Reede, 22. märts 2019

Õpifest 2019: Eesti, Rootsi ja rootsi keel

Selle kooliaasta alguses pakkus meie rootsi keele õpetaja Kristiina Punga mulle ja klassiõele Marile välja, et teeksime oma UPT (uurimus- või praktiline töö) rootsi keele teemalise. Meie eesmärgiks sai ajapikku erinevatel üritustel osaledes või neid korraldades levitada rootsi keelt ja kultuuri. Tahtsime inimestes luua huvi rootsi keele õppimise ning Eesti ja Rootsi ühise ajaloo vastu. Nii sattusimegi Õpifesti otsa, mis paistis olevat ideaalne võimalus lisada midagi oma praktilisse töösse ning tutvustada noortele rootsi keelt. 

Johannes Sarapuu ja Mari Leito Õpifestil 2019.
Tund: Eesti, Rootsi ja rootsi keel nimetati žürii poolt
parimaks terviklikult disainitud ja meisterlikult läbiviidud tunniks
Foto autor: Maria Kilk


Infopäeval ehmusime pisut ära: kõik osalejad olid meist tunduvalt nooremad, meist vanuselt järgmised olid kaheksanda klassi õpilased. Esialgu tekkis tunne, et ehk pole see üritus meie jaoks päris õige. Infopäeva lõppedes leidsime, et kuigi üritus on ilmselt meist pisut noorematele suunatud, võiksime ikkagi proovida ning tunni läbi viia. Lisaks andis infopäev meile olulisi punkte, mida tunni planeerimisel silmas pidada. Pidasime pikalt aru oma õpetajaga ning ka omavahel, et leida, kuidas ja mida saaks sihtgruppi ja olemasolevat aega arvestades õpetada. 

Õpifest ise oli palju kasulikum ja toredam kogemus kui oodata oskasime. Näha oli, et kõik osalejad võtsid asja väga tõsiselt ning olid teinud palju eeltööd. Eriti muljetavaldavad olid Palupera kooli 3. klassi õpilased, kelle esinemisjulgus ning oskus tundi läbi viia olid uskumatud ja eeskujuks ka paljudele meievanustele. Hea oli näha, kuidas kõik kaasasid tundides õpilasi ning tegid tunnid omamoodi huvitavaks. 

Õpifest 2019 osalejad
Foto autor: Maria Kilk
Ürituse korraldusega jäime ka väga rahule: kõik oli konkreetselt ette planeeritud, sai süüa ning korralduslikke viperusi ei paistnud üldse olevat. Tore oli näha, et Õpifesti ei võetud kui võistlust, kus kohtade järgi peaks võistkonnad ritta seadma. Selle asemel said kõik lõppvoorus osalenud meeskonnad auhinnad ning ka personaalset tagasisidet esinemise kohta. Esinemiste ja autasustamise vahele tehtud muuseumitunnid olid ka põnevad ning andsid taaskord võimaluse mõelda tunni läbiviimise peale õpetaja seisukohast. 

Algselt oli Õpifest vaid väikeseks kõrvalprojektiks meie praktilise töö kõrval, kuid ideede lisandudes ning töö käigus sai sellest ilmselt üks tähtsamaid osi tööst. Mina ja Mari täname korraldajaid toreda ürituse eest ning kõiki teisi osalejaid põnevate ja lõbusate koolitundide eest. 



Johannes Sarapuu

Mari Leito

Hugo Treffneri Gümnaasium, 11. klass



Esmaspäev, 18. märts 2019

Robotite laulu- ja tantsupidu Rõuge Põhikoolis

30. märtsil Võrumaal Rõuge Põhikoolis toimuv robootikute koosõppimise päev toob kokku huvilised nii Võrumaalt kui kaugemalt. Osalema on oodatud nii lasteaialapsed, põhikooli õpilased, nende juhendajad kui ka lapsevanemad. Sündmuse põhieesmärgiks on üheskoos õppimine, mistõttu ongi kaasatud erinevad vanusgrupid. „Kui eelmisel aastal liitusid meiega lasteaialapsed, siis sel aastal ka vanemad, sest kuidas sa muidu ikka ühes toredas perekonnas koos õpid. ProgeTiigri töötoad lastevanematele, mida viivad läbi HITSA ProgeTiigri programmijuht Kristi Salum ja Puhja Kooli haridustehnoloog Riin Saadjärv, peaksid andma vastused erinevatele küsimustele. Näiteks, millised on need keskkonnad, kuhu võiks last suunata programmeerima? Millise haridusroboti peaks lapsele koju ostma? Loodame, et koos õppimine toob juurde teadlikke vanemaid, kes ka edaspidi Nuti-Võluri tegemistes vabatahtlikuna kaasa lüüa soovivad“, tutvustas selleaastast sündmust korraldusmeeskonna liige Jaana Kõvatu. 

