenduses.

Lapsevanemad on koolikeskkonna arendamisesse kaasatud võimalusega osaleda kooli igapäevaelus. Lapsevanematelt on võimalik saada kõrvalpilku koolikeskkonna hindamisel.

Kogu koolipere osaleb õpikeskkonna kujundamisel näiteks lõimingupäevade läbiviimisel või talgute raames. Koolipidajal omakorda on võimalus mitmekesistada õppimisvõimalusi kogukonna aktiivsuse toetamise kaudu.

Avanev õpiruum – teekond olemasolevast ruumist hariva õpiruumini. Avanev õpiruum on vist küll levinuim märksõna uueneva õpiruumi iseloomustamisel. Kuhu on meie õpilaste õpiruum avanenud?

Muidugi kõigepealt klassile kõige lähematesse ruumidesse: fuajeesse, kooliõue, kooli laiemasse ümbrusesse, loodusesse. Loogiline, et õppimine on kandunud ka raamatukogudesse ja muuseumidesse. Muuseumiõpe kogub jõudu ja pakub häid lahendusi tänapäevase õpikeskkonna loomiseks. Omamoodi avatud õpiruumi pakuvad mõisahooned ja –park ning teisedki vanad hooned, millel on oma lugu ja oma väärtus. Enamasti pole need hooned kooliks ehitatud, hoopiski mitte tänapäevaseks kooliks, kuid ometi võimaldavad nad nende hoonete loo oskusliku kasutamisega kujundada vägagi tänapäevast vaimset ruumi.

Ruila mõisapargis saab edukalt õuetunde teha
Ootuspärane on koolide tegevuste mitmekesistumine koostöös teadusasutustega, teadusliku mõõtme tekitamine õpikeskkonnale. Ühes töötoas tuligi juttu projektist „Liikuma kutsuv kool“, kus kümnest koolist koosnev võrgustik otsib koostöös TÜ teadlastega võimalusi liikumisaktiivsuse arendamiseks.

Konverentsi lood võimaldasid heita pilku ka koolidele digiruumis. Tutvustati digilahenduste ökosüsteemi, mis pakub õppijale võimalust õppeprotsessi vastavalt oma vajadustele personaliseerida. Räägiti digipöördega kaasnenud muudatustest kooli õppekeskkonnas ja õpiharjumuste kujundamisel ning tutvustati digivahendite igapäevast rakendamist erinevates õppeainetes, HEV õpilaste toetamisel ja keelekümbluse metoodika uuendamisel.

Mida õpiruumi avamisega taotletakse, mis on selles kasvatuslikult olulist? Koolid on oma lugusid seostanud väärtuste kujunemiseks sobiva keskkonna ja koostöövõimaluste mitmekesistamisega, õpihuvi soodustamisega, loovuse arendamisega, mitmesuguste lõiminguvõimalustega (näit. õppimise ja igapäevaelu lõiminguga, erinevate ainete omavahelise sidumisega jm), õpilase eneseväljendusoskuse arenguga, õpikeskkonna muutumise toetamist keskkonnaharidusega jm. Kõik vaieldamatult olulised aspektid õppija arengut toetava õpikeskkonna loomisel.

Lõimitud õpperuum. Lõimitud õpe on hea pinnas juba teadaoleva seostamiseks uuega, igapäevaelu seostamiseks koolis kogetuga. Lõimitud õpe on suuteline muutma koolitunde õpilase jaoks tähenduslikeks, tekitab õpitu vastu huvi ja toetab selliselt õpimotivatsiooni. Lõimitud õpikeskkonnas õppimine eeldab õppija aktiivsust. Õnnestununa toetab see õpilast tema enesekujunduse teel. Parim õppija arengule tema enesekujunemise teel on nn transdistsiplinaarne lõiming, mille olulisim tunnus on õppe teostumine reaalse elu kontekstis ja õppija uurija rollis.

Lõiming on võimalus tekitada huvi õpitava vastu. Huvi on sillaks olemas- ja teadaoleva (teadmise, kogemuse) ning uue, tundmatu vahel. See avab tee uue kogemuseni viivale tunnetusprotsessile ja on selliselt olulisemaid motivatsioonikujunduse komponente. Lõimitud õppe rolli õpilase enesearengus ja ennastjuhtiva õppija kujunemiseks soodsa keskkonna loomisel ei tohi alahinnata ega ühekülgselt käsitleda.

Koolid, kes kavandavad lõimingu põhimõtetel õppetegevusi, muudavad koolielu huvitavamaks ja mitmekesisemaks kõigi õppimise osalejate jaoks. Haljala kool teeb seda meeskonnatöö ja lõimingupäevadena. Palade kool pakub koostöös Hiiumaa loodushariduskeskusega loodus- ja keskkonnaharidust nii õpilastele kui ka teistele huvilistele. Rocca al Mare kool toetab väärtuskasvatust kooliväliste praktikatega. Töötab loodusklass, mille kaudu luuakse koolimajast väljas keskkond suhtlemiseks ja kooskõla leidmiseks iseenda ja loodusega. Loodusklass võimaldab keskenduda ka pärimuskultuuri tundmaõppimisele ning hoolivuse arendamisele.

Kuidas edasi?

On iseenesest mõistetav, et vastutus kooliruumi kujundamise eest on õpetajal, kes on koolilugude disainer, huvigruppide kaasaja, tulemuse hindaja. Analüüsi ja esile tõstmist vajab õpetaja kui ruumi kujundaja rolli pedagoogiline aspekt: millisel eesmärgil üht või teist meedet nagu lõiming, avatud, koostöö partneritega jm kasutatakse, milliseid metoodilisi põhimõtteid on õppimise ruumi kujundamisel järgitud, kuidas on arvestatud õppija individuaalsusega, kuidas jälgida õppija aktiivsust, kuidas hindamisega õpilast toetada. See pole midagi muud, kui pedagoogilise meisterlikkuse küsimus ja kompetentsus.

Seekordse konverentsi raamidesse ei mahtunud paraku paljud võimalused erinevate tasandite koostööst, näiteks kogukonna kaasatus õpikeskkonna kujundamisse: seltsid, kodanikeühendused, teised koolid jt. Elukestva õppe strateegia näeb ette koostööd igal tasandil ja see toimib ning küllap on selle esitlemiseks edaspidi võimalusi.

