Reede, 18. november 2016

Millest me räägime, kui me räägime õppimise ruumist?

Huvitava Kooli sügiskonverents "Õppimise ruum" keskendub õppimise ruumile – füüsilisele, vaimsele, sotsiaalsele, emotsionaalsele ja virtuaalsele. Järgnevalt saate aimu, millest me räägime, kui me räägime õppimise ruumist ehk millised ettekanded ja sessioonid meid ees ootavad! Mõningatest kirjutame hiljem ka pikemalt ;)


Koolijuhi ja sisekujundaja pedagoogiline dialoog
Alo Savi Põlva Gümnaasiumist, Maire Reest Maarjamaa Hariduskolleegiumist ja Andres Kampmann Oru Koolist ning sisearhitekt Pille Lausmäe

Modereerib Urmo Reitav (Viljandi Hariduse Arengufond)

Millal ja kuidas sisekujundajaga koostööd teha, et kooli õppekeskkonda kõige tõhusamalt paremaks muuta? Mis on sisearhitektuuri elemendid, mis õppimise ruumi kõige enam mõjutavad? Kolm koolijuhti räägivad oma kogemustest ning neile sekundeerib Viljandi Gümnaasiumi sisearhitekt Pille Lausing.

 

Üks eesmärk – eri võimalused renoveeritud ja renoveerimata majades
Heidi Uustalu, Anu Vau ja Maria Uuetoa Kiviõli I Keskkoolist, Jaan Reimund ja Ivo Rüütmaa Rapla Vesiroosi Gümnaasiumist ja Karin Lukk Tartu Kivilinna Koolist

Renoveeritud või renoveerimata, selles on võimalus?! Kiviõli räägib sellest, kuidas kooliuuenduste aega on mõjutanud elu renoveerimata koolimajas, ehituse ajal kolmes asendusmajas ja nüüd renoveeritud hoones. Juttu tuleb takistustest ja võimalustest, muredest ja rõõmudest, mida see aeg kooliperele pakkus. Arutleme selle üle, kas „uus pakend“ on andnud lisahoogu või on olnud mõnikord ka „piduriks“.

Rapla Vesiroosi Gümnaasiumi koolimaja renoveeriti aastatel 2007–2009. Juurdeehitusena valmis Sadolin Spordihoone. Arutame, kuidas läbimõeldud värvilahenduse ja otstarbeka ruumipaigutuse abil kujundada meeldivat õppekeskkonda kogu kooliperele. 




Tartu Kivilinna Kool on ehitatud 1985. aastal. Koolimaja ruumiline lahendus on traditsiooniline ja renoveerimist ei paista lähiaastatel tulevat. See tähendab, et koolil tuleb olla loov ja leida võimalusi, kuidas kujundada renoveerimata koolis õppekeskkonda nii, et see toetaks parimal viisil laste õppimist. Tutvustame mõtteid ja ideid, mida oleme õpetajate ja õpilastega üheskoos välja töötanud.
 

Õpilased koolikultuuri ja õppekeskkonna kujundajatena
Annely Ajaots Nissi koolist, Elmu Koppelmann Tapa Gümnaasiumist ja Tiia Lepik Tartu Miina Härma Gümnaasiumist

Modereerib Krista Saadoja (Oru kool, Huvitava Kooli nõukoda)

Tapa Gümnaasium tutvustab kogemust õpilaste kaasamisel kooliarendusse – väärtuste, hea õpilase, hea tunni ja hea õpetaja kriteeriumite väljatöötamisse, õpetajate töö ja teiste kooli tegevuste tagasisidestamisse. Arutusele tuleb ka õppija vastutuse ja õpimotivatsiooni suurendamine õppe individualiseerimise kaudu (IÕKd, tasemerühmad).

Tartu Miina Härma Gümnaasium tutvustab väärtusarendusega seotud kogu koolipere kaasavaid algatusi. Räägime, kuidas Härmas väärtustatakse kooli sisemiste huvigruppide algatusi, suunatakse need ülekooliliseks ja kooliüleseks koostööks, kus kõik vastutavad. Arutleme, kuidas muuta heategevus ning vabatahtlik töö iseenesestmõistetavaks koolikultuuri osaks.