Võrumaa robootikapäev 2018
Foto: erakogu, kasutamine autori loal
Tänavune Võrumaa robootikapäev on pühendatud Eesti laulu- ja tantsupeo juubeliaastale. 2019. aastal on Eestis tähelepanu all UNESCO vaimse kultuuripärandi nimistusse kantud laulu- ja tantsupidude traditsioon. Sel aastal möödub esimesest laulupeost 150 aastat ning 85-aastane tantsupidu toimub 20ndat korda. „Soovime ka omalt poolt suunata õpilasi sel teemal mõtlema ning LEGO klotside abil oma nägemust kujutama. Nii saigi Võrumaa robootikapäevale valitud LEGO iluehitamise ja LEGO WeDo loovtööde teemaks „Eesti laulu- ja tantsupidu“, sõnas Egle Kõva, kes on üks sündmuse korraldajatest. 


Robootikapäeval osalevad meeskonnad isiklike või kooli robotite/LEGO klotsidega ning meeskondi on toetamas vabatahtlikud. 

Osalejad saavad kaasa lüüa erinevates kategooriates:

· LEGO iluehitamine teemal „Eesti laulu- ja tantsupidu“ (kaheliikmelised meeskonnad, lasteaialapsed ja põhikoolide õpilased);

· LEGO WeDo võistlustöö „Eesti laulu- ja tantsupidu“ (kaheliikmelised meeskonnad, lasteaialapsed ja 1.-3. klasside õpilased);

· LEGO sumo (kaheliikmelised meeskonnad, põhikoolide õpilased);

· First LEGO League robotimäng (kaheliikmelised meeskonnad, põhikoolide õpilased)

Võrumaa robootikapäevale saavad lapsed ja noored tulla kohale, võtta kaasa oma LEGOkastid ja robotid. Ehitamine ja programmeerimine toimub kohapeal, vajadusel saab nõu küsida vabatahtlikelt ja üksteiselt. Päeva teisel poolel saavad kõik loodud robotid omavahel võistelda ning osalejad saavad põhjalikku tagasisidet nii roboti kui loodud programmi kohta. „Igal aastal soovime lisaks populaarsele LEGO sumo alale tuua midagi uut. Nii on lisandunud esimesest Võrumaa robootikapäevast alates LEGO WeDo loovtööde ja LEGO iluehitamise alad. Sel aastal tutvustame osalejatele ka FIRST LEGO League (FLL) programmi ja robotimängu. Unistame sellest, et juba uuel hooajal jõuaks veelgi enam Võrumaa õpilasi FLL programmi“, kirjeldas korraldajate ootusi sündmusele Triinu Grossmann. 

Info ja reeglid: http://bit.ly/vr2019reeglid

Osalejate registreerimine aadressil: http://bit.ly/vr2019reg

Vabatahtlike abiliste registreerimine aadressil: http://bit.ly/vr2019vabatahtlik

Ürituse korraldusmeeskonda kuuluvad MTÜ Nuti-Võluri liikmed Triinu Grossmann, Jaana Kõvatu, Egle Kõva. Info nutivolur@gmail.com, telefonil 5622 2872.

Registreerimine suletakse nädal enne üritust (24. märtsil kell 23.55)!

Päevakava:

9.30-10.00 Osalejate registreerimine (iluehitamine, LEGO sumo, FLL mäng)

10.00-10.15 Avasõnad

10.15 Ehitamine

12-13 ProgeTiigri töötuba lastevanematele

13.00 Lõuna

13.30 Osalejate registreerimine (LEGO WeDo) 

13.45 LEGO WeDo töödega alustamine

13.45-14.30 ProgeTiigri töötuba lastevanematele

15.45-16.30 LEGO WeDo ja iluehitamise tööde esitlemine

15.00-17.00 SUMO ja FLL võistlused

17.00-18.00 Autasustamine ja tort

Lõpp

Avatud on õpilaskohvik.
NB! Arveldamine sularahas!





Neljapäev, 14. märts 2019

Ettevõtlusõppest on kujunenud Kristjan Jaak Petersoni Gümnaasiumi õppurite lemmikaine

Tartu Kristjan Jaak Petersoni Gümnaasium oli üks viiest üldhariduskoolist, kus katsetati eelmisel õppeaastal Edu ja Tegu raames valminud ühtseid ettevõtlusõppe ainekavasid gümnaasiumile. 

Ettevõtlusõppe populaarsus koolis on iga aastaga kasvanud ning selle arendamisele pööravad aina rohkem tähelepanu nii koolimeeskond kui õppijad ise. Gümnaasiumi direktor Merike Kaste ning majandus- ja ettevõtlusõpetaja Urmas Persidski selgitavad, milles seisneb trendi saladus. 

Tartu Kristjan Jaak Petersoni Gümnaasiumis on õpilastel võimalik valida paljude valikainete moodulite vahel. Nende hulgas on eraldi majandusmoodul ning ettevõtlikkus- ja ettevõtlusmoodul. 