Tõeline väljakutse on kasvatusfilosoofilistest küsimustest tõukuv õppimise ruumi analüüs. Millisest kasvatusfilosoofiast juhinduda, kui soovime ainekesksuse asemel õppija arengu kesksust? Kas biheivioristlikku või kognitivistlikku käsitlust? Mõlemad on ainekesksed, ja ainekeskne kool ei küsi eriti kasvatuse järele.

Küsida tuleks kasvatusteooria järele, mis aitaks luua õppija arengut toetavat keskkonda. Kuidas ühendada õpitav aine ja inimene ehk kuidas mõelda kasvatusfilosoofiliselt inimese olemisterviku peale? Sobida võiks konstruktivistlik vaateviis, kus inimene, kool ja maailm ei vastandu, vaid inimene ja kool ongi maailmas ja loovad seda maailma või sobiks hoopis filosoofiline käsitlus, mille märksõnaks on „piirilolev“?

Küsidagi pole kerge, mis veel vastamisest rääkida! Ühe elukogenud vanaisa tarkus kõlab: kui sa ei suuda teha nii, nagu soovid, siis tee nii, nagu suudad, aga tee õiget asja. Kasvatusteoreetilises kontekstis haridusuuenduslike ettevõtmiste analüüsimine on kindlasti õige asi.

Edu ja õnnestumisi kõigile, kes panustavad oma mõtetega ja tegemistega eesti kooli käekäiku.


Novembri lõpus kutsus algatus Huvitav Kool õpilasi, õpetajaid, lastevanemaid, koolipidajaid, kooli sõpru tavapärasele konverentsile, millel seekord pealkirjaks „Õppimise ruum“. Huvitav kool jätkab selle konverentsiga oma missiooni kooli kui õppiva organisatsiooni arendamisel nii, et kool suudaks teadvustada õpilaste motiveerimise võimalusi ja neid kombineerides looks õpilastele valmisoleku elukestvaks õppeks. Seekordsel konverentsil avati õpikeskkonna olemus ruumi mõiste kaudu. Kõne alla tuli ruumi eri aspektide õpetamine ning selle õppimist ja õppija arengut toetav roll. 


Reede, 9. detsember 2016

Meie väikeses Eestis ei ole kahte samasugust kooli

Olen seiklushimuline õpilane Helena Aavistu Valgast. Vahetusõpilaseks minemine tundus alati põnev teema olevat. Seega võtsin asja käsile ja võtsin ühendust VeniVidiVici meeskonnaga.

Minu kooliks on Valga Gümnaasium. Vahetuskooliks valisin Viljandi Gümnaasiumi, sest Viljandi on mulle alati südamelähedane linn olnud ja ma tunnen end seal nagu kodus. Kaalusin isegi Viljandi Gümnaasiumisse õppima minna, kuid otsustasin siiski kodukoha kooli kasuks. Sellest olenemata käin üsna tihti vaheaegadel Viljandis ja mõtlesin, et miks ka mitte siis Viljandi Gümnaasiumi õpilastega nädalake koos aega veeta.

Rääkisin sellest mõttest ka oma tädi perele, kes mu lootuste kohaselt olidki nõus mind vahetusajal majutama. Sain veeta kvaliteetaega enda tädi pere ja täditütre lastega. Mängisime lastega koos erinevaid lauamänge ja meisterdasime. Sellel ajal oli ka juba lumi maas ja sain koos nendega ka lumes mängida. Kui tavaliselt ma Halloween´i ei tähista, siis nüüd proovisin esmakordselt ära ka kõrvitsale hirmutava pildi lõikamise.

Kuigi minu puhul toimus vahetusse minemine protsess umbes 2 nädalat, siis jõudis see mulle kohale alles paar päeva enne vahetusse astumist, et ma tõesti teen seda.

„Wow,“ mõtlesin. Seiklus, mis oli algselt kõigest mõte saab nüüd alguse.

Mõned tunnid enne esimest tundi tekkis väike hirm teadmatuse ees, kuid olin samas väga elevil ja see ületas kõik hirmud.

Olin Viljandi uues koolimajas vaid ühe korra sisseastumiseksamil käinud,. Seega enamus nägusid tuli juba sisseastumiseksamilt tuttavad ette. Kõik klassikaaslased, kellega tutvuda jõudsin, olid väga sõbralikud ja viimne kui üks neist omapärane. Iseloomudelt leidus tagasihoidlikke, jutukaid, rõõmsaid ja julgeid inimesi. Eksperimenteeriti erinevate välimustega. Näiteks üks tüdruk kandis valgeid läätsi, teine aga rokkis oma lühikesi punaseid juukseid.

Helena oma Viljandi klassiga
Ainult ühe nädala jooksul sain ma selle klassiga koos teha mitut rühmatööd, kuulata mitut loengut, osaleda matemaatikanädalal, näha keemias kahte katset, korrata üle enda koolis läbitud materjale, saada tuttavaks toredate kümnenda klassi majandussuuna õpilaste ja mõningate aineõpetajatega, süüa väga head toitu ja palju veel. Imestan isegi, kuidas ainult üks nädal mahutas nii palju põnevaid asju.

Võrreldes Valga kooliga oli Viljandi gümnaasium palju värvikirevam ja disainirohkem. Lisaks on seal rohkem ruumi istuda ja suhelda. Kui meie koolil on söökla, raamatukogu ja arvutiklass kõik eraldi ruumides, siis Viljandis olid need avatud ja läbikäidavad kõigile. Seal oli ka mõne tavalise klassi asemel auditoorium, kus oli palju mugavam õppida. Selle ühe nädala jooksul, mil ma vahetuses olin, kasutasime pidevalt erinevaid tehnoloogiavõimalusi, mis on minu kooli jaoks veel natuke võõras teema. Samuti oli ka tore teha rühmatöid, mis minu koolis ei ole just väga igapäevased. Valga Gümnaasiumis võiks olla samuti noortele rohkem ajaveetmise kohti ja kunstipärasust.

Olin vahetuses ühe nädala, kuid oleksin meeleldi olnud veel paar nädalat. Kahjuks pidin vahetuse lõpus langetama raske otsuse, kas jääda oma kooli õppeainetes kaugele maha või nautida edasi oma Viljandi seiklust. “Igal pool hea, kodus kõige parem,” seega otsustasin koju minna ja oma õpingutega järje peale saada.