Tiia Lepik Tartu Miina Härma Gümnaasiumist
Nissi Põhikooli eripära ja tugevus on selles, et oleme optimaalse õpilaste arvuga kogukonna kool väikeses maakohas. Töötoas räägime sellest, kuidas kaasame õpilasi ja lapsevanemaid meie igapäevasesse kooliellu ja mida oleme teinud selleks, et kool oleks turvaline koht ja õppimine pakuks rõõmu. 

Nissi Põhikool

Õpiruum avaneb: fuajee, kooliõu, kooli ümbrus, kooli lugu
Grete-Stina Haaristo Anna Haava nimelisest Pala Koolist, Kaarel Rundu Tallinna Saksa Gümnaasiumist, Tõnu Kiviloo Eesti Mõisakoolide Ühendusest ning Kaarel Aluoja Laupa koolist ja Tiia Rosenberg Ruila koolist


Modereerib Katri Lamesoo (TÜ haridusuuenduskeskus)

Tallinna Saksa Gümnaasium tutvustab kooli teekonda ruumiharidusest hariva ruumini ning keskkonnateadlikkuse (rohesein aatriumis, õueala sisustamine taaskasutusmööbliga jne) seostamist muutunud õpikäsitusega.

Tallinna Saksa Gümnaasiumi koolihoo, mis valmis ühiste talgute käigus

Pala kool jagab kogemust kooli ümbritseva looduskeskkonna rakendamisest õuesõppeks ja õpilaste liikumisharrastuse toetamiseks. 


Mõisakoolide ühenduse liikmed räägivad, kuidas kunagist ühepereelamut saab kohandada tänapäevaseks õppekeskkonnaks, milliseid võimalusi õppe rikastamiseks pakuvad mõisaaed ja -park, ning kuidas saab mõisakooli kõrvaltegevusi rakendada väärtusarenduses.

 

Eesti Kunstiakadeemia tudengid kavandavad õppimise ruumi
Eesti Kunstiakadeemia sisearhitektuuri ja arhitektuuri tudengid Kadri Klementi juhendamisel

Modereerib Angela Ader (TÜ haridusuuenduskeskus)

Uurime Tartu Tamme Kooli hoone näitel, millised on ühe olemasoleva koolimaja murekohad ning kooli vajadused ja unistused. Mõtleme koos välja mõned visioonid, kuidas vanast majast saaks kaasaegne koolikeskkond.

 

Ideest ehituseni: kuidas kavandada koolimaja uuendamise protsessi?
Katrin Koov (Eesti Arhitektide Liit)

2017. aasta alguses avaneb Innove põhikoolivõrgu korrastamise projektide teine taotlusvoor. Vaatleme koolihoonete uuendamise tervikprotsessi alatest ideest lähteülesande, renoveerimisprojekti ja hanke koostamise kaudu kuni ehituseni, võttes aluseks esimese vooru taotluste head ja vead.

 

Õpiruum avaneb: digiruum
Piret Siivelt Tabivere Põhikoolist ja Anne Põldsaar Tarvastu Gümnaasiumist

Modereerib Kristi Semidor (HITSA)

Tabivere Põhikooli õpilasele on loodud võimalus kasutada õppetöös sihipäraselt ja loovalt digivõimalusi. Kooli digiruum õhutab õppimist ja koostööd nii klassiruumis, väljaspool klassiruumi kui ka väljaspool kooli. Räägime aineõpetuse lõimingust, arvutiklassi ning iPadide ja EV3 robootika vahendite kasutamisest. 


Piret Siivelt Tabivere Põhikoolist


Tarvastu Gümnaasium jagab kogemust, kuidas digiruumis toimetamine toetab õhinal õppimist, kuidas digimaailm ja „pärismaailm“ õpiruumis segunevad, ning mida teha, et nuhvlid oleksid õppimise abimehed, mitte segajad.


