Haridusalgatuste suur ühine eesmärk on luua teekaart-kompass

Toimus haridusalgatuste teine kohtumine. Millega on tegu ja mis eesmärgil kohtuti? Haridusalgatused on kui toetav õlg koolide arenguteel. Eestis luuakse algatusi erinevates valdkondades üha enam. Meil on sellise initsiatiivikuse ja teotahte üle ainult hea meel, sest kus viga näed laita, seal tule ja aita!

Eesmärk on luua haridusalgatusi koondav teekaart-kompass

Selleks, et aidata luua tervikpilti algatustest ehk hariduse sõpradest ja toetajatest, on Huvitav Kool korraldanud haridusalgatuste omavaheliste kohtumiste sarja. Tegemist ei ole üksnes muljete ja kogemuste vahetamisega, vaid kohtumistel on ka suur eesmärk ja visioon: luua haridusalgatusi koondav teekaart või kompass, mis annaks algatustele tervikpildi mõtte- ja teekaaslastest, aitaks näha koostöövõimalusi ja leida sünergiat.

Algatuste esindajad muljeid jagamas

Oleks abiks koolirahvale oma arengukohtade ja vajaduste mõtestamisel ja sellest lähtuvalt algatustega liitumise valiku tegemisel. Idee ajendiks on arusaam, et erinevad haridusalgatused tegutsevad laias laastus samadel eesmärkidel ning koostöös peitub jõud ühistel väärtustel põhinevate eesmärkide saavutamisel, mis said juba esimesel kohtumisel põhjalikult läbi arutatud ja kirja pandud:

1. Tervikliku, targa, õnneliku inimese ja aktiivse kodaniku kujundamine;

2. Avatud, turvaline ja arenev koolikultuur;

3. Ühiskondlike ja hariduspoliitiliste arengute tugi ja kiirendi (ühistel alusväärtustel põhinevalt).

Koos kirja pandud ühised eesmärgid

Koolide jaoks on erinevate võimalike algatuste pilt aga rõõmsalt, kuid samas ka veidi segadusse ajavalt kirju. Teekaart või kompass peaks aitama koolidel mõtestatult vastata küsimustele: „Miks ja milliste haridusalgatustega liituda?“ ja „Millist abi tegelikult enim vajatakse?“

Iga kool on oma murede ja rõõmudega eriline, üks ja sama lahendus kõigile ei sobi, rääkimata kooliastmetest, kus on vaja lahendada väga eriilmelisi murekohti nagu õpilaste turvatunne, tervislikud eluviisid, maailmapilt, ettevõtlikkus, enesejuhtimise oskus jne. Kuid, kuidas jõuda õige abikäeni või suisa mitmeni?

HTMi üldharidusosakonna juhataja Irene Käosaar paremal, vasakul, Lastekaitse Liidust (Kiusamisest vaba kool ja lasteaed) Viive Rull keskel, tema kõrval Antsla Gümnaasiumi direktor Katrin Martinfeld ning vasakul ääres TÜ eetikakeskusest (Hea kool ja lastead) Mari-Liis Nummert

Intelligentne rakendus

Ideid, milline võiks välja näha algatuste ühine teekaart-kompass, käidi kohtumisel välja mitmeid. Kõige populaarsem oli valijakompassi meenutav lahendus, kus kool saab vajalike algatuste leidmiseks vastata kõigepealt lihtsatele kontrollküsimustele, mille tulemusena selguvad ilmakaarte põhimõttel jagatud valdkonnad, mille arendamisel kool võiks haridusalgatuste abi kasutada .

„Ilmakaarte“ all kirjeldatakse omakorda lihtsalt, lühidalt, visuaalselt ja kasutajale mugavalt haridusalgatuste pakutavad võimalusi. Nii saab kool lihtsa vaevaga leida enda eesmärkidest ja vajadustest lähtuvad programmid, millega liituda. Otsustades nt programmi tegevuste, kestvuse, maksumuse või ajakulu järgi, milline lahendus kõige paremini sobida võiks. 

Koostöös valminud kompassi esmane visand

 Kompassi toimimise eelduseks on, et algatused oleksid üksteise tegevusega võimalikult hästi kursis, et osata koolile soovitada, kellega eesmärgi saavutamiseks täiendavalt või esmaselt liituda. Nii võiks koostöös olla võimalik lisada kompassile ka n-ö. kriitilise sõbra funktsioon, kellega koolil oleks võimalus vajadusel lähemalt arutada ja õige valik teha. Nii on liitumised tehtud kaalutletult ja soovitud tulemusedki paremini saavutatavad. Lisaks saaks teekaardi ja algatuste kohta info jagamisel abiks olla Rajaleidja keskused, omavalitsuste haridusosakonnad ja maakondlikud arenduskeskused. Kuidas tundub?