See kogemus jäi minu jaoks natuke liiga lühikeseks ja seetõttu plaanin VeniVidiVici raames uuesti õpilasvahetusse minna. Soovitan soojalt ka kõigil teistel õpilastel õpilasvahetus ära proovida! Meie väikses Eestis ei ole kahte ühesugust kooli. Seega ükskõik, milline kool valida, saaksite igas koolis midagi uut näha või kogeda! See on suurepärane võimalus puhata enda igapäeva rutiinist ja astuda mugavustsoonist välja.

Esmaspäev, 5. detsember 2016

Sügiskonverentsi "Õppimise ruum" ettekanded ja Kadri Klementi kokkuvõte

Klikates SIIA leiad kõik konverentsi ettekanded pdf-formaadis!


KONVERENTSIL TOIMUNUD TÖÖTUBADE KOKKUVÕTE
Autor: Kadri Klementi (arhitekt)

29.-30. novembril toimunud Huvitava Kooli konverentsil “Õppimise ruum” arutleti vaimset, sotsiaalset ja füüsilist ruumi siduva tervikliku koolikeskkonna üle. Kahe intensiivse ja inspireeriva päeva kokkuvõtte arhitekti vaatenurgast ehk ruumiteemaliste tähelepanekutega

Juhuslikus järjekorras ruumiteemalisi tähelepanekuid Huvitava Kooli konverentsilt “Õppimise ruum”:

* Nii mõnigi konverentsi ligi paarikümne töötoa moderaatoritest märkis, et nende töötoas ruumist pigem ei räägitud. Töötoa sisulisest kokkuvõttest aga ilmnes, et tegelikult räägiti küll. Kuigi töötoa fookus võis olla mujal, on õppesisu ja -keskkond alati seotud ja üht ilma teiseta arutada on üpriski võimatu. Soovime moderaatoritele edaspidiseks ruumiliste teemade julget märkamist ja äratundmist!
Kadri Klementi
* Konverentsilt jäi meelde koolirahva entusiasm ja julge pealehakkamine ruumiliste muudatuste läbiproovimisel. Eeskujulik! Selleks, et tegutsemisindu üha edasi - uutele avastamata maadele - aidata, soovitame muutust plaanides esitada endale lihtne kontrollküsimus: kas plaani tulemuseks on istumisvõimaluste lisandumine? Koolis, teadagi, on istumiseks väga palju kohti, ja vaeslapse osas on just kõiksugu muud tegevused. Mõelge läbi, mitut eri asendit/tegevust teie koolimaja pakub. Mitmekesistage! (Heade mõtete kogumiseks kaasake ka õpilaste fantaasiat!)
Tartu Tamme Gümnaasiumi avatud raamatukogu
* Mitmel korral jõudis arutelu nii abstraktse kui konkreetse kooliruumi lähteülesandeni. Milline on üks hea kaasaegne kool? Paistis, et tihti olid mõtetel seitsmepenikoormasaapad jalas ja hoogsa sammuga jäi vahele esimene ja ehk isegi kõige olulisem küsimus: miks? Ruumi-ideed on vastupandamatult põnevad (arhitektina mõistan seda täielikult!), kuid enne kui asuda kirglikku väitlusesse teistmoodi klassi, puhkenurga või väliruumi kujunduse üle, tasub läbi arutada, MIKS meil üht või teist vaja oleks. Milliseid õpitegevusi see toetab? Milliseid pädevusi arendab ja kuidas? Milliseid väärtuseid õpetab? Kes oleme meie? Kuidas me õpetame? Kuidas me õpime?
EKA tudengid kavandasid õpperuumi
* Kannatlikult konverentsitoolil istuva publiku fantaasiat lennutas liikumise ja liikuvuse teema. Seda jätkus nii tõsistesse aruteludesse kui naljaviskamisse. Et oleks üht lihtsam teisest eristada, tundus paslik meelde tuletada sõna jõudu. Kas kooliruum, mida veel ei ole, aga mida alles sõnades ehitame, on liikuma kutsuv või liikuma sundiv? Liikumisharjumust kasvatav ruum pakub võimalusi (nt õues on põnev ja sinna on mugav minna või vahetunnis saab loominguliselt kõõluda). Tunni ajal liikumine ei peaks olema niisama sportimine, vaid toetama arusaamist liikumisest (asendivahetusest, keskkonnavahetusest) kui töötamise ja kestva töövõime loomulikult osast. Liikuma saab ka sundida (nt tunniplaaniga ehk klassidevahelise distantsiga või käsuga), kuid sisulise ja püsiva muutuse (liikuva eluviisi) saavutamiseks tuleb kuulda kutset.
Konverentsi teise päeva alguses pandi kuulajad kohe liikuma
* Digitööriistad on kõne all ilmselt igal konverentsil sõltumata teemast - on need ju meie igapäevased töövahendid. Digiruumi ja päris ruumi lõimimise küsimus on ääretult põnev ja pakub meile veel kõvasti avastamist. Kindlasti ei väljendu nende ühisala vaid arvutiklassina (meenutagem siinkohal ka Anna Kristin Sigurðardóttiri viidet uurimusele, millest selgus, et need on noorte arvates kooli kõige ebameeldivamad klassid). Digi- ja füüsilise ruumi ühendamine on tõeline väljakutse meie fantaasiale. Milline digipõhine õpitegevus võiks panna lapsed ja päris ruumis liikuma samamoodi nagu Pokemon GO? Kas tutvustada tänastele noortele mobiiliklassikat - ussimängu - aga olles digitaalsed ussid päris ruumis? Kuidas toimiks digigeopeitus?
Anna Kristin Sigurðardóttir Islandi Ülikoolist
* Hea ruum üksi ei ole võluvits. Selleks, et (hea, aga ka hetkel veidike kesise) ruumi kõiki võimalusi kasutada, on vajalik ruumiharidus: oskus märgata ruumi ja ennast selles. Nagu iga osavuse puhul, teeb ka siin harjutamine meistriks. Kasutagem ruumiõppe õppevara - koolimaja - oskuslikult! Vaata ka www.ruumiharidus.ee
Tartu Tervisehoiu Kõrgkool
* Koolimaja on rätsepatöö, mis sõltub kontekstist ja kooliperest. Koolimajad on ja peavadki olema erinevad, sest häid lahendusi on palju. Alati leidub ka keegi, kes sellest lahendusest ei võida (näiteks kus õpib see, kellele avatud ruum ei sobi?) - temalgi peab olema võimalus leida oma parimaks arenguks sobiv keskkond.
Tartu Tervisehoiu Kõrgkool
* Kokkuvõtte kokkuvõttena ning kõige suurema ja tähtsama mõttena jäi kõlama koostöö kogukonnaga ning dialoog arhitektide ja koolirahva vahel. Kõige paremad õppimise ruumid sünnivad siis, kui tavaks saab koostöine koolikavandamine. Põnevate taaskohtumisteni!

Esmaspäev, 28. november 2016

Renoveeritud või renoveerimata, (kas) selles on võimalus?

Oleme praeguseks hetkeks harjunud, et õppimine võib toimuda igal pool ega kipu enam niivõrd õppetööd klassiruumi suruma. Sellegipoolest toimub suurem osa õppest koolimajas ning kooli füüsiline keskkond, mille hulka kuuluvad ka kooliõu, spordirajatised, parkla, kooliaed, on igapäevase töömeeleolu ja tegutsemise seisukohalt väga olulised.

Remontimata koolimajal pole ainult negatiivsed küljed. Meie leiame, et oli ka palju positiivset. Päris suurel hulgal loovust äratab soov tegutseda selle nimelt, et õppimise füüsiline keskkond muutuks paremaks - kriitiline mõtlemine, ettevõtlikkus, et paremaks muuta, loovus. Remonditud majas võib tahe midagi paremaks muuta suikuda ja tekkida pigem visioon, et keegi teine hoolitseb puhtuse, ilu ja korra eest.


Üheks plussiks on kindlasti „kõnelevad seinad“ - kõike võis kõikjale riputada ja lõpuks, kui kohe-kohe oli remont algamas, võis ka kõikjale kirjutada, joonistada.


Üheks miinuseks võib kindlasti lugeda seda, et õppetöö toimus reeglina ainult klassiruumis, sest ülejäänud kohad olid veel kõledamad/koledamad.

Meile tundub, et Kiviõli I Keskkooli jaoks oli edasiste arengute seisukohast äärmiselt oluline vahepealne n-ö asendusmajade periood ehk aeg, mil meie koolimaja oli remondis. Miks? Saime teha algust hoopis teistmoodi väärtushinnangute väljakujunemiseks.

Kummaliselt kombel kasvatas eraldi majades õppimine kokkuhoidmise tunnet. Kui õpetajad kohtusid pikal töökoosolekul kord nädalas, siis töötati efektiivsemalt, sest tunnetati aja väärtuslikkust. Aktused, kuhu koolipere kogunes, kandsid lisaväärtust, sest ka õpilased tunnetasid, et üle pika aja saab koolikaaslastega koos olla.

Taoline erinevate majade vahel pendeldamine, õppetöö ja koosolekute organiseerimine muutis leidlikuks nii õpilasi kui ka õpetajaid. Kõik osapooled pidid olema head aja- ja tegevuseplaneerijad – pidi läbi mõtlema, arvestama väga paljude eritingimustega, näiteks tunnid erinevates majades, ajaplaneerimine, kas kõik vajaminevad asjad on kaasas?


Kuna söömine toimus n-ö vanas koolimajas ja kehalise kasvatuse tunnid võimlas ning ujulas, siis võimaldas see iga päev ja iga ilmaga õues liikumist. Õpetajate jaoks oli see ideaalne võimalus uute kolleegidega või uue kolleegina teistega tuttavamaks saada. Praegu uues majas, kui vajame õpetajatega koostöö aega, peame tehislikult proovima liikumistunni sisse harjutamist – seega võib öelda, et liikumisharjumusele ning koostööle mõjus asenduspindade periood väga hästi.

Ülimalt suureks plussiks osutus harjumus toimida ilma koolikellata. Üsna varsti peale remonditud majja tagasitulekut loobusimegi koolikellast ja see on muutnud meie õppetöö ja koolipäevad sujuvamaks ning stressivabamaks.

Loomulikult oli taolisel majadevahelisel pendeldamisel ka negatiivseid külgi. Näiteks õppevahendid - kui õpetaja liigub erinevatesse majadesse, siis on raske igale poole näiteks klassikomplekti ulatuses sõnaraamatuid kaasas kanda, digivahendite kasutamine (arvutid, lapakad, projektor) vms.

Tagasi remonditud koolimajja tulekut ootas kogu koolipere kaua ja rõõmustasime kõik üheskoos väga, kui see hetk kätte jõudis. Võib öelda, et päris alguses võis puhas ja remonditud hoone olla isegi loovuse, ettevõtlikkuse ja „äge“ õppe takistuseks – puhtus ja seinte süütus võib tekitada olukorra, et seintele ei tohi midagi panna, nt õpilaste töid, plakateid jms; pidevalt jälgitakse õpilaste tegemisi (kuhu panevad käed, kuhu istuvad ja kuidas astuvad).

Tõsi küll, see oli ainult alguse „tagasilöök“, sest esteetiline pilt aitab kaasa tervikliku kodaniku kasvatamisele, aitab suunata hoidma ja austama enda ümber puhtust ja korda. Oleme aru saanud, et ümbritsev ilus ja puhtus paneb sellest ka rohkem hoolima ja uut ilu looma :)

Remonditud maja andis head võimalused klassiruumi paigutamiseks just nii, nagu on hetkevajadused – uus „õhulisem“ ja väiksem mööbel. Lisaks klassiruumile on nüüd võimalus õppida kõikjal mujal koolimajas: raamatukogus, koridorides, aulas, õpilaste puhkeruumis.


Koolijuhil on remonditud majas võimalik olla reaalselt õppeprotsessi juht, mitte remondimees-administraator, võimalus tegeleda sisuga ja mitte keskenduda vormile.

Ilu meie ümber on toonud ka ilu meie sisse. Oleme ümber kujundanud oma kooli väärtused ning meie ülimaks eesmärgiks on Kiviõli I Keskkoolis ilu hoida ja kasvatada.

ILUS INIMENE – ilus, loov, uudishimulik, suhtleja, innustuv, naerusuine, infovaldaja, mõtlev, ettevõtlik, nutikas ja eluline – just sellised oleme meie, õpetajad, ja just sellised on meie õpilased.

Direktor Heidi Uustalu, eesti keele teise keelena ja meedia õpetaja Maria Uuetoa ning eesti keele õpetaja Anu Vau mõtted kirjutas kokku Anu Vau.

Pühapäev, 27. november 2016

Nissi Põhikool keskendub elulisele ja kaasavale õppele

Nissi Põhikooli eripäraks ja tugevuseks on see, et oleme optimaalse õpilaste arvuga kogukonna kool väikeses maakohas. Kooli eesmärgiks on see, et õppimine ja õpetamine oleks arendav, huvitav ning pakuks piisavat akadeemilist pingutust. Töötoas räägime sellest, kuidas kaasame õpilasi ja lapsevanemaid meie igapäevasesse kooliellu ja mida oleme teinud selleks, et kool oleks turvaline koht ja õppimine pakuks rõõmu.

Nissi Põhikooli koolipere
Meil on uus ja kaasaegne, avar ja väga ilus koolihoone (valmis 2006. aastal). Koolimaja arhitektuur toetab hubase ja turvalise keskkonna loomist. Planeerimisel arvestasime koolipere erinevate vajadustega, turvalisusega ja heaoluga. Kooli sisustus ja õppevahendid toetavad igati kaasaegsete õppemeetodite kasutamist. Meie koolipere on sobiva suurusega, et ühekoos tegutseda ja tunda rõõmu koos õppimisest.

Meie toetav jõud

Meie koolil on aktiivne, kooli tegevusi toetav ja koolielu küsimustes nõuandev hoolekogu, kes käib regulaarselt koos ja teeb ettepanekuid koolielu paremaks korraldamiseks. Lastevanemate hoolekogu aitab organiseerida üritusi ning tervitab ja peab kooliperet meeles tähtpäevadel. Ühiselt tegutseme laste ja ka täiskasvanute turvalisuse ning liiklusohutuse teemadega.

Meie koolipere

Meie kooli üritusi aitavad korraldada ja nendel osalevad alati lapsevanemad. Kord aastas toimub „Avatud tunni nädal“, kus ka lapsevanemad annavad koolis õpilastele tunde. Sageli on lapsevanemad koos õpetajaga laste saatjateks õppekäikudel ja koolivälistel üritustel. Väga aktiivsed on lapsevanemad traditsioonilistel ühisüritustel. Perepäev on ka üks suurepärane näide koostööst. Üritus saab teoks õpilaste, õpetajate, vilistlaste, lapsevanemate, kohalike ettevõtete ja sponsorite koostöös. Kooli kohvikutenädalal on lapsevanemad lastele abiks ja toeks. Mitmed lapsevanemad on õues õppe eestvedajateks.

Meie õpilased räägivad koolielule kaasa

Kooli 5. -9. klassi õpilaste seas viiakse läbi rahuloluküsitlus. Koolis töötab õpilasesindus, kuhu kuuluvad õpilased 5.- 9. klassist. Koolielu puudutavad olulised küsimused arutatakse õpilasesindusega läbi. Õpilasesinduses saavad õpilased tõstatada koolielus lahendamist vajavaid küsimusi ja pakkuda välja võimalikke lahendusi. Õpilasesindus on eestvedajaks ja aitab korraldada kooli üritusi. Pärast iga toimunud üritust annab tagasisidet ja teeb ettepanekuid nende paremaks korraldamiseks.

Töötoas toovad näiteid ka õpilased ise. Kohtumiseni töötoas!

Reede, 25. november 2016

Kuidas lõimida digi oskuslikult õppetöösse? Loe Tabivere Põhikooli eduka praktika kohta


Tabivere Põhikoolis on ühtse digiruumi loomisega on süsteemselt tegeletud 4 aastat. Õpetajad on välja selgitanud, millised digiülesanded klassiti ja kooliastmeti soovitatavad ja arendavad on, et tagada õpilaste digipädevus kooliastme ja põhikooli lõpuks.
Tabivere põhikooli direktor ja teksti autor Piret Siivet
Need, kes õpetavad, peavad ennekõike ise õppima
Peaaegu sama kaua on koolis kasutusel olnud ka iPadid. 2014/2015. õppeaastal toimusid igal nädalal iPadi tunnid õpetajatele, kus enda kooli õpetajad tutvustasid erinevaid rakendusi, mida õppetöös kasutatakse. Järgmisel õppeaastal toimusid igal nädalal siseseminarid õpetajalt õpetajale, kus tutvustati koolitustelt saadud mõtteid ja metoodikat. Käesoleval õppeaastal jätkub õpetajalt õpetajale sisekoolituse praktika ning koolivaheaegadel toimuvad ikka seminarid, mille mõtteks on ühtse väärtusruumi kujundamine.

Õpetajate koolitus
2015. aasta alguseks olime õpetajatega jõudnud iPadide rakendamisel õppetöösse juba sellisesse seisu, et viisime kevadel läbi Jõgevamaa õpetajatele koolitussarja „Digipädevus õpetamisel ja õppimisel“ ning 2016.aastal „Digiajastu õpetaja“. 2015 ja 2016 sügisel korraldas kool Jõgevamaa õpetajatele parimate praktikate päeva, kus suures osas jagasid meie kooli õpetajad enda parimaid praktikaid, sh digiõppega seonduvalt. Koolitusi ja esinemisi digipraktika jagamiseks väljaspool kooli on jagunud teisigi.

Digi kui täiesti tavaline õppetöö osa

Koolis kasutatakse iPade alates 1. klassist nii harjutamiseks ja kinnistamiseks, info otsimiseks kui ka ainetundides digiloomeks. Õpilased koostavad näiteks fotojutustusi, e-raamatuid, filme, kollaaže. Digitööde jaoks on loodud hindamismudelid, mille alusel hindavad ka kaasõpilased valminud töid. Meie koolis on tavaline, et õpilased liiguvad koolimajas tundide ajal ringi iPadid käes, sest on vaja kas pildistada, filmida või lugeda vaikses kohas teksti oma tööle. Võib juhtuda, et klassiruumis viibib tunni ajal vaid õpetaja, kes paigal olles saab vajadusel õpilasi juhendada.  

1. klassi tund iPadidega
Alates 3. klassist on aineõpetus integreeritud infotehnoloogiaga, kooli õppekavas on fikseeritud, milline aine millises klassis. Sisuliselt tähendab see seda, et üks tund nädalas (näiteks 3. klassi eesti keel) toimub arvutiklassis, tunni valmistavad ja viivad koos läbi aineõpetaja ja arvutiõpetaja. Kooli eripäraks on kindlasti ka see, et 7. klassis on pärandilugu integreeritud infotehnoloogiaga ning 8. klassi füüsika robootikaga.
Pärandilugu
Alates 6. klassist töötavad õpilased Google’i keskkonnas, õpivad looma enda digimappi, tegema koostööd kaasõpilaste ja õpetajatega. Õpilane ei pea ülesande lõpetamiseks viibima kindlasti kooli arvutiklassis, vaid võib seda teha ükskõik millises teises seadmes. Õpetajad annavad samas keskkonnas tagasisidet ja loovad võimaluse ülesandeid täiendada ja parandada. Üks võimalus õppimiseks ja tagasisidestamiseks on erinevad e-keskkonnad (õpik.ee, Õpiveeb, Miksike, Koolielu). On palju erinevaid võimalusi ülesannete loomiseks, üksi või koos lahendamiseks (LearningApps, Kahoot, Quizlet, GeoGebra jm). Õpilased saavad üle vaadata õpetaja lisatud materjale, täita koduülesandeid, teste ja kontrolltöid.
Pikapäevarühmas
Koolis on au sees ka liikumine ja tervis

Õpilastele antakse isiklikke nutiseadmeid või kooli iPade kasutades ülesandeid ka väljaspool koolimaja liikudes, näiteks pildistada kodukoha pärandi objekte, määrata linde, puid, taimi või liikuda kujundeid luues või pidada fotojahti. 


5. klassi fotojutustus
Meie koolis kaks wifi-võrku, üks parooliga õppetöö tarbeks, teine vabaks kasutuseks. Õpilastel on lubatud tunnivälisel ajal kasutada enda nutiseadmeid, tunnis ja kooli üritustel peavad aga need asuma koolikotis. Õpilane kasutab tunnis nutivahendeid õpetaja loal. Selliselt kokkulepitud reeglid, mida kõik järgivad, on taganud rahuliku õhkkonna ainetundides.

Õpilased ei ole kogu aeg oma nutiseadmes ja kõigil neid ei olegi. Vahetundides on algklassi õpilastel lubatud mängida jooksumänge kahes koridoris, vanemad õpilased liiguvad rahulikult mööda koolimaja koridore ja suhtlevad omavahel. Meie koolis on au sees ka traditsioonid, keskkonnahoid, sport ja tervis. Digi ei ole esikohal ja ainus suund, kuhu panustame. Mina arvan, et kool ei peaks digipädevuse osas olema tagaajaja rollis, vaid pigem suunaja ja innustaja!

Reede, 18. november 2016

Millest me räägime, kui me räägime õppimise ruumist?

Huvitava Kooli sügiskonverents "Õppimise ruum" keskendub õppimise ruumile – füüsilisele, vaimsele, sotsiaalsele, emotsionaalsele ja virtuaalsele. Järgnevalt saate aimu, millest me räägime, kui me räägime õppimise ruumist ehk millised ettekanded ja sessioonid meid ees ootavad! Mõningatest kirjutame hiljem ka pikemalt ;)


Koolijuhi ja sisekujundaja pedagoogiline dialoog
Alo Savi Põlva Gümnaasiumist, Maire Reest Maarjamaa Hariduskolleegiumist ja Andres Kampmann Oru Koolist ning sisearhitekt Pille Lausmäe

Modereerib Urmo Reitav (Viljandi Hariduse Arengufond)

Millal ja kuidas sisekujundajaga koostööd teha, et kooli õppekeskkonda kõige tõhusamalt paremaks muuta? Mis on sisearhitektuuri elemendid, mis õppimise ruumi kõige enam mõjutavad? Kolm koolijuhti räägivad oma kogemustest ning neile sekundeerib Viljandi Gümnaasiumi sisearhitekt Pille Lausing.

 

Üks eesmärk – eri võimalused renoveeritud ja renoveerimata majades
Heidi Uustalu, Anu Vau ja Maria Uuetoa Kiviõli I Keskkoolist, Jaan Reimund ja Ivo Rüütmaa Rapla Vesiroosi Gümnaasiumist ja Karin Lukk Tartu Kivilinna Koolist

Renoveeritud või renoveerimata, selles on võimalus?! Kiviõli räägib sellest, kuidas kooliuuenduste aega on mõjutanud elu renoveerimata koolimajas, ehituse ajal kolmes asendusmajas ja nüüd renoveeritud hoones. Juttu tuleb takistustest ja võimalustest, muredest ja rõõmudest, mida see aeg kooliperele pakkus. Arutleme selle üle, kas „uus pakend“ on andnud lisahoogu või on olnud mõnikord ka „piduriks“.

Rapla Vesiroosi Gümnaasiumi koolimaja renoveeriti aastatel 2007–2009. Juurdeehitusena valmis Sadolin Spordihoone. Arutame, kuidas läbimõeldud värvilahenduse ja otstarbeka ruumipaigutuse abil kujundada meeldivat õppekeskkonda kogu kooliperele. 




Tartu Kivilinna Kool on ehitatud 1985. aastal. Koolimaja ruumiline lahendus on traditsiooniline ja renoveerimist ei paista lähiaastatel tulevat. See tähendab, et koolil tuleb olla loov ja leida võimalusi, kuidas kujundada renoveerimata koolis õppekeskkonda nii, et see toetaks parimal viisil laste õppimist. Tutvustame mõtteid ja ideid, mida oleme õpetajate ja õpilastega üheskoos välja töötanud.
 

Õpilased koolikultuuri ja õppekeskkonna kujundajatena
Annely Ajaots Nissi koolist, Elmu Koppelmann Tapa Gümnaasiumist ja Tiia Lepik Tartu Miina Härma Gümnaasiumist

Modereerib Krista Saadoja (Oru kool, Huvitava Kooli nõukoda)

Tapa Gümnaasium tutvustab kogemust õpilaste kaasamisel kooliarendusse – väärtuste, hea õpilase, hea tunni ja hea õpetaja kriteeriumite väljatöötamisse, õpetajate töö ja teiste kooli tegevuste tagasisidestamisse. Arutusele tuleb ka õppija vastutuse ja õpimotivatsiooni suurendamine õppe individualiseerimise kaudu (IÕKd, tasemerühmad).