Majandusmoodul koosneb kuuest kursusest: 

10. klassis kaks kursust majandus ja ettevõtlusõpet, 

11. klassis kaks õpilasfirma kursust, mille käigus õpilased loovad reaalselt õpilasfirma 

12. klassis kursus "Isiklik rahandus ja rahvusvaheline majandus" 

Ettevõtlikkus- ja ettevõtlusmoodul pakub järgmisi kursusi: 

Läbi terve gümnaasiumi - "Ettevõtjad ja ettevõtlus", mille käigus külastavad tunde erinevad ettevõtjad ja teised edukad ning tuntud inimesed. 12. klassis lisandub kokkuvõttev seminaride osa. 

10. klassis kursus "Projektikirjutamise ABC "

11. klassis kaks kursust: "Kogukonnapraktika" ja "Enesemüümise kunst"

12. klassis kaks kursust: "Kuidas saada rikkaks?" ja "Ärieetika" 

Lisaks toetab ettevõtlusõpet inglise keele moodulis pakutav kursus "Inglise ärikeel". 

Nii majandusmoodul kui ettevõtlikkus- ja ettevõtlusmoodul on osutunud õpilaste seas ääretult populaarseks. Grupid on alati täitunud, mõnel aastal on avatud koguni kaks gruppi ning grupis on rohkem kui 24 õpilast. 

Noored teevad ise enda õppimise huvitavaks 

Rääkides ettevõtlusõppega seotud õppeprojektidest, toob Urmas Persidski esile kooli hea traditsioonina erinevate külalisõpetajate kutsumise koolitundidesse. Sageli on nendeks ettevõtjad, kultuuriinimesed, poliitikud või muul alal edu saavutanud inimesed. „Kasutame nii „Tagasi kooli“ programmi kui isiklikke kontakte. Samuti on saanud tavapäraseks, et õpilased ise kutsuvad enda jaoks olulisi ettevõtlikke inimesi esinema,“ räägib Persidski. „Selleks ei ole eraldi tunniressurssi, oleme võimalikult paindlikud kõigi esinejatega arvestades. Edukaks on osutunud ka meie õpilasfirmad. Kooli nelja ja poole tegutsemisaasta jooksul on meie õpilasfirmad kolmel korral jõudnud võistluse „Eesti parim õpilasfirma“ finalistide hulka. 2017. aasta Edu ja Tegu tunnustuse aasta ettevõtlik õppur pälvis meie gümnasist Marten Soeson.“ 

KJPG aasta ettevõtlik õppur 2017 Marten Soeson
Foto: erakogu, kasutamine autori loal
Sel õppeaastal käivitati projekt, kus majandusmooduli õpilased läbivad ettevõtlusalase praktika Marjamaa talus. „Loodame, et sellest kujuneb pikaajaline koostöö ja traditsioon,“ nendib Persidski. 

Direktor Merike Kaste lisab, et ettevõtlikkust toetab ka kooli uurimis- ja praktiliste tööde süsteem. „Paljud õpilased korraldavad praktilise tööna ürituse koolis. Nii näiteks toimus meil saade „Su nägu kõlab tuttavalt“ koos filmimise ja ülekandega, Petersoni etenduste ja filmide festival, Petersoni stendide loomine, koolisisesed võistlused ja muudki. Ettevõtlikkusele aitavad kaasa õppekäigud, kus õpilased näevad ja kogevad igapäevast töö- ja majanduselu. Näiteks Viru kaevanduse, ETV ning BBC, USA sõjalaeva külastamine,“ toob Kaste näiteid kooli silmaringi avardavast ja noortele kogemusi pakkuvast igapäevaõppest. 

Praktiliste oskuste arendamise vajadus suurendab ettevõtlusõppe mahtu 

Tartu Kristjan Jaak Petersoni Gümnaasium osales ettevõtlusõppe programmi Edu ja Tegu raames väljatöötatud gümnaasiumi valikkursuse „Ettevõtlusõpetus“ piloteerimises 2017. - 2018. õppeaastal. Valikkursust „Ettevõtlusõpetus” piloteeriti 10. klassiga. Kursus jagunes enam-vähem võrdselt nelja õppeteema vahel – ettevõtluskeskkond, ettevõtte alustamine, turg ja turundus ning finantsid. Kursuse soovituslik pikkus oli 35 tundi. Kursusega kaasnes ka nn „tööriistakast” ehk metoodilised võtted ja soovitused erinevate teemade läbimiseks. „Üsna pea sai selgeks, et soovime ettevõtlusõpetust oma gümnaasiumis pakkuda veelgi põhjalikumalt kui 35 tundi. Lisaks etteantud teemadele vajame veel aega auditooriumiväliste tundide läbiviimiseks, sh näiteks ettevõtete külastamine, turu-uuringute läbiviimine, intervjuud ettevõtjatega, kodukoha ettevõtete kaardistamine ja muud tegevused. "Kuna meie koolis oli võimalik ettevõtlusõppe mahu suurendamine, siis jagasin teemad kahe kursuse peale, kokku 70 tundi. Lisaks on meie õpilastel võimalik kinnistada oma 10. klassis saadud teoreetilisi teadmisi praktilise õpilasfirma loomisega 11. klassis,“ tutvustas Persidski põhjalikku ettevõtlusõpetuse ainekava rakendamise süsteemi. Ainekava saabki iga kool kohaldada sobivalt. 

Seega soovib Urmas oma õpilastega käsitleda eelpoolnimetatud neljale teemale lisaks veel viiendana ettevõtte alustamist ja juhtimist. „Olen sageli õpilasfirmade juhendamisel täheldanud, et firma suudetakse asutada üsna lihtsalt, kuid kõige suurem probleem tekib meeskonnatöö ja juhtimisega. Seal paljud õpilasfirmad ka ebaõnnestuvad. Juhtimisprobleeme on ka õpilasfirmade liikmed ise kõige suurema probleemkohana välja toonud - ei osata eesmärke püstitada ja saavutada, puudub aja- ja iseenda juhtimise oskus, rääkimata organisatsiooni juhtimisest ja otsuste langetamise oskusest. Seetõttu soovime ettevõtte juhtimise teema all käsitleda alateemasid nagu organisatsiooni juhtimine, strateegiline juhtimine, missioon, visioon, eesmärkide püstitamine ja saavutamine,“ räägib ta kooli ettevõtlusõppe tulevikuplaanidest. 

Õpilasfirma S.A.K.S kohtumas peaminister Jüri Ratasega
Foto: erakogu, kasutamine autori loal
Piloteerimise kogemust hindab Urmas Persidski positiivselt ning jagab majandus- ja ettevõtlusõpetajana oma heameelt, et Edu ja Tegu programm sai teoks. „Suur abi oli metoodilistest soovitustest, sest õpetajad on ammu oodanud metoodilisi abivahendeid tundide läbiviimiseks. Isiklikult tundsin suurt huvi täiendkoolituste vastu, mida pakkusid Tallinna ja Tartu Ülikool ning Sihtasutus Innove. Sain koolitustelt tänuväärset teadmiste- ja metoodikaalast täiendust, et ainetunde atraktiivsemaks muuta. Loodan, et suutsin ja suudan ka edaspidi tänu sellele oma tunde õpilaste jaoks muuta huvitavamaks ja mitmekesisemaks,“ räägib Persidski. 

Konkurentsivõime tagavad praktiline haridus ja kogukonna kaasatus

Mõeldes üldiselt hariduse suundadele, et toetada paremini noorte konkurentsivõimet nii tööturul kui elus, peab Persidski oluliseks õppe praktilisemaks muutumist. 

„Rohkem peab olema koostööd ettevõtjatega, ettevõtete külastamist ja reaalset praktikat ettevõtetes,“ nendib ta. Kristjan Jaak Petersoni Gümnaasiumis külastavad tunde ettevõtjad, lisaks on õppega seotud koostööprojekt Marjamaa taluga. Õpilasfirma, mis annab väga palju praktilist tootearenduse, turunduse, müügitöö, raamatupidamise ja meeskonnatöö kogemust, on muutumas üha populaarsemaks. Ettevalmistus tööeluks on ka inglise ärikeele tunnid ettevõtetes ning ettevõtlusmooduli õpilased on igal aastal külastanud ka Sparki ja Ettevõtlusküla programme. Ettevõtlikkuse arendamine läbib gümnaasiumis kogu õppekava ja on kindlalt üks prioriteetidest. Koolil on aktiivne õpilasesindus, õpilased ise korraldavad koolisiseseid üritusi, suhtlevad võimalike sponsoritega. Plaanis on jätkata olemasolevate moodulitega ja teha veelgi tihedamat koostööd ettevõtjatega ning muuta ettevõtlusõpet praktilisemaks. „Usume, et see kõik valmistab noori ette tuleviku tööelus edukaks hakkamasaamiseks,“ on Persidski optimistlik. 


Tartu Kristjan Jaak Petersoni Gümnaasium



Hea õpetaja ja koolijuht! 

Tutvu ettevõtlusõppe rakendamise ning ettevõtlikkuspädevuse arendamise tugimaterjalidega nii põhikoolile, gümnaasiumile kui ka teistele haridustasemetele ja -liikidele www.ettevõtlusõpe.ee/metoodika  

Lisaks – hangi ideid, kuidas kaasata ettevõtjaid õppesse - Ettevõtete ja koolide koostöö heade praktikate kogumik

Tundides kasutamiseks on tehtud inspireerivad ja häid soovitusi jagavad videointervjuud ettevõtjatega


Esmaspäev, 11. märts 2019

„Dekameroni” taassünd

Ma ei väida, nagu oleks „Dekameron” olnud vahepeal varjusurmas. Giovanni Boccaccio ligi 700 aastat tagasi kirjutatud teos on euroopa kultuuri tüvitekst ja selle mõjud ulatuvad väga kaugele. Isegi, kui see teos ei ole igaühel sõna-sõnalt peas, siis leiab iga Euroopa riigi kirjanduses mõne „Dekameroni” kohaliku versiooni. 