Lõimitud õpperuum
Õnnela Lembke Haljala Gümnaasiumist ja Margo Sootla Väätsa Põhikoolist

Modereerib Natalja Mjalitsina (Innove)

Haljala Gümnaasium pakub mõned lõimingu põhimõtetel tuginevad sammud, mis võiksid aidata koolielu huvitavamaks ja mitmekesisemaks muuta. Sisuliste muutuste saavutamiseks on oluline kaasata kogu koolipere. Haljala Gümnaasiumi märksõnadeks on meekonnatöö ja projektipäevad (lõimingupäevad). 


Õnnela Lembke Haljala Gümnaasiumist
Väätsa kool räägib oma kogemusest lõimitud õpperuumiga. Arutame, kuidas muutunud õppimine sobib vana koolihoonega – kuidas muuta kool avatumaks ning vastavaks tänapäevastele ootustele ning kuidas panna hoone füüsiline keskkond toetama kooli eesmärke.

 

Kool looduses ja loodus koolis
Antti Leigri ja Karin Poola Palade Põhikoolist ning Maire Künnap Rocca al Mare Koolist

Modereerib Ene-Mall Vernik-Tuubel

Palade Põhikool ja loodushariduskeskus Hiiumaal tegutsevad koos, et pakkuda nii oma kooli õpilastele kui ka teistele huvilistele loodus- ja keskkonnaharidust: laagreid, näitusi, loodusretki, õppeprogramme ja loodusõhtuid. Õppeprogrammid toetavad riiklikku õppekava ja säästva arengu hariduse põhimõtteid. Märksõnadeks on otsimine, määramine, uurimine, avastamine ja järelduste tegemine.

Antti Leigri Palade Põhikoolist

Rocca al Mare kool innustab avardama väärtuskasvatust läbi kooliväliste praktikate. Tutvustame loodusklassi, eraldi õppeainet, mis lähtub riiklikust õppekavast. Loodusklassi eesmärk on regulaarselt luua koolimajast väljas KESKKOND suhtlemiseks ja kooskõla leidmiseks iseenda ja loodusega ning Eesti tundmaõppimiseks. Loodusklassi tegevustes keskendutakse looduse ja pärandkultuuri tundmaõppimisele ja hoolivuse arendamisele. See on oluline osa kooli väärtuskasvatusest.
Maire Künnap Rocca al Mare Koolist

Õpiruum avaneb: muuseum ja raamatukogu

Virve Tuubel Eesti Rahva Muuseumist ning Luule Ahu ja Halliki Jürma Tartu Oskar Lutsu nimelisest Linnaraamatukogust

Modereerib Heidi Paabort (Eesti Avatud Noortekeskuste Ühendus)

Muuseumi- või raamatukogutund on õppeprotsessi täisväärtuslik osa. Arutame, kuidas toetada õppimist väljaspool kooli ning milliseid oskusi ja pädevusi saab arendada kooli ning muuseumi ja raamatukogu koostöös.

Liikuma kutsuv kool – koolipäeva VUNKi juurde
Merike Kull Tartu Ülikooli liikumislaborist ja pilootkoolide õpetajad

Kuidas saada kõik õpilased koolipäeva jooksul vähemalt 30 minutiks liikuma? Tutvustame projekti "VUNK - Liikuma kutsuv kool", mille raames kümme pilootkooli töötavad koostöös õpilaste ja õpetajatega välja ja katsetavad meetodeid koolipäeva liikumisaktiivsuse suurendamiseks - liikumispausid ainetundides, liikumise toetamine õppekeskkonnas jne. 




Õppekeskkond digiajastul
Maia Lust Tallinna Pae Gümnaasiumist ja Tiina Lillemets Valga Priimetsa koolist (eesti ja vene keeles)

Modereerib Kristi Semidor (HITSA)

Tallinna Pae Gümnaasium tutvustab uue põlvkonna digitaalse õppekeskkonna mudelit (NGDLE) – see on digilahenduste ökosüsteem, mis pakub õppijale võimalust õppeprotsessi vastavalt oma vajadustele personaliseerida, kasutades selleks pakutud võimalusi. 

Maia Lust Tallinna Pae Gümnaasiumist
Valga Priimetsa kool räägib digipöördega kaasnenud muudatustest kooli õppekeskkonnas ja õpiharjumuste kujundamisel ning tutvustab digivahendite igapäevast rakendamist erinevates õppeainetes, HEV õpilaste toetamisel ja keelekümbluse metoodika uuendamisel. 
 