Tartu Miina Härma Gümnaasium tutvustab väärtusarendusega seotud kogu koolipere kaasavaid algatusi. Räägime, kuidas Härmas väärtustatakse kooli sisemiste huvigruppide algatusi, suunatakse need ülekooliliseks ja kooliüleseks koostööks, kus kõik vastutavad. Arutleme, kuidas muuta heategevus ning vabatahtlik töö iseenesestmõistetavaks koolikultuuri osaks.

Tiia Lepik Tartu Miina Härma Gümnaasiumist
Nissi Põhikooli eripära ja tugevus on selles, et oleme optimaalse õpilaste arvuga kogukonna kool väikeses maakohas. Töötoas räägime sellest, kuidas kaasame õpilasi ja lapsevanemaid meie igapäevasesse kooliellu ja mida oleme teinud selleks, et kool oleks turvaline koht ja õppimine pakuks rõõmu. 

Nissi Põhikool

Õpiruum avaneb: fuajee, kooliõu, kooli ümbrus, kooli lugu
Grete-Stina Haaristo Anna Haava nimelisest Pala Koolist, Kaarel Rundu Tallinna Saksa Gümnaasiumist, Tõnu Kiviloo Eesti Mõisakoolide Ühendusest ning Kaarel Aluoja Laupa koolist ja Tiia Rosenberg Ruila koolist


Modereerib Katri Lamesoo (TÜ haridusuuenduskeskus)

Tallinna Saksa Gümnaasium tutvustab kooli teekonda ruumiharidusest hariva ruumini ning keskkonnateadlikkuse (rohesein aatriumis, õueala sisustamine taaskasutusmööbliga jne) seostamist muutunud õpikäsitusega.

Tallinna Saksa Gümnaasiumi koolihoo, mis valmis ühiste talgute käigus

Pala kool jagab kogemust kooli ümbritseva looduskeskkonna rakendamisest õuesõppeks ja õpilaste liikumisharrastuse toetamiseks. 


Mõisakoolide ühenduse liikmed räägivad, kuidas kunagist ühepereelamut saab kohandada tänapäevaseks õppekeskkonnaks, milliseid võimalusi õppe rikastamiseks pakuvad mõisaaed ja -park, ning kuidas saab mõisakooli kõrvaltegevusi rakendada väärtusarenduses.

 

Eesti Kunstiakadeemia tudengid kavandavad õppimise ruumi
Eesti Kunstiakadeemia sisearhitektuuri ja arhitektuuri tudengid Kadri Klementi juhendamisel

Modereerib Angela Ader (TÜ haridusuuenduskeskus)

Uurime Tartu Tamme Kooli hoone näitel, millised on ühe olemasoleva koolimaja murekohad ning kooli vajadused ja unistused. Mõtleme koos välja mõned visioonid, kuidas vanast majast saaks kaasaegne koolikeskkond.

 

Ideest ehituseni: kuidas kavandada koolimaja uuendamise protsessi?
Katrin Koov (Eesti Arhitektide Liit)

2017. aasta alguses avaneb Innove põhikoolivõrgu korrastamise projektide teine taotlusvoor. Vaatleme koolihoonete uuendamise tervikprotsessi alatest ideest lähteülesande, renoveerimisprojekti ja hanke koostamise kaudu kuni ehituseni, võttes aluseks esimese vooru taotluste head ja vead.

 

Õpiruum avaneb: digiruum
Piret Siivelt Tabivere Põhikoolist ja Anne Põldsaar Tarvastu Gümnaasiumist

Modereerib Kristi Semidor (HITSA)

Tabivere Põhikooli õpilasele on loodud võimalus kasutada õppetöös sihipäraselt ja loovalt digivõimalusi. Kooli digiruum õhutab õppimist ja koostööd nii klassiruumis, väljaspool klassiruumi kui ka väljaspool kooli. Räägime aineõpetuse lõimingust, arvutiklassi ning iPadide ja EV3 robootika vahendite kasutamisest. 


Piret Siivelt Tabivere Põhikoolist


Tarvastu Gümnaasium jagab kogemust, kuidas digiruumis toimetamine toetab õhinal õppimist, kuidas digimaailm ja „pärismaailm“ õpiruumis segunevad, ning mida teha, et nuhvlid oleksid õppimise abimehed, mitte segajad.


Lõimitud õpperuum
Õnnela Lembke Haljala Gümnaasiumist ja Margo Sootla Väätsa Põhikoolist

Modereerib Natalja Mjalitsina (Innove)

Haljala Gümnaasium pakub mõned lõimingu põhimõtetel tuginevad sammud, mis võiksid aidata koolielu huvitavamaks ja mitmekesisemaks muuta. Sisuliste muutuste saavutamiseks on oluline kaasata kogu koolipere. Haljala Gümnaasiumi märksõnadeks on meekonnatöö ja projektipäevad (lõimingupäevad). 


Õnnela Lembke Haljala Gümnaasiumist
Väätsa kool räägib oma kogemusest lõimitud õpperuumiga. Arutame, kuidas muutunud õppimine sobib vana koolihoonega – kuidas muuta kool avatumaks ning vastavaks tänapäevastele ootustele ning kuidas panna hoone füüsiline keskkond toetama kooli eesmärke.

 

Kool looduses ja loodus koolis
Antti Leigri ja Karin Poola Palade Põhikoolist ning Maire Künnap Rocca al Mare Koolist

Modereerib Ene-Mall Vernik-Tuubel

Palade Põhikool ja loodushariduskeskus Hiiumaal tegutsevad koos, et pakkuda nii oma kooli õpilastele kui ka teistele huvilistele loodus- ja keskkonnaharidust: laagreid, näitusi, loodusretki, õppeprogramme ja loodusõhtuid. Õppeprogrammid toetavad riiklikku õppekava ja säästva arengu hariduse põhimõtteid. Märksõnadeks on otsimine, määramine, uurimine, avastamine ja järelduste tegemine.