Foto: VAT Teatri fotokogu

„Dekameron” pole kindlasti lihtne teos ja seda ennekõike just oma vormi tõttu. 100 iseseisvat novelli moodustavad raskemini ühtse terviku, kui mõni romaan. See aga muudab vastuvõtu paratamatult keerukamaks. Pean isegi tunnistama, et kooliajast mäletan „Dekameronist” üsna vähe. Meeles on pigem mingi tunne – tunne, et need lood olid kuidagi kummalised, pöörased ja tihti äärmiselt vägivaldse või seksuaalse alatooniga. 

Teatri kontekstis muutub säärane killustatus veelgi problemaatilisemaks. Publikul puudub võimalus etendus seisma panna ja mõnda keerukamat kohta uuesti vaadata. Seetõttu olin kohe põnevil, kui kuulsin, et VAT Teatri kunstiline juht Aare Toikka otsustas Boccaccio meistriteose lavale tuua. Toikka läks väljakutsele vastu selge plaaniga. Ta valis „Dekameroni” kirjust galeriist välja kuus eriilmelist lugu ja otsustas, et materjali äratavad ellu noored. Seetõttu kutsuti trupiks TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia 12. lennu näitlejatudengid. Lavastaja soovis prooviprotsessi jooksul näha, kas ja kuidas kõnetab sajandeid tagasi ja hoopis teistsugustes oludes kirjutatud teos tänast noort. Lavastust luues võeti eesmärk, et see lugu oleks mõistetav nii gümnaasiumiõpilastele kui täiskasvanutele – oluline oli, et tekiks mõtteline dialoog Boccaccio ja meie aja vahel. Niisiis asuti proovisaalis üheskoos „Dekameroni” näiliselt anekdootlikke lugusid lahti harutama. 

Noorte kaasamine ei piirdunud vaid näitlejatega. Nii valguskujunduse, maskide kui korraldusliku poole eest vastutasid TÜ VKA tudengid. Lavastuse plakat sündis aga tänu Tallinna Polütehnikumi korraldatud rahvusvahelisele konkursile PrinTouch: noortele fotograafidele ja kujundajatele anti ülesanne ammutada inspiratsiooni „Dekameroni” värvikatest lugudest ning nii sündis terve hulk värskeid käsitlusi ja ootamatuid vaatenurki. Tänu noorte kaasamisele on „Dekameron” ja uus põlvkond sellel lavastuse raames igas aspektis läbi põimunud ja oma ühisosa leidnud. 

Foto: VAT Teatri fotokogu
Pärast esietendust uurisin näitlejatudengitelt, millised mõtted prooviprotsessis neil tekkisid. Peamiselt osutati kahele tähelepanekule. 

Esiteks: inimene on sajanditega oma põhiomadustelt õige vähe muutunud. Omaette küsimus on, kas selline muutumatus on hea või halb. Positiivne aspekt on aga, et tänu sellele äratundmisele saab ka ammu loodud kunstiteost kasutada tänaste protsesside analüüsivahendina. 

Teiseks: teose võimalikult laiahaardeliseks mõistmiseks tuleb siiski tunda ka selle loomise konteksti. „Dekameroni” kirjapanemisega tegi humanist Boccaccio midagi enneolematut – ta tõstis äärmiselt religioosses ühiskonnas inimese Jumalast kõrgemale. Kui tänasele inimesele võivad mitmedki „Dekameroni” novellid tunduda labaste või liialdatutena, siis Boccaccio kaasaegsed kohtasid kõrgkirjanduses esmakordselt elu lihtsaid ja loomulikke rõõme nii nende ilus kui koleduses. Selline muutus inimese käsitluses viis aastasadadega juba suurte ühiskondlike muudatusteni. 

Loomulikult võiks mõlema tähelepanekuni jõuda ka teisiti, kuid tugevad veendumused vajavad läbikogemist ja selle jaoks sobib teater valatult. 

VAT Teatri töö „Dekameroniga” pole veel lõppenud. Lavastuse juurde planeeritakse ka abimaterjale ja töötube, et julgustada teisigi noori sellele avastuslikule teekonnale. Oli äärmiselt julgustav näha, kuidas Boccaccio looming noorte kunstnike abil uue hingamise leidis. See annab meile kindlustunde, et heade abivahendite kättesaadavusel saab veel paljude õpilaste, õpetajate ja teistegi huviliste peades sündida äärmiselt erinevaid „Dekameroni” nägemusi ning interpretatsioone.


Mihkel Seeder, VAT Teatri dramaturg 
VAT Teater (www.vatteater.ee) 

Kolmapäev, 6. märts 2019

Laps ei ole loodud diivanil istumiseks

Tuuli Roosma ja Arbo Tammiksaar ei tee plaane mööda maailma ringi rändamiseks laste koolivaheaegu silmas pidades. Nad võtavad kaksikutest pojad hoopis kaasa ja koolitükid tehakse koduõppel. 


«Mul on hea meel, et meie lapsed on saanud oma elus just nooremast peast võimaluse õppida ka muus keskkonnas kui klassiruum,» lausub Tuuli (43). Emana on ta veendunud, et laps õpib igal pool. Seepärast on kümneaastased Andres ja Kristjan vanematega alati kaasas ning reiside ajal jäävad muidu tavakooli kolmandas klassis õppivad poisid koduõppele. 

Mida see siis tähendab? «See tähendab, et me võtame endale vastutuse laste haridustee jätkumise eest.» Olgu vahemärkusena öeldud, et Tuuli ise on haridus- ja teadusministeeriumi algatuse Huvitav Kool (huvitavkool.ee) nõukoja liige. 


Viimane reis viis Tuuli, Arbo ja kümneaastased
Andrese ning Kristjani Aafrikasse. Foto: erakogu
Koduõppel olles järgitakse kooliprogrammi, õpetajatega ollakse ühenduses e-kooli kaudu. Sel moel saab ülevaate, kui kaugel on parasjagu poiste klassikaaslased. Tuuli on kogenud, et koduõppel läheb programmi läbimine kiirelt, nädala materjal omandatakse lihtsalt ühe päevaga. «Koolis kulub suur osa ajast ilmselt korra tagamisele klassis ja erineva tasemega õpilastega arvestamisele,» nendib ta. Koduõppel saab aga aega kulutada ka elamise käigus õppimisele. Ja lisaülesannete tegemisele. Näiteks peavad lapsed reisil olles päevikut, kus iga päeva kohta on lehekülg juttu ja joonistatud pilt. 

Üksnes koduõppest ei piisa 

Tuuli sõnul saavad poisid koolitükkide tegemisega enamasti ise hakkama. «Tegelikult nägin ma alles kodus lapsi õpetama asudes, kuidas nad õpivad.» Samuti sai just siis selgeks, mis poisse motiveerib, mis neile raskusi valmistab, kuidas tekib ja kaob huvi. Seda teades on emal-isal neid lihtsam ka õppima õpetada. 

Tuuli muigab, et vahel jäävad nad Arboga (47) veidi jänni ka. «Nimelt räägivad lapsed ühte keelt, mida meie ei oska. See on muusika. Selle aine õppematerjalid pole raamatus, vaid tulevad tunni ajal õpetajalt otse,» sõnab ta. Kui vanemad aga tunnevad, et millegagi on probleem, saab enamasti internetist nõu ja abi. 

Kuigi Tuuli hindab võimalust lapsi ise reiside ajal õpetada, ei soovi ta Andresele-Kristjanile üksnes kodukooli kui sellist. «Lapsed käivad koolis ka selleks, et omaealistega suhteid luua ja inspireerivate täiskasvanutega kohtuda. Koolis õpitakse ühiskonna toimimist ja ka ennast ühiskonna osana tajuma,» selgitab naine, et tema meelest jääks koduõppel olles suhete ring liiga ahtaks. 

Reisidel puutuvad Tuuli ja Arbo kokku ka sealsete õppeasutustega. Nii on nad näinud üht-teist, mida võiks Eestiski rakendada. 

Hommikuring igasse kooli

Tuuli toob näiteks Siberi, kus asus väga inspireeriv kool. «Esiteks tegeleb sealne kogukond väärtuspõhise koolitamisega – nad on võtnud endale väga selge vastutuse tulevase põlvkonna kasvatamise ees. Lapsi suunatakse mõtestama, mida tähendab heaks inimeseks olemine,» räägib Tuuli. Siberis järgitakse riiklikku õppekava, kuid see mugandatakse vastavalt oma väärtustele. Nii libisetakse näiteks ajaloos sõdade teemast üle ja keskendutakse hoopis selle perioodi ühiskonnale, kunstile, kirjandusele ja muusikale. «Ometi ei takista see sealse kogukonna lapsi saamast riiklikel eksamitel hiilgavaid tulemusi,» märgib ta. 

Siberi kogukonnas meeldis lastele koolis käia. Samamoodi on Tuuli märganud, et see meeldib Waldorfkooli lastele. Neid koole ühendab naise sõnul väike, aga ülioluline asi, mille peaks tema meelest üle võtma kõik Eesti koolid – hommikuring. «Hommikuringis saab iga laps ja ka õpetaja korraks sõna. Teised kuulavad. Igas koolis on jututeema erinev. Kas räägitakse sellest, mida eile pärast koolipäeva tehti, või mingist enda jaoks olulisest asjast. Või sellest, mis muutis rõõmsaks või kurvaks,» räägib Tuuli. See ongi hetk, kui iga laps saab korraks ära kuulatud. Laps õpib rääkima, aga mis veel tähtsam – ta õpib kuulama ja oma kaaslasi tundma. 

Aafrikas on kool kodu eest 

Tuuli sõnul võikski koolis kujundada meelepärast ühiskonda. «See tähendab, et üksteisele vaadatakse silma, üksteist kuulatakse, ollakse valmis muresid ja rõõme jagama. Siis ei juhtu, et esimese klassi lõpus ei teata klassikaaslaste nimesid ega nende elust midagi,» räägib saatejuht. Et üheskoos õpitakse üheksa aastat, tasub pühendada aega suhete loomisele. Lisaks on Tuuli veendunud, et kaaslaste tundmine muudab koolikeskkonna sõbralikuks, õppimise ladusamaks ja hoiab ka koolirõõmu alles. 

Aafrikas ei saa paljud lapsed kooli, sestap hinnatakse seal haridust väga.
Pildil teeb  kirjatükke Andres, kelle tegemisi piidlevad lapsed tahaksid
väga tema asemel olla.  Foto: erakogu
Viimati käisid Tuuli ja Arbo reisil Aafrikas. Kuna Aafrikas pole kool paljudele lastele kättesaadav, on see väga väärtustatud. «Lapsed unistavad koolis käimisest ja vanemad teevad kõik selleks, et nende laps saaks haridust.» 

Ka Aafrikas on kool teadmiste andmise kõrval väärtuskasvatuse koht. Kehvadest peredest tulnud lastele on kool sageli kui teine kodu, kus nad saavad õppida seda, mis kodus vajaka jääb. Tuuli kuulis, kuidas ühe kooli direktor pidas lastele enne vaheajale minekut praktilise kõne. Koolijuht hoiatas teismelisi tüdrukuid varitsevate ohtude eest, palus endid hoida, väljas käia vaid kellegagi koos ja pimeda peale mitte jääda, sest muidu on suur oht vägistamisohvriks sattuda. Poisse manitses direktor perekonda abistama ja hoidma-kaitsma õdesid ning austama tütarlapsi. 

Tuuli sõnul ei tule Aafrikas pärast pikka vaheaega mõned tüdrukud enam kooli tagasi, sest jäävad lapseootele. 

Aafrikas mõistetakse, et häid kodanikke tuleb ise kasvatada. «Mulle meeldiks, kui ka Eestis oleks kool eelkõige väärtuskasvatuse koht,» tõdeb naine. 

Klassid on liiga suured 

Tuuli meenutab ka Hiina koole, kus ühes klassis õppis 80 last. Neilt ei küsi keegi terve kooliea jooksul, mida nad millestki arvavad. Neid õpetatakse materjali pähe tuupima, neis kasvatatakse kuulekust ja edasipüüdlikkust. Loovuse arendamine jääb tagaplaanile. Kui Hiinas toimus ühiskonnas arutelu teemal, kuidas tootvast riigist loovaks saada, nähti ainsa lahendusena välismaalaste riiki meelitamist, sest hiinlastes endis pole loovust kasvatatud. 

«Ma kardan, et meie kool on kohati sarnane. Klassid on loovuse arendamiseks ja iseseisvalt mõtlema õpetamiseks liiga suured. Õpetajal ei jää lihtsalt aega. Korra tagamine on keeruline, sestap on lihtsam lapsed kuubikuteks vormida, kelle peamine väärtus on sõnakuulekus,» nendib ta. 

Tuuli tunneb heameelt, et Andres ja Kristjan on saanud võimaluse õppida ka muus keskkonnas. Seda enam, et lapsed õpivad igal pool. Ja väikesed lapsed õpivad paremini liikudes kui istudes. «Aga selleks peab tal olema võimalus liikuda,» sõnab ta. Nende kodukoolis ei pea poisid järjest 45 minutit istuma. Vahepeal saavad käia näiteks maadlus- või jooksukoolis. «Minu poolest tehku matemaatikat või pea peal seistes ja inglise keelt hüpates,» naeratab naine. 

Kaksikute ema peab faktidest olulisemaks teadmist, kuidas õppida, kust saada infot, kuidas panna kokku suur maailmapilt, kuidas saada elus hakkama ja kuidas olla väärtuslik ning väärtustatud ühiskonna liige, kes on valmis looma ja võtma vastutust. «Laps ei ole loodud diivanil istumiseks, laps peab liikuma ja eluga kokku puutuma,» rõhutab Tuuli. Tema soovib, et kõik lapsed satuksid piisavalt tihti inspireerivatesse olukordadesse, kus tuleb hakkama saada, ja kohtuksid inimestega, kes innustaksid neid õppima ning avastama. Eriti praegusel ajal, kus elu vahetu kogemine paratamatult ahtamaks muutub.


Silja Paavle 

(Artikkel ilmunud Naistelehes 27.03.2019)

Teisipäev, 5. märts 2019

Koolide ja ettevõtete koostöönäidete kogumikust saab õppetegevusteks inspiratsiooni


Meil on hea uudis nii põhikoolidele kui gümnaasiumidele, samuti kutse- ja kõrgkoolidele! Valminud on kõigile haridustasemetele kättesaadavad ettevõtlusõppe tugimaterjalid ning koolide ja ettevõtete koostöö heade praktikate kogumik, et aidata koolides ettevõtlusõpet juurutada ning praktiliselt läbi viia. 