Kompass aitaks ka ministeeriumit ja riiki

Kompass aitaks Haridus- ja Teadusministeeriumil sealt pärineva statistika põhjal analüüsida, millistes valdkondades täna veel soovitud abikäed puuduvad või kus jääb jõudlusest väheseks. See aitaks ressurssi õigesse kohta suunata. „Oleme Huvitava Kooli regionaalsete mõttekodade kaudu saanud tagasisidet selle kohta, et koolid on üleküllastunud erinevatest pakkumistest osaleda ühes või teises programmis. Koolid tunnistavad, et iseenesest on kõik programmid edukad ja head ja kõikide nende eesmärk on aidata kaasa koolikultuuri nüüdisajastamisele ning pakkuda mitmekesisemaid võimalusi õpilastele ja tuge õpetajatele. Samas tuleb tõdeda, et üks kool kõigega korraga tegeleda ei jõua ega ole vajadustki. Vaja on jõuda arusaamisele, mis on konkreetse kooli jaoks oluline ja kellelt küsida abi, et õpetajaid ega õpilasi mitte üle koormata õppekavaväliste tegevustega,“ sõnas Huvitava Kooli koordinaator Pille Liblik.

Huvitava Kooli koordinaator Pille Liblik

Mis saab edasi?

Tallinna Ülikooli Haridusinnovatsiooni keskuse partnerlussuhete koordinaator Maarja Hallik käis välja idee, et teekaart-kompassi võiks edasi arendada kevadel toimuval haridusteemalisel Garage48-l. Sellega olid kõik päri. 

Paremal Mai Mikkelsaar (MTÜ Mondo ja Unesco Ühendkoolide võrgustik), keskel Maarja Hallik (HIK), vasakul T.O.R.E uus tegevjuht Karmen Aasma)

Tartu Ülikooli eetikakeskuse algatuse „Hea kool ja hea lasteaed“ projektijuht Mari-Liis Nummert avaldas lootust, et algatuste koostöö ei katkeks ja meist saaks regulaarselt suhtlev ja koosõppiv võrgustik.

Mari-Liis Nummert

VEPA käitumismängu tutvustanud Kai Klandorf on kindel, et koostöökohti on meil mitmeid ning pidev omavaheline suhtlus on nende leidmise aluseks. Koidu Tani-Jürisoo Avatud Meele Instituudist (SA Omanäoline kool) rõhutas, et teekaardi loomine on oluline prioriteet, mis algatusi ühendab ja paneb igaühte teiste peale mõtlema.

Koidu Tani-Jürisoo, Avatud Meele Instituut (SA Omanäoline Kool)

Osalejate ring on laieneb ajas

Esimesel kahel kohtumisel on osalenud algatused, millel on mingil konkreetsel filosoofial ja põhimõtetel põhinev programmi, võrgustik ja millega liitused võtavad koolid ka selged kohustused oma organisatsiooni arendamisel. Tulevikus, kui selliste algatuste pilt juba rohkem paika loksunud on, saame osalejate ringi laiendada, , sest häid võimalusi pakuvad koolidele veel mitmed organisatsioonid. Lisaks koolidele on edaspidi oluline kaasata lasteaedade juhte. Olulisim, mis kohtumiselt kõlama jäi, oli rõõm algatuste võrgustiku sünni üle ning mõte, et erinevad algatused ei ole konkurendid, vaid sõbrad – koos on ühiste eesmärkide poole lihtsam liikuda.

Senistel kohtumistel on osalenud: Ettevõtlik Kool, Hea kool ja hea lasteaed, Inimõigusi Austav Kool, Tervist Edendav Kool, T.O.R.E. , UNESCO Ühendkoolide Võrgustik, Kiusamisvastane koalitsioon (Kiusamisest vaba lasteaed ja kool), Kiusamisvaba Kool ehk KiVa, VEPA käitumismäng, Vaikuseminutid, Eesti Õpilasesinduste Liit).

Pildil Mikk Tarros Eesti Õpilasesinduste Liidust

Külalistena kutsusime osalema HITSA, Innove, Tartu ülikooli haridusuuenduskeskuse, Tallinna ülikooli haridusinnovatsioonikeskuse ja Avatus Meele Instituudi esindajad.

Paremal Kärt-Katrin Pare, Innove peaspetsialist

Ekspertide ja otsese sihtgrupi esindajatena on aidanud teekaardi ideed arendada kuus kooli: Konguta Kool, Antsla Gümnaasium, Sakala Eragümnaasium, Valga Gümnaasium, Tartu Hansa Kool ja Viimsi Kool.

Pildil Sakala Eragümnaasiumi direktor Jekaterina Gridneva