Antti Leigri Palade Põhikoolist

Rocca al Mare kool innustab avardama väärtuskasvatust läbi kooliväliste praktikate. Tutvustame loodusklassi, eraldi õppeainet, mis lähtub riiklikust õppekavast. Loodusklassi eesmärk on regulaarselt luua koolimajast väljas KESKKOND suhtlemiseks ja kooskõla leidmiseks iseenda ja loodusega ning Eesti tundmaõppimiseks. Loodusklassi tegevustes keskendutakse looduse ja pärandkultuuri tundmaõppimisele ja hoolivuse arendamisele. See on oluline osa kooli väärtuskasvatusest.
Maire Künnap Rocca al Mare Koolist

Õpiruum avaneb: muuseum ja raamatukogu

Virve Tuubel Eesti Rahva Muuseumist ning Luule Ahu ja Halliki Jürma Tartu Oskar Lutsu nimelisest Linnaraamatukogust

Modereerib Heidi Paabort (Eesti Avatud Noortekeskuste Ühendus)

Muuseumi- või raamatukogutund on õppeprotsessi täisväärtuslik osa. Arutame, kuidas toetada õppimist väljaspool kooli ning milliseid oskusi ja pädevusi saab arendada kooli ning muuseumi ja raamatukogu koostöös.

Liikuma kutsuv kool – koolipäeva VUNKi juurde
Merike Kull Tartu Ülikooli liikumislaborist ja pilootkoolide õpetajad

Kuidas saada kõik õpilased koolipäeva jooksul vähemalt 30 minutiks liikuma? Tutvustame projekti "VUNK - Liikuma kutsuv kool", mille raames kümme pilootkooli töötavad koostöös õpilaste ja õpetajatega välja ja katsetavad meetodeid koolipäeva liikumisaktiivsuse suurendamiseks - liikumispausid ainetundides, liikumise toetamine õppekeskkonnas jne. 




Õppekeskkond digiajastul
Maia Lust Tallinna Pae Gümnaasiumist ja Tiina Lillemets Valga Priimetsa koolist (eesti ja vene keeles)

Modereerib Kristi Semidor (HITSA)

Tallinna Pae Gümnaasium tutvustab uue põlvkonna digitaalse õppekeskkonna mudelit (NGDLE) – see on digilahenduste ökosüsteem, mis pakub õppijale võimalust õppeprotsessi vastavalt oma vajadustele personaliseerida, kasutades selleks pakutud võimalusi. 

Maia Lust Tallinna Pae Gümnaasiumist
Valga Priimetsa kool räägib digipöördega kaasnenud muudatustest kooli õppekeskkonnas ja õpiharjumuste kujundamisel ning tutvustab digivahendite igapäevast rakendamist erinevates õppeainetes, HEV õpilaste toetamisel ja keelekümbluse metoodika uuendamisel. 
 

Kas meie koolimaja on ka põnev? Ruumimängud koolihoones
Kaire Nõmm Arhitektuurikoolist

Siseneme koolihoonesse uuesti! Seekord tavapärasest avarama pilguga, kaasates teadlikult kõiki meeli ja kasutades töövahendina tervet oma keha.

Milline on koolihoone, kus igapäevaselt toimetame? Võibolla leiame üles põnevad varjul olnud kohad, avastame juba tuttavat ruumi ja katsetame lihtsaid ülesandeid ruumi ja inimese koosmõju analüüsimiseks. Tamme Gümnaasiumi eri soppe avastavas töötoas saab inspiratsiooni oma koolimaja võimaluste uurimiseks, et toetada õpilaste ja õpetajate loomulikku uudishimu ja õppe mitmekesistamist.

 

Lugemispesa
Tamme Gümnaasiumi aatriumis asuvas lugemispesas saab tutvuda lugemispesa metoodikaga ning füüsilise õpikeskkonna teemalise eestikeelse kirjandusega.

 

Uue aja koolimaja projekteerimine
Ralf Lõoke Salto arhitektuuribüroost

Mitme uuendusliku koolihoone looja tutvustab tehtud tööde näitel tänapäevase õppimise ruumi kavandamise põhimõtteid. Kuidas luua terviklik koolikeskkond, mis ühendab funktsionaalselt sise- ja välisruumi, klassid ja ühisruumid, õppimise, suhtlemise ning üksi- ja koosolemise kohad.

 

Loovuse arendamine tänapäevaste vahenditega
Triinu Keem (Tartu Erakool)

Modereerib Maria Jürimäe (TÜ haridusuuenduskeskus)

Kuidas kavandada nutirakenduste kasutamist nii, et tunni ajast ei jääks puuduTutvume erinevate rakendustega õpilaste loovuse, visuaalse ja sõnalise eneseväljenduse arendamiseks ja katsetame nende kasutamist õppeprotsessi simulatsioonis.


Lapsed koolihoovi liikuma ja õppima
Siiri Treufeld (MTÜ Eesti Rohelised Koolihoovid)

Modereerib Krista Saadoja (Huvitava Kooli nõukoda)

Tutvustame Eesti 100. sünnipäevaks käivitatud algatust ning Eesti ja Põhjamaade koolide näitel nii lihtsamaid-soodsamaid kui ka suuremat tööd nõudvaid võimalusi koolihoovide, sealse keskkonna ning õpilaste õppetingimuste, liikumis- ja mänguvõimaluste parandamiseks ja mitmekesistamiseks õpetajate, õpilaste, omavalitsuste ja kohaliku kogukonna koostöös.

Kooli pidaja õppimise ruumi loojana
Virve Laube Pärnu Linnavalitsusest ning Kertu Torn ja Liis Sarapuu Vastseliina Gümnaasiumist

Kuidas suuremas omavalitsuses korraldada kooli pidaja ja haridusasutuste koostööd nii, et tekiks terviklik õppekeskkond? Pärnu tutvustab kogu linna hõlmava haridusruumi arendamist: koolivõrgu korrastamine, tasakaalu leidmine munitsipaal-, riigi-, eraõppeasutuste vahel, lapse tervikliku haridustee alates lasteaiast gümnaasiumi lõpuni, formaal- ja huvihariduse koostöö.

Vastseliinas tegutsevad koostöös vallavalitsus, gümnaasium, noortekeskus ja muusikakool. Mida on vaja, et väike omavalitsus saaks pakkuda õpilastele mitmekülgseid õppimis- ja arenguvõimalusi ning toetada kogukonna aktiivsust?

 

Ettevõtlusküla Äritänav
Tutvustame Eesti esimest ettevõtlusõppe simulatsioonikeskkonda, kuhu saab klassiga tulla õppima ettevõtluse ja majanduse baasteadmisi. Simulatsioon koos toetava keskkonnaga on väga võimas vahend, millega tekitada õpilases elamus, mis tekitab motivatsiooni teemat edasi õppida.