Ettevõtlusõppe programmi Edu ja Tegu toel on alustanud ettevõtlusõppega ainuüksi viimase kolme aasta jooksul 218 kooli ning kokku on ettevõtlusõpe levinud suuremal või vähemal määral pooltesse Eesti koolidesse. 

Ettevõtlusõppe tugimaterjalid ja head koostööpraktikad õpetajale abiks 

Ettevõtlusõppe sisu on laiem, kui peale vaadates tundub. Ettevõtlusõppes on haridustee alguses rõhk ettevõtlikkusega seonduvate omaduste ja hoiakute arendamisel, näiteks sotsiaalsed oskused, enesejuhtimine ja väärtust loov mõtlemine. Hiljem lisanduvad laiemalt tööeluks ning ettevõtja ja tööandjana tegutsemiseks vajalikud teadmised ning oskused. Elulise ja praktilise õppe andmisse tasub kaasata ettevõtjaid endid. 

Koolide ja ettevõtete koostöö heade praktikate kogumik ja viited teistele tugimaterjalidele on leitavad ettevõtlusõppe programmi kodulehel www.ettevõtlusõpe.ee/metoodika .

Kogumik koostati koostöös kaubandus-tööstuskojaga ning see sisaldab erinevaid näiteid koolide ja ettevõtete koostöövormidest kõikidelt haridustasemetelt. Kindlasti tasub üldhariduskoolidel uurida ka kõrgkoolide ja kutsekoolide tegemisi ning vastupidi, sest kõiki ideid saab vastavalt vajadusele kohandada. Tugimaterjalide hulgas on ettevõtlusõppe ainekavad nii põhikoolile kui gümnaasiumile ja nt tundides kasutamiseks ja arutamiseks inspireerivad ning harivad videointervjuud ettevõtjatega, samuti juhendeid-soovitusi ettevõtluspädevuse arendamiseks. 

Kooli ja ettevõtte koostööst sünnivad tegijad 

Haridus- ja Teadusministeeriumi kantsler Mart Laidmetsa sõnul on ettevõtlusõppe leviku taga koolides süvenev arusaam, et õppijate ettevalmistamine ellu astumiseks ja tööturule sisenemiseks ning kiirelt muutuva keskkonnaga toimetulekuks on aina tähtsam juba algkoolist alates ning läbivalt kogu haridustee jooksul. „Faktiteadmiste kõrval on üha olulisem õppimise vorm ning oskus erinevates olukordades hakkama saada,“ ütles Laidmets. „Teadmisi tuleb edastada päriseluga seonduvalt, õppida läbi praktilise kogemuse ja eduelamuse ning harjutamist vajab ka eksimise ja ebaeduga toimetulek. Meie kõigi huvides on konkurentsivõimelised ja elus hästi hakkama saavad noored ning selleks vajalike 21. sajandi oskuste arendamine on oluline sõltumata kooli suurusest ja asukohast.“ 

Ettevõtlusõpet ja koolide koostööd ettevõtjatega peab väga oluliseks ka Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, mille peadirektori Mait Paltsi sõnul saab ettevõtlusõppe ning kooli ja kogukonna koostöö mõju vaadata isegi laiemalt kui ainult õppijate teadlikkuse kasv. „Ettevõtlikud noored on nii regiooni kui riigi arengumootorid tulevikus. Selle eelduseks aga on, et kogukond – nii ettevõtjad, asutused kui lapsevanemad - toetab ja panustab ettevõtlike noorte kujunemisse,“ ütles Palts. „Igal koolil võiksid tekkida usalduslikud koostöösuhted piirkonnas tegutsevate ettevõtetega ja iga ettevõtja ning kogukonna liige võiks leida võimaluse panustada õppesse endale sobival moel.“ 

Ettevõtlusõppe rakendamiseks koolides on võimalik saada tuge Edu ja Tegu programmist kuni 2020. aasta lõpuni. Ettevõtlusõppe rakendamiseks ja arendamiseks on õpetajatel võimalik osaleda koolitustel ning ettevõtteid ja koole kokku viivatel seminaridel. Samuti võib kool liituda Junior Achievement Eesti õpilasfirmade programmiga ja/või Ettevõtliku kooli haridusprogrammiga, millega samuti kaasneb väljaõpe. 

Tutvu materjalidega ja hangi inspiratsiooni: www.ettevõtlusõpe.ee/metoodika

Häid koostöönäiteid vaata siit: Ettevõtete ja koolide koostöö heade praktikate kogumik

Ettevõtlusõppe tugimaterjalide väljatöötamisel osalesid Tartu Ülikooli ja SA Innove juhtimisel kõrgkoolide teadlased, haridusspetsialistid, tööandjate ja ettevõtjate vaadet esindasid ettevõtjad ning Eesti Kaubandus-Tööstuskoda. 

Ettevõtlusõppe programmi elluviija on Haridus- ja Teadusministeerium, toetab Euroopa Sotsiaalfond.