Kas meie koolimaja on ka põnev? Ruumimängud koolihoones
Kaire Nõmm Arhitektuurikoolist

Siseneme koolihoonesse uuesti! Seekord tavapärasest avarama pilguga, kaasates teadlikult kõiki meeli ja kasutades töövahendina tervet oma keha.

Milline on koolihoone, kus igapäevaselt toimetame? Võibolla leiame üles põnevad varjul olnud kohad, avastame juba tuttavat ruumi ja katsetame lihtsaid ülesandeid ruumi ja inimese koosmõju analüüsimiseks. Tamme Gümnaasiumi eri soppe avastavas töötoas saab inspiratsiooni oma koolimaja võimaluste uurimiseks, et toetada õpilaste ja õpetajate loomulikku uudishimu ja õppe mitmekesistamist.

 

Lugemispesa
Tamme Gümnaasiumi aatriumis asuvas lugemispesas saab tutvuda lugemispesa metoodikaga ning füüsilise õpikeskkonna teemalise eestikeelse kirjandusega.

 

Uue aja koolimaja projekteerimine
Ralf Lõoke Salto arhitektuuribüroost

Mitme uuendusliku koolihoone looja tutvustab tehtud tööde näitel tänapäevase õppimise ruumi kavandamise põhimõtteid. Kuidas luua terviklik koolikeskkond, mis ühendab funktsionaalselt sise- ja välisruumi, klassid ja ühisruumid, õppimise, suhtlemise ning üksi- ja koosolemise kohad.

 

Loovuse arendamine tänapäevaste vahenditega
Triinu Keem (Tartu Erakool)

Modereerib Maria Jürimäe (TÜ haridusuuenduskeskus)

Kuidas kavandada nutirakenduste kasutamist nii, et tunni ajast ei jääks puuduTutvume erinevate rakendustega õpilaste loovuse, visuaalse ja sõnalise eneseväljenduse arendamiseks ja katsetame nende kasutamist õppeprotsessi simulatsioonis.


Lapsed koolihoovi liikuma ja õppima
Siiri Treufeld (MTÜ Eesti Rohelised Koolihoovid)

Modereerib Krista Saadoja (Huvitava Kooli nõukoda)

Tutvustame Eesti 100. sünnipäevaks käivitatud algatust ning Eesti ja Põhjamaade koolide näitel nii lihtsamaid-soodsamaid kui ka suuremat tööd nõudvaid võimalusi koolihoovide, sealse keskkonna ning õpilaste õppetingimuste, liikumis- ja mänguvõimaluste parandamiseks ja mitmekesistamiseks õpetajate, õpilaste, omavalitsuste ja kohaliku kogukonna koostöös.

Kooli pidaja õppimise ruumi loojana
Virve Laube Pärnu Linnavalitsusest ning Kertu Torn ja Liis Sarapuu Vastseliina Gümnaasiumist

Kuidas suuremas omavalitsuses korraldada kooli pidaja ja haridusasutuste koostööd nii, et tekiks terviklik õppekeskkond? Pärnu tutvustab kogu linna hõlmava haridusruumi arendamist: koolivõrgu korrastamine, tasakaalu leidmine munitsipaal-, riigi-, eraõppeasutuste vahel, lapse tervikliku haridustee alates lasteaiast gümnaasiumi lõpuni, formaal- ja huvihariduse koostöö.

Vastseliinas tegutsevad koostöös vallavalitsus, gümnaasium, noortekeskus ja muusikakool. Mida on vaja, et väike omavalitsus saaks pakkuda õpilastele mitmekülgseid õppimis- ja arenguvõimalusi ning toetada kogukonna aktiivsust?

 

Ettevõtlusküla Äritänav
Tutvustame Eesti esimest ettevõtlusõppe simulatsioonikeskkonda, kuhu saab klassiga tulla õppima ettevõtluse ja majanduse baasteadmisi. Simulatsioon koos toetava keskkonnaga on väga võimas vahend, millega tekitada õpilases elamus, mis tekitab motivatsiooni teemat edasi õppida.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar